Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 164, 1565

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine

Varbla valla arengukava 2004–2010 vastuvõtmine Varbla Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrus nr 13

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Varbla valla põhimääruse punktist 45, Varbla Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Varbla valla arengukava aastateks 2004–2010 vastavalt lisale. 2.Määrus jõustub 27. mail 2004. a.

Volikogu esimees Marika SABIIN

Kinnitatud Varbla Vallavolikogu 20. mai 2004. a määrusega nr 13

VARBLA VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 KOKKUVÕTE Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Valla läänepiiri moodustab Läänemeri. Valla pindala on 313,8 km2. Vald on jaotatud 40 külaks, millest suurima rahvaarvuga on valla keskuseks olev Varbla küla. Varbla valla rahvastikuregistris oli 01.01.2004. a seisuga 1126 elanikku. Varbla valda iseloomustab kaunis ja omapärane loodus- ning pärandkultuurikeskkond. Samas on vallal mitmed ebasoodsast asukohast ja hõredast asustusest tingitud probleemid, nagu elanikkonna vähenemine ja vananemine, valla väike eelarve, vähene ettevõtlusaktiivsus ja infrastruktuuri halb olukord. Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2004–2010. Arengukavaga suunatakse valda kasutama oma arengueeliseid ja saama üle piiravatest teguritest. Arengukava koosneb ülevaatlikust osast ja strateegilisest osast. Ülevaatlikus osaskirjeldatakse valla praegust olukorda valdkondade kaupa, tuuakse välja probleemid ja võimalikud tegevussuunad. Strateegiline osakoosneb visioonist, strateegilistest eesmärkidest, eelisarendatavatest tegevusvaldkondadest ja tähtsamatest lähiaja tegevustest.

Strateegia on koostatud SWOT analüüsi põhjal, mille tegemises osales enamik volikogu ja vallavalitsuse liikmetest 2003. a. sügisel Altmõisas valla väljasõiduistungil. Varbla valla visioon aastaks 2010: Aastal 2010 toetab arenenud infrastruktuurVarbla valla ettevõtlust ja sotsiaalset võrgustumist, valla elanikkondon elujõulisem kui täna ja valla looduskeskkondon sama kaunis, kuid veelgi paremini kaitstud ja eksponeeritud. Strateegilised eesmärgid: 1. Valla arengut toetav infrastruktuur 2. Elujõuline elanikkond 3. Säästlik ruumiline areng Eelisarendatavad valdkonnad:

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 1 / 16 1. Sotsiaalne infrastruktuur 2. Tehniline infrastruktuur 3. Sotsiaalne võrgustumine 4. Ettevõtluse edendamine 5. Loodussõbralik turism 6. Pikaajaline planeerimine 1. ÜLDISED ARENGUTRENDID 1.1. RIIKLIKUD, MAAKONDLIKUD JA PIIRKONNA ARENGUSUUNAD Arengut planeerides on oluline, et valla arengukava oleks kooskõlas nii kõrgemate arengukavadega (riiklikud, maakondlikud) kui ka naabervaldade arengukavadega. Seetõttu on ära toodud lühike ülevaade vastavate arengukavade peamistest eesmärkidest. 1.1.1. RIIKLIK ARENGUKAVA Eesti riigi arengut käsitleb riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – Ühtne Programmdokument 2004–2006. Vastavalt riiklikule arengukavale on Eesti riigi üldiseks strateegiaks kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng. Strateegia keskseks suunitluseks on inimressursi õppimisvõime parema realiseerimise ja ettevõtete innovatiivsuse edendamise kaudu kasutada ära uute tehnoloogiate ja avarduvate turgudega seotud võimalused ning ennetada madalamatel tootmiskuludel põhinevate konkurentsieeliste kahanemisest tulenevaid kriise. Riikliku strateegia neli prioriteeti on: – inimressursi arendamine; – ettevõtluse konkurentsivõime; – põllumajandus, kalandus ja maaelu; – infrastruktuur ja kohalik areng.

Varbla valla arengukavaga püstitatud prioriteedid langevad kokku riikliku arengukava prioriteetidega, kuna mõlemal puhul pööratakse tähelepanu eelkõige elanikkonna aktiveerimisele, infrastruktuuri arengule ja ettevõtluse edendamisele. 1.1.2. PÄRNU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA Varbla vald asub Pärnu maakonnas. Pärnu maakonna arengustrateegiaga nähakse ette, et Pärnu maakond on konkurentsivõimeline,sotsiaalselt uuenev, tasakaalustatult arenev, koostööle avatud ja loodust hoidev.Strateegilisi põhieesmärke on püstitatud kaheksa, need on: – hariduse kvaliteetsus; – kultuuri mitmekülgsus; – sotsiaalne turvalisus; – maa-asustuse elujõulisus; – arenev ettevõtlus; – tehniline infrastruktuur; – avatus ja atraktiivsus; – keskkonna ökoloogiline puhtus. Varbla valla arengu seisukohast on tähtsaim eesmärk maa-asustuse elujõulisus, mille kohaselt väärtustatakse sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri optimeerimist, tööpuuduse vähendamist, külade eneseteadvustuse tõusmist ja maa-lastele konkurentsivõimelisi õppimis- ja kasvamistingimuste loomist. 1.1.3. NAABERVALDADE ARENGUKAVAD Varbla vallal on kolm naabervalda – Tõstamaa, ja , kellest viimane paikneb Lääne maakonnas. Kokkuvõtvalt võib öelda, et valdade üldised arengueesmärgid langevad kokku. Kõik vallad pööravad tähelepanu vajadusele säilitada või tõsta valla elanike arvu, luues soodsaid tingimusi ja parandades elukeskkonda. Lisaks elukeskkonna arendamisele ja infrastruktuuri olukorra parandamisele peavad vallad tähtsaks ka looduskeskkonna kaitset. Tõstamaa valla arengukavaon koostatud aastateks 2001–2003. Hetkel käib arengukava uuendamine. Arengukava praeguses variandis pole üldisi strateegilisi eesmärke eraldi välja toodud. Koonga valla arengukavasaastani 2006 ja strateegias aastani 2013 on välja toodud järgmised arengueesmärgid: – konkurentsivõimeline alg- ja põhiharidus; – mitmekülgseid arenguvõimalusi pakkuv atraktiivne ja tulemuslik noorsootöö; – majanduslikult edukas piirkond, arenenud kaubandus- ja teenindusvõrk; – edukas põllumajanduspiirkond; – kaasaja nõuetele vastav infrastruktuur; – valla kõigi piirkondade vajadustest lähtuv paindlik ühistranspordi korraldus; – valla erinevate piirkondade elanike huvidest lähtuv, avatud ja efektiivne valla juhtimine; – mitmefunktsionaalne haridus- ja kultuurikeskus, elanike vajadusi rahuldavad spordi- ja puhkerajatised; – kaasaja nõuetele vastav, atraktiivne ja turvaline elukeskkond;

Leht 2 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine – mitmekülgne elamumajandus ja uued kaasaegsed elamupiirkonnad; – piirkonna vajadusi rahuldavad meditsiini- ja sotsiaalteenused; – optimaalne elanike arv ja tulubaas; – vallaelanike kõrge keskkonnateadlikkus, säästva arengu põhimõtete rakendamine; – keskkonnateadlikkus, säästva arengu põhimõtete rakendamine. Hanila valdon Varbla valla põhjapoolne naaber ning asub Lääne maakonnas. Hanila valla arengukava on koostatud aastateks 2004–2013. Valla arengukavas on ära toodud järgmised strateegilised eesmärgid: – asustuse säilimine; – valla elanike arvu suurenemine ning rahvastikualaste näitajate paranemine; – tööpuuduse vähenemine; – elanike sissetulekute suurenemine; – tootmiskulude vähenemine; – valla eelarvetulude suurenemine; – muuta Hanila vald mõnusaks elamispaigaks, mis suudaks meelitada uusi elanikke ning hoiaks alles olemasolevaid; – turvaline ja odavam elukeskkond peab kompenseerima valla riigi suurematest keskustest eemaleoleku ning vallaelanike igapäevase tööalase liikumisega seotud ebamugavused ja kulud. 2. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS 2.1. ÜLDANDMED 2.1.1. GEOGRAAFILINE ASEND JA HALDUSSTRUKTUUR

