Versioon 12.01.2017 Versioon
///
TÖÖ NR 2595/16 NR TÖÖ
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN- 054, KMIN -055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise programm
Töö nr 2595/16 Tartu-Tallinn 2016-2017
Riin Kutsar Juhtekspert KMH litsents KMH 0131
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 3
SISUKORD
SISUKORD ...... 3 1. SISSEJUHATUS ...... 5 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 6 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 8 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE ...... 9 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 26 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID...... 32 7. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS ...... 34 8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ...... 38 9. ANDMED KMH OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ...... 40 10. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ...... 42 10.1. Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ...... 43 Kasutatud kirjandus ...... 48 Lisad ...... 51
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 5
1. SISSEJUHATUS
Enefit Kaevandused AS (edaspidi ka EK, varasema nimega Eesti Energia Kaevandused AS) ja OÜ VKG Kaevandused (edaspidi ka VKG) on sõlminud 08.10.2010 kaevandamislubade vahetuslepingu, milles on muuhulgas kokku lepitud, et EK annab VKG-le õiguse Sompa kaevanduse lõunaosa kaudu kaevandada Viru kaevanduse põhjaosa põlevkivivaru mahus 1,383 mln t.
Enefit Kaevandused AS on esitanud Keskkonnaministeeriumile taotluse Viru kaevanduse kaevandamisloa KMIN-053 muutmiseks kaheks eraldiseisvaks kaevandamisloaks (edaspidi nimetatud ka Viru I ja Viru II). Uuele mäeeraldisele, Viru II, taotletakse uut kaevandamisluba, mis registreeritakse ümber VKG Kaevandused OÜ nimele (tabel 1, joonis 2.2). Taotlus on esitatud lisaks Enefit Kaevandused AS kaevandamislubade KMIN- 054 ja KMIN-119 muutmiseks ja pikendamiseks ka VKG Kaevandused OÜ kaevandamislubade KMIN-055 ja KMIN-066 muutmiseks.
Keskkonnaministeerium on oma 12.02.2016 nr 14-6/1390 otsusega (Lisa 1) algatanud keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) Enefit Kaevandused AS ja VKG Kaevandused OÜ esitatud kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-119, KMIN- 055 ja KMIN-066 muutmise ja pikendamisega kaasneva võimaliku keskkonnamõju hindamiseks. Algatamisotsuse kohaselt tuleb hinnata Viru kaevanduse kaevandamisloa pikendamise ja varude väljamise mõju kompleksselt kõikide taotlusega muuta soovitud mäeeraldistel toimuvate tegevustega. Hinnata tuleb kavandatava tegevuse mõju põhjaveele, kaasneva müra, maavõngete ja vibratsiooni mõju ning keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku aladele, arvestades „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (edaspidi ka KeHJS) § 29 sätes tatud Natura hindamise erisust.
Käesoleva KMH programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne.
Versioon 12.01.2017
6 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Kavandatavaks tegevuseks on Enefit Kaevandused AS (edaspidi ka EK) Viru kaevanduse kaevandamisloa KMIN-053 muutmine kaheks eraldiseisvaks kaevandamisloaks. Uuele mäeeraldisele, Viru II, antakse uus maavara kaevandamisluba, mis registreeritakse ümber VKG Kaevandused OÜ (edaspidi ka VKG) nimele. Täiendavalt taotleb EK kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 muutmist selliselt, et ühine kaevandamise aastamäär oleks 8,2 mln t ning kaevandamislubade KMIN-053 pikendamist 10 a võrra. Lisaks taotleb VKG kaevandamislubade KMIN-055, KMIN-066 ja tekkiva Viru II mäeeraldise kohta antava kaevandamisloa muutmist selliselt, et lubade ühine maksimaalne aastamäär oleks 3,5 mln t (tabel 1). Keskkonnaministeeriumile esitatud maavara kaevandamislubade muutmise ja pikendamise taotlusega ei küsita kaevandusalade laiendamist ega kaevandusmahtude suurendamist.
Viru kaevanduse mäeeraldise kaheks mäeeraldiseks jagamise vajadus tuleneb mäeeraldise põhja- ja lõunaosa läbivate karstivööndite asukohast, mis ei võimaldanud väljata Viru kaevanduse mäeeraldise põhjaosa ega lõunaosa maavaravaru. Ühise kaevandamismäära taotlemise vajadus tuleneb asjaolust, et erinevate kaevandamislubadega reguleeritud mäeeraldistest väljatakse põlevkivi olemasolevate kaevanduste kaudu.
Jagatav Viru kaevanduse mäeeraldis asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse ja Jõhvi valla maadel (joonis 2.1 ja joonis 2.2). Sompa kaevanduse ala jääb osaliselt veel Kohtla valla ning Kohtla-Järve linna aladele, Ojamaa põlevkivikaevandus ulatub servaga Lüganuse valla alale ja Estonia kaevandus Iisaku ja Illuka valdade alale (joonis 2.2). Mäeeraldiste piiride muutmist kavandatava tegevuse käigus ei taotleta.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 7
Joonis 2.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2016
Joonis 2.2 Taotluse objektiks olevate mäeeraldiste paiknemine. Aluskaart: Maa-amet 2016
Versioon 12.01.2017
8 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS
Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk põhialternatiivina AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused ühise avaldusega taotletud kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-119, KMIN-066 ja KMIN-055 muutmise ja pikendamise rahuldamist (tabel 1):
Alternatiiv 1. AS Enefit Kaevandused Viru kaevanduse kehtiva maavara kaevandamisloa KMIN-053 muutmine kaheks eraldiseisvaks kaevandamisloaks, millest uus luba registreeritakse ümber OÜ VKG Kaevandused nimele. AS-i Enefit Kaevandused kehtivad kaevandamisload KMIN-053, KMIN-054 ja KMIN-119 muudetakse selliselt, et ühine kaevandamise aastamäär on 8,2 mln t ning kaevandamisluba KMIN-053 pikendatakse 10 a võrra. OÜ VKG Kaevandused kaevandamisload KMIN-055, KMIN-066 ja tekkiva Viru II mäeeraldise kohta antav kaevandamisluba muudetakse selliselt, et lubade ühine kaevandamise aastamäär on 3,5 mln t.
Tabel 1 Taotluse objektiks olevad mäeeraldised ja kehtivad maavara kaevandamisload, tegevused põhialternatiivi rakendumisel Kehtiv maavara Kaevandamisloa Mäeeraldis Taotletav tegevus kaevandamise luba omanik
Ahtme II kaevandus Maavara kaevandamislubade (maavaravarude väljamine KMIN-119 Enefit Kaevandused AS muutmine ja pikendamine toimub Estonia kaevanduse 10 aasta võrra selliselt, et kaudu) ühine kaevandamise aastamäär on 8,2 mln t . Estonia kaevandus KMIN-054 Enefit Kaevandused AS Viru kaevanduse mäeeraldise jagamine kaheks mäeeraldiseks: Viru I ja Viru II, millest viimasel mäeeraldisel väljab VKG Kaevandused OÜ Viru I KMIN-053 Enefit Kaevandused AS põlevkivivaru Sompa Viru kaevanduse kaudu. kaevandus
Viru II - VKG Kaevandused OÜ Maavara kaevandamise loa andmine uuele Viru II mäeeraldisel põlevkivi kaevandamiseks. Ojamaa põlevkivikaevandus KMIN-055 VKG Kaevandused OÜ Maavara kaevandamislubade muutmine selliselt, et lubade ühine kaevandamise aastamäär on 3,5 mln t Sompa kaevandus KMIN-066 VKG Kaevandused OÜ
Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (kavandatavat tegevust ei realiseerita). 0-alternatiiviks on antud Keskkonnaministeeriumile esitatud ühisavalduse rahuldamata jätmine.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 9
4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA NATURA EELHINDAMINE
Asustus
Kavandatava tegevuse asukohaks on Ida-Viru maakonna keskosa, Jõhvi linnast lõuna poole jäävad alad. Taotluse objektiks olevate mäeeraldiste kogupindala on 233,85 km2 ning kaevandused jäävad Mäetaguse, Jõhvi, Kohtla, Lüganuse, Iisaku ja Illuka valdade ning Kohtla-Järve linna aladele (joonis 2.2). Suurima asustustihedusega alaks, mille alla mäeeraldis jääb, on endine kaevandusasula ja praegune Kohtla-Järve linnaosa Sompa. Linnaosas elab erinevatel andmetel1 870-1100 elanikku (tabel 2). Rahvastikutiheduselt on suurimaks vallaks Jõhvi vald, mille koosseisu kuulub Jõhvi linn, mis jääb kavandatava tegevuse maardlatest >4,5 km kirdesse. Suurimateks vahetult kaevandusaladele jäävateks asulateks on Mäetaguse valla keskus Mäetaguse alevik, mis jääb täies ulatuses Estonia kaevevälja kohale. Mäetaguse alevikus oli 2012. aasta seisuga 575 elanikku 2. Mäeeraldiste kohale jäävad veel mitmed asulad, nende seas Väike -Pungerja, Ohakvere, Illuka, Kurtna, Pagari, Kalina, Atsalama, Kiikla, Võrnu, Ereda ja veel mitmed väiksemad külad.
Tabel 2 Ida-Viru maakonna ja kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate haldusüksuste ja suuremate asustusüksuste rahvaarv ja asustustihedus 3 Rahvaarv Asustustihedus, elanikku km² kohta IDA-VIRU MAAKOND 146506 43,9 Kohtla-Järve linn 35928 859,5 Sompa linnaosa 873 - Iisaku vald 1213 4,7 Illuka vald 1000 1,9 Jõhvi vald 11786 95,1 Jõhvi linn (vallasisene) 10152 1342,8 Kohtla vald 1554 15,3 Lüganuse vald 2945 6,7 Mäetaguse vald 1748 6,1
Maakasutus
Taotluse objektiks olevad mäeeraldised suures osas Mäetaguse valla maal, Viru kaevanduse mäeeraldise kirdeosa jääb Jõhvi valla aladele. Estonia kaevanduse mäeeraldise idaosa asub Illuka vallas ja vaid väike osa mäeeraldise lõunanurgast asub Iisaku vallas, Sompa kaevanduse mäeeraldise põhjaosa Kohtla ja Jõhvi valla ning Kohtla- Järve linna aladele. Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldise edelanurk asub Lüganuse
1 Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf 2 Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M%C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014 - 2020._2014.pdf 3 Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvasti ku_koosseis.asp
Versioon 12.01.2017
10 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
valla territooriumil ja Ahtme II kaevandus asub valdavas osas Illuka valla territoo riumil. Kõigi kaevanduste maakasutus mäeeraldise piires on seotud t ööstusterritooriumi (kaevanduse olmehooned ja tehnoloogilise kompleksi hooned), tehnoloogiliste teede, kommunikatsioonirajatiste (alajaamad, tuulutusšurfid, õhuliinid) ja veekõrvaldusrajatistega (settebasseinidega) 4 . Kaevanduste tootmisterritooriumeil on tegemist tugevalt muudetud maastikega, kus üksikutes kohtades ulatuvad põlevkivi kaevandamise kaasprodukti ladestamisel tekkinud aherainemäed enam, kui 110 m abs kõrgusele (Sompa kaevanduse aherainemäed Kohtla-Järve Sompa linnaosas ja Estonia kaevanduse aherainemäed Estonia kaevanduse keskosas Väike-Pungerjast idas). Mujal mäeeraldiste alal, alt kaevandatud aladel, on maastikupilt valdavalt säilinud suuresti muutumatuna. Maastikupildis on allmaakaevanduse jälgedeks üksikutes paikades asuvad maapeale ulatuvad šurfid ja varasematel perioodidel alt kaevandatud aladel toimunud maapinna langatused.
Valdavalt on mäeeraldiste alad kaetud metsamaaga, metsa osatähtsus on väiksem kaevanduste (eelkõige Estonia ja Viru kaevanduste) tootmisterritooriumil ja asulate alal ja vahetus ümbruses. Metsamaa osatähtsus muu maakasutusega võrreldes on mäeeraldiste alal keskmiselt >50%, olles suurim Ojamaa põlevkivi kaevanduse mäeeraldise alal (86%), metsamaa kuulub riigile ja eraomanikele.
Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Kavandatava tegevuse objektiks olevad mäeeraldised asuvad Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piiril, kus maapinna absoluutkõrgus jääb kaevandusala põhjaosas (Sompa, Ojamaa ja Viru kaevanduste alal valdavalt 55-75 m abs kõrgusele ning ala lõunaosas (Estonia kaevanduse lõunaosas) vahemikku 45-65 m abs kõrgusele.
Pinnakatte paksus on mäeeraldiste alal valdavalt 2-5 m, paiguti on alasid, kus pinnakate on alla 1 m. Pinnakate koosneb valdavalt alla 3 m paksusest moreenist, mida laiguti katab saviliiv ja liivsavi. Veeriselist liiva esineb Kõnnu oosi piirkonnas ja erineva lagunemisastmega turvast Selisoos, kuid ka õhukese kihina mujal liigniisketel metsaaladel.
