Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne
Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Keskkonnaekspert: Rein Ratas tegevuslitsents KMH 0066
Tallinn 2009-2010 Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Sisukord Sisukord ...... 2 Aruande kokkuvõte ...... 8 1.Üldosa ...... 13 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ...... 13 1.2. Osapooled ...... 13 1.3. KSH korraldus ja avalikustamine ...... 15 1.4. Metoodika ...... 16 1.5. Lähtematerjalid ...... 17 1.6. Õigusaktid ...... 17 1.7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ...... 18 2. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ...... 19 2.1. Alternatiiv-0 ehk praeguse olukorra jätkumine ...... 19 2.2. Alternatiiv-I ehk planeeringu eskiisi rakendamine (QP Arhitektid OÜ lahendusele tuginev) 20 2.3. Alternatiiv-II ehk planeeringu eskiisi rakendamine (Salto Arhitektuuribüroo OÜ lahendusele tuginev) ...... 24 2.4. Alternatiiv III ehk üldplaneeringust lähtumine planeeringu koostamisel ...... 25 2.5. Tehnoloogilised alternatiivid ...... 26 2.5.1. Veevarustus ...... 26 2.5.2. Reoveekäitlus, sh sadevesi ...... 27 2.5.3. Elektrivarustus ...... 31 2.5.4. Soojavarustus ...... 32 2.5.5. Jäätmekäitlus ...... 32 2.6. Asukohaalternatiivid ...... 34 3. Detailplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 35 3.1. Harju maakonnaplaneering ...... 35 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ...... 35 3.3. Tallinna linna üldplaneering...... 35 3.4. Tallinna teemaplaneering "Tallinna rohealad" ...... 36 3.5. Tallinna teemaplaneering "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed" ...... 36 3.6. Tallinna teemaplaneering "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" ...... 37 3.7. Tallinna linna ehitusmäärus ...... 37 3.8. Tallinna linna arengukava ...... 38
2 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
3.9. Tallinna haljastuse arengukava ...... 38 3.10. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ...... 39 3.11. Põhja-Tallinna arengukava ...... 39 3.12. Piirkonna teised planeeringud ...... 40 3.12.1. Paldiski mnt 52, Merimetsa tee 1 ja 1A kinnistute DP ...... 40 3.12.2. Paldiski mnt 62, 68, 68a ja 68c DP ...... 40 3.12.3. Pelguranna puhkeala - Merimetsa piirkonna detailplaneering, Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala osas ...... 41 3.12.4. Kolde pst 75 kinnistu ja lähiala detailplaneering ...... 41 4. Detailplaneeringu õiguslikud alused ...... 42 4.1. Planeerimisseadus ...... 42 4.2. Muinsuskaitseseadus ...... 43 4.3. Looduskaitseseadus ...... 44 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 45 5.1. Üldandmed ...... 45 5.2. Looduskeskkond ...... 46 5.2.1. Kliima ...... 46 5.2.2. Geoloogia ja pinnamood ...... 47 5.2.3. Radoon ...... 47 5.2.4. Veestik ...... 48 5.2.5. Haljastus ...... 49 5.2.6. Loomad, v.a. linnud ...... 50 5.2.7. Linnud ...... 51 5.2.8. Looduskaitse ...... 51 5.2.9. Rohevõrgustik ...... 51 5.2.10. Jääkreostus ...... 55 5.2.11. Õhukvaliteet ...... 59 5.2.12. Müra ...... 60 5.3. Kultuuriline keskkond ...... 62 5.3.1. Muinsuskaitse ...... 62 5.3.2. Ajalooline maakasutus ...... 64 5.4. Sotsiaalmajanduslik keskkond ...... 64 5.4.1. Teenuste kättesaadavus ...... 64 5.4.2. Liikluskorraldus ...... 67 5.4.3. Tööhõive ...... 68 5.4.4. Demograafiline situatsioon ...... 69 5.4.5. Kinnisvara arendus ...... 69 5.5. Ruumiline keskkond ...... 69 5.5.1. Hoonestus ...... 69 5.5.2. Vaatekoridorid ...... 70 6. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs 71
3 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.1. Mõju ökosüsteemile, sh elustikule ...... 72 6.1.1. Ehitusaegne mõju ...... 72 6.1.2. 0 – alternatiiv ...... 73 6.1.3. I- ja II– alternatiiv ...... 74 6.1.4. III– alternatiiv ...... 75 6.2. Mõju Tallinna rohevõrgustikule ...... 76 6.2.1. Ehitusaegne mõju ...... 76 6.2.2. 0 – alternatiiv ...... 76 6.2.3. I – alternatiiv ...... 77 6.2.4. II – alternatiiv ...... 78 6.2.5. III – alternatiiv ...... 78 6.3. Mõju pinna- ja põhjaveele, sh sademe-, heit- ja reovee kogumise ja puhastamisega ning veevarustusega kaasnev keskkonnamõju ...... 78 6.3.1. Ehitusaegne mõju ...... 78 6.3.2. 0 – alternatiiv ...... 79 6.3.3. I – alternatiiv ...... 79 6.3.4. II – alternatiiv ...... 80 6.3.4. III-alternatiiv ...... 80 6.4. Mõju pinnasele, sh jääkreostus ...... 80 6.4.1. Ehitusaegne mõju ...... 80 6.4.2. 0 – alternatiiv ...... 80 6.4.3. I –, II- ja III - alternatiiv ...... 81 6.5. Mõju õhukvaliteedile, sh müra- ja õhusaaste ...... 82 6.5.1. Ehitusaegne mõju ...... 82 6.5.2. 0 – alternatiiv ...... 83 6.5.3. I – alternatiiv ...... 83 6.5.4. II – alternatiiv ...... 84 6.5.5. III-alternatiiv ...... 85 6.6. Mõju kultuuriväärtustele ...... 85 6.6.1. Ehitusaegne mõju ...... 85 6.6.2. 0 – alternatiiv ...... 85 6.6.3. I – alternatiiv ...... 86 6.6.4. II – alternatiiv ...... 86 6.6.5. III – alternatiiv ...... 86 6.7. Mõju inimese heaolule ja tervisele ...... 87 6.7.1. Ehitusaegne mõju ...... 87 6.7.2. 0 – alternatiiv ...... 87 6.7.3. I –, II- ja III alternatiiv ...... 88 6.8. Sotsiaalne mõju ...... 88 6.8.1. Ehitusaegne mõju ...... 88 6.8.2. 0 – alternatiiv ...... 89 6.8.3. I – ja II alternatiiv ...... 89 6.8.4. III-alternatiiv ...... 91 6.9. Mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne ja linnaruumiline mõju...... 91
4 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.9.1. Ehitusaegne mõju ...... 91 6.9.2. 0-alternatiiv ...... 91 6.9.3. I- ja II alternatiiv ...... 92 6.9.4. III-alternatiiv ...... 95 6.10. Majanduslik mõju ...... 95 6.10.1. Ehitusaegne mõju ...... 95 6.10.2. 0-alternatiiv ...... 96 6.10.3. I- ja II-alternatiiv ...... 97 6.10.4. III-alternatiiv ...... 98 6.11. Kaudne mõju, koosmõju ja mõjude kumuleerumine...... 98 6.12. Kavandatava tegevuse seos säästva arenguga ...... 101 6.13. Planeeringualale ümbritsevate ettevõtete poolt osutatav keskkonnamõju ...... 101 7. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed ...... 104 7.1. Mõju elustikule ja ökosüsteemile ...... 104 7.2. Mõju rohevõrgustikule (Merimetsa rohealale) ...... 106 7.3. Mõju veekeskkonnale ...... 107 7.4. Mõju õhukvaliteedile ...... 108 7.5. Mõju tervisele ...... 110 7.6. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele ...... 110 7.7. Mõju kultuuriväärtustele ...... 110 7.8. Sotsiaalne mõju ...... 110 7.9. Majanduslik mõju ...... 111 8. Alternatiivide võrdlemine ...... 112 9. Keskkonnaseire ...... 118 10. KSHs sisalduvate ettepanekute senine arvestamine DP koostamisel ...... 119 Kasutatud allikmaterjalid ...... 134 Lisad: Lisa 1 – KSH algatamise dokumendid KSH ja detailplaneeringu algatamise korraldus KSH algatamise teade ajalehes Postimees KSH algatamise teade Ametlikes Teadaannetes KSH algatamise teade Tallinna linna veebilehel Lisa 2 - KSH programm Lisa 3 – KSH programmile seisukohtade küsimise ja avalikustamise dokumendid OÜ Adepte Ekspert 06.04.2009 nr V09/11 OÜ Adepte Ekspert 24.08.2009 nr V09/33 OÜ Adepte Ekspert e-kiri Tallinna Tervisekaitsetalitusele 07.05.2009 OÜ Adepte Ekspert e-kiri Harju Maavalitsusele 9.10.2009 KSH programmi avalikustamise teade ajalehes Postimees 5 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
KSH programmi avaliku arutelu teade ajalehes Postimees KSH programmi avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes KSH programmi avaliku arutelu teade Ametlikes Teadaannetes KSH programmi avalikustamise teade Tallinna linna veebilehel KSH programmi avalikustamise teavituskiri KSH programmi avaliku arutelu teavituskiri KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 4 – KSH programmile laekunud ettepanekud ja vastuskirjad Sotsiaalministeerium e-kiri 05.05.2009 Vastuskiri 09.11.2009 nr V09/47 Tallinna Tervisekaitsetalitus 20.05.09 nr 1-8.5/4902-1 Tallinna Keskkonnaamet 12.05.2009 nr 6.1-4.4/165 Tallinna Keskkonnaamet e-kiri 12.05.2009 MTÜ Linnalabor e-kiri 27.09.2009 Vastuskiri 09.10.2009 nr V09/43 (e-kiri) Helle Übius e-kiri 01.10.2009 Vastuskiri 09.10.2009 (e-kiri) Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 06.10.2009 HJR nr 6-8/7654-9 Vastuskiri 21.10.2009 nr V09/46 Lisa 5 – KSH programmi heakskiitmine Keskkonnaameti kiri 06.11.2009 HRJ nr 6-8/7654-11 Vastuskiri 09.11.2009 nr V09/48 Lisa 6 – Planeeringuala fotod Lisa 7 – Pinnasereostusuuringu analüüsileht. Ecolabor OÜ. Mai 2009 Proovivõtupunktide paiknemisskeem. Lisa 8 – Hipodroomi maa-ala radooniriski uuring. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2009 Lisa 9 – Tallinnas Paldiski mnt 50 arendustegevuse mõjupiirkonna linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule. MTÜ Tallinna Linnuklubi. 2009. Lisa 10 – Eksperthinnang detailplaneeringuga kavandatava Tallinna Hipodroomi territooriumi hoonestamise mõju kohta Stroomi metsale. Henn Pärn. 2009. Lisa 11 – Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürauuring. Ramboll Eesti AS. 2009. Lisa 12 – Saastekaardid, Paldiski mnt 50 detailplaneering. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2009. Lisa 13 – Piirkonna liiklusolukord ning liiklusprognoos aastaks 2030. OÜ Stratum. September 2009. Lisa 14 – Hüdrogeoloogiline hinnang Paldiski mnt 50 ehitusega kaasenva mõju kohta põhjaveele. Maves AS. 2010. Lisa 15 – Alternatiiv I ja II lahendusi illustreerivad joonised Lisa 16 – KSH aruande avalikustamise dokumendid KSH aruande avalikustamise teade ajalehes Eesti Päevaleht KSH aruande avalikustamise teade Ametlikes Teadaannetes
6 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
KSH aruande avalikustamise teade Tallinna linna veebilehel KSH aruande avalikustamise teavituskirjad KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Lisa 17 - KSH aruandele laekunud ettepanekud ja vastuskirjad Tallinna Keskkonnaamet 18.12.2009 nr 6.1-4.4/2904 Vastuskiri 07.01.2010 nr V10/05 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 22.12.2010 nr 6-8/36296-2 MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn 25.02.2010 Vastuskiri 10.02.2010 V10/08 Terviseameti Põhja Talitus 27.01.2010 nr 1-8.5/4902-5 Vastuskiri 10.02.2010 V10/07 MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Linn, MTÜ Linnalabor, Hobumajanduse Edendamise MTÜ 02.02.2010 Vastuskiri 10.02.2010 V10/09 OÜ Adepte Eksperdi kiri Linnaplaneerimise Ametile 10.02.2010 V10/10 Lisa 18 – KSH aruande heakskiitmine Heakskiitmise taotlus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile 10.02.2010 V10/11 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 19.03.2010 nr 6-8/09/36296-8 Vastuskiri 26.03.2010 nr V 10 / 13 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon 08.04.2010 nr 6-8/09/36269-10 Vastuskiri 27.04.2010 nr V 10 / 15
7 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Aruande kokkuvõte Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärk oli Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuala võimalikult optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidliku hoonestuse, rekreatsiooni-, teedevõrgu, liig- ja sademevee ärajuhtimise süsteemide jt infrastruktuuriobjektide kavandamise ning keskkonnatingimusi arvestava planeeringulahenduse koostamine. Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu ja KSH koostamine algatati 19.08.09 Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 1329-k. KSH teostati perioodil august-november 2009. Sealjuures alusuuringute teostamisega KSH läbiviimiseks alustati KSH koostajate poolt märtsis 2009. Hindamisprotsessi käigus anti ülevaade planeeringu piirkonna hetkeolukorrast. Analüüsiti arendaja poolt kavandatava tegevuse ning selle reaalsete alternatiivide keskkonnamõjusid ning toodi välja meetmed mõjude leevendamiseks. Käesolevas peatükis on toodud hindamistulemuste lühikokkuvõte. Detailplaneeritava ala näol on tegu Tallinna praeguse hipodroomi territooriumiga. Planeeringuala asub Paldiski maantee, Merimetsa tee ja Stroomi metsa vahelisel alal Stroomi ranna läheduses. Piirkond on hästi varustatud ühistranspordiga ja sotsiaalse infrastruktuuri objektidega. Detailplaneeringu ja KSH koostamise käigus on planeeringualal läbi viidud järgnevad uuringud ja koostatud ekspertarvamused, selgitamaks võimalikke keskkonnamõjusid: − Paldiski mnt 50 maa-ala topo-geodeetiline mõõdistus, HECTARE OÜ, töö nr 07_221, 2007 − Paldiski mnt 50 ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang, O. Abner, juuni 2007 − Paldiski mnt 50 krundi lähiümbruse puittaimestiku haljastuslik hinnang, Piret Kümmel, november 2008 − Tallinna Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala visuaalne pinnasereostuse hinnang, AS Pöyry Entec, november 2007 − Geoloogilised tingimused kinnistul Paldiski mnt 50 ja lähiümbruses, OÜ IPT Projektijuhtimine, töö nr 08-04-0768, 2008 − Tallinna Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi keskkonnamõjude hinnang, AS Pöyry Entec, november 2008 − Paldiski mnt 50 reostusuuring, OÜ EcoLabor, mai 2009 − Paldiski mnt 50 radooniriski uuring, Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2009 − Tallinnas Paldiski mnt 50 arendustegevuse mõjupiirkonna linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule, MTÜ Tallinna Linnuklubi, 2009. − Eksperthinnang detailplaneeringuga kavandatava Tallinna Hipodroomi territooriumi hoonestamise mõju kohta Stroomi metsale, Henn Pärn, 2009. − Tallinn, Paldiski mnt 50 detailplaneeringu liikluse prognoos, Stratum OÜ, september 2009. − Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürauuring, Ramboll Eesti AS, 2009 − Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu õhukvaliteedi modelleering, Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2009 − Hüdrogeoloogiline hinnang Paldiski mnt 50 ehitusega kaasenva mõju kohta põhjaveele, Maves AS, 2010. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on leida uus kasutusfunktsioon hipodroomi väljakolimise järel tühjaks jäävale maa-alale. Eesmärgi täpsemaks määratlemiseks korraldati Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurne ideevõistlus, mille võidutöö alusel koostati detailplaneeringu eskiis. Detailplaneeringu eskiis näeb ette moodustada planeeringualal 21 krunti:
8 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
4 elamumaa, 4 sotsiaalmaa, 1 ärimaa, 2 äri- ja sotsiaalmaa, 4 äri- ja elamumaa, 1 elamu- ja sotsiaalmaa, 1 transpordi- ja sotsiaalmaa ning 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti. Muuhulgas kavandatakse alale nii lastele mõeldud Lottemaad, ekstreemspordikeskust, turuplatsi kui ka mitmesuguseid äri- ja elamispindu. Kogu ala on kavandatud läbima promenaad. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna üldplaneeringu osaliseks muutmiseks KSH koostamise käigus analüüsiti detailplaneeringulahenduse vastavust ülemuslikele strateegilistele planeerimisdokumentidele ning õigusaktidele. Hindamisel leiti, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas ning sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Lisaks on antud planeeringu puhul lähtuvalt ülemuslikest strateegilistest dokumentides oluline: − tagada rohevõrgustiku toimimine; − tagada vanalinna vaatesektorite alal vaade vanalinnale; − jälgida uusehitiste arhitektoonilist sobivust väljakujunenud keskkonda; − detailplaneeringu koostamisel ja ehitustegevuse teostamisel arvestada hipodroomi vanale tallihoonele esitatavate muinsuskaitseliste piirangute ja nõuetega. KSH käigus käsitleti järgmisi alternatiive: − 0-alternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine; − I-alternatiiv ehk detailplaneeringu realiseerumine vastavalt ideekonkursi I koha tööle; − II-alternatiiv ehk detailplaneeringu realiseerumine vastavalt ideekonkursi II koha tööle; − III-alternatiiv ehk üldplaneeringust lähtumine planeeringu koostamisel – KSH käigus käsitleti võimalust, et vastavalt üldplaneeringus ettenähtule rajatakse alale ainult ühiskondlikke- ja puhkeehitisi. Kuna antud alternatiivi korral puudus teave täpse hoonestuslahenduse kohta, siis käsitleti alternatiivi mõjuvaldkondades, kus see oli võimalik. Lisaks vaadeldi ka erinevaid tehnoloogilisi võimalusi planeeringuala veevarustuse ning reo- ja sajuveelahenduste teostamiseks. Mõjude hindamisel käsitleti järgmisi mõjuvaldkondi: − Mõju elustikule ja ökosüsteemile (loomastik, taimestik, elupaigad): mõju avaldatakse nii ehitustegevuse käigus otsese taimestiku eemaldamisega ning elupaikade kaotamisega kui ka kaudselt ehitusega kaasneva mürahäiringuga. Hoonete ekspluatatsiooniga kaasneb inimese kohalolek ning sellest tulenev elustiku häirimise suurenemine. Planeeringuala on linnaelustiku seisukohalt suure väärtusega, kuna on võrdlemisi liigirikka roheala servaalaks. Mõju, eeskätt külgneva ala elustikule võib olla oluline ning avalduda negatiivselt juhul, kui ei rakendata leevendavaid meetmeid. − Mõju Tallinna rohevõrgustikule: eeskätt mõjutatakse Merimetsa roheala (Stroomi mets ja selle lähialad) läbi asustuse suurenemisest tuleneva külastuskoormuse tõusu. Stroomi metsa kohta on tehtud kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek ning KSH koostajate hinnangul tuleks Stroomi mets võimalikult kiiresti soovitatud ulatuses kaitse alla võtta ning kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava raames kehtestada ala külastamise reeglid ning restruktureerida metsa teedevõrgustik. Käesoleval ajal on kogu Stroomi mets tänu liigtihedale teedevõrgustikule mõjutatud servaefekti poolt. Uute radade tekitamist tuleb
9 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
kindlasti vältida. Kavandataval Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmisel oleks Stroomi metsa looduslike tingimuste säilumisele kahtlemata positiivne mõju, kuid see ei vähendaks oluliselt hipodroomi alale lisanduva elanikkonna mõju metsale. Elanikkonna lisandumine piirkonda mõjutab Stroomi metsa negatiivselt (tekib mitmete arendusalade poolt põhjustatav koosmõju). − Mõju pinna- ja põhjaveele, sh sademe-, heit- ja reovee kogumise ja puhastamisega ning veevarustusega kaasnev keskkonnamõju: mõju avaldatakse juhul, kui reostus satub ebaõige tehnoloogia valiku tõttu pinna- või põhjavette ning läbi veetarbimise suurenemise. Kuna ala asub ühisveevärgiga kaetud alal, siis pole oodata keskkonnataluvuse ületamist seoses reoveekäitluse ja veevarustuse korraldamisega. Ala hoonestamise tõttu tekib vajadus täiendava sademevee kanaliseerimiseks, mis ei ole säästva arengu seisukohalt eelistatud ning sellega võib kaasneda keskkonnaprobleeme. − Mõju pinnasele: alal esineb reostunud pinnast ning ebakorrektset sõnnikuladestust. Kavandatava tegevusega kaasneb reostunud pinnase ning ladestatud sõnniku likvideerimine ning sellest tulenev mõju keskkonnale on positiivne. Tegevusega kaasneb ka loodusliku pinnase eemaldamine, mille mõju on negatiivne. − Mõju õhukvaliteedile: planeeringuala asub linna keskuses, kus on oodata tulevikus liikluskoormuse tõusu ka juhul, kui kavandatavat tegevust ei rakendata. Seega esineb piirkonnas probleeme nii õhukvaliteedi kui müratasemega ning tulevikus on oodata olukorra halvenemist. Negatiivseid mõjusid on võimalik leevendada (kuid mitte vältida) õige planeerimislahenduse ning kvaliteetsete ehitusmaterjalidega. − Mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne ja linnaruumiline mõju: linnaruumilisest seisukohast avaldab maa-ala kasutuse intensiivistumine positiivset mõju Tallinna linna maakasutusele. Alale elurajooni rajamine koos äri-, ühiskondliku- ja rekreatsioonifunktsiooniga tõstaks oluliselt maa-ala kasutuse efektiivsust ning avaks ala rohkematele inimestele kui hetkel see seda on. Samuti avaldaks see positiivset mõju linna laiali hajumise, valglinnastumise vähendamiseks. Visuaalne mõju sõltub suuresti konkreetsetest arhitektuurilistest lahendustest, mis määratakse edasiste konkurssidega. − Mõju kultuuriväärtustele: mõju peamisele kultuuriobjektile (hipodroomi vanale tallihoonele) on juhul, kui tallihoone säilitatakse, korrastatakse ning muudetakse avalikult kasutatavaks objektiks, tugevalt positiivne. Samas on kavandatava tegevuse rakendamisel mõju hipodroomile endale kui kultuuriobjektile tugevalt negatiivne (hipodroom likvideeritakse). Hipodroomi lammutamine ning hobuste äraviimine linnaruumist hävitab linna ühe kollektiivse kultuurimälu kihistuse ning Põhja-Tallinna linnaosa ühe sümbolobjekti. − Mõju inimese heaolule ja tervisele: mõju inimese tervisele ja heaolule tuleneb peamiselt võimalikust radooniriskist. KSH raames läbiviidud radooniuuring ei suutnud tuvastada ülenormatiivset radoonitaset, kuid ei suutnud seda ka täielikult välistada. Sellest lähtuvalt oleks vajalik lasteasutuste ja eluhoonete aluse pinnase täiendav radoonitaseme määramine ehitusprojektide koostamise raames. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radooniennetusmeetmeid ning arendajal võtta kohustus ehitusjärgse radooniseire teostamiseks siseruumides. Meetmeid järgides on riski minimeerimine võimalik. − Sotsiaalne mõju: kavandatava tegevusega luuakse kvaliteetne elukeskkond koos vajalike teenusepindadega (luuakse kauplusepinnad, lasteaed, spordikeskused, mänguplatsid,
10 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
mediateek, Lottemaa jne). Lisaks pakub nii arendusala väljaehitamine kui alale loodavad ettevõtted töökohti. Seega võiks sotsiaalset mõju pidada positiivseks eeskätt alale elama asuvate inimeste jaoks. Samas on planeeringu senine menetlemine toonud kaasa olulist vastuseisu kodanikuühenduste ja linnarahva poolt. Seega võib mõju eeskätt lähipiirkonna elanike jaoks pidada mõningasi sotsiaalseid vastuolusid loovaks. − Majanduslik mõju: planeeringualale kavandatavad äri- ja sotsiaalpinnad loovad töökohtade tekke võimaluse, mis mõjutab positiivselt piirkonna elanikke. Elamute rajamine avaldab positiivset mõju linnale läbi tulubaasi suurenemise (omavalistusele laekub osa üksikisiku tulumaksust ja maamaks). Ka ettevõtete rajamine suurendab linna tulubaasi. Hindamise käigus leiti ning kirjeldati meetmeid, millega on võimalik mõjusid keskkonnale ning inimese tervisele vähendada või vältida. Olulisemad meetmed toome siinkohal kokkuvõtlikult välja: − Arvestada tuleb lindude pesitsustsüklit hoonete lammutustöödel. Uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et antud alal oleks võimalik teatud linnuliikidele peitsemisvõimalusi luua. − Kujundada tuleb uued kooslused, mis oleksid ümbruskonna ja ala elustiku jaoks väärtuslikud (pakuksid elu-, varje- ja toitumispaiku). Oluline on kasutada planeeringulahenduses erinevaid haljastusvõtteid, sh rajada nii katuse- kui vertikaalhaljastust ning kindlasti võimaldada promenaadi, lasteaia ning eluhoonete õuealadel püsikõrghaljastuse rajamist. Konteinerhaljastust võib lisaks kasutada eeskätt suveperioodil pargiilmeliste koosluste rikastamiseks, kuid üldjuhul ei asenda konteinerhaljastus Eesti kliimas püsihaljastust. − Kasutada planeeringualal jätkusuutliku sadevetesüsteemi meetodeid (murukatused, haljaskanalid, avatud süsteemid jne). − Säilitada ja renoveerida vana tallihoone. Rajada hoonesse muuseum, kus tutvustatakse elanikele ja turistidele hipodroomi pikka ajalugu. − Iga konkreetse hoone või hoonete grupi sobivuse tagamiseks ümbruskonda tuleks korraldada soovitavalt rahvusvahelised arhitektuurikonkursid. − Arhitektuuriliselt tuleks uusehituse puhul järgida, et ehitiste väliskuju, välisviimistlus- ja ehitusmaterjalid ning valitud värvitoonid sobiksid ümbruskonda. Antud ala puhul on soovitav ala välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale (nt kivi ja puit) ja värvitoone. − Teostada täiendavad radooniuuringud vahetult projekteeritavate laseasutuste, elumajade ja teiste olmehoonete aluses pinnases. Lähtuvalt täiendavate uuringute tulemusest tuleb ehitamisel järgida radooni standardit „Radooniohutu hoone projekteerimine” (EVS 840:2009). Normaalsest kõrgema radoonitasemega pinnasele ehitamisel tuleb arendaja poolt ette näha regulaarse radooniseire teostamine hoonetes. Lubatust kõrgema radoonitaseme esinemise korral tuleb leida viga ehitusest ning see kõrvaldada. − Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendatakse Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi.
11 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Hindamise tulemusena osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv III, kuid siinkohal peavad KSH koostajad märkima, et kuna alternatiivi III täpsem hoonestus- ja funktsioonilahendus puudub, läheneti paljudes mõjuvaldkondades mõjude hindamisele üldistatult ja seega kaasneb alternatiiv III rakendamisega keskkonnamõjude osas suurel määral määramatus. Olemasoleva info põhjal saab väita, et alternatiiv III mõjud looduskeskkonnale on iseloomult analoogilised alternatiivile I ja II, kuid mõju suuruselt eeldatavalt väiksemad (ei lisandu püsielanikkonda). Samas võib sotsiaalseid mõjusid pidada mõnevõrra paremaks eeskätt lähtudes avaliku arvamuse suhtumisest. Tuleb märkida, et alternatiiv III rakendamine (vähemalt täies ulatuses) on majanduslikult oluliselt raskemini teostatav ja see väljub suuresti ka kavandatava tegevuse formaadist. Eelnevast lähtudes leiavad KSH koostajad, et aktsepteeritav on ka hindamisel teiseks jäänud alternatiiv I rakendamine juhul, kui planeeringu koostamisel arvestatakse KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid. Juhul kui otsustatakse rakendada hindamisel kõrgeima punktisumma kogunud alternatiivi III, siis oleks vägagi soovitav täpsustada käesoleva KSH raames läbiviidud keskkonnauuringuid ja – prognoose lähtuvalt juba konkreetsest uuest kavandformaadist ja planeeringulahendusest.
12 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
1.Üldosa 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärgiks on strateegilise planeerimisdokumendi, Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, elluviimine. Detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise eesmärgiks on leida uus kasutusfunktsioon Tallinna hipodroomi väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale. Parima ruumilise planeerimislahenduse saamiseks on läbi viidud ideekonkurss, mille tulemusel määrati maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuri arendamise põhimõtted. Nendele põhimõtetele tuginedes moodustatakse planeeringualal 21 krunti: 4 elamumaa, 4 sotsiaalmaa, 1 ärimaa, 2 äri- ja sotsiaalmaa, 4 äri- ja elamumaa, 1 elamu- ja sotsiaalmaa, 1 transpordi- ja sotsiaalmaa ning 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti; piiritletakse kruntide hoonestusalad; määratakse kruntide ehitusõigus ning tänavate maa-alad ja liikluskorraldus; antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi DP koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut tehes seda läbi detailplaneeringuala võimalikult optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidlike hoonestus-, rekreatsiooni-, teedevõrgu, liig- ja sademevee ärajuhtimise süsteemide jm infrastruktuuriobjektide kavandamise ning keskkonnatingimusi arvestava planeeringulahenduse koostamise. Lisaks on KSH ülesandeks esitada DP koostamiseks keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks planeeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. KSH tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatava tegevuse jaoks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist. Samuti on KSH eesmärgiks selgitada, kas kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju võib ületada piirkonna keskkonnataluvust ja põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. KSH koostamise vajadus tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 1 p 3, § 35 lg 1 ja 5 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu” § 13 p 2. KSH viiakse läbi vastavalt 22.02.2005. aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele . 1.2. Osapooled Arendaja : OÜ Alfa Property Kontakt: Paldiski mnt 50, Tallinn, 10614; Kontaktisik: Viktor Kaasik, tel 6106000, e-post [email protected] Otsustaja: Tallinna Linnavolikogu Kontakt: Vana-Viru 12, Tallinn 15080; tel 694 3201, e-post [email protected] Järelevalve teostaja: Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Kontakt: Viljandi 16, 11216 Tallinn Kontaktisik: Viljar Kirikal, tel 674 4800, e-post [email protected] Detailplaneeringu koostaja: K-Projekt AS 13 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kontakt: Ahtri 6a, Tallinn 10151 Kontaktisik: Liina Soobard, tel 626 4127, e-post [email protected] Ekspert: Adepte Ekspert OÜ; reg nr 11453676 Kontakt: Jaama 1a, Tallinn, 11615, tel 67 32 244, www.adepte.ee ; Kontaktisik: Piret Toonpere, tel 5059914, e-post [email protected] Töögrupi koosseis : − Rein Ratas – juhtekspert (KMH tegevuslitsents KMH0066); − Piret Toonpere - keskkonnakaitse spetsialist; töö administreerimine, taustinfo kogumine; mõju hindamine linnaelustikule, sotsiaal-majanduslikud mõjud; − Raido Kreilis - maastikukaitse ja –hoolduse spetsialist; planeeringu vastavuse analüüs ülemuslikele strateegilistele dokumentidele; mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne mõju ja linnaruumiline mõju; KSH raames koostasid ekspertarvamused või modelleeringud: − Henn Pärn - metsaökosüsteemide ekspert (Eesti Maaülikooli vanemteadur, bioloogiakandidaat); külastuskoormuse suurenemise mõju hindamine Merimetsa rohealale; − Meelis Uustal (MTÜ Tallinna Linnuklubi) - keskkonnaspetsialist-ornitoloog; mõju hindamine planeeringuala ja Merimetsa roheala linnustikule; − Valter Petersell (Eesti Geoloogiakeskus OÜ) - hinnang ala radooniriskile; − Ants Tara (EcoLabor OÜ) – pinnasereostuse uuring; − Hendrik Puhkim ja Esta Rahno (Ramboll Eesti AS) – liiklusmüra modelleerimine; − Kaisa Kesanurm (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) – õhusaaste modelleerimine; − Tarmo Sulger (Stratum OÜ) – liikluskoormuse prognoos; − Indrek Tamm ja Madis Metsur (AS Maves) – hüdrogeoloogline hinnang. Sotsiaal-majandusliku mõju hindamise juures konsulteeriti hr Harry Raudverega (sotsiaalteaduste magister) ning kultuurilise mõju hindamisel TLÜ Eesti humanitaarinstituudi kultuurigeograafia vanemteaduri Helen Sooväli-Seppinguga. Lisaks osales töös Tartu Ülikooli Türi Kolledži üliõpilane Roosi Arula. Töö käigus konsulteeriti Tallinna linna pädevate ametkondadega. Asjast huvitatud isikud ja asutused: − OÜ Alfa Property (arendaja); − AS K-Projekt (detailplaneeringu koostaja); − Planeeringuala ja naaberkinnistute omanikud; − Tallinna linna elanikud, ettevõtted, asutused ja laiem avalikkus; − Valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikeühendused (EKO, Linnalabor, Pelgulinna Selts, Jätkusuutlik Tallinn, Meie linn, Telliskivi selts, Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ); − Tallinna Linnavalitsus; Tallinna Keskkonnaamet; Tallinna Linnaplaneerimise Amet; − Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon (järelevalvaja); − Keskkonnaministeerium; − Sotsiaalministeerium; − Kultuuriministeerium;
14 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Tallinna Kultuuriväärtuste Amet; − Muinsuskaitseamet; − Tallinna Transpordiamet; − Põhja-Tallinna Linnaosa valitsus; − Kristiine Linnaosa valitsus; − Tallinna Maa-amet; − Tallinna Haridusamet; − Tallinna Spordi- ja Noorsooamet; − Tallinna Kommunaalamet; − Tallinna Tervisekaitsetailtus; − Haju Maavalitsus. 1.3. KSH korraldus ja avalikustamine Detailplaneeringu ja KSH algataja on Tallinna Linnavalitsus, mida KSH küsimustes esindab Tallinna Keskkonnaamet. Keskkonnamõju strateegilise hindamise viib läbi OÜ Adepte Ekspert koostöös detailplaneeringu arendaja (Alfa Property OÜ) ja detailplaneeringu koostajaga (K-Projekt AS). KSH järelevalvaja on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, kelle ülesandeks on KSH menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse kontrollimine ning KSH programmi ja aruande heakskiitmine. KSH läbiviimine toimus avaliku protsessina. KSH algatamisest teavitati vastavalt nõuetele ajalehes Postimees, samuti Ametlikes Teadaannetes. KSH programmi koostamisel küsiti seisukohti Keskkonnaministeeriumilt, Sotsiaalministeeriumilt, Kultuuriministeeriumilt, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonilt ja Tallinna Keskkonnaametilt. Eelnevalt teavitati KSH programmi avalikust väljapanekust ja arutelust Tallinna linna ja Adepte Eksperdi kodulehtedel, ajalehes Postimees ja Ametlikes Teadaannetes. KSH programmi avalik väljapanek toimus 14-27.09.2009. Programmiga sai tutvuda Tallinna linnavalitsuse infosaalis, Põhja-Tallinna valitsuse infosaalis, Adepte Eksperdi kontoris ning veebilehtedel http://www.adepte.ee/at/teated/hipodroom/ ja http://www.tallinn.ee/g3566s45718 . Veebilehtedel olid sealjuures asjakohased dokumendid kättesaadavad kogu KSH koostamise perioodil. Avalikustamise perioodil oli võimalik küsimusi, ettepanekuid ja vastuväiteid esitada Tallinna Keskkonnaametile või OÜ Adepte Eksperdile. Programmi avalik arutelu toimus 09.10.2009 koos DP eskiisi aruteluga Põhja-Tallinna Linnaosavalitsuses. Peale laekunud küsimustele vastamist ning laekunud ettepanekutega programmi täiendamist esitati programm Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile heakskiitmiseks. KSH programm heakskiideti Keskkonnaameti poolt 06.11.2009 HJR nr 6-8/7654- 11. KSH aruanne valmis 2009 a novembrikuus ning vastavalt Tallinna Keskkonnaameti ettepanekutele täiendati aruannet detsembris 2009. KSH avalikustamine toimus 11.01-03.02.2010. Avalikustamise perioodil laekus kolm ettepanekute kirja. Ettepanekuid esitasid Terviseameti Põhja Talitus, MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn ning ühiskiri laekus kodanikuühendustelt MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Linn, MTÜ Linnalabor ja Hobumajanduse Edendamise MTÜ. Kirjalikele pöördumistele vastati KSH koostajate poolt kirjalikult ning nii ettepanekute kirjad kui vastused neile on lisatud KSH aruande lisasse 17. Ettepanekute alusel täiendati KSH aruannet ning ettepanekuid arvestati nii suures ulatuses kui see oli asjakohane või põhjendati vastuskirjades ettepanekute mittearvestamist. Kuna osaliselt väljusid laekunud kirjades esitatud ettepanekud KSH pädevusest (esitati ettepanek planeeringu koostamise lõpetamiseks jms), siis edastati laekunud kirjad ka arendajale, planeeringu koostajale ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.
