Riigitee Nr 96 Tallinn-Peetri Alevik- Tallinn (Tallinna Väikese Ringtee) Eelprojekti Keskkonnamõju Hindamine

Versioon 1 Versioon

.02.2020 .02.2020

Töö nr 19003422 Töö

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamine

Keskkonnamõju hindamise programm

Töö nr 19003422 Tartu 2019-2020

Juhan Ruut

Juhtekspert, KMH litsents KMH 0155

Martin Ruul Projektijuht

Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS ...... 7 2.1 Kavandatav tegevus ...... 7 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused ...... 7 2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid ...... 8 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 9 3.1 Asustus ja maakasutus ...... 9 3.2 Pinnas ja vesi ...... 9 3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet) ...... 13 3.4 Loodusväärtused ...... 14 3.5 Kultuuriväärtused ...... 15 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 19 4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ ...... 19 4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+ ...... 19 4.3 Tallinna üldplaneering ...... 19 4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering ...... 20 4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ...... 20 4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering ...... 21 4.7 Detailplaneeringud ...... 21 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID ...... 24 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD...... 27 6.1 Hindamismetoodika ...... 27 6.2 Uuringud ...... 28 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA ...... 31 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA ...... 33 9 KAASAMINE ...... 34 9.1 Kaasamise kava ...... 34 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine ...... 36 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu ...... 45 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine ...... 45 LISAD ...... 46 Lisa 1. Laekunud seisukohad ...... 47

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5

SISSEJUHATUS

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojektiga kavandatakse uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid. Tegemist on üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga teega, mistõttu on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §6 lg 1 p 14 kohaselt projekti koostamisel vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamine algatati Maanteeameti keskkonna talituse juhataja 28.10.2019 otsusega nr 15-7/19/415. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155).

6 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT

Projektiga nähakse ette uue 2+2 sõidurajaga riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda.

Joonis 1.1 Kavandatava Tallinna väikese ringtee asukoht. Aluskaart: Maa-amet november 2019

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7

2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS

2.1 Kavandatav tegevus

Projektiga nähakse ette Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekteeritav tee on terves ulatuses 2+2 sõidurajaga, mille kõrvale rajatakse jalg-ja jalgrattateed ning vajalikud kogujateed ja muud vajalikud rajatised (nt bussipeatused, valgustus, sademevee käitlus, pargi ja reisi parklad, jalakäijate tunnelid, jne), mille vajadus selgub projekteerimise käigus, näiteks liiklusuuringu tulemuste põhjal. Tartu maantee viadukt (Peetri liiklussõlm) kavandatakse arvestusega, et selle alla mahuks trammitee ning Tallinn-Rapla-Türi maantee ristmiku lahendusel arvestatakse Tallinn-Rapla-Türi maantee perspektiivse 2+2 lahendusega. Vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele tuleb projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega: ▪ Projekteerimise lähtetase – rahuldav; ▪ Sõiduradade arv – 4 (2+2); ▪ Sõiduraja laius – 3,50 m; ▪ Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m põhjendatud juhtudel 3 m; ▪ Sõidutee tunneli laius – Täpsustatakse projekteerimise käigus; ▪ Lennuvälja läbiva jalg- ja jalgrattateede tunneli laius – min 4 m; ▪ Jalg- ja jalgrattateede tunnel – min 3,5 m; ▪ Trammitee laius – täpsustada Tallinna Transpordiametiga; ▪ Tallinna linna piiresse jäävatel teede osadel valida parameetrid vastavalt 50km/h; ▪ Kogu trassil valida parameetrid lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam); ▪ Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale; ▪ Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused

Tallinna ringtee vajalikkust ning perspektiivset asukohta on käsitletud Harju maakonnaplaneeringus 2030+1, Rae valla kehtivas üldplaneeringus2 ning koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu3 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu4 autoliikluse analüüsis (vt ptk 4). Käesoleva projekti tasandi KMH-s keskendutakse reaalsete tehniliste ning asukohapõhiste lokaalse tasandi alternatiivide keskkonnamõjude võrdlemisele (täpsem võrdlemise metoodika on kirjeldatud peatükis 7.1). Tee asukoha alternatiivide valik on võrdlemisi piiratud, kuna Järveküla ja Peetri küla piirkonnad on

1 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

2 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462.

3 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171.

4 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring. Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae-Tartu-Tallinn 2017-2018

8 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

tihedalt asustatud ning Harju maakonnaplaneeringu ning Rae valla üldplaneeringu perspektiivsele trassikoridorile (millega projektiga kavandatava tee asukoht ühtib) mõistlikud alternatiivid selles piirkonnas puuduvad. Asukoha alternatiivina võrreldakse KMH käigus Tallinna lennujaamast möödumist (täpsemalt kirjeldatud ptk 2.2.1). Lisaks käsitletakse vajadusel projekti käigus väljatöötatud ning kaalumisel olevaid tehnilisi alternatiive (nt Rae rabas mass-stabiliseerimine, pinnasevaiadel tee rajamine või turba välja kaevamine). Võrdluse eesmärgiks on anda otsuse tegemiseks teavet erinevate alternatiivide elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Juhul, kui projekti käigus erinevaid tehnilisi lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KMH raames neid võimalik ning mõistlik kunstlikult juurde tekitada.

2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid Vastavalt hanke lähteülesandele tuleb projekteerijal koostada kaks versiooni lennuvälja territooriumi ületamiseks koos trassivariantide võrdlusega, et tellija saaks valida parima variandi, millele koostatakse eelprojekt:

▪ Sõidutee tunneli lahendus lennuvälja alt (roheline joon joonisel 1.1). Sõidusuunad projekteerida eraldi tunnelitesse. Näha ette jalg- ja jalgrattatee tunnel läbimaks lennuvälja ala. ▪ Lennuvälja ümbersõit (lilla joon joonisel 1.1).

KMH käigus analüüsitakse mõlema alternatiivi keskkonnamõjusid ning selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud alternatiiv.

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9

3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Asustus ja maakasutus

Kavandatava tee koridor paikneb Harju maakonnas Tallinna linna ja Rae valla territooriumil, kus see läbib tiheda asustusega ning kasvava elanike arvuga Järveküla küla ning Peetri alevikku ning Rae külas asuvat Rae raba. Tallinna lennuvälja ümbert kavandatud alternatiiv läbib ka Soodevahe küla. Kavandatav väikene ringtee läbib mitmekesise maakasutusega piirkondi – metsamaad ja liigniiskeid alasid Ülemiste järve lõunaosa lähistel, valdavalt põllumaid Järvekülas ja Peetris ning Tallinna lennuväljast lõunasse jäävat Rae raba ning põhja suunas asuvat tööstusala. Kavandatud tee asukohas paikneb ka Tallinna lennuvälja territoorium, millest möödumiseks on kaalumisel kaks alternatiivi (joonis 1.1) Kavandatava tee suuremad ristumised teiste teedega:

▪ tee nr 1 Tallinn-Narva ▪ tee nr 11290 Tallinn- Lagedi ▪ tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ▪ tee nr 11330 Järveküla-Jüri ▪ tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi

3.2 Pinnas ja vesi

Aluspõhi, pinnakate Trass kulgeb Põhja-Eesti lavamaal, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Geoloogilises läbilõikes moodustavad suurema osa Ordoviitsiumi lubjakivid ja merglid, läbilõike alumise osa moodustavad Kambriumi ning Vendi terrigeensed settekivimid. Trass kulgeb muutliku pinnakattega alal (joonis 3.1). Lõiguti on pinnakate väga õhuke - Tallinna lennujaama piirkond, Peetri alevikust ja Järvekülast vahetult idapoole jäävad alad. Soosetete levik on seotud peamiselt märgalade ja veekogudega (trassi põhjaotsas Sõjamäe raba, keskosas Rae raba ja lõunaosas Ülemiste järvest vahetult lõunas asuv piirkond). Trassi kesk- ja lõunapoolses osas levivad lisaks veel moreenid ja liiv ning kruus. Pinnakatte paksus varieerub valdavalt vahemikus 1-5 meetrit, kuid esineb ka väga õhukese pinnakattega alasid ning trassi läänepoolne ots jääb piirkonda, kus pinnakatete paksused ulatuvad kuni 30 meetrini.

10 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 3.1 Pinnakatesetete levik ja paksus trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiliste kaartide kaardirakendus, 2019 Trass läbib Rae turbamaardla (registrikaart nr 280) hästilagunenud turba passiivse tarbevaru 12 ja 16 plokki, vähelagunenud turba passiivse tarbevaru 11 ja 15 plokki ning lennujaama ümber minev trassi alternatiiv läbib ka vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 5 plokki ja hästilagunenud turba 6 plokki. Trassist läände jääb Rae 2 turbatootmisala, kus on väljastatud AS-le Ahtol kaevandamisluba HARM- 063 (L.MK.HA-36003). Teised lähimad maardlad on Väo lubjakivimaardla, mis jääb trassist ca 1,8 km kaugusele idas ning Tallinn-Saku liivakivimaardla trassi lõunaotsast ca 700 m kaugusel. Smuuli tee lõik Peterburi teest Suur-Sõjamäe tänavani asub Tallinna vanal prügimäe alal, mis oli rajatud soostunud alale ning kuhu on veetud erinevatel aegadel ja erineva koostisega ehitusprahti, tootmis- ja olmejäätmeid. Pinnakatte ülemise osa moodustab heterogeenne täitepinnas, mis koosneb olme-, ehitus- ja tootmisjäätmetest koos orgaanilise materjaliga (puidujäätmed, saepuru, muld, turvas jms). Loodusliku pinnase moodustab täitekihi all säilinud turbakiht, läätsedena mereliste ja jääjärveliste savipinnaste kompleks (saviliiv, savi) ning moreen. 5

Põhjavee kaitstus

5 Tallinna Lasnamäe LO, Smuuli tee (Peterburi tee – Suur-Sõjamäe tn.) projekt. K-Projekt AS, töö nr 03256, 2005

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 11

Tallinna väike ringtee trass kulgeb põhjavee kaitstuse kaardi andmetel6 valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3.2). Vaid trassi läänepoolne ots jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Maapinnalt sügavamale liikudes jääb kavandatav trass osaliselt või tervikuna järgmiste põhjaveekogumite alale: ▪ Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum levib Ülemiste järvest vahetult lõunas ning läänes; ▪ Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum; ▪ Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas; ▪ Kambrium-Vendi põhjaveekogum. Kavandatav maantee trass ei läbi ühtegi puurkaevu sanitaarkaitseala. Lähimad olmevee puurkaevud on Järveküla piirkonnas asuvad Siluri-Ordoviitiumi Harju põhjaveekogumisse rajatud puurkaevud PRK0004950 (ca 57 m kavandatava tee telgjoonest), PRK0053830 (ca 35 m kavandatava tee telgjoonest) ja PRK22476 (ca 85 m kavandatava tee telgjoonest). Lisaks on trassi põhjaosas kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu - PRK0019880 (ca 80 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ja PRK0019877 (ca 47 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ning alternatiiv 2 kulgeb samuti kahe hüdrogeoloogilise uuringupuurkaevu lähedalt - PRK0057656 (ca 57 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee servast ja PRK0057657 (ca 6 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee servast) – joonis 3.2. Tallinna vanal prügimäe alal asuval lõigul Smuuli tee lõik Peterburi teest Suur-Sõjamäe tänavani on vabapinnaline pinnasevee kiht reostunud naftaproduktidega. Varasemates töödes on täheldatud prügimäe asukohas kohati kõrgenenud ammooniumi sisaldust.7

Joonis 3.2 Põhjavee kaitstus ning puurkaevude paiknemine trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiliste kaartide kaardirakendus, 2019

6 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1: 400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus 7 Tallinna Lasnamäe LO, Smuuli tee (Peterburi tee – Suur-Sõjamäe tn.) projekt. K-Projekt AS, töö nr 03256, 2005

12 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Pinnavesi Kavandatav Tallinna väike ringtee kulgeb Ülemiste järve piirkonnas, jäädes järvest siiski mitmesaja meetri kaugusele, kuid läbides selle valgala ning ületades valgala oluliseks osaks olevat Kurna oja (VEE1093100). Ülemiste järv on Tallinna peamine joogiveehaare, kust toimub vahetu vee võtmine veepuhastusprotsessi. Ülemiste järve tähtsus on suurenenud ka Tallinnat ümbritsevate omavalitsuste joogiveeallikana Tallinnaga külgnevatel aladel. Ülemiste järve veekvaliteedi kaitsmiseks on kehtestatud sanitaarkaitseala, mille ulatus on määratud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti8 alusel (joonis 3.3).

