DOCSLIB.ORG

Riigitee Nr 96 Tallinn-Peetri Alevik- Tallinn (Tallinna Väikese Ringtee) Eelprojekti Keskkonnamõju Hindamine

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Riigitee Nr 96 Tallinn-Peetri Alevik- Tallinn (Tallinna Väikese Ringtee) Eelprojekti Keskkonnamõju Hindamine Versioon 1 2 .02.2020 / / / Töö 19003422 nr Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 19003422 Tartu 2019-2020 Juhan Ruut Juhtekspert, KMH litsents KMH 0155 Martin Ruul Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Sisukord SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................... 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ............................................................................... 7 2.1 Kavandatav tegevus ...........................................................................................................................7 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................................................................................7 2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid ..........................................................8 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ................................ 9 3.1 Asustus ja maakasutus ......................................................................................................................9 3.2 Pinnas ja vesi .....................................................................................................................................9 3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet) ................................................................................ 13 3.4 Loodusväärtused ............................................................................................................................. 14 3.5 Kultuuriväärtused ............................................................................................................................ 15 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .......................................................................... 19 4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ....................................................................................... 19 4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................................. 19 4.3 Tallinna üldplaneering ..................................................................................................................... 19 4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering ........................................................................................................ 20 4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ......................................................................... 20 4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering ............................................................................................ 21 4.7 Detailplaneeringud .......................................................................................................................... 21 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID .......................................................... 24 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD.......................................................................................... 27 6.1 Hindamismetoodika ......................................................................................................................... 27 6.2 Uuringud .......................................................................................................................................... 28 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ............................. 31 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ........... 33 9 KAASAMINE .......................................................................................................... 34 9.1 Kaasamise kava .............................................................................................................................. 34 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ............................................................ 36 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...................................................................................................... 45 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ..................................... 45 LISAD ....................................................................................................................... 46 Lisa 1. Laekunud seisukohad ................................................................................................................ 47 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5 SISSEJUHATUS Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojektiga kavandatakse uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid. Tegemist on üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga teega, mistõttu on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §6 lg 1 p 14 kohaselt projekti koostamisel vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamine algatati Maanteeameti keskkonna talituse juhataja 28.10.2019 otsusega nr 15-7/19/415. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155). 