Otiajälffl. «

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Otiajälffl. « ?w, [Щ щщщ^/щрр Jja* і '** PIPU а ICALFNDEB ИНН OTIAJÄlffl. « • • H^MW -WiHM Kalandaarlum . •Hakandad ,pldudtki MKuMNNffjusad ••. Vltsllt- lealtd • • . » » « » - •'•••"'• І;Щ.':; • kaadad, Rahad «Ma ••:-.- uuel« kft n a d i : Nalja* M66dud laulud '.• :-;--/. Kastaad Kaelad '.••••• a>.laira»;.. •; P e s I lind - . : pasfasl; f atoarat 1923Y a« •' ''- alavaada • •. Talafaa .: , MMM,'. : 'va-.a;s,;t;a;:' ; V; Laadad ' ; satuks " ; Maksad \, a*^ ' _ JaaW. vaadatud few г аЕншпаоваовпапшшааааааава lNellill«! Lina-, vilja- ja seemne-kontor ja I Tartu valtsiõega püüli veski Tartus, Riia tän. nr. 73—77. Kõnetraat 125. Suurel mõõöul lina ja linaseemnete sisse­ ostmine ja väljamaale eksport. I Я rilld* Elvas> Pukas, Kallastel, Ninal, Luu UU. Mehikoormas, Sangastes ja Tõrval. Püüli veski kõige uuema sisseseade läbi võimalik kõrges hääduses püülida, selle tõttu alati ladus saada kõrges hääduses nisu-ja rukkipüülit. g Valtsiõe rihvelõamise sisseseade. S D D вввввввввввввввввввввввввв , A. REKAND Rohu- ja värvi-kauba ladu ° Tartus, Uueturu tan. nr. 3. Soovitab suures väljavalikus: Toalett-nfluLJJ Kreemid käte ja näo tarvis |ііц|іяп-к1атЬпс1 Pesu- WW Glycerin JIIIUi№-õli Rohu- И.ЬЬиШ Benzin -briolin OH ööri H Poliervesi -brillantin Noapulber ja puhast, paber -schampon LÕhriäÕlid Koha kompvekid jne. -vegetal Q j • j Borax -hiina vesi г UUOriu Saapa kreemid -pumatid lffiir-ШІЙ RHdevärvid ,. , -harja.;j<d™ ІШІ1ІІ1 ;™d VW maitseaineiu ! ^Й -pulbrid keediste ja küpsiste tarvis. : -orgid „ Ö j ob- ci i y*i П Värnits, läkide maalrivärvid —«« Hinnad haruldaselt odavad. •»— Kroom nahast masinarihmu, kui kõige vastupidavamaid ja odavamaid, mis paljudes raua-, puu-, villa- ja piima-tööstustes, veskites, rehepeksu masinatel, saekaatritel jne. hääde tagajärgedega töötavad. Kontonin masinarihmu ja püksinahka. Juht-, kroom-, voodri-, pastla- ja platt-nahku, rangi- roome,rmnusid, hobuseriistu ja õmmeluse-rihmu soovitame õige mõõduka hinnaga ja võtame nahku ümbertöötamiseks. Eesti Nahavabrik J. A. Rekand & J. Maasik TARTUS, Uueturu tän. nr. 3, telef. nr. 114. Ml Silling it. /. UH II, HO. f Võtab raha hoiule kulõkrooni kindlustusel ja maksab ajakohast kõrgenö. protsenti. Diskonteerib veksleid, annab laenusid mitmesuguste kindlustuste vastu. Võtab veokirjaöe ja vekslite järele raha nõudmisi oma peale, saadab raha ilma tasuta teistesse kohta­ desse ja toimetab kõiki muid panga operatsioone. Panga tegevuse eest vastutavad Tartu majaomanikud — panga osanikud oma kinnisvaradega. JUHATUS. E; ;и KuÖumismasinaiÕ ilmakuulsatest vabrikutest ostate vabriku hinoaöega täielisel vastutusel ja järelmaksuga õtse A. Laurson'! vabrikute laoust Tartus, Looja tän. 5. Kõnetraat 8-13. Laõus alati kohe saaõaval suures vali­ kus kuulsate vabrikute kuöumismasi- naö igas numbris, laiuses ja süsteemis. Masinad üle ilma kõrgem, auhindadega