15 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
KSH aruande avalik arutelu toimus 03.02.2010 kell 13:00 Põhja-Tallinna LOV saalis. KSH aruande avalikust arutelust osavõtt oli arvukas (v.t. Lisa 16) ning küsimusi esitati aktiivselt. Arutelul olid kohal ka nii arendaja kui planeeringu koostaja esindajad. Kõigile arutelul esitatud küsimustele vastati kohapeal. KSH aruandesse peale avalikustamist tehtud täiendused on esitatud sinist värvi tekstina. KSH aruanne koos lisadega esitati Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile 10.02.2010. Keskkonnaamet pidas vajalikuks täiendavate ettepanekute esitamist KSH aruandele. Nimetatud ettepanekute alusel tehtud täiendused aruandes on arusaadavuse huvides esitatud rohelist värvi tekstina. 1.4. Metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) (RT I 2005, 15, 87). Vastavalt KeHJS § 2 lõikele 2 on KSH eesmärk arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH eesmärgiks on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel tehakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustamist. Samuti on KSH eesmärgiks selgitada, kas kavandatava tegevusega kaasnev keskkonnamõju võib ületada piirkonna keskkonnataluvust ja põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. KSH protsessi jagati etappideks: − protsessi algatamine, ülesande koostamine; − kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; − huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; − asjassepuutuva materjali kogumine; − tausta kirjeldamine; − keskkonnauuringute läbiviimine; − alternatiivide püstitamine, hindamine ja võrdlemine; − oluliste keskkonnamõjude hindamine ja leevendavate meetmete väljatöötamine; − avalikustamine. Mõjude hindamisel kasutati keskkonnamõju hindamise üldkasutatavat metoodikat. Koostati oluliste mõjude väljaselgitamiseks hindamismaatriks; analüüsiti mehhanisme, mis mõju avaldavad. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. Peamiseks metoodiliseks juhendmaterjaliks oli: − Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, − Põder, T. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn, 2005. − Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. 1999.
16 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Therivel, R., Morris, P. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition. 2009. Keskkonnamõju hindamisel toimusid piirkonnaga tutvumiseks, probleemide analüüsiks ning planeeringulahenduse täpsustamiseks välitööd, kasutati olemasolevaid planeeringute, uuringute ja muude allikate materjale. Lisaks viidi läbi pinnasereostuse määramiseks laborianalüüsid ning modelleeriti müra- ja õhusaastet. Protsessi käigus tehti koostööd arendaja, linnavalitsuse ametnike, planeerimisdokumendi koostaja ja keskkonnaekspertide vahel. Hindamisel arvestati ka väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Keskkonda on käsitletud elukeskkonnana kõige laiemas tähenduses – nii loodus- kui inimtekkelise keskkonnana, mis hõlmab ka sotsiaal- ja majandussfääri, lähtudes KSH programmist. Mõjude hindamine toimus konsensuslikul ekspertmeetodil analüüsi, järeldamise ja arutelu teel. KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. 1.5. Lähtematerjalid KSH koostamiselt võeti lähtematerjalideks: − Tallinna Linnavalitsus 06.05.2009 korraldus nr Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas. − K-Projekt AS. Töö nr 07134. Tallinn, Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis. − QP Arhitektid OÜ. September 2008. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse töö. − Salto Arhitektuuribüroo OÜ. September 2008. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse töö. 1.6. Õigusaktid Töös arvestatakse järgmisi Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi kehtivaid asjassepuutuvaid õigusakte: − Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest − Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest − Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269 − Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82 − Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) − Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a määrus nr 171 − Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord, Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrus nr 155 − Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) − Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) − Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4.03.2002. a määrus nr 42 − Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579)
17 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, 512) − Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) − Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) − Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298) 1.7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel Olulisi raskusi KSH aruande koostamisel ei esinenud. Teatavaid viivitusi põhjustas DP ja KSH ametliku algatusotsuse viibimine erinevatel põhjustel. Sellest tulenevalt on ka mitmed KSH alusuuringud teostatud enne KSH ametlikku algatamist. Tekkinud küsimused lahendati koos planeeringu koostaja ning arendajaga. Teatavaks raskuseks KSH läbiviimisel võib pidada ka osade huvigruppide põhimõttelist vastuseisu planeeringule, mis mõnevõrra vähendas sisulist arutelu planeeringu KSH eri aspektide. Siiski ei leia KSH koostajad, et KSH kvaliteet oleks selle asjaolu tõttu kannatanud.
18 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid Kavandatava tegevuse (detailplaneeringu) eesmärgiks on leida uus kasutusfunktsioon Tallinna hipodroomi väljakolimisel vabaks jäävale maa-alale. Keskkonnamõju hindamise metoodikast tulenevalt tuleb hindamise käigus välja pakkuda ning võrrelda erinevaid alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse elluviimiseks. Peamised alternatiivide liigid on maakasutuslikud alternatiivid (all-liikidena mahulised alternatiivid ja erineva juhtfunktsiooniga alternatiivid), tehnoloogilised alternatiivid ja asukohaalternatiivid. Detailplaneeringu korral ei ole võimalik käsitleda asukohaalternatiive traditsioonilises mõistes, kuna detailplaneeringu eesmärk on just määratletud alale detailplaneeringu koostamine. Asukohaalternatiive saab käsitleda ainult kitsendatult käsitledes erinevaid hoonete ja rajatiste paigutuslahendusi planeeringualal. KSHs hinnatavad alternatiivid peavad olema reaalsed. Et alternatiivid oleksid reaalsed, peaksid need vastama õigusaktidele, olema tehniliselt teostatavad ning võimaldama kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega. Samuti on alternatiivide püstitamise eelduseks see, et arendaja on põhimõtteliselt valmis kõiki pakutud alternatiive rakendama (Peterson, 2007). Tulenevalt keskkonnamõju hindamise metoodikast käsitletakse hindamisel alati ka 0-alternatiivi. 2.1. Alternatiiv-0 ehk praeguse olukorra jätkumine 0 - alternatiivi määratlemine tuleneb keskkonnamõju hindamise metoodikast ning see seisneb praeguse olukorra jätkumises. Seega tähendab 0-alternatiiv Tallinna Hipodroomi tegevuse jätkumist Paldiski mnt 50 kinnistul. KSH koostajad näevad 0-alternatiivi puhul kahte allalternatiivi - 0a ja 0b. 0a – alternatiiv seisneb hipodroomi tegevuse jätkumises praeguses seisundis st tegu on 0- alternatiiviga selle traditsoonilises mõistes . Käesoleval ajal on hipodroomi rajatised valdavalt vananenud ning vajaksid rekonstrueerimist. Hipodroomi populaarsus tallinlaste seas pole viimastel aegadel olnud kõrge. Traavivõistluspäevi on aastas ainult 24 ning hipodroom leiab kasutust võrdlemisi väikse elanike arvu poolt. Samas on Hipodroomi asukoht linnaruumiliselt teatava sümboolse tähendusega. Ilma täiendavate investeeringute suunamiseta on oodata hipodroomi edasist lagunemist ja populaarsuse madalal püsimist. 0b – alternatiivina võib vaadelda olukorda, kus hipodroomi arendusse suunatakse täiendavaid investeeringuid, hooned ja rajatised rekonstrueeritakse ning muudetakse kaasaja nõuetele vastavaks. See tähendaks ka hipodroomil toimuvate sündmuste arvu tõstmist ning ettevõtte ulatuslikku turundamist. Siinkohal tuleks märkida, et praegune asukoht seab hipodroomi intensiivsemale kasutusele teatud piirid. Hipodroomi omanike andmetel on praegustes tallides kohti 150 traavlile ning sellest jääb väheks, et korraldada võistlusi üks või kaks korda nädalas, mis oleks hipodroomi edukaks toimimiseks eeldatavalt vajalik. Arendaja hinnangul oleks vaja kohta veel vähemalt sajale hobusele. Ruumipuudus takistab ka korralike hobusekoplite rajamist. Hipodroomi rekonstrueerimine ning kaasaegseks kõigile nõuetele vastavaks ning omanikele tulutoovaks meelelahutusrajatiseks muutmine nõuaks suuri investeeringuid (ning täiendavat ruumi, mida saab võtta ainult Merimetsa roheala arvelt). Kinnistu omanikud on huvitatud linnakeskuses paikneva maa-ala hoonestamisest ning on võtnud eesmärgiks hipodroomile uue asukoha leidmise (potentsiaalse uue asukohana on kaalumisel Saku vald, Lokuta küla). Kuna
19 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne hipodroomi ala kuulub eraomandisse, ei saa selle omanikke kohustada antud asutust selles piirkonnas säilitama. Arvestades ala kuulumist eraomandisse ning senini tehtud töid alale detailplaneeringu koostamiseks (arhitektuurivõistluse korraldamine, linna poolne detailplaneeringu algatamine jne) on võrdlemisi ebatõenäoline 0b alternatiivi rakendumine. Võimalust alternatiivi rakendamiseks näevad KSH koostajad juhul, kui hipodroomi kinnistu vahetab omanikku, kuid selle võimaluse kohane info KSH koostajatel puudub. 0b alternatiivi rakendamine eeldab tõenäoliselt uue planeeringu koostamist, seega on 0b alternatiiv ühtlasi KSH aruandes käsitletava III alternatiivi üks all-alternatiividest ja seetõttu ei ole seda aruandes edaspidi 0-alternatiivi all käsitletud. Antud KSH ülesanne ei ole anda hinnangut hipodroomi praeguse asukoha sobivuseks hobusekasvatuseks ning KSH koostajatel puudub ka vastav pädevus. Siiski märgime, et loomakaitseliselt on hipodroomi praegune olukord seal peetavatele hobustele mõnevõrra ebasoodne (lähedal asuv meri ning Stroomi mets võimaldavad küll liikumisvabadust, kuid linnakeskkonnast tulenevad stressifaktorid ning linnainfrastruktuurist tulenev piiratud liikumisala, sh karjamaa puudumine, võivad mõjutada negatiivselt loomade seisundit. Lisaks vajaksid hipodroomi hooned ja rajatised reneoveerimist.). Loomade seisundi parandamiseks antud asukohas tuleks hipodroomi ala laiendada. Laiendamine on võimalik Merimetsa roheala arvelt. 2.2. Alternatiiv-I ehk planeeringu eskiisi rakendamine (QP Arhitektid OÜ lahendusele tuginev) Alternatiiv I käsitletakse KSH aruandes detailplaneeringu eskiisi (KSHs on alternatiiv I aluseks võetud detailplaneeringu eskiis kujul nagu see oli detailplaneeringu algatamise ja eskiisi avalikustamise ajal. Olulisemaid muudatusi, mis on tehtud eskiisis KSH koostamise perioodil on kajastatud KSH peatükis 10 ) rakendamist arendaja poolt soovitud kujul lähtudes KSH algatamisele eelnenud arhitektuurivõistlusest ja detailplaneeringu koostaja planeeringulahendusest. Detailplaneeringu koostamisele ja KSH algatamisele eelnes parima ruumilise planeerimislahenduse saamiseks ideekonkurss, mille tulemusel määrati maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuri arendamise põhimõtted. Konkursi võitis QP Arhitektide (Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv, Mari Rass, Asko Uukado, kaasa töötas Johan Tali) võistlustöö tänu väga põhjalikult läbianalüüsitud ideelahendusele. Võrreldes teiste töödega oli sellel tööl kõige parem linnaruumi analüüs, piisavalt avalikku ruumi ja antud piirkonda sobilik hoonestus. Plussiks võrreldes teiste töödega saab lugeda ka etapiviisi väljaehitamise võimalust. Võidutöös oli ka Lottemaa eraldiseisva hoonestuse ja pargina lahendatud, võimaldamaks sellel rahulikult sulanduda kõrvaloleva rohelusega. Pikemalt on võimalik detailplaneeringu materjalidega tutvuda eraldiseisva detailplaneeringu kausta vahendusel. Detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad K-Projekt AS kontoris ning KSH aruande lisas 15 on ära toodud eskiisi põhijoonis ja hoonestuskava ettepanek (joonised seisuga 27.01.10 ). Arhitektuurivõistluse materjalid on kättesaadavad http://www.kprojekt.ee/index.php?pID=51 Arhitektuurivõistluse võidutööst lähtudes on detailplaneeringu eskiisil planeeringualal moodustatud 21 krunti: 4 elamumaa, 4 sotsiaalmaa, 1 ärimaa, 2 äri- ja sotsiaalmaa, 4 äri- ja elamumaa, 1 elamu- ja sotsiaalmaa, 1 transpordi- ja sotsiaalmaa ning 4 transpordimaa sihtotstarbega krunti; piiritletud kruntide hoonestusalad; määratud kruntide ehitusõigus ning tänavate maa-alad ja liikluskorraldus; antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.
20 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Detailplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimus, et kõikide kavandatavate kruntide hoonestus tuleb lahendada arhitektuurikonkursi käigus. Hoonete välisviimistluses tuleb vältida imiteerivate materjalide kasutamist (profiilplekk, plastik, tsementkiudplaatidest fassaadikatted ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid); eelistada omadustelt väärikaid, kauakestvaid ja looduslikke materjale (puit, looduslik kivi, klaas ja muud sarnaselt käsitletavad materjalid). Kõikidele kruntidele on ette nähtud katusehaljastuse rajamine (märgime siinkohal, et katusehaljastusena käsitletakse planeeringu puhul ka maa-aluse parkla peal olevat haljastust). Planeeringuala on jagatud järgmisteks kruntideks (Kuna detailplaneeringu protsess on kulgenud paralleelselt KSH-ga, siis on planeeringulahenduse täpsustamise käigus osutunud vajalikuks nii esialgselt määratud positsiooni numbreid kui hoonemahtusid muuta. Selguse huvides on siinkohal muudatused võrreldes esialgselt kavandatuga välja toodud rohelist värvi ja kursiivis kirjana.Välja on toodud ainult muudatused st kui asjaolud on jäänud samaks, siis neid ei korrata. Muudatused on toodud välja lähtudes detailplaneeringu põhijoonisest ja hoonestuskavast seisuga 27.01.2010. Olulisemate muudatuste kirjeldus on lisatud ka KSH aruande peatükki 10.): Pos 1 – Ärikvartal Krundi kasutamise sihtotstarbeks on 90% ärimaa ja 10% sotsiaalmaa. Krundile on kavandatud maksimaalselt 2 hoonet. Suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast 27 m (7 korrust). Hoonesse tuleb lisaks äripindadele kavandada mediateek – raamatukogu (ca 10% hoonemahust). Krundi kirdeosas olemasolev bensiinijaam tuleb integreerida hoone mahtu. Krundile kavandatud sihtotstarve on jäänud samaks. Krundile on kavandatud maksimaalselt 4 hoonet maksimaalse kõrgusega kuni 27,5 m. Bensiinijaama integreerimisest hoone mahtu on loobutud. Pos 2 – Ekstreemspordikeskus Krundi kasutamise sihtotstarbeks on 90 % ärimaa ja 10 % sotsiaalmaa, alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kahe kuni 3-korruselise hoone rajamiseks, millel lisaks maa-alune korrus. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 12 m. Hoonete katused peavad olema maksimaalsel määral käidavad (suvisel hooajal on hoone katus kasutatav rularadadena). Katuse mittekäidav osa peab olema haljastatud. Krundile on kavandatud sihtotstarbeks äri- ja sotsiaalmaa. Tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kahe kuni 4-korruselise hoone rajamiseks. Pos 3 – Klasterelamud Krundi kasutamise sihtotstarbeks on 5% ärimaa ja 95% elamumaa Krundile määratakse ehitusõigus kahe 8-korruselise ja nelja 6-korruselise hoone rajamiseks, millel lisaks maa-alune korrus. 8-korruseliste hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 25 m. Ehitusõigus soovitakse määrata ühe 8-korruselise ja viie 6-korruselise hoone rajamiseks. Pos 4 - Lasteaed ja perekeskus Krundile on kavandatud 120-kohaline lasteaed. Kahel esimesel korrusel asub lasteaed. Alates kolmandast korrusest asub perekeskus, kuhu kavandada kultuuri-, haridus- või tervishoiu asutused. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast 20 m (6 korrust). Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast 19,5 m. Pos 5 ja 6 – Klasterelamud
21 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Krundi pos 5 kavandatav maakasutuse sihtotstarve 100% elamumaa. Krundile määratakse ehitusõigus ühe 8-korruselise ja kolme 6-korruselise hoone rajamiseks, millel on lisaks maa-alune korrus. 8-korruselise hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 25 m. Krundi pos 6 kavandatav maakasutuse sihtotstarve 95% elamu- ja 5% ärimaa. Krundile määratakse ehitusõigus kahe 8-korruselise ja kahe 4-korruselise hoone rajamiseks, millel on lisaks maa-alune korrus. 8-korruselise hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 25 m. Krundile pos 6 määratakse ehitusõigus nelja kuni 6-korruselise hoone rajamiseks. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast on 19,5 m. Pos 7 – Spordikeskus Krundi kasutamise sihtotstarbeks on sotsiaalmaa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata ehitusõigus kuni kolme 4-korruselise hoone rajamiseks. Hoonete maksimaalne kõrgus võib olla kuni 13 m. Krundile on kavandatud sihtotstarbeks äri- ja/või sotsiaalmaa. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast on 13,5 m. Pos 8 - Olemasolev tallihoone (Paldiski mnt 50d) Krundi kasutamise osas võrreldes olemasoleva olukorraga muudatusi ei kavandata. Detailplaneeringu eskiislahenduses asuvad krundil olemasolevad tallihoone ja garaaž, krundi senist maakasutuse sihtotstarvet (100% sotsiaalmaa), krundi piire ega ehitusõigust ei muudeta. Krundile on kavandatud sihtotstarbeks 100 % ärimaa. Krundile määratakse ehitusõigus ühe kuni 4- korruselise hoone rajamiseks. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast on 13,5 m. Pos 9 - Vana tall (olemasolev ehitis) Krundile jääb olemasolev 2-korruseline vana tallihoone, mille ehitusõigust ei muudeta. Hoone alune pind on 600 m² ja maksimaalne kõrgus maapinnast 10 m. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt on kavandatud hoone renoveerida ja kõik originaaldetailid maksimaalselt säilitada. Positsioon 9 liideti positsiooniga 10 v.t. järgmist punkti. Pos 10 – Lottemaa Krundile planeeritakse üks 2-korruseline Lottemaa hoone, mis moodustab ühtse terviku naaberkrundile pos 17 kavandatava Lottemaa pargiga. Hoone maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 13 m. Esialgse nägemuse järgi peaks Lottemaale tulema teater, lastele mõeldud töökojad, mänguplatsid ja mitmesugused võimalused erinevate tundide ja kursuste korraldamiseks. Ümbernimetatud positsiooniks 9. Krundile on kavandatud sihtotstarbeks äri- ja/või sotsiaalmaa. . Krundile määratakse ehitusõigus kuni kolme 2-korruselise hoone rajamiseks. Sealjuures olemasolev vana tallihoone säilitatakse. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast on 13,5 m. Pos 11 – Ribamaja, Pos 12, 13 – Linnavillad Krundi pos 11 kasutamise sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kahe kuni 6-korruselise korterelamu (ribamaja) rajamiseks, millel lisaks maa-alune korrus. Hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla kuni 19 m.
22 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Krundi pos 12 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kolme 6-korruselise ja kolme 4-korruselise korterelamu rajamiseks, millel on lisaks maa-alune korrus. Hoonestusalad on krundile paigutatud selliselt, et 6-korruselised hooned jäävad krundi idaküljele ja 4-korruselised hoonetemahud on paigutatud krundi läänepoolsele küljele Merimetsa tee poole. Krundi pos 13 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 95% elamumaa ja 5% sotsiaalmaa, alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kahe 6-korruselise ja nelja 4-korruselise korterelamu rajamiseks, millel lisaks maa-alune korrus. Hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 19 meetrit. Hoonestusalad on paigutatud krundi servadesse, seejuures 6-korruselised elamud on krundi põhjaküljel. Ümbernimetatud positsioonideks 10, 11, 12, 13, 14. Pos 10, 11, 12 ja 13 sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Pos 14 sihtotstarbeks 5 % äri- ja 95 % elamumaa. Pos 10 antakse ehitusõigus kuni kahe, pos 11 kuni kolme, pos 12 kuni kahe, pos 13 kuni nelja ja pos 14 kuni nelja 6-korruselise hoone rajamiseks. Hoonestuskavaga on kruntidele kavandatud 4 ja 6-korruselised hooned. Suurim lubatud hoone kõrgus maapinnast on 19,5 m. Pos 14 – Linnavillad, Pos 15 - Ribamaja Krundi pos 14 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 100% elamumaa. Krunt jääb planeeringuala lõunaossa Merimetsa tee äärde. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus 6- ja 4-korruselise korterelamu (linnavilla) rajamiseks, millel lisaks kaks maa-alust korrust. Hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 19 meetrit. 6- korruselise elamu hoonestusala on kavandatud krundi põhjapoolsele küljele ning 4-korruselise hoone hoonestusala Merimetsa tänava poolsele küljele. Krundi pos 15 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 90% elamu- ja 10% ärimaa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kahe kuni 6-korruselise hoone rajamiseks (ribamaja), millel on lisaks kaks maa-alust korrust. Hoonete maksimaalne kõrgus maapinnast võib olla 19 m. Ümbernimetatud positsioonideks 15, 16. Pos 15 sihtotstarve on 100 % elamumaa. Pos 16 sihtotstarve on 15 % äri- ja 85 % elamumaa. Pos 15 nähakse ette ehitusõigus kuni nelja 6- korruselise hoone rajamiseks. Pos 16 nähakse ette ehitusõigus ühe kuni 6-korruselise hoone rajamiseks. Hoonestuskava kohaselt kavandatakse kruntidele 4 ja 6-korruselisi hooneid. Pos 16 - Mitmetikasutatav kortermaja Krundi pos 16 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 65% äri- ja 35% elamumaa. Planeeringu eskiislahendusega tehakse ettepanek määrata krundile ehitusõigus kuni 13-korruselise hoone rajamiseks, millel lisaks kaks maa-alust korrust. Planeeringu eskiislahenduse kohaselt võib hoone maksimaalne kõrgus maapinnast olla 44,9 m. Hoone on planeeritud astmelisena selliselt, et Merimetsa tänava poolne hoonemaht on 4- korruseline, loodepoolne hoonemaht on 2–6-korruseline, Paldiski maantee poolne hoonemaht on 10-korruseline ja hoone keskosa on 13-korruseline. Ümbernimetatud positsiooniks 17. Kavandatav sihtotstarve on 75 % äri- ja 25 % elamumaa. Pos 17 – Promenaad Krundi pos 17 kavandatav maakasutuse sihtotstarve on 20% transpordimaa ja 80% sotsiaalmaa, alaliigiga ühiskondlike ehitiste maa.
23 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Krundile kavandatakse promenaad, mis läbib keskelt kogu planeeringuala. Promenaad saab alguse Paldiski maanteelt ja suubub Stroomi metsa ja Stroomi metsa pikendusena kavandatud promenaad kujundatakse rohekoridoriks. Promenaadi läbivad maa-alt risti Ädala tänava pikendus ja sellega paralleelselt kulgev ühendustee ning kahte ärihoonet pos 1 ja pos 16 ühendav maa- alune kaubanduspind. Paldiski maantee poolsele küljele jääb nn sissepääsupark, kus olemasolev kõrghaljastus (peamiselt tammed) säilitatakse. Promenaadi algus ühtib ajaloolise pääsuga Hipodroomile. Kruntidega pos 1, 3, 11 ja 15 piirnevale promenaadi alale on kavandatud hooajalise kasutusega turuplats, kus on võimalik korraldada ka väiksemaid messe. Turuplatsile on kavandatud moodulitest kergelt kokkupandavad letid koos varikatustega. Promenaadi lõpetab nn Lottemaa park, kuhu on planeeritud kõlakoda ja pallimänguplatsid. Promenaadi ala on jagatud positsioonide 18 ja 25 vahel. Pos 18 määratakse 100 % ühiskondlike ehitiste maaks. Alale on kavandatud osa promenaadist, mänguväljakud, park ja kõlakoda. Pos 25 määratakse kas ühiskondlike ehitiste või liiklusmaaks. Pos 18, 19, 20, 21 - Kavandatav tänavamaa Krundid pos 18, 19, 20 ja 21 on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega, mille kaudu lahendatakse juurdepääsud planeeringualale Ädala tänavalt, Paldiski maanteelt ja Merimetsa teelt ning juurdepääsud (pandused) maa-alustele korrustele. Liiklusmaa krundid kavandatud positsioonidele 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja 26. Planeeringualal nähakse ette 3953 parkimiskohta (normatiivne 3587) ja likvideeritakse 67 II väärtusklassi, 133 III väärtusklassi ja 15 IV väärtusklassi hinnatud puud. Asendusistutuse korras istutatavate puude arvuks on 2442. Planeeringuga lisandub ca 1150 korterit, mis tähendab et piirkonda lisandub ca 2700 püsielanikku (lisaks äri- ja sotsiaalpindade kasutajad). Planeeringualal nähakse ette 3774 parkimiskohta (normatiivne 3741). 2.3. Alternatiiv-II ehk planeeringu eskiisi rakendamine (Salto Arhitektuuribüroo OÜ lahendusele tuginev) Nagu eelpool mainitud eelnes DP ja KSH algatamisele arhitektuurikonkurss parima hoonestuslahenduse leidmiseks. Konkursi käigus jäi I ja II koht jagamisele, kuid lõpuks tunnistati parimaks alternatiiv I all käsitletud lahendus. Arvestades, et võit oli suhteliselt napp otsustati KSH käigus alternatiivina käsitleda ka II koha pälvinud tööd. Arhitektuurivõistlusel II koha saavutanud Salto Arhitektuuribüroo (Maarja Kask, Karli Luik, Ralf Lõoke) hoonestuslahendus on kättesaadav http://www.kprojekt.ee/index.php?pID=56 ning lahendust illustreeriv joonis on lisatud lisase 15. Žürii pidas tööd heaks kuna töös kasutati Hipodroomi kaarrada kui koha identiteedi ja märgi hoidjat. Töö säilitas Hipodroomi ruumilise kujundi kui märgi, moodustades sellega keskse avaliku ruumi ja logistilise tsentri. Ringrada on nii ühendustee erinevate funktsioonide vahel kui ka linnaväljak ja peatänav, mis koondab enda ümber aktiivseid tegevusi ning on lähtepunktiks jooksu- ja suusaradadele metsas. Idee on väga looduslähedane, välja on toodud suured haljasalad ja -katusemaastikud. Püüti säilitada sportlikku kuvandit. Ringrajal saavad vastavalt hooajale olla nii turuplats, spordiväljakud kui liuväli. Miinuseks pidas žürii linnaga vähe suhestumist, samuti mitte- etapilist, kallist ja rasket ehitamist.
24 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Lahenduse kohaselt säilitatakse hipodroomi väravahoone, mille juurde on kavandatud uus koht bensiinijaamale ja tallile, mis saab toimida tugipunktina sportlikele tegevustele metsas või ka muuseumina. Lisaks on alale kavandatud 5 tüüpi uut hoonestust. Parkmetsa poolne ala on jäetud hõredama hoonestusega võimaldades maksimaalselt ümbruskonna looduslike kvaliteetide sisenemist planeeritavale alale. Selles tsoonis on ka ühendustänav viidud koos parkla allasõiduga keldritasandile vältimaks takistusi sujuvas liikumises parkmetsalt hipodroomi alale. Ringraja keskele jääb ühekordne avalike ruumide massiiv, mis moodustab tänavafrondi peatänavale ja privaatsed aiad kortermajadele ja ühiskondlikele funktsioonidele. Vitriinakendest ja aedadest moodustub vaheldusrikas tänavafront. Avalikud funktsioonid nagu spordiklubid ja Lottemaa loovad meeleoluka tausta kortermajade hoovidele. Keskse ala pealmine pind on kasutamiseks avalikele funktsioonidele ja vajadusel suletav. Hoovides paiknev hoonestus on varieeruva kõrgusega – Paldiski maantee pool 14- korruseline, keskmises, vanalinna vaatekoridori jäävas osas 7-korruseline ja põhjapoolses osas paviljonilaadne 1-2 korruseline. Hoonete läbiv funktsioon on elamine, tornmajade alumistel korrustel büroo ning põhjapoolses osas avalikud tegevused. Hoovide ümber paiknevad terrassmajad vaadetega parkmetsale. Terrassidega kortermajad moodustavad koos ühekordse hoonestusega lainetava pinnavormiga maastiku. Krundi kaguservas on ratsionaalsemat laadi 7- korruselised kortermajad. Nende täisnurkne idaläänesuunaline planeering on sujuvaks üleminekuks keskse ala eksklusiivsusest ümbruskonna hoonestusmustriks. Kortermajade esimesed korrused saavad tänu heale juurdepääsu võimalusele toimida ka äripindadena. Peamine osa parkimist on lahendatud maa-aluses parklas. Kokku on kavandatud 2900 parkimiskohta. 2.4. Alternatiiv III ehk üldplaneeringust lähtumine planeeringu koostamisel Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala juhtfunktsiooniks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Üldplaneering on koostatud lähtudes hipodroomi paiknemisest antud alal. Arvestades, et nähakse ette hipodroomi väljakolimist tuleks antud alternatiivi puhul leida planeeringualale uus kasutus rajades sinna ainult üldplaneeringus ette nähtud asutusi. Alternatiiv nõuaks seega uue arhitektuurikonkursi korraldamist ning planeeringu koostamise uuesti alustamist vastavalt uuele võidutööle. Lisaks nõuaks see tõenäoliselt ka uue KSH teostamist, sest praeguses KSHs lähtutakse ikkagi lähteülesandena antud arhitektuurivõistluse materjalidest ning detailplaneeringueskiisist. Majanduslikult nõuaks see suuri kulutusi. Lisaks on arendaja huvitatud alale ka äri- ja eluhoonete kavandamisest, mille eeldatav tulu on tunduvalt suurem ühiskondlikest hoonetest. Seega võib antud alternatiivi pidada küllalti ebareaalseks. Alternatiiv saaks reaalselt rakenduda juhul, kui loobutakse planeeringuga kavandatud tegevusest (rakendub alternatiiv 0). Arvestades eelnevat ning asjaolu, et alternatiiv III on tunduvalt vähem läbitöötatud ning konkreetne lahendus, mis ja mil viisil rajataks, puudub, märgivad KSH koostajad, et alternatiivi III puhul antakse keskkonnamõju hinnangud ulatuses, mis on võimalik arvestades lähteandmete puudulikkust.