Joonis 3.3 Ülemiste järve sanitaarkaitseala paiknemine trassi piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet oktoober 2019 Ülemiste järve lõunakaldal asub ka Kurna oja biolodu ehk tehismärgala, mille juures ulatub sanitaarkaitseala piir kuni 800 meetrini veepiirist. Kurna oja biolodus toimuv looduslik isepuhastusprotsess on väga oluline Ülemiste järve hea toorvee kvaliteedi seisukohalt. Kurna biolodu on tüübilt vaba-veepinnaga märgala ehk vee puhastamiseks kasutatakse olemasolevat looduslikku lodu, kuhu Kurna oja vesi juhitakse. Selleks, et vesi ei pääseks otse järve, on Kurna oja looduslik suue suletud muldpiirdetammiga ning selle luhapoolsele küljele kaevatud kraavi valgub biolodu läbinud vesi, kust see suunatakse Ülemiste järve läbi muldtammi ehitatud regulaatori kaudu.8 Ülemiste järve sanitaarkaitsealasse kuuluvat biolodu hooldab AS Tallinna Vesi. Tehismärgala eesmärk on puhastada Kurna oja vett eutrofeerumist põhjustavatest toiteainetest ja regulaatori abil ära hoida veest kergemate reoainete (eelkõige õli) sattumine Ülemiste järve õnnetusjuhtumite korral Kurna oja valgalal.9 Viimases Ülemiste järve sanitaarkaitseala projektis (2007-2009) on märgitud, et Kurna oja biolodu juures nihkus sanitaarkaitseala piir Ülemiste järve poole, võrreldes 2004. aasta sanitaarkaitseala projektiga, kuna välja jäeti plaanitava Tallinna väikese ringtee maa-ala. Samuti on projekti kokkuvõttes

8 Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt. AS Maves, töö nr 7003, Tallinn-2007-2009. 9 Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis. AS Maves töö nr 11097, Tallinn 2011

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 13

öeldud, et kui tulevikus kavandatavate uute teeprojektide analüüsimise tulemusel selgub, et mõistlikku lahendust tee paigutuseks pole, saab järvest 90 m kaugemale jäävat sanitaarkaitseala piiri muuta põhjendatud vajadustest lähtudes. Kurna oja on kogu ulatuses määratletud Kurna kogumina, mille põhitelje pikkus on 10,9 km ja valgala 44 km2. Kogum on maaparanduse mõju tõttu määratud tugevasti muudetuks. Tugiendes 2018. aastal riikliku keskkonnaseire raames määratud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusele vees (Ba), on kogumi ökoloogiline seisund hinnatud keseseks. Ühes analüüsitud proovis neljast esines ka oluline Zn piirmäärade ületamine. Ba, aga ka fütobentose tõttu kesiseks on kogumi seisund hinnatud kesiseks ka 2014. aastal. Keemilist seisundit ei ole seiratud. Kesise ökoloogilise seisundi põhjused ei ole seire ekspertide hinnangul selged, vajavad uurimist. Veemajanduskava kohasel on kesiseks hinnatud ka Kroodi oja suublaks oleva Ülemiste järve seisund. Kesisele seisundile viitab järve suurselgrootute seisund, kesise seisundi põhjuseks arvatakse olevat toitained. Vajalikuks on peetud uurimusliku seire läbiviimist. Kurna oja valgalasse jääb u. 4,5 km pikkune neljarealise Tallinna ringtee lõik. Kummalegi poole Kurna oja on rajatud Tallinna ringtee sadeveetiigid. Tuginedes Maanteeameti omaseire andmetele, jäävad heljumi ja ohtlike ainete sisaldused, tiikides (30 m ojast ida ja lääne suunas) oluliselt alla KeM määruses nr. 99 nimetatud piirsisaldustele (hõljuvaine, As, Cd, Ni, Bb, Zn, Cu, naftasaadused, Cl). Tee läbib Rae raba, mis on 1960.–1980. aastatel kuivenduskraavide rajamisega kuivendatud. Rae raba on kohaliku tähtsusega turbamaardlana arvele võetud (747.37 ha, registrikaardi nr 280). Raba kesk- ja idaosas on väljastatud kaevandusload ning need raba osad on kaevandustegevusest oluliselt mõjutatud. Raba lääneosas, mida läbib kavandatav tee, kaevanduslubasid väljastatud ei ole. Alal asub metsakuivendusvõrk. Tee ületab veel Vaskjala-Ülemiste kanalit (VEE1093000), tehisveekogu, mis suubub Ülemist järve ja kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse.

3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet)

Kavandatav tee kulgeb valdavalt uuel trassil läbides mitmeid elamupiirkondi ning seega võib eeldada, et projekti realiseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud (sh müra ning õhusaaste), mida tuleb keskkonnamõju hindamise raames käsitleda ning vajadusel ette näha leevendusmeetmed (eelkõige müra puhul). Olemasoleva olukorra hindamisel saab välja tuua erineva tuua erineva müratundlikkusega piirkonnad:

▪ Kavandatava tee esimesed kilomeetrid kulgevad linnakeskkonnas ning olemasolevas teedevõrgus, seega ei ole lisanduvad mõjud tõenäoliselt märkimisväärsed; ▪ Tallinna lennujaamast möödumisel on olemasolevas olukorras mõjuteguriteks nii lennuliiklusega kaasnev müra kui ka Suur-Sõjamäe tn (ning tee nr 11290 Tallinn-Lagedi). Alternatiivi 2 korral jäävad tee lähedusse ning võimalikku mõjutsooni üksikud elamud, alternatiiv 1 korral mõjutatud alasid tõenäoliselt ei esine; ▪ Tallinna lennujaama ning Peetri aleviku vahelises piirkonnas ei paikne tundlike objekte, samuti puudub olemasolev teedevõrk; ▪ Peetri alevikus asuvad müratundlikud alad peamiselt suure liikluskoormusega tee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa (liikluskoormus 2018. a Maanteeameti loendusandmetel oli ca 26 000 autot ööpäevas) ning tee nr 11330 Järveküla-Jüri (Vana-Narva mnt, liikluskoormus 2018. a Maanteeameti loendusandmetel oli ca 2050 autot ööpäevas) vahelisel alal. Piirkond on juba olemasolevas olukorras liiklusmürast mõjutatud ning uue tee rajamisel mõjuala eeldatavasti suureneb; ▪ Teele kõige lähemale jäävad tundlikud alad (elamupiirkonnad) Järveküla asula läbimisel ning seda tuleb arvestada ka mõjude hindamisel ning leevendusmeetmete väljatöötamisel; ▪ Kavandatava tee lõpuosas võimalikke konfliktalasid ei asu.

14 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

3.4 Loodusväärtused

Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele10 ei jää trassile ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Lähimad on II kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis, KLO9118081) leiukoht ja III kaitsekategooria liigi roo-loorkull (Circus aeruginosus, KLO9115425, ca) leiukoht, mis mõlemad asuvad ca 150 m kavandatava tee telgjoonest. Kavandatavast teest rohkem kui 200 m kaugusel lõunas paiknevad 4 vääriselupaika (VEP154067, VEP154068, VEP154069 ja VEP154070). Kaitstavad loodusobjektid on näidatud joonisel 3.4.

Joonis 3.4 Looduskaitseliste objektide paiknemine trassikoridori lähialal. Aluskaart Maa-amet, oktoober 2019.

Natura 2000 alad Kavandatavale teele lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Rahumäe loodusala (RAH0000451), mis asub rohkem kui 3 kilomeetri kaugusel.

Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagavat ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnevat süsteemi. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.

10 EELIS, Keskkonnaagentuur. Vaadatud 31.10.2019

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 15

Tallinna väikese ringtee trass jääb Tallinna linna ja Rae valla territooriumile, kus rohelise võrgustiku kõige uuemad andmed on käsitletud dokumendis Harju maakonnaplaneering 2030+11. Maakonnaplaneeringu kohaselt läbib trassikoridor rohevõrgustikku Rae valla territooriumil kahes lõigus - põhjapool Rae raba piirkonnas ning lõunapool Ülemiste järvest vahetult lõunas (joonis 3.5). Mõlemad piirkonnad on maakonnaplaneeringus määratletud kui maakondliku rohevõrgustiku rohekoridorid. Koostamisel oleva Rae valla põhjaosa üldplaneeringu raames on läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna rohevõrgustiku väärtuste hinnang12, mille raames anti hinnang Rae valla põhjapiirkonna rohevõrgustikule (Ülemiste järve ja sellest lõunapoole jääva piirkond). Uuringus on Tallinna väike ringtee trassi poolt läbitavad alad kirjeldatud kui rohevõrgustiku toimivuse jaoks olulised ja väärtuslikud ning rõhutatud on projektis rohevõrgusiku toimivuse tagamiseks (sh erinevate loomarühmade liikumist tagavad üle- või altpääsud) vajalike leevendusmeetmete planeerimist ja rajamist.

Joonis 3.5 Rohevõrgustiku paiknemine trassikoridori piirkonnas vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ toodule. Aluskaart Maa-amet, oktoober 2019

3.5 Kultuuriväärtused

Kavandatava Tallinna väikese ringtee ristumise piirkonnas Tallinn-Rapla-Türi maanteega (Viljandi mnt) asub ristmikust lääne suunas Liiva kalmistu (reg nr 1081) – joonis 3.6. Kalmistu võeti kasutusele 1935. aastal ning see oma 64 hektarilise pindalaga oli 1978. aastani Tallinna suurim kalmistu. Kavandatava ristmiku lähistel asuv kalmistu osa on säilinud veel puutumata ja korrastamata metsaalana.

11 „Harju maakonnaplaneering 2030+“, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78. https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering

12 ELLE OÜ. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH koos lisauuringutega. Rohevõrgustiku väärtuste hinnang. Tallinn, 2018.

16 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Lennuvälja ümbersõidu (lilla joon joonisel 1.1) alternatiivi korral läbiks kavandatav tee arheoloogiamälestist Asulakoht (reg nr 18870) ning mööduks arheoloogiamälestise Kultusekivi (reg nr 18874) lähistelt (umbes paarikümne meetri kauguselt kaitsevööndi piirist) – joonis 3.7. Lennuvälja tunneli (roheline joon joonisel 1.1) alternatiivi korral kulgeks tunnel arheoloogiamälestise Kultusekivi reg nr 2612 lähistel (ca 30 m kaugusel) ja selle kaitsevööndist (joonis 3.8). Selles asukohas paikneb tunneli lagi ca 2 m sügavusel.

Joonis 3.6 Liiva kalmistu (tähistatud sinisega) paiknemine kavandatava tee (tähistatud punasega) ja tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee (Viljandi mnt) indikatiivses ristumise piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, oktoober 2019

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 17

Joonis 3.7 Kavandatava lennuvälja ümber mineva alternatiivi (tähistatud punasega) paiknemine kultuurimälestiste suhtes (tähistatud sinisega) Soodevahe küla piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet, oktoober 2019

18 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Joonis 3.8 Kavandatava lennuvälja tunneli alternatiivi (tähistatud punasega) paiknemine arheoloogiamälestise Kultusekivi 2612 (tähistatud sinisega) suhtes. Aluskaart: Maa-amet, jaanuar 2020

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 19

4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+

Harju maakonna arengustrateegia 2035+13 üheks strateegiliseks eesmärgiks on, et Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. Pikaajaliste tegevussuundade all on ühe riikliku tegevustasandi ettepanekuna välja toodud Tallinna väikese ringtee (Smuuli tee–Peetri–Raudalu) väljaehitamine 2+2 sõidurajaga magistraaltänavaks (70 km/h). Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna arengustrateegiaga 2035+.

4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+

Harju maakonnaplaneering 2030+14 kohaselt on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks.

Tallinna väike ringtee on üks maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsetest põhimõttelistest maanteede trassikoridoridoridest, mille eesmärk on tagada Harju maakonna terviklik areng. Väikese ringtee puhul on maakonnaplaneeringus täpsema eesmärgina toodud Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine.

Projektiga kavandatav tee asukoht kattub maakonnaplaneeringu perspektiivse trassikoridoriga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas).

Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

4.3 Tallinna üldplaneering

Tallinna üldplaneeringus on ühe transpordisüsteemi arengusuuna eesmärgiks vähendada kesklinna liikluskoormust, viies transiitliikluse linnakeskusest eemale. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

13 Seisuga 00.10.2019 olid Harjumaa 16-st kohalikust omavalitsusest arengustrateegia heaks kiitnud 14. Heakskiitnud ei ole Kose ja Viimsi vald.

14 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/78.

20 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering

Rae valla kehtivas üldplaneeringus15 on ette nähtud Tallinna väikese ringtee trassikoridor, mis hakkab kulgema alates Tallinnas asuvast Suur-Sõjamäe teest Lennujaama alt ning läbi Peetri aleviku ja Järveküla küla kuni Viljandi maanteeni. Projektiga kavandatava tee asukoht vastab Rae valla üldplaneeringu trasskoridorile. Ühe tiheasustusala elamumaa tingimusena on planeeringus öeldud, et kavandatava Tallinna väikese ringtee ääres paiknevatel elamumaa-aladel tuleb arvestada võimaliku müraga ja võimaliku leevendavate meetmete kasutamise vajadusega tee valmimisel. Projektiga kavandatav tee asukoht kattub suures plaanis Rae valla üldplaneeringu perspektiivse maanteekoridoriga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas).

Kavandatav tegevus on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga.

4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering

Koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu16 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu17 autoliikluse analüüsi järelduse ja soovitusena on toodud Tallinna väikese ringtee rajamine või osaline rajamine. Põhjendusena nähakse seda, et Tallinna väikese ringtee rajamine on põhimõtteliselt ainuke alternatiiv muuta vähegi sujuvamaks Peetri aleviku elanike autodega (ja ka liinibussidega) ligipääs Tallinnale põhilisel hommikusel tipptunnil. Projektiga kavandatav tee asukoht kattub suures plaanis Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringus kajastatud perspektiivse maantee asukohaga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas). Käesoleval hetkel ei ole teada, millises mahus liikuvusuuringu tulemused lõplikusse üldplaneeringu lahendusesse jõuavad, kuid siiski võiks uuringus on toodud mõningad aspektid Tallinna väikese ringtee projekteerimisel silmas pidada:

▪ Esialgse liiklusprognoosi põhjal piisaks Tallinna väikese ringtee rajamisest 1+1 sõidurajaga teena, kuna nii Viljandi maantee kui ka Smuuli tänav ehk mõlemad ühendatavad teed on hetkel 1+1 sõidurajaga. Samas liiklussageduste kasvu korral on arvestatud näiteks Smuuli tänava viadukti projektis teise sõiduraja osa võimaliku juurde ehitamisega ning tõenäoliselt on võimalik ka Viljandi maanteed laiendada 2+2 sõidurajaga teeks. Seega võiks maa broneerimisel tulevikus arvestada võimaliku 2+2 sõidurajaga tee äramahtumisega. ▪ Küll tundub mõistlik kohe 2+2 sõidurajaga pluss kergliiklusrada (või kergliiklustunnel läheduses) ehitada eritasandilised risted Tallinn – Tartu maanteega ja tõenäoliselt ka Vana-Tartu maanteega kui Rae valla põhjaosa asumite põhilise ühendusteega, kus esialgu 1+1 sõidurada oleks otsesuunas liiklejatele ning teised rajad mõlemas sõidusuunas pöörajatele, mis tõstaks ristete läbilaskvust. Samas ülejäänud kvartalisisesed ristmikud võiksid olla samatasandilised kas ringristmikud, mis toimivad hästi liikluse rahustajana, või siis kanaliseeritud ristmikud. ▪ Elamupiirkonnas (Tartu mnt ja Viljandi mnt vahel) oleks otstarbekas planeerida kiiruspiirang maksimaalselt 70 km tunnis ning raskeliikluse liikumispiirang. See väldiks Tallinna väikese ringtee kujunemist Tallinna asumite ühendusteeks läbi Rae valla ning samas võimaldaks ohutumat liiklusruumi ning teeületusvõimalusi kergliiklejatele. ▪ Eriti olulise kergliiklejate koondumiskoha korral võiks kaaluda ka kergliiklustunneli rajamist kas Tallinna väikese ringtee või ka Vana-Tartu maantee alla (täpsemalt selgub ilmselt peale kergliiklejate liikumisvõimaluse üle Tallinn – Tartu maantee selgumist). Täpsemad lahendused saaks kujundada peale põhjaliku liiklusuuringu koostamist piirkonnas.

15 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462.

16 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171.

17 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring. Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae-Tartu-Tallinn 2017-2018

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 21

4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering

Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu18 Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Maakonnaplaneeringute alusel on alustatud raudteelõikude projekteerimisega ning algatatud on projekteeritavate lõikude (sh Harjumaa lõigu) KMH hindamine19. Kavandatava väikese ringtee projekteerimisel tuleb arvestada Rail Baltic raudtee maakonnaplaneeringu ja ning käimasoleva Harju maakonna lõigu projekteerimise lahenduste ning KMH tulemustega , sh tuleb analüüsida võimaliku koosmõju esinemise tõenäosust ning olulisust.

4.7 Detailplaneeringud

Kavandatava lõigu lähistel asub 71 Rae vallas ja Tallinnas kehtestatud või koostamisel detailplaneeringut, millega projekti koostamisel tuleb arvestada – tabel 4.1 ja 4.2. Tabel 4.1 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud Rae vallas Jrk DP Nimetus Seisund Kuupäev nr number KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD

1 DP0018 Loopealse-Suurekivi pereelamute kvartali DP kehtestatud 23.12.1997 Loopealne-Suurekivi pereelamute kvartali II 2 DP018a kehtestatud 13.05.2003 järjekorra DP 3 DP0133 Uusmaa ja Vägeva kinnistute detailplaneering kehtestatud 13.04.2004 4 DP0163 Allika III kinnistu detailplaneering kehtestatud 26.04.2005 Läike tee 7, Läike tee 10, Kaasikusalu, Kaasiku II ja 5 DP0185 kehtestatud 17.01.2006 Mäetamme - 1 kinnistute detailplaneering 6 DP0194 Kasemetsa 2 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.02.2006 7 DP0199 Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering kehtestatud 09.05.2006 8 DP0206 Tofre-I kinnistu detailplaneering kehtestatud 20.06.2006 Vägeva viadukti kinnistute piirkonna ja lähiala 9 DP0236 kehtestatud 05.08.2014 detailplaneering 10 DP0262 Sepa elamukvartal ja lähiala detailplaneering kehtestatud 20.03.2007 11 DP0321 Kasemetsa kinnistu detailplaneering kehtestatud 14.10.2008 12 DP0348 Kraaviääre kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.09.2006 13 DP0357 Kalmuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.03.2017 Viskaripõllu ja Alliku II kinnistute ning Annuse 14 DP0363 kehtestatud 11.08.2009 maaüksuse ja nende lähiala detailplaneering Tuleviku tee ja Tuleviku tee I kinnistute 15 DP0390 kehtestatud 31.10.2006 detailplaneering Allika kinnistu maatüki II, Voorema ja Vana-Lepiku IV 16 DP0446 kehtestatud 17.07.2007 kinnistute ja lähiala detailplaneering

18 Kehtestatud riigihalduse ministeri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/41 19 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) algatas 29.03.2019 otsusega nr 16 -6/19-0535-002 kaheksale Rail Baltica raudteelõigu ehitusprojektile keskkonnamõju hindamised. Keskkonnamõju hindamised viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käigus.

22 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

17 DP0457 Uuesuitsu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 24.07.2018 Sepa-Maidu (Maidu) kinnistu ja lähiala 18 DP0459 kehtestatud 18.12.2012 detailplaneering Mäe, Sauki ja Künnipõllu kinnistute ning lähiala 19 DP0464 kehtestatud 13.05.2008 detailplaneering 20 DP0486 Määni tee 3 kehtestatud 12.02.2008 21 DP0497 LM Lao kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 10.03.2009 Läike tee põik 5 ja 7, Sära tee 7 ja 8 ning Helgi tee 9 22 DP0500 kehtestatud 07.08.2007 kinnistute ja lähiala detailplaneering Tähnase tee, Helgi tee ja Leevikese tee kinnistute 23 DP0501 kehtestatud 04.09.2007 piirkonna 24 DP0515 Pajuniidu kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.02.2008 Läike tee T3, 18, 20, 20a, 22, 24, 26, Vägeva tee T5 25 DP0553 kehtestatud 14.06.2007 kinnistute ja lähiala detailplaneering 26 DP0556 Soodevahe tööstuspargi detailplaneering kehtestatud 08.12.2009 Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala 27 DP0609 kehtestatud 13.01.2010 detailplaneering 28 DP0626 Küünimäe kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.10.2008 29 DP0678 Küti ja Treiali kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 07.04.2010 30 DP0708 Kaasiku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.02.2011 Vibu tee 12 ja Männi 6 kinnistute ja lähiala 31 DP0715 kehtestatud 17.06.2014 detailplaneering 32 DP0765 Poriaugu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 28.01.2014 33 DP0786 Vägeva tee 3A kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 19.05.2015 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute 34 DP0787 kehtestatud 20.11.2018 detailplaneering 35 DP0809 Raesepa kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.11.2014 Lepniku, Lepliku ja Lennuradari tee 6 kinnistute ning 36 DP0851 kehtestatud 06.02.2018 lähiala detailplaneering 37 DP0863 Vana-Laasi kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 15.03.2016 38 DP0890 Läike tee 34 kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 18.10.2016 KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD

1 DP0204 Oruvälja maatükk II kinnistu detailplaneering Algatatud 25.04.2005 Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute ning lähiala 2 DP0225 Algatatud 16.01.2006 detailplaneering Allika, Suur-Allika ja Väike-Allika kinnistute ning 3 DP0540 Algatatud 27.11.2006 lähiala detailplaneering Tallinna väikese ringtee äärse keskusala 4 DP0581 Taotlus 29.08.2018 detailplaneering 5 DP0583 Aali detailplaneering Taotlus 01.10.2007 Linnaaru tee 4, 13 ja 15 kinnistud ja lähiala 6 DP0634 Algatatud 23.07.2012 detailplaneering

Kuremetsa ja Ületeesauna kinnistute 7 DP0691 Taotlus 04.02.2008 detailplaneering 8 DP0731 Vana-Kongo kinnistu detailplaneering Algatatud 24.04.2001

9 DP0835 Lepniku, Lepliku taotlus 12.11.2014

10 DP0941 Soone kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 07.11.2016 11 DP0965 Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 22.03.2017

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 23

Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala 12 DP1031 Algatatud 22.03.2017 detailplaneering 13 DP1033 Oruvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering taotlus 10.10.2018 Järveküla Ülemiste järve liikumisradade ja lähiala 14 DP1037 Algatatud 21.11.2018 detailplaneering 15 DP1060 Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneering Algatatud 11.04.2019 16 DP1073 Vägeva tee 3a kinnistu detailplaneering Taotlus 30.08.2019

Tabel 4.2 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud Tallinnas Jrk DP Nimetus Seisund Kuupäev nr number

KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD

1 DP007250 PETERBURI TEE 64 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 10.01.2002 PETERBURI TEE 69 JA 71 KINNISTUTE 2 DP008490 kehtestatud 03.04.2003 DETAILPLANEERING Raku kvartali osa ja Raku kvartali II osa 3 DP014380 kehtestatud 15.01.2014 detailplaneering SUUR-SÕJAMÄE TN 35A KINNISTU 4 DP020500 kehtestatud 11.10.2006 DETAILPLANEERING SUUR-SÕJAMÄE TN 35 JA 35B KRUNTIDE 5 DP020980 kehtestatud 21.12.2010 DETAILPLANEERING 6 DP029750 SUUR-SÕJAMÄE TN 29B KRUNDI DETAILPLANEERING kehtestatud 05.07.2010 VÄIKE-SÕJAMÄE TN 22 KINNNISTU JA LÄHIALA 7 DP031740 kehtestatud 05.02.2011 DETAILPLANEERING 8 DP033020 VESSE TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 26.10.2010 9 DP037620 Valdeku tn 113 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.05.2015 DP osaliselt 10 DP019870 VILJANDI MNT 24D KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 15.01.2014 muutunud DP osaliselt Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala 11 DP025880 kehtetuks 11.06.2015 detailplaneering muutunud DP osaliselt 12 DP025940 PETERBURI TEE 58 DETAILPLANEERING kehtetuks 02.06.2015 muutunud DP osaliselt 13 DP030160 BETOONI TN 8B KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 23.09.2019 muutunud DP osaliselt 14 DP032380 PETERBURI TEE 64A KINNISTU DETAILPLANEERING kehtetuks 11.01.2017 muutunud KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD

Algatamisette 1 DP013860 VESSE TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING 09.10.2002 panek SUUR-SÕJAMÄE PÕIK 11 KINNISTU 2 DP031130 algatatud 30.06.2010 DETAILPLANEERING DP 3 DP042850 Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu detailplaneering 20.11.2017 koostamine

24 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Kavandatavaks tegevuseks oleva uue maantee rajamine tihedalt asutatud piirkonnas ning Ülemiste järve lähistel toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulise ebasoodsa mõju avaldumist ning mida KMH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 6 kirjeldatud hindamismetoodikale:

Mõjuvaldkond / mõjutatav Mõju allikas / olulise Mõjuala suurus keskkonnaelement keskkonnamõju avaldumine Peamiseks mõjuallikaks on Mõjualaks on Kurna oja ja Mõju pinnaveele (sh Kurna võimalike saasteainete Ülemiste-Vaskjala kanal ojale ja biolodule, Vaskjala- sattumine pinnavette ristumisest teega kuni Ülemiste kanalile ja Ülemiste ehitusprotsessist ning sõiduteelt suudmeni, kurna biolodu ala järvele)20 pärinevad sademevee kaudu ning Ülemiste järv. hilisemas kasutusetapis. Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt Pinnase puhul on mõjuala on võimalikuks oluliseks mõjuks piiratud tee vahetu naabrusega Mõju pinnasele ja põhjavee õnnetusohuga seotud reostus (ca 50 m), põhjavee puhul on kvaliteedile ning kasutusaegselt saasteained võimalikuks mõjualaks sõiduteelt pärinevast pealmised põhjavee kihid. sademeveest. Õhusaaste kasutusaegne oluline Ehitusaegselt võib oluline mõju mõjuala piirdub tee vahetu avalduda läbi ehitusmasinate naabrusega (ca mõnikümmend Mõju välisõhu seisundile heitgaaside emissiooni ja tolmu meetrit), kuid ehitusaegsed leviku. Kasutusaegselt on oluline mõjud (nt tolmu levik) või liiklusest tulenev saasteainete oluliselt mõjutada ka laiemat ala emissioon. (kuni 100 m raadiuses).

20 Keskkonnaameti KMH programmile esitatud seisukohale vastavalt käsitletakse KMH aruande etapi pinnavee mõjude hindamisel järgmisi küsimusi: a. Kuidas mõjutab tegevus Ülemiste järve ning kesise seisundiga Kurna oja ning millised meetmed võetakse kasutu selle mõju vähendamiseks? b. Kas tekib kumulatiivne mõju biolodule ja millised on leevendusmeetmed võetakse kasutusele mõju vähendamiseks? c. Kas sõiduteelt sademeveega keskkonda juhitavad erinevad saasteained ladestuvad lodusse ning kas need hakkavad mõjutama Ülemiste järve? d. Kavandatav tee ületab Vaskjala Ülemiste kanalit (keskkonnaregistrikood VEE1093000), mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse (valdaja AKTSIASELTS TALLINNA Milline on rajatava tee võimalik mõju joogiveehaarde süsteemile ja millised oleksid asjakohased leevendusmeetmed? e. Millised meetmed võetakse kasutusele, et vältida negatiivset mõju Vaskjala -Ülemiste kanalile? www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 25

Ehitusaegselt võib oluline mõju Vibratsiooni puhul on mõjuala avalduda ehitustöödest tingitud piiratud tee vahetu naabrusega müra ja vibratsiooni tõttu. (kuni 50 m kaugusel). Kasutusaegselt on oluline Avamaastikul võib müra mõju Müra ja vibratsiooni mõju liiklusest tulenev müra ja ulatuda orienteeruvalt kuni 1000 vibratsioon. Võimalik koosmõju m kaugusele, aga eeldatav Rail Baltic raudteega. oluline mõju jääb tavatingimustes mõnesaja meetri kaugusele. Maantee rajamise ja kasutamisega on seotud väga eritüübiliste jäätmete teke (sh mitmesugused pakendijäätmed, Jäätmete ja nende nt puit, plastkile või anumad, käitlusvõimaluste mõjuala ei ole kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal piiratud ainult maanteega seotud Jäätmete käitlusega kaasneda jne). Neist kõige olulisem on objektide ja tegevustega, vaid võiv keskkonnamõju (sh suuremahuliste ulatub oluliselt kaugemale ja tekkivate jäätmete määratlemine ehitusmaterjalide säilitamise ja sõltub sellest, mis nende ja nende taaskasutusvõimaluste transpordiga seotud jäätmetega edasi saab analüüsimine) materjalikadu, mis soovimatusse (taaskasutatakse, ladestatakse keskkonda sattudes (nt veekogu prügilas, põletatakse, satuvad või looduslik maastik) on keskkonda). käsitletav materjali kasutuskõlbmatuks muutumisena ja seetõttu tuleks käsitleda jäätmetekkena. Ehitusaegselt võib oluline mõju Valgusreostuse olulise mõjuga avalduda läbi ehitusmasinate ja ala jääb reeglina valgusallika Valguse mõju projektiala valgustuse. lähistele, kuid sõltub ka Kasutusaegselt on olulisimad konkreetse valgusallika tee valgustus ning teel liikuvate tugevusest ning ümbritsevast sõidukite valgustid. keskkonnast. Kuna kaitstavaid loodusobjekte tee vahetus lähenduses registreeritud ei ole (lähimad Mõju kaitstavatele Võimalik mõjuala on seotud objektid asuvad ca 150 m loodusobjektidele pinnavee, müra ja valguse kaugusel), siis võib mõju mõjualadega (vt eelmisi punkte). avalduda peamiselt läbi müra- ja valgushäiringu või pinnavee kvaliteedi muutuse. Vibratsiooni mõjuala jääb Ehitus- ja kasutusaegselt võib eeldatavalt kavandatava tee Mõju looduskeskkonnale, sh oluline mõju avalduda läbi müra lähistele. Müra ja rohevõrgustikule ja elustikule ja vibratsiooni, valgusreostuse valgusreostuse olulise mõju ala (suur- ja väikeulukitele, ning saasteainete keskkonda piirneb eeldatavalt mõnesaja kahepaiksetele ja roomajatele, sattumise, aga ka füüsilise meetriga. Saateainete võimalik pesitsevatele ja rändel liikumisbarjääri tekkimise kaudu. mõjuala looduskeskkonnale on peatuvatele linnuliikidele ning Võimalik koosmõju Rail Baltic sarnane pinnaveele avaldatava nahkhiirtele) raudteega. mõju alaga (vt eelnevat pinnavee punkti). Barjääriefekti mõjuala võib olla oluliselt

26 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

suurem ning ulatuda kilomeetrite kaugusele.

Füüsiline maakasutuse muutumine (nt maa Oluline mõju võib avalduda tee põllumajanduslikust või ja sellega seotud taristuga metsamajanduslikust kasutusest hõlmatavate maa-alade Mõju maakasutusele väljaminek) toimub tee kasutusviisi muutumises ning ka asukohas ja selle vahetus tuleviku kasutamisvõimaluste läheduses. Kaudsemad piiramises, võrreldes piirangud maa kasutamisel (nt olemasoleva olukorraga. elamumaana) ulatuvad oluliselt kaugemale. Kavandatava tee ehitamiseks Mõjuala sõltub kulub suures koguses erinevaid projektlahendusest (kas on Mõju loodusvarade kasutusele loodusvarasid. Samuti on oluline võimalik kasutada nt varem turbavarude säästlik kasutamine kooritud pinnast või väljatud Rae raba ületamisel. Võimalik materjali lähipiirkonnast). koosmõju Rail Baltic raudteega. Oluline mõju võib avalduda läbi müra- või valgushäiringu, Liikumisvõimaluste mõjuala õhukvaliteedi, pinna- või sõltub projektlahendusest (nt kui põhjavee kvaliteedi palju peale- ja mahasõite teele Mõju inimese tervisele, halvenemise, maakasutuse rajatakse), kuid võib ulatuda heaolule ja varale muutumise või piirangute läbi või mitme kilomeetri kaugusele. liikumisvõimaluste halvenemise Tunneli riskidega seotud

tõttu. Oluline on ka lennuvälja mõjuala jääb tunneli vahetusse tunneliga seotud võimalikud lähedusse. Teiste võimalike riskid ja turvalisuse aspekt21. mõjude mõjuala ulatus on kirjeldatud eespool.

Mõju Natura 2000 aladele on välistatud (lähim ala asub rohkem kui 3 km kaugusel) ning piiriülest mõju kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.

21 Vastavalt Siseministeeriumi KMH programmi seisukohale tuleb tunneli turvalisuse aspekte hinnata projekti igas etapis ning projekti teostatavust tuleb hinnatakse ka turvalisuse vaadet puudutavates küsimustes. www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 27

6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD

6.1 Hindamismetoodika

Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8.

Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega ning täpsustatakse hindamise metoodika ning vajalikud uuringud. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid22. Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse: ▪ mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt;

▪ hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mis põhineb nii olemasolevale informatsioonile ja ekspertide kogemusele kui ka projekti käigus läbiviidavate uuringute ja modelleerimiste tulemustele (nt ulukiuuring, müra modelleerimine – vt ptk 6.2). Mõju hindamisel lähtutakse muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga (baseline scenario).23

Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS § 20 nõuetega ja KMH 28.10.2019 algatamise otsusega nr 15-7/19/415.

Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega.

Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Olulise keskkonnamõju hindamisel lähtutakse otsesest ja kaudsest mõjust, koosmõjust, piiriülesest mõjust, lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust, püsivast ja ajutisest mõjust, soodsast ja ebasoodsast mõjust. Oluline võib olla Rail Baltic raudtee projekti koosmõju Tallinna väikese ringteega, mistõttu on tuleb sellele KMH aruandes kindlasti tähelepanu pöörata

22 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 23 Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report, European Commission, 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf

28 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

(vastavalt KMH aruande koostamiseks ajaks teadaolevale infole Rail Baltic raudtee lahenduste ja võimalike mõjude kohta).

Keskkonnamõju hindamise tulemuste põhjal esitatakse aruandes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks keskkonnameetmed ning vajadusel soovitused seire korraldamiseks.

Alternatiivide võrdlemise metoodika

Alternatiivide võrdlemine on KMH etapp, milles sünteesitakse analüüsietapis saadud tulemused ja esitatakse argumenteeritud järeldused, mis aitab otsusetegijal teha informeeritud otsust. Keskkonnamõju hindamise metoodikad sätestavad hea tavana, et alternatiivide vajadus määratakse lähtuvalt tegevuse eesmärgist ja arendusetappidest. Seejuures tuleb välja pakkuda ja seejärel võrdlevalt hinnata reaalseid alternatiive (KeHJS § 20 lg 1). Samuti defineeritakse Euroopa Komisjoni KMH aruande koostamise juhendis24 alternatiivid, kui erinevad võimalused kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks läbi projekti elluviimise.

Lähtuvalt eeltoodust ei analüüsita käesolevas KMH-s erinevaid lahendusi strateegilisel tasandil – näiteks kavandatavast tee rajamisest loobumist – kuna tee vajalikkust ning asukohta on juba käsitletud mitmetest strateegilise tasandi dokumentides (vt ptk 4) ning KMH puhul tuleb lähtuda projekti lähteülesandest, milleks on uue 2+2 sõidurajaga tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid. KMH-s võrreldavateks reaalseteks alternatiivideks on Tallinna Lennujaama territooriumist möödumise asukohaalternatiivid ja võimalikud tehnilised alternatiivid, mida on kirjeldatud peatükis 2.2.

Alternatiividega kaasnevad mõjud klassifitseeritakse alljärgneva skaala alusel: ▪ Tugev soodne mõju ▪ Mõõdukas soodne mõju ▪ Mõju puudub/ebaselge ▪ Mõõdukas ebasoodne mõju ▪ Tugev ebasoodne mõju

Alternatiivide eelistused kujundatakse eksperthinnangu alusel võttes arvesse kõikide mõjuvaldkondade hindamise tulemusi.