kroonitud. Nõudke hinnakirju ja müügi tingimisi. Bi :и ннннн нинниииннннннн н I soovitan euuree väljavalikus 5 kraesid, manshette, kaelasidemeid, triiksärke, siidi- kaelashalle, kõiksugu kindaid, trakse, siidi- ja siidi-floor-sukki ja sokke, ^neester. ja naister. pesu, puuvillast ja villast eht prof. Jägeri trikoo-pesu, H villaseid koetud jakke, villaseid laste kostüüme, :-: kõiksugu pitse, :-: I vihmavarje, villast lõnga в :-: käsitööde ja kudumise jaoks, :-: Prantsuse käsitööniite D.M. C. Hinnad väga mõõdukad. Müük suurel ja väiksel arvul. н I Joh udsepr pi ? •СЕ TARTUS, Küüni tän. nr. 5. Telefon 1 -48. яäi в ННННННННИИН Eiiülii Jffiiiir ШВ. Olen „Vanemuise" einelaua 1926. aasta peäle oma kätte võtnud ja palun teatri publikumi ja teisi külalisi mind oma võõrsilkäiguga austada. Teenimine ja köök eeskujulik. Austusega K. Jugar, Restoraani „Automaat" endine pidaja. b^.. А PIDUKALEDDER ОША JALGEL 1926 I AASTAKÄIK Toimetanud LEOPOLD HAIISED Ar эхъ jr)tl|WW.-pffr» ДІЖМЖІ»» ИМИ"» |^ Fr. R. KKreutzwaldl i I й!^ n'im- ^NÖV KHKUR | sv ftiikiik л ^ü'1 Raamatukogu j I О 8 . О G7 ' Autori kirjastus, Tartus, 1925 G. Rohfi trükk, Tartus Märkide ja aegade seletused. noorkuu, 3 esimene veerand. täiskuu. ^ viimane veerand. k. = kell; m. — minut; p. = päev; e. 1. = enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. 1. — pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi; s. — sündis; f — suri. Kalendrisse ülespandud aeg on õige ainult Tartu kohta; õige aja kättesaamiseks teistes kodumaa linnades tuleb kalendris antud arvudele iga kord järgmised arvud juurde lisada: Haapsalus -|- 13 min., Kuresaares -j- 17 min., Paides -j- 5 min., Pärnus -)- 9 min., Põltsamaal -\- 3 min., Viljandis -f 5 min. Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult vastu võetud ja mille järele on seatud kellad kõigis telegrafi- ja raudteejaamades ja teistes amet­ likkudes asutustes. Aastaajad. Kevade algab 21. märtsil k. 11,01 m. Suvi algab 22. juunil k. 6,29 m. e. 1. Sügis algab 23. sept. k. 9,26 m. p. 1. Talv algab 22. dets. k. 4,34 m. p. 1. Varjutused. 1926. aastal on 2 päikese varjutust; kuu varjutusi ei ole. 1) Täieline päikese varjutus 14. jaan. Algus k. 5,58 m. e. 1., lõpp k. 11,14 m. e. 1, Ei ole Eestis näha. 2) Ringkujuline päikese varjutus 9.—10. juulil. Algus 9. juulil k. 10,05 m. p. L lõpp 10. juulil k. 4,06 m. e. 1. Ei ole Eestis näha. Pühad ja puhkepäevad. Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised: 1) Uus-aasta (1. jaan.). 2) Kolmekuninga päev (6. jaan.). 3) Iseseisvuse päev (24. veebr.). 4) Palvepäev (24. veebr.). 5) Suur Reede (2. apr.). 6) Kevadepühad (Ülestõusmise pühad) (4.. 5. ja 6. apr.). 7) 1. mai püha. 8) Ristipäev (Taevamine­ mise püha) (13. mail). 9) Suvistepühad (Nelipühad) (23., 24. ja 25. mail). 10) Jaani­ päev (24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. dets.). Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (3. apr.). 