LISA 2 Alutaguse Valla Estonia Pump-Hüdroelektrijaama
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
LISA 2 Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Piirkonna hüdroloogia andmed Käesolevas Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama (PHEJ) DP KSH lisas on käsitletud olemasolevaid veestiku andmeid nimetatud töö seisukohast lähtuvalt. Need andmed ei ole kogutud koostatava KSH käigus, vaid erinevate varasemate tööde käigus. Ülevaates on välja toodud andmed, mis on aluseks DP-ga kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamisel veekeskkonnale (põhja- ja pinnaveele). Käesolevas ülevaates käsitletud allikad on: 1) Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2010 2) AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise ja pikendamise KMH aruanne; 3) Rannapungerja jõe seireandmed ja Estonia kaevanduse väljapumbatava vee andmed; 4) magistritöö „Eelprognoositav põhjaveetaseme muutus Estonia kaevanduses peale mäetööde lõppemist“. Juhul, kui on soov kasutada käesolevas ülevaates toodud andmeid muude tööde raames, tuleb viidata originaalallikatele. Lisaks sellele on ülevaates esitatud lähimate puurkaevude analüüs (vt punkt 4). 1. Piirkonna hüdrogeoloogilise olukorra kirjeldus1 Vaadeldava ala hüdrogeoloogilises läbilõikes esinevad järgmised veekihid ja -kompleksid: 1) Kvaternaari veekompleks; 2) Ordoviitsiumi veekompleks; 3) Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks; 4) Voronka veekiht; 5) Gdovi veekiht; 6) kristalse aluskorra põhjavesi. Kolme viimatinimetatud veekihi ja -kompleksi kirjeldust ei ole toodud, sest need paiknevad piisavalt sügaval ega ole mõjutatud kavandatava tegevuse poolt. Piirkonna hüdrogeoloogiline kaart ja hüdrogeoloogiline läbilõige vt Joonis 1 ja Joonis 2. 1 Kirjelduse koostamiseks on kasutatud tööd: 1) Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2010; 2) AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise aruanne. Hendrikson & Ko, töö nr 2596/16. Tartu-Tallinn 2016-2018 1 / 14 Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH Hüdroloogia andmed Joonis 1. Estonia kaevanduse piirkonna hüdrogeoloogiline kaart. Allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus2. Planeeritava PHEJ orienteeruv asukoht on tähistatud kollase täpiga 2 Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2010 2 / 14 Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH Hüdroloogia andmed Joonis 2. Estonia kaevanduse piirkonna hüdrogeoloogiline läbilõige. Allikas: OÜ Eesti Geoloogiakeskus3 1. Kvaternaari veekompleksist levivad kõige enam soo-, jääjärveliste ja fluvioglatsiaalsete setete vesi. Soosetete vesi levib soomassiivides, millest kõige suuremad asuvad Viru ja Estonia kaevandusest edelas (Muraka raba ja Sirtsi soo), samuti ala idapiiril Vasavere jõe jõgikonnas. Turbalasundi all lamavad jääjärvelise päritoluga saviliiv ja liivsavi. Soosetete vesi on vabapinnaline, lasumussügavus on looduslikes tingimustes 0,2–0,5 m maapinnast ja kuivendatud aladel 1,0–1,5 m. Veetaseme aastase muutumise amplituud kõigub 0,2–0,5 m piires. Turba filtratsioonikoefitsient sõltub orgaanilise aine lagunemisastmest ja reeglina ei