25 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2.5. Tehnoloogilised alternatiivid Antud planeeringuga ei kavandata tootmisettevõtete loomist. Lisaks pole planeeringu faasis teada ettevõtted, mis planeeringualal tegutsema hakkavad. Seega ei saa käsitleda ka erinevaid tehnoloogilisi alternatiive rajatavatele ettevõtetele. Tehnoloogilistest alternatiividest on võimalik käsitleda veevarustuse ja reoveekäitluslahendusi ning erinevate kommunikatsioonide lahendusi. Seda ka siinkohal teeme.
2.5.1. Veevarustus Planeeringuala asutuste ja elamute veevajadus sõltub suuresti ettevõtte tüübist ning elama asuvate elanike arvust. Põhimõtteliselt on Tallinna linnas veevarustuse rajamiseks kaks võimalust: 1) kasutada puurkaevu vett; 2) liituda Tallinna ühisveevärgiga (AS Tallinna Veega). Vaatlemegi siis neid alternatiive. Puurkaevu vee kasutamine Planeeringualal asub 28 meetri sügavune kvaternaari (Q) veekompleksi puurkaev (katastri nr 15298). Puurkaevu tootlikus 14,5 meetrise alanduse juures on 5,83 l/s. See tähendab, et puurkaev on võimeline tootma ca 500 m 3 vett ööpäevas. Ühe inimese veemajanduskavade arvutustes kasutatav ööpäevane veetarve on 100 l. See tähendab, et puurkaev suudaks veega varustada 5000 inimest. Planeeringualale kavandatakse elukohti kuni 2700 inimesele, millele lisandub orienteeruvalt samas mahus äri- ja sotsiaalpindade kasutajaid. Detailplaneeringu kohaselt peab veevarustus tagama olmetarbeks 974 m 3/d, millele lisandub tulekustutusvesi ( sise 5 l/s ja välis 35 l/s). Lisaks ei vasta puurkaevu vesi joogivee kvaliteedinõuetele ning vajaks puhastussüsteemide paigaldamist enne selle kasutamist joogiveena. Kehtiv Tallinna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava ei toeta ühisveevärgiga kaetud aladel (nagu planeeringuala) uute veehaarete loomist. Arvestades eelnevat, ei ole soovitav põhjavee kasutamine planeeringuala veevarustuseks. Puurkaev tuleb likvideerida vastavalt keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrusele nr 8 Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord . Ühisveevarustusega liitumine Tallinna ühisveevägi ja – kanalisatsiooni arengukava kohaselt on eesmärgiks katta linn ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemiga ning tarbijad sellega ühendada. Sealjuures valdavalt kasutatakse Tallinnas joogiveena pinnavett. Planeeringuala kuulub vee-ettevõtja AS Tallinna Vesi teeninduspiirkonda ning Tallinna Vesi on väljastanud ka tehnilised tingimused planeeringu koostajale ühinemiseks. Üle 90 % Tallinna elanikest (sh kogu Põhja-Tallinn) saab oma joogivee Ülemiste veepuhastusjaamast. Linna veevõrgust aasta jooksul võetud ligi kolmetuhandest proovist vastas määratud näitajate osas Euroopa Liidu joogiveedirektiivi 98/83/EU nõuetele 100% mikrobioloogiliste analüüside tulemustest ning 97,5% keemiliste parameetrite osas. Euroopa Komisjoni joogivee direktiiv nõuab 95% vastavust, seega on joogivee kvaliteet Tallinnas hea ning ei kahjusta inimeste tervist. Tallinna Vesi AS peab tagama oma teeninduspiirkonna varustamise kvaliteetse joogiveega ning suunab selleks veepuhastusseadmete kaasajastamisse pidevalt täiendavaid investeeringuid ( www.tallinnavesi.ee ). Eelnevast lähtudes leiavad KSH koostajad, et planeeringuala veevarustuse rajamine linna ühisveevärgisüsteemist vastab kehtivatele nõuetele ega põhjusta ülemäärast mõju keskkonnale ega inimese tervisele ning seda võib antud juhul pidada parimaks lahenduseks.
26 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2.5.2. Reoveekäitlus, sh sadevesi
2.5.2.1. Reoveekäitlus Kuna planeeringuala asub linna keskuses reoveekogumisalal, siis on reoveekäitluse lahenduseks planeeringuala ühendamine Tallinna ühiskanalisatsioonivõrguga. Kinnistute reovee kanaliseerimise eelvooluks on Paldiski mnt ühiskanalisatsioonitorustik. Tallinna linna ja selle ümbruse reovesi puhastatakse Paljassaare reoveepuhastusjaamas, mis asub linna loodeosas Paljassaare poolsaarel. Reovee puhastamiseks kasutatakse mehhaanilist, keemilist ja bioloogilist tehnoloogiat. Puhastatud vesi suunatakse kolme kilomeetri kaugusel rannikust merre torustiku kaudu, mille lõpus on mere sügavus 26 meetrit. Tänu viimastel aastatel tehtud arendustööde vastab puhastatud heitvesi kõikidele kehtestatud nii kohalikele kui rahvusvahelistele normidele (www.tallinnavesi.ee ). Oluline on näha ette keldrikorruse parklate põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni, kuna parklate vesi võib olla saastunud naftasaadustega. Tekkivate reovekoguste vähendamiseks tuleks nii äri-, sotsiaal- kui eluhoonetes kasutada vettsäästvaid tehnoloogiaid (vettsäästvad WC-potid, dušši- ja kraanisegistid jms).
2.5.2.2. Sademevesi Hoonestuse tihenemine ning vett mitteläbilaskvate materjalidega kaetud alade (suured asfalteeritud parklad, tänavad jne) laienemine takistab sademevee pinnasesse infiltreerumist. Tagajärjeks on vooluhulkade suurenemine sademevee- või ühisvoolukollektorites, millega võivad kaasneda lokaalsed üleujutused. Tänavatelt, parklatest jt kõvakattega pindadelt võib sademevesi kaasa haarata reoained, õli ja kummiosakesi ning selle tagajärjel võib osutuda vajalikuks sademevee puhastamine. Lisaks on kavas hakata sademevee ärajuhtimist maksustama. Seega on linnades sademeveesüsteemi õige kavandamine oluline küsimus. Planeeringu sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb koostada vastavalt AS Tallinna Vesi tehnilistele tingimustele ning Tallinna Vesi peab ka planeeringu veesüsteemide lahendused kooskõlastama. Planeeringu seletuskirja kohaselt on planeeringuala sademevee arvutusäravool kokku Q = 653 l/s ning sademevee kanalisatsiooni eelvooluks Ø 1200 mm sademevee kollektor (nn Seevaldi merrelask). Piki Paldiski maanteed kulgev Ø 500-1800 mm kollektor kavandatakse asendada Ø 800-1000 mm torustikuga. Eelnimetatud torustik muudetakse sademevee kanalisatsioonitorustikuks. Torustiku vana ühendus Ø 2900 mm reovee kollektoriga suletakse. Ühisvoolse kanalisatsiooni kollektori jaotuskambri ülevool suletakse. Sademevee torustike ühendamiseks Seevaldi kollektoriga on planeeritud uus vastuvõtu kamber Paldiski maanteel. Seevaldi kollektor hakkab töötama sademevee kollektorina. AS Tallinna Vesi andmetel ei ole Seevaldi kollektor Ø 1200 mm pikemat aega kasutuses ja Seevaldi merrelask on suletud . Kaalumisel on Seevaldi kollektori ja merrelasu kasutuselevõtt perspektiivis. Antud lahendust käsitleb ka Tallinna koostamisel olev ühisveevärgi– ja kanalisatsiooni arengukava 2009-2020. Arengukava kohaselt on eesmärgiks Seevaldi kollektori lahkvoolseks viimine ning antud kollektori valgala sademevee suunamine otse Kopli lahte. Arengukava kohaselt on selleks kaks võimalust. Seoses Stroomi supelranna pikendamisega Mustoja suunas tuleb sademevee merre juhtimiseks rajada pumbajaam ja merrelask pikkusega vähemalt 500 m, et täita Vabariigi Valitsuse määrusega nr 269 kehtestatud sademevee veekogusse juhtimise nõudeid. Alternatiivina tuleb analüüsida ka võimalust juhtida Seevaldi kollektori sademevesi torustikuga planeeritava pumbajaama juurest Mustoja suudmeni ja sealt koos Mustoja sademeveega merre. Lõpliku otsuse tegemiseks tuleb koostada kahe variandi võrdlus koos keskkonnamõjude strateegilise 27 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne hindamisega, mille käigus täpsustatakse võimalik lahendus ja projekti maksumus. Antud planeeringuala sademevee suunamine Seevaldi kollektori kaudu merre saab võimalikuks alles pärast eelpool nimetatud projekti ja selle KSH koostamist ning sellest lähtuva tegevuse elluviimist (ÜVK kohaselt aastal 2013). Enne antud tegevuse jõustumist tuleb planeeritava ala sademeveed suunata ära vastavalt Tallinna Vesi AS kehtestatavatele tingimustele. Kuni Seevaldi merrelasu valmimiseni on reaalne, et jätkub piirkonna sademevete suunamine ühisvoolulisse tunnelkollektorisse nr 3. Juhul kui Tallinna Vesi AS leiab, et olemasolev sademevetesüsteem ei võimalda praegusel kujul kogu planeeringuala sadevete vastuvõtmist on neil võimalik kehtestada planeeringule omapoolsed täiendavad tingimused (ajalised ja koguselised piirangud ehituse elluviimiseks), mis tagavad sademevete nõuetekohase käitlemise kuni uue sademevee merrelasu valmimiseni. KSH ülesandeks ei ole koostada detailset sademevee lahenduse projekti, kuid KSH peab andma soovitusi keskkonnakaitseliselt eelistatumate lahenduse jaoks ning seda ka siinkohal tehakse. Sadevete käitlemise konkreetne projekt tuleb koostada detailplaneeringu ja edasise projekteerimise käigus. Säästva arengu põhimõtteid jälgides ning keskkonnariskide vähendamiseks on soovitav leida ökoloogilisi lahendusi sademevee kanaliseerimisevajaduse vähendamiseks. Võimaluseks seda teha on kasutades jätkusuutlike sademeveesüsteeme ( Sustainable drainage systems – SUDS ). Tegu on Euroopas järjest enam kasutust leidva lahendusega, mida on püütud rakendama hakata ka Eestis. Näiteks koostas OÜ Alkranel 2005 aastal Tartu kohta uurimustöö alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide kohta. Antud tööst on edukalt võimalik lähtuda ka Tallinna linna ning antud ala puhul. Järgnevalt toome ära jätkusuutliku sademeveesüsteemi puhul enamkasutavad meetodid, mida oleks võimalik ka antud planeeringuala puhul rakendada. Meetodite kirjeldamisel on lähtutud OÜ Alkraneli 2005 aasta tööst Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimustöö ning jätkusuutlike sademeveesüsteemide veebilehest http://ciria.org/suds/ . 1) Ennetamine Ennetamine seisneb vett läbilaskmatute pindade osakaalu minimaliseerimises ja reostusvõimaluse vähendamises kasutades kõvakattega pindade regulaarset kuivpuhastust. Antud planeeringu puhul lahendatakse parkimine valdavalt maa-aluselt, mis võimaldab vältida suurte maa-alade asfalteerimist parklate tarbeks. Vältimaks hoonestatud aladel kanaliseerimist vajavate sadevete koguseid on heaks vahendiks murukatused. Murukatused Murukatused võib ehituse järgi jagada kahte gruppi: − ekstensiivne katusehaljastus: suhteliselt õhuke kasvupinnase kiht (5-15 cm); võimelised kasvama vaid vähesed taimeliigid: mitmed turdlehelised (perekond kukehari jms) ning alvarikooslusele iseloomulikud taimeliigid nagu harilik nurmnelk, nõmm-liivatee jne. Sellised liigid on vähenõudlikud ning ei kasva omavahelise konkurentsi tõttu väga pikaks, mistõttu ekstensiivne murukatus ei vaja pidevat hooldust; − intensiivne katusehaljastus, sh katuseaiad: iseloomulik on tüse kasvupinnase kiht, mis võimaldab kasvatada eriliigilisi taimi, sh puid ja põõsaid; vajab pidevat hooldust ning tugevamaid katusekonstruktsioone; võimalik kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel.
28 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kui katusepind on kaetud murukatusega, siis imab kasvupinnas ning sellel kasvav taimestik endasse selle vee, mis muidu voolaks saju ajal kohe kanalisatsioonisüsteemi. Olukorras, kus sademete hulk on suurem kui murukatus mahutada suudab, mängib kanalisatsioonile langeva hüdroloogilise koormuse (so löökkoormuse) vähendamisel rolli murukatuse võime sademevee liikumist aeglustada ning selle väljavoolu pikema aja peale jaotada. Murukatuste kasutamisel kanaliseeritava sademevee hulga vähendamiseks ning löökkoormuse puhverdamiseks on Eesti tingimustes kõige otstarbekam kasutada ekstensiivseid murukatuseid, kuna need on piisavalt kerged ning ei nõua oluliselt tugevamate katusekonstruktsioonide kasutamist ning vajavad vähem hooldust. Ekstensiivsed murukatused seovad suvekuudel 70-100% sademetest, kevad- ja sügisperioodil 40 - 50% ja talvel pärast kasvupinnase jäätumist 0%. Planeeringualale kavandatavate hoonete lahendus, sh katuselahendused tuleb täpsustada edasiste arhitektuurivõistluste ja projekteerimise käigus. KSH koostajad leiavad, et katusehaljastuse kasutamine antud juhul oleks igati soovitatav. Eriti arvestades, et haljaskatused pakuvad lisaks sademevee kanaliseerimisvajaduse vähendamisele ka elu ja toitumispaiku elustikule; mahendavad oluliselt temperatuurikõikumiste mõju katusekattematerjalidele ning blokeerivad täielikult selleni jõudva päikesekiirguse pikendades katusekattematerjalide eluiga mitmekordselt; neid on võimalik kasutada rekreatiivsetel eesmärkidel. 2) Vett läbilaskvate pindade kasutamine Meetod seisneb kergliiklusteede ning maapealsete parklate kattena vett läbilaskvaid materjale kasutamises. Lihtsamaks pinnakattematerjaliks on sealjuures killustik või tugevdatud muru. Arvestades, et ei killustik ega tugevdatud muru pole linnatänavate intensiivsust arvestades just kõige sobivam lahendus on võimalik kasutada poorset asfalti või vett läbilaskvaid tänavakive. Vett läbilaskvaid pinnakatteid oleks edukalt võimalik kasutada planeeringuala kergliiklusteede puhul, kuhu pole kavandatud autotranspordi sattumist ning kus puudub seega oht sademevee ülenormatiivseks reostumiseks. Vähese liiklusega aladel, eeskätt parkimisplatsidel tuleks senisest hoopis rohkem kasutada murukivi. 3) Puhverribade kasutamine Puhverribad kujutavad endast haljastatud kaldpindasid, mis asuvad kõvakattega pindade ääres ning omavad mõningast puhastusefektiivsust neist ülevoolava vee käitlemisel. Üldjuhul koosnevad puhverribad tavapärastest muruliikidest jms vastupidavamatest heintaimedest. Ka looduslikku roheala saab puhverribana kasutada, kui see koosneb liigniisketele tingimustele vastupidavatest taimeliikidest ning on piisavalt ühtlase pinnaga, et vältida sademevee kogunemist loikudeks. Puhverribade põhifunktsioon on pidurdada sademevee voolukiirust, mille tagajärjel settivad sademeveest välja sinna sattunud tahked saasteained. Tihedast taimkattest läbi voolates pikeneb ka sademevee jõudmine kanalisatsiooni ning eemaldatakse saasteaineid, mida taimed vajavad või akumuleerivad. Ühtlasi imbub osa sademeveest pinnasesse ning seeläbi väheneb kanaliseerimist vajava sademevee hulk. 4) Avatud sademevee kanalid Avatud sademevee kanalites toimub sademevee käitlemine kombineerides sademevee filtreerumist läbi pindmise taimkatte ning imbumist pinnasesse. Avatud sademevee kanaleid on võimalik paigutada kavandatavate/olemasolevate teedega külgnevalt. Haljaskanalid 29 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Haljaskanalid sarnanevad paljuski tavapäraste konventsionaalsete kanalitega (kraavidega), mida kasutatakse vee ära juhtimiseks, kuid mis tagavad täiendavalt ka sademevee puhastumise. Haljaskanalite kasutamise eesmärk on eeskätt vähendada sademevee löökkoormust kanalisatsioonisüsteemile või suublale, aeglustades vee voolamist. Pinnase hüdraulilise juhtivuse korral 0,3 m/ööp suudab 2 m laiuse põhjaga haljaskanal 100-meetrise pikkuse kohta siduda 60 m 3 vett ööpäevas. Haljaskanalite rajamist tuleks planeeringu puhul kaaluda teede sadevete kogumisel. Haljaskanaleid on võimalik integreerida linnaruumi kasutades neid linnaruumi ilmestava haljastusena. Kuivad kraavid Kuivad kraavid on analoogsed haljaskanalitele, kuid piki kanali põhja on rajatud kruusaga täidetud sügavam vagu, mille all asub filterkangaga eraldatud drenaažikiht ning torudrenaaž. Kuivade kraavide kasutuseesmärk on filtreerida ja puhastada sademevett saasteainetest ning vähendada sademevee löökkoormust kanalisatsioonile. Iseseisva süsteemina kuivad kraavid kanaliseeritava vee hulka oluliselt ei vähenda ning kraavi põhjast torudrenaažiga kogutud vesi vajab edasist käitlemist alternatiivsetes süsteemides või suunamist kanalisatsiooni. Kuivades kraavides filtreerub veehulk läbi filterpinnase maksimaalselt 24 tunni jooksul. 5) Tiigid Sademevee kogumise tiigid kujutavad endast mitmeosalist, püsiva veetasemega basseinide ning mõnikord madala, märgala sarnase ala kompleksi. Tavalisest tiigilaadsest veekogust eristab sademevee kogumise tiike ka eelbasseini olemasolu, milles settib välja sademeveega tiiki sattuv liiv jms tahked osakesed. Sademevee kogumise tiigid suudavad ajutiselt mahutada paduvihma tagajärjel tiigi valgalas maha sadanud veehulga ning äravool tiigist toimub pikema (kuni mõnepäevase) perioodi jooksul, mille vältel osa veest ka aurub ja infiltreerub tiigi märgala laadses osas. Seega aitavad sellised tiigid osaliselt vähendada kanaliseeritava sademevee mahtu ning alandada äravoolu maksimume. Sademevee kogumise tiikides toimuvad sademevee puhastamisel järgnevad mehhanismid: − Tahkete osakeste settimine tiigi põhja; − Saasteainete bioloogiline ärastus taimede, vetikate ja bakterite poolt; − Osade saasteainete degradatsioon. Arvestades, et planeeringualale kavandatakse ka parki, siis oleks võimalik pargi kujundusse integreerida ka sademevee kogumise tiigisüsteem. 6) Imbsüsteemid Sademevee imbsüsteemid kujutavad endast süsteeme, mis suudavad ajutiselt koguda sademevett ning juhtida seda mõnepäevase perioodi jooksul pinnasesse. Imbsüsteemid jagunevad kolme gruppi: imbkraavid, imbväljakud ning imbkaevud. Imbkraavid Imbkraav kujutab endast kaevikulaadset, suhteliselt lühikest kraavi, mis on täidetud killustikuga vms sarnase materjaliga, et luua ajutine maa-alune reservuaar sademevee hoidmiseks. Sademevesi juhitakse reservuaari ehk nö immutuskihti jaotustorustiku kaudu. Reservuaari kogunenud sademevesi imbub aegamisi läbi kraavi põhja pinnasesse ja lõpuks põhjavette. Imbkraavi peamiseks funktsiooniks on vee puhastamine enne vee immutamist. Korralikult hooldatud imbkraav suudab veest eemaldada nii tahkeid kui lahustunud
30 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
saasteaineid. Saasteainete eemaldamine toimub nende filtreerumisel, adsorbtsioonil pinnaseosakestele ja mikrobioloogilisel ning keemilisel lagunemisel pinnases. Imbväljakud Imbväljakute näol on tegemist lamedapõhjalise haljastatud väljaku või alaga, mis on igast küljest tammiga piiratud ning asub poorsel või vett hästi juhtival pinnasel. Kui imbväljakule juhitakse sademevett, muutub see ajutiselt madala tiigi laadseks veekoguks, kus vesi mõne päeva jooksul maasse ning seal edasi põhjavette imbub. Kontrollimatu ülevoolu vältimiseks rajatakse imbväljakule tavaliselt ka alternatiivne väljavool, mis rakendub kõrge veetaseme korral. Imbväljakud sobivad ainult suviseks kasutamiseks ning sademevee infiltreerimisvõime säilitamiseks tuleb sõltuvalt imbväljakule juhitava vee kvaliteedist kasutada eelsetitit vms süsteemi, mis vähendab tahkete osakeste kandumist imbväljakule. Imbkaevud Imbkaeve kasutatakse ainult katuselt kogutud sademevee lokaalseks käitlemiseks. Need on mõõtmetelt suhteliselt väikesed, killustiku või poorse pinnasega täidetud maa-alused reservuaarid, kuhu juhitud vesi imbub aegamisi pinnasesse ning sealt edasi põhjavette. Mõelduna vaid katusepinnalt tuleva sademevee käitlemiseks on imbkaevude nö võimsus suhteliselt madal – sõltuvalt lokaalsetest ilmastikutingimustest on maksimaalne valgala suurus kuni 4000 m 2. Avatud sademeveesüsteemide kavandamisel tuleks lähtuda järgmistest pindade osakaalust: − Sademevee tiigid ja avaveelised tehismärgalad – minimaalne pindala 1% valgalast; − Filtersüsteemid ja pinnasfiltrid - minimaalne pindala 1-2,5% valgalast; − Imbsüsteemid - minimaalne pindala 2-5% valgalast; − Avatud kanalid (haljaskanalid) – minimaalne pindala 1-7% valgalast. Tallinna linna viimase 3-aastase perioodi maksimaalne sademetehulk on olnud 51 mm/ööp (EMHI Harku AJ andmed). Avatud ja looduslähedased sademevee süsteemid peaksid suutma mahutada 75-100% ööpäevasest sademeveest ning suutma selle edasi suunata 48 tunni jooksul. Sellest lähtuvalt võib teostada näitliku arvutuse: 100 m 2 parklapinnalt võib ööpäeva jooksul 2 3 maksimaalsete sademete hulga korral koguneda 51 mm/ööp x 100 m = 5,1 m sademevett. Vastavalt on minimaalne avatud pinna vajadus planeeringuala kõvakattega aladel 5,1% kaetud alade pindalast (soovitav siiski 8-10%). Nagu eelnevalt öeldud ei ole KSH eesmärk koostada planeeringualale sademeveelahenduse projekti, kuid soovitame tungivalt kasutada eelpooltoodud lahendusi planeeringuala sademevee käitlemisel ja suunamisel.
2.5.3. Elektrivarustus Kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on osaühingu Jaotusvõrk Tallinn-Harju piirkonna väljastatud tehnilised tingimused. Säästva arengu põhimõtete järgimiseks oleks soovitav võimalusel integreerida lisaks nn rohelisi lahendusi elektrienergiaga varustamiseks (näiteks võimaldaksid hoonele paigaldatud päikesepaneelid vähendada võrgust sisse ostetava elektri hulka, lisaks on need arhitektuurselt atraktiivsed ja keskkonnasõbralikud). Konkreetsed lahendused tuleb välja töötada edasiste arhitektuurikonkursside ning hoonete projekteerimise faasis.
31 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2.5.4. Soojavarustus Planeeringuala kuulub Tallinna Soojuse hallatavasse kaugküttepiirkonda (planeeringualal paiknevad ka soojusvõrgud) ning kruntide soojavarustuse lahenduseks on väljastatud liitumistingimused. Kaugküttevõrguga ühinemine on hetkel ka kõige keskkonnasõbralikum soojavarustuse võimalus, sest alternatiiviks olev oma katlamaja rajamine tõstaks piirkonna õhusaastetaset ning oleks tõenäoliselt ka majanduslikult ebaotstarbekas. Hoonete rajamisel tuleks järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja seega energiatarbimist. Hoonete projekteerimisel ja ehitusel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded ning uute hoonete energiatõhususarv peaks jääma klassi A-C.
2.5.5. Jäätmekäitlus Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Tallinna haldusterritooriumil. Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Seega puuduvad Tallinna haldusterritooriumil alternatiivid jäätmekäitluse korraldamiseks.
2.5.5.1. Ehitusaegne jäätmekäitlus Planeeringuala ehitustööde käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusjäätmete käitlemine kooskõlastada keskkonnaameti jäätmespetsialistiga lisades ehitusprojektile jäätmete käitlemise kava ning ehitise kasutusloa taotlemise dokumentidele keskkonnaametis kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule; rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel. Loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid. Et võimaldada ehitusjäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb need koguda liigiti. Eraldi konteineritesse tuleks koguda: − puit; − kiletamata paber ja kartong; − metall (eraldi must- ja värviline metall); − mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); − raudbetoon- ja betoondetailid; − tõrva mittesisaldav asfalt; − kiled;
32 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− ohtlikud jäätmed (ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, saastunud pinnas, asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, õli- ja naftasaadused jne). Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi ja vastavalt kehtestatud korrale anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Lähtudes jäätmeseaduse § 23 sätestatud läheduse põhimõttest tuleb tekkivad jäätmed taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
2.5.5.2. Kasutusaegne jäätmeteke Tallinna haldusterritoorium kuulub tiheasustusalana tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik. Piirkondades, kus on rakendunud korraldatud jäätmevedu, on jäätmevaldajad kohustatud andma olmejäätmed üle jäätmehoolduseeskirjas sätestatud tingimustel. Planeeringuala kuulub alates 01.06.2009 9. jäätmeveopiirkonda (Merimetsa- Kelmiküla-Pelgulinn) ja jäätmeveo korraldajaks on OÜ Prügivedu Tallinn. Planeeringualal tekkivad jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda: − paber ja kartong; − pakendid; − ohtlikud jäätmed; − biolagunevad aia- ja haljastujäätmed; − biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; − probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud; − põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid; − suurjäätmed; − metallid. Jäätmete kogumiskoha planeerimisel, jäätmemahutite tähistamisel ning nende suuruse valimisel ning tühjendamise sagedusel tuleb lähtuda Tallinna Jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmemahutid tuleb paigaldada kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) pinnale ning soovitatavalt jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Mahuti võib varjata näiteks aia või hekiga. Koht, kus mahuti paikneb, peab olema küllaldaselt valgustatud. Planeeringuala jäätmekäitluse kavandamisel tuleks järgida ka Entec AS poolt koostatud tööd Jäätmehoonete tüüplahenduste väljatöötamine ja nendest lahendustest kataloogi koostamine [http://www.tallinn.ee/est/g2262s25372].
33 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2.6. Asukohaalternatiivid Nagu juba eelpool mainitud ei saa detailplaneeringu puhul rääkida asukohaalternatiividest nende tavapärases mõistes, kuna tegu ongi konkreetsele alale parima kasutusfunktsiooni leidmises. Võimalik on rääkida erinevate hoonete erinevatesse krundiosadesse paigutamiseks. Antud planeeringuala asub müra- ja õhusaasterikka Paldiski maantee ning võrdlemisi rahulikku ning looduslikumat keskkonda pakkuva Stroomi metsa vahel. Sellisest logistilisest asukohast peab tulenema ka hoonete asukohavalik. Mõistlik on paigutada vähem tundlikud hooned nagu äripinnad Paldiski maantee poolsesse külge ning elu- ja puhkefunktsioone kandvad hooned Stroomi metsa lähedusse.
34 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
3. Detailplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega Käesolev peatükk annab ülevaate hinnatava Paldiski mnt 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu seosest ja vastavusest strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidele ja nõuetele. 3.1. Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneeringu (kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682-k) raames on välja töötatud tulevikuvisioon aastaks 2010, milles Harju maakonda kirjeldatakse järgnevalt: − terviklikult ja tasakaalustatult arenev; − keskkonnasõbralik; − kultuuripärandit hoidev; − väljaarenenud sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga; − perspektiivikas ja atraktiivne; − turismi- ja puhkevõimalusi pakkuv. Harju maakonnaplaneeringu kaardi järgi kuulub detailplaneeringu ala olemasoleva hoonestusala hulka. Maakasutuslikult ning visiooniliselt vastab detailplaneering Harju maakonnaplaneeringule . 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu eesmärgiks on loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri tagamine. Tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, seatakse aladele vajalikud kasutustingimused, mis peaksid tagama säästva arengu maakonnas. Teemaplaneeringuga on määratud Harju maakonna rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike paiknemise üldsuunad. Teemaplaneeringu järgi ei kuulu detailplaneeringuala rohevõrgustiku ega väärtuslike maastike hulka. Küll aga asub planeeringuala vahetus lähetuses Stroomi mets, mis kuulub kohaliku tähtsusega (kohalik tasand T10) rohevõrgustiku alade hulka. Kuna detailplaneeringuala ei asu rohevõrgustiku ega väärtuslike maastike hulgas, vastab detailplaneering teemaplaneeringule. Samuti ei lähe detailplaneering vastuollu teema- planeeringu eesmärgiga. 3.3. Tallinna linna üldplaneering Tallinna üldplaneeringuga (kehtestatud 11.01.2001) määratakse Tallinna linna ruumilise arengu põhisuunad ja tingimused. Üldplaneering on koostatud eesmärgiga tagamaks Tallinna sotsiaalne ja majanduslik areng kultuuripärandit ja looduskeskkonda säästval viisil. Tallinna linna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtfunktsiooniks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.