2) Nelipüha laupäeval (22. mail). 3) Jõulu lau­ päeval (24. dets.). 4) Vanal-aastal (31. dets.). Sel aastal on 365 päeva. "ca Paik ese JAANUAR. Näärikuu. cd ca tõus looj. 1 1 > t. m. t. m. **1 Reede Nääri päev. 19 9 02 3 32 2 Laup. 20 9 02 3 33 Pühap. p. Nääri päeva. Matt. 3, 13—17. 3 Pühap. 21 9 01 334 4 Esmasp. 22 9 01 335 5 Teisip. 23 9 — 337 **6 Kolmap. Kolmekuninga p. 24 9 — 338 7 Neljap. С к. 9,22 е. 1. 25 8 59 340 8 Reede 26 8 58 3 42 9 Laup. 27 8 57 344 1. pühap. p. Kolmekuninga p. Luuk. 2, 41—52. 10 Pühap. Paavli р. 28 8 56 3 45 11 Esmasp. К. А. Hermann f 1908. 29 8 55 347 12 Teisip. 30 8 54 349 13 Kolmap. Jak. Hurt f 1907. 31 8 53 3 51 14 Neljap. Korjuse р. O к. 8,35 е. 1. 1 8 51 3 54 15 Reede 2 8 50 3 56 16 Laup. 3 849 3 58 2. pühap. p. Kolmekuninga p. Joh. 2, 1—11. 17 Pühap. Tõnise р. 4 8 48 4 — 18 Esmasp. J. Poska s. 1866. 5 В 46 402 19 Teisip. 6 8 45 404 20 Kolmap. [J к. 12,31 е. 1. 7 8 43 406 21 Neljap. С. V. Freundlich f 1872. 8 841 408 22 Reede 9 8 39 411 23 Laup. 10 838 413 3. pühap. p. Kolmekuninga p. Matt. 8, 1—13. 24 Pühap. 11 836 415 25 Esmasp. 12 8 34 417 26 Teisip. 13 832 420 27 Kolmap. [Fr. Kuhlbars f 1924. 14 830 422 28 Neljap. M. Veske s. 1843. G k. 11,35 p. 1. 15 8 28 425 29 Reede 16 8 26 427 30 Laup. 17 8 24 430 9. püh. enne Kr. ülestõusmise p. Matt. 20, 1—16. 31 Pühap. 18 822 432 3 —1 .— "л VEEBRUAR. Küünlakuu. а Päikese а tõus looj. > t. m. t. m. 1 Esmasp. 19 8 20 434 2 Teisip. Küünla p. J. Kuperjanov f 1919. 20 818 436 3 Kolmap. 21 816 439 4 Neljap. 22 814 441 5 Reede A. Grenzstein s. 1849. 23 811 444 6 Laup. V. Reiman s. 1861. С к. 1,25 е. 1. 24 8 09 446 8. pühaip . enne Kr. ülestõusmise p. Luuk. 8, 4—15. 7 Pühap. 25 8 06 449 8 Esmasp. A. Reinvald f 1922. 26 8 04 4 51 9 Teisip. Luuvalu p. 27 8 02 4 54 10 Kolmap. 28 8 — 4 56 11 Neljap. 29 7 57 4 59 12 Reede O Ic. 7,20 p. 1. 30 7 55 5 01 13 Laup. 31 7 52 5 04 Paastu püha. Luuk. 18, 31—43. 14 Pühap. 1 7 50 5 06 15 Esmasp. 2 7 48 5 09 16 Teisip. Vastla p. 3 7 45 511 17 Kolmap. Tuha p. 4 7 42 514 18 Neljap. [E. Ahrens f 1863. 5 7 39 516 19 Reede Päästekomit. loomine 1918. 6 7 37 519 20 Laup. [Э k. 2,36 p. 1. 7 7 34 5 21 1. pühap. paastus. Matt. 4, 1—11. 21 Pühap. 8 7 32 5 23 22 Esmasp. 9 7 29 5 25 23 Teisip. [Iseseisvuse p. Madise p. 10 7 27 5 28 **24 Kolmap. Palve p. CV.Freundlich s. 1803. 11 7 24 5 30 25 Neljap. 12 7 21 533 26 Reede 13 718 535 27 Laup. G k. 6,51 p. 1. 14 716 538 2. pühapäev paastus. Matt. 15, 21—28. 28 | Pühap. 1 15 713 5 40 MÄRTS. Paastukuu. Paik .ese fi tõus looj. > t. m. t. m. 1 Esmasp. Vene isevalits. langemine 1917. 16 710 5 42 2 Teisip. 17 7 07 5 44 3 Kolmap. 18 705 5 47 4 Neljap. 19 7 02 5 49 5 Reede 20 7 59 5 52 6 Laup. 21 7 56 5 54 3. pühap. paastus. Luuk. 11, 14—28. 7 Pühap. J. Köhler s. 1824. J. Poska f 1920. 22 6 54 5 56 8 Esmasp. M. Lipp f 1923. [С k. 1,49 p. 1. 23 6 51 5 58 9 Teisip. 24 648 6 01 10 Kolmap. 25 6 45 6 03 11 Neljap.