Ala asub Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Ordoviitsiumi ladestu moodustab karbonaatkivimite kompleks – erineva savikusega lubjakivi ja dolomiit, mis sisaldavad kihtidena savi, metabentoniiti ja põlevkivi. Ladestu paksus suureneb 20 m põhjas kuni 100 meetrini ala lõunaosas. Valdaval alal mäeeraldis test lasuvad Kukruse lademel Idavere (O2id), Jõhvi (O2jh), Keila (O2kl), Oandu (O2on), Rakvere (O2rk) ja kohati Nabala (O2‐3nb) lademete lubjakivi ja mergli kihid kogupaksusega 40‐50 m.
Põlevkivi esineb põhiliselt Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademes, mille 15-meetrisest üldpaksusest moodustavad põlevkivikihid ca 4 m. Kõige paksemad ja pindalaliselt väljapeetud põlevkivikihid on koondunud Kukruse lademe alumisse ossa, kus nad moodustavad põlevkivi- ja lubjakivikihtide vaheldumise läbi keerulise ehitusega kompleksi, mis kokku moodustab käesoleval ajal kaevandatava tootsa kihindi. Kaevandatav tootus põlevkivikihind on 2,3 kuni 3,1 meetri paksune. Kaevandatava põlevkivi lasuvussügavus on mäeeraldiste põhjaosas (Sompa kaevandus) keskmiselt 35 m sügavusel ning Eesti aluspõhja lõunasuunalisest kallakusest tingituna kaevandatakse sama kihi põlevkivi Viru kaevanduses 45-55 m sügavusel ja Estonia kaevanduse lõunaosas ca 75 m sügavusel.
4 Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 11
Ordoviitsiumi kompleksi all lasuvad Kambriumi ning Vendi liiva- ja savikivimid kogupaksusega 170–200 m.
Kaevanduste piirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes on esindatud järgmised veekihid: Kvaternaari veekiht, Ordoviitsiumi veekompleks (milles on eristatavad Nabala -Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht), Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, Kambriumi-Vendi veekompleks.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumi, Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi, Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumi keemiline seis und on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas hinnatud halvaks 5.
Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi (Nabala-Rakvere, Keila- Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihid) seisund on hinnatud halvaks. Veekogum on füüsiliselt muudetud, enam kui neljandik põhjaveekogumi levikualast on karjääride ja kaevanduste poolt läbi kaevandatud, tekkinud on suhteliselt suure veejuhtivusega põhjaveekiht. Kaevanduste ja karjä ä ride töötamise ajal on veeä rastusega kaasnenud oluline põhjaveetaseme langus kaevanduspiirkondades, mis võib mõjutada pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme. Põhjaveetaseme muutus loob soodsa keskkonna keemilisteks reaktsioonideks, mille tagajä rjel jõuavad põhjavette sulfaadid. Olulisimad põhja- ja pinnavee kvaliteedi muutused on seotud eeskätt Eesti põlevkivimaardla levikualal olevate jääkreostuskollete olemasoluga . Tänapäeval kasutatav põlevkivi kaevandamise tehnoloogia on varasemaga võrreldes oluliselt keskkonnasäästlikum.
Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse piirkonna põhjaveekogumite levik. Aluskaart: Maa - amet 2016
5 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Versioon 12.01.2017
12 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Maapinna langatused ja ebastabiilsus
Kaevandustes jäetakse laekivimite hoidmiseks optimaalse suurusega hoidetervikuid, mis tagavad maapinna stabiilsuse. Viru kaevanduse alal on fikseeritud mitmeid allmaa varinguid ja nendest tingitud maapinna langatusi. Kaevevälja 4191.57 ha suurusest alast on kvaasistabiilset ala 1450 ha, neis piirkondades võib eeldada ka maapinna langatusi tulevikus. Sundvaristatud või stiihiliselt varisenud ala on kokku orienteeruvalt 84 ha. Ülejäänud kaevevälja ala on kaevandamata või kasutati lae hoidmis el kestvaid tugitervikuid. Kokku on sellist kvaasistabiilseks loetavat ala 1672 ha 6. TTÜ Mäeinstituudi artiklite järgi on varingud fikseeritud peamiselt Kalina järve ja Kalina raba idaosa ning kaevanduskeskuse vahelises piirkonnas. Samades piirkondades võib eeldada ka maapinna langatuste olemasolu või nende ilmumist tulevikus. Juba liigniisketel aladel võib see tekitada soostumist ja taimestiku koosluse mõningast muutust, metsa kahjustusi 7.
Teiste mäeeraldiste alal on langatusi olnud vähem, kui Viru kaevanduse mäeeraldise alal, kus mitmel pool olid maapinna langatused kaevandamistehnoloogiast tulenevalt ette planeeritud. Varisenud kamberplokkide kohal ei ole ehitisi ega aktiivse majandustegevusega seotud alasid. TTÜ Mäeinstituudi artiklite järgi on laevaringud fikseeritud peamiselt kaevanduse keskuse piirkonnas Rannapungerja jõe kohal ja kaevevälja põhjaosas Rajaküla ja Pagari küla vahel neist hiliseima (200 8) asukoht on Ohakvere külast põhjapool 8.
Tänapäeval toimub allmaakaevandamine peamiselt kambermeetodil, kus kamberplokkide hoidetervikud on dimensioneeritud piisava tugevusvaruga, mis suurendab põlevkivi kadusid, kuid väldib maapinna vajumist ja varinguid. Kamberplokkides arvutatakse hoidetervikud sellise suurusega, et oleks tagatud lae pikaajaline püsivus. Asulate territooriumide all toimuva kaevandustegevuse korral jäetakse suuremad hoidetervikud ja suuremate asulate (nt Mäetaguse alevik) alal kaevandustegevust reeglina ei toimu. Kaitstavate loodusobjektide läheduses kaevandamisel lähtutakse objekti kaitse ‐ eeskirjadest.
Pinnavesi ja veekõrvaldus
Kavandatava tegevuse objektiks olevad mäeeraldised asuvad Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonnas. Mäeeraldiste alalt saavad alguse mitmed jõed, mis kuuluvad valdavalt Peipsi järve, Narva ja Purtse jõe valgalasse.
Keskkonnaregistri kohaselt saavad Estonia kaevanduse alalt alguse Mäetaguse jõgi (VEE1059200), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Milloja (VEE1059100), Lemmiku peakraav (VEE1059400), Uhe peakraav (VEE1058800), Tammikmäe peakraav (VEE1059300), Jõuga peakraav (VEE1058900) ja Kõnnu peakraav (VEE1059000). Kõik nimetatud vooluveekogud kuuluvad Peipsi järve valgalasse. Viru kaevanduse alalt saavad alguse Kohtla jõgi (VEE1070700), Kiikla peakraav (VEE1069400) ja Raudi kanal (VEE1063600) ning Ojamaa kaevandusest täiendavalt Ratva oja (VEE1069100), Põlluste
6 Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014 7 AS Eesti Energia Kaevandused Viru kaevanduse vee erikasutusluba, jäätmeluba ja välisõhu saasteluba. Keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Maves, töö nr 9063. Tallinn 2010.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 13
kraav ja Arvila kraav (VEE1069200). Kõigi nimetatud vooluveekogude (va Raudi kanal) vesi jõuab Purtse jõe (VEE1068200) kaudu Soome lahte.
Veerežiim on suures osas tehislik ja sõltub kaevandusvee väljapumpamise kogustest. Kuna Viru kaevanduse alalt ei suunata enam Raudi kanalisse (VEE1063600) kaevandusvett, võib täna käsitleda kaevandusvee äravoolu veekoguna Raudi kanali algusena Estonia kaevanduse mäeeraldise ala. Raudi kanal suubub Kurtna Nõmme järve (VEE2027400), sealt edasi läbi mitme väiksema järve Peen-Kirjakjärve (VEE2026900). Peen-Kirjakjärvest liigub vesi mööda Kirjaku kraavi Kirjakjärve, kust saab alguse Mustajõgi (VEE1063800). Osa kaevandusvett juhitakse Raudi kanalist Raudi-Konsu kanali kaudu Konsu järve (VEE2027900).
Valdav osa nimetatud jõgedest on pikaajalise kaevandustegevuse poolt tugevasti mõjutatud veekogud, mistõttu on need Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt kategoriseeritud tugevasti muudetud veekogude hulka. Kaevandusvesi mõjutab suublaks olevaid veekogusid valdavalt heljumi koormusega. Kaevandusettevõtete omaseire tulemuste alusel ei ole olnud probleeme kaevandusvee puhastamisega, heljumi kontsentratsiooni piirväärtust (15 mg/l) ei ületata ja kaevandusveega suublatesse jõudev heljum ei kujuta ohtu eesvooludele 9 . Lisaks mehhaanilise heljumi koormusele on kaevandusvesi suure karedusega. Püsikaredust põhjustab peamiselt sulfaatiooni ja neid tasakaalustavate magneesium- ja kaltsiumiioonide kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Karbonaatset (mööduvat) karedust põhjustab kaltsiumi- ja magneesiumioonide, karbonaat‐ ja vesinikkarbonaatiooni kõrgenenud sisaldus kaevandusvees. Vee soojenedes ja happelisuse muutudes pinnaveekogudes (eelkõige järvedes) tasakaal muutub ning karbonaadid võivad sadestuda veekogusse analoogiliselt allikalubja ladestumisega, ehkki suuremahuline karbonaatide välja settim ist ei ole uuringute käigus tuvastatud ja see pole väga tõenäoline, kuna väljapumbatava vee keemiline koostis, füüsikalised näitajad ning klimaatilised tingimused Eesti laiuskraadil on stabiilsed 10.
Mäeeraldiste alale jäävad lisaks vooluveekogudele üksikud väiksemad järved ( sh. Kalina järv) ja lisaks kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud settebasseinid. Viru kaevanduse mäeeraldise alal olev Kalina järv on tänaseks alt kaevandatud ja järve veerežiimi s olulisi muutusi ei ole täheldatud. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata Kurtna järvestikule, kuna nendest mitmed on ühendatud kaevandusvee äravoolukanalitega.
Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine
Mäeeraldiste alal on suhteliselt suur (>50%) metsa osakaal, mis on oluliseks kasvukohaks mitmetele taimeliikidele ja väärtuslikuks elupaigaks loomadele. Tegevusega ei kahjustata otseselt taimestiku ega loomastiku soodsat seisundit. Mõjud võivad ilmneda kaudselt läbi veerežiimi muutuste ja müra tekitamise. Ida‐Virumaa teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ 11 põhjal ümbritsevad rohevõrgustiku alad Estonia kaevanduse keskust olles rohekoridoridega ühenduses Selisoo ja Kurtna järvistu piirkonna metsamassiividega. Viru kaevanduse ümbrus on valdavalt rohevõrgustiku koridoride ala. Sompa kaevanduse põhjaosa jääb samuti rohekoridoride alale ja Ojamaa kaevandus valdavalt rohekoridori tuumalale (joonis 4.2). Allmaakaevanduse mõju
9 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 10 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkus e hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 11 Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida- Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.
Versioon 12.01.2017
14 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
maastikule, taimestikule, loomastikule ja linnustikule on Ida-Virumaal uuritud 12 13 14 15 16 ja üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal maastikupilti, taimestiku struktuuri ja seega ka elupaikade väärtust oluliselt halvendanud.
Joonis 4.2. Väljavõte Ida-Virumaa maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu: „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohevõrgustiku kaardist ja taotluse objektiks olevate mäeeraldiste paiknemine
Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt LKS-le § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:
kaitsealad (sh kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Taotluse objektiks olevate mäeeraldiste alale ja vahetusse lähedusse jäävad m itmed kaitstavad loodusobjektid. Kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade ja üksikobjektide üldist paiknemist illustreerib joonis 4.3. Lisaks leidub kogu ala piires veel kaitstavate liikide
12 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 13 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele . Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005 14 Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. 15 Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016 -2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013 16 Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 15
elupaiku ja kasvukohti. Kõigi taotluse objektiks olevate mäeeraldiste aladel leiduvate kaitstavate loodusobjektide kohta annab ülevaate tabel 3, kus on viidatud ka mõju hindamise vajalikkusele KMH aruande raames. Kaitstavaid loodusobjekte on taotluse objektiks olevatest mäeeraldistest kõige enam Estonia kaevanduse mäeeraldise alal ja selle lähialal. Võimalikku mõju Estonia kaevanduse mäeeraldise mõjualasse jäävatele kaitstavatele loodusobjektidele sh Natura aladele hinnatakse Keskkonnaministeeriumi 11.03.2016. aasta otsusega nr 14-6/16/2366 algatatud ja käesoleva KMH-ga paralleelselt läbi viidavas KMH aruandes: „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maa vara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 17
Joonis 4.3 Kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad kavandatava tegevuse piirkonnas . Aluskaart: Maa-amet 2016
Versioon 12.01.2017
18 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Tabel 3 Kaitstavad loodusobjektid muudetavate kaevandamislubadega hõlmatavas piirkonnas
Kaevandus Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise olulisus
Kiikla mõisa park Paikneb taotletava Viru II mäeeraldisega piirnevalt ja osaliselt taotletava Viru I mäeeraldise territooriumil. Kogu Kiikla küla alla (sh pargi alla) on jäetud kaitsetervik. Varud on objekti all hinnatud passiivseks. St kaevandamine on keelatud.