6 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Projektiga nähakse ette uue 2+2 sõidurajaga riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda. Joonis 1.1 Kavandatava Tallinna väikese ringtee asukoht. Aluskaart: Maa-amet november 2019 www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1 Kavandatav tegevus Projektiga nähakse ette Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekteeritav tee on terves ulatuses 2+2 sõidurajaga, mille kõrvale rajatakse jalg-ja jalgrattateed ning vajalikud kogujateed ja muud vajalikud rajatised (nt bussipeatused, valgustus, sademevee käitlus, pargi ja reisi parklad, jalakäijate tunnelid, jne), mille vajadus selgub projekteerimise käigus, näiteks liiklusuuringu tulemuste põhjal. Tartu maantee viadukt (Peetri liiklussõlm) kavandatakse arvestusega, et selle alla mahuks trammitee ning Tallinn-Rapla-Türi maantee ristmiku lahendusel arvestatakse Tallinn-Rapla-Türi maantee perspektiivse 2+2 lahendusega. Vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele tuleb projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega: ▪ Projekteerimise lähtetase – rahuldav; ▪ Sõiduradade arv – 4 (2+2); ▪ Sõiduraja laius – 3,50 m; ▪ Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m põhjendatud juhtudel 3 m; ▪ Sõidutee tunneli laius – Täpsustatakse projekteerimise käigus; ▪ Lennuvälja läbiva jalg- ja jalgrattateede tunneli laius – min 4 m; ▪ Jalg- ja jalgrattateede tunnel – min 3,5 m; ▪ Trammitee laius – täpsustada Tallinna Transpordiametiga; ▪ Tallinna linna piiresse jäävatel teede osadel valida parameetrid vastavalt 50km/h; ▪ Kogu trassil valida parameetrid lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam); ▪ Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale; ▪ Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused Tallinna ringtee vajalikkust ning perspektiivset asukohta on käsitletud Harju maakonnaplaneeringus 2030+1, Rae valla kehtivas üldplaneeringus2 ning koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu3 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu4 autoliikluse analüüsis (vt ptk 4). Käesoleva projekti tasandi KMH-s keskendutakse reaalsete tehniliste
Load more

Recommended publications
  • PREPARING for the NEXT CHALLENGES PREPARING for the NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04
    2015 / 2016 PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES PREPARING FOR THE NEXT CHALLENGES EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 04 A24 Grupp 08 Aburgus 09 Adrem Pärnu 10 Aktors 11 Alunaut 12 ASA Quality Services 13 BAE Systems Hägglunds 14 Baltic Armaments 15 Baltic Workboats 16 Baltic Defence & Technology 17 BLRT Grupp 18 Bristol Trust 19 Bytelife Solutions 20 CF&S Estonia 21 Combat Armoring Group 22 Cybernetica 23 Defendec 24 Ecometal 25 Eksamo 26 ELI 27 Empower 28 Englo 29 Eolane Tallinn 30 Eesti Energia 31 Fujitsu Estonia 32 G4S Eesti 33 Galvi-Linda 34 General Dynamics 35 Gevatex 36 Gladius Baltic 37 Harju Elekter 38 HK Nõustamise 39 EDIA FACTS Table of & FIGURES Contents 2015 / 2016 05 I.V.A. Leon 40 Icefire 41 Karla Auto O.K 42 Kitman Thulema 43 Kommivabrik 44 Kulinaaria 45 Maru 46 MBDA 47 Milectria 48 Milrem 49 Nefab Packaging 50 Norcar-BSB Eesti 51 Nordic Armoury 52 Profline 53 Rantelon 54 RRK 55 Samelin 56 Sangar 57 Sebe 58 Semetron 59 Silwi Autoehituse 60 Skeleton Technologies 61 Suva 62 Telegrupp 63 Televõrk 64 TerraMil 65 Threod Systems 66 Toci 67 Vequrity 68 Viking Security 69 YKK Finland 70 All members 71 Estonia – vibrant transformations in defence industry Defence innovation plays a vital role in Estonian economy. We are a member of EU and NATO since 2004 and our long experience in engineering and electronics industry serves as a good basis for defence and dual-use manufacturing. Today Estonia is well known also for its achievements in cyber security and cyber defence, both are Estonia’s trademarks in security and defence policy within NATO and the EU.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 1. SISSEJUHATUS 1.1. EESMÄRK Käesoleva uurimistöö ajendiks on uue Uuurimistöö eesmärgiks on uurida Üldplaneeringu ühe eesmärgina Järva valla üldplaneeringu koostamine. kunagiste kolhoosialade (sh on sõnastatud: „Soodustatakse kortermajade) olukorda ning jõuda alakasutatud ja kasutusest välja selgusele, mida selliste aladega ja langenud maa-alade ja hoonete hoonetega ette võtta - kas õigem on kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik lammutada või leida uus väljund. otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil“. 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.1. KÜSIMUSED Millised tühjaks jäänud Kus on suure Millistes majades, Kuidas parandada Kuidas saab hooned sõltuvalt oma tõenäosusega mõistlik millises elukeskkonnas asulate avalikku ruumi? olemasolevaid ehitisi ära asukohast võiksid leida kasutusest välja jäänud tahavad inimesed elada kasutada? uuesti kasutust? ehitised lammutada? ja töötada, kuidas seda saavutada ja kes võiksid olla uued maa-asulate elanikud? 2. PROBLEEMI PÜSTITUS 2.2. LÄHTEANDMED Järva vald Statistikaamet Maa-amet Eesti väikeasulate Järva Valla- Eesti inimarengu Üleriigiline uuring valitsuse ja aruanne 2019/20 planeering Eesti (Hendrikson selle hallatavate (SA Eesti 2030+ & Ko, Tallinna asutuste Koostöö Kogu: Ülikool, optimaalse 2020) Rahandus- piirkondliku ministeerium: struktuuri 2019) kujundamine (Järva vald: 2019) JÄRVA VALD Allikas: Järvamaa
    [Show full text]
  • TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku Käsitöö Osakond Rahvusliku Tekstiili Eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIME
    TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Rahvusliku käsitöö osakond Rahvusliku tekstiili eriala Karin Vetsa HARJUMAA PÕIMEVAIPADE KOMPOSITSIOONILISED TÜÜBID 19. SAJANDIL – 20. SAJANDI 30-NDATEL AASTATEL. KOOPIAVAIP EESTI VABAÕHUMUUSEUMILE Diplomitöö Juhendaja: Riina Tomberg, MA Kaitsmisele lubatud .............................. Viljandi 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................................................3 1. HARJUMAA TELGEDEL KOOTUD VAIPADE KUJUNEMINE.......................................................................................5 1.1 AJALOOLISE HARJUMAA TERRITOORIUM .............................................................................................................5 1.2 VAIBA NIMETUSE KUJUNEMINE ............................................................................................................................6 1.3 VAIBA FUNKTSIOONIDE KUJUNEMINE ..................................................................................................................7 1.4 VAIPADE KAUNISTAMISE MÕJUTEGURID ..............................................................................................................8 1.5 TELGEDEL KOOTUD VAIPADE TEHNIKATE KUJUNEMINE .....................................................................................10 2. HARJUMAA PÕIMEVAIPADE TEHNIKAD ......................................................................................................................12