Recommended publications
  • 62-2 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-2 buss sõiduplaan & liini kaart 62-2 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Vaata Veebilehe Režiimis Pivarootsi - Virtsu 62-2 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Pivarootsi - Virtsu) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 10:15 (2) Virtsu Sadam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-2 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-2 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 62-2 buss sõiduplaan 62 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev Ei sõida teisipäev Ei sõida Virtsu Sadam 1 Tallinna Maantee, Estonia kolmapäev 10:15 Virtsu neljapäev Ei sõida Tallinna mnt, Estonia reede 10:15 Sillukse laupäev Ei sõida Hanila pühapäev Ei sõida Hanilaristi Rame 62-2 buss info Pivarootsi Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 62 Muriste Reisi kestus: 127 min Liini kokkuvõte: Virtsu Sadam, Virtsu, Sillukse, Hõbesalu Hanila, Hanilaristi, Rame, Pivarootsi, Muriste, Hõbesalu, Paatsalu, Vapri, Laine, Tamba, Surina, Nõmme, Varbla Kirik, Helmküla, Varbla, Raheste, Paatsalu Aruküla, Liivamäe, Õhu, Saulepi, Matsi Tee, Saare Sild, Vaiste, Seimani, Kastna, Ranniku, Leetsaare, Vapri Nurmiste, Nooruse, Tõstamaa, Tõstamaa Kool, Metsniku, Ermistu, Lepaspää, Harjase, Alu Tee, Laine Soomra, Roogoja, Kivimäe, Sanga-Tõnise, Kaelepa, Eassalu, Kihlepa, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Uruste, Tamba Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Surina Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Nõmme Varbla Kirik Helmküla Varbla Raheste
    [Show full text]
  • A 4 4 3 3 2 2 1 1 a B B C C 1 : 175
    (Are as, *Lehtmetsa) Suigu Pivarootsi Paadrema Halinga ! Y " Kiviste ! Võrungi (Mõisaküla) Illuste ! Kõima ! Pivarootsi (Paatsalu as) Sookalda Ehala Oidrema Võrungi Illu ARE Are Y Pööravere! Y Y Kalli Nätsi Ahaste Vana-Lavassaare Enge-UduvereKännuküla 27 Vatla Vatla ! Ahaste Roodi Y Raidla 27 A Metsaküla Virtsu B C A Y B Elbu C Tori 28" Y ! YPärivere (as) ! Y Pansi ! ! ! Võrungi ! ! ! Täpsi LAVASSAARE Y Paatsalu Mõtsu Tiilima Palatu Koonga YLavassaare (k) Sõõrike-Parasmaa Kurena ! Pärivere Sooküla ! ! ! Võlla Y Oosäär Korju Tõusi Koonga Koonga Linnu Võrungi Jõõpre ! Ees-Soeva Y Tamba Y Ees-Soeva YMetsaküla ! Paatsalu Rauksi Ahaste Koonga ! Kodasmaa SoevaY Y !Saari Y ! Kirikuküla Lepplaane Virtsu Soeva ! Y Kodasmaa YRäägu-Mõisaküla Ännikse Y YKaseküla Kuiaru ! Viruna Taga-Soeva Ahaste Taga-Soeva Räägu YPiiu Mõtsu !Kidise Y Y ! Ahaste Räägu Tammiste (*Kadrina) ! ! ! ! (Riintali) Jõõpre Kanamardi (Riintali) ! Nõmme ! Y (Mõisaküla) Agasilla Metsaküla Y Ellamaa " Sauga Tori Ellamaa YRabaküla (Röövlaugu)Y Ahaste ! Y !Allika ! Räägu-Metsaküla !Koeri Teoste YPiiri Pöörilaid Piiukaarelaid Y ! Oara Kiraste ! Aruvälja Aruvälja Põhara !Ridalepa (Oti) ! Leelaste (Võlla as) (Võlla as) ! Orikalaid Mereäärse " (Läilaste) Y Tori krkms Y Vihaksi Y ! Taga-Helmküla Saunaküla ! 1 1 1 ! Kilksama 1 Helmküla Tammiste !Tõhela Nurme Kadaka Y YKõdu Raugilaid ! ! (Kalliste) YEes-Helmküla Audru Y Malda YSanga Jänesselja " ! Lõpejärv Varbla Ullaste (Seljaküla) Suura Kuralaid ! Paadrema !Männikuste " " Jänesselja (Vana-Varbla as) ! " !Liiva Lemmetsa ! Rütavere Mäliküla
    [Show full text]
  • Saulepi and Matsi Case Study Factors Influencing Satisfaction of Local Residents