Kavandatav tegevus ei hõlma kaevandustegevust, LK III kahkjaspunase sõrmkäpa ja soo-neiuvaiba Paikneb taotletava Viru I mäeeraldise kaevandatud alal Kalina rabas. millel võiks olla lisamõju Viru kaevanduse piirkonna kattuvad kasvukohad loodusväärtustele juba kaevandatud piirkondades leiduvatele kaitstavatele liikidele. KMH aruande raames on vajalik käsitleda võimalikku mõju Kurtna Viru kaevandus LK III kahkjaspunase sõrmkäpp Paikneb taotletava Viru I mäeeraldise kaevandatud alal Kalina rabast maastikukaitsealale ja Kiikla mõisa pargile. põhjasuunas.
LK II kanakulli elukoht Paikneb Ratva külas taotletava Viru I mäeeraldise kaevandatud ala piirkonnas Vajalik täiendav hindamine
Paikneb Viru kaevandusest üle 10 km kaugusel, kuid kaevandusveed juhitakse Kurtna maastikukaitseala Raudi kanalisse, mis kulgeb läbi Estonia kaevanduse ala Kurtna maastikukaitseala veekogudesse.
Sompa Eeldatav mõju puudub. KMH aruandes ülevaatlik LK II laanerähn Paikneb Sompa kaevanduse ala idaserval. kaevandus käsitlus
Paikneb Ojamaa kaevanduse alal, serv ulatub Sompa kaevanduse servale. Viru Kiikla metsise (LK II) püsielupaik KMH raames on vajalik käsitleda võimalikku mõju II mäeeraldisest ca 600m kaugusel. Kiikla metsise püsielupaigale. Ojamaa kaevandus Arvila metsise (LK II) püsielupaik Paikneb osaliselt Ojamaa kaevanduse lõunaosas. Vajalik täiendav hindamine
Muraka looduskaitseala Looduskaitseala üks lahustükk piirneb Ojamaa kaevanduse alaga.
Kaitstav üksikobjekt Kalina karstiala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal. Estonia kaevanduse piirkonna loodusväärtustele Ratva Metsise(LK II) Püsielupaik Paikneb Estonia kaevanduse lõunapiiril Ratva raba ja Seli soo vahel. hinnatakse mõju eraldi algatatud AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara Estonia kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse Kurtna rohe-tilksambliku ja kollase virvesambliku KMH raames. kaevandus Paikneb Estonia kaevanduse alal Kurtna külas püsielupaik
Paikneb Estonia kaevanduse lõunapiiril Ratva raba piirkonnas, ulatub Vajalik täiendav hindamine Muraka looduskaitseala mäeeraldise alale.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 19
Kaevandus Kaitstav loodusobjekt Paiknemine, seotus tegevusega Loodusobjekti käsitlemise olulisus
Atsalama hoiuala Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud ala keskosas
Mäetaguse mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus.
Kurtna mõisa park ja selle piires leiduv LK II Paikneb Estonia kaevanduse alal Kurtna külas kaevandatud alal põhja- nahkhiire elupaik
Mäetaguse maastikukaitseala Paikneb Estonia kaevanduse alal Mäetaguse alevikus, kaevandatud alal.
Uhe kaasik Paikneb Estonia kaevanduse alal Uhe külas, kaevandatud alal.
Illuka mõisa park ja seal leiduv suurkõrva (LK II) Paikneb Estonia kaevanduse alal Illuka külas, kaevandamata alal. elupaik Planeeritavast kaevandusest ca 0,5 km.
Pagari mõisa park Paikneb Estonia kaevanduse alal Pagari külas, kaevandatud alal.
Paikneb osaliselt Estonia kaevanduse alal, kaevandatava ala laiendusega Selisoo looduskaitseala piirnevalt.
Ei asu Estonia kaevanduse alal, kuid on kaevandusega seotud läbi Kurtna maastikukaitseala kaevandusvete juhtimise alale
LK III harilik kopsusamblik Paikneb Estonia kaevanduse alal
LK III loomaliikide leiukohad (tiigikonn ja 3 Paiknevad kõik Estonia kaevanduse kaevandatud ala piirkonnas hiireviu)
LK III taimeliikide kasvukohad (sulgjas õhik, Paiknevad kõik Estonia kaevanduse idaosas, kaevandamata ala piirkonnas. suurelehine porella, laialehine neiuvaip)
LK III taimeliikide kasvukohad (sulgjas õhik, laialehine neiuvaip, harilik ungrukold, wulfi Paiknevad kõik Estonia kaevanduse lõunaosas, kaevandatud ala piirkonnas. turbasammal)
LK I villtulika kasvukoht Paikneb Estonia kaevanduse kaevandatud alal Väike-Pungerja külas
Versioon 12.01.2017
20 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Natura eelhindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Planeeringutega tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta.
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis “ 17
KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandat akse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada.
17 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 21
Joonis 4.4 Natura hindamise protsess ja selle läbiviimise üld-skeem
Natura-eelhindamise eesmärgiks (vt joonis 4.4, I etapp-kujutatud oranžiga) on läbi alljärgnevate sammude välja selgitada ja tuvastada projekti võimalik mõju Natura 2000 alale (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) ning hinnata, kas tegemist on tõenäoliselt olulise mõjuga või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise tulemusena peetakse olulise mõju kaasnemist tõenäoliseks, tuleb asuda teise etapi, st asjakohase hindamise juurde.
Käesolev Natura eelhindamine teostatakse tuginedes olemasolevatel materjalidel (EELIS, standardsed andmevormid jms) ning planeeritava ala piirkonnas koostatud töödel. Natura eelhindamise eesmärgiks on läbi alljärgnevate sammude tuvastada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnev võimalik ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 võrgustiku aladele ja välja selgitada Natura hindamise jätkamise (järgmistesse etappidesse liikumise) vajadus kõigi mõjualas asuvate Natura 2000 alade puhul.
Informatsioon kavandatava tegevuse kohta
Kavandatava tegevuseks on taotletava viie kaevandamisloa (Viru, Sompa, Ojamaa, Estonia ja Ahtme II kaevandused) muutmine ja sellega seonduv kaevandustegevuse jätkamine taotlusalade piires. Tegemist on põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Natura 2000 võrgustiku kontekstis oluliseks sisuliseks tegevuseks on Viru kaevanduse kaevandamisloa KMIN-053 muutmine kaheks eraldiseisvaks kaevandamisloaks. Uuele mäeeraldisele, Viru II, taotletakse uut kaevandamisluba.
Käesolevas Natura hindamises ei käsitleta Estonia kaevandust ega seal kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevaid Natura alasid kuna neid käsitletakse eraldi algatatud KMH raames läbiviidavas Natura hindamises (AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse KMH).
Versioon 12.01.2017
22 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande Ptk 1-3.
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus
Kavandatava tegevuse mõjualaks võib lugeda taotluse objektiks olevate kaevanduste ala. Lisaks võib mõjualas olevateks lugeda ka taotletavast alast välja jäävad lä himad Natura alad, millele võib esineda mõju läbi veekeskkonna muutuste.
Natura 2000 võrgustiku paiknemist tegevuse mõjuala piirkonnas illustreerib joonis 4.5. Nagu jooniselt näha, on mitmed Natura alad otseselt seotud Estonia kaevanduse territooriumiga (Atsalama loodusala (EE0070117), Mäetaguse loodusala (EE0070111), mis on tänaseks alt kaevandatud ning Selisoo loodusala (EE0070124), ning Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnuala (EE0070172). Lähedal asuvad veel Kurtna (EE0070120) ja Jõuga (EE0070119) loodusalad. Neid Natura alasid käsitletakse Estonia kaevanduse kohta läbiviidavas eraldiseisva KMH ning Natura hindamise raames.
Taotletava Viru I ja Viru II mäeeraldiste alale ega nende vahetusse lähedusse ei jää Natura alasid. Küll aga kattub Ojamaa põlevkivikaevanduse mäeeraldisega osaliselt Muraka loodusala (EE0070103) ja Muraka linnualaga (EE0070172). Samuti on kaevandusalade lähedal Kurtna (EE0070120) loodusala, mille käsitlemine on vajalik seoses kaevandusvee suunamisega loodusala veekogudesse. Mõjualasse jäävaid Natura alasid on iseloomustatud tabelis 4.
Joonis 4.5 Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine kavandatava tegevuse piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2016
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 23
Tabel 4 Natura alade iseloomustus Paiknemine/seotus kavandatava Natura ala Natura ala kaitse-eesmärgid Siseriiklik kaitse tegevusega
Alal kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Loodusala pindala on 164.4 km² ja suures huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal Kavandatava osas jääb see väljapoole kaevanduste (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja tegevuse Muraka alasid, kuid osaliselt kattub Estonia ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised piirkonnas Muraka 1 loodusala Ojamaa kaevanduste taotletavate metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja looduskaitseala ja (EE0070103) osadega (kokku ca 160 ha ulatuses). Viru I rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0) ja liigid harilik lendorav (Pteromys volans*), Ratva metsise ja II mäeeraldistest jääb ala üle 2 km männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking püsielupaik. kaugusele. (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
Alal kaitstavad liigid on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya Kavandatava fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr tegevuse (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo- Linnuala pindala on 177.5 km² ja suures piirkonnas loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus osas jääb see väljapoole kaevanduste Muraka Muraka martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), alasid, kuid osaliselt kattub Estonia ja looduskaitseala, 2 linnuala rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), Ojamaa kaevanduste taotletavate Ratva ja Arvila (EE0070172) kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), osadega (kokku ca 4,2 km2 ulatuses). Viru metsise suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus I ja II mäeeraldistest jääb ala üle 2 km püsielupaigad ning pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt kaugusele. Selisoo (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), looduskaitseala mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Kurtna loodusala on ca 4,2 km2 suurune ja asub pea 2 km kaugusel idapool Estonia Alal kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised Kurtna kaevanduse lähimatest aladest. Viru I ja II mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), Kurtna maastiku- 3 loodusala mäeeraldistest asub Kurtna loodusala üle soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ja liik harilik hink (Cobitis kaitseala (EE0070120) 10 km kaugusel. Kaevandusvesi taenia). suunatakse Raudi kanalisse, mis viib veed loodusala veekogudesse.
Versioon 12.01.2017
24 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi käsitletava Natura ala kaitsekorraldamisega ning ei aita kaudselt ega otseselt kaasa ala kaitse-eesmärkide saavutamisele.
Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-alale
Kavandatava tegevuse näol on tegemist põlevkivi kaevandamisega allmaakaevandamise viisil. Mõju saab Natura 2000 võrgustiku aladele ilmneda peamiselt läbi võimaliku põhja- ja pinnavee režiimi muutuste ning kaevandusvete ära juhtimisest tuleneva vee kvaliteedi muutuste.
Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on tabelis 5 toodud mõju prognoos ja Natura hindamise läbiviimise vajadus.
Tabel 5 Mõju prognoosimine Natura 2000 aladele (roosaga on tabelis eristatud alad, mille puhul tuleb läbi viia asjakohane hindamine KMH aruande koostamise raames)
Soovitused järgmisteks Kaitse-eesmärk Võimaliku mõju prognoosimine etappideks
Muraka loodusala üks lahustükk ulatub Ojamaa Piisava puhverala* tõttu Muraka kaevanduse alale, kuid selles piirkonnas ei ole kavandatavatest tegevustest ei loodusala ole otsene ega kaudne kaevanduse laiendust plaanitud. Taotletava Viru II (EE0070103) ebasoodne mõju oodatav. mäeeraldisest on loodusala pea 3 km kaugusel. Muraka linnuala üks lahustükk ulatub Ojamaa Piisava puhverala tõttu kaevanduse alale, kuid selles piirkonnas ei ole kavandatavatest tegevustest ei Muraka linnuala ole otsene ega kaudne kaevanduse laiendust plaanitud ja ebasoodne mõju (EE0070172) ebasoodne mõju oodatav. puudub. Taotletava Viru II mäeeraldisest on loodusala pea 3 km kaugusel. Kurtna loodusala ei asu kõnealuste kaevanduste alal, Ebasoodsa mõju tekkimist ei saa Kurtna lähimaks on Estonia kaevanduse ala ca 2 km kaugusel. välistada, vajalik on Natura hindamise jätkamine asjakohase loodusala Samas on Kurtna loodusala seotud hindamise etapis. (EE0070120) kaevandustegevusega läbi Raudi kanali, kuna kanal on kaevandusvee äravoolu veekoguks.
