PALVERÄNNAK IDA-HARJUMAAL Harjumaa Ida Suunal on Hulgaliselt Vaatamist Väärivaid Kirikuid Ja Kabeleid, Mida Kindlasti Palverändur Oma Teekonnal Vaatama Peaks
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
PALVERÄNNAK IDA-HARJUMAAL Harjumaa ida suunal on hulgaliselt vaatamist väärivaid kirikuid ja kabeleid, mida kindlasti palverändur oma teekonnal vaatama peaks. Marsruut on soovituslik, kulgeb enamjaolt suurtest maanteedest eemal, võimaldades näha Harjumaa kauneid paiku - loodus- ja kultuuriobjekte, kalurikülasid ja uusasumeid, elu maismaal ja väikesaartel. Transpordivalik on ränduri enda teha. Liikuda saab jalgsi ja jalgrattaga, mida võimaldab hea kergliiklusteede võrgustik pealinna ümbruses. On kohti kuhu jõuab kiirelt kohale rongiga, kõige magavam on aga muidugi liikuda autoga. MARSRUUT Tallinn-Viru väljak – Viimsi poolsaar – Maardu – Jõelähtme vald – Kuusalu alevik – Leesi ja Juminda poolsaar – Loksa linn – Viinistu küla – Raasiku alevik – Pikva küla – Kose alevik – Jüri alevik – Tallinn Palverännak Harjumaale algab Tallinnast ja suund tasub võtta esimesena Viimsi poolsaarele. Kohale saab Tallinna kesklinnast Viru Keskuse bussiterminaalist bussiga nr 1, jalgrattaga, jalgsi ja autoga. Rännakut alustades tuleb kõigepealt jõuda mööda Pirita teed Haabneeme alevikku, seejärel võtta suund Püünsi poole. Rännates jalgrattaga on võimalik liikuda kergliiklusteed mööda. Kogu Viimsi poolsaar on kergliiklusteega kaetud ja liikumine poolsaarel on ohutu. A. Viimsi poolsaar on Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänest riigi pealinna Tallinna ja idast Muuga lahega. Poolsaare pindala on ligikaudu 50 km2, pikkus umbes 10 ja keskmine laius 5 km. Koos Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saartega moodustab Viimsi poolsaar Viimsi valla. Tallinna kesklinnast Viru väljakult Viimsi Püha Jaakobi kirikuni on 13 km. 1. Viimsi Püha Jaakobi kirik Pringi külas - ehitatud 2007 Esimene uus luterlik kirik Eestis pärast II maailmasõda (arhitektid Martin Aunin ja Erkki Ristoja). Rannapealne pühakoda pühitseti 25. juulil 2007 aasta ja on püstitatud, et kanda merel hukkunute mälestust ja teenida kohalikku rahvast. Kirikutornis helisevad Hollandis valatud kellad Memento Mori ja Memento Vivere. Haabneemes Rohuneeme teel mõnikümmend meetrit Püünsi poole edasi asub Viimsi Vabakoguduse palvela, mida samuti tasub külastada ja kus on võimalik ka ööbida. Kui juba siin kandis olete, siis koguduse majast omakorda üks kilomeeter edasi asuvad Viimsi Vabaõhumuuseum ja Rannarahvamuuseum. Poolsaare tipus Rohuneeme külas on Rohuneeme kabel ja sinna on Vabaõhumuuseumi juurest veel 5 km. 2. Rohuneeme kabel – ehitusaeg 1882. Endine Aegna saare uus kabel, mis elanike saarelt evakueerimisel 1922 kaasa võeti ning Oti talu omanike vendade Julius ja Ferdinand Lamboti kingitud maatükile taaspüstitati. Kabel on renoveeritud ja hästihoitud. Viimsi poolsaar on rikkaliku loodus- ja kultuuripärandiga, seepärast tasub lisaks kirikutele külastada ka teisi huviväärsusi nagu Kuradi koobas, Viimsi majakas ja Laidoneri Sõjamuuseum Viimsi mõisas või minna hoopis Leppneeme sadamast Prangli saarele. Et jõuda poolsaare ida-poolsele küljele tuleb võtta suund Leppneeme poole, sõita läbi Kelvingi küla, Leppneeme küla, Tammneeme küla ja jõuda Randvere külasse, kus asub Randvere kirik. Randvere külani on Rohuneeme tipust 13 km 3. Randvere kirik – ehitusaeg 1852 Väike paest, algselt tornita jumalakoda uusgooti vormides, 1803. aastal rajatud kalmistu kõrval. Algselt oli Jõelähtme abikirikuks. 