    [Show full text]
  • Järvamaa Väärtuslikud Maastikud, Ilusa Vaatega Teelõigud Ning Vaatetornid Ja Vaatekohad
    Tellija Järva Maavalitsus Rüütli 25, 72713 Paide Tel 385 9601 www.jarva.maavalitsus.ee/ Konsultant Ramboll Eesti AS Laki 34, 12915 Tallinn www.ramboll.ee JÄRVA MAAKONNAPLANEERING JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD, ILUSA VAATEGA TEELÕIGUD NING VAATETORNID JA VAATEKOHAD Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad Koostamise 2015/09/07 kuupäev 2 / 71 Järva maakonnaplaneering Järvamaa väärtuslikud maastikud, ilusa vaatega teelõigud ning vaatetornid ja vaatekohad SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MÄÄRATLEMINE .......................................................... 6 Üldpõhimõtted ....................................................................................................... 6 Alade valik ............................................................................................................ 6 Alade hindamine .................................................................................................... 7 2. JÄRVAMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................. 9 Maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtuslikud maastikud ................. 9 2.1.1. Jänijõe uhtlammimets ............................................................................................. 9 2.1.2. Mägede maastik ..................................................................................................
    [Show full text]
  • Järva Valla Üldplaneeringu Kolhoosialade Uuring
    JÄRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOLHOOSIALADE UURING koostajad: Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe magistrandid: Reelika Reinsalu, Janeli Voll 14.08.2020 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 1.1. UURINGU TAUST JA EESMÄRK ................................................................................................ 2 1.2. UURINGU ÜLESEHITUS JA TEOSTAMISE VIIS ........................................................................... 2 2. PROBLEEMI PÜSTITUS ..................................................................................................................... 3 2.1. PÕHILISED KÜSIMUSED ........................................................................................................... 3 2.2. LÄHTEANDMED ....................................................................................................................... 3 3. TÜHJADE EHITISTE KASUTUSELE VÕTMISE KRITEERIUMID SÕLTUVALT NENDE ASUKOHAST ....... 4 3.1. TÖÖHÕIVE JA ETTEVÕTTED ..................................................................................................... 4 3.2. ELANIKE PAIKNEMINE JA ARVUKUS ........................................................................................ 6 3.3. TEENUSTE KÄTTESAADAVUS ................................................................................................... 8 3.4. KINNISVARA TEHINGUD (ATRAKTIIVSUS) ..............................................................................
    [Show full text]
  • Ahja Raamatukogu Tähistas 95. Aastapäeva
    PÕLVA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUSE INFOLEHT Nr 34 (10) • 25. november 2020 Ahja raamatukogu tähistas 95. aastapäeva Sünnipäeva ettevalmistamisega alustasime varakult ning pisike- seks eelprooviks olid erinevad kokkusaamised raamatukogupäe- vade raames. Nendest päevadest sai hoo sisse meie kaisukarude näitus, mis kujunes oodatust populaarsemaks ja väljapanekut uu- distama tulid nii lapsed kui täiskasvanud. Juubeli tähistamine oli sel korral suunatud aga eri vanuses lugeja- tele. Sooviks oli kinkida külastajatele kaks meeleolukat päeva täis huvitavat ajaviidet. Tegevused olid planeeritud nii raamatukogu kui Tuglase muuseumi ruumidesse. Esimese päeva, 12. novembri avasime väikese raamatulaadaga. Valikus olid nii uued müügiks olevad, kui vanad mahakantud raa- matud. Kõik kohaletulnud said aga mälestuseks kinkeraamatu. Päeva õhtupoolikusse ootasime käsitööhuvilisi, et koos kujunda- da aastaks 2021 oma kalendermärkmik. Eesmärk ikka üks, et see oleks enda tehtud ja valmistaks rõõmu terve järgmise aasta. Teise päeva, 13. novembri esimesteks külalisteks olid kõige pi- semad ja vaieldamatult kõige armsamad raamatukogu külastajad Illikuku lasteaiast. Hommikutervituseks kogunesime õuealale kü- deva kamina ette, et koos ajada sünnipäevajuttu, vestsime õige mitmed meetrid muinasjuttu ja nautisime õuemurul laulumänge. Soovitused viirusest Lõunatundi veetma olid oodatud naabreid koolimajast. Küla- listeks kirjanik Markus Saksatamm ja kunstnik Urmas Nemvalts. hoidumiseks Kõlasid erinevad kirjapalad, kus seiklesid kummalised tegelased ja vastused saadi küsimustele: kuidas tulla toime tüütu naabrionuga, • Hoia distantsi, kanna maski, õhuta ruume, pese käsi ja mida teha totaka muhuga ja mismoodi taltsutada patja, kes kipub laadi alla HOIA mobiilirakendus! Alates 24. novembrist on keset ööd räppima. Lugude taustaks valmisid üksteise järel illust- maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes sise- ratsioonid ning kõik toimuv moodustas nii haarava terviku, et seda ruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades.