    SAULEPI AND MATSI CASE STUDY FACTORS INFLUENCING SATISFACTION OF LOCAL RESIDENTS Thomas Lønning Bjørnestad, Ekaterina Bulakh, Karin Kangur and Petr Piekar Pärnu 2014 Table of Contents Introduction ............................................................................................................................................. 3 Study area ................................................................................................................................................ 4 Terra Maritima .................................................................................................................................... 5 Methodology ........................................................................................................................................... 7 Semi-structured interviews ................................................................................................................. 7 Observation ......................................................................................................................................... 7 Secondary data .................................................................................................................................... 8 Theoretical framework ............................................................................................................................ 9 Residential satisfaction ........................................................................................................................ 9 Impacts of second
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Saulepi Rahvaraamatukogu Põhimääruse Kinnitamine
    Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 1999, 14, 195 Saulepi Rahvaraamatukogu põhimääruse kinnitamine Vastu võetud 28.05.1999 nr 22 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12,200; 19, 340; 72, 1263; 84,1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26--28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739;40, 773; 48, 942;89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10,155; 27, 392; 29, 401)paragrahvi 35 lõikest 2 ja rahvaraamatukogu seaduse (RT 1992, 17,250; RT I 1993, 41, 606; 79, 1180; 1996, 49,953; 1998, 103, 1696) paragrahvi 6 lõikest 1, Varbla Vallavolikogumäärab: 1. Kinnitada Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus(lisatud). Volikogu esimees MarikaSABIIN Lisa Varbla Vallavolikogu 28. mai 1999. amääruse nr 22juurde Saulepi Rahvaraamatukogu põhimäärus Üldsätted 1. Saulepi Rahvaraamatukogu (edaspidi raamatukogu) on VarblaVallavalitsuse haldusalas tegutsev Varbla vallaasutus. 2. Raamatukogu on üldkasutatav rahvaraamatukogu. 3. Raamatukogu kogud on koostiselt universaalsed, sisaldadesteeninduspiirkonna elanike põhivajadustele vastavaiderinevates keeltes, eri tüüpi ja laadi teavikuid. 4. Raamatukogu asub aadressil Kulli küla, Varbla vald. 5. Raamatukogul on oma nimega pitsat. 6. Raamatukogul on õigus omada arvelduskontot. 7. Saulepi rahvaraamatukogu teeninduspiirkonda kuuluvad: Allika, Aruküla, Haapsi, Helmküla, Hõbesalu, Kadaka, Kanamardi,Kidise, Kilgi, Koeri, Korju, Kulli, Käru, Maade,Matsi, Mereäärse, Muriste, Mäliküla, Mõtsu, Nõmme,Paadrema, Paatsalu, Piha, Raespa, Raheste, Rannaküla,Rauksi, Rädi, Saare, Saulepi, Selja, Sookalda, Tamba, Tiilima, Täpsi, Tõusi,Vaiste, Varbla, Ännikse ja Õhu küla. 8. Raamatukogu põhimääruse ja selle muudatusedkinnitab Varbla Vallavolikogu. 9. Raamatukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatestõigusaktidest, sealhulgas rahvaraamatukoguseadusest, vallavolikogu määrustest ja otsustest ning vallavalitsusemäärustest ja korraldustest, samuti käesolevastpõhimäärusest.