* Piisava puhverala all peetakse silmas kaevandustegevuse ja loodusobjekti vahele jääva tsooni laiust, mille korral kaevandutegevusest tingitud veealandus ei mõjuta negatiivselt kaitstava Natura ala kaitse - eesmärkide saavutamist.
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura eelhindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne ebasoodsat mõju Muraka linnu- ega loodusalale ning nende alade puhul ei ole vajadust KMH aruande etapis Natura hindamise ga jätkata.
Samas jõuab Natura eelhindamine objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole ebasoodsa mõju esinemine välistatud Kurtna loodusala puhul. Kavandatava tegevuse sisu ja võimalikke mõjusid Kurtna loodusalale on vajalik täpsustada KMH aruande faasis ning läbi viia Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes.
Muud aspektid
Maavara kaevandamislubade muutmise ja pikendamisega ei taotleta lubatava maksimaalse põlevkivi kaevandusmahu suurendamist ja käesolevas KMH programmis on
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 25
arvesse võetud, et mäeeraldiste alal on keskkonnamõju enamikes olulistes keskkonnamõju avaldumise aspektides varasemate keskkonnamõju hindamiste ja uuringute käigus analüüsitud.
Müra ja vibratsioon
Kaevanduste maapealses osas on olulisemateks müra ja vibratsiooni allikateks tootmisterritooriumitel olevad rikastusvabrikud (sh killustiku kompleksid), osaliselt ka põlevkivi laadimiskompleksid ja aheraine ladestamine. Müra peamisteks allikateks on purustid ja lintkonveierid ning aheraine autodelt mahakallutamise müra. Väljaspool kaevanduste tootmisterritooriumeid võib mõningast müra ja vibratsiooni põhjustada maanteedel ja raudteel liikuv transport. Üheks müra-allikaks on kaevanduse tuulutusavad ehk šurfid. Vibratsiooni ja müra allikana tuleb täiendavalt käsitleda lõhkamistöid.
Mõju kohalike inimeste tervisele, heaolule (sh kinnisvarale)
Kaevandustegevus on piirkonnas üheks olulisimaks kohalike inimesi mõjutavaks tegevuseks. Ühelt poolt on kaevandustegevusest põhjustatud mitmed keskkonnaprobleemid, nagu kvaliteetse joogivee kättesaadavus, müratase ja lõhkamisest tulenev vibratsioon, mis kõik mõjutavad kohalike inimeste elukvaliteeti, heaolu ja kinnisvara väärtust negatiivselt. Teisest küljest on kaevandustegevus piirkonna kaevandustes toimunud juba üle 60 aasta ja sektoril on oluline roll piirkonna tööhõives, kaevandamisõiguse tasumäära osaline laekumine kohalike omavalitsuste eelarvele loob piirkonda täiendavalt väärtust ja potentsiaalseid uusi töökohti. Arendajad on taganud veetrasside väljaehitamise piirkondades, kus kaevandustegevusest tuleneval kvaliteetse joogivee kättesaadavus on raskendatud.
Kõiki eelpool nimetatud keskkonnamõju aspekte arvestatakse keskkonnamõju ulatuse ja olulisuse hindamisel KMH aruandes.
Versioon 12.01.2017
26 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
5. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada mitmete strateegiliste planeerimis - ja arengudokumentidega. Olulisemad arvesse võetavad strateegilised dokumendid on:
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 (2009) 18
Energiamajanduse riikliku arengukava eesmärgiks on siduda omavahel valdkonna spetsiifilised arengukavad ning anda energiapoliitika üldsuunad kuni aastani 2020. Arengukava on aluseks elektrimajanduse, põlevkivi, biomassi ja bioenergia valdkonna arengukavadele. Eesti energiasektori missiooniks on tagada Eestis pidev, tõhus, keskkonda säästev ja põhjendatud hinnaga energiavarustus ning säästlik energiakasutus. Arengukava näeb ette energiaallikate mitmekesistamise vajadust Eestis. Samuti on oluline omada mitmeid tugevaid energia tarnekanaleid teistest riikidest, töökindlaid võrke ning hoida mõistlikus ulatuses kütuste ja tootmisvõimsuste reserve. Energiatoodete ja -oskusteabe ekspordile suunatud tegevused peavad lähtuma Eesti elanike huvidest ning tootma võimalikult suurt lisandväärtust Eesti riigile.
Kuigi Energiamajanduse arengukava eesmärgiks on reguleerida energiaturgu selliselt, et suureneks taastuvenergia tootmine suurt süsiniku emissiooni põhjustava põlevkivienergeetika arvelt, siis tuleb arvestada, et täna on põlevkivienergeetika Eestis jätkuvalt olulisim energiaallikas ja senikaua, kui ei ole põlevkivienergeetikale tõhusat alternatiivi, tuleb toimivat energiavõrku kasutuses hoida. Uus vedelkütuste tootmise Enefit-tehnoloogia on võimaldanud põlevkivist kätte saada senisest kuni kaks korda rohkem energiat, kui varasemalt. Tehnoloogia võimaldab tööstuslikus tootmises ära kasutada kogu kaevandatud põlevkivi, sealhulgas peenpõlevkivi ning tootmine on puhtam ja keskkonnaohtlike kõrvalsaaduste osakaal väga väike.
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (2009) 19
Elektrimajanduse arengukava 2008-2018 on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetav valdkonna arengukava, mis kirjeldab Valitsuse strateegiat ühes olulisemas energiapoliitika valdkonnas – elektrimajanduses. Elektrimajanduse arengukava koostatakse Elektrituruseaduse alusel. Riigi eesmärgiks on tagada pidev, säästlik ja põhjendatud hinnaga elektrivarustus Eestis.
Arengukavas on Eesti elektrisektori tugevustena välja toodud tugev ja hästi arenenud põhivõrk ning tugevad elektriühendused Läti, Venemaa ning Soomega, kuid nõrkustena elektritootmise kontsentreerumist Ida-Virumaale, põlevkivi-elektri jätkuvalt suurt osatähtsust elektrimajanduses ja põlevkivi kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju.
18 Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/energiamajanduse_arengukava_2020.pdf 19 Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 27
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) 20
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030” eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia energeetika valdkonna eesmärgiks on toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, erinevatel energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormisega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Efektiivsemate põlevkivi põletustehnoloogiate ja alternatiivsete energiatootmise viiside rakendamine toob kaasa põlevkivijäätmete tekke vähenemise, ehkki muud kaevandamistegevusega kaasnevad keskkonnaprobleemid on jätkuvalt päevakorras. Põlevkivi kaevandamisest tingitud veekõrvaldus on püsivalt suur, maa vajub põlevkivi allmaakaevanduste kohal ja kvaliteetse joogivee kättesaamine on piirkonnas raskendatud. Põlevkivil baseeruva ja ühte geograafilisse piirkonda kontsentreeritud elektroenergeetika riiklik prioritiseerimine on kaasa toonud saaste kontsentreerumise, suured kaod elektrienergia ülekandel, süsteemi suure haavatavuse kriisisituatsioonides ja taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise.
Eesti keskkonnastrateegias toodud eesmärke aitab konkreetsete meetmete ja tegevustega ellu viia elektrimajanduse arengukava.
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 21
“Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030” on strateegiline lähtedokument, milles määratletakse põlevkivivaldkonna arengu põhimõtted ja suunad 15 aastaks. Arengukava põhieesmärk on tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, kindlustades põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades seejuures negatiivset keskkonnamõju. Põlevkivi arengukavas ette nähtud meetmed on vajalikud põlevkivi kasutamise suunamiseks riigi huvi elluviimisel.
Arengukava strateegilised eesmärgid on:
põlevkivi kaevandamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; põlevkivi kasutamise efektiivsuse tõstmine ja negatiivse keskkonnamõju vähendamine; põlevkivialase haridus- ja teadustegevuse arendamine.
Ida-Viru maakonnaplaneering 22
Kehtiv Ida-Viru maakonnaplaneering on kehtestatud 1999. aastal. Hetkel on koostamisel uus maakonnaplaneering 23 . Kehtiva maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb majandustegevuses ja eriti maakasutusel järgida loodusressursside ratsionaalse kasutamise ja kaitse põhimõtteid, maavara kaevandamisel või muu loodusressursi kasutamisel tuleb ära kasutada kaasnevad maavarad. Maakonnaplaneeringu, mis toetub
20 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 21 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013). Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. http://www.envir.ee/sites/default/files/pk_arengukava_2016_2030_eelnou.pdf 22 Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering 23 Ida-Viru maakonnaplaneering aastani 2030+. (koostamisel). http://ida-viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering
Versioon 12.01.2017
28 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
energeetika arengusuundade planeerimisel „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukavas“ 24 seatud üldpõhimõtetele, kohaselt:
tuleb tagada kütuse- ja energiamajanduse kui strateegilise majandusharu abil riigi poliitiline ja majanduslik sõltumatus; tuleb tagada põlevkivi baasil energia tootmise efektiivsuse tõstmine üheaegselt kahjuliku keskkonnamõju olulise vähendamisega; toimub Estonia kaevanduse laienemine Mäetaguse vallas vallale soovimatus suunas ning ohustab Seli sood; jäävad Sompa ja Viru kaevanduste alale Muraka looduskaitseala põhjaosa ja kaitse- ja hoiumetsad.
Ka koostatavas maakonnaplaneeringus seatakse olulisele kohale põlevkiviressursi säästlik kasutamine, põlevkivikaevandamise lubamise tingimuseks on, et kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks ja negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist.
Mäetaguse valla üldplaneering 25
Mäetaguse valla üldplaneeringu eesmärgiks on valla üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ning täpsustamine ning seeläbi Mäetaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine.
Kaevandustegevus mõjutab kogu valla põhjaosa ja Estonia kaevanduse laieneb pidevalt valla lõunaosa aladele. Kaevandatud alad moodustavad kolmandiku kogu valla territooriumist. Seetõttu on maavara võimalikult keskkonnasäästliku kaevandamise tagamine Mäetaguse valla üldplaneeringu üheks olulisimaks teemaks.
Põlevkivikaevanduste piirkonnas on maasisene ja -pealne hüdrosfäär (veekogude, veekihtide ja -komplekside hüdrodünaamiline süsteem) olulise tehnogeense mõju all. Vee ärajuhtimise ja kaevanduste drenaaži tulemusel kujuneb kaevandamise ajal altkaevandataval territooriumil ulatuslik põhjaveetaseme alanduslehter, mis levib kaugele väljaspool kaevandusala piire. Pärast kaevanduse sulgemist või kaevandustöö de peatamist täituvad kaevanduskäigud veega ning alanduslehter kahaneb. Põhjavesi, mille kvaliteet on vahetult peale kaevanduse sulgemist ning üle ujutamist sulfaatiderikas, aja möödudes väheneb sulfaatide sisaldus loodusliku seisundi lähedasele kontsentratsioonile. Täiendavaid probleeme põhjustavad vertikaalsed kaeveõõned (puurkaevud, puuraugud), kui võimalikud põhjaveereostuse allikad. Ohutuse seisukohalt on tähtis puuraukude ja puurkaevude nõuetekohane sulgemine. Looduslik veerežiim on rikutud ligi kolmandikul valla territooriumist. Pindmised veekihid on kuivendatud ja elanikel puudub võimalus salvkaevudest kvaliteetset joogivett võtta. Kvaliteetse joogivee saamiseks on kasutusel ordoviitsiumi-kambriumi veekompleks, mille lasumissügavus on alates 100 m.
Üldplaneeringus loetletakse leevendavad abinõud, millega tuleb maavara kaevandamisel arvestada:
maavarade võimalikult säästlik kaevandamine; kaevandustehnoloogia valik lähtudes asukohast ja keskkonnamõjust ;
24 Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine. Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062 25 Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f2686c -bd10-4c32-9501- e0a35e0c9978?version=1.0
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 29
karjääride ja turbaväljade rajamisel valida vähem looduskeskkonda kahjustav lahendus; kaevandus- ja karjäärialade sihtotstarbeline rekultiveerimine; allmaakaevandatud aladel uuringute teostamine; hüdrodünaamiliste mudelite koostamine, pidev seire, aheraine kasutamine ehitusmaterjalina; kaitsemetsade säilitamine; erilahendused ehitamisel altkaevandatud aladel; müratõkete ehitamine; looduslike müratõkete, näiteks metsa õige majandamine; hüdrogeoloogiliste uuringute koostamine ja põhjaveeregulaatori väljaehitamine; maaparandussüsteemide taastamine ja hooldamine; hoonetele lõhkamisest tingitud kahjude kompenseerimine kaevandaja poolt
Iisaku valla üldplaneering 26
Iisaku valla üldplaneeringu eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise koh ustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks.