Varbla vald asub Pärnu maakonna loodeosas vastu Läänemaa piiri. Valla pindala on 313,8 km2. Pindala suuruselt on vald üks keskmistest Pärnumaal. Valla territooriumist on 57% metsamaad, millest 42% on riigimets. Haritavat maad on 16% ja looduslikke rohumaid 8,6%. Vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, Liivi lahe rannikul. Laialdaselt on levinud meresetted ja mere loodud pinnavormid nagu rannavallid ja luited. Valla territooriumil paikneb kaks voorjat kõrgendikku Varbla (28 m) ja Tammiste-Koeri (42 m) suurvoor. Kõrgendikke ümbritsevad tasased soised alad. Varbla vallas on kolm looduskaitseala – soo, Varbla laiud ja Kolga luited. Suur osa valla rannikust kuulub NATURA 2000 eelvalikualade alla. Varbla vald on jaotatud 40 külaks, millest suurima rahvaarvuga on valla keskuseks olev Varbla küla. Vald jaguneb neljaks tihedamini asustatud osaks – , Varbla, Paadrema ja , mis on endised mõisakohad. Tiheasustatud alasid eraldavad hõredalt asustatud metsad ja soo. Varbla vald on üks Pärnu maakonna 23 vallast. 2.1.2. RAHVASTIK Varbla valla rahvastikuregistris oli 01.01.2004. a seisuga 1126 elanikku. Registri andmed ei väljenda täpselt vallas elavate inimeste arvu, kuna paljudel Varbla valda registreeritud inimestel on püsiv elukoht mujal. Elanike arv on viimastel aastatel pidevalt vähenenud, seda nii loomuliku iibe kui ka väljarände tõttu. Varbla vallale on iseloomulik noorte inimeste lahkumine vallast, nagu ka teistele suuremate linnade otsesest mõjualast kaugemale jäävatele valdadele. Vastavalt Pärnu Maavalitsuse tellimusel koostatud Varbla rahvastiku prognoosile on ette näha rahvastiku jätkuvat vähenemist. Praeguse sündimuse ja suremuse jätkudes väheneks Varbla elanikkond 16% võrra. Rahvaarvu vähenemine on seega suur isegi siis, kui ei toimu olulist väljarännet. Võrreldes Varblat Pärnu linna ja ülejäänud maakonnaga tervikuna, selgub, et Varbla elanikkond kahaneb kõige kiiremini, Varbla rahvastikukadu on üks suurimaid Pärnumaa linnadest ja valdadest. Varbla rahvaarvu vähenemine on siiski väiksem kui 1990. aastatel. Kogu rahvastikust suuremad muutused toimuvad rahvastiku vanuskoostises. Hetkel on vallas kaks suuremaarvulist vanuserühma, 5–14- ja 50–54-aastased. Prognoos näeb ette, et tulevikus väheneb oluliselt laste arv ning ka tööealiste arv väheneb. Pensioniealiste arv püsib muutumatuna, mis tähendab, et kokkuvõttes valla elanikkond vananeb. Varasemate aastate põhjal võib arvata, et noorte osalise lahkumisega peab paratamatult arvestama. Kuid see, kui palju noori lahkub alaliselt Varbla vallast, sõltub valla atraktiivsusest noorte jaoks. Seoses negatiivsete muutustega valla rahvastiku osas on oluline rakendada meetmeid, mille abil oleks võimalik peatada noorte ja tööealise elanikkonna väljarännet ja vähenemist. 2.2. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 3 / 16 2.2.1. KULTUUR Kultuurikeskused Varbla valla kultuurikeskuseks on Varbla rahvamaja, mille struktuuriüksused on Paadrema rahvamaja ja Saulepi seltsimaja. Valla suuremad üritused toimuvad Varbla rahvamajas, kuna seal on kasutada täismõõtmetes spordisaal. Saalis korraldatakse nii kontserte kui ka teatrietendusi. Rahvamajas käivad koos ka huvialaringid (9 ringi), millest populaarsemad on mälumängu klubi ja pensionäride klubid. Maja on ehitatud 1979. aastal, viimastel aastatel pole rahvamaja renoveeritud. Rahvamaja saal renoveeriti 1996. aastal, vahetatud on ringiruumi ja töötajate kabineti aknad, renoveeritud on duširuumid. Vajalik on renoveerida tualettruumid, fuajee, elektrijuhtmestik, saali valgustus, põrand ja noortetuba. Kuigi rahvamaja lava on heade võimalustega, takistab selle kasutamist saali kehv akustika.

Paadrema rahvamajasja Saulepi seltsimajastoimuvad peamiselt kohalike külaaktivistide korraldatud üritused. Suuremateks üritusteks vallas on jõulupidu ja valla suvepäevad. Viimasel kolmel aastal on suvepäevad toimunud Matsi rannas, kus oskuslikult kasutatakse ära vana paadikuur. Valla palgalised kultuuritöötajad on Varbla rahvamaja juhataja ja kunstiline juht, spordiorganisaator ning raamatukogude juhatajad. Muuseum Varbla Muuseumon loodud omaalgatuse korras ja tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseum avas oma uksed 27. juulil 2002. aastal. Muuseum paikneb Uue-Varbla mõisas ning on ka piirkonna külade keskuseks. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Raamatukogud Vallas on 2 raamatukogu, millest üks asub Varbla rahvamajas ja teine Saulepi seltsimajas.

Saulepi raamatukoguson 240 lugejat ja ca 14 500 raamatut. Peamised probleemid on seotud ruumikitsikusega ja raamatukogu ebasoodsa asukohaga teisel korrusel, mistõttu vanematel inimestel on raske raamatukogus käia. Seoses avaliku internetipunkti avamisega 2003. aastal vajab raamatukogu uut inventari (arvutilauda, -toole). Ka valgustus tahab parandamist. Lahenduseks oleks raamatukogu kolimine esimesele korrusele, kus ruumi rohkem. Sedasi vabaneks tuba, mida saaks kasutada nii näituste ja ürituste korraldamiseks kui ka suvel infopunktina. Varbla raamatukoguson 2004. a alguse seisuga 225 lugejat ning 12 846 raamatut. Lugejatest 86 on lapsed. Varbla raamatukogu ruum on hetkel piisavalt suur, 2004. aastal laiendati avaliku internetipunkti ühe arvuti ja arvutilaua näol. Nii Saulepi kui ka Varbla raamatukogud peavad kasutusele võtma raamatukoguprogrammi URRAM, mistõttu on raamatukoguhoidjatele vajalikud uued tööarvutid. Varbla raamatukogul on teeninduspunkt ka Paadremal, mille tingimused vajaksid parandamist. Paadrema teeninduspunkton tulevikus mõttekas kolida Paadrema koolimajja. Peamiste probleemidenakultuurivallas nähakse: – valla paiknemine kaugel suurematest kultuurikeskustest nagu Pärnu linn. Professionaalse kultuuri üritusi (teater, kontserdid) on raske vallas organiseerida nii tehnilistel põhjustel kui ka vähese huvi tõttu; – valla võimalused kultuuri rahastamisel on piiratud; – valla korraldatud üritused toimuvad peamiselt vallakeskuses, piirkondlikes keskustes toimub üritusi tunduvalt vähem; – liiga vähe kasutatakse ära kohapealseid aktiivseid, erinevate oskustega inimesi; – Varbla rahvamaja renoveerimiseks on vaja suuremat investeeringut. Varbla valla kultuurielu arengu eelduseks on mitmekesiste ja huvi äratavate kultuuriürituste organiseerimine. Areng on võimalik eelkõige piirkondlike ürituste arvelt. Tugevad partnerid selles osas on juba praegu külaseltsid, kes organiseerivad populaarseid üritusi oma piirkonnas. Valla kesiseid finantsvõimalusi arvestades on vaja jätkuvalt leida ürituste finatseerimiseks lisavahendeid projektide kaudu. Oluline on ürituste pealt saadava tulu suurendamine. Inimesed on samas harjunud tasuta ürituste või väga madala piletihinnaga ning ümberkorraldused tekitaksid alguses kindlasti proteste. Inimestele on vaja selgitada, et valla doteerimisvõimalused on väikesed ning näiteks publikumagnetiks olevate bändide toomine Varblasse on kallis. Suviste ürituste puhul saab arvestada lisapublikuga turistide ja suvitajate näol. Varbla rahvamaja renoveerimise investeeringuks on vajalik taotleda abi riiklikest ja Euroopa Liidu fondidest, et see ei kurnaks liialt vallaeelarvet. Enamik aktiivseid oskustega inimesi, kes soovivad üritusi korraldada või ringe juhtida, on siiski juba rakendatud. Maakonna tipptasemel on laulmine ja näitemäng. Naisansambel Midrilind on korduvalt võitnud maakondlikke ansamblite võistlusi. 2.2.2. SPORT

Leht 4 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Sportimisvõimalused on head Varbla keskuses, tänu Varbla rahvamaja täismõõtmetes (36 x 18 m) renoveeritud spordisaalile ja koolistaadionile. Varbla rahvamajas mängitakse õhtuti võrkpalli, korvpalli, sulgpalli ja lauatennist. Lastele toimub karatering. Nii Saulepis kui ka Paadremal on külaseltside poolt hiljuti rajatud võrkpalliplatsid, Paadremal lausa rannapalliplatsina. Saulepi võrkpallimeeskond on valda edukalt võistlustel esindanud. Spordi alal nähakse järgmisi probleeme: – noorte vähene osavõtt üritustest ja vähene organiseeritus; – ringijuhtide nappus külakeskustes, eestvedajate ja tuumiku puudumine; – mänguväljakute ja spordiplatside, samuti spordi- ja mänguvahendite puudus; – nõrk spordivaldkonna organiseerimine valla tasemel.