    [Show full text]
  • 62-1 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    62-1 buss sõiduplaan & liini kaart 62-1 Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Lihula Vaata Veebilehe Režiimis 62-1 buss liinil (Pärnu - Audru kool - Tõstamaa - Varbla - Lihula) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Lihula: 7:10 (2) Pärnu Bussijaam: 10:20 (3) Varbla Kirik: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 62-1 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 62-1 buss saabub. Suund: Lihula 62-1 buss sõiduplaan 66 peatust Lihula marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu kolmapäev Ei sõida Tallinna Maantee neljapäev 7:10 3 Johann Voldemar Jannseni Tänav, Pärnu reede Ei sõida Vana-Pärnu laupäev Ei sõida 31 Haapsalu mnt, Pärnu pühapäev Ei sõida Salme Ringraja Pärnu — Lihula, Estonia 62-1 buss info Papsaare Suund: Lihula 1 Kukeseene Tee, Estonia Peatust: 66 Reisi kestus: 118 min Valgeranna Tee Liini kokkuvõte: Pärnu Bussijaam, Tallinna Maantee, Vana-Pärnu, Salme, Ringraja, Papsaare, Valgeranna Lõvi Tee, Lõvi, Audru Viadukti, Audru, Kaske, Rebasefarm, Audru Kool, Uruste, Põldeotsa, Kihlepa Tee, Kihlepa, Audru Viadukti Eassalu, Kaelepa, Sanga-Tõnise, Kivimäe, Roogoja, Soomra, Alu Tee, Harjase, Lepaspää, Ermistu, Audru Metsniku, Tõstamaa Kool, Tõstamaa, Nooruse, 1b Lihula Maantee, Audru Nurmiste, Leetsaare, Ranniku, Kastna, Seimani, Vaiste, Saare Sild, Matsi Tee, Saulepi, Õhu, Liivamäe, Kaske Aruküla, Raheste, Varbla, Helmküla, Varbla Kirik, 1 Kase Tänav, Audru Nõmme, Surina, Tamba, Laine, Vapri, Paatsalu, Vatla, Vatlamäe, Linnuse, Lõo, Karuse, Kotiristi,
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Kaisma Vändra Pärnu-Jaagupi Vändra Tootsi Koonga Halinga Lavassaare Are Varbla Tori Audru Sauga Sindi Paikuse Tõstamaa PÄRNU Uulu Surju Saarde Kilingi-Nõmme Kihnu Tali Häädemeeste Tallinn 2005 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Pärnumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 24 Tallinn 2005 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikku täiendab diskett Pärnumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Pärnumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-83-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmed on elektrooniliselt Lotus- või ASCII-formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Data tables presented in the issue are available in Lotus or ASCII format from Estonian Interuniversity Population
    [Show full text]
  • Saulepi Kaartidel
    Vahur Joala Saulepi valitsejad 2013 © Vahur Joala, 2013 ISBN 978-9949-30-925-2 Sisukord Eessõna 1 Saulepi ajaloost 3 Piiskoppide võimu all ehk Osilia lühiajalugu 6 Saare-Lääne piiskopkonna e. Osilia Stiftfoogtid 17 Saulepi alade ajalugu otseselt mõjutanud Rooma paavstid 18 Taani kuninga võimu all 1559-1563 24 Rootsi aeg 1563-1710 25 Tsaarivõimu ja keisririigi all 1710-1718 30 Saksa riigi koosseisus 1918 38 Balti Hertsogiriik 1918 39 Eesti Vabariik 1918-1940 40 NSV Liit 1940-1941 43 Eesti Vabariigi valitsus eksiilis 1940-1992 44 Saksa Riik 1941-1943 46 Suursaksa Riik 