Üldplaneeringus on käsitletud kaevandustegevusega kaasnevat keskkonnamõju järgmiselt:
Iisaku valla põhjapoolsete külade, Sõrumäe ja Jõuga, alla ulatub Estonia kaevanduse kaeveväli. Mäetööd on tänaseks jõudnud sellesse piirkonda. Juba praegu mõjutab kaevandus ülemisi veehorisonte nendes külades ja kuivadel suvekuudel kaevud kuivavad. Reostusoht tekkib põlevkivikihi all olevale veehorisondile kust võtavad oma vee sügavamad kaevud. Tulevikus on nendes külades vajalik veetrasside ehitus koos pumbajaamade ja sügavate puurkaevudega. Iisaku aleviku territooriumil vajab korrastamist likvideeritud bensiinijaama territoorium.
Muraka raba piirkonna põhjavee režiim sõltub looduslikest faktoritest (sademed, aurumine jm) ja kaevanduste (Estonia, Viru) vee ärajuhtimise koosmõjust. Aluspõhja veekihtide veerežiimile avaldab otsest mõju kaevandusvee väljapumpamine, mille tulemusena on Viru ja Estonia kaevanduse ümber kujunenud ulatuslikud veetaseme alanduslehtrid. Põlevkivi sisaldavas Keila–Kukruse veekihis ja selle all lamavas Lasnamäe–Kunda veekihis on veetase alanenud rohkem kui 25 m, maapinnalähedases Nabala–Rakvere veekihis on Muraka rabast põhja pool põhjaveerežiim jäänud looduslikuks, kuid raba idapiiri lähedal on ka selles veekihis veetase alanenud 1,8 –1,0 m.
Illuka valla üldplaneering 27
Üldplaneeringuga määratakse valla ruumilised arengusuunad, täpsustatakse maakasutust ja ehitusreegleid, seatakse tingimused, kuidas suunatakse vallas maakasutust ja ehitustegevust. Üldplaneeringu koostamise käigus on kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leitud lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks.
Illuka valla pindalast on kaevandatatud alade osatähtsus ligikaudu 3% millest karjääride maa moodustab 0,2% ja altkaevandatud ala 2,8 %. Üldplaneering toetub Ida-Virumaa
26 Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24. aprilli 2008. a määrusega nr 8. http://www.iisaku.ee/yldplaneering/ 27 Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010. http://www.illuka.ee/uldplaneering
Versioon 12.01.2017
30 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga: "Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade ruumiline planeering" 28 täpsustatud tingimustele maavarade kasutamise ja kaevanduste langatusaladele ehitamise planeerimisel ning täiendavaid tingimusi ei sea.
Jõhvi valla üldplaneering 29
Üldplaneeringuga määratakse valla üldised arengusuunad ning maakasutus - ja ehitustingimused. Planeering tugineb valla arengukavadega paika pandud eesmärkidele ja strateegiale.
Valla ruumilise arengu üks tähtsamaid mõjutajaid on mäetööstus (ja sellega kaasnevad tööstused). Kaevanduste ja karjääride tegevus ei mõjuta mitte ainult sotsiaalseid protsesse ja mõjusid looduskeskkonnale, vaid seab kitsendusi hilisemale ehitustegevusele. Kuna mäetööstuspiirkonnad ja tööstusalad on tihedalt läbipõimunud asustusega siis võib väita, et mäetööstuse mõjud valla keskkonnale lähtuvad nii Jõhvi vallast endast, kui ka naaberomavalitsustest. Ja ka vastupidi – Jõhvi vallast lähtuvad mäetööstuse mõjud laienevad naaberomavalitsustele. Oluline on sealjuures pöörata tähelepanu jääkreostusele, mis mõjutab peale reostamist aastaid looduslikku fooni.
Kohtla valla üldplaneering 30
Üldplaneeringu eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.
Kaevandustegevusega seoses on Kohtla valla looduslikku veerežiimi oluliselt muudetud. Endiste kaevanduste piirkonnas on tekkinud geoloogiliselt soodsad tingimused põhjavee tungimiseks täitunud kaevandustest pinnale ning tulvavee tekkeks, paikkonniti ka soostumiseks. Vallas on probleemiks maapinna langatused altkaevandatud aladel, valdavalalt on langatused kriitilistes piirkondades juba toimunud, kuid välistada ei saa täiendavaid vajumisi. Üldplaneeringuga seatakse üldpõhimõtted altkaevandatud aladel ehitamisele.
Lüganuse valla üldplaneering 31
Valla üldplaneeringu ülesanne on kavandada valla territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad ja määratleda arengutingimused, määrata detailplaneeringut vajavad alad ja kavandada loodusressursside säilimine ja kasutamine, määrata tehnilise infrastruktuur i rajatiste asukohad, selgitada piirangud maakasutusele arvestades valla territooriumil kujunenud olukorda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke põllumaid, looduskooslusi jm. ning teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks.
Enamus valla keskkonnaprobleemidest on seotud naaberhaldusüksuste territooriumil toimuva põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega, keemiatööstuse, jäätmete
28 Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida -Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla -Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. http://ida-viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2-930f- 64904dd61547 29 Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013 30 Kohtla valla üldplaneering. Kohtla vallavalitsus. Järve-Tartu 2012. http://www.kohtlavv.ee/images/Ehitus/Kohtla_valla_YP_Seletuskiri_kehtestatud.pdf 31 Lüganuse valla üldplaneering. Lüganuse vallavalitsus. Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 28. juuli 2004 määrusega nr 33 http://www.lyganuse.ee/uldplaneering
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 31
ladustamisega. Selle mõju on mitmekesine ja ulatuslik - saastatakse ja reostatakse õhku, pinnaveekogusid ja põhjavett, alandatakse põhjaveetaset.
Versioon 12.01.2017
32 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
6. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega ja ka olemasoleva olukorra säilitamisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust ja asukohast võib eeldatavaks mõjualaks lugeda kogu mäeeraldiste ala ja kaevandustegevusega kaasneva veealanduse piirkonda , mis ulatub mitmel pool naabervaldade alale ja mõjutab kvaliteetse joogivee kättesaadavust sadades majapidamistes. Teisest küljest tuleb arvestada, et kaevandusvee ärajuhtimisel olemasolevate veekogude kaudu on tegevuse mõjuala kindlasti suurem, kuna tegevus mõjutab piirkonna veekogude veerežiimi ja veekvaliteeti.
Vahetu kaevandustegevuse mõjualana tuleb käsitleda eelkõige aktiivse kaevandustegevuse alasid, kus toimuvad lõhkamised ja veealanduse mõju on kõige suurem. Oluline on käsitleda mõjualana kaevandusvee suublaks olevaid veekogusid .
Kaevandustegevuse mõjuala on varasemates KMH aruannetes üsna põhjal ikult hinnatud ja enamikes keskkonnamõju avaldumise aspektides tuleb mõjualana käsitleda varasemates hindamistes välja selgitatud maksimaalse mõjuala ulatust. Üldiselt jääb kaevandustegevuse mõjuala vahetult mäeeraldiste piiresse, kuid põhjavee alanduste j a kaevanduste heitvee ärajuhtimise mõjuala ulatub mitmel pool mäeeraldiste piiridest välja poole. Kaevandustegevuse mõju joogivee kättesaadavusele ja selle kvaliteedile analüüsitakse põhjaveekomplekside alusel. Aruandes käsitletakse põhjalikumalt Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi kvalitatiivset ja kvantitatiivset seisundit kogu taotluse objektiks olevate kaevanduste veealanduse mõjualas (alanduslehtri ulatust on mitmete varasemate tööde käigus modelleeritud).
Vahetult veealanduse mõjualas antakse hinnang piirkonna veekogude veerežiimi ja – kvaliteedi muutusele ja tuuakse välja olulisemad ohud. Veerežiimi ja –kvaliteedi muutuste hindamiseks võib osutuda vajalikuks täiendavate uuringute läbiviimine kaevanduse veealanduse mõjualas.
Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisel eeldatavad ja KMH raames käsitletavad teemad, mõjuallikad ning mõjutatavad keskkonnaelemendid:
Planeeritava tegevuse vastavus asjakohastele arengudokumentidele ning õigusaktide nõuetele. Hinnatakse kavandatava tegevuse vastavust asjakohastele strateegilistele arengudokumentidele (maakonnaplaneering, omavalitsuste üldplaneeringud, arengukavad); Mõju pinna- ja põhjaveerežiimi muutustele. Kaevefrondi edasiliikumisest tulenev mõju muutub ruumis ning mõju avaldub piirkonnas kvaliteetse põhjavee kättesaadavus.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 33
Kaevandusvee ärajuhtimisega kaasneb sageli pinnaveekogude režiimi ja veekvaliteedi muutused, mis võivad halvemal juhul põhjustada muutusi vee-elustiku struktuuris; Mõju taimestikule ja rohevõrgustikule. Allmaakaevanduse olulisimaks taimestikku mõjutavaks faktoriks on põhjaveerežiimi kunstlik muutmine. Pikaajalised veealandused võivad mõjutada maapinnalähedase pinnasevee režiimi, mille tagajärjel muutub taimedele omastatava vee kättesaadavus, pikema aja jooksul avaldub mõju mullaprotsessidele ja taimestiku struktuur muutub. Rohevõrgustiku väärtus võib samuti taimestiku struktuurimuutuste tagajärjel muutuda; Mõju linnustikule ja loomastikule. Kuigi kaevandustegevus toimub valdavalt maa all, siis on suur osa toorme transpordiga seotud infrastruktuurist maa peal ja selle mõju loomastikule ja linnustikule tuleb täiendavalt analüüsida; Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, s.h. Natura 2000 aladele. Kaevandustegevusega kaasnevate keskkonnahäiringute mõju avaldub piirkonna looduskaitselistele väärtustele erinevatel tasanditel. Mõju kaitstavatele loodusväärtustele tuleb hinnata erinevatest tegevusega kaasnevatest mõjuteguritest lähtuvalt. Kaitstavate alade terviklikkus ja kaitse- eesmärkide saavutamine sõltub eeskätt ala niiskusrežiimist. Erinevad häiringud (müra, vibratsioon) võivad teatud juhtudel kaitstavate alade või liikide soodsat seisundit kahjustada. Keskkonnamõju avaldumise hinnang looduskaitselistele väärtustele antakse alal varasemalt läbi viidud uuringute ja keskkonnamõju hindamise aruannetes kirjeldatud keskkonnamõju aspektide alusel; Müra, vibratsioon ja õhusaaste, lõhkamiste mõju hoonetele. Kaevandustegevusega kaasnev müra ja vibratsioon avaldub erinevates aspektides. Ühelt poolt põhjustavad häiringuid maa-alused lõhkamised, aga teisalt toimub põlevkivi transport ja edasine käitlus maa peal ning asukohaspetsiifiliselt võib esineda kehtestatud norme ületavaid mürahäiringuid. Müra ja vibratsiooni mõju võib oluliseks osutuda mitte ainult inimeste heaolule ja varale, aga ka loomadele ja lindudele, eelkõige Natura linnu- ja loodusalade suunas liikuva kaevandustegevus puhul. Lõhketöödest tekkiva õhuheite mõju hindamisel arvestatakse ka tuulutusstrekkidest väljuva õhuheite määramiseks läbiviidud mõõtmisi (kehtiva maavara kaevandamisloa KMIN-054 p. 9.1 alusel tehtud mõõtmised); Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. Kaevandustegevus mõjutab piirkonna elanike elukvaliteeti mitmeti. Osades majapidamistes võib olla probleemiks kvaliteetse joogivee kättesaadavus, maa-alused lõhkamised tekitavad täiendavaid häiringuid; Mõju metsadele. Kaevandustegevuse mõju piirkonna metsamassiividele, nende kvaliteedile ja kvantiteedile; Kumulatiivsed mõjud. Mastaapse kaevandustegevuse puhul on oluline arvestada erinevate tegevuste koosmõju. Taotluse objektiks olevad mäeeraldised asuvad kompaktselt suhteliselt väikesel alal ja erinevates kaevandustes toimuvad tegevused võivad teatud tingimustel koosmõjus ületada keskkonna taluvuse piire. Keskkonnamõju hindamisel arvestatakse piirkonna erinevate kaevanduste tegevusega ja võimalike keskkonnakvaliteeti mõjutavate häiringute mõju kumuleerumisega; Keskkonnaseire programm ja soovitused seire teostamiseks Keskkonnamõju hindamise aruande tulemusena koostatakse arendajale soovituslik omaseireprogramm kaevandustegevuse edasiliikumise mõjude hindamiseks.
Versioon 12.01.2017
34 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
7. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISEKS VAJALIKE UURINGUTE VAJADUS
Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS, RT I, 30.12.2015, 18), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks.