Spordivaldkonna arengu eelduseks on seega vallaelanike, eelkõige noorte huvi tõstmine kohalike spordiürituste ja nende korraldamise vastu ning spordialase infrastruktuuri olukorra parandamine ja spordivahendite muretsemine. Noorte aktiivsuse tõstmiseks on vajalik mitte ainult sportimisvõimaluste loomine, vaid ka nende juhendamine. Kohaliku spordi- ja noorsootöö paremaks koordineerimiseks ja elavdamiseks on vajalik spordi- ja noorsootöö organisaatori koha loomine. Noorte arvamuse teadasaamiseks ja noorte paremaks kaasamiseks on vaja korraldada spordi ümarlaud. 2.2.3. OMAALGATUSLIK TEGEVUS Varbla vallas tegutsevad järgmised kodanikuühendused: MTÜ Varbla Muuseum, seltsing Kulli Kadakas, Paadrema külaseltsing, Varbla noorte seltsing, MTÜ Kuu-Klubi, Mälumänguklubi (seltsing), pensionäride seltsid Härmalõng ja Randlane.

Külaelu on aktiivsem Saulepis ja Paadremal, kus tegutsevad külaseltsingud. Saulepiskoordineerib tegevusi seltsing «Kulli Kadakas», kes 2004. aastast plaanib moodustada mittetulundusühingut. Suuremateks kohalikeks üritusteks on viimastel aastatel olnud jaanipäevad, jõulu- ja aastavahetusepeod. Saulepis korraldati 2000. a külapäevad ja 2003. a suvel Saulepi kooli kokkutulek. Saulepi kandi küladel (, Saare, , Kulli, Õhu, Rädi, Saulepi, Matsi ja küla) valmis 2003. aasta kevadel piirkonna külade arengukava. Arengukava üheks suuremaks eesmärgiks on Saulepi seltsimaja renoveerimine ning Saulepi piirkonna keskuse mitmekülgne heakorrastamine, millega on juba aktiivselt algust tehtud. Paadremaltegutseb Paadrema külaselts ja viimastel aastatel on regulaarselt toimunud Paadrema kodukandipäevad. Külaseltsingud on tegusad ka oma külade heakorrastamisel. Paadremal valmis kohalike eestvõtmisel võrkpalliplats. Saulepis korrastati külakeskus, sinna ehitati uus külakiik ja rajati jaanituleplats ning võrkpalliplats. Tänu külainimestele sai uue värvikuue ka Saulepi seltsimaja ja lubjati üle Paadrema Rahvamaja. Lisaks Saulepile ja Paadremale on viimastel aastatel aktiivsem tegevus käivitunud ka Uue-Varblas ja Paatsalus. Uue-Varblapiirkonnas (hõlmab , Aruküla, Piha, Selja ja Kilgi küla) on tegevus keskendunud peamiselt Uue-Varbla mõisa ümber, kus toimuvad mitmed kultuuri- ja käsitööüritused ning suvised laadad. Tegevust koordineerib MTÜ Varbla Muuseum. 2003. aasta suvel avati Uue-Varbla mõisas käsitöötuba, plaanitakse ka külatoa loomist. 2004. aastal valmis Uue-Varbla piirkonna külade arengukava. 2003. aasta suvel korraldati Paatsalukandi külade kokkutulek. Paatsalus on probleemiks külakeskuse ja kokkusaamiskoha puudumine, seda soovitakse rajada koos avaliku internetipunktiga Illuste mõisa. Illuste mõis kuulub Tallinna linnale ja on välja renditud. Mõis töötab suvel lastelaagrina, kuid talvel kasutust ei leia. Paatsalu kandis on ka Varbla valla ainus valitud külavanem, kes tegutseb külas. Näitegrupp «Kuu-klubi»tegutseb kuuendat aastat. Trupp on olnud väga edukas maakondlikel harrastusteatrite konkurssidel. Peamised omaalgatusliku tegevusega seotud probleemid: – külainimesteni ei jõua vajalik info; – vähene vallapoolne tunnustus; – vallavalitsus ja vallavanem käivad liiga vähe külades; – ühtsuse puudumine Varbla keskuses, suur «juurteta» inimeste osakaal; – omaalgatuslike ürituste rahastamine valla poolt pole selge; – Saulepi seltsimaja renoveerimise vajadus; – internetiühenduse ja avaliku internetipunkti puudumine Paadremal ja Paatsalus; – külakeskuste puudumine Paadremal ja Paatsalus.