ületa 1 m/ööpäevas. Põhjavee toiteperioodil (kevad, sügis) akumuleerib turbalasund tohutul hulgal vett, mida ta aeglaselt loovutab alumistele veekihtidele ja aurumiseks. Jääjärveliste setete vesi on antud alal küllaltki laia levikuga. Vettandvateks kivimiteks on peeneteraline tolmjas liiv, saviliiv ja liivsavi. Vettandvate kivimite paksus on 2–3 m, mõhnastikes ulatub kümnete meetriteni. Veetase on maapinnast 1–7 m sügavusel. Veetaseme režiim sõltub täielikult ilmastikutingimustest. Jääjärvelised setted on veevaesed. Puurkaevude ja salvkaevude erideebit ei ületa tavaliselt 1 l/s·m. Allikate deebit muutub vahemikus 0,01–1,0 l/s. Vesi on mage, mineraalsusega kuni 0,6 g/l, HCO3- ja Cl-HCO3-Mg-Ca-tüüpi. Asulate ja soode piires esinevad orgaanilise reostuse tunnused. Vett kasutatakse üksikutes taludes majapidamisveena. 2. Ordoviitsiumi veekompleks levib klindist lõuna pool, v.a mattunud orgude suudmealad (vt Joonis 1). Litoloogiliselt koosneb Ordoviitsiumi ladestu karbonaatkivimitest: lubjakivist, dolomiidist ja merglist, mis kõik on erineval määral lõhelised ja karstunud (vt Joonis 2). Ladestu veeandvus on 3 Ahtme kaevanduse veevaru hindamine AS Kohtla-Järve soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2010 3 / 14 Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH Hüdroloogia andmed seotud lõhelisuse ja karstumusega ning on nii pindalaliselt kui ka läbilõikes väga ebaühtlane. Kõige enam lõheline ja karstunud, seega ka kõige veerohkem on läbilõike ülemine osa. Pindalaliselt kohtab kõige suuremat lõhelisust põhja–idasuunaliste tektooniliste rikete piirkonnas. Vaadeldavat ala läbivad Ahtme tektooniline rike, maksimaalse murrangute amplituudiga ~25 m, ja ala kaguosas Viivikonna rike. Tektooniliste rikete piires on esinenud lõhede ja karstitühemike täitumist eluviaalsetetega, milleks on esmaskivimi tükke sisaldav savikas karbonaatkivim. Sellistel juhtudel on kirjeldatud rikked vettpidavaks ekraaniks, mis takistab põhjaveevoolu horisontaalset liikumist. Ordoviitsiumi veekompleksile tervikuna on iseloomulik veerikkuse vähenemine liikumisel läbilõike sügavuse suunas ja eemaldumisel väljealast maapinnal. Karbonaatses kihtkonnas on ulatuslikult levinud savikate ja mergliste erimite vahekihid, mistõttu karbonaatset kihtkonda on võimalik jaotada suhtelisteks veepidemeteks ja vettandvateks kihtideks. Vaadeldaval alal levivad Ordoviitsiumi veekompleksis Nabala–Rakvere (O3nb–rk), Keila–Kukruse (O3kl–kk) ja Lasnamäe–Kunda (O2ls– O2-1kn) veekiht (Joonis 6 ja Joonis 7). Nabala–Rakvere veekiht levib Ülem-Ordoviitsiumi Nabala ja Rakvere lademe lõhelistes, kavernoossetes ja tihti karstunud dolomiidistunud lubjakivides. Veekiht levib vaadeldava ala lõunaosas (vt Joonis 6). Vettandvate kivimite paksus on 20 m ringis. Veekihile on alumiseks veepidemeks Ülem-Ordoviitsiumi Oandu lademe ja Keila lademe ülemise osa savikas lubjakivi ja mergel. Veekihi lasumiks on põhiliselt Kvaternaari setted. Veekihi põhjavesi on valdavalt surveta, veetase asub 0,3–6,0 m sügavusel maapinnalt. Veerikkus on nii pindalaliselt kui ka läbilõikes väga muutuv. Puurkaevude deebit muutub 0,1–20,0 l/s piires. Kaevandustega läbitud aladel