Käesoleva KMH programmi koostamisel on järgitud KeHJS-ist tulenevaid KMH programmi ülesehitusele ja programmi avalikustamise protsessile seatud nõudeid. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse kehtivast seadusandlusest, heast tavast ning kasutatakse sellekohast tunnustatud metoodikat ja tehnikaid.
Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk -s 8.
Keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument) on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega.
Keskkonnamõju hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõtte v lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja Keskkonnaministeeriu mi 12.02.2016. aasta KMH algatamise otsusega nr 14-6/16/1390 (lisa 1).
Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta. KMH aruandele on lisatud ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega.
Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal- sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse põhiliselt kvalitatiivset (võrdlevat) analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse eelnevalt ptk-s 6 välja toodud keskkonnaelementide lõikes. Kui keskkonnaelem entide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud) kui ka objektiivset hinnangut (uuringute, jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. KMH metoodika seisneb alternatiivsete tegevuskavade prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. Olulise osana kasutatakse ka geograafilisel infosüsteemil (GIS) baseeruvaid analüüsmeetodeid ja muid kartograafilisi lahendusi (nt visualiseerimine).
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 35
Natura hindamise metoodika ja põhimõtted
KMH raames hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi (hinnatud käesolevas KMH programmis). Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse läbi asjakohane hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2013). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ 32. Kavandatava tegevuse elluviimine Natura ala(de)l või nende lähialadel on võimalik, kui hindamise tulemusena on jõutud järeldusele, et oluline negatiivne mõju Natura-ala(de)le puudub või kavandatavad leevendavad meetmed tagavad Natura-ala(de) terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide saavutamise. Kui leevendavad meetmed ei taga Natura-ala(de) terviklikkust ega kaitse-eesmärkide saavutamist tuleb loobuda kavandatavast tegevusest või asuda (täiendavaid) alternatiivseid lahendusi otsima.
Mõju suuruse ja ulatuse määramiseks kasutatakse kõikide ptk -s 6 nimetatud keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale.
GIS-il baseeruvad analüüsvõimalusi on mitmeid nagu näiteks kvalitatiivne konfliktalade meetod kaartide kombineerimise abil, kvantitatiivne meetod arvutuste alusel jne.
Uuringutest
Taotluse objektiks olevate mäeeraldiste alal on varasemalt läbi viidud mitmeid uuringuid, keskkonnamõjude hindamisi ja eksperthinnanguid, mille käigus on kaevandustege vusega kaasnevat keskkonnamõju enamikes aspektides üsna põhjalikult hinnatud. Varasemate keskkonnamõju hindamiste tulemusi arvestatakse käesoleva KMH protse ssi läbiviimisel.
Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse alal varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Järgnevalt on nimetatud olulisemad asjakohased uuringud, mille tulemustest käesolevas KMH protsessis seisukohad kujundatakse:
Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks;33 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine;34 Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas;35 Mining under Kalina and Selisoo Bogs;36
32 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf 33 Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009 34 Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011 35 Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tartu . Environmental Science and policy. 2014 36 Mining under Kalina and Selisoo Bogs. Otsmaa, M. Tallinn University of Technology, Department of Mining. Environment. Technology. Resources Proceedings of the 9th International Scientific and Practical Conference. Volume 1. 2013.
Versioon 12.01.2017
36 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine;37 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015;38 Selisoo viimased põhjavee- ja pinnasevee seireandmed (ettevõtte omaseireandmed); Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur;39 Konsu puhastuslodu rajamise efektiivsuse hinnang;40 Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile;41 Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine;42 Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas;43 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang;44 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine;45 Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks;46 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele;47 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele;48 Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos; 49 Ahtme kaevanduse veevaru hindamine ja Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks;50
Selisoo ja Ratva raba suunal on tänaseks tehtud mitmeid uuringuid Natura aladele läheneva kaevandustegevuse mõjude väljaselgitamiseks. Selisoos teostab Tartu Ülikooli ÕMI Geoloogia osakond AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse maavara kaevandamisloa kohustusest tulenevalt soo veetaseme seiret 2011. aastast ja Ratva rabas mõõdab veetasemeid OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse maavara kaevandamisloaga seatud kohustusest tulenevalt OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2005. aastast alates.
37 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012 38 Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015. Kohv, M. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 2016 39 Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015. 40 Konsu puhastuslodu rajamise efektiivsuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 41 Kurtna piirkonna tootmisalade mõju järvestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko. Tallinn 1996 42 Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014. 43 Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005 44 Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 45 Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine . OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012 46 Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015 47 Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002 48 Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele . Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005 49 Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos . Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011 50 Ahtme kaevanduse veevaru hindamine ja Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 37
KMH aruandes viiakse läbi olemasolevate veetasemete seireandmete analüüs, mille alusel antakse hinnang kaevandustegevuse senise mõju kohta seiratavatele ökosüsteemidele.
Estonia kaevanduse kaevandustegevus liigub pidevalt ka Jõuga ja Kurtna loodusalade suunas, kuid mäeeraldis ei ulatu loodusaladeni ja kaevandustegevust nende loodusalade all ei toimu. Valikulistes Kurtna maastikukaitseala järvedes teostatakse järvede veetasemete seiret, ühelt poolt reguleerib seiret AS Enefit Kaevand used ja lisaks on 2015. aastast töös KIK-i rahastusel algatatud seireprojekt. KMH aruandes antakse ülevaade olemasolevatest seireandmetest.
Jõuga loodusala ja Estonia kaevandust lahutab nende vahele jääv kirde -edela suunaline Viivikonna rikkevöönd, millest kagu poole (Jõuga kaitseala piirkonda) Estonia kaevanduse alanduslehtri mõju ei ulatu.
Käesoleva KMH raames ei ole asjakohane läbi viia uuringuid Jõuga ja Kurtna loodusalade all olevate veepidemete olemasolu selgitamiseks detailsete lisauuringute tegemine, küll aga võib lisauuringute vajadus päevakorda kerkida Estonia II mäeeraldise kasutuselevõtul. Täna on keskkonnamõju hindamiseks taotluse objektiks olevate mäeeraldiste piiridest eemale jäävatele loodusaladele võimalik prognoosida Selisoo ja Ratva raba aladel teostatud uuringutulemuste alusel. Siinkohal on arvestatud, et Estonia kaevanduse alal on kaevandustegevus täna Selisoole lähemal, kui Jõuga ja Kurtna loodusaladele üldse jõuab.
Kurtna loodusala järvede seisundi ja Nõmmjärve enesereostusohu väljasel gitamiseks on perspektiivis vajalik teostada uuring, mis hõlmab järvede seisundi muutusi ja nende seisundi stabiliseerimiseks vajalikke meetmete kirjeldust. Kurtna järvede seisund sõltub väga mitmetest piirkonna tööstusettevõtetest ja seetõttu ei ole asjak ohane seada uuringu läbiviimist ühe arendaja kohustuseks. Käesoleva KMH raames sellist uuringut läbi ei viida.
Tänaseks on alt kaevandatud Mäetaguse ja Atsalama loodusala, mistõttu on kaevandustegevuse mõju piirkonna loodusaladele samuti võimalik analoogia põhjal hinnata.
Kavandatav tegevus ei näe ette mäeeraldise piiride ega kaevandusmahtude suurendamist ja seetõttu on enamikes keskkonnamõju aspektides keskkonnamõju juba varasemalt KMH-de käigus hinnatud. Siinkohal on oluline arvestada, et geoloogilised tingimused on piirkonnas muutlikud (rikkevööndid, veepidemete paiknemine) ja tegeliku keskkonnamõju hindamisel ei saa asukohaspetsiifilisi uuringutulemusi sageli kõrvutada.
Kuna kaeveõõnte töötavad eed on pidevalt liikumas, siis on vaja täiendavalt hinnata kaevandustegevusega kaasneva müra, vibratsiooni levikut. Müra ja vibratsiooni leviku täpsemaks hindamiseks tuleb läbi viia müra ja vibratsiooni modelleerimised. Ettevõtete müra mõõtmise omaseire korraldus tuleb vastavalt kaevefrondi liikumise suundadele ü le vaadata.
Põhjaveerežiimi mõju on varasemate uuringute käigus piisavalt hinnatud ja ettevõtted teostavad regulaarselt põhjaveetaseme seiret. Täiendavaid põhjaveetaseme dünaamika uuringuid käesoleva KMH käigus läbi viima ei pea.
Uuringute tulemused on sisendiks KMH aruande koostamiseks ning uuringute olulisemad järeldused esitatakse kokkuvõtlikult KMH aruandes.
Versioon 12.01.2017
38 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
8. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA
Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS -s ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.
Täpset KMH protsessi ajalist kulgemist on KMH programmi koostamise ajal raske fikseerida, seetõttu tuleb ajagraafikut lugeda ligikaudseks tegevuste toimumise ajaks. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras.
KMH läbiviimise etapid, KeHJS 01.07.2015 jõustunud redaktsiooni kohaselt on esitatud tabelis 6.
Tabel 6 KMH läbiviimise etapid
Etapi toimumise kestus ja eeldatav KMH etapp51 Eeldatav läbiviimise tähtaeg53 töömaht52 Algatatud Keskkonnaministeeriumi 12.02.2016 KMH algatamine aasta otsusega nr 14-6/16/1390 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest.
KMH programmi koostamisele eelneb olemasolevate ja kergesti Juuli 2016 KMH programmi kättesaadavate materjalidega koostamine tutvumine. Ka alaga tutvumine (kuid see võib toimuda ka mõnes hilisemas faasis). Arendaja esitab KMH programmi August 2016 Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab seisukohtade August 2016 KMH programmi kontroll küsimiseks 14 päeva jooksul ja seisukohtade küsimine Seisukohtade esitamine asjaomastelt asutuste poolt hiljemalt 30 päeva August-september 2016 jooksul KMH programmi kontroll ja avalikust September-oktoober 2016 arutelust teavitamine 14 päeva jooksul Avaliku väljapaneku kestus 14 päeva
Kuigi vastavalt seadusele on KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamine Otsustaja (Keskkonnaministeerium) ülesanne, on KMH programmi kontroll tavapraktikas vajalik siiski ja avalikust arutelust märkimisväärne eksperdi poolne panus teavitamine (teadete/kirjade draftide November 2016 ettevalmistamine, info selle kohta kuhu kirju üldse saata jms) teavitamise korrektse läbiviimise eest. Programmi avaliku arutelu (sh ettekande) ettevalmistamine, arutelul osalemine (sh vajadusel korraldamine, et asi toimuks nõuetekohaselt) ja protokolli koostamine
51 KMH etapid ja etappide kestus tuleneb KMH algatamise ajal (15.05.2015 ) kehtinud KeHJS-ist. 52 Esitatud töömaht on kõikide töögrupi liikmete töömahtude summa (st sageli teeb sama tööetapi all tööd mitu eksperti/spetsialisti). 53 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevalt optimaalset etapi kestust.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 39
Etapi toimumise kestus ja eeldatav KMH etapp51 Eeldatav läbiviimise tähtaeg53 töömaht52 KMH programmi avalik November-detsember 2016 arutelu Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega KMH programmi arvestamise/mittearvestamise November-detsember 2016 täiendamine põhjendamine, hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH programmi esitamine nõuetele vastavuse KMH programmi nõuetele vastavuse Jaanuar-veebruar 2017 kontrollimiseks ja KMH kontroll 30 päeva jooksul programmi nõuetele vastavuse kontroll 4-8 nädalat
Sisuline töö, mille osas maht sõltub KMH aruande kasutada olevate materjalide koostamine kvaliteedist, kättesaadavuse hõlpsusest jms. Arendaja esitab KMH aruande Otsustajale Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab seisukohtade küsimiseks 21 päeva jooksul Seisukohtade esitamine asjaomastelt KMH aruande kontroll ja asutuste poolt hiljemalt 30 päeva seisukohtade küsimine jooksul Otsustaja poolne laekunud KMH aruande eeldatav läbiviimise aeg sõltub seisukohtade analüüs 14 päeva jooksul edaspidises protsessis peale arendaja poolse KMH ja eksperdile KMH aruande aruande koostamise riigihanke läbiviimist täiendamiseks esitamiseks Avalik väljapanek ja Avaliku väljapanek kestus 21 päeva avalik arutelu KMH aruande avalik arutelu Avalikul arutelul tehtud ettepanekute lisamine ja nendega KMH aruande arvestamise/mittearvestamise täiendamine põhjendamine, hiljemalt 30 päeva jooksul kirjalikult vastamine ettepanekutele KMH aruande KMH programmi nõuetele vastavuse kooskõlastamiseks kontroll 30 päeva jooksul esitamine ja KMH aruande nõuetele KMH aruande kooskõlastus vastavuse kontroll
Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku.