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 5 / 16 Mitmete omaalgatusliku tegevustega seotud probleemide lahendamine seisneb eelkõige vallavalitsuse tegevuses. Omaalgatuslike ürituste rahastamise paremaks koordineerimiseks on vallas loodud omaalgatuse fond, kust on võimalik neli korda aastas toetust taotleda. Valla omaalgatuse fondist peaks kujunema välja toetus, mille abil külaseltsid ja -aktivistid saaksid taotleda suuremaid toetusi riiklikest ja maakondlikest fondidest. Lisaks sellele toetatakse vallaeelarvest kohalikke kultuuriüritusi. Et rahastamine oleks selge ja läbipaistev, on soovitav aasta sees volikogule laekuvad avaldused toetuse saamiseks omaalgatuslikule tegevusele suunata omaalgatuse fondi. Vallavalitsuse tegevuste paremaks tutvustamiseks ja külade probleemidest parema ülevaate saamiseks on mitu võimalust. Esiteks, külakoosolekute külastamine vallavalitsuse poolt, teiseks külavanemate kui vallavalitsuse partnerite süsteemi juurutamine. Nii tagataks ka parem info liikumine. Kohalike külakeskuste loomise ja renoveerimise ning avalike internetipunktide loomiseks on võimalik taotleda toetust riikliku arengukava meetme nr 3.5 «Külade taastamine ja arendamine» alt. Selleks on vajalik küla arengukava ja mittetulundusühinguna registreeritud külaseltsi olemasolu. Vallavalitsusel on võimalik aidata projektide koostamise ning kaasrahastamisega. 2.2.4. HARIDUS Varbla põhikool Varblas tegutseb üks kool – Varbla põhikool. Koolis oli 2003–2004. õppeaastal 114 õpilast ja 14 õpetajat. Õpilaste ja õpetajate arv on hetkel optimaalne. Kõik vajalikud kvalifitseeritud õpetajad on olemas, tegeletakse erivajadustega lastega, koolis töötab ka logopeed. Koolimaja renoveeriti täielikult 2001–2002. õppeaasta alguseks, tänu sellele on Varbla põhikoolis meeldiv ja kaasaegne õpikeskkond. Kooli köögil on kõigile nõuetele vastav tunnustus. Kool on tehniliselt hästi varustatud, on suur arvutiklass ja internetiühendus. Toimib hea koostöö vallavalitsusega, toetused lastele on suuremad kui paljudes teistes valdades – toetatakse töövihikute soetamist, koolitoidu maksumust, huviringides osalemist. 2002. aastal muretseti uus 20-kohaline koolibuss. Lähim keskkool on Tõstamaal, paljud lapsed lähevad edasi õppima Pärnusse. Kooli arengukavast lähtuv missioon on olla kaasaegne ja head haridust võimaldav õppeasutus. Soovitakse lähtuda piirkonna arengusuundadest, samuti õpilaste vanuselisest, sotsiaalsest ja isikulistest iseärasustest ning minna üle ainekeskselt õpetamiselt õpilaskesksele õpetamisele. Peamised probleemidharidusvallas on järgmised: – ruumipuudus poisslaste tööõpetusklassis; – video vaatamiseks ja õpilasomavalitsuse tegevuseks sobilike ruumide puudumine; – kooliväliste huviringide vähene valik ja vähene osavõtt olemasolevatest ringidest; – osa vanematest tunneb vähe huvi laste tegevuste ja õpitulemuste vastu; – puudus on kaasaegsetest näitlikest õppevahenditest; – sündivus vallas väheneb, mistõttu õpilaste arv jääb tulevikus väiksemaks; – kaugus keskustest mõjutab negatiivselt õpilaste võimalusi ja silmaringi; – seoses perede väikeste sissetulekutega pole kõigil lastel võimalik üritustest osa võtta. Kooli arengukavast tulenevad järgmised eesmärgid: säilitada põhikool, anda jätkuvalt konkurentsivõimelist põhiharidust, parandada kooli õppevahendite valikut, tagada kõigi vajalike õpetajate olemasolu, edendada lisaürituste korraldamist, jagada keskkonnaharidust koostöös Kihnu Väina Merepargiga ja teha koostööd naaberkoolidega. Tänu tehnilisele baasile oleks võimalik kooli kasutada täiskasvanute (ümber)õppekeskusena. 2.2.5. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaaltöö ja -hooldusega tegeleb vallas sotsiaalnõunik. Sotsiaalabi andmise abivahendiks on sotsiaaltöö andmete register, mida pidevalt täiendatakse. Avahooldus, st inimesele abi pakkumine ta enda kodus, abistamine toidu ja ravimite viimisega, abistamisega maksude maksmisel ning pisihooldamine, toimib valla keskuses ja Saulepis. Paadremal ja Paatsalus pole siiani selle järele vajadust olnud. Vallas on lisaks sotsiaalnõunikule tööl üks avahooldust korraldav inimene. Varbla hooldekoduson 15 kohta. Oma valla inimesi ja teistest valdadest pärit inimesi on hooldekodus enam- vähem võrdselt. Varbla hooldekodu juures tegutseb ka päevakeskus. Vanuritel on võimalik käia seal koos, lehti lugeda ja juttu ajada, vajadusel duši all käia. Päevakeskused Paadremal ja Saulepis on lahendatud pensionäride klubide näol, kes aktiivselt koos käivad. Vajalik oleks hooldekodu edasine laiendamine eesmärgiga suurendada teistest valdadest pärit hooldealuste hulka. Laiendamise abil on võimalik parandada kohalikku tööhõivet, kuna hooldustöötajate näol tekivad uued töökohad. Kuna kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid pole vajalikud, piisab koolituse läbinud kohalikust tööjõust. Seoses alkoholi jm probleemidega on vajalik tugiisikuteleidmine ja koolitamine. Siiani on tugiisikute ülesandeid täitnud sotsiaalnõunik. Vajalik on psühholoogilise nõustamise korraldamine. Inimestel on võimalik tasuta kasutada Pärnu linna pereabikeskuse psühholoogide teenuseid, vähesel määral on nõustamas käidud ka Varblas. Sotsiaalvaldkonnas püütakse võimalikult palju sotsiaalhoolekande teenuseid teha kättesaadavaks kodukohajärgselt. Varbla vald asub teistest keskustest niivõrd kaugel, et inimestele läheks transport väga kalliks. Elanikkond vallas aga vananeb ja vanuritel pole tihti võimalik kaugele sõita.

Leht 6 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Probleemide lahendamiseks pööratakse rohkem tähelepanu järgmistele valdkondadele: – vanurite hoolduse jätkamine ja laiendamine koduhoolde põhimõttel (avahooldus), võimaldamaks rohkematele vanuritele võimalust oma elupäevad kodus veeta; – Varbla päevakeskuse laiendamine; – täisväärtusliku perekonna toetamine ja paljulapseliste perede arvu väärtustamine; – võimaluste loomine täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks; – laste turvatoa laiendamine; – tähelepanu pööramine noortele, kes ei õpi ega tööta, vajadusel tugiisiku või-pere määramine; – teha alkoholismi ja narkootikumide preventiivset tööd; – ajutiselt hättasattunud (vaesunud) inimeste ja perede delikaatne toetamine nende suutlikkuse ja toimetuleku parandamiseks; – psühholoogiliste teenuste pakkumine lastevanematele ja kõigile valla inimestele.

2.2.6. MEDITSIIN JA TERVISHOID Perearstipunktiloomine endisesse apteegimajja lõpetati 2003. a lõpuks. Alates 1. juunist 2003. a ühinesid Tõstamaa ja Varbla arstikabinetid üheks raviasutuseks. Tervisekeskuse arstil on Varblas üks vastuvõtupäev nädalas. Arstikabineti väljaehitamine on vajalik, et muudel päevadel saaks inimesi vastu võtta abiarst. Uuringuid on võimalik läbi viia Tõstamaa Tervisekeskuses, kus asub ka taastusravi kabinet. Varblas võiks korraldada ravivõimlemist, huvi selle vastu on olemas. Statsionaarne arstiabi keskus ja kiirabibrigaadasuvad Pärnu linnas. 2.2.7. LASTEHOID Hetkel puudub Varbla vallas lasteaed. Paadremal asub mängurühm, kus käib 28 last.

Lasteaiaks kõige sobivam koht on Varbla keskus, kus on olemas ka vabad ruumid endises sööklakompleksis. Varbla keskust eelistatakse mitmetel põhjustel: keskusele lähedal elab enamik lasteaiaealisi lapsi, ruumid on suured, saab kasutada kooli sööklat jm inventari. Lasteaia rajamine on vajalik, kuna lähim lasteaed Tõstamaal jääb liiga kaugele ja laste viimine sinna pole ratsionaalne. Lasteaia puudumine takistab lastega naistel naasmist tööturule, kuna neil pole lapsi kuhugi jätta. 2.2.8. NOORSOOTÖÖ Noortele pakutakse tegevust peamiselt rahvamaja baasil, huviringe juhendavad ka õpetajad. Noortel on võimalik tegeleda spordiga ja veeta aega lauamängude ja koroonaga. Kuna Varbla vallas puudub keskkool, on suurem osa noori, kes tegevust vajaksid, põhikooliealised. Tähelepanu pööramine noortele on väga oluline, kuna praeguse rahvastikuprognoosi põhjal on näha ette noorema elanikkonna vähenemist ja väljarännet. Peamiseks probleemiks on noorte juhendaja ehk noorsootöötaja puudumine, samuti korraliku noortetoa puudumine. 2.3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 2.3.1. TEEDEVÕRK Riigi teedest läbivad valda Audru–Tõstamaa–Nurmsi tugimaantee. Olulisem kõrvaltee on Varbla–Mõtsu– Väänja, mis on valla suuremate külade vaheline ühendustee. Valla arengu seisukohast on oluline Audru–Tõstamaa–Nurmsi maantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Maantee 9 km pikkune kruusalõik Paatsalus on suure kasutustihedusega, kuna sealtkaudu saabuvad valda suvitajad ja turistid Lääne- ja Põhja-Eestist ning Tallinnast. Valla teede pikkus on kokku 208,8 km, sellest 63 km moodustavad pinnasteed, ülejäänu kruusateed. Riigiteid hooldab Pärnu Teedevalitsus, vallateid vald, sõlmides lepinguid vastavat tehnikat omavate firmadega. Vallateede olukord vajab parandamist. Seoses finantsvõimaluste vähesusega on hetkel võetud põhimõtteks igal aastal vähemalt üks vallatee korralikult korda teha. 2.3.2. ÜHISVEEVÄRK JA -KANALISATSIOON Ühisveevärk on Varbla vallas kahes suuremas asulas – Varblas ja Mõtsus, ning neljas väiksemas külas – Kullis, Rahestes, Helmkülas ja Paatsalus. Kokku on Varbla valla 1126 elanikust haaratud ühisveevärki 444 inimest, s.o 39% elanikkonnast. Ühiskanalisatsioon on vaid Varbla ja Mõtsu asulas, ühiskanalisatsiooniga hõlmatud elanike arv on 332 (30% valla elanikest). Valla asustustihedus on väike, keskmiselt 3,6 inimest km2kohta. Seetõttu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga haaratud asulaid suhteliselt vähe ja liitumiste laiendamine raskendatud. Vee-ettevõtlusega tegeleb vallale kuuluv osaühing Varbla Energia.