1882 kirikuhoonet laiendati, lisandus torn. Altarimaali „Apostel Peetruse kutsumine” kinkis kohalik taluperemees Karl Neem 1872. Viimsi poolsaare ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee Viimsi poolsaarelt edasi tuleb kulgeda läbi Muuga asumi Maardusse, tee pikkus Randvere kiriku juurest Maardu kirikuni on 10 km. Endine suvilate piirkond on muutumas elurajooniks ja tee peale jääb ka Muuga sadam, kus asub oikumeeniline meremeeste kodu kabel. B. Maardu linn Maardu linn asub Peterburi mnt vahetus läheduses 13-18 km Tallinnast kirdes. Linna pindala on 22.76 km2 . Maardu linn piirneb Jõelähtme ja Viimsi valdadega. Maardu linna põhjaosas asub Muuga Sadam, lääneosas Muuga aedlinn ja kirdeosas Kallavere elamurajoon, lõunaosas Maardu Järv. Tänaseks on Maardust kujunenud oluline tööstuspiirkond. 4. Maardu Peaingel Miikaeli kirik – ehitusaeg: 1998 Tähelepanuväärselt kauni kohavalikuga telliskirik traditsioonilises ehitusviisis. Kirikuaia vaatamisväärsuseks suur tornist maha võetud kell, mis pärineb Võrumaalt Plaani kirikust Peale kiriku tasub siin kiigata Kallavere linnaosa kõrval asuvasse vanasse Rootsi-Kallavere külla, kus asub ka koduloomuuseum. Tee otsa leiab busside lõpp-peatuses. Maardu ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee Maardust edasi liikuge läbi Ülgase ja Rebala külade Jõelähtmesse 12 km, Maardus keerake Keemikute tänavalt Kütte tänavale ning otse edasi. C. Jõelähtme vald piirneb põhjast Soome lahega, rannajoon on kääruline, kuni 40 km pikkune, seda liigendab mitu poolsaart ja Soome lahe väikelahte. Jõelähtme valla territooriumil voolab Jõelähtme jõgi, mis ühineb enne Ihasalu lahte suubumist Jägala jõega. Ühetasane ja lage maastik, mis avaneb Jõelähtme valda läbiva Tallinn - Narva maanteed mööda sõitjale, ei reeda kergelt oma saladusi. "Vaga vesi, sügav põhi" ütleb eesti vanarahvatarkus selle kohta. Igav loopealne omandab hoopis teise tähenduse, kui mööduja saab teada, et tegemist on Eesti ühe vanima kultuurmaastikuga, mis on harukordselt rikas mitmesuguste arheoloogiliste ja ajalooliste kinnismuististe ning kaitstavate loodusobjektide poolest. Rikkalik ajaloopärand, mis enam kui 5000. aastase inimasustuse tulemusel on meie ajani säilinud, vajab tänapäeval kaitset. 5. Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik – ehitusaeg: XIII – XX saj. Kõrge historitsistliku kellatorniga (1912) iidne pühakoda Tallinna külje all Narva maantee ääres Rebala muinaspõldude keskel. XV sajandil kooriruumi võrra laiendatud, 1878. renoveeritud neogooti stiili järgi (arhitekt Friedrich Ferdinand Modi). Baroksed altarisein (Michael Brinckmann, 1670)), kantsel (Tobias Heintze, 1639), altarimaal “Kristus ristil” (Theodor Albert Sprengel, 1889), tornis Harjumaa