35 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Detailplaneeringu järgi planeeritakse alale rajada korruselamutega elamupiirkond, mille juurde kuuluksid kõik elurajooni teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, meelelahutusasutused jm. Tuginedes eelnevale ei vasta detailplaneering praegusele ala juhtfunktsioonile, mistõttu sisaldab detailplaneering ala üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3.4. Tallinna teemaplaneering "Tallinna rohealad" Tallinna rohealad on määratud koostamisel oleva teemaplaneeringuga „Tallinna rohealad”, mille kohaselt asub planeeritav ala eriotstarbelises rohealas (positsiooninumbriga 316), mis on ülelinnalise tähtsusega pargilaadse iseloomuga roheala. Antud roheala nähakse sotsiaalselt ja ökoloogiliselt olulise alana, mille peamiseks arengusuunaks on ala puhkeväärtuslik (rekreatiivne) areng. Planeeringuala vahetus lähetuses asub Stroomi mets, mis on kohaliku tähtsusega roheala. Stroomi metsa kohta on koostatud kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek. Ekspertarvamuse koostanud eksperdi (Tõnu Ploompuu) arvamuse kohaselt hakkab antud ala kasutusintensiivsus kohati ületama koosluste taluvuse piiri. Samuti näeb ta ohtu, et lähiümbruskonna kinnisvaraarendustega suureneb ala kasutatavus veelgi, mis seaks ohtu koosluste säilimise. Lisaks näeb rohealade teemaplaneering ette tänavahaljastuse või selle vajaduse Paldiski maantee äärde. Teemaplaneeringus „Tallinna rohealad” on ära toodud, et suurte magistraalteede ääres peab olema 4 (2+2) rida puid, kusjuures vähemalt üks rida puid, soovitatavalt koos madalhaljastusega, peab olema kavandatud sõidu- ja kõnnitee vahele. Samuti tuleb arvestada, et haljasriba minimaalne laius peab vastavalt tänavapuu liigile olema 4 m ühe puuderea kohta ning sellel kasvav haljastus peab olema kaitstud tänavapuhastussoola ja vibratsiooni eest. Samuti ei tohi haljastusribale rajada tehnotrasse, välja arvatud haljasala teenindavad rajatised. Muude linnatänavate, sh Merimetsa tee ääres peab teemaplaneeringu kohaselt olema vähemalt 2 (1+1) rida puid. Sealjuures tuleb kavandada vähemalt 4 m laiusega haljasriba kõnnitee ja sõidutee vahele. Detailplaneeringu järgi on Paldiski maantee äärne hoonestus planeeritud nii, et säilib enamus olemasolevast haljastusest, millele lisaks on kavandatud juurde istutada vähemalt kaks rida suure võraga puid. Samuti on planeeritavale alale kavandatud rajada promenaad, mis oma iseloomult oleks park ning ühendaks Stroomi metsa Paldiski maantee haljastusega. 3.5. Tallinna teemaplaneering "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed" Tallinna koostamisel oleva teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” eemärgiks on luua eeldused tasakaalustatud transpordisüsteemi arendamiseks, mis peab väljenduma liikumiste vajaduse vähenemises ja liikumisviiside struktuuri muutuses sõiduautokasutustaseme kahjuks. Lisaks näeb teemaplaneering ette võimalike liikumiskoridoride vajaduse hindamise ning nende fikseerimise eemärgiga säilitada need alad transpordisüsteemi tarbeks muust arengutegevusest puutumatutena. Samuti luuakse teemaplaneeringuga terviklik kergliiklusteede võrk. Tallinna teemaplaneeringu „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed” kohaselt ei planeerita detailplaneeringu alale uusi magistraale ega teid. Planeeringualale jääb olulisematest magistraalteedest Paldiski maantee. Vähendamaks Tallinna kesklinna läbivat liiklusvoolu on teemaplaneeringu järgi tulevikus planeeritud ühendada Paldiski maantee ja Põhjaväil. Selleks ühe võimaliku lahendusena on teemaplaneeringus toodud Põhjaväila – Paldiski maanteed ühendav tunnel. Vastava kava kohaselt peaks tunnel maapinnale väljuma Lille ja Paldiski maantee
36 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne ristumiskoha läheduses. Nimetatud ristmik asub planeeringuala vahetus läheduses. Samas ei asuks kavandatud tunnel detailplaneeringu maa-alal, kuid arvatavasti mõjutaks Paldiski maantee üldist liiklusvoogu ning sellega detailplaneeringuala. Planeeringuala läbib ka mööda Paldiski maanteed kulgev kergliiklustee ning alaga külgnev Merimetsa kergliiklustee. Vastavalt teemaplaneeringule uusi kergliiklusteid planeeringualale ei ole planeeritud . 3.6. Tallinna teemaplaneering "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" Teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” on kindlaks määratud võimalikud kõrghoonete paiknemise asukohad ning perspektiivsete kõrghoonetepiirkondade üldised ehitustingimused. Samuti piirkonnad kuhu ei tohiks kõrghooneid rajada. Suur osa detailplaneeringu alusest maa-alast asub vanalinna Rocca-al-Marest lähtuvas vaatesektoris. Vanalinna vaatesektorites tuleb säilitada vanalinna vaadete dominantsus. Samuti ei tohiks mere ja vanalinna vahele planeeritavate hoonete kõrgused ületada 30 m absoluuti. Detailplaneeringuala arhitektuurivõistluse raames tehtud graafilise analüüsi tulemusena selgus, et vaatesektorite säilimiseks ei tohiks planeeritavale alele ehitavate hoonete kõrgused ületada 25 meetrit maapinnast. Detailplaneeringu järgi ei planeerita vanalinna vaatesektori alale 25 meetrist kõrgemaid hooneid. Tallinna teemaplaneeringuga „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ on Paldiski mnt 50 planeeringuala lähialale ette nähtud Endla tänava kõrghoonete piirkond. Ala asetseb Metalli tänava, Mehaanika tänava, Mustamäe tee ja Endla tänava vahel. Alale on ette nähtud hoonestustihedus 2,7 ja 134 350 m 2 brutopinda. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kogu Endla kõrghoonete piirkond lahendada tervikliku, kogu piirkonda koos külgneva tänavaruumiga käsitleva detailplaneeringuga. Piirkonda võib rajada nii multifunktsionaalsed kõrghooned, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (büroo-, teenindus- või kaubanduspinnad) kui ka multifunktsionaalseid kõrghooned, mille brutopinnast enamiku moodustavad korterid. Eelnevast lähtuvalt ei anna teemaplaneering alale ehitusõigust, vaid on aluseks detailplaneeringu koostamisele, millega tuleb täpsustada nii ehitusmahud, hoonete funktisoon kui ka haljastuslahendus. Tallinna planeeringute registri kohaselt on Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2003 korraldus nr 1560-k ”Mustamäe tee, Endla, Metalli ja Mehaanika tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu koostamise algatamine” kehtetuks tunnistatud Tallinna Linnavalitsuse 16. september 2009 korraldusega nr 1474-k. Uut planeeringut alale KSH koostajatele teadaolevalt koostamisel pole, kuid see võidakse tulevikus algatada. Teemaplaneeringu raames koostatud eksperthinnangu (E-konsult, 2005) ja teemaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise alusel ei nähtu, et Endla kõrghoonestuspiirkonna rajamine mõjutaks olulisel määral piirkonna rohevõrgustikku, eeskätt Merimetsa roheala. Samas siiski on üsna tõenäoline, et antud piirkonna elanikud hakkaksid teataval määral Merimets roheala kasutama. 3.7. Tallinna linna ehitusmäärus Tallinna linna ehitusmääruse (2003) ülesandeks on linna planeerimise, ehitusliku projekteerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmine. Ühe olulise punktina tuuakse antud dokumendis ära, et ehitis peab oma lahenduselt arvestama Tallinnas välja kujunenud arhitektuuri-
37 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
ja ehitustavadega ning oma välisilmelt vastama piirkonna või lähiümbruskonna eripärale ja kujunduslikule stiilile. 3.8. Tallinna linna arengukava Tallinna linna arengukava aastateks 2009-2027 on vastuvõetud Tallinna Linnavolikogu 19.06 2008 otsusega nr 129. Arengukavas on kirjeldatud Tallinna linna arengumudelit järgnevateks aastateks. Arengumudeli järgi seatakse tulevikus kuus peaeesmärki ning iga peaeesmärgi alla terve rida alaeesmärke. Tallinna arengu peaeesmärgid: − Ettevõtlik, tööturul nõutud ja hästi tasustatud tallinlane – suure tootlikkusega majandusega Tallinn. − Vaimselt ja kehaliselt aktiivne tallinlane – mitmekesiste tegevusvõimalustega ning elamusterohke Tallinn. − Turvaliselt kasvav, mitmekülgselt arenev ja elukestvalt õppiv tallinlane – haritud, võimekas ja avatud Tallinn; − Hoolitud, kaitstud ja abistatud tallinlane – maandatud riskidega ja (sotsiaalselt) turvaline Tallinn. − Kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendav ning väärtustav tallinlane –hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn. − Demokraatlikult ja sihipäraselt kohalikku omavalitsust teostavad tallinlased – teadmistepõhise juhtimise ning hea teeninduskultuuriga ja tulemuslikult töötavate linnaasutustega Tallinn. Antud KSH aruande jaoks olulisemaks Tallinna arengu eesmärgiks on „kodu, tööd ja puhkust säästvalt ühendab ja väärtustav tallinlane ning hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinn“. Antud eesmärgiga kehtestaks Tallinna keskkonnasõbralik ning looduskeskkonda säästev areng, mis peaks aitama kaasa inimeste elukeskkonna paranemisele. Detailplaneering on vastav Tallinna arengukavale ning arengukavas toodavate arengu- suundadega. 3.9. Tallinna haljastuse arengukava Tallinna haljastuse arengukava peamiseks eesmärgiks on hoonetevahelise linnaruumi, eelkõige selle haljastatud osa korrastamine ja hooldus, lähtudes säästva arengu pritsiibist. Haljastuse arengukavas rõhutakse, et eluasemete lähetuses paikneva haljastuse vajadust, mistõttu haljastuse planeerimisel, linnaelu korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina linnakeskkonna tehislike elementide kõrval. Sellest tulenevalt tuleb haljastust säilitada maksimaalselt, seda olenemata omandivormist. Haljastuse arengukava koostamisel töötati välja Tallinna haljastuse strateegilised arengusuunad 2015. aastaks. Mille kohaselt kõik Tallinna linna haljasalad on hoolduses ning nende kujundamine põhineb läbitöötatud kontseptsioonil. Selle visiooni peamiseks eesmärgiks on parandada linna välisilmet. Kaudselt toetab visioon elukeskkonna kvaliteedi tõstmist, kuna tõstab esile haljasalade sotsiaalse funktsiooni. Sotsiaalse funktsiooni kohaselt oleks majadevaheline haljastus kasutusel haljasalana ning toimiks inimestele olulise puhkealana . Haljastuse arengukava koostamise käigus määrati hoonestatud alade taimestiku seisund. Seisundit hinnati biomassi, liikide arvu, bioloogilise mitmekesisuse ning koosluste stabiilsuse alusel. Seisundi hindamise käigus selgus, et detailplaneeringu ala taimestiku seisund on halb, kuna
38 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne antud ala on väikese biomassi ja bioloogilise mitmekesisusega. Seisundi isevoolse prognoosi kohaselt detailplaneeringu alal muutusi näha ei ole. Detailplaneeringus planeeritavad tegevused ei ole vastuolus Tallinna linna haljastuse arengukavaga. 3.10. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering Antud KSH aruandes on lähtutud Tallinna Linnavalitsuse korraldusest „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesandest”, kuna Põhja-Tallinna üldplaneering on koostamisjärgus. Silmas pidades käesolevat detailplaneeringu KSH aruannet on oluline, et üldplaneeringuga kavatsetakse: − määrata Põhja-Tallinna linnaosa edasised sotsiaal-majanduslikud arengusuunad; − määratleda säästva ja tasakaalustatud arengu tingimused ning nende sidumine territooriumi sotsiaal-majandusliku arenguga; − selgitada välja ja/või määrata täiendavalt piirkonnas elamufunktsiooniga kasutatavad vabad ja kasutamata piirkonnad; − sotsiaalse infrastruktuuri – lasteaedade, spordihoonete, usuliste ühenduste, avalikult kasutavate haljasalade, supelrandade jms – arenguks vajalike sobivate kohtade väljaselgitamine ja piirkondade kindlaksmääramine ning vajadusel maade reserveerimine; − määrata ühistranspordiliikluse kavandamiseks vajalikud põhi- ja jaotustänavad ja infrastruktuur (sh peatused, terminalid, lõpp-peatused, Park & Ride parklad ja tagasipöördekohad); − määrata ülelinnalise ja linnaosalise tähtsusega haljaskoridoride ja kergliiklusteede asukohad ja rajamise tingimused ning esitada ettepanekud olemasolevate haljakute ja metsade täiendamiseks ning uute haljakute rajamiseks; − välja selgitada olemasolevate tehnovõrkude olukord ja määrata põhiliste uute ja olemasolevate tehnovõrkude trasside asukohad; − täpsustada ja kaaluda võimalike täiendavate vaatekoridoride määramist Tallinna vanalinnale ning linnaosa tähtobjektidele; − määrata säilitamisele kuuluvad alad – väärtuslikud looduspiirkonnad ja kooslused, kaitstavad looduse üksikobjektid ning puhkamisega seotud paigad; − tuginedes algandmetele ja lähtematerjalidele määratleda perspektiivsed, tihendatavad ja muutuvad hoonestusalad, täpsustades nii maakasutusfunktsioone kui hoonestuse üldiseloomu. Hoonestusalade määratlemisel tugineda põhimõttel, et väljakujunenud elurajoonides ei planeerita hoonete ja parklate rajamist olemasolevate rajatud haljas- maade arvelt; − määrata ja täpsustada asukohad elamualadele, äri-, ettevõtlushoonetele, spordiasutustele, sh avalikele spordiväljakutele, puhke- ja haljasaladele. 3.11. Põhja-Tallinna arengukava „Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010” (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 5) raames töötati välja Põhja-Tallinna arengu eesmärgid ja ülesanded 2010 aastani ning kus peamiste arengu eesmärkidena on ära toodud: − kvaliteetset elukeskkonda toetava tehnilise infrastruktuuri väljaarendamine ja linnaosa heakorrastatuse tagamine;
39 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− kvaliteetse hariduskeskkonna ning laste ja noortesõbraliku elukeskkonna välja- kujundamine; − atraktiivse kultuuri-, spordi- ja puhkekeskkonna väljaarendamine; − elanike sotsiaalset toimetulekut toetava hoolekandesüsteemi välja arendamine ja elukeskkonna turvalisuse tagamine; − soodsa ettevõtluskeskkonna väljakujundamine; − kvaliteetse haldussüsteemi väljaarendamine. Detailplaneering on vastavuses Põhja-Tallinna arengukavaga ja sellest lähtuvate eesmärkidega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga ette nähtava maakasutuse juhtfunktsiooniga ning sisaldab selle muutmise ettepanekut. Lisaks on oluline planeeringuga tagada: − rohevõrgustiku toimimine; − vanalinna vaatesektorite alal vaade vanalinnale; − uusehitiste arhitektuuriline sobivus väljakujunenud keskkonda. 3.12. Piirkonna teised planeeringud Planeeringuga haaratud ala asub Tallinna linna võrdlemisi aktiivselt arendatavas piirkonnas ning kuna keskkonnamõjude hindamise aspektist (eeskätt võimalike koosmõjude hindamisel) on oluline ka planeeringuala piirkonna arengusuunad, siis siinkohal käsitleme ka planeeritava ala lähialade võimalikke arengusuundi vastavalt menetluses olevatele või juba kehtestatud detailplaneeringutele.
3.12.1. Paldiski mnt 52, Merimetsa tee 1 ja 1A kinnistute DP Paldiski mnt 52 detailplaneeringu koostamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse korraldusega 31. jaanuar 2001 nr 285-k, kuid Tallinna planeeringute registri kohaselt pole antud DP-d edasi menetletud. Paldiski mnt 52, Merimetsa tee 1 ja 1A kinnistute DP algatuseelne eskiis (seisuga mai 2008) kohaselt kavandatakse seni sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistutel paiknevate haigla- ja majandushoonete ümberehitamist ärihooneteks ning kuni 830 korteriga (ca 2000 elanikku) nelja- ja seitsmekorruseliste korterelamute (kokku 13 elamut) rajamist kinnistu väärtuslikust hoonestusest ja kõrghaljastusest vabadele aladele. DP menetlus ei ole senini kaugemale jõudnud ning Põhja-Tallinna valitsus ei ole DP eskiisi viimasele versioonile poolehoidu avaldanud.
3.12.2. Paldiski mnt 62, 68, 68a ja 68c DP Paldiski mnt 62, 68, 68a ja 68c kinnistute detailplaneeringu kehtestas Tallinna Linnavalitsus 1. oktoober 2008 korraldusega nr 1603-k. Detailplaneeringuga kavandatakse Põhja-Tallinnas 20,65 ha suurusel planeeringualal Paldiski mnt 62, 68, 68a ja 68c kinnistutele kuni 7 ühiskondlikku hoonet suurima lubatud kõrgusega kuni 41 m maapinnast, kuni 2 ärihoonet suurima lubatud kõrgusega kuni 28 m maapinnast ja maksimaalselt 1 tootmishoone kõrgusega kuni 4 m maapinnast. Planeeringuga on lahendatud 1,2 ha suuruse planeeringuala liikluskorraldus, parkimine, heakorrastus, haljastus ja tehnovõrkudega varustamine, lisaks on kavandatud kinnistute liitmine, piiride muutmine ning 3 sotsiaalmaa, 2 ärimaa ja 1 tootmismaa sihtotstarbega krundi moodustamine. Tegu on AS Lääne-Tallinna Keskhaigla laiendusega.
40 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
3.12.3. Pelguranna puhkeala - Merimetsa piirkonna detailplaneering, Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala osas DP on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 28. oktoober 2004 otsusega nr 223. Planeeringuga on kavandatud 16 krunti - 3 transpordimaa krunti tänavate (põhiliselt Helme tänava) rajamiseks, 2 tootmismaakrunti trafoalajaamade rajamiseks, 8 elamumaa sihtotstarbega krunti, 2 sotsiaalmaakrunti ja üldmaakrunt. Planeeringuga on kavandatud Politseiameti Põhja politseiosakonna kuni 4-korruseline hoone (praeguseks valminud), Keskkonnaministeeriumi kuni 3-korruseline büroohoone, spordikeskus koos parklaga (kavandatud Tallinna linnale kuuluvale Kolde pst 69 krundile) ning elamud (8 elamut kavandatavast 12nest on praeguseks valminud).
3.12.4. Kolde pst 75 kinnistu ja lähiala detailplaneering Kolde pst 75 kuulub riigi omandisse ning krundile detailplaneeringu koostamiseks on esitatud avaldus. Detailplaneeringu eesmärgiks on Kolde pst 75 kinnistu jagamine 4-ks krundiks, neist kahele üldmaa sihtotstarbe, ühele transpordimaa sihtotstarbe ning ühele äri- ja ühiskondlike hoonete maakasutuse sihtotstarbe määramine; Helme tn 3 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine üldmaast elamumaaks; Kolde pst 73b pumbajaamale varasemast krundipiiri ettepanekust ja reformimata riigimaast ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine; ehitusõiguse määramine kolmele 5-korruselisele korterelamule (kokku 164 korterit), ühele 5-korruselisele ratsaspordikeskuse teenindushoonele ning ühele 2- korruselisele pargipaviljonile; kavandatav lahendus Stroomi puhkeala aktiivtsooni väljakujundamiseks. Planeeringuga antakse lahendus juurdepääsuteede, tehnovõrkude, haljastuse ja heakorra rajamiseks. Planeeringuga kavandatakse noorte ratsaspordikeskuse rajamist.
41 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
4. Detailplaneeringu õiguslikud alused Planeerimine tuleb läbi viia lähtudes Planeerimisseadusest ning teistest asjakohastest planeerimisdokumentidest. Antud planeeringu puhul on peamisi kitsendusi loovaks seaduseks Muinsuskaitseseadus , millest tulenevad peamised kitsendused kavandatavale tegevusele on välja toodud muinsuskaitseseadust käsitlevas alapeatükis. Lisaks käsitletakse antud peatükis Looduskaitseseadust, kuna võimalik on planeeringuala vahetusse lähedusse kaitseala moodustamine. 4.1. Planeerimisseadus Detailplaneeringu teostamise kohustus on sätestatud Planeerimisseadusega (RT I 2002, 99, 579). Planeeringuga tagatakse antud ala ruumiline planeerimine kui demokraatliku, erinevate elualade arengukavasid koordineeriva ja integreeriva, funktsionaalse, pikaajalise ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgid: − planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; − krundi ehitusõiguse määramine; − krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; − tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; − haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; − kujade määramine; − tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; − keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; − vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks; − vajaduse korral ettepanekute tegemine maa-alade või üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; − vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; − vajaduse korral ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine; − servituutide vajaduse määramine; − vajaduse korral riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine; − kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine; − muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Vastavalt Planeerimisseaduse § 9 lg 7 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.
42 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Planeerimisseadus määrab ära planeeringu koostamise, avalikustamise ning kehtestamise protseduuri ja nõuded. Detailplaneeringu koostamisel tuleb nimetatud nõudeid järgida. 4.2. Muinsuskaitseseadus Hetkel on Muinsuskaitseametis menetluses hipodroomi vana tallihoone arhitektuurimälestiseks kuulutamine, ning selle juurde kaitsevööndi kehtestamine. Muinsuskaitseseaduse § 2 kohaselt loetakse mälestiseks riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Seaduse § 5 kohaselt on mälestise hävitamine või rikkumine keelatud. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt vastutab mälestise säilimise ja selle hooldamise eest selle omanik või valdaja. Ilma muinsuskaitseameti või linnavalitsuse loata on kinnismälestisel või muinsuskaitsealal keelatud: − konserveerimine, restaureerimine ja remont; − ehitamine, sealhulgas ehitise laiendamine juurde-, peale- või allaehitamise teel, ning lammutamine; − katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õuede kinni- ja täisehitamine; − ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ning kruntimine; − krundi või kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; − katusemaastiku, ehitiste fassaadide, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; − ehitisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide, nagu reklaami ja info paigaldamine ning katusele tehnilise seadme paigaldamine, samuti muul viisil mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilme muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine; − siseruumis avatud detailide, ehituselementide ja -konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; − algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; − teede, trasside ja võrkude rajamine ning remontimine; − haljastus-, raie- ja kaevetööd, maaharimine ja õue ümberkujundamine; − teisaldatavate äriotstarbeliste objektide (kiosk, müügipaviljon, välikohvik vms), valgustuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning reklaami paigaldamine. Tallinna vana hipodroomi tallihoone kaitseks on kehtestamisel vastavalt Muinsuskaitse-seaduse §25 lg 1 50 meetrine kaitsevöönd. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kaitse-vööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine; mulla- ja ehitustööd; samuti puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Detailplaneeringu kohaselt planeeritakse vana tallihoone renoveerida. Rõhutatud on, et renoveerimise käigus tuleb maksimaalselt säilitada hoone originaaldetaile. Juhul kui Muinsuskaitseamet peaks vana tallihoone kuulutama arhitektuurimälestiseks ja selle juurde kehtestama kaitsevööndi läheb detailplaneering vastuollu Muinsuskaitseseadusega, kuna planeeringus kavandatu ei ole vastavuses kaitsevööndis lubatuga.
43 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
4.3. Looduskaitseseadus Detailplaneeringu alal ei asu kaitsealal, samuti ei paikne sellel alal ühtegi looduskaitse alust objekti, kuid planeeringuala vahetus lähetuses asub Stroomi mets, mille kohta on tehtud kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek. Stroomi mets on populaarne puhkepiirkond. Suure kasutusintensiivsuse tõttu on sealsed kooslused sattunud ohtu. Ühe ohtu suurendava tegurina nähakse Stroomi metsa läheduses tehtavat kinnisvaraarendust, mis suurendaks ala kasutust veelgi. Stroomi metsa kaitse alla võtmise korral saab metsas viibimist ja liikumist mõnevõrra suunata. Võimalik on teatavate kitsenduste kehtestamine kaitsekorraga (kaitse-eeskirjaga) ning liikumise suunamine nt kaitsekorralduskava või mõne muu Stroomi metsa puudutava planeerimisdokumendi raames. Oluline on ala teedevõrgu ülevaatamine ja korrastamine, st tuleks üle vaadata inimeste liikumiskoridorid, korrastada metsarajad, mis on inimeste liikumiseks vajalikud ning mis ei suuna inimesi metsa tundlikumatesse piirkondadesse (vajadusel katta teed sobiliku materjaliga, paigaldada prügiurnid ja puhkepingid) ning juhul, kui piirkonnas jätkub ratsaspordi tegevus, organiseerida ratsutamine metsas (määrata rajad, kus ratsutamist tohiks harrastada ja katta need sobiliku materjaliga, mis väldib ratsaradade läbimatuks muutumise märgadel aastaaegadel).
Kokkuvõttes võib lugeda detailplaneeringu õigusaktidega kooskõlas olevaks. Detailplaneeringu koostamisel ja ehitustegevuse teostamisel tuleb arvestada hipodroomi vanale tallihoonele esitavate muinsuskaitseliste piirangutega ja nõuetega.
44 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus Käesolev peatükk annab ülevaate kavandatava tegevusega potentsiaalselt mõjutatava ala seisukorrast käesoleval ajal. 5.1. Üldandmed Planeeritav maa-ala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Merimetsa tee, Kolde puiestee, Sõle tänava ja Paldiski maantee vahelises kvartalis Paldiski maantee ääres (joonis 1). Planeeritava maa-ala suurus on 17,81 ha. Planeeritav ala piirneb: − idast ja kirdest Ädala tn 4, 4a, 6a, 8 ja 10 kruntidega ning Paldiski mnt 48a krundiga; − lõunast Paldiski maanteega; − läänest Merimetsa teega; − loodest ja põhjast Kolde pst 75 ning Ädala tn 4d kruntidega.
Joonis 1. Paldiski mnt 50 detailplaneeringuala paiknemine. Punase alana on märgitud detailplaneeringuala. Joonise alus: Maa-ameti kaardirakendus X-GIS ja Tallinna linna linnaosade kaart. Planeeringuala hõlmab järgnevaid kinnistuid (vt pilte lisas 6):
45 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Paldiski mnt 50 kinnistu (78408:803:2610): kinnistu suurus on 157 121 m² ja maakasutuse sihtotstarve 80 % sotsiaalmaa ja 20 % ärimaa. Kinnistul tegutseb 1923 aastast Tallinna Hipodroom, kus asus esialgselt nii 1000 m galopirada kui ka 1100 m traavirada. Olemasoleva hoonestuse moodustavad seitse hobusetalli, kaalumaja, sepikoda, totalisaatoripaviljon koos tribüüniga ja sõnnikuhoidla. − Paldiski mnt 50d kinnistu (78408:803:5540): kinnistu suurus on 3311 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100 % sotsiaalmaa. Kinnistul paikneb Merimetsa Ratsakeskuse hobusetall ja garaaž. − Paldiski mnt 48b kinnistu (78408:803:5390): kinnistu suurus on 3079 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100 % ärimaa. Kinnistul asub 1-korruseline Lukoili tankla. − Paldiski mnt 50b kinnistu (78408:803:7460): kinnistu suurus on 361 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100 % ärimaa. Kinnistul asub 1-korruseline loomatarvete kauplus. − Paldiski mnt 50e kinnistu (78408:803:4060): kinnistu suurus on 113 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Kinnistul paikneb Eesti Energia alajaam nr 240. − Reformimata riigimaa krunt (aadressiga Paldiski mnt 50a): krundi suurus on 220 m². Krundil asub Paldiski maantee ääres ja sellel asub 1-korruseline teenindushoone. − Planeeringualasse jääb osa Paldiski maantee tänavamaast. 5.2. Looduskeskkond
5.2.1. Kliima Planeeringuala kliima on sarnane Tallinna üldisele kliimale. Tallinna kliimale avaldavad suurt mõju pika merepiiriga Tallinna ja Kopli laht ning vahetult Tallinna külje all asuvad Ülemiste ja Harku järv. Siinsele kliimale on iseloomulikud merelised jooned, mille aluseks on eelkõige vee ning maismaa erinev kiirgusbilanss. Harku meteoroloogiajaama andmetel puhuvad Tallinnas kõige sagedamini edela-, lõuna- ja läänetuul. Tallinn on keskmiselt 64 % päevadest tsüklonite mõju all, sügisel ja talvel suureneb selliste päevade hulk 69-74 %-ni ja suvel väheneb 52 %-ni. Päike paistab Tallinnas keskmiselt 1785 tundi aastas ehk 44% võimalikust päikesevalguse ajast. Summaarse kiirguse keskmine aastahulk on ligikaudu 82 kcal/cm 2. Kõige selgem ja päikeselisem on kevad ja suve esimene pool, näiteks juunikuu keskmine päikesepaiste kestus on 298 tundi. Sügisel ja talvel on valdavalt pilvine. Külmaperioodil on Tallinnas ümbritsevate aladega võrreldes soojem. Aasta keskmine o õhutemperatuur on 4,7 C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar, kui keskmin e õhutemperatuur on -5,0 oC. Kõige kuumem kuu on juuli, selle keskmine temperatuur on 16,6 oC. Vegetatsiooniperioodi pikkus, mil keskmine õhutemperatuur aastas tõuseb üle 5 oC on 170...175 päeva. Sademeid on Tallinnas keskmiselt 671 mm/a. Kõige rohkem sajab juulis ja augustis, keskmiselt 79- 80 mm. Kõige väiksem on sajuhulk veebruaris ja märtsis, 32-33 mm, mõnel aastal isegi ainult 2 mm (märtsis 1964). Sademetest on umbes 15 % tahked ja 70 % vedelad (vihm), ülejäänud sademed on segatüüpi. Lumikatet on harilikult novembri esimesest poolest aprilli keskpaigani, püsiv lumikate kestab enamasti detsembri teisest poolest märtsi lõpuni (Tallinna rohealade..., 2008).
46 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5.2.2. Geoloogia ja pinnamood Planeeringualal on 2008. aastal IPT Projektijuhtimine OÜ poolt koostatud ala geoloogiline ülevaade. Töö koostati Eesti geoloogiafondi arhiivimaterjalide põhjal. Käesolevas KSHs on geoloogia kirjeldamisel valdavalt lähtutud nimetatud ülevaatest. Planeeritav ala paikneb meretasandikul Lilleküla mattunud ürgoru kohal. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 4-6 m. Lilleküla ürgorg on lõikunud sügavale aluspõhja kivimitesse (alamkambriumi Lontova kihistu sinisavi) ning täitunud ca 80 m paksuses kvaternaarisetetega. Pindmise kihi moodustavad kuni 2 meetri tüseduselt täitepinnased ja rohealadel muld. Täitepinnase all levivad merelised setted, mis koosnevad enamasti peenliivast või möllisest peenliivast, vähesel määral esineb ka keskliiva. Paiguti esineb kihis orgaanilise aine sisaldust. Kiht on kohev kuni kesktihe, täite all on kiht enam tihenenud. Kihi paksuseks on 2-5 m. Liiva all levivad savipinnased (3 kihti). Nendest pealmine kiht koosneb peamiselt savimöllist, mille paksus on 0,5-2,5 m. Kiht on väikese tugevusega voolava konsistentsiga ja väheplastne. Keskmine kiht koosneb savist ja möllsavist, mille paksus on 2-3 m. Kiht on väikese tugevusega, voolava konsistentsiga ja keskplastne. Savipinnastest sügavamal levib jääjärvelise geneesiga kompleks, mis koosneb plastse savimölli ja tihedama mölli vahelduvatest kihtidest. Kihi paksus on 5-8 m. Savipinnaste all levivad jääjõelise ja jääjärvelise tekkega liivad, mille terasuurus varieerub möllisest peenliivast keskliivani. Kihi paksuseks võib olla ca 3 meetrit. Kvaternaari setete alumise osa moodustab moreen, mis paikneb maapinnast ca 20 m sügavusel.
5.2.3. Radoon Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Värvitu ja lõhnata radoon kuulub inertgaaside hulka, see tähendab ta ei osale keemilistes reaktsioonides. Vees võib ta lahustuda, samuti ka veres ja koevedelikes. Gaasiline olek teeb ta eriliseks teiste uraanirea elementide hulgas, andes talle suurema liikuvuse. Seega, tekkides uraani sisaldavas aines (pinnas, kivim, ehitusmaterjal) on radooni aatom võimeline liikuma aine pooridesse. Sealt edasi on võimalik liikumine difusiooni teel, samuti ka transpordituna õhu ja veega. Kuna radooni radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on lühike 3,8 ööpäeva, siis difusiooni teel on tema levik küllalt piiratud. Maapinnast õhku pääsenud radoon hajub atmosfääris - tema sisaldus välisõhus on ainult 10-20 Bq/m3 [http://www.envir.ee/kiirgus]. Radooni peetakse suitsetamise järel oluliseks kopsuvähi riskiteguriks. Viimastel aastakümnetel elanikkonna hulgas läbi viidud meditsiinilised uuringud Euroopas ja Põhja-Ameerikas tõestavad kopsuvähi ja kõrge radoonikontsentratsiooni vahelist seost. Praeguseks on selgunud ka suitsetamise ja radooni sünergism kopsuvähi tekkel. Rootsis läbiviidud uuringu põhjal põhjustab siseõhu radoon aastas keskmiselt 18% kõigist kopsuvähijuhtudest nende riigis, millest omakorda 90% on seotud suitsetamisega ja 10% juhtudest on tegemist üksnes radoonist põhjustatud kopsuvähiga. Kopsuvähk on Eestis sagedasemaks vähisurma põhjuseks moodustades neist 21%. Radoon meie kodudes põhjustab 12% ehk ligikaudu 90-100 uut kopsuvähijuhtu aastas (Pahapill ja Falk, 2003). Planeeringuala ja selle lähiümbrus asub ürgoru piires, mida täitvad setted on kohati diktüoneemakilda, fosforiidi või rabakivigraniidi puru ja peenese rikkad. Sellised kohad on tavaliselt kõrge Rn-riski alad. Rn-riski alad moodustavad 30 - 40% pindalast, kuid nende olemasolu
47 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne või puudumist on võimalik selgitata ainult väliuuringutele tuginedes. Lähtudes sellest viidi alal KSH raames OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt läbi väliuuring (v.t. lisa 8). Uuringust järeldus, et Eestis kehtivate piirnormide kohaselt kuulub maa-ala pinnas normaalse Rn- sisaldusega pinnaste kategooriasse. Rn sisaldus otsemõõtmisel jäi 5-34 kBq/m 3 piiridesse. Samas leiti, et kuna KSH raames läbiviidud uuringupunktide tihedus oli väike ja esineb Rn täiendav juurdekanne sügavamalt, pole kõrge Rn-risk välistatud. Pinnase looduskiirguse tase jääb Eesti pinnase looduskiirguse foonilise taseme piiridesse ja ei ületa ehitusmaterjalides ja majaaluses pinnases lubatud piiri. Ka pinnase gammakiirguse tase on fooniline ja madalam maksimaalsest soovitatud piirist. EVS 839:2003 standard “Sisekliima“ sätestab, et uute hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radooni sisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m 3. Lähiaastatel on oodata EL nõuete karmistumist ja üle minekut USA nõuetele (maja siseõhus ei tohi Rn sisaldus ületada 150 Bq/m 3), mis tähendab ühtlasi, et juriidiliselt muutuvad radooniohtlikuks pinnased, mille õhus ületab Rn sisaldus 40-45 kBq/m 3. Kuna on oodata radooniriski nõuete karmistumist ning teostatud radooniuuring oli võrdlemisi hõreda proovivõrgustikuga, siis oleks soovitav ette näha täiendavad uuringud vahetult projekteeritavate lasteasutuste, elumajade ja teiste olmehoonete aluses pinnases. Kui nende raames tuvastatakse radoonioht tuleb kasutusele võtta radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud standardiga EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“.
5.2.4. Veestik Planeeritav ala paikneb Lääne-Eesti vesikonnas ja Harju alamvesikonnas.
5.2.4.1. Põhjavesi Planeeringuala asub Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, mille reostusohtlikkus on madal.
Joonis 2. Väljavõte puurkaevu katastri nr 15298 arvestuskaardist: Vee analüüsi tulemused. Allikas: Eesti Geoloogiakeskus. Hüdrogeoloogiaosakond. Põhjaveekataster. Planeeringualal asub 2000 aastal rajatud 28 meetri sügavune kvaternaari (Q) veekompleksi puurkaev (katastri nr 15298), mida kasutatakse tehnilise vee tarbeks. Puurkaevu tootlikkus 14,5 meetrise alanduse juures on 5,83 l/s. Puurkaevu arvestuskaardi vee analüüsi tulemuste kohaselt (joonis 2) ei vasta vesi joogivee kvaliteedinõuetele. 48 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5.2.4.2. Pinnavesi Planeeringualal olulised pinnaveekogud puuduvad. Ala loodeosas on käesoleval ajal paar kuivenduskraavi. Kraave ning tiike leidub ka planeeringualaga külgnevas Merimetsa/Stroomi metsas, neist olulisim on Merimetsa tee äärde jääv eutrofeeruv ja prügistunud tiik. Antud tiik võiks olla oluline kahepaiksete kudemisveekogu, kuid vajaks selleks puhastamist. Kopli laht koos Stroomi supelrannaga jääb planeeringualast ca 1,2 km kaugusele.