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 7 / 16 Valla väike tulubaas teeb ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni laiendamise ja rekonstrueerimise keeruliseks ning eeldab hoolikat pikaajalist planeerimist. Peamised probleemidon järgmised: – Olemasolevad veevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on väga halvas seisukorras ning andmed nende kohta on puudulikud. Kogu olemasolev vee- ning kanalisatsioonitrasside võrgustik vajab väljavahetamist. – Puurkaevudest väljapumbatavas vees on kõrge raua sisaldus, mõnes kohas ka kõrge hägusus. Puudub veetöötlussüsteem. – Tarbijani jõudva vee kvaliteet on väga halb. Põhjuseks veetrasside halb olukord ja üledimensioneeritus ning veetöötlussüsteemide puudumine. Trasside pesemine pole võimalik nende kõrge vanuse tõttu. – Pumbad Helmküla ja Kulli asula pumbajaamades on vanad ja vajavad väljavahetamist. – Reoveepuhastid ei tööta nõuetekohaselt ning vajavad renoveerimist või väljavahetamist. Välja on vaja vahetada ka kolm reoveepumplat. – Vee erikasutusloaga antud normid puhastatud reovee kohta on tunduvalt kõrgemad kui seaduses lubatud. Vee erikasutusluba kaotab kehtivuse 2005. aasta alguses. Eeldatavasti kehtestatakse uues vee-erikasutusloas seadusega nõutud normid. – Valla vee-ettevõtte poolt teenindavate inimeste hulk ja maksujõudlus on liiga väike, tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust. Lisaks sellele peab vee-ettevõte seoses reoveepuhastite ebapiisava puhastusvõimega pidevalt maksma suuri saastetasusid. Sellest tulenevalt pole ettevõte iseseisvalt võimeline tegema vajalikke investeeringuid ning vajab pidevalt rahalist toetust vallaeelarvest. – Valla tulubaas on väike ja laenukoormus suur, mistõttu vajalike investeeringute tegemine halvab tõsiselt valla finantsolukorda. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni olukorda ja arengut on täpsemalt käsitletud Varbla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavas aastateks 2004–2016.

2.3.3. JÄÄTMEMAJANDUS Varbla vallas puuduvad seaduslikud prügiladestuskohtad. Varbla valla prügila on olnud suletud alates 2002. aastast ja 2003. aasta sügisest on prügilade kaetud. Jätkuvalt paiknevad erinevates valla piirkondades aga ebaseaduslikud prügiladestuskohad, millest suuremad asuvad Paadremal ja Rahestes Kukemägedes. Valla heakorrale ja keskkonna reostusohule mõeldes on oluline ka ebaseaduslikud prügilad võimalikult kiiresti likvideerida. Olmejäätmeid saab juba paar aastat viia vallavalitsuse poolt paigaldatud avalikesse jäätmekonteineritesse. Konteinerid on vallarahva ja suvitajate poolt väga aktiivset kasutust leidnud, kuid seoses teenustasu kehva laekumisega kurnab selline süsteem kõvasti valla eelarvet. Vastavalt Euroopas ja ka Eestis levinud jäätmekäitluse peamisele põhimõttele tuleb jäätmete eemaldamine kinni maksta jäätmete tekitajal, mistõttu tänane süsteem ei tööta. Seetõttu on 2004. aasta sügisest planeeritud avalikud konteinerid ära kaotada ja minna üle süsteemile, kus konteinereid rendivad ja tasu maksavad kõik majapidamised ise. Varblas on võimalik paljusid liigiti kogutud jäätmeid tasuta ära anda. Üle valla on paigaldatud 4 taarakonteinerit, võib viia klaas- ja plastikpudeleid, alumiiniumtaarat ja tetrapakendeid. Taarakonteinerid asuvad Saulepi kaupluse ees, Matsirannas, Varbla keskuse parkimisplatsil ja Paadrema rahvamaja juures. Ohtlike jäätmete punkt asub Varbla keskuses katlamaja juures, sinna saab ära anda vanu kineskoope, päevavalguslampe, värvi- ja lakijäätmeid, akusid ning teisi ohtlikke jäätmeid. Vanametalli saab jätta Varbla keskuses vana bensiinijaama juures asuvale aiaga ümbritsetud platsile. Inertseid ehitusjäätmeid võib ladestada oma kinnistu piires, biolagunevaid jäätmeid on majaomanikel võimalik kompostida. Koostöös Tõstamaa, Audru, Lavassaare ja Koonga vallaga hakatakse 2004. aastal koostama ühist jäätmekava, kus on sees jäätmemajanduse hetkeolukorra kirjeldus ja tulevikus rakendatavad meetmed. Sellega määratakse vallas korraldatud jäätmeveo piirkonnadja konkursitingimused jäätmete vedaja leidmiseks. Korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvatel majapidamistel, muu hulgas hoonestatud kinnistu omanikel (k.a suvilad) ja korteri kui vallasasja omanikel on kohustuslik sõlmida leping väljavalitud jäätmeveofirmaga. Jäätmelepingute olemasolu kontrollimiseks hakkab vald pidama jäätmevaldajate registrit. 2.3.4. SOOJAMAJANDUS Varbla vallas on keskne küttesüsteem Varbla külas. Katlamaja ja trasside omanik on Varbla vald. Katlamaja haldab erafirma. Kütusena kasutatakse põlevkiviõli. Soojusrasside üldpikkus on 613 m, millest maapealseid trasse on 258 m ja maa-aluseid 373 m. 266 m trassidest on asendatud eelisoleeritud torudega ja täiendavalt isoleeritud ning plekiga kaetud. Arvestades soojusenergia tootmismahtusid ja vajalikku läbivooluhulka, ei ole Varbla soojustrassid oluliselt üledimensioneeritud. Trassikadu kütteperioodil 2002–2003. a oli 16,37% ehk 256 MWh. Varbla keskkatlamaja oli 2002. aastaks täielikult amortiseerunud. Tänu Majandusministeeriumist saadud finantsabile viidi läbi katlamaja renoveerimistööd, mille käigus paigaldati veepehmendussüsteem, lisaveesüsteem, soojusenergia arvesti, trassipumbad, õlikatel ja puidukatla automaatjuhtimiskilp. Renoveeriti puidukatel ja paigaldati puiduhakke etteande punker ja põlemiskamber. Tarbijaid on kokku 7 – kolm omavalitsusele kuuluvat hoonet (rahvamaja, vallamaja ja Varbla põhikooli hoone) ning neli kortermaja.

Leht 8 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Soojusenergia arvestid on tarbijatele paigaldatud 2002. a suvel. 2002–2003. a kütteperioodil jagunes soojusenergia tarbimine järgmiselt:

Elanikkond: 659 MWh 50,38% Omavalitsus: 649 MWh 49,62% Kokku: 1308 MWh 100%

Vajalik on Varbla katlamaja renoveerimise 2. etapi läbiviimine: puiduhakkelao ja etteandesüsteemi ehitus. Puiduhakkelao suuruseks on arvestatud 144 m2ning see on kavas ehitada keskkatlamaja hoonesse. Vajalik on paigaldada hüdrotõukuritega hakkepuidu etteande süsteem ja kütusepunkri täitemehhanism. 2.3.5. ELAMUMAJANDUS Elamumajanduse statistika põhimõtetes on viimastel aastatel toimunud mitmeid muudatusi. 2003. aastast kadusid hooneregister ja valla ehitusregister. Need andmed edastati üleriigilisele ehitisregistrile. Vanade hoonete kandmine registrisse on vabatahtlik, mistõttu hinnanguliselt umbes 700 hoonet Varbla vallas pole ehitisregistrisse kantud. Ehitus- ja kasutusloa andmiseks on ehitisregistrisse kanne kohustuslik, mistõttu uusehitiste kohta on ülevaade olemas. 2003. aasta alguse seisuga oli valla ehitusregistrisse kantud 1103 hoonet. 2.4. MAJANDUSLIK ARENG 2.4.1. ETTEVÕTLUS JA TÖÖHÕIVE

Varbla vallas on 664 tööealist elanikku, neist töötab 303 inimest. Seega on tööga hõivatud 45,6% tööealisest elanikkonnast. Töötavatest inimestest töötab 153 Varbla vallas ja 150 väljaspool valda. Varbla vallas on kokku 26 tööd andvat asutust, firmat ja ettevõtet. Neist suurimad on Varbla vallavalitsus, Riigimetsa Majandamise Keskus, OÜ Paadrema Piim, Pärnu Piirivalvepiirkond, AS Varbla Puhkeküla, Pärnu Majandusühistu, Pärnu Teedevalitsus, OÜ Heira, AS Varemurru, FIE Heino Sabiin ja AS Eesti Post. FIEna tegutseb vallas ligikaudu 40 inimest. Peamisteks töövaldkondadeks Varbla vallas on põllumajandus ja metsandus/puidutööstus. Põllumajandusega tegeleb 22% hõivatutest. Metsa ülestöötamine ja puidutööstus annab tööd 18% töötajatest. Suuremaks tööandjaks on vallavalitsus oma allasutuste (koolid, raamatukogud jmt) kaudu, üldse annavad eelarvelised asutused vallas tööd 34% elanikest. Kaubandus ja toitlustamine pakuvad tööd vaid vähestele (6%). Samas teenindusega tegeleb 22% töötajatest. Valla suurimad ettevõtted: Põllumajandus: 1. OÜ Paadrema Piim Metsa ja puidutööstus: 1. OÜ Heira 2. OÜ Varbla Puit 3. FIE Heino Sabiin 4. OÜ Jagudi Mets 5. OÜ Nõmmelind