1943-1944 47 NSV Liit 1944-1991, Eesti NSV 48 Eesti Vabariik 1991- 55 Saulepi kaartidel 57 Mõisad ja mõisnikud 77 Vana-Varbla mõis 83 Uue-Varbla mõis 87 Vaiste mõis 89 Saulepi mõis 92 von Nasackin 94 von Lilienfeld 97 von Pröbsting 97 Banér 99 von Preutz 100 von Pistohlkors 100 von Cube 101 von Wolffelt 102 von Vietinghoff 103 Zöge von Manteuffel 104 von Handtwig 104 Stenbock Fermor 105 von Rass 105 Schmidt 106 Norrmann 108 Pastorid ja kirikuõpetajad 109 Kolhoosid ja nende esimehed 121 Kristjan Palusalu 123 Saulepi perenimedest 138 Saulepi ja Vaiste küüditatud 150 Varbla represseeritud ja küüditatud 154 Ühe talu kroonika 164 Kasutatud algallikad 172 Eessõna Lugejal võib tekkida küsimus, miks selline raamatuke on koostatud. Pole ju Saulepi mingi tuntud kohake Eestis. Pole siin käinud kuningad, tsaarid ega presidendid. Paar tanki on sõja ajal Saulepist läbi sõitnud, aga teadaolevaid suuremaid lahinguid Saulepi territooriumi aladelt ajalugu ei tea. Siin pole ühtki linna ega laiemale ringile huvipakkuvat ajaloolist mälestusmärki. Isegi kirikut pole. Tuleb aga silmas pidada, et Eesti territoorium pole olnud pidevalt ühtne.
    [Show full text]
  • Pärnumaa-Kaart-EST-FIN.Pdf
    gi jõ E Kirna E 5 E äru Kiideva Raana jõgi Kilgi K jõgi jõgi VAATAMISVÄÄRSUSED PÄRNU MAAKONNAS Puise km T 4 a ra Kabeli 2 m Järvakandi ti Kastja Päärdu l Velisemõisa Nurtu Rõud s l k e jõgi i i Kõrbja n R Vana-Vigala Velise- Inda 9 Mäda Illaste raba n Nõlva 2 Nõlvassoo Saarepõllu Võeva Nurtu-Nõlva Soo-otsa Karjaküla 1 Auto24ring 44 Kirsi Vanasõidukite muuseum 91 Soomaa rahvuspark, looduskeskus 8 Nõlva a Suurrahu Läti l 1 Rõude Laiküla E Tõrasoo p k 2 Villa Andropoff 45 Laelatu puisniit ja matkarajad a Eidapere m lka Kenni R Selja Kasa m Allikotsa Aravere Mäliste k 3 White Beach Golf 46 Hanila muuseum 92 Tipu Looduskool 57 Oese Kohtru 0 Matsalu laht 56 Paljasmaa 1 ri i Matsalu rahvuspark Araste jõgi Saug Kullimaa r 4 Valgeranna Seikluspark 47 Hanila Pauluse kirik (13. saj) 93 Kõpu Külastuskeskus jõgi Eidapere ü Kasari jõgi jõgi Vängla õgi T 52 Seli Vigala- Nurtu j a ra Valgeranna liivarand, promenaad Kõmsi tarandkalmed Piesta Kuusikaru talu Kurevere u 5 48 94 Kelu Rannu Vigala jõgi Keemu Keskküla jõgi Tõnumaa Vanamõisa Palase Nurme Ojaäärse Rahkama Penijõgi Kloostri Manni Mukri Pärn ja vaatlustorn 49 Karuse Püha Margareeta kirik 95 Vändra Martini luteri kirik (1787) 59 Kojastu Vaguja Reonda Vänd 2 Uluste Jõeääre Rääski Kõnn Ð 6 Audru mõisakompleks (18. saj) ja (13. saj) 96 Vändra Peeter-Pauli apostliku- ü 58 60 u jõgi 5 Saastna 51 Matsalu Kasari Kõnnu Mukri mka Liustemäe 29 Pagasi Mõisimaa Rumba Konnapere Audru muuseum 50 Ranna Rantšo õigeusu kirik (1868) jõgi Penijõe Ojapere Rukkiküla Kaisma raba 7 Ellamaa Kesu 2 u DC Audru Püha Risti
    [Show full text]
  • Küstenwanderweg Lettland / Estland 1200 Км 8