üks vanimaid kirikukelli (XVI). Tänapäevased Vana ja Uue Testamendi ainelised vitraažaknad. Kui juba Jõelähtme kiriku juures olete, tulge üle vana kivisilla ja pöörake tankla juures paremale, et põigata korraks üle kiirtee Rebala kaitseala muuseumisse. Kohe muuseumi kõrval on Eesti vanimad kalmed. Muuseumis käidud, ei tasu trassile jääda, vaid tulla tagasi üle kiirtee kõrvalteele ehk Vana-Narva maanteele, kus liiklemine on ohutum ja palju huvitavam kui trassil. Jõelähtme vallas asub ka Eesti suurim Golfiväljak Estonian Golf & Country Club, siia jääb Eesti kõige suurem juga, Jägala juga. Jägala linnamägi ja Linnamäe Hüdroelektrijaam. Kõik need objektid on külastamist väärt. Jägala juga. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 12–14 meetrit. Jõelähtme valla ööbimis- ja söögikohad leiab Harjumaa Turism kodulehelt http://www.visitharju.ee Jõelähtme kiriku juurest järgmise pühakoja Kuusalu kirikuni on ligi 20 km, sõita on võimalik mööda Vana-Narva maanteed. Tee peale jääb Kiiu Vasallinnus ehk Kiiu torn, kus on võimalik kohvi juua ja ka kuulsat Kiiu likööri maitsta. D. Kuusalu vald Harju maakonna suurim vald, pika mereranniku, kaunite liivarandade, suurte metsamassiivide ja huvitavate loodusobjektidega nagu Tülivere tamm, Turje kelder, majakivi, Jaani-Tooma suurkivi ja Viru raba. Kuusalu valda jääb Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja pool Lahemaa Rahvuspargi alast. 6. Kuusalu Laurentsiuse kirik – VIII-XIX saj. Esidiakon Laurentsiusele pühendatud kiriku esmaehitajateks olid Ojamaa tsistertslastest mungad. XV sajandil jumalakoda võlviti, barokne torn ehitati juurde 1760. Kiriku laiendus 1890 (arhitekt Friedrich Axel von Howen). Altarimaal „Kristus ristil“ Carl Siegismund Waltherilt (1864), vanast altariseinast (Elert Thiele, XVII) on alles predella ning Moosese ja Ristija Johannese kujud. Haruldased on Lutheri ja Melanchthoni portreed klaasimaalidena. Kuusalu kiriku juurest Leesi kirikuni on üle 27 km. Tee peale jäävad nii metsased alad kui loopealsed kadakaväljad. Eriti kaunid on Tsitre ja Muuksi piirkonnad. Kõrvalepõikena tasub üle vaadata Turje kelder ja Muuksi linnamägi. Tsitres on RMK telkimisala, kus on võimalik lõket teha ja telgiga ööbida. Kuni Juminda poolsaare tipuni jäävad teel paremat kätt kaunid liivaluidetega rannaalad. Põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel asuva Juminda poolsaare tipp ehk Juminda neem on huvitav selle poolest, et neeme nina läheb edasi merevee alla, jätkudes ketina suurtest kividest, mis suurema laine puhul suisa liiguvad. Neeme tippu on rajatud mälestusmärk II maailmasõjas, Juminda lahingus, hukkunud laevadele ja inimestele. 7. Leesi Katariina kirik – 1867 aasta Rannarahva kivikirik kalmistu põlispärnade varjus on lihtne ja ruumimõjult arhailine. Värviliste kujudega kantslil leidub Harju- Jaani vana kiriku kantslilt pärinevaid varabarokseid nikerdusi (1646), Juminda kabelist on kaks rustikaalset maali, silma rõõmustavad ennistatud klaaslühter, iidne rahapakk, purjelaevamudel (Mart Paadimeister, 1920. aastad). NB! Kuusalu vald laotub suurel territooriumil – kui otsite majutuskohta või soovite