Majutus: 1. AS Varemurru – Varemurru Puhkekeskus (tunnustatud, 259 voodikohta) 2. AS AM Puit – Matsi kämping (tunnustamata) 3. AS Varbla Puhkeküla – Ranna motell (tunnustatud, 50 voodikohta) 4. FIE Lianda Kalbach – Saarma puhkemaja (tunnustatud, 20 voodikohta) 5. OÜ Karileo – Saare hostel (tunnustatud, 10 voodikohta) 6. AS Paatsalu Puhkekeskus (taotleb tunnistust 2004. a.) 7. Pärlselja Noortelaager (tunnustatud noortelaagrina) Kaubandus: 1. Pärnu Majandusühistu kauplused (3 tk.) 2. FIE Taavi Ojala kauplused (2 tk.) 2.4.2. TURISM Varbla vald on olnud puhkepiirkonnana tuntud juba ammust aega, eriti on väärtustatud rannikuala. Nõukogude ajal hinnati võimalust merele minekuks, milleks olid paremad võimalused kui mujal, kuna Varbla rannik on

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 9 / 16 sisemere rannik. 90. aastate alguseks rajati Varbla valda üle 50 erineva asutuse puhkebaasi, 14 väikesadamat ja üle 100 suvekodu. Varbla ranniku võib jagada kolmeks suuremaks enam kasutust leidnud alaks. Paatsalu- randvalla loodeosas on olnud harrastuskalameeste lemmikkohaks. Paatsalu laht on looduslikult hästi piiratud mereosa ja seetõttu Eesti rannikumere kõige soojemate vetega. Rannikumeres esineb haugi, särge, roosärge, angerjat jpm. Praeguseks on sellest ajast alles tuntus puhkepiirkonnana ja mõningate selleaegsed puhkebaasid on ümber ehitatud tänapäeva majutusasutusteks. Varbla randon maaliline oma laidude kogumikuga, mis on oluline merelindude pesitsusalana. Varbla laiud on võetud kaitse alla. Vana-Varbla kohal on soodsad suplemistingimused ja ilus liivarand. Sobib kalastamiseks ja veespordi harrastamiseks.

Matsirandvalla edelaosas on üks ilusamaid liivarandu Pärnumaal ja puhkajate poolt tuntud ning hinnatud. Liivarand on kohati kuni 50 m laiune ja läheb üle luitestikuks, kus kasvab kaunis männimets. Mets on kaitsemetsa staatuses. Merepõhi on liivane ja lauge ning seetõttu sobib supluskohaks ka lastele. Matsi rannas asub ka Matsi sadam. Seoses Matsiranna puhkeala aktiivse kasutusega on ohtu sattunud metsaalused liivaluited. Puhkeala loodus- ja rekreatiivväärtuste säilitamiseks on vajalik ellu viia Matsiranna puhkeala osaüldplaneering, mis näeb ette meetmeid ala kaitseks ja paremaks kasutuseks. Matsi sadamon vastavalt Pärnu maakonna planeeringule üks kuuest väikesadamast, mille arendamiseks taotletakse rahalist toetust riigilt ja regionaalarengu fondidest. Sadama tähtsus asendi ja funktsioonide osas ületab kaugelt kohaliku aktuaalsuse ning seetõttu võib Matsi sadamast investeeringute abil saada suure kohaliku ja ka rahvusvahelise tähtsusega sadam. Arenguperspektiivid on soodsaimad eriti turismi- ja jahisadama osas tänu väga kaunile asukohale – kõrgel kaldal kasvav männimets, puhas ja liivane mererand. Valla maismaaosaon metsarikas (56% valla pindalast on kaetud metsaga) ja populaarne jahimeeste hulgas.

Varbla valla ja eriti just ranniku populaarsus puhkepiirkonnana pole vähenenud ning omaaegsete puhkebaaside asemele on välja ehitatud majutusasutused. Hetkel on Varbla vallas 4 tunnustatud majutusasutust: – Ranna motell (50 voodikohta) – Saarma puhkemaja (20 voodikohta) – Saare hostel (10 voodikohta) – Varemurru puhkekeskus (259 voodikohta) Majutusteenust pakuvad ka Matsi kämping, Paatsalu puhkekeskus ja Pärlselja laager. Paatsalu puhkekeskus valmistab atesteerimist ette 2004. aasta kevadeks. Pärlselja laagris toimuvad peamiselt laste suvelaagrid. Ranna motell ja Saarma puhkemaja asuvad Varbla ranna lähedal. Varemurru puhkekeskus, Matsi kämping ja Pärlselja laager aga Matsi rannas. Saare hostel rajati Kolga oja kaldale valla lõunaosas. Paatsalu puhkekeskus asub Paatsalu lahe ääres. Seega asuvad praktiliselt kõik majutusasutused kas otse mere ääres või väga lähedal rannikule. Valla sisemaal majutusasutused puuduvad. Varblas puuduvad ka klassikalised turismitalud, majutusteenuse puhul on ülekaalus suurematele seltskondadele mõeldud majutusasutused. Kõige suurem turismi sihtgrupp on hetkel suvepäevi pidavad (suur)firmad. Turismi ja puhkemajandusega on seotud järgmised probleemid: – Turistide poolt avaldatav surve looduskeskkonnale seoses massiturismiga. Matsirannas asuvad majutusasutused on välja ehitatud lastelaagrite baasil ning võimaldavad seetõttu vastu võtta suurel hulgal külastajaid. Nad ongi juba spetsialiseerunud firmade suvepäevade korraldamisele, nädalavahetusel võib sealt läbi käia isegi 1000–2000 inimest. Kahjuks ei püsi nad ainult laagri territooriumil ning ka Matsirand ja seda piirav mets on suvitajaid ja nende telke täis. Järele jääb tohutul hulgal prügi. Kuna parkimine on korraldamata ja juhuslik, ei saa osad kohalikest elanikest teel seisvate autode pärast oma majadest edasi, autodega sõitmine metsa vahel mõjub hävitavalt õrnade liivikute taimestikule. Matsiranda ja mujale sõitvad turistid reostavad ka teeääri ning tee ääres seisvad konteinerid saavad suvel üliruttu täis. – Majutusasutuste, eriti turismitalude vähesus. Kokku on vallas praegu vaid 7 majutusasutust, kuid enamik neist on orienteeritud suuremate gruppide majutamisele. Puuduvad klassikalised turismitalud, mille abil ka muu elanikkond saaks turismindusest tulu. – Vähesed turismiatraktsioonid Vallas puuduvad tähistatud matkarajad, rattarajad jmt. turismiatraktsioonid. – Väljaarendamata Matsi sadam Matsi sadam on turisminduse seisukohalt väga soodsa asupaigaga sadam, kuid praegu funktsioneerib ta vaid kalasadamana. Viimastel aastatel pole sinna midagi investeeritud, sadama potentsiaal on ära kasutamata.

Leht 10 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Varbla valla turismi- ja puhkemajanduse arengut käsitletakse täpsemalt mõjupiirkonna turismi arengukavas, mis koostakse ühiselt 6 valla peale. Lisaks Varblale osaleb arengukava koostamises Pärnumaalt Koonga vald ja Läänemaalt Hanila, Lihula, Ridala ja Martna vallad. 2.5. RUUMILINE ARENG Varbla valla üldplaneering kehtib alates 1999. aastast. Üldplaneeringus on põhjalikult ära toodud valla üldandmed toonase seisuga, ning strateegilised eesmärgid ja arengusuunad aastani 2014. 2004. aastal kehtestati Matsiranna puhkeala osaüldplaneering, mis määrab ala kasutustingimused ja arengusuunad. Vajalik on koostada planeeringu rakenduskava ning taotleda projektipõhist finantseerimist planeeringu elluviimiseks. Planeeringu elluviimine aitaks eelkõige kaasa piirkonna ettevõtluse arengule ja vähendaks turismi hooajalisust.