Versioon 12.01.2017
40 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
9. ANDMED KMH OTSUSTAJA, JÄRELVALVAJA, ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA
Otsustaja
Keskkonnaministeerium (kuni 31.12.2016) Narva mnt 7a 15172 Tallinn
Kontaktisik: Kaur Kõue e-post: [email protected] Telefon: 626 2868
Uus MaaPS jõustus 1. jaanuaril 2017. Seaduse § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa Keskkonnaamet, § 48 kohaselt annab kaevandamisl oa Keskkonnaamet. Seega on loa andjaks Keskkonnaamet.
Keskkonnaameti Põhja regioon (alates 01.01.2017) Ida-Virumaa (Jõhvi kontor) Tel 332 4401 Faks 3324403 E-post [email protected] Pargi 15, 41537 Jõhvi
Arendajad
Enefit Kaevandused AS VKG Kaevandused OÜ Jaama 10 Võnnu küla 41533, Jõhvi 41323, Ida-Viru maakond
Kontaktisik: Merilin Keerme Kontaktisik: Margus Kottise e-post: [email protected] e-post: [email protected] Telefon: 530 1544 8 Telefon: 509 9590
Keskkonnamõju hindaja on Hendrikson&Ko OÜ (aadress: Raekoja plats 8, 51004 Tartu; Lennuki 22, 10145 Tallinn). KMH ekspertrühma liikmed on toodud tabelis 7.
Tabel 7 KMH ekspertrühma liikmed Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) Projektijuht, KMH juhtekspert Töökogemus: enam, kui 12 aastane keskkonnamõjude (litsents KMH00131)- mõju Riin Kutsar hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, sh Natura 2000 maastikule ja maakasutusele, mõju hindamine; muu keskkonnaalane konsultatsioon, kultuuripärandile, lõhn, jäätmeteke. projektijuhtimine. Eksperdil on sotsiaalsete mõjude hindamise kogemus.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 41
Töörühma liige Vastutav valdkond Eksperdi pädevus
Haridus: tehnikateadused (MSc) Töökogemus: enam, kui 12 aastane mäenduse alane Geoloogia ja mäetööde ekspert. töökogemus. Vastutav mäeinsener, maavara kaevandamisloa Tõnis Kattel Diplomeeritud mäeinsener V taotluste, kaevandamisjäätmekavade, kaevandamise (kutsetunnistus nr 094674) kohustusliku dokumentatsiooni, korrastamisprojektide koostamine, selle korraldamine ja juhendamine, geoloogiliste uuringute korraldamine.
Haridus: Rakendushüdrobioloogia (MSc)
Meelis Kask Hüdrobioloog. Vee-elustiku ekspert Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust vee-elustiku uuringutes. Kalavarude hindamine, välitööde kogemus, vee- elustiku konsultatsioonid, kalastiku seisundi eksperthinnangud.
Kaile Peet Haridus: zooloogia (BSc) Ekspert (zooloog)- mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust keskkonnamõju Natura 2000 võrgustikule, hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku loomastikule uuringute läbiviimine. Keskkonna-alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.
Ülle Jõgar Haridus: Keskkonnatehnoloogia (PhD)
Botaanik. Taimestiku ekspert Töökogemus: 10 aastat taimkatte ülevaadete koostamise, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnaekspertiiside koostamise töökogemust
Tõnn Tuvikene Haridus: Loodusgeograafia ja maastikuökoloogia (MSc)
Ekspert (vee-ekspert) - mõju Töökogemus: 5 aastat töökogemust geoloogia ja pinnasele, pinna- ja põhjaveele. sedimentoloogia alal. 3 aastat töökogemust keskkonnamõjude hindamise valdkonnas. Pinna- ja põhjavee keskkonnakonsultatsioonid.
Veiko Kärbla Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Müra ja õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.
Versioon 12.01.2017
42 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
10. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA
KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse:
Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine). Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu). Kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg3.
KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu on esitatud tabelis 8.
Tabel 8 KMH algatamisest ja programmi avalikust väljapanekust huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus
Looduskaitse korraldus ja järelvalve. Organisatsiooni töö Keskkonnaameti Põhja regioon Teavitatakse e-kirjaga eesmärgiks on hoida ja kaitsta Eesti looduslikku tasakaalu.
Looduskaitse korraldus ja järelvalve. Vastutab ja Keskkonnaministeerium, koordineerib seadusandlust, Teavitatakse e-kirjaga Keskkonnainspektsioon vastutada ja koordineerida rahvusvahelisi konventsioone, leppeid ja ühinguid.
Maakonna tasandil avalike Ida-Viru maavalitsus Teavitatakse e-kirjaga huvide kaitsja
Suurima kavandatava tegevuse riivega omavalitsus, kohaliku Mäetaguse vallavalitsus arengu edendaja ja Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja
Riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja Illuka vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja
Riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja Jõhvi vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja
Riivega omavalitsus, kohaliku arengu edendaja ja Kohtla vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja
Lüganuse vallavalitsus Riivega omavalitsus, kohaliku Teavitatakse e-kirjaga arengu edendaja ja
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 43
Menetlusse kaasamise Asutus või isik Teavitamise vorm põhjendus tasakaalustatud avalike huvide kaitsja
Inimeste sotsiaalsete vajaduste tagamine. Arengu edendaja ja Sotsiaalministeerium Teavitatakse e-kirjaga tasakaalustatud avalike huvide kaitsja.
Valitsusvälised organisatsioonid ja Kogukonna huvide kaitse Teavitatakse e-kirjaga kodanikeühendused
Kavandatav tegevus mõjutab Mäeeraldiste ja ala naaberkinnisasjade otseselt kinnistute seisukorda, Teavitatakse üleriigilises päevalehes ja omanikud põhjavee kättesaadavust ja selle kohaliku meedia kaudu. kvaliteeti
Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada piirkonna Teavitatakse üleriigilises päevalehes ja Piirkonna elanikud elanike elukvaliteeti, põhjavee kohaliku meedia kaudu. kättesaadavust ja selle kvaliteeti
* Esitatud nimekiri on KMH programmi koostaja (Hendrikson&Ko) poolne ettepanek minimaalselt kirjaga teavitatavatest osapooltest. Lõpliku otsuse teavitatavatest teeb Otsustaja.
10.1. ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE
Tulenevalt KeHJS-i § 151 kohaselt peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi.
Keskkonnaministeerium esitas oma 22.08.2016 a. kirjaga nr 7-12/16/7651 (lisa 4) asjaomastele asutustele AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ja programmi lisade dokumendi ning palus KeHJS-i § 151 lg 1 ja lg 4 alusel asjaomastel asutustel 30 päeva jooksul esitada seisukohad AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lisaks palus Keskkonnaministeerium asjaomastel asutustel hinnata KMH ek spertrühma koosseisulist piisavust.
Asjaomastelt asutustelt seisukohtade küsimise perioodil laekusid Keskkonnaministeeriumile kolme vallavalitsuse ja Keskkonnaameti seisukohad.
Laekunud ettepanekute arutamiseks korraldas Keskkonnaministeerium koostöös arendaja ja keskkonnamõju hindajaga koosoleku, mille käigus räägiti läbi kõik KMH programmi kohta laekunud ettepanekud ja Keskkonnaministeerium esitas oma seisukoha laekunud ettepanekute teemal. Toimunud koosoleku protokoll on esitatud käesoleva KMH programmi lisas (lisa 5.5).
Tabelis 8 on kokkuvõtlikult esitatud laekunud asjaomaste asutuste seisukohad, Keskkonnaministeeriumi seisukoht ning keskkonnamõju hindaja ja arendaja ühine põhjendus konkreetse ettepaneku arvesse võtmiseks või mitte arvestamiseks. Laekunud
Versioon 12.01.2017
44 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
asjaomaste asutuste kirjade koopiad ja Keskkonnaministeeriumi seisukoht on esitatud KMH lisas (vastavalt lisa 5 ja lisa 6).
Tabel 8 Laekunud asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine Ettepanek KMH Keskkonnaministeeriumi Ettepanekutega Asutus programmi kohta seisukoht arvestamine
KMH programmi tabelisse 7 on Keskkonnaministeeriumi ettepaneku kohaselt lisatud KMH programmis kirjeldada ekspertide pädevust kirjeldav Lisada ekspertrühma koosseisu ekspertrühma pädevust. Kui informatsioon. KMH Lüganuse ekspert hindamaks eeldatavat ekspertrühma koosseisus ei ole juhteksperdil Riin Kutsaril on Vallavalitsus mõju inimeste tervisele, varale ja eksperdi hindamaks eeldatavat pikaajaline sotsiaalsete heaolule mõju inimeste tervisele, varale ja mõjude hindamise kogemus heaolule, siis palume see lisada. ja keskkonnamõju hindaja ei näe vajadust kaasata täiendavat koosseisu välist eksperti.
Esitatud märkus Ordoviitsiumi- Kambriumi põhjaveekogumi veekasutuse kohta on asjakohane. KMH programmis peaks selgelt väljenduma, et mõjutatud piirkondades hinnatakse joogivee kättesaadavuse võimaluse muutumist (sh ka mõju keskkonnaministri poolt kinnitatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveevarudele, varu ümberhindamise vajadus) ja vee kvaliteeti nii eratarbijatele kui ka ettevõtetele. Kõik Ida-Virumaa linnad ja suuremad asulad on kindlustatud kinnitatud põhjavee KMH programmi on vastavalt Soovitame võimalusel täiendada tarbevaruga, vee-ettevõtted Jõhvi Vallavalitsuse KMH programmi eelnõu nii (eriti kasutavad põhiliselt Kambriumi- ettepanekule täiendatud ja 6.peatükki), et oleks võimalik Vendi veekihti, mis ei ole otseselt peatükki 6 on lisatud selgelt välja lugeda, mis Jõhvi Vallavalitsus kaevandustegevusega seotud. eeldatava mõjuala kirjeldus, piirkondades hinnatakse joogivee Tähelepanu pööramine kus hinnatakse joogivee kättesaadavuse võimaliku Ordoviitsiumi-Kambriumi kättesaadavuse võimaliku muutmist, veekogude veerežiimi põhjaveekogumile on põhjendatud, muutmist, veekogude ja veekvaliteeti. sest 2015.aasta riikliku seire veerežiimi ja veekvaliteeti. andmetel on Ordoviitsiumi- Kambriumi Ida-Viru põhjaveekogumi põhjaveetaseme languse põhjuseks veevõtu suurenemine piirkonnas ja Ordoviitsiumi põhjaveekihtide kuivendamine Estonia ja Viru kaevanduse poolt. Ordoviitsiumi veekihtide kuivendamise tõttu on vähenenud Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogumi toitumine. Pealegi on selle kogumi kui ühe kõige väärtuslikuma joogiveeallika seisund hinnatud ohustatuks.
KMH läbiviimisel kasutatavate varasemalt läbiviidud uuringute hulgas (KMH programm ptk 7) ei ole märgitud aruannet KMH programmi peatükki 6 Parandused viia sisse vastavalt Keskkonnaamet „Rakendusuuring kaevandamise on vastavalt Keskkonnaameti Keskkonnaameti ettepanekule. mõju selgitamiseks“ (Maves AS, ettepanekule täiendatud. Eesti Loodusuurijate Selts, 2015, riigihanke viitenumber 149529). Palume lisada nimetatud aruanne kasutatavate uuringute
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 45
loetellu ning selle tulemusi KMH koostamisel arvesse võtta.
KMH programmi peatükis 6 „Kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju, eeldatavad mõjuallikad, mõjuala suurus ning mõjutatavad keskkonnale“ tähelepanu on pööratud KMH programmi peatükki 6 vibratsiooni ja müra mõjude Parandused viia sisse vastavalt on vastavalt Keskkonnaameti hindamisele. Keskkonnaameti ettepanekule ettepanekule täiendatud. Kuna kaevandustegevusega võib kaasneda ka õhusaaste, siinkohal peame vajalikuks KMH programmi täiendada võimaliku õhusaaste esinemisega ja kaasneva koosmõju teiste tegevustega hindamisega.