5.2.5. Haljastus Joonis 3 . Merimetsa tee ääres asuv tiik. Paldiski mnt 50 ja lähiala puittaimestiku Foto 15.05.2009 Piret Toonpere haljastusliku hinnangu viis läbi dendroloog Olev Abner, välitööd tegid dendroloogid Jüri Elliku, Anu Kaur ja Sille Janson 2007. a mais. Töö käigus identifitseeriti ala piiridesse jäävad puud ja põõsad vastavalt geodeetilisele alusplaanile. Täiendava dendroloogilise inventuuri viis novembris 2008 läbi maastikuarhitekt Piret Kümmel. Hinnati Paldiski mnt 50 kinnistu äärde jääva Paldiski maantee kahe sõidutee vahelisel haljasalal kasvavat haljastust. Mõlema inventuuri puhul lähtuti Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 a määrusest nr 34 „Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord“. Kuna inventuurid on teostatud pädevate ekspertide poolt järgides kehtivaid nõudeid, ei peetud käesoleva KSH käigus täiendava inventuuri läbiviimist otstarbekaks. Seega on alljärgnev planeeringuala taimestiku ülevaade antud eelnevalt koostatud inventuuride ja KSH käigus teostatud välivaatluste põhjal. Paldiski mnt 50 Paldiski mnt 50 alal paikneb hipodroom. Ala keskosas on võistlusrada, mis on lage. Keskosas paikneb vaid ebaühtlane pügatav läikiva tuhkpuu hekk. Kõrghaljastus paikneb ümber võistlusraja kinnistu servades. Puude hulgas on ülekaalus lehtpuud. Paldiski mnt 50 lõuna- ja põhjaossa ning kirdeserva on istutatud pikaealisi, aga aeglase kasvuga harilikke tammesid, mis on mullatingimustele sobivad. Tammede täienduseks on istutatud ka kiirekasvulisi puid nagu saarvahtraid ja keskmise kasvukiirusega puid nagu harilikke (h.) vahtraid, h. hobukastaneid, kaski ja pensilvaania saari. Saarvahtrad näitavad vananemise märke (võrades kuivanud oksad, külili vajumine). Paldiski mnt 50 kirdeservas paiknevad suurevõralised hõberemmelgad. Need vajavad jälgimist ennetamaks harude murdumise ohtu. Alal leidub veel berliini papleid ning alale on levinud mõned hall-lepad, sanglepad, h. haavad, h. toomingad ja raagremmelgad. Loodeossa on istutatud noori pärnasid ja harjutusväljakute ümbrusesse viljapuid (eelkõige aed- õunapuid).
49 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Ala põhjaosas kasvab eri vanusega h. mände. Põõsastest väärivad märkimist ala loodeosas paiknevad ungari sireli hekid. Osadele harjutusväljakute, tallide ja koplite ümber kasvavatele kaskedele, h. tammedele, pensilvaania saartele, h. vahtratele, h. saartele, h. hobukastanitele ja h. mändidele on hobused tekitanud vigastusi. Kolde pst 75 kaguosa Kolde pst 75 alal paiknevad eriilmelised puistud. Kirdeosas paikneb jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi männi-enamusega keskealine puistu, mis on väärtuslik puhkealana. Teine sarnane männi-enamusega puistu paikneb lääne pool Merimetsa tee ääres. Enamik Kolde pst 75 alast katab kuivendatud-madalsoo kasvukohatüübile sarnase taimestikuga halli lepa enamusega metsaeraldis, mille lõunapoolses osas on näha vanu kaeveid. Lisaks hallidele leppadele esineb puistu koosseisus sookaski ja sangleppi. Merimetsa tee ääres paikneb sookase-halli lepa segapuistu. Hallid lepad on seal saavutanud küpsusvanuse ja osa neist hakkab surema. Paldiski mnt kahe sõidusuuna vaheline ala Sõiduteede vahelisele haljasalale on puud valdavalt istutatud plaani järgi. Harilikud vahtrad ja saared on arvatavasti isetekkelised. Alal kasvavad pika elueaga puude keskealised isendid. Peamisteks puudeks on läänepärnad, mis moodustavad allee. Kokku on alal 46 puud II-IV haljastuslikus väärtusklassis.
5.2.6. Loomad, v.a. linnud Käesoleval ajal peetakse planeeringualal ca 200 hobust (täpne ülevaade hobuste arvukuse üle hipodroomi haldajatel puudub) ning tallide juures kasutatakse valvekoeri. Hobused kasutavad treenimiseks Merimetsa roheala pinnasteid ning Kopli ranna ujutusala. Planeeringualaga külgneva Merimetsa roheala loomastikku on uuritud nii Tallinna rohealade teemaplaneeringu kui ka Stroomi metsa kaitse alla võtmise ettepaneku koostamisel. Imetajatest esineb rohealal mutt, halljänes ja üsna arvukalt oravat. Kohatud on ka rebast (keskmise arvukusega) ja nirki (vähearvukas). Elupaik on põhimõtteliselt sobilik ka metsnugisele (küsitluste alusel kunagi kohatud) ja siilile (kohatud mitme aasta eest). Lõksupüügiga on tabatud leethiirt ja kaelushiirt. Tõenäoliselt esineb ka mets-karihiirt. Roheala servaaladel (sh hipodroomil) esineb rändrott ja koduhiir. Eksikülalisena võib kohata metskitse ja põtra. Tõenäoliste läbirändajate ja suvitajatena võib esineda käsitiivalisi (kõik Eesti käsitiivalised kuuluvad II kategooriasse). Rannaaladel esineb kevad-talvel kohati hallhülge (II kat) noorte isendite juhuslikku randasattumist. Merimetsa teest kirdes olevatel lagedatel aladel on teada III kategooria kaitsealuste kahepaiksete (rohukonn ja tõenäoliselt ka rabakonn) ja tähtvesiliku (III kat) esinemine. Viimastel aastatel on kahepaiksete arvukus langenud seoses kudemisveekogude puudumisega. Enamus endiseid kudemisalasid on ehitustegevuse käigus pinnasega kinni aetud. Roomajatest esineb arusisalikku (III kat) ja tõenäoline on rästiku (III kat) esinemine. Merimetsa roheala on laialdaselt kasutatav koduloomadega jalutamiseks, sh on levinud rihmastamata koerte jalutamine.
50 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5.2.7. Linnud Käesoleva KSH käigus koostati MTÜ Tallinna Linnuklubi poolt ülevaade mõjupiirkonna linnustikust (aruanne lisatud KSH lisasse 9). Aruande kohaselt on Tallinna Hipodroomi kõrval paiknev Merimetsa roheala koos Seevaldi pargiga üks Tallinna suuremaid looduskomplekse, mis on linnustikule olulise tähtsusega. Linnustiku mitmekesisuse põhjus seisneb erinevate biotoopide (palumetsad, segametsad, niidukooslused, hoonestatud alad jne) olemasolus. Hipodroomi territooriumil, selle kõrval asuvas Merimetsa rohealal ja Seevaldi pargis ( edaspidi mõjuala ) on kohatud 93 linnuliiki, kellest 64 on haudelinnud. 29 liiki mõjualal ei pesitse, küll aga käivad nad alal toitumas suvel, läbirändel ja/või talvitudes. Kõige erinäolisem on Hipodroomi ala linnustik, kuna sealsetes hoonetes pesitseb arvukalt inimestega kaaslevaid liike nagu koduvarblane, suitsupääsuke, piiritaja ja kivitäks. Mõjupiirkonnas on kohatud 19 kaitsealust liiki, kellest sarvikpütt, kanakull ja valgeselg-kirjurähn kuuluvad II kaitsekategooriasse. Ülejäänud 16 liiki on III kaitsekategooria liigid. Kaitsealuste liikide hulgas esineb ka 9 Linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa liikide nimekirja kantud Euroopas ohustatud linnuliiki. Nendeks on sarvikpütt, rukkirääk, herilaseviu, händkakk, hallpea-rähn, musträhn, valgeselg-kirjurähn, nõmmelõoke ja väike-kärbsenäpp. Ükski neist liikidest teadaolevalt mõjupiirkonnas ei pesitse. Kõiki neid kohtab alal pesitsusvälisel ajal, mil nad on seotud peamiselt Merimetsa rohealaga.
5.2.8. Looduskaitse Keskkonnaregistri andmetel ei asu planeeringualal ja selle läheduses (planeeringualast 1 km raadiuses) looduskaitse all olevaid alasid. Keskkonnaregistri andmetel pole alal ega lähipiirkonnas registreeritud ka kaitsealuste liikide elu- ja kasvukohti. Planeeringualaga külgneva Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku tegi Põhja- Tallinna Valitsus Pelgulinna Seltsi algatusel, ekspertarvamuse koostas Tõnu Ploompuu 2006. aastal. Ekspert soovitab esialgsele piiriettepanekule lisada Merimetsa teest ida ja lõuna poole jäävad alad ning laiendada ala parkidena kaitse alla võetavate Stroomi rannapargi ja Merimetsa (haigla) pargiga. Stroomi mets laiendatud mahus ja piirnevad pargid moodustaksid tervikliku elujõulise roheala Tallinna kesklinnast läänes. Praeguseks ei ole ala kaitse alla võetud. Sama ekspertarvamuse käigus on fikseeritud Stroomi metsas ka III kategooria kaitsealuse taimeliigi roosa merikanni ( Armeria maritima ) kasvukohad, millest lähim jääb planeeringualast ca 350 m kaugusele. Tallinna rohealade teemaplaneeringu käigus teostatud linnustiku uuringu kohaselt kasutavad mitmed II ja III kategooria linnuliigid Merimetsa roheala pesitsus- ja toitumispaigana.
5.2.9. Rohevõrgustik Tallinna rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmiseks on koostatud Tallinna rohealade teemaplaneering (TLPA, 2008). Antud dokument kirjeldab ka rohevõrgustiku kujunemislugu, olemust, seisukorda ja käsitleb selle vajalikkust. Linna rohevõrgustiku peamiseks eesmärgiks on tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond, tagada ökoloogiline tasakaal võimalikult looduslikuna, kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähematel kui kaugematel puhke- ja virgestusaladel.
51 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tallinna rohevõrgustik toimib Tallinna linnas ning linna lähiümbruses paiknevate rohealade kaudu, mis moodustavad rohevõrgustikku kandvad elemendid kõigil selle tasanditel. Roheline võrgustik on olemuselt hierarhiline. Iga järgmine tasand toetab eelmisi ja ka vastupidi. Võrgustiku katkemine ühel tasandil toob kaasa probleeme teistel, eriti allpool paiknevatel tasanditel.
Joonis 4. Väljavõte Tallinna rohealade teemaplaneeringust. Rohealade süsteem kujutab endast rohelist võrgustikku, mis koosneb radiaalsetest, linna keskusest äärealadele suunduvaid rohelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohelistest koridoridest. Teemaplaneeringuga määratletud rohealadele ei ehitata, välja arvatud roheala rajamine vastavalt projektile. Lubatud on ehitada ja paigaldada roheala inventari ning jalakäijate- ja kergliiklusteid (nt viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljakute sisustus jne). Rohealadel võib paikneda hooneid, rajatisi, teid, üldkasutatavaid spordirajatisi tingimusel, et need moodustavad rohealaga ühtse terviku ja on kasutatavad roheala põhikasutust teenindava objektina. Lubatud on olemasolevate objektide rekonstrueerimine olemasolevas mahus ja roheala põhikasutusega sobiv funktsiooni muutmine, mis ei too kaasa autoliikluse intensiivistumist, mürataseme suurenemist ja täiendavat parkimisvajadust rohealal. Uute ehitusalade valik, sh ka infrastruktuuride rajamiseks, peab lähtuma rohealadest ja rohelise võrgustiku toimimisest. Linnaosa ja ülelinnalise tähtsusega rohealadele on oluline tagada juurdepääs eelkõige ühiskondliku transpordi ja 52 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne kergliiklusvahenditega, aga ka autodega. Autodele on vaja ette näha parkimiskohad (parklad), et oleks välditud parkimine haljasalal, eriti massiürituste korraldamise ajal. Rohealade teemaplaneeringu kohaselt kuulub planeeringuala ja selle lähipiirkond III rohelise radiaali (III RR) mõjualasse. III RR kulgeb linna loodeosas ja ühendab endas järgmisi alasid: Falgi park – Härjapea – Pelgulinn – Merimetsa – Rocca al Mare – Kakumäe. III RR on alates Merimetsast lääne poole suhteliselt hästi välja kujunenud, sisaldab endas ökoloogiliselt stabiilseid alasid nagu Rocca al Mare ja Vabaõhumuuseumi männikud, Õismäe raba, Kakumäe okaspuu-lehtpuu segametsad. Ökoloogiliselt mitmekesistavad ala Kopli lahe rannaniidud ja roostikud. Stroomi metsa seisund on teemaplaneeringu kohaselt hea. Nagu jooniselt 4 näha on teemaplaneeringuga planeeringuala määratud eriotstarbeliseks rohealaks nr 316, mis on ülelinnalise tähtsusega pargilaadse iseloomuga sotsiaalse hinnangu alusel väga oluline ja ökoloogilise hinnangu alusel oluline ning arengusuunalt rekreatiivne. Planeeringualaga külgnevad rohealad nr 187 (Merimetsa kirdeosa) ja nr 40 (Merimets – Pelguranna tn, Merimetsa tee ja Kolde pst vaheline ala) on ülelinnalise tähtsusega metsa või metsalaadse iseloomuga sotsiaalselt ja ökoloogiliselt väga oluliseks hinnatud ja arengusuunalt nii rekreatiivsed kui ökoloogilised. Ala nr 40 kohta on tehtud looduskaitse alla võtmise ettepanek. Teemaplaneeringu teemakaartidelt on ka näha, et vajalik on roheühenduse säilimine Merimetsa rohealast Paldiski maanteele.
5.2.5.2. Merimetsa roheala ehk Stroomi mets Kuna planeeringuala vahetus läheduses paikneb Merimetsa/Stroomi roheala, mis on linnametsana olulise ökoloogilise tähtsusega ning kavandatava tegevuse poolt eeldatavalt mõjutatav ala, siis anname siinkohal ülevaate ka Merimetsa roheala kooslustest. Ülevaade põhineb 2006 aastal Tõnu Ploompuu koostatud ekspertarvamusel ja Tallinna rohealade teemaplaneeringu materjalidel. Merimets on väga kõrge väärtusega haljasmaa tiheda hoonestusega linnaosade naabruses. Ala on naabruskonna elanike poolt intensiivselt kasutatav, külastatavuse stiihilisuse tõttu hakkab kohati inimmõju ületama koosluse taluvuspiiri. Arvestades käivitatavaid ja kavandatavaid kinnisvaraarendusi lähiümbruses võib eeldada inimkoormuse olulist suurenemist alal. Kuna kinnisvaraarendus mängib reeglina naaberkruntidel toimivale haljastusele, võib eeldada eriti suurt vajadust puhverhaljasmaa järele. Seetõttu on oluline tugevdada haljasmaa tuumala puhveraladega. Oluline on mitte intensiivistada ala maakasutust, vaid külastajate liikumist tuleks enam kanaliseerida. Ala püsimine iseregulatsioonivõimelisena on ainus eeldus selle bioloogiliste väärtuste (kaitsealused ja väärtuslikud liigid), aga ka teiste liikide säilimiseks. Stroomi metsa tuum on hästi välja kujunenud vana palumets, kunagiste liivaste rannavallide vahele jäävates nõgudes soostunud, ja ka soomets. Metsa lõunaosas esineb põlismetsa elemente. Metsa lõunaserva ja laienduse palu- ja soostunud niidud on linna keskkonnas väga harvaesinevaks looduslikuks avatud elupaigaks, oluline toitumispaik mitmetele lindudele ja kasvukoht kaitsealusele merikannile. Lõunaosa ajuti märg lodumets on soodne elupaik kahepaiksetele ja hea varjepaik pelglikumatele linnuliikidele. Alal esinev lamapuit on soodne bioloogilise mitmekesisuse ja ala stabiilsuse suurendamiseks. Põlispuuderikas Merimetsa park on väga hea elupaik lehtmetsa lindudele ja väärtuslik dendroloogilise koosseisu poolest. Stroomi rannapark on kunagise dekoratiivsete pajude introduktsiooni katsepaiga ning haljasmaana loomulik jätk Stroomi supelrannale.
53 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Stroomi metsas leidub ka III kategooria kaitsealuse liigi roosa merikanni ( Armeria maritima ) kasvukoht. Selle liigi enamus elupaiku Eestis on sattunud tugeva kinnisvaraarenduse surve alla. Minevikus on Merimetsa pargist leitud ka II kategooria kaitsealust suurt käopõlle ( Listera ovata ). Stroomi metsas endise raudteetammi lähedal esineb vaarika ja põldmarja hübriidi. Sammaltaimedest on registreeritud 50 liiki. Laialdaselt on levinud niidukäharik. Sammalkate on alal tallamise toimel oluliselt kannatanud. Paljud antud elupaikadele omased liigid on vähearvukad.
Joonis 5. Stroomi metsa taimekooslused (Ploompuu, 2006). Eksperthinnangu detailplaneeringuga kavandatava Talliinna Hipodroomi territooriumi hoonestamise mõju kohta Stroomi metsale koostas Eesti Maaülikooli Metsanduse ja maaehituse instituudi vanemteadur Henn Pärn juunis 2009 a. Hinnanguga käsitletav ala jääb Kolde puiesteest lõuna ja Pelguranna tänavast ida poole ning piirneb lõunas Tallinna Psühhiaatria haiglaga ning Tallinna Hipodroomiga. Nimetatud ala on 1990.a. metsakorralduses eraldatud linna metsa kvartalitena 22 (kõrgepingeliinist e. endisest raudteest lääne poole jääv ala) ja 23 (kõrgepingeliinist e. endisest raudteest ida poole jääv ala). Nimetatud metsakorraldus on viimane Tallinna linna metsade kohta koostatud metsade ülevaade. Antud töös on Stroomi metsa puistute kirjeldamisel kasutatud sama metsakorralduse materjale eeldusel, et kasvukohatüübid möödunud 20 aasta jooksul ei ole muutunud ja puistute vanus on suurenenud 20 aasta võrra. Kogu eksperthinnangu andmise käigus uuritud ala pindala kogupindala on 81,4 ha, sellest jääb kvartalile 22 45,0 ha ja kvartalile 23 36,4 ha. Puistute pindala ehk metsaga metsamaa on kokku 51,7 ha. Lagedaid alasid on kokku 27,6 ha ning muid maid (kraavid, teed) 2,1 ha. Puistutest on domineerivad männikud (41,6 ha, 80,5%). Järgnevad valgelepikud (3,0 ha, 5,8%) ja kaasikud (2,9 ha, 5,6%). Metsatüpoloogiliselt esinevad Stroomi metsas palumetsad (pohla kasvukohatüüp, 26,5
54 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne ha), soovikumetsad (tarna kasvukohatüüp, 19,6 ha) ning nõmmemetsad (sambliku kasvukohatüüp, 5,6 ha). Vanuselises struktuuris on noori metsi vähe, valdavad vanemad, peamiselt küpsed ja üleseisnud metsad. Sambliku kasvukohatüübi puistud on enamasti hõredad puhtmännikud. Alustaimestik on liigivaene. Linnades on samblikumännikud puhkuse veetmiseks väga populaarsed, kuid pinnas ja alustaimestik väga tundlikud tallamise suhtes. Tallamiskoormus on üldiselt tugev, mille tagajärjel alustaimestik praktiliselt kaob ning liiv tallatakse lahti. Looduslik taimestik säilib vaid puude ümber. Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel. Põhjavesi asub kõrgemal kui samblikumännikute, mistõttu on ka niiskustingimused paremad. Külastatavuse seisukohalt on pohlamännikud kuiva pinnase, tasase reljeefi ning hõreda alusmetsa tõttu väga populaarsed ja intensiivselt kasutatavad. Tugeva, ülepinnalise tallamiskoormuse puhul alustaimestik säilib ainult puude vahetus ümbruses. Nõrgema tallamiskoormuse puhul, kui jalutamiseks kasutatakse ainult radasid, säilib taimestik ka radadevahelisel alal. Tarna kasvukohatüüp on levinud madalatel tasandikel ning luidetevahelistes nõgudes. Enamuspuuliigiks võib olla kask, leidub ka männikuid ja kuusikuid. Alustaimestik varieerub sõltuvalt enamuspuuliigist, kuid üldiselt tihe ja liigirikas. Samblad esinevad peamiselt tüvealustel mätastel. Niiske, kohati märja pinnase tõttu külastatavuse seisukohalt väheatraktiivne ning vähekasutatav. Seetõttu ka tallamiskoormus nõrk, suuremal osal puudub või esineb ainult üksikuid kitsaid teeradu.
5.2.10. Jääkreostus Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud pinnase ja põhjavee reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub maaomanikul. Planeeringualal teostati visuaalne pinnasereostuse hinnang 2007. a novembris AS Pöyry Entec poolt. Antud hinnangu kohaselt võib hipodroomi tallide ja sõnnikuhoidla alune pinnas olla sõnnikuga reostunud, samas pole orgaaniline reostus kindlasti jõudnud põhjavette. Uuringu kohaselt on kõige potentsiaalsem reostuskolle alal vana katlamaja hoone, mille ajalugu on teadmata. Eeldatavasti kasutati katlamajas kütusena põhiliselt kivisütt ja seega on reostusoht väiksem, kui vedelkütusel töötanud katlamajadel. Visuaalset jääkreostust ala ülevaatusel ei tuvastatud. Alal asub ka trafo-alajaam. Ei saa välistada transformaator-alajaama aluse pinnase reostatust trafoõlidega. Planeeritava ala koosseisus on ka Paldiski maantee äärne Lukoili kütusetankla krunt. Tankla on rajatud seaduslikel alustel ning tankla töös pole täheldatud keskkonnaohtu. Kuna tankla on potentsiaalse reostusohuga objekt, siis võib olla siin vajalik teostada reostusuuringuid, juhul kui tankla ei säili. Kuna visuaalse pinnasereostuse hinnanguga ei saa välistada võimalikku pinnase ja pinnasevee reostumise võimalust ja Tallinna Keskkonnaamet on väljendanud seisukohta, et KSH raames tuleks teostada reostusuuring ning aprillis 2009 teostatud välisvaatluste põhjal ei saa välistada pinnasereostust, siis viidi käesoleva KSH raames läbi täiendav reostusuuring.
55 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Reostusuuringu teostas selleks vastavat litsentsi ning nõuetekohast laborit omav EcoLabor OÜ vastavalt ISO 3924 metoodikale. Alalt võeti 22 proovi ning määrati naftaproduktide sisaldus pinnases. Proovid võeti valdavalt 10 cm sügavuselt. Kohtades, kus proovivõtu käigus ilmses reostuse levimise võimalus sügavamatesse pinnasekihtidesse, võeti proov ka sügavamalt (kuni 40 cm). Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrusele nr 12 Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid. Määrusest lähtuvalt on edaspidi kasutatavad terminid: − Sihtarv - pinnase või põhjavee ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. − Piirarv - selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Pinnase või põhjavee seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb pinnase või põhjavee siht- ja piirarvu vahele. Sõltuvalt maakasutuse otstarbest rakendab määrus tööstus- ja elutsoonis erinevaid saasteainete piirarvusid. Tööstustsooni kuulub: 1. tootmishoonete maa, v.a külmhoonete, teraviljahoidlate, juurviljabaaside ja laokomplekside maa; 2. põllumajanduslike tootmishoonete maa hulka kuuluv põllumajandusmasinate remonditöökodade ja sepikodade maa; 3. mäetööstusmaa; 4. jäätmehoidla maa; 5. transpordimaa; 6. riigikaitsemaa, v.a majutuse ja inimeste teenindamisega seotud hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; 7. sihtotstarbeta maa hulka kuuluvad rikutud tehnogeensed pinnased ja teised inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmaad; 8. ärimaa hulka kuuluv bensiinijaamade maa; 9. massikommunikatsioonide ja tehnorajatiste maa. Eelnevast lähtuvalt jääb planeeringuala valdavalt elutsooni. Tööstustsooni kuuluvaks võib pidada bensiinijaama territooriumit. Kuna bensiinijaama asukohta plaanitakse muuta, tuleks antud arenduse puhul kogu planeeringuala vaadelda elutsooni kuuluvana. Tabel 1. Naftaproduktide siht- ja piirarvud. Sihtarv Piirarvud mg/kg Ohtlik aine mg/kg Elutsoonis Tööstutsoonis Nafta produktid 100 500 5000 Reostusuuringu kohaselt ületati elutsooni piirarvu 6 proovivõtupunktis ja sihtarvu 18 punktis (vt lisa 7, joonis 6 ja 7 ).
56 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Joonis 6. Reostuse levik planeeringualal. Oranziga on tähistatud alad, kus on tuvastatud reostuse esinemine. Kollasega on piiritletud alad, mille pinnas on rahuldavas seisundis (ületatakse sihtarvu aga ei ületata piirarvu ning uuringu kohaselt pole resotus sügavamatesse pinnasekihtidesse levinud). Ülejäänud osal planeeringualast pole reostuse esinemist tuvastatud ning pinnas on tuginedes visuaalsele hinnagule, kas rahuldavas või heas seisundis. Joonise alus: Maa-amet
Antud juhul on planeeritaval alal tuvastatud reostuse esinemine kolmes piirkonnas (joonis 6 ja 7), kus tuleb teostada kas täiendav reostusuuring reostuse ulatuse täpsustamiseks või reostus nõuetekohaselt likvideerida: 1) vana katlamaja ümbrus – pinnase naftasaaduste sisaldus ületab vähesel määral lubatud piirnormi. Katlamaja territoorium on piiritletud aiaga, hoone ise on lukustatud ning territoorium on täis olmeesemeid. Analüüsiga tuvastati vähesel määral piirnormi ületamist, kuid reostus ei ole analüüsi andmetel tunginud pinnase sügavamatesse kihtidesse (30 cm sügavusel pinnas rahuldavas seisundis). Otstarbekas on teostada täpsem pinnaseanalüüs hoone lammutustööde käigus, mil on võimalik analüüsida ka hoonealust pinnast. 2) Lukoili tankla laadimis- ja õhutustorude ümbrus. Tegu on väga lokaalse reostusega, mis tuleneb hooletust ülepumpamisest. Kuna reostuskoht asub maa-aluse kütusepaagi peal, siis on reostunud ainult kattepinnas. Antud reostus tuleb reostuse tekitajal likvideerida. Utiliseerimist vajava pinnase maht on ca 1 m 3. 3) Merimetsa Ratsakeskuse krunt ning osaliselt ka sellega külgnev väljapool planeeritavat ala asuv riigimaa – tegu on nõuetele mittevastava sõnniku- ja prügiladestuskohaga.
57 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Reostunud ala on ca 20 x 20 meetrit ning reostus ulatub vähemalt 40 cm sügavusele (esialge hinnangu kohaselt ca 200 m 3 pinnast). Alal on vaja teha täiendavaid reostusuuringuid reostuse ulatuse määramiseks. Kuna antud juhul on tegu hetkel käimasoleva keskkonnanõuete rikkumisega, siis kuulub see Keskkonnainspektsiooni järelevalvealasse ning edasine tegevus (reostuse ulatuse täpsustamine, reostuse nõuetekohane likvideerimine ning võimaliku keskkonnakahju hüvitamine) peaks toimuma vastava ametkonna ettekirjutuse alusel kinnistu omaniku poolt. Planeeringualal esinevat reostust on võimalik likvideerida ning selle likvideerimisega kaasnevana pole oodata olulist negatiivset keskkonnamõju. Pigem on oodata keskkonnaseisundi paranemist. Reostuse nõuetekohase likvideerimise järgselt ei kujuta pinnas ohtu inimese tervisele ega keskkonnale. KSH raames ei ole antud juhul otstarbekas koostada reostuse likvideerimiskava. Reostuse likvideerimise kohustus ja vastutus selle eest lasub reostuse tekitajal või selle tuvastamatuse korral maaomanikul. Antud reostuse ulatuse täpsem piiritlemine peaks seega samuti olema maaomaniku või reostuse tekitaja kohustus. Järelevalvet teeb antud kohustuse täitmisele kohalik omavalitsus ja Keskkonnainspektsioon.
Joonis 7. Täpsustatud plaan jääkreostuse esinemise kohta planeeringualal. Joonisel on esitatud piirkonnad, kus pinnasereostusanalüüside kohaselt ületatakse kehtivaid saasteainete piirnorme. Vasakul üleval Lukoili tankla laadimis-õhutustorustiku ümbrus, paremal üleval Merimetsa
58 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne ratsakeskuse sõnnikuladestusplats, all vana katlamaja territoorium. Reostunud ala piiritlemine on teostatud lähtuvalt reostusanalüüsidest ning visuaalsest hinnagust. Reostunud alade ulatuse täpsustamiseks tuleb ehitustegevusele eelnevalt teostada täpsustav reostusuuring ning reostunud pinnas nõuetekohaselt käidelda. Valdaval osal territooriumist ei ole tuvastatud jääkreostuse esinemist ning puuduvad ka eeldused reostatuseks. Siiski võib planeeringualal põhimõtteliselt esineda varjatud reostust. Juhul kui lammutus- ja ehitustegevuse käigus tuvastatakse võimalike täiendavate reostuskollete esinemine, siis tuleb teostada täiendav reostusuuring ning tuvastatud reostus nõuetekohaselt likvideerida. Piirkondades, kus reostus on tuvastatud, tuleb enne ehitustegevuse algust täpsustada reostuse ulatus ning saastunud pinnas tuleb koguda ehitustööde käigus ning käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Territooriumil esineb sõnnikuladestusalasid. Sõnnikut oleks soovitav kasutada planeeringualale haljastuse rajamise juures.
5.2.11. Õhukvaliteet Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu pööratud Tallinna välisõhu kvaliteedile. Hetkel on Tallinnas töös 3 õhukvaliteedi seirejaama ning koostatud on mitmeid uurimusi välisõhu kvaliteedi kohta. Peamisteks õhusaaste allikateks Tallinnas on liiklus (sõiduautod, veokid, bussid jne), olmekütmine (eeskätt puuküttega piirkonnad), suured keskkütte katlamajad, erinevad tööstusettevõtted, tänavatolm jne. Välisõhu kvaliteet mõjutab olulisel määral elanikkonna tervist. Õhusaaste suurendab hingamisteede ja südame-veresoonkonna haiguste riski ning võib olla varase suremuse põhjuseks (Orru, 2007). Ka antud planeeringu puhul tuleb välisõhu seisukorraga arvestada, eelkõige seetõttu, et planeeringuala külgneb tiheda liiklusintensiivsusega Paldiski maanteega. Saasteainete kogused Paldiski maantee ääres on kõrged ning ületavad kohati piirnorme. Pelgulinnas üldiselt ning eriti Pelgulinna lõunaosas (kuhu jääb ka planeeringuala) esineb keskmisest kõrgem ülipeenete osakeste kontsentratsioon ning keskmisest kõrgem on ka NO 2 sisaldus õhus (Orru, 2007; Tallinna rohealade....). Lisaks esineb teeäärsetel aladel kõrge CO tase. Peened osakesed Peenete osakestega seostatakse varajast suremust ning kõrgendatud haigestumist (eeskätt hingamisteede haigustesse). Peened osakesed võivad viia südame- ja kopsuhaiguste tekkeni. Nad võivad põhjustada kopsuvähki ja astmat. Riskigrupiks on astmaatikud ning vanemad inimesed. Peeneid osakesi peetakse olulisimaks eluea vähendajateks linnades. Pidevat kokkupuudet peente osakeste saastega seostatakse astmahoogude suurenemine eeskätt lastel, kopsutegevuse aeglustumisega, hingamisteede ja kopsude kahjustumisega, kopsuvähki suremuse kasvuga ja südameveresoonkonna haiguste sagenemisega. Lämmastikdioksiid Teadaolevalt põhjustab lämmastikdioksiid hingamisteede infektsioonidele vastuvõtlikust kuna rikub kopsude kaitsevõimet. Vähendab kopsude töövõimet kuna põhjustab hingamisteede vigastusi ja kokkutõmbeid (spasme). Lämmastikdioksiid on eriti ohtlik inimestele kes kannatavad astma või teiste krooniliste hingamisteede haiguste käes, kuna ta vähendab loomulikku kaitsevõimet veelgi. Lisaks mõjutab lämmastikdioksiid kopsude verevarustust. Süsinikmonooksiid
59 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Süsinikmonooksiid (CO) vähendab vere võimet siduda hapnikku seondudes hapniku molekulide asemel hemoglobiiniga. Sealjuures on CO molekuli side hemoglobiiniga 200-300 korda tugevam kui hemoglobiini ja hapnikku vaheline side, seega ei eemaldu CO organismist kergesti. Kokkupuude lühiajaliselt kõrge kontsentratsiooni CO-ga on sama kahjulik kui pikaajaline kokkupuude madalate kontsentratsioonidega. Saasteainete lubatud piirnormid välisõhus on määratud keskkonnaministri 7. septembri 2004. aasta määruses nr 115 “ Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase ”. Piirnorme ületav saastetase võib põhjustada negatiivset mõju inimest tervisele. Tabel 2. Saasteainete lubatud piirnormid välisõhus. Saasteaine Keskmistamisaeg Piirväärtus Lubatud (μg/m 3) ületamiste arv aastas 1 tund 200 18 tundi NO 2 1 aasta 40 - CO 8 tundi 10 000 - 24 tundi 50 35 päeva PM 10 1 aasta 40 - Antud KSH raames teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ piirkonna liiklusest tuleneva õhusaastetaseme modelleerimise praeguse olukorra kohta kasutades 2008 aasta liiklusandmeid (Lisa 12). Modelleerimise tulemusena ilmnes, et NO 2 ühe tunni piirväärtust ületatakse umbes poolel planeeringuga haaratud alast ning NO 2 aasta keskmist ning peente osakeste kontsentratsiooni ületatakse Paldiski mnt äärsel alal. Seega võib ala pidada võrdlemisi kõrge õhusaastetasemega alaks.