6.2 Uuringud

Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse ja kasutatakse varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning kirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade võrdlusmaterjale. Lisaks olemasolevale informatsioonile viiakse projekteerimise raames läbi ulukiuuring, mürauuring ja geotehnilised uuringud, millel tulemusi KMH-s samuti arvestatakse (mürauuringu puhul arvestatakse esialgsete tulemustega, kuna mürauuringu lõpptähtaega on projekti ajagraafiku kohaselt sama mis KMH-l). Tallinna lennuväljast möödumise alternatiivi eelistamise korral läbiks tee arheoloogiamälestist Asulakoht (reg nr 18870), mis tooks endaga eeldatavalt kaasa arheoloogilise uuringu vajaduse.

Ulukiuuring

Projekti raames viiakse läbi ulukiuuring, mis peab vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele vastama järgmistele nõuetele: ▪ Viia läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad üle analüüsitava teelõigu. Töö eesmärgiks on selgitada välja transpordi ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks, sõltuvalt eelprojekti eesmärkidest ja lahendustest.

24 „Environmental Impact Assessment of Projects. Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report“ European Commission 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 29

▪ Analüüs viiakse läbi olemasoleva informatsiooni põhjal, kasutades andmebaasides ja planeeringutes sisalduvat informatsiooni (kaitsealad, rohevõrgustik) ning vajadusel teostades elualade, isendite arvukuse ja liikuvuse hinnangulise kvantitatiivse kaardistamise vastavalt elupaikade paiknemisele, olemasolevate andmekogude nagu Eesti Topograafia Andmekogu, CORINE, Eesti Looduse Infosüsteem jt. alusel. ▪ Võimalike leevendavate meetmete osas analüüsida maantee tarastamist, tarakatkestusi, altpääse jms ulukirühmade (suurulukid, väikeulukid) kaupa, määrates miinimummeetmed elupaikade sidususe tagamiseks; analüüsida eri piirdetüüpide mõju elustikule. ▪ Analüüsi tulemuste esitamiseks koostada aruanne, mis koosneb seletuskirjast ja tulemusi/ettepanekuid kajastavatest skeemidest/joonistest.

Lisaks ülalkirjeldatud uuringu metoodikale viiakse ulukiuuringu raames läbi ka välitööd, mille käigus kaardistatakse väike- ja suurulukite liikumisteed olulisemates asukohtades (Ülemiste järvest lõunasse jäävad metsaalad ja Kurna biolodu ning Rae raba ja Ülemiste-Vaskjala kanali piirkond).

Mürauuring

Projekti raames viiakse läbi mürauuring, mis peab vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele vastama järgmistele nõuetele: ▪ Mürauuring peab arvesse võtma liiklusprognoosi tulemusi (vastavalt liiklusuuringule). ▪ Mürauuring peab käsitlema nii olemasolevat kui ka perspektiivset olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustel. Mudeli mõõtmed ja arvutusalade valik kooskõlastada Tellijaga. ▪ Mürauuringus peab olema välja toodud müratõkete heliisolatsiooni ja helineelduvuse kategooria vastavalt standarditele EVS-EN 14388:2015, EVS-EN 1793-1:2017 ja EVS-EN 1793-2:2018. ▪ Olemasolev olukord - liiklusloenduse andmete alusel projekteeritud lahendusega elamute juures (fassaadi arvutus , i.k. building evaluation) arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid, mis ületavad Ld > 55 dB ja Ln > 45 dB. ▪ Perspektiivne olukord - mürakaardid prognoositava liiklussagedusega koos ja ilma ekraanideta arvutatud Ld ja Ln müraindikaatorid. ▪ Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused juhtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus. ▪ Mürakaardid pdf formaadis sisse zoomitavad. ▪ Arvutusruudu suurus ei tohi olla suurem kui 3m x 3m, mudeli kõrgusandmetena peab kasutama projekteeritud lahendust, geodeetiliste mõõtmiste andmeid ning Maa-ameti kaardilt kõrgusjooni. ▪ Sõidukiirus valida vastavalt projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirus. ▪ Siseriiklikud müraindikaatorid Ld ja Ln. ▪ Kasutada ööpäevast liikluse jaotust ja raskeliikluse osakaalu jagunemist, mis põhineb uuringu „Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring“, kui liiklusprognoos ei näe ette muud prognoositavaks aastaks. ▪ Müraarvutustarkvara tingimused – tuleb kasutada tarkvara viimast versiooni, müra vertikaalne arvutus ja kujutamine, 3D pildi võimalus mudelist, fassaadiarvutus hoonel (i.k building evaluation), võimalus märkida mürakaartidel erinevate värvidega müratundlikud ja teised hooned, mürakaardi- ja punktiarvutuse võimalused, mudeli .shp ja .dxf eksportimise võimalus.

Arheoloogiline uuring Tallinna lennuväljast möödumise alternatiivi eelistamise korral läbiks tee arheoloogiamälestist Asulakoht (reg nr 18870, vt joonis 3.7 peatükis 3.6). Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 3 kohaselt, tuleb kinnisasjal, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, teha keskkonnamõju hindamise käigus arheoloogiline uuring.

30 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Kavandatav tee läbiks Asulakohta vaid Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi korral, mistõttu sõltub uuringu vajadus alternatiivi valikust. Alternatiivide võrdlemisel võetakse arheoloogilise uuringu vajadust Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi puhul arvesse ning juhul kui Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiiv osutub eelistatuks, teostatakse arheoloogiline uuring, mille täpsem metoodika ning ulatus tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Geotehnilised uurimustööd Projekti raames viiakse läbi geotehnilised uurimustööd, mis peab vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele vastama järgmistele nõuetele: ▪ Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” ning EVS-EN 1997-1:2005+NA 2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad nõuded. ▪ Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava (mis edastatakse tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale). ▪ Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist. ▪ Puuraukude asukohad valib Töövõtja. Asukohad kantakse geodeetilisele alusplaanile (EH2000 kõrgussüsteemis) ja esitatakse teadmiseks Tellijale, kellel on õigus vajadusel teha täiendavaid ettepanekuid ja korrektuure. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. EH2000 kõrgussüsteemi lähteandmed küsida Maa-ameti geodeesia osakonnast. ▪ Igast põhitrassi puuraugust tuleb võtta min 1 pinnaseproov. ▪ Põhitrassi puuraukude asukohad ei tohi olla kaugemal kui 20m ristisuunas tulevase tee teljest. ▪ Iga rajatise iga samba alla tuleb rajada minimaalselt 1 puurauk paepinnasest min 2 m sügavamale (maksimaalne puuraugu sügavus 20m). Minimaalselt tuleb igast puuraugust võtta 2 pinnaseproovi laboratoorseteks uuringuteks; ▪ Lennuvälja tunnelite alal on vaja teostada 3 maaradari (GPR) uuringu pikiprofiili mõõtmist (teljel ja ca 10m teljest). Mõõdistus tuleb teostada 1-2 cm sammutihedusega (sc/m) min 5 meetrit tulevase tunneli põhjast sügavamale. Maaradari antenni mõõtesagedus peab olema 50- 200 Mhz. ▪ Maaradari andmete põhjal peab määrama paekivimi võimalikud rikete kohad (rikete kohad puurimiseks). Vastavalt maaradari tulemustele peab puurima vähemalt 10m sügavusele vähemalt 10 puurauku. Lennuvälja alal puurida ristsuunaliselt kuni 10 m kaugusel tulevase tunneli teljest ja vähemalt 5m sügavamale kui tulevase tunneli põhi. ▪ Maaradari andmed tuleb siduda trassi teljega (+/- 10cm täpsusega), võimalike rikete asukohtade fikseerimiseks. ▪ Rajatistel peab uurimustööde aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste ja vaia pikkuste määramist, et tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole vaiaotsi; uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; vaiade korral vaiapõhja ja külje ühikpinna vastupanu normväärtuseid. ▪ Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha alt ja kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning piki teed soise ala algus ja lõpp. ▪ Sooalas (turbapinnasega aladel) tuleb teha kokku 20 penetratsioonikatset kuni kandva pinnaseni.

Geotehniliste uuringute tulemuste põhjal töötatakse keerulisemate piirkondade jaoks (nt Ülemiste järve lähipiirkond ja Rae raba piirkond) välja sobivad tehnilised lahendused (nt pinnasevaiadel tee rajamine või mass-stabiliseerimine, vms), millega kaasnevaid mõjusid ning vastavust kehtivale seadusandlusele hinnatakse KMH aruande käigus.

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 31

7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA

Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s (järgides KMH algatamisel 01.10.2019 kehtinud redaktsiooni) ja muudes avalikku menetlust puudutavates seadustes (haldusmenetluse seadus) sätestatud nõuetele.

Käesoleva KMH programmi koostamise ajal prognoositud ajagraafik on indikatiivne ning see võib tegelikkuses erineda plaanitavast. Täpsustav teave avalikkuse kaasamise ürituste kohta ja KMH aruande avaliku arutelu täpse toimumisaja kohta antakse seadusega ettenähtud korras (täpsemalt peatükis 9.1).

Kogu keskkonnamõju hindamise protsessi perioodil on KMH töögrupp valmis huvilistele tutvustama töö käiku.

KMH läbiviimise etapid ja orienteeruv aeg on esitatud tabelis 7.1.

Tabel 7.1 KMH läbiviimise etapid Eeldatav läbiviimise KMH etapp Etapi sisu ja toimumise kestus tähtaeg25 Algatatud Maanteeameti keskkonna talituse juhataja KMH algatamine 28.10.2019 otsusega nr 15- 7/19/415 KMH ekspertrühm koostab KMH programmi. oktoobri lõpp-novembri algus KMH programmi 2019 koostamine KMH programm esitatakse otsustajale. novembri keskpaik 2019 Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 14 päeva november 2019 jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva detsember 2019 jooksul. Otsustaja teostab 14 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH programmi seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH jaanuari esimene pool 2020 kontroll ja programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. seisukohtade KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH programmis küsimine parandused ja täiendused. jaanuari teine pool 2020 Orienteeruvalt kaks nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH programmi 14 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral veebruar 2020 menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH programmi ja avalikust arutelust. KMH programmi avalik väljapanek on veebruar-märts 2020 avalikustamine vähemalt 14-päevaline. Toimub KMH programmi avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 14 päeva jooksul KMH programmi KMH programmi kohta tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel programmis täiendamine ning vajalikud parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja märts 2020 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Korrigeeritud KMH programm esitatakse otsustajale nõuetele märts 2020 vastavuse kontrollimiseks. KMH programmi Otsustaja kontrollib 30 päeva jooksul KMH programmi nõuetele vastavuse vastavust, programmi asjakohasust ja piisavust kavandatava kontrollimine ja tegevuse keskkonnamõju hindamiseks. aprill 2020

nõuetele vastavaks Otsustaja teeb KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine tunnistamise otsuse. Lähtudes KMH programmist, koostab KMH ekspertrühm KMH KMH aruande aprill-juuni 2020 aruande. koostamine KMH aruanne esitatakse otsustajale. juuni lõpp 2020

25 Iga KMH protsessi etapi puhul on arvestatud KMH algatamise kuupäeval kehtinud KeHJS -ist tulenevat optimaalset etapi kestust.