2004. a 1. jaanuari seisuga oli Varbla vallas 4 kehtestatud detailplaneeringut ja 16 töös olevat detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamine tõenäoliselt suureneb lähiajal. Detailplaneeringuid koostatakse mereäärsetele kinnistutele, kuna vastav nõue tuleneb Varbal valla üldplaneeringust. Nimelt tuleb detailplaneering koostada, kui soovitakse uut hoonet püstitada lähemale kui 250 m merepiirist. Varbla valla üldplaneering on liialt üldine ja mõnes osas vananenud, mistõttu on vajalikud uuemad ja konkreetsemad üldised planeeringud. Eriti vajab üldisemat planeerimist ranna-ala, kuhu ehitussurve on kõige suurem ning loodus- ja kultuurikeskkonna rikkumise oht kõige tõsisem. 2.6. KOOSTÖÖ JA SÕPRUSSUHTED

Varbla vallal on mitmeid koostööprojekte nii teiste Pärnumaa valdadega kui ka Läänemaa valdadega. Varbla vald kuulub koos 19 teise Pärnumaa vallaga Pärnumaa Omavalitsusliitu. Koostöös Tõstamaa ja Kihnu vallaga osaletakse säästvat arengut soodustava sihtasutuse Kihnu Väina Merepark töös ja toetatakse sihtasutuse tegevust. Riigimetsa Majandamise Keskusega toimub tihe koostöö Matsiranna puhkeala arendamisel. Ühtse turismi arengukava koostamine käib koos 5 teise vallaga – Koonga vald Pärnumaalt ja Hanila, Lihula, Martna ning Ridala vald Läänemaalt. Jäätmekava koostamiseks tehakse koostööd Tõstamaa, Audru ja Lavassaare vallaga. Nelja valla peale peaks moodustama üks jäätmekäitluspiirkond, kus korraldatud jäätmevedu korraldab üks jäätmekäitlusfirma. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks osaleb Varbla vald alamvesikonda hõlmavas Ühtekuuluvusfondi projektis. Varbla vallal on kaks sõprusvalda: Soomes Mustasaari vald ja Saksamaal Ostseebad Zinnowitzi omavalitsus. Läbi on viidud mitmeid ühisprojekte, eriti Soome sõprusvallaga (noorsoovahetus, õpetajate õppereis, kultuurikollektiivide vahetused). Tulevikus planeeritakse tihedamat koostööd ka Saksamaa sõprusvallaga, eelkõige turismi osas. Osaletakse Pärnu Lahe Parterluskogu töös koos Koonga, Tõstamaa, Audru, Häädemeeste ja Tahkuranna vallaga. 3. STRATEEGIA 3.1. SWOT-ANALÜÜS Varbla valla tugevuste-nõrkuste ja võimaluste-ohtude analüüs (SWOT-analüüs) koostati vallavalitsuse ja volikogu töögrupis 2003. aasta sügisel väljasõiduistungil. Töötati kolmes grupis. SWOT-analüüs toob välja peamised käsitlemist vajavad teemad ning on strateegia aluseks. TUGEVUSED – Puutumata ja puhas loodus, säilinud privaatsus (3x); – arenev põhikool (2x); – tugev omaalgatuslik tegevus Paadremal ja Saulepis (2x); – atraktiivsed suveüritused; – rikas kultuuri- ja ajalugu; – tuntud suvitajad; – tuntus puhkepiirkonnana; – pikk rannajoon;

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 11 / 16 – arenemisvõimeline puidutööstus; – toetatakse lapsi, vanureid jt sotsiaalselt tundlikumaid gruppe rohkem võrreldes suurte valdadega. NÕRKUSED – Nõrk infrastruktuur ja valla heakorra halb olukord (3x); – kahanev ja vananev elanikkond (3x); – kvalifitseerimata tööjõu suur osakaal (2x); – kaugus suurtest keskustest (2x); – ettevõtluse vähesus (seoses väheste võimaluste ja väheste ettevõtlike inimestega) (2x); – turismiatraktsioonide vähesus, piiratud vaba aja veetmise võimalused (2x); – väljakujunemata külakeskused enamikes piirkondades, juurteta elanikkond Varbla keskuses; – külades interneti püsiühenduse puudumine; – liiga väike kogukond, sugulussidemed on määrava tähtsusega; – valla madal tulubaas; – noorte vähene huvi kodukoha vastu ja sellega seoses ajude äravool; – palju madala enesehinnanguga inimesi, «muserdatud rahvahulgad». VÕIMALUSED – Välisinvestorite, turistide jt huvi suurenemine valla vastu seoses EL piiride laienemisega (3x); – lisaressursside toomine valda EL toetuste ja välisprojektidega (3x); – kaugtöö võimalikkuse ja populaarsuse kasv (2x); – suurenev siseturism; – head suhted sõprusvaldadega; – tänane turg vajab paindlikku tootmist ja omanäolisi tooteid, mis annab võimalused väikeettevõtlusele; – Lääne-Euroopa jahiomanike huvi Läänemere idakalda jahisadamate vastu. OHUD

– Valdade sundliitmine, uute äärealade tekkimine (2x); – puutumata looduse kadumine, rannaalade täisehitamine (2x); – mõistliku regionaalpoliitika puudumine, linnakesksus (2x); – EL rahade kasutamata jätmine seoses vähese omafinantseerimise võimalusega; – valdade kehv koostöö; – hooajalisus ja keskkonnataluvuspiiri ületamine seoses turismiga; – väikefarmide kadumine seoses turustamise raskusega ja nn «euronõuetega»; – sissekirjutusega suvitajate äravool; – kohalike ressurssidega (puit, kinnisvara) seotud tulu jääb vallale kättesaamatuks. 3.2. VARBLA VALLA VISIOON AASTAKS 2010 Aastal 2010 toetab arenenud infrastruktuur Varbla valla ettevõtlust ja sotsiaalset võrgustumist, valla elanikkond on elujõulisem kui täna ja valla looduskeskkond on sama kaunis, kuid veelgi paremini kaitstud ja eksponeeritud. 3.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID JA INDIKAATORID Strateegilised eesmärgid on pikaajalised eesmärgid. Nad on sõnastatud tulemusena, mida soovitatakse saavutada 2010. aastaks. Strateegilisi eesmärke on kolm ja nad põhinevad SWOT-analüüsil ja visioonil. Visioonist tulenevalt hõlmavad strateegilised eesmärgid kolme kõige olulisemat, nn. võtmevaldkonda: infrastruktuuri, elanikkonda ja looduskeskkonda. Indikaatorid on tähised, mille põhjal on võimalik hinnata eesmärkide täitumist. 1. Valla arengut toetav infrastruktuur Eesmärgi saavutamise indikaatorid: – vallale kuuluvad sotsiaalse infrastruktuuri ehitised (põhikool, lasteaed, rahvamajad, hooldekodu) on renoveeritud ja leiavad mitmekülgset kasutust; – ühisveevärki ühendatud majapidamisteni jõuab puhas vesi, kanalisatsioon on välja arendatud kõigis suuremates külades; – valla tähtsamad riigiteed on mustkatte all (Audru–Tõstamaa–Nurmsi, Varbla–Väänja); – internetiühendus on kättesaadav kogu valla piires; – Matsi sadamast on arendatud jahi- ja kalasadam. 2. Elujõuline elanikkond Eesmärgi saavutamise indikaatorid: – külad tegutsevad aktiivselt omal initsiatiivil tänu kohalike MTÜdele; – igas piirkonnas on küla kooskäimiseks sobiv koht; – mitmekesine väike-ettevõtlus annab inimestele tööd; – üha suurem hulk inimesi eelistab siinset meeldivat elukeskkonda, kuna loodud on võimalused kaugtööks; – lasteaed ja põhikool võimaldavad lastel omandada haridust kodukohas; – enamik sotsiaalhoolekande teenuseid on kättesaadavad kodukohajärgselt.

Leht 12 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine 3. Säästlik ruumiline areng Eesmärgi saavutamise indikaatorid: – tänu ühiskondlikule kokkuleppele järgitakse valla kõrgema taseme ruumilisi planeeringuid, mis on taganud säästliku maakasutuse; – ehitustegevus on läbimõeldud ja avalikke huvisid arvestav; – säilinud on hajaasustus; – loodus-, ajaloo- ja kultuuriväärtused on korrastatud ja tähistatud, mitmekülgne info nende kohta on kõigile hästi kättesaadav; – turismiasutused aitavad kohalikke loodusväärtusi arendada ja säilitada, rakendades säästliku ja keskkonnasõbraliku turismi põhimõtteid; – tänu arenenud jäätmekäitlusele on kogu valla metsaalused ja teeääred puhtad.