KMH programmi on täiendatud Läbi viia uuring Nõmmjärve Keskkonnaministeeriumi enesereostusohu KMH raames ei pea läbi viima seisukohast lähtuvalt. Kurtna väljaselgitamiseks järjest laiaulatuslikku uuringut Kurtna järvede veetasemete muutusi suureneva sulfaatide sisalduse ja loodusala järvede seisundi ega ja Nõmmjärve kaevanduse sulgemisel järsult Nõmmjärve enesereostusohu enesereostusohtu analüüsiva väheneva veevahetuse väljaselgitamiseks. Siiski peab KMH perspektiivse uuringu vajadus koosmõjul ning selle aruandes välja tooma taolise on programmi lisatud, kuid väljaselgitamiseks vajalikud laiaulatusliku uuringu vajaduse. kuna Kurtna järvede seisund limnoloogilised uuringud Osaliselt on järvede seire ette sõltub mitmete piirkonna eesmärgiga pakkuda lahendus nähtud juba Narva karjäärile tööstusettevõtete järve säilimise tagamiseks väljastatud kaevandamislubades. tegutsemisest, siis ei ole kaevandustegevuse lõppemisel mõistlik uuringu läbiviimise piirkonnas kohustust seada ühele arendajale
KMH ekspertgruppi on KMH ekspertrühma koosseis ja kaastaud nende pädevus ei ole piisav rakendushüdrobioloogia etteantud eesmärkide täitmiseks. KMH koostamise protsessi kaasata taustaga ja enam, kui 10 Palume ekspertide koosseisu limnoloogilisi ja järveökoloogilisi aastase töökogemusega täiendada limnoloogilisi ja teadmisi omav ekspert Eesti Keskkonnauuringute järveökoloogilisi teadmisi omava Keskuse hüdrobioloog Meelis eksperdiga Kask
KMH programmi tabelisse 7 Palume kirjeldada ekspertrühma pädevust tuues välja nende hariduse on lisatud ekspertrühma või muud alused, mille põhjal on ekspert pädev hinnangut andma; liikmete pädevuse andmed
KMH programmi ptk-s 6 esitatud KMH raames käsitletavate teemade, mõjuallikate ning Palume kirjeldada KMH programmis mõju metsadele; mõjutatavate Keskkonna- keskkonnaelementide loetellu ministeerium on lisatud punkt, milles käsitletakse mõju metsadele
Viide koostatavale Ida-Viru Peatükis 5 palume käsitleda ka menetletavat Ida-Viru maakonnaplaneeringule on maakonnaplaneeringut; KMH programmi lisatud
Tabelis 5 kirjeldatakse otsustajana KOV-i, palume korrigeerida see Ebatäpsus on programmist Keskkonnaministeeriumiks kõrvaldatud
Versioon 12.01.2017
46 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
10.2. AVALIKUSTAMINE JA AVALIK ARUTELU
KMH programmi avalikustamine toimus ajavahemikul 06.-20.detsember 2016 (lisa 7). Selle aja jooksul ei laekunud ettepanekuid KMH programmi sisu osas.
KMH programmi avalik arutelu toimus 20. detsembril 2016, kus osales kokku 15 inimest , lisaks laekusid Keskkonnaameti tähelepanekud, tabel 9.
Tabel 9 Avaliku väljapaneku jooksul laekunud tähelepanekud ja ettepanekud
Asutus Ettepanek KMH programmi kohta Ettepanekutega arvestamine KMH programmis on viidatud olemasolevatele uuringutele ja väidetud, et üldiselt ei ole allmaakaevanduste mõju maa peal KMH programmidesse on viidetena maastikupilti, taimestiku struktuuri ja lisatud täiendavaid allikaid, mis lubavad seega ka elupaikade väärtust oluliselt suurema kindlusega programmis halvendanud. Keskkonnaameti esitatut väita. hinnangul ei saa KMH programmis viidatud uuringute tulemuste alusel sellist ühest järeldust teha. Keskkonnaamet palub AS Enefit Kaevandused kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise keskkonnamõju hindamise programmi lk 33 lõigus „Mõju kaitstavatele loodusobjektidele“ Keskkonnaameti poolt esile tõstetud selgitada väidet: „Kaitstavate alade lõigus on kõnealune lause asendatud terviklikkus ja kaitse-eesmärkide lausega: „Kaitstavate alade terviklikkus saavutamine sõltuvad ala niiskus- ja ja kaitse-eesmärkide saavutamine valgusrežiimist. Keskkonnaameti sõltub eeskätt ala niiskusrežiimist“. hinnangul on valgusrežiimi mõju asjakohane vaid kaevanduste tootmisterritooriumite vahetus läheduses, kuid looduslikku valgusrežiimi on ilmselt üsna keeruline mõjutada. KMH programmi ptk 7. välja toodud Keskkonnaamet Keskkonnaameti ettepanekut on kasutatavate ja läbi viidavate uuringute arvesse võetud ja nimekirja on lisatud nimekirja lisada, et kasutatakse Selisoo Selisoo uusimate seireandmete põhjavee ja pinnasevee kasutamine keskkonnamõju hindamise kaasaegsemaid seireandmeid 2017. protsessis. aasta alguseni. AS Enefit Kaevandused maavara kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise ja AS Enefit Kaevandused kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise ning AS Enefit Kaevandused kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise keskkonnamõju hindamise Keskkonnaamet palub välja tuua algatamisotsuses on mitmetes põhjendused uuringutest, mille alusel keskkonnaaspektides välja toodud, et võib väita, et kavandatava tegevuse varasemalt on alal kaevandustegevuse mõju maastikule, liikidele ja mõju hinnatud ja otsustajal on piisavalt rohevõrgustikule ei oma olulist informatsiooni tegevuse negatiivset keskkonnamõju. keskkonnamõju kohta. KMH ekspertgrupp leiab, et keskkonnamõju tuleb hinnata eelkõige aspektides, kus mõju ulatus ja olulisus on täna ebaselge. KMH aruandes käsitletakse keskkonnamõju avaldumist põhjalikumalt kõigis olulistes, konkreetse KMH eesmärgiks olevates, keskkonnamõju avaldumise aspektides.
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 47
Asutus Ettepanek KMH programmi kohta Ettepanekutega arvestamine Keskkonnaamet palub täpsustada KMH programmi tabelis 5 toodud lauset: „Piisava puhverala tõttu KMH programmi on Keskkonnaameti kavandatavatest tegevustest ei ole ettepaneku alusel täiendatud ja tabel 5 otsene ega kaudne ebasoodne mõju märkusena on lisatud mõiste „piisav oodatav“. Keskkonnaamet palub puhverala“ selgitus. täpsustada mõiste „piisav puhverala“ mõistet. KMH ekspertgrupp hindab varasemalt läbi viidud KMH-de ja uuringute Keskkonnaamet palub kaaluda tulemuste ja järelduste vastavust võimalust hinnata juba läbiviidud KMH tegelikule olukorrale jooksvalt KMH vastavust olemasolevale olukorrale ja protsessi käigus. Vanemaid uuringute teha järeldused. ja hinnangute tulemusi hinnatakse kriitiliselt võttes arvesse tänaseks välja kujunenud olukorda. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et alates 01.10.2016. aastast läks Keskkonnaamet üle uuele juhtimismudelile ning varasema kuue regiooni asemel jätkatakse tööd kolme KMH koostamisel võetakse - Põhja, Lääne ja Lõuna regiooniga. Keskkonnaameti märkust arvesse. Keskkonnaamet palub edaspidi kasutada Keskkonnaameti Viru regiooni asemel Keskkonnaameti Põhja regiooni.
Versioon 12.01.2017
48 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
KASUTATUD KIRJANDUS
Ahtme kaevanduse veevaru hindamine ja Kohtla-Järve Soojus tehnilise vee vajaduse rahuldamiseks. Savitski, L. ja Savva, V. Eesti Geoloogiakeskus, Hüdrogeoloogia osakond. Tallinn 2010.
Aruanne Estonia kaevanduse lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmisest Mäetaguse asulas. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 05/0066. Tallinn 2005
Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Ida-Viru maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering. Ida-Viru Maavalitsus. Jõhvi 2003.
Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_elektrimajanduse_arengukava.pdf
Eesti Energia Kaevandused AS-i kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves, töö nr 9107. Tallinn 2010.
Eesti Energia Kaevandused AS-i Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine. AS Maves töö nr 12076. Tamm, I. ja Metsur, M. Tallinn 2014
Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf
Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/energiamajanduse_arenguka va_2020.pdf
Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014.
Estonia kaevanduse lõhketööde mõjutegurite mõõtmine. Valgma, I. Tallinna Tehnikaülikool. Mäeinstituut. Tallinn 2014.
Heljumi koormuse hindamine kaevandusvee eesvooludes ja karbonaatse sette tekkimise võimalikkuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud perioodiks 2015-2021). Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.
Ida-Viru maakonnaplaneering. (kehtestatud 1999. a). http://ida- viru.maavalitsus.ee/maakonnaplaneering
Ida-Virumaa põlevkivikaevandamise piirkonna ruumiline planeering. Maakasutus. Ja ehitustingimused Ida-Virumaa Mäetaguse, Illuka, Maidla, Sonda, Kohtla, Vaivara, Toila ja Jõhvi valla, Jõhvi ja Kohtla-Järve linna põlevkivi kaevandamise alal. Ida-Viru maavalitsus, 2001. http://ida- viru.maavalitsus.ee/documents/119835/11391384/Planeering.pdf/6f98ff9f -b617-4ab2- 930f-64904dd61547
Iisaku valla üldplaneering. Iisaku vallavalitsus. Kehtestatud Iisaku Vallavolikogu 24. aprilli 2008. a määrusega nr 8. http://www.iisaku.ee/yldplaneering/
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 49
Illuka valla üldplaneering. Illuka vallavalitsus. Illuka 2010. http://www.illuka.ee/uldplaneering
Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf
Jõhvi valla üldplaneering. Jõhvi vallavalitsus. Kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127. Jõhvi 2013. http://www.johvi.ee/?q=johvi_valla_yldplaneering_2013
Kohtla valla üldplaneering. Kohtla vallavalitsus. Järve-Tartu 2012. http://www.kohtlavv.ee/images/Ehitus/Kohtla_valla_YP_Seletuskiri_kehtestatud.pdf
Kohtla-Järve linna rahvastikuprognoos 2030. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4201/0201/5018/maarus%2076%20lisa%204.pdf
Konsu puhastuslodu rajamise efektiivsuse hinnang. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Kurtna piirkonna tootmisalade mõju jäevestiku seisundile. Keskkonnaekspertiis. AS Ideon ja Ko. Tallinn 1996
Kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015 kinnitamine. Riigikogu otsus. Vastu võetud 15.12.2004. https://www.riigiteataja.ee/akt/829062
Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Marandi, A. et al. Department of Geology, Institute of Ecology and Earth Sciences, University of Tar tu. Environmental Science and policy. 2014
Lüganuse valla üldplaneering. Lüganuse vallavalitsus. Kehtestatud Lüganuse Vallavolikogu 28. juuli 2004 määrusega nr 33. http://www.lyganuse.ee/uldplaneering
Mining under Kalina and Selisoo Bogs. Otsmaa, M. Tallinn University of Technology, Department of Mining. Environment. Technology. Resources Proceedings of the 9th International Scientific and Practical Conference. Volume 1. 2013.
Mäetaguse valla arengukava 2014-2020. Mäetaguse vallavalitsus. 2014. http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/0/09/M%C3%A4etaguse_Vallavolikogu._M% C3%A4etaguse_valla_arengukava_2014-2020._2014.pdf
Mäetaguse valla üldplaneering. Mäetaguse vallavalitsus. Mäetaguse 2014. https://www.maetaguse.ee/documents/1706628/1930524/Maetaguse_%C3%9CP.pdf/53f 2686c-bd10-4c32-9501-e0a35e0c9978?version=1.0
Põlevkivi allmaakaevandamisest tingitud mõju selgitamine põllumajandusmaa viljelusväärtusele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2002
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju selgitamine lähiterritooriumi kasutusomadustele. Eesti Maaviljeluse Instituut. Saku 2005
Põlevkivi kaevandamise tehnoloogiate keskkonnamõju prognoos 2016-2030. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut. Tallinn, 2013
Versioon 12.01.2017
50 AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm
Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 (eelnõu seisuga 31.12.2013). Keskkonnaministeerium. Tallinn 2013. http://www.envir.ee/sites/default/files/pk_arengukava_2016_2030_eelnou.pdf
Rakendusuuring kaevandamise mõju selgitamiseks. Maves AS, Eesti Loodusuurijate Selts, 2015
Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi raj amine. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2012
Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Kalm, V. ja Kohv, M. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu 2009
Selisoo ja teiste kaitsealuste märgalade alt põlevkivi kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste väljatöötamine. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut, Tallinn 2011
Selisoo pinnaveeseire ülevaade, periood 2011 – 2015. Kohv, M. Tartu Ülikooli geoloogia osakond. 2016
Settebasseinide heljumikoormuse ja efektiivsuse nädalasisese dünaamika mõõtmine. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 12/0849. Tallinn 2012
Statistikaamet. Statistika andmebaas. Rahvaarv ja rahvastiku koosseis. RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar 2016. http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahva stiku_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis.asp
Uuring Uus-Kiviõli kaevanduse mõjust loomastikule ja Natura 2000 alade inventuur. Pajula, R ja Puhkim, H. Ramboll Eesti AS, Tallinn 2015.
Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos. Eesti Geoloogiakeskus. Savitski, L. ja Savva, V. Tallinn 2011
Versioon 12.01.2017
AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade muutmise KMH programm 51
LISAD
Eraldi dokumendina: „AS Enefit Kaevandused ja OÜ VKG Kaevandused maavara kaevandamislubade KMIN-053, KMIN-054, KMIN-055, KMIN-066 ja KMIN-119 muutmise ja pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise programmi lisad“
Versioon 12.01.2017