    BALTISCHER KÜSTEN- WANDERWEG KÜSTENWANDERWEG LETTLAND / ESTLAND 1200 км WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estland 6 5 2 4 Lettland 1 3 DER BALTISCHE KÜSTENWANDERWEG BALTISCHER 1200 км, Teil des Europäischen Fernwanderweges E9 KÜSTEN- 8 Strecken, zum Wandern kann jede beliebige Teilstrecke gewähltWANDERWEG werden 60 Tage, etwa 20km lange Tagesetappen Routenverlauf des Baltischen Küstenwanderwegs (Jūrtaka in LV) in Lettland: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DAS GROSSMEER 270 км Tag 1–15 2 DAS KLEINMEER 115 км Tag 16–20 3 JŪRMALA UND RĪGA 84 км Tag 21–24 4 DIE KÜSTE VON VIDZEME 112 км Tag 25–30 Routenverlauf des Baltischen Küstenwanderwegs (Ranniku Matkarada in EST) in Estland: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinn 5 PÄRNU UND DIE FISCHERDÖRFER 228 км Tag 31–41 6 DER NATIONALPARK MATSALU UND DIE WEST-ESTNISCHEN INSELN 100 км Tag 42–46 7 HAAPSALU UND DIE SCHWEDISCHEN KÜSTENDÖRFER 136 км Tag 47–52 8 DIE FELSEN UND WASSERFÄLLE IN NORDWESTESTLAND 158 км Tag 53–60 Information, Reiseführer, Karten: WWW.COASTALHIKING.EU LETTLAND DAS GROßMEER DIE KURLÄNDISCHE KÜSTE DER OSTSEE Nida – Kolka: 270 km, Tage: 1–15 Die kurländische Küste der Ostsee wird das Großmeer genannt. Vom Beginn des Baltischen Küstenwanderwegs – einem Grenzpfahl an der lettisch-litauischen Grenze – bis zum Kap Kolka erstreckt sich vorwiegend ein mit Sand bedecktes Küstengebiet. Das Großmeer ist zwar der am dünnsten besiedelte Teil der lettischen Meeresküste. Mit Liepāja liegt hier aber die drittgrößte lettische Stadt gefunden. Zwischen Pāvilosta und Sārnate ragen Steilküsten empor. Die Dörfer sind ruhig und dünn besiedelt, die meisten Bewohner verbringen hier nur die Sommersaison.
    [Show full text]
  • Pärnumaa Väärtuslikud Maastikud
    Pärnu Maavalitsus PÄRNU MAAKONNA PLANEERING Lisa 3 Pärnumaa väärtuslikud maastikud 2018 Pärnu maakonna planeering, Lisa 3 Väärtuslikud maastikud Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 2. Väärtuslike maastike mõiste ja määratlemise alused ....................................... 5 2.1. Väärtuslike maastike mõiste ................................................................................. 5 2.2. Väärtuslike maastike määratlemise alused ......................................................... 5 2.2.2. Maastike käsitlemine väärtuse tüübi järgi ......................................................................... 6 2.2.4. Väärtuslike maastike hindamine ....................................................................................... 7 3. Pärnumaa väärtuslikud maastikud .................................................................... 9 3.1. Maastike kujunemise ajalugu ............................................................................... 9 3.2. Väärtuslikud maastikud ...................................................................................... 11 3.2.2. Sindi ................................................................................................................................ 14 3.2.3. Tori ................................................................................................................................. 15 3.2.4. Vihtra - Suurejõe - Kurgja jõemaastik ...........................................................................
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]