32 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust ja esitab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks 21 päeva juuli 2020 jooksul. Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva august 2020 jooksul. Otsustaja teostab 21 päeva jooksul asjakohaste asutuste KMH aruande kontroll seisukohtade ülevaatamise ning annab oma seisukoha KMH september 2020 ja seisukohtade aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. küsimine KMH ekspertrühm teeb vajadusel KMH aruandes parandused ja täiendused. oktoobrer2020 Orienteeruvalt 3 nädalat. Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud KMH aruannet 21 päeva jooksul ja kaasab vajaduse korral menetlusse oktoober 2020 asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. Otsustaja teavitab 14 päeva jooksul avalikust väljapanekust KMH aruande ja avalikust arutelust. november-detsembri algus avalikustamine KMH aruande avalik väljapanek on vähemalt 30-päevaline. 2020 Toimub KMH aruande avaliku arutelu. KMH ekspertrühm teeb 30 päeva jooksul KMH aruande kohta KMH aruande tehtud ettepanekute ja vastuväidete alusel aruandes vajalikud täiendamine ning parandused ja täiendused, selgitab ettepanekute ja detsember 2020-jaanuar 2021 esitamine nõuetele vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist vastavuse ning vastab esitatud küsimustele. kontrollimiseks Pärast KMH aruande avalikku arutelu esitatakse aruanne jaanuar 2021 otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Otsustaja edastab KMH aruande kooskõlastamiseks asjaomastele asutustele, kes kooskõlastab või jätab veebruar 2021 kooskõlastamata keskkonnamõju hindamise aruande 30 KMH aruande päeva jooksul. nõuetele vastavuse Tuginedes kooskõlastustele, kontrollib otsustaja 30 päeva kontrollimine ja jooksul KMH aruande vastavust programmile, nõuetele, nõuetele vastavaks aruande asjakohasust ja piisavust, samuti esitatud märts 2021 tunnistamine ettepanekute ja vastuväidete arvestamist või arvestamata jätmist. Otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks märts 2021 tunnistamise otsuse.

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 33

8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA

Otsustaja ja arendaja Maanteeamet Teelise 4, 10916 Tallinn Tel: 611 9300 E-post: [email protected] Kontaktisik: Margus Viiklepp Mob: +372 5684 0511; e-post: [email protected]

Keskkonnamõju hindaja OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, 51004 Tartu Kontaktisik: Martin Ruul Mob: 5547 911; E-post: [email protected]

KMH ekspertrühm koosneb järgmistest liikmetest: Töörühma Vastutav valdkond Eksperdi pädevus liige

KMH juhtekspert (litsents Haridus: Keskkonnakorraldus (MSc) KMH00155) - mõju Juhan Ruut õhukvaliteedile, avariiriskide Töökogemus: Enam kui 20 aastane keskkonnamõjude hindamine, siseturvalisus KMH hindamise kogemus. KMH/KSH-de läbiviimine, täpsusastmes. riskianalüüside koostamine, projektijuhtimine.

Projektijuht - valguse mõju, jäätmete käitluse mõju, mõju Haridus: Keskkonnatehnoloogia (MSc) maakasutusele, mõju Martin Ruul Töökogemus: Enam, kui 6 aastat töökogemust loodusvarade kasutusele ning keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Transporditaristu inimese tervisele, heaolule ja projektide projektijuhtimise ja mõjuhindamise kogemus. varale.

Keskkonnaekspert, mõju Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) kaitstavatele loodusobjektidele, Jaak Järvekülg Töökogemus: 14 aasta töökogemust teeprojektide kultuuriväärtustele, hindamise keskkonnamõjude hindamisel. 10 aastat kogemust KMH kvaliteedikontroll. juhteksperdina.

Keskkonnakorralduse spetsialist Haridus: Vee ja maismaa ökosüsteemide rakendusbioloogia – mõju pinnasele, pinna- ja (MSc) Ethel Simmul põhjaveele Töökogemus: Mitme aastane töökogemus keskkonnamõju hindamise valdkonnas.

Ekspert (zooloog)- mõju Natura Haridus: zooloogia (BSc) 2000 võrgustikule, loomastikule, rohelisele võrgustikule ja Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Kaile Eschbaum Tallinna linnahaljastusele keskkonnamõju hindamise valdkonnas. Projektijuhtimise kogemus, loomastiku uuringute läbiviimine. Keskkonna- alased konsultatsioonid, loomastiku eksperthinnangud, Natura hindamised.

Haridus: Keskkonnatehnoloogia (BSc) Töökogemus: Enam, kui 10 aastat töökogemust Veiko Kärbla Müra ja õhusaaste ekspert keskkonnamõju (strateegilise) hindamise valdkonnas. Pikaajaline keskkonnamüra ja õhusaaste modelleerimise ja mürakaartide koostamise kogemus.

34 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

9 KAASAMINE

9.1 Kaasamise kava

KMH avalikustamine on vastavalt seadusele Otsustaja pädevus ja ülesanne. Menetlusosalised, keda, ja infokanalid, mille kaudu, käesoleva KMH käigus eeldatavasti teavitatakse: ▪ Ametlikud Teadaanded (algatamine, programmi ja aruande avalik väljapanek ja arutelu, programmi ja aruande heakskiitmine); ▪ Ajalehes (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ Kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (programmi ja aruande avalik väljapanek ning arutelu); ▪ E-kirjaga teavitatakse KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust vastavalt KeHJS §16 lg 3.

KMH protsessist eldatavalt huvitatud isikute loetelu ning teavitamise etapid ning vormi on esitatud tabelis 9.1. Tabel 9.1 KMH protsessist eeldatavalt huvitatud asjaomaste asutuste ja isikute loetelu

Asutus või isik Menetlusse kaasamise põhjendus Teavitamise vorm

Asjaomased asutused Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Küsitakse seisukohti KMH programmi (KeHJS §151 lg 1) ning aruande osas (KeHJS §201 lg 1) ning kooskõlastust KMH aruandele (KeHJS §22 lg 2).

Viib ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda Keskkonnaamet kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja Teavitatakse e-kirjaga muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises.

Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga

Siseministeerium Siseturvalisuse valdkonna poliitikate kujundamine. Teavitatakse e-kirjaga

Majandus- ja Teostab riigivõimu majandus- ja sidevaldkonnas. Teavitatakse e-kirjaga Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium Vastutab ruumilise planeerimise eest riigis. Teavitatakse e-kirjaga

Maa-amet Eesti riigi kompetentsikeskus maaküsimustes. Teavitatakse e-kirjaga

Muinsuskaitseamet Muinsuskaitse korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga

Päästeamet Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve Teavitatakse e-kirjaga

Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest Terviseamet Teavitatakse e-kirjaga vastutav asutus.

Põllumajandusamet Maaparandussüsteemide korraldus ja järelevalve. Teavitatakse e-kirjaga

Lennuohutuse tagamine, lennundusjulgestusalase Lennuamet tegevuse koordineerimise ning selle valdkonna üle Teavitatakse e-kirjaga järelevalve teostamine.

Keskkonnainspektsioon Korraldab keskkonnajärelevalvet. Teavitatakse e-kirjaga

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 35

Tallinna linna arengu ja ruumilise planeerimise Tallinna Linnavalitsus Teavitatakse e-kirjaga korraldamine.

Rae valla arengu ja ruumilise planeerimise Rae vallavalitsus Teavitatakse e-kirjaga korraldamine.

Muud menetlusosalised Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust väljapanekust ning avalikust arutelust. Teavitatakse KMH programmi (KeHJS §18 lg 4) ja aruande (KeHJS §22 lg 7) nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest.

Tallinn lennuväljaga seotud tegevuste AS Tallinna Lennujaam Teavitatakse e-kirjaga korraldamine.

Riigimetsa Majandamise Riigimetsa majandamise korraldamine. Teavitatakse e-kirjaga Keskus

Ülemiste järve, kui Tallinna peamise AS Tallinna Vesi Teavitatakse e-kirjaga joogiveehaare, haldaja.

Vastutab raudtee administreerimisega seotud Aktsiaselts Eesti Raudtee Teavitatakse e-kirjaga ülesannete eest.

- Eesti Keskkonnaühenduste Valitsusväliseid keskkonnaühendusi koondav Teavitatakse e-kirjaga Koda koostöövõrgustik. või lihtkirjaga Peab üleval ja arendab nii elektri kui gaasi Elering AS Teavitatakse e-kirjaga siseriiklikku ülekandevõrku ja välisühendusi. Võrguettevõtja, kes haldab Harjumaal kuni kuni Elektrilevi OÜ Teavitatakse e-kirjaga 110 kV pingega elektrivõrku. AS Gaasivõrk Maagaasi jaotusvõrgu haldaja. Teavitatakse e-kirjaga Telia Eesti AS Telekommunikatsioonivõrkude haldaja. Teavitatakse e-kirjaga

Naaberkinnisasjade omanikud ja kinnisasjade omanikud, kelle On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga kinnistuid kavandatav tegevus elukeskkonnast. füüsiliselt mõjutada võib.

Teavitatakse üleriigilise meedia, Kavandatav tegevus võib otseselt mõjutada Ametlike Teadaannete Piirkonna elanikud piirkonna elanike elukvaliteeti. ja Maanteeameti, Tallinna linna ning Rae valla kodulehe kaudu

Teavitatakse üleriigilise meedia, Ametlike Teadaannete Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid. ja Maanteeameti, Tallinna linna ning Rae valla kodulehe kaudu

36 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine

Tulenevalt KeHJS-i § 151 peab otsustaja enne KMH programmi avalikustamist programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. KMH programmile esitasid seisukohad Lennuamet, Terviseamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Keskkonnaamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet ja Rae vallavalitsus (kirjad asuvad Lisas 1). Mitmed esitatud seisukohad ei sisaldanud otseselt ettepanekuid KMH programmi sisule, vaid olid pigem korralduslikku laadi või puudutasid projekti, aga allolevas tabelis on siiski kõik esitatud seisukohad välja toodud ning kirjeldatud, kuidas nendega arvestatakse.

Seisukoht Seisukohaga arvestamine

LENNUAMET

1. Lennuamet palub Tallinna väikese ringtee Projekteerimisel arvestatakse Tallinna lennuvälja projekteerimisel arvestada Lennart Meri Tallinna lähiümbruse piirangupindadest ja kaitsevööndist lennuvälja lähiümbruse piirangupindadest ja tulenevate piirangutega. kaitsevööndist tulenevate piirangutega. Lennuvälja lähiümbrus on defineeritud lennundusseaduse § 341, lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa on kehtestatud majandus- ja taristuministri poolt 26.05.2015 vastu võetud määrusega nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Lennuvälja kaitsevööndis kehtivad piirangud on sätestatud lennundusseaduse § 352.

TERVISEAMET

1. Kavandatavalt teelt lähtuvad müratasemed Projekteerimisel ja KMH-s lähtutakse kehtivatest peavad müratundlikel aladel vastama müra normtasemetest. keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud liiklusmüra normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 37

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

2. Esitada koostatav mürauuring ametile Mürauuring esitatakse Terviseametile hindamiseks. hindamiseks.

3. Nii ehitusest kui liiklusest tulenevad vibratsiooni Projekteerimisel ja KMH-s lähtutakse kehtivatest tasemed peavad vastama sotsiaalministri vibratsiooni piirväärtustest. 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele. 4. Amet soovitab pärast tee valmimist hinnata Vastav soovitus lisatakse KMH aruandesse. müra enim mõjutatud müratundlikel maa-aladel ning vajadusel rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid.

5.Teha koostööd kavandatava tee läheduses Vastav soovitus lisatakse KMH aruandesse. elavate inimestega ning teavitada neid eelnevalt mürarikaste töödega alustamisest ja tööde kestusest, et vältida teadmatusest tingitud kaebusi. 6. Tänavavalgustuse rajamisel ja töömaa KMH raames hinnatakse valgusreostuse mõju valgustamisel arvestada ümbruses asuvate ning seatakse asjakohased tingimused nende elamutega ning vältida elamualadel võimalikku mõjude vältimiseks või leevendamiseks. tekkivat valgusreostust. 7. Tallinna väikese ringtee eelprojekti KMH Termin on vastavalt märkusele parandatud. programmi punktis 6.2 Uuringud alapunktis Mürauuring on kirjutatud: „Müratõkete vajadus eluhoonete juures vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse alusel tabelina, mis jaotab maaüksused sihtotstarvete alusel kategooriatesse (vastavalt üldplaneeringule) arvestades piirtaseme normsuuruseid. Iga müratõkke kohta tuleb eraldi 3D pilt teha ning vertikaalne arvutus.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele (atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57).

TALLINNA KESKKONNA- JA KOMMUNAALAMET

1. Kavandatava väikese ringtee trass kulgeb KMH aruandes hinnatakse (pinnavee mõjude Ülemiste järve lähedal ja läbib Vaskjala-Ülemiste hindamise raameks) ka mõju Tallinna pinnavee kanalit, mistõttu tuleb hinnata mõju ka Tallinna joogiveehaardele. Vastav täpsutus on lisatud ptk pinnavee joogiveehaardele. 5 asuvasse hinnatavate mõjuvaldkondade loetellu.