5.2.12. Müra Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra on ka üks levinuimaid ja olulisimaid elukeskkonna kvaliteeti vähendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel. Müra võib häirida või raskendada töötamist ja puhkamist, infovahetust jms. Müra võib kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist. Müra võib põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid (Lahti, 2008). Hipodroomist möödub Tallinna linna mõistes suur magistraaltee Paldiski mnt, millel on raskeliikluse osakaal ligikaudu 10%, suur osa raskeliiklusest on ühistransport (trollid, bussid). Planeeritava ala vahetus läheduses on linna liikluse üks olulisemaid sõlmpunkte – Paldiski maantee, Endla tänava ja Mustamäe tee ristmik. Seega võib öelda, et uuritavas piirkonnas on peamiseks müratekitajaks just teeliiklus. Mootorsõidukite müra põhjustajaid on kaks: − mootor (kaasa arvatud jõuülekanne); − rehvi ja teepinna kokkupuude (veeremismüra).
Liiklusmüra ekvivalenttaseme L pA,eq,T , dB määrab sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.
60 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 3): Taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud.
Tabel 3. Liiklusmüra normtasemed (L pA,eq,T , dB, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Taotlustaseme 55/45 60/50 65/55 arvsuurused uutel 50/40 planeeritavatel aladel Taotlustaseme 55/45 60/50 60/50 70/60 arvsuurus 1 1 olemasolevatel aladel 65 /55 Piirtaseme 55/50 60/55 65/55 75/65 arvsuurused 1 1 1 1 olemasolevatel aladel 65 /60 70 /60
61 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kriitilise taseme 65/60 70/65 75/65 80/70 arvsuurus olemasolevatel aladel 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel. Kuna detailplaneeringuga haaratud maa-alale planeeritakse erinevate sihtotstarvetega osasid, siis võib planeeringuala lugeda III kategooriasse kuuluvaks. KSH käigus teostas Ramboll Eesti AS mürataseme modelleerimise. Teeliikluse müra modelleerimise tulemusena koostati mürakaardid olemasoleva olukorra kirjeldamiseks (aasta 2008 andmete põhjal). Mürakaardid on arvutatud päevase (7-23) ja öise (23-7) ajavahemiku kohta. Müra modelleerimisel kasutati spetsiaaltarkvara SoundPLAN 6.5. Programm sisaldab üldist Põhjamaade ennustusmudelit, mida kasutatakse käesolevas projektis arvutusmeetodina. Liiklusmüra arvutused teostati vastavalt Põhjamaade arvutusmeetodile - Road Traffic Noise- Nordic Prediction Method. Hipodroomile ulatub müra, mis tuleneb transpordist Paldiski mnt-l. KSH aruande lisasse 11 lisatud mürakaartidelt on näha, et 65 dB mürakontuur päevasel ajal ulatub kuni 30 meetrit Hipodroomi alale. Kuna praegu alal puuduvad müratundlikud hooned, siis müra normatiivide ületamisega seotud probleeme antud juhul käsitleda pole vajalik. Olemasoleva olukorra hindamisel arvestatakse piirtasemega 65 dB päeval ja 55 dB öösel (hoone teepoolsel küljel vastavalt 70 dB ja 60 dB). Paldiski mnt äärsete hoonete juures jäävad müratasemed 2 meetri kõrgusel vahemikku 70-75 dB, Endla tänaval on müratasemed isegi üle 75 dB. 4 meetri kõrgusel levib müra kaugemale ning seetõttu on müratasemed teeäärsete hoone juures samuti kõrgemad. Müratasemete ületamine leiab aset ka öösel: Paldiski mnt äärsete hoonete juures ulatub müratase 60-65 dB ja Endla tn-l kohati kuni 70 dB. Ülemiste korruste juures võivad müratasemed olla veelgi kõrgemad. Normatiivi kohaselt on hoonete teepoolsetel külgedel päeval lubatud kuni 70 dB ja öösel kuni 60 dB, mistõttu lubatud müratasemete ületamist esineb peaaegu kõikide teeäärsete korruselamute juures. Majade konstruktsioonilised ja heliisolatsioonilised omadused on erinevad, mistõttu ei pruugi head akustilised tingimused hoonete siseruumides olla tagatud, isegi kui väliterritooriumil on müra normide piires. Arvestada tuleb asjaolu, et väljakujunenud hoonestusega linnakeskkonnas on sageli tehniliselt keeruline saavutada häid akustilisi tingimusi hoonete õuealadel mürabarjääride ehitamise näol, mistõttu tuleb pigem keskenduda ruumide sisetingimustele, seda näiteks parema heliisolatsiooniga akende paigaldamise või hoone fassaaditöödega.
5.3. Kultuuriline keskkond
5.3.1. Muinsuskaitse Planeeringuala asub arhitektuurimälestiste poolest rikkas piirkonnas (joonis 8). Piirkonnas paiknevad kaitse alla võetud Põhja-Eesti Regionaalhaigla korpused ja majandushooned. Põhja- Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik tegutseb 1903. aastast ajaloolise Seewaldi suvemõisa maadel. Mõisaomanik paruness Marie Girard de Saucanton kinkis oma Seewaldi suvemõisa 1898. aastal Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Seltsile ning juba samal aastal alustati suurelt osalt rahva annetustest kogunenud rahast haigla ehitust. Esimesed haiglahooned valmisid 1903. aasta lõpul. Haigla oli avamise ajal üks Euroopa kaasaegsemaid psühhiaatriahaiglaid.
62 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tänasel päeval on hooned jätkuvalt haigla kasutuses ning säilinud oluliste arhitektuurimälestistena.
Joonis 8. Piirkonnas paiknevad arhitektuurimälestised vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste rakendusele. Tallinna Hipodroomi vana tallihoone mälestise tunnustele vastavust käsitleti Muinsuskaitseameti juures asuva Arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu 21.11.2008 koosolekul ja Kultuuriministeeriumi juures asuva Muinsuskaitse Nõukogu 17.12.2008 koosolekul. Nõukogu otsustas teha kultuuriministrile ettepaneku tunnistada hoone arhitektuurimälestiseks. Mälestise tunnused: Tallinna hipodroomi ajaloolise hoonestuse ainus säilinud hoone, tähelepanuväärne 1930. aastate lõpu põllumajandusarhitektuuri omapärane ja ilmekas näide, silmapaistva arhitekti Artur Perna hilisloomingu huvitav näide. Väga kvaliteetselt ehitatud paehoone räägib sõjaeelsest ehituskultuurist ja esitab ilmekalt paekivi kasutamise traditsioone. Mälestiseks tunnistamise käskkirja eelnõu on praegu Kultuuriministeeriumis menetlemisel. Muinsuskaitseseaduse § 25 alusel kehtestatakse kinnismälestise kaitseks kaitsevöönd. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.
63 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5.3.2. Ajalooline maakasutus Planeeringuala paikneb valdavalt Tallinna Hipodroomi territooriumil. Tallinna Hipodroom avati 25. novembril 1923 ning see ehitati Saksa arhitekt J.Seifferti plaani järgi. Tol ajal oli tegu kaasaegse rajatisega, kus oli nii 1000 m galopirada kui ka 1100 m traavirada. Algusaegadel oli hipodroom väga edukas ja populaarne ajaviitmiskoht. 1930ndate lõpus hakkas hipodroom töötama kahjumiga ning toimus sage omanikevahetus. 1940ndal aastal hipodroom riigistati. Peale Teise maailmasõja puhkemist hipodroom suleti ning taasavati 1942 aastal. Kuni 1991 aastani oli tegu riikliku asutusega, mis kuulus erinevate sovhooside koosseisu, seda kasutati võistluste läbiviimiseks ning tegeleti tõuaretusega. 1990ndate lõpust on hipodroom kuulunud eraomandusse. Viimasel aastakümnel on hipodroomi populaarsus langenud ning hooned ja sõidurajad amortiseerunud. Käesoleval ajal peetakse hipodroomi territooriumil ca 200 hobust, traavivõistluspäevi on aastas 24, hipodroomil saab otseülekandena jälgida Rootsi ja Soome traavivõistlusi ning ala kasutatakse mitmesuguste massiürituste korraldamiseks. Vastavalt hipodroomi piirkonna kohta koostatud kultuuriväärtuse ekspertarvamusele on hipodroomi piirkonna näol tegemist Eesti mõistes unikaalse maastiku kultuurikihistusega. See on Eestis ainus hipodroom. Hipodroom rikastab linnaruumi kultuurilist mitmekesisust ajaloolise objektina. Eesti Vabariigi esimesel perioodil rajatud hipodroom ning selle lähedal asuvad Seevaldi haigla hooned moodustavad laiema arhitektuuriajalooliselt tähelepanuväärse ansambli (Sooväli- Sepping, 2009). Põhja-Tallinna siinne piirkondlik identiteet baseerub Paldiski mnt 50 piirkonda jääval kahel märgilisel komponendil – arhitektuurimälestiste kompleks Seevald ning hobuvõidusõidu areen Hipodroom. Seda Tallinna linna piirkonda on tuntud ning samastatud 86 aastat hobuste võiduajamise kui linlaste ühe vaba aja veetmise viisiga. Hipodroomi märgiline tähendus väljendub linnaruumi toponüümikas ning seeläbi on sügavalt juurdunud linnaelanike kollektiivsesse mällu. Hipodroom asub kõrghaljastusega piirneval alal sulandudes hästi keskkonda. Võimaliku turimsmiobjekti seiskohalt on Hipodroom vaatamisväärsus, millele on hea juurdepääs Paldiski mnt-lt. Potentsiaali suurendab lähedal asuvad Seevaldi hooned ning Stroomi mets (Sooväli- Sepping, 2009). 5.4. Sotsiaalmajanduslik keskkond
5.4.1. Teenuste kättesaadavus Kuna kavandatakse uut hoonestuspiirkonda koos elamispindade loomisega, on oluline uute elanike sotsiaalsete vajaduste rahuldamine halvendamata olemasolevate elanike jaoks tingimusi. Seega käsitleme piirkonnas olemasolevate teenuste pakkumist (mänguväljakud, sportimisvõimalused, koolid, lasteaiad, perearstikeskused). Nimetatud teenused on valitud, kuna neid võib pidada kaugusest sõltuvaks ehk siis eelistavad inimesed neid tarbida elukoha lähinaabruses. Eri rajatiste teenindusraadiused sõltuvad teenuse iseloomust. Käesolevas töös võeti vaadeldavaks alaks 1,5 km raadius planeeringualast lähtudes, sest sellist vahemaad on kergesti võimalik läbida jalgsi (seega kättesaadav nii vanuritele kui lastega peredele). Mänguväljakud ja spordirajatised Vaadeldavasse piirkonda jääb 14 avalikult kasutatavat mänguväljakut (joonis 9), millele lisanduvad Stroomi rannas paiknevad mänguväljakud, sh Stroomi rannas asuv pereväljak. Enamik mänguväljakuid jääb Tallinna linna avalike mänguväljakute arengukava eelnõus soovitatavast teenindusraadiusest väljapoole. Arengukava kohaselt on eri earühmadele mõeldud
64 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne mänguväljakute teenindusraadiused 0-4 ja 4-12-aastastele lastele - 300 m; 4-12-aastastele lastele - 600 m ja üle 12 aastastele noorukitele ja kogupereväljakutele - 1000 m. Piirkonna varustatust mänguväljakutega võib eeskätt tänu Stroomi ranna mänguväljakutele pidada rahuldavaks.
Joonis 9 . Mänguv äljakute ja sportimisvõimaluste paiknemine Tallinnas. Joonise alus: Tallinna veebikaart
Piirkonnas paikneb 14 sportimisvõimalustega sisehalli (sisaldab koole) ja 8 spordiklubi. Lisaks on Merimetsa roheala kohta koostatud orienteerumiskaart ning planeeringuala ümbritsevad tähistatud ning heas seisundis jalgrattateed. Stroomi rannas asuval pereväljakul on täiskasvanutele mõeldud fitness väljak ning Sroomi metsas asub tähistatud terviserada . Piirkonnas leidub erinevaid spordirajatisi, kuid neid on võrdlemisi vähe. KSH aruande avalikustamise käigus laekus ettepanek hinnata Põhja-Tallinna üldist varustatust spordirajatistega. Tallinna veebikaardi ( http://kaart.tallinn.ee ) vastava rakenduse kohaselt asub Põhja-Tallinnas kokku 33 spordirajatist, lisaks Stroomi metsapargi terviserada ja rannas asuv fitness väljak. Järgnevalt on välja toodud Põhja-Tallinnas asuvate spordiklubide ja rajatiste nimekiri. Väljavõtte põhjal võib väita, et Põhja-Tallinnas küll asub erinevaid spordirajatisi kuid neid on küllaltki vähe ning tegu on valdavalt, kas koolide spordisaalidega või väikeste spetsialiseerunud spordiklubidega. Põhja-Tallinnas on väga vähe laialt kasutatavaid spordiklubisid ning puuduvad kaasaegsed spordikompleksid. Kavandamisel on Sõle Spordikompleks. Asum Spordirajatis Merimetsa Sroomi metsapargi terviserada Pelgulinn I.V.K. - Estonian Sitting Volleyball Clubb (istevõrkpall) Korvpalliklubi Reko Spordiklubi Spirit (jalgpall) Katleri Taekwondoklubi Sõle Spordikompleks ( kavandatav spordisaal ja ujula ) Pelgulinna Gümnaasium Ristiku Põhikool (spordisaal, välispalliväljak) Sõle Põhikool (spordisaal, staadion, välispalliväljak)
65 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tallinna Heleni Kool (spordisaal, välispalliväljak) Ehte Humanitaargümnaasium (spordisaal, välispalliväljak) Pelguranna Garancis AS (spordisaal) Novesta AS (spordisaal) rannas fitness väljak Tallinna Ranniku Gümnaasium Pelguranna Põhikool Sitsi MTÜ Ðtrommi (jalgpall) Kopli Põhja Spordihoone Spordiklubi Baltic Stars (poks, spordiklubi) Artemi Tepi Poksiklubi Spordiklubi Siilid ja Rebased (kergejõustik) Johannes Kotkase Spordiklubi (maadlus) Jalgpalliklubi Dünamo Tallinna Kunstigümnaasium Kopli Vene Põhikool Paljassaare Tallinna Vesi spordisaal Spordiklubi Maatso-Matsov (poks) Karjamaa Credo Dance (spordisaal, Standardi spordisaal) Kortee Spordiklubi (korvpall, lauatennis, võimlemine) Kopli Spordihoone Korotini Tantsusaal Karjamaa Gümnaasium Kalamaja Eesti Karate-Do Shotokai MTÜ Tallinnas (Kalamaja Põhikool) MTÜ Tsirkusestuudio Folie Spordisaal Põhja pst 27 Linnahalli jäähall: Spordiklubi THK-88 ja MTÜ Tallinna Iluuisutamiskool Haridus ja tervishoid Üldhariduskoolidest paiknevad vaadeldavas piirkonnas Tallinna Heleni kool (ülelinnalise vastuvõtuga kool erivajadustega lastele), Ehte Humanitaargümnaasium (vene õppekeel), Sõle Põhikool (eesti õppekeel), Ristiku Põhikool (ülelinnalise vastuvõtuga, eesti õppekeel), Pelgulinna Gümnaasium (eesti õppekeel), Tallinna Mustjõe Gümnaasium (vene õppekeel) ja Tallinna Lilleküla Gümnaasium (eesti õppekeel). Lisaks teenindavad Pelgulinna piirkonda Tallinna Kunstigümnaasium (eesti õppekeel), Kalamaja Põhikool (eesti õppekeel), Pelguranna Põhikool (vene õppekeel) ja Tallinna Ranniku Gümnaasium (vene õppekeel). Võib öelda, et piirkonnas paikneb nii eesti kui vene õppekeelega koole ning koolides on ruumi täiendavate õpilaste jaoks.
66 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Joonis 10 . Koolide, lasteaedade ja perearstikeskuste paik- nemine Tallinnas. Joonise alus: Tallinna veebikaart
Vaadeldavasse piirkonda jääb 12 munitsipaalomandisse kuuluvat lasteaeda. Esineb nii eesti kui vene õppekeelega rühmi. Tallinna linnas ei ole lasteaiad jagatud teenindus-piirkondadesse, elanikud võivad valida oma lapsele iga lasteaia, kus on vabu kohti . Tallinna linnas, sh Pelgulinna asumis, eksisteerib probleem vabade lasteaia kohtadega. Praeguse seisuga on kõigis piirkonna lasteaedades järjekorrad. Piirkonnas asub 6 perearstikeskust, lisaks Lääne-Tallinna keskhaigla, Pelgulinna polikliinik ja haigla, Pelgulinna sünnitusmaja ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik. Piirkond on tervishoiuasutustele ligipääsuga väga hästi varustatud. Kaubandus Käsitletavas piirkonnas asub suurematest toidu- ja esmatarbekaupu müüvatest poodidest Merimetsa ja Pelgulinna Selver ning Sõle Säästumarket. Supermarketitest lähimaks on Kristiine kaubanduskeskus (planeeringuala keskelt otse mõõdetuna ca 1,1 km).
5.4.2. Liikluskorraldus Planeeritav ala külgneb Tallinna ühe suurima liikluskoormusega tänava - Paldiski maanteega ning asub vahetult Paldiski mnt, Mustamäe tee ja Endla tn ristmiku läheduses. Planeeringualaga külgnev teine olemasolev tänav, Merimetsa tee, on mootorsõidukitele läbitav kuni hipodroomi tagumise väravani ning seda kasutatakse käesoleval ajal valdavalt kohalikke ettevõtteid teenindava transpordi poolt ning Merimetsa roheala läbiva kergliiklustee pikendusena. Joonisel 11 on toodud piirkonna teede õhtuse tipptunni liikluskoormus 2008 aasta seisuga.
67 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Joonis 11 . Liiklussagedused Tallinna kesklinnas õhtusel tipptunnil 2008 a (saü/h). Allikas: Stratum OÜ Planeeringuala omab head ühistranspordi ühendust. Nii bussi- kui trollipeatus asub praeguse hipodroomi värava juures.
5.4.3. Tööhõive Töötukassa ei pea statistikat Tallinna eri piirkondade tööhõive kohta (see poleks ilmselt ka otstarbekas arvestades Tallinna suurust ja asjaolu, et töökohad ei asu tihti samas linnaosas elukohtadega). Töötus Tallinnas nagu ka kogu Eestis, on alates 2008 aasta teisest poolest tõusnud. Ettevõtluse aktiviseerumine koos uute töökohtade loomisega suurendaks tööhõivet ning hoiaks ära sotsiaalmajanduslikke probleeme. Tabel 4. Viimase 6 kuu töötus Tallinnas. Allikas: Eesti Töötukassa 01.05 - 01.06 - 01.07 - 01.08 - 01.09 - 01.10 - 31.05.2009 30.06.09 31.07.09 30.08.09 31.09.09 30.10.09 mai juuni juuli august september oktoober Töötukassas 19 156 20 311 21 265 22 238 23 180 24 6 70 arvel Tallinnas elavaid töötud Töötuse kasv 1 617 1 155 954 973 942 1 490 võrreldes eelmise perioodiga
68 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
5.4.4. Demograafiline situatsioon 01. septembri 2009 seisuga oli Rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanike arv 405 562 neist 55 478 (13,7 %) elas Põhja-Tallinnas. See teeb Põhja-Tallinnast rahvaarvult kolmanda linnaosa. Põhja-Tallinn on ka üks tihedama asustusega linnaosasid, asustustihedus on 3668 in/km 2 (Tallinna keskmine 2521 in/km 2). Hetkel kõige värskema Tallinna statistilise ülevaate kohaselt (Tallinn arvudes 2008) on Põhja-Tallinnas eestlaste osakaal (42,2%) mõnevõrra väiksem kui Tallinnas keskmiselt (52,2%). Rahvastiku vanuseline ja sooline struktuur on Põhja-Tallinnas sarnane Tallinna üldisele.
5.4.5. Kinnisvara arendus Joonis 12 . Põhja -Tallinna Põhja-Tallinna peamised positiivsed tegurid on rahvastikupüramiid kogumiku Tallinn jalutuskäigu kaugusel asuv kesklinn, hea arvudes 2007 põhjal transpordiühendus linna erinevate piirkondadega, rohelus ja mere lähedus. Sellised tingimused loovad soodsa pinnase uute korterelamukvartalite tekkeks. Kopli kaubasadama olemasolu annab võimaluse tootmis- ja logistikapindade arendamiseks. Eelnevast lähtuvalt on piirkonnas viimaste aastate kinnisvarabuumi käigus valminud mitmeid uusi korterelamuid ja elamukvartaleid (Kolde pst uued kortermajad, Helme tn, uued hooned Kaera ja Tööstuse tn jpt), lisaks on viimastel aastatel hoogsalt renoveeritud vanu elumaju. Käesolevaks ajaks on kinnisvaraturg jahenenud. 2009 aasta septembris oli kinnisvaraportaali City24 andmetel Põhja-Tallinnas müügis 804 korterit (nendest 52 uut). Lisaks käesolevas KSHs hinnatavale arendusprojektile on suuremate elamuehituse arendustena Põhja-Tallinnas algatatud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala, Telliskivi 60 60A ja 60E ning Kopli tn 35, 35a, 35d ja Sitsi 13a kinnistute detailplaneeringud. 5.5. Ruumiline keskkond
5.5.1. Hoonestus KSHs käsitletav planeeringuala on valdavalt hoonestamata. Alal paiknevad tallihooned ja hipodroomi teenindavad hooned. Planeeringuala kaguosas asub töötav Lukoili tankla. Hooned on valdavalt 1-korruselised. Põhja-Tallinna üldplaneeringu alusuuringuna on K-Projekti poolt 2006 aastal läbi viidud Põhja-Tallinna hoonetüüpide analüüs Joonis 13 . Põhja -Tallinna linnaosa elamute (http://www.tallinn.ee/ehitus/g4843s36467 ). hoonetüübid. K-Projekt 2006.
69 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Analüüsi kohaselt on piirkonnas domineerivad 1-2 korruselised korterelamud (vt joonis 13). Pelgulinna asumi hoonestustihedus on 0,6.
5.5.2. Vaatekoridorid Enamik planeeringualast jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndiga määratud Rocca-al-Marest lähtuvasse vaatekoridori (Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, VV 20.05.2003. a määrus nr 155). QP arhitektid OÜ koostasid hoonestuslahenduse koostamise käigus ka vaatekoridori graafilise analüüsi. Selle tulemusel on planeeringualal vaatekoridori kõrgus 25 m planeeritud maapinnast. See võimaldab sektorisse kavandada kuni 8-korruselisi hooneid. Planeeringualalt avanevatest vaadetest on oluliseim vaade merele. Vaadet piirab Merimetsa metsa kõrgus, mis on planeeritud maapinnast ca 15 m. See annab merevaated alates 6-ndast korrusest.
70 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs Keskkonda enam mõjutavateks tegevusteks on detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus, majade ekspluatatsiooniga kaasnevad heitvee kogumise ning ärajuhtimise lahendused, müra ja jäätmekäitluse korraldus, liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus ning detailplaneeringu elluviimisega seonduv puhketegevus. KSH programmi alusel on eeldatavad mõjud keskkonnale: − Mõju elustikule ja ökosüsteemile (loomastik, taimestik, elupaigad) - avaldatakse nii ehitustegevuse käigus otsese taimestiku eemaldamisega ning elupaikade kaotamisega kui ka kaudselt ehitusega kaasneva mürahäiringuga. Hoonete ekspluatatsiooniga kaasneb inimese kohalolek ning sellest tulenev elustiku häirimine. − Mõju Tallinna rohevõrgustikule - eeskätt mõjutatakse Merimetsa (Stroomi) roheala arvestades asustuse suurenemisest tulenevat külastuskoormuse tõusu ning Stroomi metsa perspektiivset kohalikku kaitseala staatust. − Mõju pinna- ja põhjaveele, sh sademe-, heit- ja reovee kogumise ja puhastamisega ning veevarustusega kaasnev keskkonnamõju - avaldatakse juhul kui reostus satub ebaõige tehnoloogia valiku tõttu pinna- või põhjavette ning läbi veetarbimise suurenemise. − Mõju pinnasele - käsitletakse jääkreostuse esinemist ja selle likvideerimisega kaasnevat mõju ning pinnasetöödest tulenevat mõju. − Mõju õhukvaliteedile – käsitletakse müra- ja õhusaaste võimalikku suurenemist seoses mootorsõidukite lisandumisega piirkonda. − Mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne mõju - käsitletakse oluliste vaatekoridoride säilimist ja linnaruumilist mõju. − Mõju kultuuriväärtustele - mõju arhitektuurimälestistele nii planeeringualal kui selle läheduses ja hinnatakse ka mõju mis kaasneb hipodroomi kui kultuuriobjekti kadumisega ning käsitletakse võimalust uute kultuuriväärtuste tekkeks. − Mõju inimese heaolule ja tervisele - arvestakse piirkonna võimalikku radooniriski. − Sotsiaalne mõju - hipodroomi linnast väljaviimisest tulenev mõju; elanike sotsiaalsete vajaduste kättesaadavuse küsimus ja tööhõive. − Majanduslik mõju – majanduslik mõju nii arendajale kui linnale ning projekti teostatavus. Järgnevas peatükis esitatakse kokkuvõtted kavandatud tegevuste võimalikest mõjudest eelnevalt nimetatud keskkonna väärtustele ja käsitletakse mõjude kumuleerumise aspekti. Hinnangud tuginevad eriala ekspertide teadmistel ja kogemustel ning konkreetse piirkonna kohta kogutud andmetel ning detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevate võimalike mõjude analüüsil. Mõjuvaldkondades, kus on võimalik mõju väljendada konkreetse modelleerimise või arvutamise abil, seda ka tehakse (nt müra ja õhusaaste). Kuna alternatiivi I ja II mõjud on tänu alternatiivide sarnastele mahtudele ja hoonestuse iseloomule osades hinnatavates valdkondades samaväärsed käsitletakse neid eraldi valdkondades, kus see osutub otstarbekas. Alternatiivi III on käsitletud ulatuses nagu see on võimalik ilma täpsemat hoonestuslahendust omamata. Iga mõjuvaldkonna mõjude analüüsi lõpus tuuakse välja mõjude olulisuse kokkuvõte sõnalises vormis.
71 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.1. Mõju ökosüsteemile, sh elustikule Hipodroom ning selle lähialad on eeskätt olulised linnustiku jaoks. Seega on ka olulisemaks mõjuretseptoriks just linnud ning nende elupaigad. Seega keskendub ka järgnev mõjude hindamine eeskätt lindudele (v.t. eksperthinnang mõjust linnustikule lisas 9), kuid vaadeldakse ka mõjusid taimestikule, imetajatele ja kahepaiksetele.
6.1.1. Ehitusaegne mõju
6.1.1.1. Linnud Kavandatava tegevuse ehitamisfaasis lammutatakse mitmed hooned, kus pesitsevad koduvarblased, suitsupääsukesed, linavästrikud, kodutuvid, kivitäks, piiritaja, hakk ja põldvarblane. Samuti väheneb ehitusfaasi lõpuks hipodroomi territooriumi väärtus toitumisalana. Lammutustöid saab seega pidada nendele liikidele negatiivse keskkonnamõjuga tegevuseks. Ehitustegevusega kaasnev müra võib häirida Merimetsa ja Seevaldi pargi lindude tavapärast pesitsustegevust, kuid tegemist on ajutise ja pöörduva mõjuga tegevusega, mille lõppedes eelnev olukord taastub. Leevendavate meetmete rakendamisel (v.t. ptk 7) võib pidada ehitusfaasi negatiivsed keskkonnamõjud leevendatavaks. Endised kooslused ja toitumisvõimalused küll kaovad, kuid asemele on võimalik luua antud tingimustes parimad võimalikud funktsioneerivad kooslused. Meetmete täpsemal planeerimisel ja rakendamisel tasub eelnevalt konsulteerida linnueksperdi või ökoloogiga juba konkreetsete hooneprojektide koostamise käigus.
6.1.1.2. Imetajad ja kahepaiksed Planeeringualal puudub üldiselt olulisus imetajate (v.a. hobused, kes kolitakse enne ehitustegevuse algust alalt ära) ja kahepaiksete jaoks, kuna alal puuduvad neile sobilikud elupaigad. Alal võivad esineda nii imetajad (eeskätt oravad) kui kahepaiksed (kivisisalik, konnad) peamiselt juhukülalisena toiduotsinguil. Hipodroomi tallides esineb rändroti ja koduhiire populatsioon, mille elupaigad lammutamise käigus likvideeritakse. Arvestades, et tegu on üldjoontes kahjuriteks peetavate liikidega, ei ole nende elupaikade kadumisega kaasnev keskkonnamõju oluline. Hipodroomi tallid on tõenäoliselt ka käsitiivaliste (nahkhiirte) suviseks peatuspaigaks ning hipodroomi territoorium tõenäoliselt toitumispaigaks (hobused ja hobusesõnnik meelitab ligi putukaid, kes on nahkhiirte toiduks). Ehitustegevuse käigus olemasolevad elu- ja toitumispaigad kaovad, seega on keskkonnamõju negatiivne.
6.1.1.3. Taimestik Ehitustegevuse käigus eemaldatakse ehitiste ning infrastruktuurielementide ette jääv taimestik. Alternatiiv II puhul on koostatud ainult visiooniline lahendus ning puuduvad täpsed andmed selle variandi korral kavandatava haljastuse ja likvideeritavate puude kohta, kuid arvestades, et hoonestusmahud on sarnased alternatiivile I, siis võib ka taimestiku eemaldamise mahte pidada analoogiliseks. Planeeringus kavandatu elluviimiseks tuleb likvideerida 215 puud. Neist 67 kuuluvad II väärtusklassi, 133 III väärtusklassi ja 15 IV väärtusklassi. Puude eemaldamise vajadus tuleneb nende jäämisest, kas ehitusalasse või kavandatavate teede asukohtadesse. Ehitusalad on valitud lähtudes arhitektuurikonkursi tulemustest. Vastavalt nõuetele tuleb raiutavate puude asemele istutada 2442 puud, tüve läbimõõduga 6 cm. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 a määrusele nr 34 on II väärtusklassi puudel oluline
72 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne maastikuline ja ökoloogiline tähtsus. Vastavalt eelpool nimetatud määrusele tuleb II väärtusklassi puud säilitada. Eelnevast lähtudes võib haljastusele osutatavat mõju pidada seega oluliseks ning tugevalt negatiivseks ja ka Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 a määrusega nr 34 vastuolus olevaks. Arvutuse kohaselt asemele istutatavat 2442 puud pole antud juhul võimalik istutada planeeringualale. Haljastuslahendus pannakse paika arhitektuurikonkurssidega ja nende raames koostatavate haljastusprojektidega. Võttes aluseks planeeringu raames koostatud hoonestukava joonise võid öelda, et arvestuslikult on võimalik sellise planeeringulahenduse korral alale istutada ca 15-20 % istutamiskohustusega puudest s.o. ca 400 puud. Tallinna linna puhul koordineerib, korraldab ja peab arvestust asendusistutuse üle Tallinna Keskkonnaamet koostöös linnaosade valitsustega. Puude osas, mida pole võimalik istutada planeeritavale alale tuleb rakendada asendusistutust lähtuvalt läheduse põhimõttest, st võimalusel leida istutuspiirkonnad linnaosa piirides; kui see pole võimalik, siis linna piirides ja kui seegi võimalikuks ei osutu, siis teostada asendusistutus lähivaldades. Praeguses planeeringuetepis ei ole Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakonna hinnangul võimalik asendusistutuse piirkondi määrata. Need määratakse peale asendusistutuse mahu ja aja selgumist (kuni 2 aasta jooksul raie toimumisest). Ehitusaegne mõju planeeringuala taimestikule on negatiivne. Planeeringualal puuduvad kaitsealused taimed ning väärtuslikud taimekooslused, kuid alal leidub väärtuslikku haljastust, mis kavandatakse osaliselt likvideerida.
6.1.2. 0 – alternatiiv
6.1.2.1. Linnud 0-alternatiivi korral mõju lindudele ja nende elupaikadele puudub. Vanad tallihooned ja muud ehitised pakuvad häid pesitsuspaiku sünantroopsele kodutuvile, koduvarblasele ja suitsupääsukesele, aga ka kivitäksile, kaelushakile, linavästrikule ja piiritajale. Traaviraja keskel paiknev rohumaa ja maas vedelev hobusesõnnik meelitavad ligi linavästrikke, hallrästaid, hakke, hallvareseid ja kajaklasi nii pesitsusajal kui pesitsusvälisel ajal.
6.1.2.2. Imetajad ja kahepaiksed Hipodroomi peamised asukad on hobused, kelle elukeskkond hipodroomi tegevuse jätkamisel säilitataks. Arvestada tuleb, et hipodroomi territoorium on piiratud ning ei võimalda laiendamist, seega on hobuste koplite suurus ning liikumisvõimalus piiratud. Tallid on aastaid seisnud rekonstrueerimata. Ala asub linna teedevõrgustiku lähedal ning sellest lähtuvalt on müra- ja õhusaastetase võrdlemisi kõrge. Hobuste hea seisundi tagamiseks vajaksid hooned ja rajatised rekonstrueerimist ning vajalikuks võiks osutuda hiodroomi ala laiendamine Merimetsa rohealale. Hipodroomi tallid loovad soodsa elupaiga rändroti ja koduhiire populatsioonidele. Tallid on tõenäoliselt olulised ka käsitiivaliste suviste elupaikadena. 0-alternatiivi korral mõju imetajate ja kahepaiksete populatsioonidele puudub. Ilma tallide ja koplite rekonstrueerimiseta on oodata hobuste elutingimuste halvenemist pikaajalises plaanis.