    [Show full text]
  • Commission Decision of 10 January 2011 Adopting, Pursuant to Council
    12.2.2011 EN Official Journal of the European Union L 40/1 II (Non-legislative acts) DECISIONS COMMISSION DECISION of 10 January 2011 adopting, pursuant to Council Directive 92/43/EEC, a fourth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2010) 9667) (2011/84/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, importance for the Boreal biogeographical region as special areas of conservation as soon as possible and within six years at most, establishing conservation Having regard to the Treaty on the Functioning of the European priorities and the necessary conservation measures. Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura on the conservation of natural habitats and of wild fauna and 2000 network, the lists of sites of Community flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) importance are reviewed. A fourth update of the Boreal thereof, list is therefore necessary. Whereas: (5) On the one hand, the fourth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical (1) The Boreal biogeographical region referred to in region is necessary in order to include additional sites Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts that have been proposed since 2008 by the Member of the territories of Finland and Sweden and the terri­ States as sites of Community importance for the Boreal tories of Estonia, Latvia and Lithuania as specified in the biogeographical region within the meaning of Article 1 biogeographical map approved on 25 April 2005 by the of Directive 92/43/EEC.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Albu Valla, Ambla Valla, Imavere Valla, Järva-Jaani Valla, Kareda Valla Ja Koigi Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
    Vabariigi Valitsuse määruse „Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Järva maakonnas, mille tulemusena moodustub kuue Järva maakonda kuuluva omavalitsusüksuse ühinemise teel üks uus omavalitsusüksus. Hetkel kuulub Järva maakonda 11 valda ja üks linn, pärast käesoleva määruse kohase haldusterritoriaalse korralduse muutmist maakonda väheneb valdade arv viie võrra. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb käesoleva muudatuse tulemusena viie omavalitsuse võrra 208-le, kokku 178 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on:
    [Show full text]
  • Scandinavian Late Viking Age Art Styles As a Part of the Visual Display of Warriors in 11Th Century Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2012, 16, 2, 118–139 doi: 10.3176/arch.2012.2.02 Indrek Jets SCANDINAVIAN LATE VIKING AGE ART STYLES AS A PART OF THE VISUAL DISPLAY OF WARRIORS IN 11TH CENTURY ESTONIA The article examines the archaeological finds from Estonia that are decorated in Scandinavian Late Viking Age ornamental styles. The majority of such finds come from burials in local fashion. The aim of the article is to outline the role of Scandinavian ornament in culture, social strategies, ideology and identity of the local society. Belt fittings and silver-plated weapons comprise the largest part of such finds. While the belt fittings often show simplified patterns, pure Scandinavian style ornament is found on weapons. The current article aims to propose a connection between warfare and warrior culture and the usage of Scandinavian ornament in Estonia. This martial link is found to coincide with the meanings proposed for animal ornament in Scandinavia. In Estonia, the fashion to decorate weapons was most widely spread in the time of Ringerike and Urnes styles. In that period, decorated weapons may have had a specific role in social strategies, probably implying the rise in position of the warrior strata. The article also discusses international relations as the background for the adoption of Scandinavian ornament. The gender aspect is mentioned, as the Scandinavian ornament associates with the male warrior role, while different symbolic languages were used in female attire. The Late Viking Age Scandinavian ornament in Estonia is seen as the visual display of the identity of warriors’ social class and the affiliation of Estonian warriors with the Scandinavian cultural sphere, while the local identity was manifested mainly by some types of female jewellery.
    [Show full text]