38 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

2. Programmis on ptk 3.2 välja toodud, et Rae Ptk 5 loetelu on täiendatud vastavalt valla üldplaneeringu rohevõrgustiku uuringus on ettepanekule. KMH aruandes käsitletakse nii Tallinna väikese ringtee trassi poolt läbitavad alad kavandatava tegevuse ehitusaegseid kui ka kirjeldatud kui rohevõrgustiku toimivuse jaoks ehitusjärgseid mõjusid. olulised ja väärtuslikud ning rõhutatud on projektis rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks (sh erinevate loomarühmade liikumist tagavad üle- või altpääsud) vajalike leevendusmeetmete planeerimist ja rajamist. Seetõttu tuleb täiendada KMH programmi ptk 5 (mõjutatavate keskkonnaelementide loetelu), et mõju hindamises käsitletakse ka projektiga kavandatava tegevuse mõju looduskeskkonnale, sh elustikule, ja rohevõrgustikule ning käsitleda leevendavaid meetmeid negatiivse mõju vähendamiseks. Käsitleda KMH aruandes kavandatava tegevuse ehitusaegset ja ehitusjärgset mõju suur- ja väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele, pesitsevatele ja rändel peatuvatele linnuliikidele ning nahkhiirtele. 3. Mõju hindamiseks looduskeskkonnale on Ulukiuuringu käigus viiakse läbi ka välitööd, mille programmi ptk 6.2 nimetatud ainult ulukite uuringut käigus kaardistatakse väike- ja suurulukite ning seejuures on märgitud, et see analüüs viiakse liikumisteed olulisemates asukohtades (Ülemiste läbi olemasoleva informatsiooni põhjal. Kuna järvest lõunasse jäävad metsaalad ja Kurna olemasolev informatsioon (sh EELIS jm biolodu ning Rae raba ja Ülemiste-Vaskjala kanali andmebaasid) ei pruugi olla piisav, peame piirkond). Vastav täpsustus on lisatud ka ptk 6.2. vajalikuks mõju hindamise käigus läbi viia Ülejäänud soovitud uuringute puhul ei ole nende järgnevad uuringud: vajadus ettepanekute esitaja poolt põhjendatud a. Viia läbi välitööd väike- ja suurulukite ning need ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kirjas liikumisteede kaardistamiseks üle kõnealuse soovitud uuringud käsitlevad mh kahepaikseid ja teelõigu ning esitada tehnilised lahendused ja roomajaid, nahkhiiri ja kaitsealuseid taimeliike, mis leevendavad meetmed elupaikade sidususe kõik on käsitletavad kui kaitstavad loodusobjektid. tagamiseks; Registrite andmetele ei asu tee asukohas või naabruses kaitstavaid loodusobjekte ning ka b. Viia läbi välitööd kahepaiksete ja roomajate kaitstavate loodusobjektide valitseja, riiklik elupaikade ja liikumisteede kaardistamiseks ning Keskkonnaamet, ei ole KMH prorammile esitada tehnilised lahendused ja leevendavad ettepankuid tehes pidanud vajalikuks teostada meetmed elupaikade sidususe tagamiseks; eriuuringuid kaitsealuste liikide osas. c. Viia läbi haudelindude uuring kavandatava tegevuse mõjualal Rae rabas, Kurna poldril ja Ülemiste järve lõunakalda metsades ning kevadrändel peatuvate (vee)lindude uuring Ülemiste järve kalda ja Kurna poldri vahelisel alal. Esitada leevendavad meetmed konfliktide vältimiseks; d. Viia läbi nahkhiirte detektoruuring (monitooring automaatregistraatoriga ja transektloendus) Kurna poldril ja lähiümbruse metsades juunist augustini. Esitada tehnilised lahendused ja leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks; e. Loodusmaastikus (v.a. põllumaad) viia läbi välitööd kaitsealuste taimeliikide kasvukohtade www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 39

tuvastamiseks. Välitööd peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert. Kaitsealuste taimeliikide esinemisel muuta projekti või teostada ümberasustamine vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2014. aasta määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord“.

4. Käsitleda KMH aruandes kavandava tegevuse Vastavuse hindamine strateegilistele vastavust strateegilistele planeerimisdokumentidele ei ole keskkonnamõju planeerimisdokumentidele, arvestades ka nendes hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi määratud rohevõrgustiku alasid. seaduse (KeHJS) kohaselt KMH ülesanne, kuid mõjude hindamisel võetakse arvesse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega selles osas, mis on seotud KMH käsitletavate asjakohaste mõjudega (nt mõju rohelise võrgustikule ja selle toimimisele).

5. Hinnata kavandatava teelõigu rajamise mõju KMH aruandes käsitletakse mõju Tallinna Tallinna linnahaljastusele ja vajadusel käsitleda linnahaljastusele mõjuvaldkonna „mõju leevendavaid meetmeid negatiivse mõju maakasutusele“ raames. vähendamiseks.

KESKKONNAAMET

1. KMH programmist ei selgu, mis ulatuses Ptk 5 asuvat hinnatavate mõjuvaldkondade ehitustööde ajal jäätmeid tekkida võib ning mis peatükki on oluliselt täiendatud (sh ka jäätmete ulatuses on võimalik tekkinud või muid jäätmeid osas). taaskasutada. Samuti ei selgu, millistes aspektides ja ulatuses ehitus- ja kasutusaegseid jäätmetega seonduvaid mõjusid analüüsitakse. Keskkonnaamet palub KMH programmi täiendada selliselt, et KMH aruannevõiks anda vastuse milliseid jäätmeid projekti elluviimisel tekkib ja mismoodi planeeritakse neid taaskasutada.

2. KMH programmis ei ole käsitletud sõiduteelt Ptk 5 asuvat hinnatavate mõjuvaldkondade keskkonda juhitavate saasteainete hindamise peatükki on oluliselt täiendatud (sh on joonealuse vajalikkust ja metoodikat. Keskkonnaamet juhib märkusena väljatoodud, et KMH peab andma tähelepanu, et sõiduteelt sademeveega vastused seisukohas esitatud küsimustele). keskkonda juhitavate erinevate saasteainete kumulatiivne keskkonnamõju ning selle mõju ulatus ja olulisus ei ole teada. KMH käigus tuleb hinnata teelt ära juhitavate saasteainete esinemistõenäosust, hulka, nende võimalikku mõju pinna-ja põhjaveele, lähipiirkonnas paiknevatele veekogudele ja märgalale ning pakkuda välja võimalikud keskkonnameetmed. Programmist ei selgu, milline on liiklusteedest pärineva sademevee mõju Kurna ojale ja kuidas hakkavad liiklusest tekkivaid ohtlikud ained mõjutama biolodu. Keskkonnaamet palub KMH programmi peatükki 5 täiendada selliselt, et KMH

40 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

aruanne annaks vastused järgmistele küsimustele: a. Kuidas mõjutab tegevus Ülemiste järve ning kesise seisundiga Kurna oja ning millised meetmed võetakse kasutu selle mõju vähendamiseks? b. Kas tekib kumulatiivne mõju biolodule ja millised on leevendusmeetmed võetakse kasutusele mõju vähendamiseks? c. Kas sõiduteelt sademeveega keskkonda juhitavad erinevad saasteained ladestuvad lodusse ning kas need hakkavad mõjutama Ülemiste järve? d. Kavandatav tee ületab Vaskjala Ülemiste kanalit (keskkonnaregistrikood VEE1093000), mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse (valdaja AKTSIASELTS TALLINNA Milline on rajatava tee võimalik mõju joogiveehaarde süsteemile ja millised oleksid asjakohased leevendusmeetmed? e. Millised meetmed võetakse kasutusele, et vältida negatiivset mõju Vaskjala-Ülemiste kanalile? 3. Käsitlema peaks Ida-Eesti vesikonna Mõjude hindamisel, KMH aruande etapis, veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja arvestatakse ka Ida-Eesti vesikonna meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja piiranguid. Tuleb arvestada veemajanduskavaga meetmeprogrammis olevate suuniste ja piirangute seatud eesmärke ja meetmeid. Kuna veekogud ning veemajanduskavaga seatud eesmärkide ja võivad läbida mitmeid omavalitsusi, siis võib ühes meetmetega. omavalitsuses kavandatu mõjutada terve veekogu

seisundit, sh ka teises maakonnas. Seetõttu tuleb veekogu hea seisundi säilitamiseks või saavutamiseks teha koostööd ka teiste kohalike omavalitsustega, mida veekogu läbib.

4. KMH programmis on KeHJS § 13 lg 5 kohane Ptk 5 asuvat hinnatavate mõjuvaldkondade teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete peatükki on oluliselt täiendatud ning lisatud tabel, alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva milles on kirjeldatud mõjuvaldkonnad/mõjutatav olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, keskkonnaelemendid, mõju allikad/olulise mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnamõju avaldumine ning mõjuala keskkonnaelementide kohta laiali teistes suurus. peatükkides. Keskkonnaamet palub koondada KeHJS § 13 lg 5 kohase teabe (eriti eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta)kokku KMH programmi peatükki 5.

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 41

5. KMH programmi peatükis 4.6 (lk 20) on toodud, Kavandatava tegevuse koosmõjusid Rail Baltic et kavandatava väikese ringtee projekteerimisel raudteega analüüstakse käesoleva KMH raames tuleb arvestada Rail Baltic raudtee (vastavalt KMH aruande koostamiseks ajaks maakonnaplaneeringu ja ning käimasoleva Harju teadaolevale infole Rail Baltic raudtee lahenduste maakonna lõigu projekteerimise lahenduste ning ja võimalike mõjude kohta). Peatükke 5 ja 6 on KMH tulemustega , sh tuleb analüüsida võimaliku selles osas täiendatud. koosmõju esinemise tõenäosust ning olulisust.

Keskkonnaamet palub täpsustada, kas võimaliku koosmõju esinemise tõenäosuse ja olulisuse analüüs teostatakse antud KMH raames ning vastaval juhul lisada see KMH programmi peatükkidesse 5 ja 6. 6. KMH programmi tabelis 7.1 „KMH läbiviimise Viidatud viga on parandatud. etapid“ on toodud, et otsustaja teeb KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse märtsis 2020. Keskkonnaamet palub parandada antud tabelit.

MAA-AMET

1. KMH programmis näidatud trassi asukoha KMH programmi ja aruande avalikust skeemi kohaselt läbib trass Nurga väljapanekust ning avalikust arutelust teavitatakse (65301:001:3493) ning piirneb Vainlo e-kirja teel naaberkinnisasjade omanikke ja (65301:002:0185) kinnisasjaga, mille riigivara kinnisasjade omanikke, kelle kinnistuid valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud kavandatav tegevus füüsiliselt mõjutada võib. asutus on Maa-amet. Tulenevalt asjaolust, et Nurga kinnisasi on antud põllumajanduslikul eesmärgil rendile OÜ-le Pihlaka Farm, palume teeprojekti koostamisest teavitada ka rentnikku. Lisaks piirneb trass riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga AT1910020009 hõlmatud maaüksusega, mis jääb Rail Baltic raudtee trassikoridori alale. 2. KMH programmi peatüki 3.2 Pinnas ja vesi Ptk 3.2 on vastavalt ettepanekule täiendatud. alapeatükis Aluspõhi, pinnakate on märgitud Trassi rajamisel üle maardla võetakse arvesse (tsiteerin): „Trass läbib Rae turbamaardla Tallinna maavara säästliku kasutamise põhimõtteid. lennujaama ja Vaskjala-Ülemiste kanali vahelises lõigus ploki 11 (vähelagunenud turvas, passiivne tarbevaru), ploki 12 ja ploki 16 (hästi lagunenud turvas, passiivne tarbevaru). Trassist läände jääb Rae 2 turbatootmisala, kus on väljastatud AS-le Ahtol kaevandamisluba HARM-063.“ Täpsustame, et trass läbib Rae turbamaardla (registrikaart nr 280) hästilagunenud turba passiivse tarbevaru 12 ja 16 plokki, vähelagunenud turba passiivse tarbevaru 11 ja 15 plokki ning lennujaama ümber minev trassi alternatiiv läbib ka vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 5 plokki ja hästilagunenud turba 6 plokki. AS-le Ahtol kuuluva kaevandamisloa õige number on HARM-063 (L.MK.HA-36003). Palume KMH programmi täpsustada vastavalt eeltoodud märkustele ning

42 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

lisame, et trassi rajamisel üle maardla tuleb silmas pidada maavara säästlikku kasutamist.

