Varbla Valla Arengukava 2004 - 2010 Vastuvõtmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Varbla Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 164, 1565 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Varbla valla arengukava 2004–2010 vastuvõtmine Varbla Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrus nr 13 Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Varbla valla põhimääruse punktist 45, Varbla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Varbla valla arengukava aastateks 2004–2010 vastavalt lisale. 2.Määrus jõustub 27. mail 2004. a. Volikogu esimees Marika SABIIN Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 13 VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 KOKKUVÕTE Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Valla läänepiiri moodustab Läänemeri. Valla pindala on 313,8 km2. Vald on jaotatud 40 külaks, millest suurima rahvaarvuga on valla keskuseks olev Varbla küla. Varbla valla rahvastikuregistris oli 01.01.2004. a seisuga 1126 elanikku. Varbla valda iseloomustab kaunis ja omapärane loodus- ning pärandkultuurikeskkond. Samas on vallal mitmed ebasoodsast asukohast ja hõredast asustusest tingitud probleemid, nagu elanikkonna vähenemine ja vananemine, valla väike eelarve, vähene ettevõtlusaktiivsus ja infrastruktuuri halb olukord. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2004–2010. Arengukavaga suunatakse valda kasutama oma arengueeliseid ja saama üle piiravatest teguritest. Arengukava koosneb ülevaatlikust osast ja strateegilisest osast. Ülevaatlikus osaskirjeldatakse valla praegust olukorda valdkondade kaupa, tuuakse välja probleemid ja võimalikud tegevussuunad. Strateegiline osakoosneb visioonist, strateegilistest eesmärkidest, eelisarendatavatest tegevusvaldkondadest ja tähtsamatest lähiaja tegevustest. Strateegia on koostatud SWOT analüüsi põhjal, mille tegemises osales enamik volikogu ja vallavalitsuse liikmetest 2003. a. sügisel Altmõisas valla väljasõiduistungil. Varbla valla visioon aastaks 2010: Aastal 2010 toetab arenenud infrastruktuurVarbla valla ettevõtlust ja sotsiaalset võrgustumist, valla elanikkondon elujõulisem kui täna ja valla looduskeskkondon sama kaunis, kuid veelgi paremini kaitstud ja eksponeeritud. Strateegilised eesmärgid: 1. Valla arengut toetav infrastruktuur 2. Elujõuline elanikkond 3. Säästlik ruumiline areng Eelisarendatavad valdkonnad: Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 1 / 16 1. Sotsiaalne infrastruktuur 2. Tehniline infrastruktuur 3. Sotsiaalne võrgustumine 4. Ettevõtluse edendamine 5. Loodussõbralik turism 6. Pikaajaline planeerimine 1. ÜLDISED ARENGUTRENDID 1.1. RIIKLIKUD, MAAKONDLIKUD JA PIIRKONNA ARENGUSUUNAD Arengut planeerides on oluline, et valla arengukava oleks kooskõlas nii kõrgemate arengukavadega (riiklikud, maakondlikud) kui ka naabervaldade arengukavadega. Seetõttu on ära toodud lühike ülevaade vastavate arengukavade peamistest eesmärkidest. 1.1.1. RIIKLIK ARENGUKAVA Eesti riigi arengut käsitleb riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – Ühtne Programmdokument 2004–2006. Vastavalt riiklikule arengukavale on Eesti riigi üldiseks strateegiaks kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng. Strateegia keskseks suunitluseks on inimressursi õppimisvõime parema realiseerimise ja ettevõtete innovatiivsuse edendamise kaudu kasutada ära uute tehnoloogiate ja avarduvate turgudega seotud võimalused ning ennetada madalamatel tootmiskuludel põhinevate konkurentsieeliste kahanemisest tulenevaid kriise. Riikliku strateegia neli prioriteeti on: – inimressursi arendamine; – ettevõtluse konkurentsivõime; – põllumajandus, kalandus ja maaelu; – infrastruktuur ja kohalik areng. Varbla valla arengukavaga püstitatud prioriteedid langevad kokku riikliku arengukava prioriteetidega, kuna mõlemal puhul pööratakse tähelepanu eelkõige elanikkonna aktiveerimisele, infrastruktuuri arengule ja ettevõtluse edendamisele. 1.1.2. PÄRNU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA Varbla vald asub Pärnu maakonnas. Pärnu maakonna arengustrateegiaga nähakse ette, et Pärnu maakond on konkurentsivõimeline,sotsiaalselt uuenev, tasakaalustatult arenev, koostööle avatud ja loodust hoidev.Strateegilisi põhieesmärke on püstitatud kaheksa, need on: – hariduse kvaliteetsus; – kultuuri mitmekülgsus; – sotsiaalne turvalisus; – maa-asustuse elujõulisus; – arenev ettevõtlus; – tehniline infrastruktuur; – avatus ja atraktiivsus; – keskkonna ökoloogiline puhtus. Varbla valla arengu seisukohast on tähtsaim eesmärk maa-asustuse elujõulisus, mille kohaselt väärtustatakse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri optimeerimist, tööpuuduse vähendamist, külade eneseteadvustuse tõusmist ja maa-lastele konkurentsivõimelisi õppimis- ja kasvamistingimuste loomist. 