6.1.2.3. Taimestik Taimestik säilib praeguses seisundis ning mõju sellele ei avaldata. Planeeringuala puhul on tegu suhteliselt liigivaese linnakooslusega.
73 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.1.3. I- ja II– alternatiiv
6.1.3.1. Linnud Kavandatava elamurajooni valmimisel asub elamupiirkonda elama kuni 2700 püsielanikku. Mõju Hipodroomi alal elavatele lindudele puudub või on see pigem positiivne, kuna alal hakkavad uutes elupaikades pesitsema sünantroopsed (inimkaaslevad) liigid ning ala linnustik võib muutuda mitmekesisemaks (juhul kui rakendatakse leevendavaid meetmeid). Samas mõjutab linnustikku negatiivselt külastuskoormuse suurenemine Merimetsa rohealal ja Seevaldi pargis, mis jäävad arendustegevuse mõjupiirkonda. Olukorda raskendab asjaolu, et mõlema ala külastamine on hetkel korraldamata, puuduvad üheselt mõistetavad külastusreeglid, praegune Merimetsa roheala radade võrgustik on kujunenud iseseisvalt, on liiga tihe ning ei arvesta ala loodusväärtusi, sh linnustiku soodsa seisundi tagamise vajadust. Tulemuseks võib olla tugevale inimsurvele vähem tolerantsemate liikide nagu kõrvukräts, lõopistrik pesitsemise lakkamine ning ka ala väärtuse vähenemine rändepeatuspaigana.
6.1.3.2. Imetajad ja kahepaiksed I- ja II-alternatiivi rakendumisel väheneb oluliselt hobuste hulk piirkonnas, kuid hobused asustatakse ümber uuele hipodroomile, kus nende elutingimused on eeldatavalt paremad. Seega võib mõju hobustele lugeda positiivseks. Planeeringualal elutsevate ja seda toitumispaigana kasutavate imetajate ja kahepaiksete jaoks võiks arendustegevuse mõju pidada positiivseks, kuna luuakse uusi elupaiku. Seda aga juhul, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid (v.t. peatükk 7), mis aitavad uusi elupaiku luua. Imetajaid ja kahepaikseid mõjutab negatiivselt külastuskoormuse suurenemine Merimetsa rohealal ja Seevaldi pargis, mis jäävad arendustegevuse mõjupiirkonda. Negatiivset mõju aitaks vältida Merimetsa roheala kaitse alla võtmine ning sealse kaitse korraldamine ja planeeringualale uute elu- ja toitumispaikade loomine.
6.1.3.3. Taimestik Nii I kui II alternatiivi rakendamisel tuleb osaliselt olemasolev kõrghaljastus likvideerida. Puude eemaldamise vajadus tuleneb nende jäämisest kas ehitusalasse või kavandatavate teede asukohtadesse. Planeeringulahenduse ja sellele eelnenud arhitektuurikonkursi raames on püütud maksimaalselt arvestada väärtuslike puude säilitamise vajadust. Olemasolevaid puudegruppe täiendatakse täiendistutamisega ning rajatakse uusi haljastatud alasid. Kuna peaaegu kogu planeeringuala ulatuses kavandatakse maa-aluse parkla rajamist, siis on täiendava kõrghaljastuse rajamine ja säilitamine mõnevõrra keerukas. Maa-aluste korruste peale ei ole võimalik üldjuhul kõrghaljastust rajada. Igasuguse kõrghaljastuse rajamisel maa- aluste korruste peale tuleb selle paiknemisega arvestada ehitusprojekti koostamisel, kuna haljastuse kasvukohtadele tuleb jätta täiendavat ruumi. Arvestada tuleb, et tänavapuu kasvualus peab olema vähemalt 0,8 m sügav (ronitaimede ja madalamate põõsaste puhul 0,6 m) ning 3x3 m lai (suurtel puudel 4,5x4,5 m). Maa-aluste korruste peale on võimalik rajada konteinerhaljastust. Suuremahulist konteinerhaljastuse rajamist KSH koostajad ei soovita. Nimelt on konteinerhaljastus Eesti kliimaoludes suhteliselt vähevastupidav ning vajab pidevat hoolitust. Tõenäoliselt tuleks vähemalt osaliselt konteinerhaljastus talveperioodiks siseruumidesse hoiule viia, mis muudab talvise maastikupildi võrdlemisi kõrghaljastuse vabaks. Olemasolevat kõrghaljastust on võimalik reaalselt säilitada ainult aladel, kuhu maa-aluseid korruseid ei rajata ja kus ei teostata mullatöid, mis võiksid puude juurestikku kahjustada.
74 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Seega on vägagi oluline maa-aluse parkla kavandamisel jälgida, et planeeringuala läbiva promenaadi või alternatiiv II puhul hoonestusvabade piirkondade puhul säilitataks looduslik pinnas (rajataks piisavalt suured kasvualused), mis võimaldab püsihaljastuse rajamist. Oluline on seda tingimust jälgida ka kavandatavate lasteasutuste ja elumajade õuedel. Detailplaneeringu seletuskiri näeb ette kõikidesse elamukvartalitesse teatava osa pinnase kavandamist, kus ei tohi olla maa-aluseid rajatisi, et oleks võimalik rajada kõrghaljastust. Kõrghaljastuse rajamiseks sobiliku maa-ala ulatus on detailplaneeringuga igal krundil määratud protsendina krundi pindalast. Seega on võimalik rajada hoonetevahelisele alale kõrghaljastust. Kuna planeeringuga kavandatakse võrdlemisi ulatuslikke alasid, kuhu rajatakse maa-alune hoonestus, siis püüame siinkohal anda soovitusi täiendavate haljastuselementide kasutamiseks, mida saaks rajada tänu väiksemale mullanõudlusele ka maa-aluste korruste peale ning mis aitaks tõsta ala ökoloogilist väärtust ja bioloogilist mitmekesisust. Tuleb märkida, et linnaelustiku jaoks väärtuslike koosluste loomiseks ei olegi alati niivõrd oluline suures mahus kõrghaljastuse loomine, vaid oluline on, et rajatav haljastus pakuks elupaiku ning toitumis- ja varjevõimalusi. Näiteks on võimalik asendada hoonete vahelised monokultuurse muruga kaetud alad vähemalt osaliselt lille- ja niidumurudega, mis võimaldavad toitumispaiku putukakooslustele. Võimalik on piiretel ning majaseintel kasutada vertikaalhaljastust (erinevaid ronitaimi), mis pakuvad varjevõimalusi lindudele. Lisaks peavad KSH koostajad täiesti võimalikuks ka katusehaljastuse rajamist. Katusehaljastuse rajamine ei ole Eestis siiani populaarsust võitnud, kuid mujal maailmas on seda järjest enam kasutama hakatud just linnahaljastuse osana. Lisaks olulisele ökoloogilisele väärtusele võimaldavad haljaskatused parandada hoonete insolatsiooni ning vähendavad kanalisatsiooni suunatavat sademevee koguseid. Juhul kui rakendatakse eeltoodud ning ptk 7 ning leevendavaid meetmeid, on pikaajalises plaanis oodata planeeringuala taimestiku liigirikkuse ning biomassi koguse tõusu. Siiski likvideeritakse planeeringu rakendamisel väärtuslikku kõrghaljastust ja seega on tegevuse mõju taimestikule negatiivne.
6.1.4. III– alternatiiv
6.1.4.1. Linnud Mõju hipodroomi ala linnustikule sõltub eeskätt, milline on kavandatav hoonestuslahendus ja kuivõrd on uued hooned ja haljastus linnusõbralikud (loovad pesitsemis- ja toitumiskohti). Ala kasutusintensiivsuse tõusuga on oodata külastuskoormuse tõusu Merimetsa metsas, millega kaasneb häiringu suurenemine linnustikule. Kuna III-alternatiivi kohaselt ei kavandata alale eluhooneid, võiks lähialade metsa kasutusintensiivsust pidada mõnevõrra väiksemaks võrreldes alternatiividega I ja II. Seega võib ka linnustiku häirimist pidada väiksemaks.
6.1.4.2. Imetajad ja kahepaiksed III-alternatiivi mõjusid planeeringuala ja selle mõjuala elustikule võib pidada analoogiliseks alternatiivide I ja II mõjudega. Oluline on ptk 7 kirjeldatud leevendavate meetmete rakendamine.
6.1.4.3. Taimestik Alternatiiv III rakendamise mõju taimestikule sõltub jällegi konkreetsest hoonestuslahendusest. Siiski tuleb ka III alternatiivi rakendamisel tõenõoliselt olemasolevat kõrghaljastust teataval määral likvideerida, kuid kindlasti toimuks ka selle alternatiivi rakendamisel täiendistutus ning uute haljasalade rajamine. Juhul kui rakendatakse ptk 7 toodud leevendavaid meetmeid, on
75 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne pikaajalises plaanis oodata planeeringuala taimestiku liigirikkuse ning biomassi koguse tõusu ning sellest lähtuvalt võib mõju piirkonna taimestikule pidada positiivseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et juhul kui järgitakse KSH aruandes toodud soovituslikke meetmeid, on võimalik luua planeeringualale elustiku jaoks uusi elu-ja toitumispaiku, mis aitaks suurendada ala bioloogilist mitmekesisust ning vähendada arendusala survet Merimetsa rohealale. Kui meetmeid ei rakendata, on kavandatava tegevuse mõju nii planeeringuala kui külgnevate alade elustikule negatiivne ning võib põhjustada piirkonna liigirikkuse vähenemist. 6.2. Mõju Tallinna rohevõrgustikule Kuna eelnevas peatükis anti hinnang kavandatud tegevuse mõjust elustikule nii planeeringualal kui sellega piirneval Merimetsa rohealal, siis käesolevas peatükis keskendutakse eeskätt asustuse suurenemisest tulenevale külastuskoormuse tõusule ning tegevuse vastavusele Tallinna rohealade teemaplaneeringu eesmärkidele, sh käsitletakse mõju planeeringuala kui eriotstarbelise roheala funktsioonile.
6.2.1. Ehitusaegne mõju Ehitustegevusega otseselt Merimetsa roheala mõju ei avaldata, sest ehitusala jääb väljapoole roheala. Kaudsemalt häirib ehitustegevuse müra roheala elustikku. Tegu on lühiajalise ja pöörduva mõjuga. Ehitustegevuse käigus likvideeritakse planeeringuala kui eriotstarbeline roheala. Ala on eriotstarbeliseks rohealaks nimetatud, kuna seal asub hipodroom. Iseenesest on planeeringuala haljastuse osakaal ning ökoloogiline väärtus käesoleval ajal madal. Siiski on ehitustegevuse mõju rohevõrgustikule oluline, kuna kaob üks Tallinna kuuest eriotstarbelisest rohealast.
6.2.2. 0 – alternatiiv 0-alternatiivi korral säilib praegune olukord. Tuleb märkida, et hipodroomi hobuseid treenitakse ning nendega ratsutatakse Merimetsa rohealal. Kuna rohealal puuduvad selleks kohandatud teed kasutatakse olemasolevaid metsaradu. Hobuse mass koos ratsanikuga on 500-600 kg ning eeskätt niisketel perioodidel (kevadel ja sügisel) on märgata roheala teede taluvuskoormuse ületamist. Kohati muutuvad metsarajad inimesele läbimatuks, mis põhjustab uute radade teket ja olemasolevate laienemist (inimesed leiavad uue läbikäigutee). Kuna Merimetsa roheala teedevõrk on juba liigtihe, siis on igasugusel uute teede tekkel ning olemasolevate teede laiendamisel negatiivne mõju rohealale. Antud olukorra säilimisel oleks väga oluline hobuste põhjustatud tallamiskahjustuste vähendamiseks lubada hobuste liikumisradade asumist ainult metsa kuivemates piirkondades. Väga soovitav oleks pinnasradade katmine mõne tugevdava pinnaskattega või ehitada laudteed hobuste liikumiseks. Jälgida tuleks ka, et kui soovitakse säilitada looduslikke alasid peab paralleelsete teede vahele jääma vähemalt 25 m (Hamberg jt, 2008; Törn jt, 2009). 0-alternatiivi korral säilib planeeringuala eriotstarbelise rohealana. Seega on mõju Tallinna rohevõrgustikusüsteemile pigem positiivne. Samas on alal eeskätt rekreatiivne, mitte ökoloogiline väärtus. Rekreatiivse väärtuse tõstmiseks peaks tõstma hipodroomil toimuvate ürituste arvu. Praeguse olukorra säilimisel on ala rekreatiivne väärtus suhteliselt väike, kuna ala kasutajaskond on väike. Ala ökoloogilise väärtuse tõstmiseks tuleks alale rajada täiendavaid haljastuid, mis peaksid pakkuma elu- ja toitumispaiku eeskätt linnustikule.
76 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.2.3. I – alternatiiv I-alternatiivi korral suureneb Merimetsa rohealaga piirneva ala elanike arv. Käesoleval ajal on Merimetsa roheala liigitatud madala kasutusintensiivsusega rohealaks (19in/15min jooksul) ning roheala rannapargi osa keskmise kasutusintensiivsusega rohealaks (49in/15min) (Järv jt ,2006). Samas on roheala kasutusintensiivsus kohati hakanud ületama ökoloogilist taluvust (Ploompuu, 2006; Pärn, 2009). Taluvuse ületamine tuleneb peamiselt liigtihedast teedevõrgust ning roheala ebakorrektsest kasutusest (metsas tehakse lõket ning grillitakse hoolimata keelumärkidest; palju on prügistumist; ei piirduta sissetallatud radade kasutusega; lemmikloomi jalutatakse rihmastamata). Uue elamurajooni lisandumisega suureneb Merimetsa roheala külastatavus ning sellega seoses tallamiskoormus. Tallamine kahjustab alustaimestikku, eemaldab mulla orgaanilist osa ning põhjustab pinnase tihenemist. See omakorda põhjustab tallatava ala ning selle äärealade taimestiku koosseisu muutumist – tallamist mittetaluvad liigid asenduvad tallamistolerantsematega ning tugeva tallamise korral kaob alustaimestik tallatavatel aladel hoopis. Lisaks võib rohealade kasutamine rekreatiivsetel eesmärkidel põhjustada võõrliikide invasiooni (külastajad ja koduloomad kannavad taimede seemneid) (Hamberg jt, 2008). Elanikkonna lisandumisega ning Paldiski maanteed ja Stroomi metsa ühendava jalakäijate promenaadi rajamisega on oodata ka metsade külastatavuse olulist suurenemist inimeste poolt, eriti raudteetammiga piirnevates männikutes, kus olukord hakkab eeldatavalt sarnanema Kolde puiestee äärsete puistutes valitseva olukorraga. Suureneb inimmõju ka hipodroomiga piirnevates lehtpuumetsades. Ekspertarvamuse kohaselt on kavandataval Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmisel Stroomi metsa looduslike tingimuste säilumisele kahtlemata positiivne mõju, kuid arvatavasti ei vähenda see siiski oluliselt hipodroomi alale lisanduva elanikkonna mõju metsale (Pärn, 2009). Antud juhul on lisaasjaolu tallamiskoormuse muutumise juures, et hipodroomi likvideerimisel väheneb ratsanike poolt põhjustatud tallamiskoormus. Nimelt on mitmed erialased uurimused tõestanud, et hobuste/ratsanike poolt põhjustatav tallamiskahjustus on 6-10 korda suurem kui jalakäijate põhjustatav kahjustus. Suurem kahjustus tuleneb ratsanike suuremast massist. Lisaks toovad hobused endaga kaasa ka suuremal hulgal nö umbrohtliike ning muudavad oma väljaheidetega metsa toitainete tasakaalu (Törn jt, 2009). Ratsutamise likvideerimisega tallamiskoormus praegu ratsutamiseks kasutatavatel radadel ilmselt väheneb, kuid ratsutamise ja traavikaarikutega sissetallatud teed, mille laius ulatub kohati 5 meetrini, tõenäoliselt säilivad. Nende edaspidine kasutamisvõimalus oleks kujundamine tervisespordiradadeks. Kuigi hobuste tallamisintensiivsus on kuni 10 korda suurem kui jalakäijal on koondarvudelt vaadates lisanduvate potentsiaalsete jalakäijate arv piirkonda ka üle 10 korra suurem praegusest hobuste arvust. Seega on oodata antud planeeringu realiseerumisega Merimetsa roheala külastatavuse suurenemist. Lisaasjaoluna tuleb arvestada, et kuigi hipodroomi likvideerimisega väheneb praegu seal paiknevate hobuste poolt tekitatav tallamiskoormus, siis on esitatud hipodroomi alaga külgnevale alale (Kolde pst 75 ja lähiala) taotlus noorte ratsaspordikeskuse rajamiseks. Juhul kui ratsaspordikeskus rajatakse, pole oodata hobuste kadumist piirkonnast ja kuigi eeldavasti väheneb hobuste arv piirkonnas, säilib siiski metsaradade kasutamine ka ratsanike poolt. Pikaajalises perspektiivis on oodata Merimetsa roheala järjest suurenevat pargistumist ning looduslikkuse vähenemist. Arvestada tuleb, et tegu on linnakeskuses asuva metsaalaga ning tõenäoliselt pole seda võimalik säilitada puutumatu vääriselupaigana isegi juhul, kui antud planeeringut ei rakendata. Vältimaks ala koormustaluvuse ületamist ning parandamaks
77 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Merimetsa roheala üldist seisundit tuleks rakendada KSH aruande peatükis 7.2 soovitatud leevendavaid meetmeid. Kavandatava tegevuse rakendumise korral lakkab hipodroom toimimast kui eriotstarbelise roheala. Samas, kuna eriotstarbeliste rohealade peamine väärtus on rekreatiivne, siis võib väita, et alale kavandatavad meelelahutusasutused ning pargistruktuurid aitavad hipodroomi kadumisega seonduvat mõju leevendada. Siiski tuleb arvestada, et planeeringu rakendades kaob üks Tallinna eriotstarbelistest rohealadest.
6.2.4. II – alternatiiv Alternatiiv- II puhul on mõju rohevõrgustikule sarnane I – alternatiivile, sest kavandatavad mahud on sarnased ja seega on ka Merimetsa metsale osutatav külastuskoormus eeldatavalt sarnane.
6.2.5. III – alternatiiv Alternatiiv III korral ei rajata alale elamuid ning seega ei suureneks piirkonna püsiasustus. Sellest lähtuvalt pole oodata ka Merimetsa roheala külastuskoormuse suurenemist piirkonna lisanduva elanikkonna poolt. Samas kui hipodroomi alale rajatakse puhke- ja sotsiaalfunktsiooniga objekte, siis nende objektide külastajad hakkavad tõenäoliselt sattuma ka Merimetsa metsa. Konkreetne külastushulk sõltub objektide iseloomust. Siiski tõenäoliselt leiaksid hipodroomi ala külastajad rohkem rakendust alal endal ning Merimetsa metsa külastus oleks nende poolt väiksem kui alternatiivide I ja II puhul. Ka alternatiivi III korral kaoks hipodroomi eriotstarbelise roheala funktsioon. Antud mõju annaks leevendada rajades alale võimalikult suures ulatuses haljasalasid. Planeeringu rakendamisega kaasneb koormuse suurenemine Merimetsa rohealale (väheneb hobukoormus, kuid suureneb inimkoormus ning kokkuvõtlikult külastuskoormus suureneb mõõdukalt). Rohealal on oodata järjest suurenevat inimmõju ning elustiku häiritust, seega väheneb pikaajalises plaanis metsa ökoloogiline väärtus. Leevendavate meetmetega on võimalik negatiivset mõju vähendada, kuid mitte täielikult vältida. Oskusliku metsa majandamisega oleks Merimetsa metsast võimalik kujundada mitmeti funktsioneeriv linnamets. 6.3. Mõju pinna- ja põhjaveele, sh sademe-, heit- ja reovee kogumise ja puhastamisega ning veevarustusega kaasnev keskkonnamõju Peamised mõjud veekeskkonnale kaasnevad seoses joogiveevarustuse tagamise, reoveekäitluse ja sademevee ärajuhtimisega.
6.3.1. Ehitusaegne mõju Vastavalt IPT Projektijuhtimise 2008 a koostatud planeeringuala geoloogiliste tingimuste kirjeldusele asub ala keerukate ehitusgeoloogiliste tingimustega piirkonnas, kus esineb kõrge pinnasevee tase. Sellest lähtuvalt tuleb edasise projekteerimise käigus täpsustada pinnaseomadused planeeritavate hoonete kontuuris täiendavate ehitusgeoloogiliste uuringutega ning vastavalt uuringute tulemusele rakendada sobilikke ehituslikke võtteid nii põhjavee reostumise kui hoonete veekahjustuste vältimiseks. Kuna alale on ette nähtud kuni kahe maa-aluse korruse rajamine, ei kaasne sellega olulist ohtu põhjaveele, mida ei saaks korrektse projekteerimise ning sobilike ehituslike võtetega vältida. Siiski koostati KSH raames AS Mavesi poolt vastavasisuline eksperthinnang ehitustegevuse mõju kohta pinna- ja põhjaveele ning pinnavee alandamisega kaasneva võimaliku mõju kohta 78 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne taimestikule. Ekspertarvamus on lisatud KSH aruande lisasse 14. Ekspertarvamuses leiti, et ehituskaevikute rajamisega ei kaasne maapinnalähedase põhjavee (pinnasevee) taseme olulist alanemist. Kui ehituslikult on vajalik kasutada sulundseinu, väheneb savipinnaste peal olevatest mereliivadest vee juurdevool mitu korda (ka kaevise mõju ulatus põhjavees). Mereliivadest kaevisesse tuleva vee kogus on samas väike, kuni 500 m 3/d ja mõju ümbritsevale ala taimestikule pole oluline. Ilma survelises Kvaternaari veekihis veetaseme alandamiseta, pole vaid mereliivades leviva vabapinnalise Kvaternaari veekihti avava kaevise veekõrvaldusel mõju ümbruskonna ehitiste püsivusele.
6.3.2. 0 – alternatiiv 0-alternatiivi korral säilib olemasolev olukord. Olemasoleva olukorraga kaasneb oht pinna- ja põhjavee reostumiseks, kuna alal esineb jääkreostusega alasid ning sõnnikumajandus on korraldatud ebakorrektselt. 0-alternatiivi jätkumisel oleks vaja reostunud alade nõuetekohane likvideerimine ning sõnnikumajanduse nõuetele vastavaks muutmine. Siiski on 0-alternatiivi korral tarbitavad veekogused ning seega ka reoveekogused tunduvalt väiksemad kui alternatiivid I ja II korral. Lisaks on planeeringuala pinnad valdavalt kõvakattega pinnastega katmata, mis võimaldab sadevete imendumist pinnasesse.
6.3.3. I – alternatiiv KSH peatükis 2.5 sai vaadeldud erinevaid veevarustuse, reo- ja sademeveekäitluse alternatiive ning tõdetud, et linnakeskuses paikneva arendusala kõige optimaalsemaks lahenduseks on ühineda ühisveevarustuse ja – kanalisatsioonivõrguga. Sellise lahenduse korral ning juhul, kui kogu projekteerimis- ja ehitustegevus teostatakse adekvaatselt, pole oodata negatiivset mõju antud piirkonna pinna- ja põhjaveele. Laiemalt vaadates suureneb planeeringuala hoonestamise tagajärjel piirkonna veetarbimine. Arvestades aga, et Tallinna veevarustuse allikaks on Ülemiste järv ja Tallinna linna vee tarbimine on viimase 10 aasta jooksul ligi 3-korda vähenenud, siis pole oodata kavandatava tegevuse tagajärjel veetarbimise kasvu ulatuses, mis võiks hakata põhjustama olulist mõju Tallinna joogiveevarudele. Lisaks tuleb arvestada, et enamik piirkonda elama asuvatest inimestest on tõenäoliselt juba praegu Tallinna elanikud ning tarbivad Tallinna ühisveevärgi teenuseid. Sama kehtib üldjoontes ka reoveepuhastuse osas, kuna kogu ala reovesi suunatakse Paljassaare veepuhastusjaama, mis peab tagama heitvee nõuetele vastavuse. Tuleb arvestada, et ala hoonestamisega kaasneb sademevee koguste suurenemine (kaetud pindade osakaal suureneb ning sadevesi ei saa pinnasesse infiltreeruda). AS Tallinna Vesi poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel on planeeringuala sadevete eelvooluks Kopli laht. Sademeveed võivad põhjustada keskkonnaohtu, kui nad reostuvad. Oht reostumiseks on eelkõige parklatel, kus vette võib sattuda naftasaadusi. Antud juhul on parkimine kavandatud valdavalt maa-alla ning parklate põrandavesi juhitakse reoveekanalisatsiooni. Positiivsena võib näha, et alternatiiv I korral kavandatakse promenaadi ilmestada veesilmadega. Tiigikeste täpne paiknemine ning ehitus tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, aga üldiselt võib linnakeskkonda kavandatavaid veeobjekte pidada positiivseks, sest nad aitavad vähendada kanaliseeritava sademevee koguseid (juhul kui veeobjektide veevarustuse allikana kasutatakse sadevett) ning pakuvad joogi ning suplemispaika lindudele.
79 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.3.4. II – alternatiiv Alternatiiv II puhul on mõjud pinna- ja põhjaveele analoogilised alternatiivile I, kuna kavandatud mahud on sarnased (hoonete brutopinda kavandatud mõnevõrra vähem, samas maapealset parkimist rohkem).
6.3.4. III-alternatiiv Alternatiiv III puhul sõltub mõju pinna- ja põhjaveele suuresti rajatavate asutuste veetarbest. Näiteks võib puhke- ja sotsiaalasutuste alla käia ka nt veepargi või SPA rajamine, mille veetarve on tunduvalt erinev elu- ja ärihoonetest või teistest puhke- ja sotsiaalasutustest. Siiski üldjoontes saab öelda, et kuna käsitletav ala asub tiheasustusega piirkonnas ning Tallinna veevarustus- ja reoveepuhastussüsteem on võimelised rahuldama täiendavat veetarvet ning võtma vastu reovett, siis korrektse projekteerimise ja ehituse korral pole olulist mõju põhja- ja pinnaveele näha. Sademeveesüsteemi rajamisel on ka alternatiiv III puhul vältida suuri kõvakattelisi pindu ning juurutada säästvaid sademeveetehnoloogiaid, mis on kirjeldatud KSH aruande teistes osades. Korrektse reo- ja sademevee ning veevarustuse rajamise korral pole oodata keskkonnataluvust ületavat mõju pinna- ja põhjaveele. Siiski on nii alternatiiv I, II kui III puhul vägagi soovitav järgida peatükkides 2.5 ja 7 toodud soovitusi võimalike keskkonnamõjude vähendamiseks.
6.4. Mõju pinnasele, sh jääkreostus
6.4.1. Ehitusaegne mõju Ehitustegevusega kaasneb reostunud pindade eemaldamine, mis avaldab positiivset mõju pinnasele. Samas eemaldatakse ning tallatakse ehituse käigus pinnast, mille mõju on negatiivne. Eeskätt avaldab pinnasele mõju maa-aluse parkla rajamine, mille käigus tuleb eemaldada suures koguses pinnasematerjali. Oluline on väljakaevatav pinnas suunata taaskasutusse (täite või kattematerjalina).
6.4.2. 0 – alternatiiv 0-alternatiivi puhul otseselt mõju pinnasele ei avaldata. Kaudselt võib aga mõju pinnasele lugeda negatiivseks. Nimelt on KSH alusuuringute käigus selgitatud, et ala pinnas on kohati naftasaadustega reostunud. Välistada ei saa ka täiendavate reostusalade esinemist, mis võivad ilmneda alles olemasolevate hoonete lammutamise ja ehitustööde käigus. On küllaltki ebatõenäoline, et juhul kui planeeringuala säilitatakse praeguses seisundis, viiakse alal läbi korrektne reostunud pinnase likvideerimine. Seega säilivad 0-alternatiivi puhul reostunud alad ning sellest lähtuvalt võib mõju pinnasele pidada negatiivseks (reostunud alade säilimine). Lisaks tuleb märkida, et välivaatluste põhjal tundub hipodroomi sõnnikumajandus olevat üsna kaootiline. Veeseaduse § 26 2 on kehtestatud sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded. Seadus sätestab, et kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Lisaks on VV 28. 08. 2001. a määrusega nr 288 (RT I 2001, 72, 443) kehtestatud veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamisele ja hoidmisele. Määruse § 5 sätestab: 1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ja pinna- ning põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse;
80 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
2) Vedelsõnniku- ja virtsahoidla peab ammoniaagi lendumise vähendamiseks olema kaetud; 3) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla ekspluatatsiooniaja vältel. 4) Sõnnikuhoidla valdaja peab võtma kasutusele abinõud tagamaks, et kõrvalised isikud või loomad ei pääseks hoidlasse. Hipodroomil on olemas sõnnikuhoidla, mis vastab osadele eelpooltoodud nõuetele. Tegu on osaliselt avatud hoonega, mis ei ole täiesti kaitstud sademete valgumise eest ning on täiesti avatud nii kõrvalistele isikutele kui loomadele. Siiski on hoidla betoonpõrandaga ning kaitstud otseste sademete eest. Samas ei kasuta kõik planeeringualal tegutsevad tallid sugugi olemasolevat hoidlat. Sõnnikut hoiustatakse tallide ümbruses ilma igasuguse kaitseta välistingimuste eest. Olukord on eriti halb Paldiski mnt 50d asuva talli ümbruses kuhu on ca 20 x 20 m alale ladestatud sõnnikut koos muude jäätmetega. Pinnaseproovide võtmine sellelt alalt kinnitas, et reostus on levinud üsna sügavale (40 cm sügavusel ületas naftaproduktide määr normi). Lisaks kipuvad sellised kergesti ligipääsetavad ja avatud prügiladestusalad ligi meelitama täiendavat prügi. Sellise olukorra säilimine mõjutab negatiivselt piirkonna pinnase seisundit.
6.4.3. I –, II- ja III - alternatiiv Oluline negatiivne mõju pinnasele avaldub hoonete ehitamisega, teede, trasside ja parkimisplatside rajamisega (hoonete ja rajatiste alune pinnakate kooritakse). Lisaks näeb planeeringulahendus ette maa-aluste korruste ja parklate ehitust, millega kaasneb ka sügavamate kihtide pinnase eemaldamine. Samas antud juhul on tegu hoonestatud või tehispinnasega kaetud alaga seega ei rikuta valdavalt väärtuslikku looduslikku pinnast. Ehitustegevusega ning piirkonna elanikkonna suurenemisega kaasneb ümbritsevate alade (eelkõige Stroomi metsa) pinnase mõjutamine. Seda läbi tallamiskoormuse suurenemise. Antud aspekti vaadeldakse lähemalt KSH peatükis 6.2. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas ladustada eraldi ja kasutada samal ehitusobjektil haljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Peale ehitustegevuse lõppu eemaldatud muld, tuleb võimalusel lükata tagasi või ala täiendada mujalt toodud mullaga ning tasandada. Mullatööde käigus tuleb tagada allesjäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine ja vajalik veevahetus. Sügavamate kihtide pinnas on soovitav võimalikult suures ulatuses taaskasutada samal objektil (teede rajamine jms) või lähtudes läheduse põhimõttest mõnel teisel ehitusobjektil. Tuleb arvestada, et ehitustegevusega kaasneb nõuetekohase teostuse korral ka reostunud pinnase kogumine ja utiliseerimiseks üle andmine vastava litsentsiga jäätmekäitlusettevõttele. Antud tegevusel on tugevalt positiivne mõju. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi. Kui reostus levib pinnaseveega naaberalalt, tuleb kõrvaldada reostusallikas ka seal või isoleerida kaevise seinad kuni savikihini vettpidava materjaliga. Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatud tegevuse (alt I, II või III) rakendumisel likvideeritakse olemasolev pinnasereostus (sh nõuetele mittevastavad sõnnikuladestuskohad), mis praegusel hetkel on võimalikuks keskkonnariski allikaks. Kavandatud tegevusega kaasneb küll pinnase eemaldamine ulatuslikelt ehitusaladelt, kuid korrektse ehitustegevuse ning pinnase maksimaalse taaskasutamise korral võib kavandatud tegevuse mõju pinnasele pidada positiivsemaks kui see on olemasoleva olukorra jätkumisel (0-alt).