on kas veetase alandatud või veekiht kuivendatud. Põhjavesi on mage, mineraalsusega 0,4–0,6 g/l, HCO3-Ca-Mg- või -Mg-Ca-tüüpi. Keila–Kukruse veekiht levib lõuna pool piirkonda, kus põlevkivi avaneb Kvaternaari setete all. Vettandvaks kivimiks on Ülem-Ordoviitsiumi Keila ja Kukruse lademe dolomiidistunud lubjakivi. Vettandvate kivimite lasumussügavus suureneb lõuna suunas 1–2 meetrilt kuni 70 meetrini. Ülemiseks veepidemeks on Oandu lademe mergel selle leviku piires, põhja pool katavad vettandvaid kivimeid Kvaternaari setted. Alumiseks veepidemeks on tugevalt savikas ja tihe Uhaku lademe lubjakivi, paksusega 10–15 m. Uhaku lademe avamusel ja sellest lõuna pool levib vöönd, kus alumise veekihi pindmine toitumine on takistatud. Looduslikes tingimustes lasub veetase 0,1–10 m sügavusel maapinnast. Töötavate kaevanduste piirkonnas alaneb veetase 40–60 meetrini. Viru kaevanduse piirkonnas oli looduslikes tingimustes veetase 70–72 m absoluutkõrgust, mis on ka vaadeldava ala kõrgeim veetase. Absoluutkõrguselt 70–72 m alanes põhjaveetase igas suunas, kus põhjaveevoolu dreenisid hüdrograafiavõrk ja kaevanduste veealandus. Pärast Viru ja Estonia kaevanduse rajamist ja Viru kaevandusest põhja pool asuvate kaevanduste sulgemist suundus põhjaveevool lõunasse, töötavate Viru ja Estonia kaevanduse suunas. Tinglik veelahkmeala paigutus põhja poole, 2. kaevanduse juurde. Veekihi veerikkus on väga mitmekesine. Puurkaevude deebit muutub 0,4–25,0 l/s, sagedamini on see 2–4 l/s, mõnemeetrise alanduse juures. Lõuna suunas muutub veekiht veevaesemaks. Looduslikes tingimustes sõltub põhjavee seisund aasta ilmastikutingimustest ja reeglina langeb veekihi toiteaeg kokku kevadise lumesulamisega märtsi lõpus – aprillis ja sügisvihmadega septembris – oktoobris. Looduslikes tingimustes ulatub aastane veetaseme kõikumise amplituud 2 meetrini, rikutud tingimustes kuni 8 m ja enamgi. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi, mineraalsusega 0,2–0,6 g/l. Vettandvate kivimite väljealal on põhjavees kohati lämmastikku sisaldavaid ioone, mis on pindmise reostumise tunnuseks. Töötavate ja üleujutatud kaevanduste piirkonnas on veekihi põhjavesi rikas sulfaatidest, samuti Ca- ja Mg-ioonidest ning vee karedus on suurenenud, ulatudes kuni 12 mg·ekv/l. Mineraalsus ületab 1 g/l. 4 / 14 Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama DP ja KSH Hüdroloogia andmed Lasnamäe–Kunda veekiht paikneb Kesk-Ordoviitsiumi Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivis ja dolomiidistunud lubjakivis. Veeandvate kivimite kogupaksus on 20 m ringis. Klindist lõuna poole levib veekiht kõikjal, v.a mattunud ürgorud, kus selle kivimid on ära uhutud (vt Joonis 1). Lasumussügavus suureneb lõuna poole 3–4 meetrilt põhjaosas kuni 80 meetrini lõunaosas. Alumiseks suhteliseks veepidemeks on Volhovi ja Leetse lademe savikas glaukoniitlubjakivi, samuti Pakerordi lademe bituminoosne argilliit. Ülemiseks veepidemeks on Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku lademe tihe savikas lubjakivi. Uhaku suhtelise veepideme all muutub veekihi põhjavesi surveliseks. Piesomeetriline surve alaneb põhja ja kirde suunas. Veerikkus