1.1.3. NAABERVALDADE ARENGUKAVAD Varbla vallal on kolm naabervalda – Tõstamaa, Koonga ja Hanila, kellest viimane paikneb Lääne maakonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et valdade üldised arengueesmärgid langevad kokku. Kõik vallad pööravad tähelepanu vajadusele säilitada või tõsta valla elanike arvu, luues soodsaid tingimusi ja parandades elukeskkonda. Lisaks elukeskkonna arendamisele ja infrastruktuuri olukorra parandamisele peavad vallad tähtsaks ka looduskeskkonna kaitset. Tõstamaa valla arengukavaon koostatud aastateks 2001–2003. Hetkel käib arengukava uuendamine. Arengukava praeguses variandis pole üldisi strateegilisi eesmärke eraldi välja toodud. Koonga valla arengukavasaastani 2006 ja strateegias aastani 2013 on välja toodud järgmised arengueesmärgid: – konkurentsivõimeline alg- ja põhiharidus; – mitmekülgseid arenguvõimalusi pakkuv atraktiivne ja tulemuslik noorsootöö; – majanduslikult edukas piirkond, arenenud kaubandus- ja teenindusvõrk; – edukas põllumajanduspiirkond; – kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur; – valla kõigi piirkondade vajadustest lähtuv paindlik ühistranspordi korraldus; – valla erinevate piirkondade elanike huvidest lähtuv, avatud ja efektiivne valla juhtimine; – mitmefunktsionaalne haridus- ja kultuurikeskus, elanike vajadusi rahuldavad spordi- ja puhkerajatised; – kaasaja nõuetele vastav, atraktiivne ja turvaline elukeskkond; Leht 2 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine – mitmekülgne elamumajandus ja uued kaasaegsed elamupiirkonnad; – piirkonna vajadusi rahuldavad meditsiini- ja sotsiaalteenused; – optimaalne elanike arv ja tulubaas; – vallaelanike kõrge keskkonnateadlikkus, säästva arengu põhimõtete rakendamine; – keskkonnateadlikkus, säästva arengu põhimõtete rakendamine. Hanila valdon Varbla valla põhjapoolne naaber ning asub Lääne maakonnas. Hanila valla arengukava on koostatud aastateks 2004–2013. Valla arengukavas on ära toodud järgmised strateegilised eesmärgid: – asustuse säilimine; – valla elanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine; – tööpuuduse vähenemine; – elanike sissetulekute suurenemine; – tootmiskulude vähenemine; – valla eelarvetulude suurenemine; – muuta Hanila vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks alles olemasolevaid; – turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaleoleku ning vallaelanike igapäevase tööalase liikumisega seotud ebamugavused ja kulud. 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 2.1. ÜLDANDMED 2.1.1. GEOGRAAFILINE ASEND JA HALDUSSTRUKTUUR Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Valla pindala on 313,8 km2. Pindala suuruselt on vald üks keskmistest Pärnumaal. Valla territooriumist on 57% metsamaad, millest 42% on riigimets. Haritavat maad on 16% ja looduslikke rohumaid 8,6%. Vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, Liivi lahe rannikul. Laialdaselt on levinud meresetted ja mere loodud pinnavormid nagu rannavallid ja luited. Valla territooriumil paikneb kaks voorjat kõrgendikku Varbla (28 m) ja Tammiste-Koeri (42 m) suurvoor. Kõrgendikke ümbritsevad tasased soised alad. Varbla vallas on kolm looduskaitseala – Paadrema soo, Varbla laiud ja Kolga luited. Suur osa valla rannikust kuulub NATURA 2000 eelvalikualade alla. Varbla vald on jaotatud 40 külaks, millest suurima rahvaarvuga on valla keskuseks olev Varbla küla. Vald jaguneb neljaks tihedamini asustatud osaks – Saulepi, Varbla, Paadrema ja Paatsalu, mis on endised mõisakohad. Tiheasustatud alasid eraldavad hõredalt asustatud metsad ja soo. Varbla vald on üks Pärnu maakonna 23 vallast. 2.1.2. RAHVASTIK Varbla valla rahvastikuregistris oli 01.01.2004. a seisuga 1126 elanikku. Registri andmed ei väljenda täpselt vallas elavate inimeste arvu, kuna paljudel Varbla valda registreeritud inimestel on püsiv elukoht mujal. Elanike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, seda nii loomuliku iibe kui ka väljarände tõttu. Varbla vallale on iseloomulik noorte inimeste lahkumine vallast, nagu ka teistele suuremate linnade otsesest mõjualast kaugemale jäävatele valdadele. Vastavalt Pärnu Maavalitsuse tellimusel koostatud Varbla rahvastiku prognoosile on ette näha rahvastiku jätkuvat vähenemist. Praeguse sündimuse ja suremuse jätkudes väheneks Varbla elanikkond 16% võrra. Rahvaarvu vähenemine on seega suur isegi siis, kui ei toimu olulist väljarännet. Võrreldes Varblat Pärnu linna ja ülejäänud maakonnaga tervikuna, selgub, et Varbla elanikkond kahaneb kõige kiiremini, Varbla rahvastikukadu on üks suurimaid Pärnumaa linnadest ja valdadest. Varbla rahvaarvu vähenemine on siiski väiksem kui 1990. aastatel. Kogu rahvastikust suuremad muutused toimuvad rahvastiku