3.3.1. EELISARENDATAVAD VALDKONNAD Igale strateegilisele eesmärgile vastab kaks valdkonda, kuhu tuleb suunata valla ressursid visiooni ja strateegiliste eesmärkide täideviimiseks. Strateegilisele eesmärgile «Valla arengut toetav infrastruktuur» vastavad järgmised eelisarendatavad valdkonnad: Sotsiaalne infrastruktuur Tehniline infrastruktuur Strateegilisele eesmärgile «Elujõuline elanikkond» vastavad järgmised eelisarendatavad valdkonnad: Sotsiaalne võrgustumine Ettevõtluse edendamine Strateegilisele eesmärgile «Säästlik ruumiline areng» vastavad järgmised eelisarendatavad valdkonnad: Loodussõbralik turism Pikaajaline planeerimine 3.3.2. TEGEVUSED Tegevuste all on ära toodud peamised projektid, millega vastavate valdkondade puhul lähiaastatel tegeletakse. 1. Sotsiaalne infrastruktuur Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Varbla rahvamaja renoveerimine – Lasteaia loomine Varbla keskusesse – Varbla põhikooli laiendus – Saulepi seltsimaja renoveerimine – Varbla hooldekodu renoveerimine ja laiendamine – Noortekeskuse loomine 2. Tehniline infrastruktuur Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Varbla ja Mõtsu asula ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste renoveerimine – Varbla katlamaja ja kaugküttetrasside renoveerimine – Internetivõrgu laiendamine – Tähtsamate riigiteede mustkatte alla viimise taotlemine – Vallateede järk-järguline korrastamine 3. Sotsiaalne võrgustumine Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Omaalgatusliku tegevuse toetamine – Küla kooskäimiskohtade loomine piirkondadesse – Külade arengukavade koostamine – Külavanema statuudi väljatöötamine – Noorsootegevuse edendamine – Koostöö tugevdamine sõprusvaldadega läbi ühisprojektide 4. Ettevõtluse edendamine Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Ettevõtjate ja nende vajaduste kaardistamine – Ettevõtjate ja valla vahelise infovõrgustiku loomine – Matsi sadama ehituse ettevalmistamine 5. Loodussõbralik turism Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Matsiranna avaliku puhkeala arendamine

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 13 / 16 – Turismiobjektide korrastamine ja eksponeerimine – Turismimarsruutide väljatöötamine 6. Pikaajaline planeerimine Lähiaastate prioriteetsed tegevused: – Ranna-alade teemaplaneeringu koostamine – Väärtuslike maastike hoolduskavade koostamine – Ehituspõhimõtteid sätestava ehitusmääruse koostamine 3.4. TEGEVUSKAVAD Tegevuskavad on koostatud lähiaastateks, perioodiks 2004–2006. Tegevuskavad on suurema täpsusastmega, ära on toodud konkreetsete tegevuste maksumused, teostamise aeg ja eeldatavad finantsallikad. Tegevuskavad vaatab vallavalitsus üle iga aasta 15. augustiks ning esitab 1. oktoobriks volikogule ettepanekud tegevuskavade täiendamiseks ja muutmiseks. 3.4.1. SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

Tegevus Maksumus(kroonides) Teostamise aeg Finatsallikas Lasteaia ja põhikooli 1 200 000 2005, 2006 Meede 4.6.1, vallaeelarve lisaruumide ehitamine endise söökla ruumidesse Varbla rahvamaja 950 000 2004–2006 renoveerimine: – Tualettruumide remont 300 000 2004 Vallaeelarve, Hasartmängufond – Noortetoa remont 50 000 2004 Vallaeelarve, KOA programm – Fuajee, trepikoja ja 240 000 2005 Vallaeelarve, tõukefondid ringiruumi remont – Vallamaja ja rahvamaja 260 000 2005 Vallaeelarve, tõukefondid välisfassaadi remont ja soojustamine – Jõusaali rajamine ja saali 100 000 2005–2006 Vallaeelarve, tõukefondid valgustuse uuendamine Saulepi seltsimaja 550 000 2004–2006 Vallaeelarve, tõukefondid rekonstrueerimine: – Projekti koostamine 50 000 2004 Vallaeelarve – Rekonstrueerimine 500 000 2005–2006 Vallaeelarve, tõukefondid Varbla hooldekodu, sh 800 000 2004–2006 Vallaeelarve, fondid köögiploki renoveerimine ja hooldekodu laiendamine Perearstipunkti 80 000 2005 Vallaeelarve laiendamine Sotsiaalkorteri remont 80 000 2004 Vallaeelarve Uue laululava ehitamine 200 000 2005 Vallaeelarve, tõukefondid Paadrema rahvamaja 2004–2006 renoveerimine: – Põranda lihvimine ja 4 000 2004 Vallaeelarve õlitamine – Noortetoa renoveerimine 10 000 2004 KOA programm, vallaeelarve – Lae soojustus 10 000 2005 Vallaeelarve – Ahjude remont 15 000 2005 Vallaeelarve – Tualettide ehitus 100 000 2006 Vallaeelarve Matsi paadikuuri remont 15 000 2004 Vallaeelarve Raamatukogude inventuur 2004 ja elektroonilise kataloogi loomine

3.4.2. SOTSIAALNE VÕRGUSTUMINE

Tegevus Maksumus (kroonides) Teostamisaeg Finantsallikas Omaalgatusliku tegevuse 16 000 Pidev Vallaeelarve toetamine

Leht 14 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Külakeskuste loomine 100 000 2005–2006 Vallaeelarve, tõukefondid Paadremal ja Paatsalus Külavanema statuudi 2005 väljatöötamine Piirkondlike pidev külaarengukavade koostamise koordineerimine Laste mänguväljakute 200 000 2004–2005 Vallaeelarve, tõukefondid ehitamine valla suuremates piirkondades Teadetetahvlite 8 000 2004 Vallaeelarve, KOA paigutamine programm Keskkonnaalase Pidev täiendkoolituse korraldamine koolis Kooli arengukava 2004 kaasajastamine Psühholoogilise pidev nõustamise korraldamine Toetust saavate inimeste 2005 EL struktuurifondid uuring Ravivõimlemisrühma 2005 loomine

3.4.3. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR, PIKAAJALINE PLANEERIMINE

Tegevus Maksumus (kroonides) Teostamisaeg Finantsallikas Varbla ja Mõtsu 12 000 000 2005–2007 Ühtekuuluvusfond, ühisveevärgi ja - vallaeelarve kanalisatsiooni renoveerimine Jäätmekava koostamine 15 000 2004 Vallaeelarve Rannikuala 150 000 2004, 2005 Vallaeelarve, välisfondid teemaplaneeringu koostamine Katlamaja küttesüsteemi 800 000 2005 Vallaeelarve, renoveerimine energiasäästuprogramm Teehoolduskava 2005 koostamine Matsi sadama 1 500 000 2006 Vallaeelarve, EL fondid arendusuuringute koostamine Internetipunktide loomine 100 000 2004–2006 Vallaeelarve, tõukefondid Paadremal ja Paatsalus

3.4.4. LOODUSSÕBRALIK TURISM, ETTEVÕTLUSE EDENDAMINE

Tegevus Maksumus (kroonides) Teostamisaeg Finantsallikas Piirkondliku turismi 20 000 2004 Vallaeelarve, arengukava koostamine Keskustevõrgu programm Matsi puhkeala 2004 rakenduskava koostamine Matsiranna puhkeala 1 000 000 2005–2006 Vallaeelarve, RMK, arendamine välisfondid Valla vaatamisväärsuste 100 000 2004, 2005 Vallaeelarve, korrastamine ja Keskustevõrgu programm viidastamine Rekreatiivalade ja turismi 70 000 2005 Vallaeelarve, välisfondid infrastruktuuri alase planeeringu koostamine

Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine Leht 15 / 16 Ettevõtlusalaste koolituste pidev läbiviimine Ettevõtjate infovõrgustiku 2004 loomine Algajate ettevõtjate 30 000 2005 Vallaeelarve toetusfondi loomine Ettevõtjate vajaduste 2005 kaardistamine, ettevõtluse arengukava koostamine Valla infovoldiku 50 000 2004 Vallaeelarve koostamine

Leht 16 / 16 Varbla valla arengukava 2004 - 2010 vastuvõtmine