3. KMH programmi lk 23 järgi on lubatud KMH Mõju loodusvarade kasutusele hindab Martin käigus analüüsida mõju loodusvarade kasutusele, Ruul. KMH ekspertrühma tabelit on vastavalt kuid lk 30 asuvas KMH ekspertrühma liikmete täiendatud. tabelis ei ole ühtegi eksperti, kes seda analüüsib. Palume täpsustada KMH ekspertrühma liikmete tabelit, millise eksperdi ülesanne on KMH käigus analüüsida mõju loodusvarade kasutusele. 4. Palume hoida Maa-ametit kursis KMH edasise Maa-ametit teavitatakse KMH programmi (KeHJS menetlemisega ning esitada KMH aruanne Maa- §16 lg 3) ja aruande (KeHJS §21) avalikust ametile kooskõlastamiseks. väljapanekust ning avalikust arutelust, küsitakse seisukohti KMH programmi (KeHJS §151 lg 1) ning aruande osas (KeHJS §201 lg 1) ning kooskõlastust KMH aruandele (KeHJS §22 lg 2). Kaasamise kava peatükis (9.1) on teavitamine detailsemalt lahti kirjutatud.

MUINSUKAITSEAMET

1. Käesolevas eelprojektis on arvestatud KMH programmi on lisatud info arheoloogilise uuringu vajadusega alternatiiv 2 arheoloogiamälestise Kultusekivi reg nr 2612 (Lennuvälja ümbersõit) puhul. Eelprojektis ei ole kohta ning joonis. Kuna tunnel paikneb aga välja toodud 12.11.2019 kirjas välja toodud mälestisest mitmekümne meetri kaugusel ja selles punkti, mis käsitleb alternatiiv 1 (Lennuvälja asukohas paikneb tunneli lagi ca 2 m sügavusel, tunnel) puhul arheoloogiamälestise Kultusekivi siis ei mõjuta kavandatav tegevus kuidagi reg-nr 2612 säilimise tagamist praeguses mälestise säilimist. Juhul kui tunnel asukoht või asukohas ning arheoloogilise uuringu läbiviimise tehniline lahendus muutub, hinnatakse uue vajadust kaevetöödel selle kaitsevööndis. Palume lahenduse mõjusid KMH aruande etapis ning nimetatud punktid eelprojekti lisada. Samuti seataks vajadusel meetmed mõju palume lisada joonise, kus oleks tähistatud leevendamiseks. Lennuvälja tunneli alternatiivi paiknemine

kultusekivi reg-nr 2612 suhtes.

PÕLLUMAJANDUSAMET

1. Eespool nimetatud eelprojektis käsitletud ala Teadmiseks võetud. ristub endise maaparandusehitiste eesvooluga, (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4020059000010/003) nimetusega Kurna oja, mis on kustutatud maaparandusehitiste registrist lõigul Ülemiste järvest kuni Põdra teeni. Vastav parandus tehakse ka Maa-ameti geoportaali kaardiserveris, kus muudatused ei kajastu kohe (andmeid kaasajastatakse teatud perioodide järel).

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 43

RAE VALLAVALITSUS

1. Peame vajalikuks hinnata mõjusid ka võimaliku Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja sõidukiiruse valiku alternatiivi puhul, kui trassil keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele tuleb lisaks valitud projektkiirus 80 km/h planeerida KMH-s käsitleda reaalseid alternatiivseid tegevusi, asulatest läbisõitude (Peetri, Uuesalu) mida arendaja on valmis ka ellu viima. Arendaja projektkiiruseks 60 km/h (lk 7 parameetrid). Oleme (Maanteeamet) on seisukohal, et liikluskeskkond, seisukohal, et Peetri ja Uuesalu asulate läbimisel mida luuakse on maantee või magistraaltänava peaks tee olema pigem linnatänava tunnustega ja tunnustega ja ei toeta projektkiiruse 60 km/h projektkiirus oleks põhjendatud pigem 60 km/h. rakendamist. Sellest tulenevalt ei ole 60 km/h projektkiirusega alternatiivi võrdlemine ning mõjude hindamine KMH raames põhjendatud. 2. Peame vajalikuks hinnata mõjusid alternatiivide KMH-s võrreldakse realistlike alternatiivide mõju, puhul, kas trassi lõike projekteeritakse tõstetud mida projekti käigus kaalutakse ja millele muldel või vastupidi, ol.ol maapinnast töötatakse lahendused, arvestades võimalikke madalamale. piiranguid (nt eritasandilised ristumised, olemasolevad või kavandatavad

detailplaneeringud, põhja- ja pinnavee tingimused). Osade eritasandiliste ristumiste puhul on praeguse hetke teadmiste juures võimalik kavandatava tee viimine nii süvendisse kui ka viaduktile. Selliseid alternatiive KMH-s ka hinnatakse. 3.Kuivõrd trass kulgeb Ülemiste järve KMH aruande etapis analüüsitakse kõiki sanitaarkaitseala piiri lähedal, peame vajalikuks võimalikke mõjusid pinnaveele (sh Ülemiste järve käsitleda ettevaatusprintsiibist lähtudes veekvaliteedile) ning töötatakse välja täiendavate kaitsemeetmete rakendamist kaitsemeetmed lähtudes ettevaatusprintsiibist. Ülemiste järve sanitaarkaitseala piiri mõjupiirkonnas (trassi sademevete juhtimine, puhastamine).

4. Peame vajalikuks hinnata mõjusid KMH ülesandeks ei ole sadeveesüsteemide sademeveesüsteemide projekteerimisel ja projekteerimine ega anna hinnanguid nende integreerimisel olemasolevate süsteemidega. tehnilise lahenduse ja piisavus osas. Uute Käsitleda ja hinnata mõju, kuidas mõjutab uus sademeveesüsteemide integreerimine trass ja selle sademeveesüsteemi lahendused olemasolevate süsteemidega lahendatakse ol.ol sademevee süsteeme ja tänaseks juba projekti raames, probleemiseid piirkondi (Peetri, Järveküla)

sademevete ärajuhtimise seisukohalt.

5. Palume peatükki 5 (lk 23) lisada nimekirja ka Peatükki 5 on oluliselt täiendatud ning nimekirja on mõju rohevõrgustikule ja vajalikud leevendavad lisatud ka mõju rohelisele võrgustikule. meetmed rohevõrgustiku toimivuse säilimiseks Ulukiuuringu käigus viiakse läbi ka välitööd, mille Rae raba piirkonnas ning Ülemiste järvest lõunas. käigus kaardistatakse väike- ja suurulukite Arvestada tuleb ka Rail Balticu projekteerimise liikumisteed olulisemates asukohtades (Ülemiste lahenduste ning KMH tulemustega, sh RB raames järvest lõunasse jäävad metsaalad ja Kurna rakendatavate leevendus- ja rohevõrgustiku biolodu ning Rae raba ja Ülemiste-Vaskjala kanali toimivuse säilitamise meetmete ja asukohaga piirkond) ning mille tulemusi kasutatakse (ökoduktid, truubid, mis on läbitavad ka ulukitele rohelisele võrgustikule avalduvate mõjude jne). hindamisel ning leevendavate meetmete väljatöötamisel. Samuti analüüstakse

44 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

kavandatava tegevuse koosmõjusid Rail Baltic raudteega (vastavalt KMH aruande koostamiseks ajaks teadaolevale infole Rail Baltic raudtee lahenduste ja võimalike mõjude kohta). Peatükke 5 ja 6 on selles osas täiendatud. 6. Kavandatav trass tekitab Rae valla KMH hindab võimalikku mõju inimeste territooriumile füüsilise barjääri ning mitmed liikumisvõimalustele, kuid KMH ülesandeks ei ole tänased liikumisteed lõigatakse ära. Palun hinnata detailne sõidu- ja kergliikuseteede võrgustiku trassi mõju kohalikule liikumisele, seda nii terviklikku toimimise hindamine pärast trassi mootortranspordi kui ka kergliikluse aspektist. rajamist. See lahendatakse projekteerimisel Hinnata sõidu- ja kergliikuseteede võrgustiku arvestades projekti raames koostatava terviklikku toimimist pärast trassi rajamist. liiklusuuringu tulemusi. 7. Programmi peatüki 3.3. viimases punktis Peatükis 3.3 toodud loetelus on kirjeldatud märgitakse, et kavandatava tee lõpuosas müratundlikud piirkonnad (inimasustusest võimalikke konfliktalasid ei asu. Kui lõpuosana tulenevalt). Rohelise võrgustikuga seonduvat on peetakse silmas ristumist Viljandi maanteega, siis kirjeldatud peatükis 3.4 ning Kurna oja ja Kurna oja lõpuosa konfliktalaks tuleb pidada trassi kulgemist bioloduga seonduvat peatükis 3.2. läbi rohevõrgustiku, sh Kurna oja ja Kurna oja biolodu.

8. Palume üle vaadata lk 29 tabeli viimasel real Viidatud viga on parandatud. oleva aastaarvu.

SISEMINISTEERIUM

1. Siseministeeriumi hinnangul on ei kajasta KMH aruandesse seatakse tingimus, et keskkonnamõjude hindamise programm projekteerimisel tuleb arvestada turvalisuse turvalisuse vaadet ehk riske, mis kaasnevad tagamise ja võimalike riskidega (olulisemad riskid lennuvälja alla rajatavate võimalike tunnelitega on seisukoha kirjas juba ka välja toodud) ning (jalg- ja jalgrattatee tunnel, sõidutee tunneli sellekohane märge on lisatud ka käesoleva KMH lahendus). Peame oluliseks, et programmi saaks programmi peatükki 5. KMH raames ei töötata märge, et sellega arvestatakse projekteerimisel. välja täpsed tehnilisi lahendusi võimalike riskide leevendamiseks ega hinnata projektlahenduse Lennuväli on kinnine territoorium, s.t. kõrvalistel piisavust nende riskide maandamisel, kuna see ei isikutel pole võimalik kontrolli läbimata sinna ole KeHJS ega tavapraktika kohaselt KMH pääseda. Samuti on kontrollitav ning kõrvalistele ülesanne (tegemist ei ole KeHJS-mõistes isikutele piiratud lennuvälja kohal toimuv. keskkonnamõjudega). Küll aga käsitletakse Lennujaamas ja –väljal tegutseb ka turvalisuse aspekti alternatiivide võrdlemisel. turvateenistus. Nimetatud tunneli rajamisega kaasnevad ohud ja tekivad võimalused kasutada tunnelit rünnakuks ning seeläbi võib tekkida võimalus lennujaam läbi tunneli rivist välja viia. Samuti tuleb arvestada, et näiteks mõnede suuremate riigivisiitide jmt korral peab tunnel olema suletav. Neid asjaolusid tuleks arvestada juba tunneli projekteerimisel, muuhulgas ka seda, et tunnelis toimuvat peab olema võimalik jälgida 24/7 ning info tunnelis toimuvast peab jõudma operatiivselt lennujuhtimiskeskusesse (näiteks olukordades kui tunnelis seisab täislastis veok, tasub hinnata, kas sellele kohale on mõistlik lasta maanduda). Sellest tulenevalt palume programmi

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 45

täiendada, et tunneli turvalisuse aspekte hinnatakse projekti igas etapis ning projekti teostatavust hinnatakse ka turvalisuse vaadet puudutavates küsimustes. 2. Siseministeeriumi hinnangul ei ole KMH Riskide hindamise ja siseturvalisuse käsitluse ekspertrühma koosseis siseturvalisuse vaatest eest KMH-s vastutab juhtekspert Juhan Ruut, piisav, sest pole määratud turvalisuse valdkonna kellel on enam kui 20 aastane kogemus eest vastutavat eksperti ning samuti ei ole riskianalüüside läbiviimisel. Eksperdi pädevuse turvalisuse valdkond leitav ekspertide osas toodud kirjeldust (ptk 8) on sellekohase infoga täiendatud. pädevuste kirjeldustest. Palume ekspertrühma koosseisu määrata või välja tuua turvalisuse valdkonna ekspert ning täiendada vastavalt ka ekspertide pädevuste kirjeldust.

9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu

Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.

9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine

Peatükki täiendatakse KMH programmi edasisel menetlemisel.

46 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm

LISAD

www.hendrikson.ee Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 47

Lisa 1. Laekunud seisukohad

Lisatud eraldi failidena