81 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.5. Mõju õhukvaliteedile, sh müra- ja õhusaaste Arvestades antud planeeringu iseloomu (ei kavandata tööstusettevõtteid, mis võiksid põhjustada olulist müra või õhusaaste teket) on peamiseks õhukvaliteeti mõjutavaks asjaoluks planeeringu juures liiklus. Sellest lähtuvalt viidi KSH raames läbi liikluskoormuse prognoos aastaks 2030. Liiklusprognoosi koostas Stratum OÜ, mis on vanim Eesti professionaalne transpordiplaneerimisele ja liikluskorraldusele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma. Liikluse modelleerimine teostati 2030. a Tallinna õhtuse tipptunni (ÕTT) liiklusmudelit kasutades. Modelleerimise tarkvarana kasutati laialtlevinud Cube Base / TRIPS32 paketti. Kasutati Tallinna nn suurt liiklusmudelit, mis sisaldab ka linna lähialasid kuni Tallinna ringteeni. Mudelis kasutatakse ühikautosid (saü), st et raskeliiklus (veoautod, bussid) on taandatud sõiduautodeks. Tallinna 2035 aasta liiklusmudel töötati välja teemaplaneeringu "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed" (koostajad TTÜ Tiit Metsvahi ja K-projekt) koosseisus. Kuna teemaplaneeringus kasutati liiklusmudelis väga paljusid uusobjekte, siis hiljem on mudelit korrigeeritud ja väga utoopilised või kallid ühendusteed (näiteks nn. Balti jaama tunnel, mis ühendaks Põhja väila otsa Põhja puiesteel Paldiski maanteega TTTK juures) välja jäetud, samuti on perspektiivaastat toodud 5 aastat lühemaks ehk aastale 2030. Tallinna 2030 liiklusmudelis, mida kasutati hipodroomi ala liikluse prognoosiks, sisalduvad järgmised suured uusobjektid: − Põhjaväil (Russalka liiklussõlm – Ahtri tn); − Kalamaja möödasõidutee (“ Corridor I” ehk Tallinna sadamate maismaaühenduste projekti raames); − Ülemiste liiklussõlm (täielikus mahus); − Haabersti eritasandsõlme I etapp (viadukt üle ringristmiku Paldiski mnt suunal); − Tallinna ringtee T11 rekonstrueerimine; − Tallinna väike ringtee; − Merimetsa ühendustee. Viimane neist on käesolevas KSHs käsitletava detailplaneeringu seisukohast kõige lähem ja tähtsam, kuna osa kohalikke tänavaid ristuvad Merimetsa ühendusteega. Käesoleva detailplaneeringu poolt tekitatav liiklus on täiendav, ehk see on lisatud 2030 aasta liiklusmudelile. Piirkonna liiklusprognoos aastaks 2030 on lisatud KSH aruande lisasse 13 ja seda on kasutatud alusena müra ja õhusaaste modelleerimisel. Siinkohal märgime, et KSH koostajad on teadlikud, et Merimetsa ühendustee rajamine on põhjustanud palju vastuseisu ning selle rajamine pole käesolevaks ajaks kindlalt määratud. Siiski kuna nii koostamisel olev Tallinna tänavavõrgu teemaplaneering, Tallinna üldplaneering kui ka Tallinna liiklusmudel näevad antud tee rajamist ette otsustati käesolevas KSH aruandes Merimetsa ühendustee liikluse modelleerimisel arvesse võtta. KSH raames Merimetsa ühendusteele teostatud müra- ja õhusaastearvutused on ligikaudsed ning kindlasti ei ole piisavad Merimetsa ühendustee keskkonnamõjude hindamiseks.
6.5.1. Ehitusaegne mõju
6.5.1.1. Õhusaaste Ehitustegevus võib põhjustada õhukvaliteedi ajutist halvenemist peamiselt tolmu tekkimise kaudu. Kavandatavate ehitustööde käigus võib õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ning ladustamine planeeringualal. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võivad samuti tolmu
82 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne emissioone põhjustada. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse puistematerjale ning muud ehitusel kasutatavad diiselmootoriga transpordivahendid. Siiski, võib järeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning diiselmootoriga transpordivahenditega kasutamine ei tekita olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt (kaasa arvatud autod) olulist saasteohtu naaberaladele. Võivad esineda ajutised ebameeldivused naaberalade elanikele, kuid pikaajaline õhusaastest tulenev mõju õhukvaliteedile ehitustegevusel puudub. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Lisaks on võimalik teostada puistematerjalide ning tolmavate pindade niisutamist, mis samuti aitab vältida tolmuemissioone ning lähialade elanike häirimist.
6.5.1.2. Müra Ei ole välistatud piirkonna elanikele lühiajaliselt toimuvad häiringud ehitusmüra näol, mille allikaks on hoonete, teede, tehnovõrkude jt rajatiste ehitusel kasutatavad mehhanismid ja seadmed. Tähtsamad müraallikad ehitustöödel on: − löökriistad (näiteks suruõhuhaamrid); − lõhkeaine kasutamine (nt lõhkamine, padruntööriistad); − pneumaatilised seadmed; − sisepõlemismootorid. Piirkonna mürasituatsiooni ehitustööde ajal võib halvendada ka täiendav autotranspordi (eeskätt raskeveokite) liikumine, mille leevendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud planeeringuala läbivatele tänavatele. Ehitusmüra vähendamiseks tuleb ööseks ehitustegevus kindlasti peatada ning erinevate hoonete ehitustöid on otstarbekas teostada üheaegselt. Ehitusmüra näol on tegu lühiajalise mõjuga, mis tekitab keskkonnale täiendavat, kuid mööduvat koormust. Ehitusmüra kumuleerub sellel ajal piirkonna teiste püsimõjudega (olemasolevate ettevõtete müra ja liiklus).
6.5.2. 0 – alternatiiv Hoonestuse osas säilib olemasolev olukord, kuid liikluskoormuse tõusu antud piirkonnas on oodata ka juhul kui planeeritavat tegevust ei teostata. Mürakaartidelt (vt lisa 11) selgub, et juhul kui säilib senine hipodroomi ala (ehk planeeritavat tegevust ei toimu), esineb alal, samuti nagu käesoleval ajal, probleeme lubatud müratasemete ületamisega. Sama kehtib ka õhusaaste puhul. Seoses liikluskoormuse suurenemisega on tulevikus oodata kogu alal õhusaastetasemete tõusu ning kohatist piirväärtuste ületamist.
6.5.3. I – alternatiiv
6.5.3.1. Müra Aastal 2030 suurenevad liiklussagedused, mistõttu suureneb ka transpordist tulenev müra. Eeskätt suurenevad müratasemed uute rajatavate/kasutuselevõetavate tänavate (Ädala tn pikendus, Merimetsa tee) äärealadel, kus praegu liiklusest tulenev müra puudub. Müra hindamisel on arvestatud taotlustasemega uutel planeeritavatel aladel: 60 dB päeval ja 50 dB öösel.
83 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Pärast hipodroomi väljakolimist on alale kavandatud uus hoonete kompleks. Seejuures on arvestatud Paldiski mnt transpordist tuleneva müra mõjuga majadele ning magistraaltee äärde on planeeritud kõrgemad hooned (kuni 6-13 korrust), mis varjestavad efektiivselt müra ülejäänud õuealal. Mürakaardilt M2-A (v.t. Lisa 11) on näha, et 2 meetri kõrgusel maapinnast on õuealal päevasel ajal müratase alla 50 dB, mis ei ületa lubatud mürataseme norme, niisamuti öisel perioodil. Küll aga on müratasemed kõrged teeäärsete hoonete juures, näiteks Hipo pargis vahemikus 65-70 dB. Park ei ole siiski kavandatud otsese lõõgastusalana, vaid pigem promenaadi ühe osana, kust läbi jalutades pääseb ülejäänud territooriumile. Öisel perioodil (vaata mürakaart M2-B) on teeäärsete hoonete juures müratase vahemikus 50-60 dB. Müratasemete arvutus teostati ka korruste kaupa valitud hipodroomile planeeritavate hoonete fassaadidel, mis asuvad sõiduteele lähemal. Müratasemete ületamine leiab aset kõikide väljatoodud hoonete juures, võib eeldada, et müraolukord on sarnane ka ülejäänud teeäärsete hoonete juures. Hooned, mis asuvad Merimetsa tee ja Ädala tn pikenduse ääres on osaliselt planeeritud elumajadeks. Klasterelamute esimese korruse juures on müratase päevasel ajal kuni ligikaudu 67 dB, mis ületab kuni 7 dB võrra lubatut, Merimetsa tee äärsete linnavillade juures kuni 62 dB. Arvestada tuleb, et kui liiklussagedus peaks aastal 2030 suurenema kuni 2 korda, suurenevad müratasemed 3 dB võrra. Lubatud müratasemete ületamine leiab teeäärsete hoone juures aset ka öisel perioodil. Üldjuhul on öösel liiklus sõiduteedel ebaühtlasem ning sel ajal müra ületamine ei pruugi olla niivõrd tajutav kui see oleks päevasel ajal, kui liiklus on pidev. Büroohoonete puhul ei ole öine müra niivõrd olulise tähtsusega, kuna hoonet kasutatakse peamiselt päeval. Öisel ajal viibivad inimesed põhiliselt siseruumides, mistõttu on oluline tagada head akustilised tingimused just hoones sees. Tänu teepoolsete kõrgemate hoonete müra varjestavale efektile jääb püsima planeeritaval alal vaikne õueala koos promenaadi, kergliiklusteede, turu jt kavandavate elementidega.
6.5.3.1. Õhusaaste Vastavalt piirkonna liiklusprognoosile aastaks 2030 koostati Eesti Keskkonnauuringute keskuse poolt liiklusest tuleneva õhusaastetaseme modelleerimiskaardid CO, NO 2 ja peenete osakeste kohta (kaardid toodud lisas 12). Kaartidelt ilmnes, et on oodata saastetasemete tõusu piirkonnas ning õhukvaliteedi seisundi halvenemist. Eeskätt halveneb olukord NO 2 1h maksimumi lubatud piirväärtuste osas, mida hakatakse ületama peaaegu kogu planeeritaval alal (praegu ületatakse Paldiski mnt äärsel osal st ligikaudu poolel planeeringuala). Oluliselt suureneb ka peente osakeste lubatud piirväärtust ületava ala suurus, kuid peente osakeste puhul jääb siiski mõjutatavaks peamiselt planeeringuala Paldiski mnt äärne osa.
6.5.4. II – alternatiiv
6.5.4.1. Müra Alternatiiv II korral ei koostatud eraldi mürakaarti kuna juba alternatiiv I müra modelleerimisel ilmnes, et piirkonnas ületatakse müratasemeid sõidutee äärsetel hoonestusalades ning kuna müra tuleneb liiklusest, mille suurenemise prognoos on alternatiiv I ja alternatiiv II puhul sarnane, siis poleks oodata ka müra suhtes oluliselt erinevaid tulemeid. Sarnaselt alternatiivile I on ka alternatiiv II puhul oodata lubatud müratasemete ületamist teeäärsete hoonete juures. Kuna ka alternatiiv II puhul on kavandatud kõrgemad hooned Paldiski mnt poolsesse osasse, siis tekitavad need sarnase müravariestusefekti alternatiiviga I. Seega võib müra mõju pidada
84 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne alternatiiv II puhul sarnaseks alternatiivile I ja kuna tegevuse rakendamisel toimuks mürataseme ületamine, siis tuleb rakendada leevendavaid meetmeid, mida on kirjeldatud KSH peatükis 7.
6.5.4.1. Õhusaaste V.t ptk 6.5.3.1.
6.5.5. III-alternatiiv Alternatiiv III puhul pole teada hoonete kõrgused ega nende asetus. Pole teada ka lisanduv liiklusvoog. Teada on, et piirkonnas ületatakse juba praeguse liiklusvoo korral müra piirväärtusi ning Tallinna 2030. aasta liiklusmudeli kohaselt suureneb teede liikluskoormus pea 2 korda ka ilma antud planeeringuala hoonestamata. Seega on oodata ka piirkonna mürataseme suurenemist ning lubatud müra piirväärtuste ületamist eeskätt teeäärsetel aladel. Vältimaks müra levikut planeeringuala keskosasse oleks soovitav ka alternatiiv III korral kavandada kõrghooned (vähemalt 6 korrust) Paldiski mnt äärde, viia ala sisene autotransport maa-aluseks ning järgida müraleevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud KSH ptk 7. Ka õhusaaste tasemete tõus ei sõltu niivõrd hoonestusala sihtotstarbest ega hoonestuse paigutusest, vaid asjaolust et piirkonna liiklussagedus tulevikus tõuseb. Seega on oodata ka alternatiiv III puhul õhusaastetasemete tõusu ning kohatist piirväärtuste ületamist käsitletavas piirkonnas. Kokkuvõtteks saab öelda, et kuna planeeringuala asub kõrge liikluskoormusega piirkonnas, siis ületatakse tulevikus eeskätt Paldiski mnt äärsel osal nii lubatavaid müra kui õhusaaste piirväärtusi. Seoses ala hoonestamisega (alt I, II ja III) rajatakse/võetakse kasutusele täiendavad liikluskoridorid Ädala tn pikenduse ja Merimetsa tee näol, mis tõstab müra ja õhusaastetasemeid ka nende teede äärsetel aladel. Müra ning õhusaaste mõju on võimalik vähendada eelkõige ehituslike võtetega ning haljastuse rajamisega, kuid oodata on, et piirkonna õhukvaliteet tulevikus halveneb. 6.6. Mõju kultuuriväärtustele
Tegevusega peamiselt mõjutatavaks kultuurimälestiseks on hipodroomi vana tallihoone, mille kaitse alla võtmise menetlus hetkel käib. Laiemalt võib kultuurimälestisena käsitleda hipodroomi ennast, kuna alal on kultuurilooline ning linnaruumiliselt ajalooline väärtus. Lisaks vaadeldakse võimalikku mõju planeeringuala naabruses paiknevatele arhitektuurimälestistele (Seewaldi haiglakompleksi hooned) ning käsitletakse ka uute kultuuriväärtuste tekkevõimalikkust.
6.6.1. Ehitusaegne mõju Korrektse ehitustegevuse korral ei kahjustata planeeringuala ja lähipiirkonna kaitse all olevaid kultuurimälestisi. Samas ehitusele eelneva lammutustegevuse käigus kavandatakse likvideerida hipodroom, mis avaldab tugevat negatiivset mõju hipodroomile kui kultuurilise väärtuse kandjale. Hipodroomi lammutamine hävitab linna ühe kollektiivse kultuurimälu kihistuse.
6.6.2. 0 – alternatiiv 0-alternatiivi korral säilib olukord praegusel kujul. Arvestades, et kavandatud pole vana tallihoone renoveerimist, siis võib pikemas perspektiivis mõju peamisele arhitektuurimälestisele ehk vanale tallihoonele pidada negatiivseks kuna hoone praegune eksponeeritus on vähene. Otsene mõju lähialade arhitektuurimälestistele ning hipodroomile kui piirkonna sümbolile on neutraalne (säilib praegune olukord). Pikaajalist mõju hipodroomile võib pidada negatiivseks, kuna ilma täiendavate investeeringute suunamiseta hipodroomi, jätkub objekti lagunemine.
85 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.6.3. I – alternatiiv Nähakse ette hipodroomi vana tallihoone säilitamist ja renoveerimist, sh plaanitakse kõik originaaldetailid maksimaalselt säilitada. Planeeringulahenduses on lähtutud QP Arhitektide poolt koostatud vana tallihoone vaadeldavuse analüüsist, mille kohaselt tagatakse antud planeeringulahendusega tallihoone vaadeldavus. Arhitektuurivõistluse töös on ka välja toodud, et hoonesse võiks rajada muuseumi, kus tutvustatakse elanikele ja turistidele hipodroomi pikka ajalugu. Alternatiiv I korral on olemas võimalus kavandatud Lottemaast ning vanast tallihoonest ühtse kultuurilis-meelelahutusliku kompleksi loomine. Arvestades arhitektuurimälestise seisukorra eeldatavat paranemist ning selle ajaloopärandit kandva funktsionaalsuse tõusu on alternatiiv I mõju vanale tallihoonele ja Eesti hobuajaloo säilimisele positiivne. Mõju lähiala kultuurimälestistele on kavandatava tegevuse puhul neutraalne, kuna otseselt ei mõjutata piirkonnas paiknevaid Seewaldi kompleksi hooneid planeeringuga. Mõju võiks pidada vähesel määral positiivseks kui seoses piirkonna elanikkonna suurenemisega suureneks ka nimetatud kultuurimälestiste külastatavus. Antud hooned kuuluvad aga hetkel Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisu ja enamikele nendest on ligipääs piiratud (kasutusel on piirdeaiad). Tugevalt negatiivseks võiks pidada kavandatava tegevuse mõju hipodroomile kui linnaruumilisele sümbolobjektile, kuna tegevuse tagajärjel hipodroom antud piirkonnast likvideeritakse. Samas tuleb ka mainida, et planeeringuga kavandatakse ka Lottemaa loomist. Heiki Ernitsa ja Janno Põldmaa 2000ndal aastal alguse saanud joonisfilmide sari vahvast koeratüdrukust Lottest ning seda toetavatest Andrus Kivirähu raamatutest on laste seas saanud ülimalt populaarseks ning selle jäädvustamine läbi teemapargi panustaks kindlasti eesti oma lastekultuuri arendusse. Tuleb aga mainida, et Lottemaa arendamine tundub Eestis olevat populaarne idee. KSH koostajatele teadaolevalt on Lottemaa detailplaneering menetlemisel ka Pärnumaal Tahkuranna vallas. Otseselt ei puutu see asjaolu käesolevasse detailplaneeringusse ega KSHsse, kuid siiski tuleks mainida, et kahe samateemalise meelelahutuspargi rajamine Eesti suuruse juures võib olla mõnevõrra liiast.
6.6.4. II – alternatiiv Mõjud on analoogilised alternatiivile I. Teataval määral positiivsemaks võib lugeda alternatiiv II puhul mõju hipodroomile kui kultuuripärandit kandvale objektile kuna antud hoonestuslahendus integreerib hipodroomi elemente endasse. Lahendus näeb ette ka väravahoone säilitamise. Seega võib alternatiivi mõju hipodroomile pidada vähem negatiivseks kui alternatiivi I.
6.6.5. III – alternatiiv Nagu mitmel pool enne öeldud on planeeringuala väljaarendamine ühiskondliku ja puhkeehitiste alana lai mõiste ja võib realiseeruda mitmel moel. Kuna ka selle alternatiivi puhul kaob antud asukohast hipodroom, on mõju hipodroomile kui kultuuriobjektile negatiivne. Juhul kui hipodroomi elemente suudetakse säilitada ja uude kasutusse integreerida, on mõju hipodroomile mõnevõrra vähem negatiivne. Tõenäoliselt säilitatakse ning renoveeritakse ka selle alternatiivi puhul vana tallihoonet, millel oleks antud arhitektuurimälestisele positiivne mõju. Mõju teistele piirkonna kultuurimälestistele on piirkonna väljaarendamiselt mõõdukalt positiivne, kuna eeldatavalt kasvab piirkonna ja seega seal paiknevate kultuuriväärtuste külastatavus. Uute võimalike kultuuriväärtuste teke alale sõltub suuresti otseselt alale rajatavatest asutustest ning hoonetest ning nende hoonete arhitektuursest lahendusest.
86 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kokkuvõtteks võib öelda, et mõju kaitsealustele kultuuriobjektile (hipodroomi vanale tallihoonele) on, juhul kui tallihoone säilitatakse, korrastatakse ning muudetakse avalikult kasutatavaks objektiks, tugevalt positiivne. Praeguse olukorra jätkumisel on oodata tallihoone seisundi halvenemist ja seega on 0-alternatiivil eeldatavalt negatiivne mõju (teistel positiivne mõju). Samas on kavandatava tegevuse rakendamisel (alt I ja II) mõju hipodroomile endale kui kultuuriobjektile negatiivne, negatiivne oleks selles osas ka alternatiiv III mõju (hipodroom likvideeritakse). Mõju lähipiirkonna kultuurimälestistele ja uute kultuuriväärtuste tekkele võib pidada alternatiivide I-III puhul vähesel määral positiivseks ja 0-alternatiivi puhul neutraalseks. 6.7. Mõju inimese heaolule ja tervisele Peamine inimese heaolu ja tervise mõjutaja antud planeeringuala puhul on ala võimalik kõrge radoonitase. Lisaks on inimese tervist mõjutavateks faktoriteks antud keskkonnamõju hindamise käsitluses veel joogivee kvaliteet, õhukvaliteet, sh müra (käsitletud peatükis 6.5. ja siinkohal ei korrata) ja turvalisus.
6.7.1. Ehitusaegne mõju Ala võimalikust kõrgest radoonitasemest tuleneva mõju avaldumist ei ole oodata ehitusaegsel perioodil, kuna radoonist tulenev mõju tervisele avaldub pigem pikemaajalisel viibimisel ruumides kuhu radoon võib koguneda. Ehitusaegne võimalik kokkupuude on väike ja ei põhjusta olulisi tervisekahjustusi. Ehitusaegsed mõjud turvalisusele jagunevad kaheks: 1) töökeskkonnariskidest tulenev oht inimese tervisele ning 2) võimalik kuritegevusega seotud risk. Ehitussektor on üks kõige suuremate töökeskkonnariskiteguritega valdkondi. 2008 aastal registreeriti ehitussektoris 479 tööõnnetust sh 6 töösurma. Seega võib ehitusaegne mõju objektil töötavate inimeste tervisele ja heaolule mõjuda negatiivselt. Samas järgides Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja sellest tulenevate määruste nõudeid ning teostades ehitustegevust õigete töövõtetega on võimalik riskid viia minimaalseks. Lisaks tuleb märkida, et antud planeeringuala ehitust ei saa kuidagi pidada riskirohkemaks kui ükskõik millist muud ehitust. Teiseks ehitustegevusega kaasnevaks turvalisusprobleemiks võib pidada ehitusplatsi turvalisust. Ehitusplatsi turvalisuse eest vastutab tööettevõtja, kes üldjuhul hoolitseb selle eest, et kõrvalised isikud ei satuks ehitusplatsile ja ehitusele. Seega pole ka antud küsimuse puhul näha kõrgendatud turvalisuseriski.
6.7.2. 0 – alternatiiv Planeeringualal praeguse kasutuse puhul puuduvad seal elanikud ning planeeringuala radoonitasemest, õhukvaliteedist ja mürast mõjutatud inimeste arv on väike (mõjutatavaks on peamiselt planeeringualal elavad hobused, kelle tervisele mõju hindamine ei ole siiski antud KSH ülesanne). Planeeringualal olemasolevad hooned on ehitatud ilma radooniennetusmeetmeid rakendamata, seega on võimalik, et hoonetes ületatakse soovitatavat radoonitaset. Inimeste viibimine hoonetes on siiski lühiajaline ning tõenäoliselt ei põhjustata olulist terviseriski. Probleeme võib olemasoleva olukorra säilimise puhul näha turvalisuse valdkonnas. Nimelt on hipodroomi piirdeaiad kohati lagunenud ning territooriumile on võimalik kergesti ligi pääseda. Hipodroomi suur ning valveta territoorium koos mitmete valgustamata nurgatagustega võib ligi meelitada kuritegevust. Teatavat riski võivad põhjustada ka hipodroomilt lahti pääsenud hobused, kes võivad liiklusesse sattudes põhjustada õnnetusi. Selliste juhtumite arv on senini õnneks olnud aga väga väike.
87 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.7.3. I –, II- ja III alternatiiv Nagu eelpool käsitletud lahendatakse planeeringuala joogiveevarustus ühisveevärgiga ühinedes. Tallinna ühisveevärgi vesi on senini vastanud kehtivatele normidele ning ei põhjusta seega inimestele terviseriski. Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendatakse Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi. Planeeringuga suurendatakse ala kasutusintensiivsust ning nähakse ette maa-alune parkimine ja tänavavalgustuse rajamine. Sellised tegurid aitavad vähendada turvalisuse riske. Olulisemaks faktoriks on planeeringuala võimalik kõrge radoonitase. Hoonesse võib radoon sattuda antud planeeringuala puhul järgnevatel viisidel: 1) maapinnast hoone all ja ümber (läbi tarindite liitekohtade); 2) täitepinnasest (läbi liitekohtade); 3) aluspõhjast. Õhust raskem radoon koguneb ehitiste madalamatesse kohtadesse: keldrisse, basseini, süvendisse, põrandale jm. Sellest lähtuvalt on eriti ohustatud lapsed, kes viibivad põranda lähedal rohkem ajast. Radooni peetakse suitsetamise järel olulisemaks hingamisteede ja kopsuvähi tekkimise riskiteguriks. Kuna KSH raames läbiviidud radooniriski uuring ei suutnud lõplikult välistada alal esineda võivat kõrget radoonitaset, siis tuleks täiendavad radooniuuringud läbi viia vahetult projekteeritavate lasteasutuste, elumajade ja teiste olmehoonete aluses pinnases ehitusprojektide koostamise käigus. Kui nende raames tuvastatakse ülenormatiivne radoonitase tuleb kasutusele võtta radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2009. Lisaks tuleks sellisel juhul arendaja/ehitaja poolt peale hoonete valmimist regulaarselt teostada hoonetes radooniseiret. Lubatust kõrgema radoonitaseme esinemise korral hoonete siseõhus tuleb leida viga ehitusest ning see kõrvaldada. Eelnevalt kirjeldatud viisil toimides on võimalik radoonisisaldust hoida tasemel, mis ei põhjusta riski tervisele. Kokkuvõttes ei ole planeeringuala ning kavandatava tegevuse puhul tegemist oluliselt tervistkahjustava piirkonna või tegevusega. Planeeringuala võimaliku radooniriski tuleks täpsustada ehitusprojektide koostamise käigus ning vastavate radooniennetusmeetmete kasutuselevõtul on võimalik riskid minimeerida. Radoonitaset täpsustamata ja sellest lähtuvalt ennetusmeetmeid kasutamata võib esineda risk tervisele. 6.8. Sotsiaalne mõju Sotsiaalse mõju juures on antud planeeringu puhul olulisteks valdkondadeks hipodroomi linnast väljaviimisest tulenev mõju, elanike (nii lisanduvate kui piirkonna praeguste elanike) sotsiaalsete vajaduste kättesaadavuse (lasteaiakohad, koolid, meelelahutusasutused jne) ja tööhõive küsimus. Lisaks käsitletakse antud mõjuvaldkonna all ka avaliku arvamuse meelestatust projekti suhtes.
6.8.1. Ehitusaegne mõju Igasuguse ehitustegevusega kaasneb töökohtade loomine. Tööd saavad nii otseselt ehitajad kui ka projekteerijad, arhitektid ja mitmesugused insenerid. Lisaks osutub vajalikuks nii ehitusmaterjalide ost kui ka suureneb ehitusala läheduses esmatarbekaupade ja – teenuste tarbimine (objektil töötavad inimesed vajavad toiduaineid jms). Arvestades kavandatavaid ehituse mahte (nii I kui II alternatiivi puhul) on oodata ehitusaegset olulist positiivset mõju, mis väljendub eeskätt tööhõives. 88 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.8.2. 0 – alternatiiv 0-alternatiivi korral säilib planeeringualal hipodroom. Hipodroomi kasutusintensiivsus praegusel ajal on madal ning linnarahvale suunatud üritusi toimub küllaltki harva. Seega on hipodroomi olemasolust antud asukohas otseselt mõjutatud peamiselt hobuste omanikud ning hobuse- entusiastid, kes käesoleval ajal hipodroomi külastavad. Teataval määral on hipodroomi olemasolust mõjutatud ka Merimetsa roheala külastajad, kellele ühest küljest pakuvad hobused huvitavat vaatamist, kuid samas halvendavad teataval määral osade metsateede läbitavust. Vähemal määral võib mõjutatuks pidada kogu Tallinna ja Eesti elanikkonda, kes on harjunud hipodroomi paiknemisega antud asukohas. 0-alternatiivi jätkumisel on mõju nendele huvigruppidele neutraalne (säilib olemasolev mõju). Vaadeldes piirkonna sotsiaalsete teenuste kättesaadavust, võib öelda, et Pelgulinna piirkond on hästi varustatud meditsiiniasutuste ning koolivõrguga. Probleemiks on lasteaiakohtade nappus (kõigis lasteaedades järjekord). Päriselt ei täideta piirkonnas ka mänguväljakute soovitavaid kaugusi. Nimelt on Tallinna mänguväljakute arengukava eelnõu kohaselt Tallinna eri earühmade mänguväljakute teenindusraadiused: 300 m - 0-4 ja 4-12-aastastele lastele; 600m - 4-12- aastastele lastele; 1000 m - üle 12 aastastele noorukitele ja kogupereväljakutele. Võrreldes ülejäänud linnaga on mõnevõrra vähem raamatukogusid ning kultuurikeskusi. Pelgulinna piirkonnal on hea juurdepääs looduslikele puhkevõimalustele (Merimetsa mets ja Stroomi rand). 0-alternatiivi korral säilib olemasolev olukord ning sotsiaalset mõju võib pidada neutraalseks.
6.8.3. I – ja II alternatiiv Nii I- kui II- alternatiivi rakendumisel on kõige tugevamalt negatiivselt mõjutatud hipodroomi praegused kasutajad, kuna nende treeningu ja ajaviitmiskoht antud piirkonnast kaob. Samas on kavas rajada uus kaasaegne hipodroom Tallinna lähivalda, kus selle jaoks oleks eeldatavalt tunduvalt paremad tingimused. Selle rakendumisel jääb praegustel hipodroomi kasutajatel võimalus oma senist tegevust jätkata. Küll võib teatavat ebamugavust sealjuures tekitada hipodroomi uue asukoha paiknemine võrdlemisi kaugel linna südamest, mis raskendab sinna ligipääsu ja suurendab ajakulu. KSH koostamise perioodil Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ poolt algatatud Lemmik.ee ja Horsemarket.ee kodulehtedelt (http://www.rada.ee/incoming/toetus_e.php ) alguse saanud toetushäälte kogumine hipodroomi väljakolimise vastu. Seisuga 09 november 2009 (häälte kogumine algas 4.10.09) oli oma vastuseisu hipodroomi väljakolimisele antud asukohast avaldanud 612 ( eemaldatud korduvad nimed ) inimest. Märgime siinkohal, et tegu ei ole kindlasti adekvaatse sotsiaalse arvamuse uuringuga, vaid toetushäälte korjamine kajastab nende inimeste arvamust, kes on aktiivselt hipodroomi väljakolimise vastu ja on otsustanud oma seisukohta väljendada. Kuna aga avalikkuse kaasamine ja avalikkuse arvamusega arvestamine on oluline KSH osa, siis anname siinkohal ka antud kodanikualgatusest ülevaate, püüdes saada ülevaadet, millised on peamiselt mõjutatavad huvigrupid. Peamiselt on detailplaneeringule vastuseisu avaldanud Tallinna linna elanikud ning sealjuures on vastuseisu väljendanud inimeste arv suurem Põhja-Tallinna ja mõnevõrra üllatuslikumalt ka Lasnamäe linnaosas. Vastuhääle andnud inimeste vastuseisu põhjus (kas ollakse vastu just esitatud detailplaneeringu lahendusele või üldiselt hipodroomi kadumisele harjunud asukohast) pole kahjuks teada. Ka pole teada, milline on antud inimeste seotus hipodroomiga ja milles näevad nad antud objekti peamist väärtust. Öelda saab, et vastuseis on senini olnud mõnevõrra väiksem kui Tallinna teiste avaliku huviga objektide lammutamise puhul (Sakala keskus ca 9000 allkirja, Rahva Raamat 1600 jt), kuid siiski võib sellisest vastuallkirjade kogumisest järeldada, et tegu on kõrge huviga objektiga, mille kaotamine võib põhjustada olulist sotsiaalset vastuseisu. Vastuseisu hipodroomi kaotamisele antud piirkonnast on väljendanud ka mitmed kodanikuühendused nagu MTÜ Linnalabor,
89 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne kodanikuliikumine Meie Linn, MTÜ Jätkusuutlik Tallinn, Telliskivi Selts jt. Seega võib kavandatud tegevuse elluviimisega kaasnevat sotsiaalset mõju avalikule arvamusele pidada negatiivseks.
Joonis 14. Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ poolt algatatud hipodroomi väljakolimise vastase toetushäälte kogumise tulemused seisuga 09.11.2009. Nii alternatiiv I kui II puhul lisandub piirkonda püsielanikke. Alternatiivide puhul on kavandatavaks korterite arvuks 1150, mis tähendab ca 2700 elaniku lisandumist (Tallinna keskmine leibkonna suurus on 2,3) ehk 5 %-list rahvastiku kasvu Põhja-Tallinnas. Tallinna linnas moodustavad lasteaiaealised lapsed elanikkonnast ca 4 % ja kooliealised 10 %. See tähendab, et piirkonda lisandub ca 110 lasteaiaealist ja 270 kooliealist last. Arvestades, et Tallinna kooliealiste laste arv on viimase kümnendi jooksul vähenenud ning praeguseks on koolide täituvus langenud võib väita, et piirkonna koolid on võimelised täiendavad õpilased vastu võtma. Samas on Tallinna linnas olulisi probleeme lasteaiakohtadega. Mõlema alternatiivi rakendumisel nähakse ette uue 120-kohalise lasteaia loomist (pole selge kas tegu on era- või munitsipaallasteaiaga), mis aitaks rahuldada piirkonda lisanduvate leibkondade lasteaiakohtade vajaduse ning vähesel määral vähendada lähikonna lasteaiakohtade vähesust. Lasteaeaed tuleb rajada vastavalt sotsiaalministri 25.10.1999.a määruses nr 64 „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine“ § 5 esitatud tingimusele. Lisaks plaanitakse planeeringualale rajada mediateek, avalikuks kasutuseks mõeldud spordiväljakud ja mänguplatsid, laste meelelahutuspark Lottemaa, ekstreemspordikeskus ja kauplusepinnad. Seega luuakse piirkonda juurde olulisel määral erinevate huvigruppide sotsiaalseid vajadusi täitvaid objekte. Arvestada tuleb, et planeeringuala paikneb hea ühistranspordi ühendusega piirkonnas ja lisaks paikneb läheduses atraktiivne puhkeala koos rannaga. Sellest lähtuvalt võib pidada sotsiaalset mõju piirkonda elama asuvatele elanikele positiivseks – luuakse kvaliteetne elukeskkond koos vajaliku infrastruktuuriga. Ka planeeringuala lähialadel juba elavate inimeste jaoks võib sotsiaalset mõju pidada pigem positiivseks, sest paraneb mitmesuguste teenuste kättesaadavus. Samas kaob piirkonnast sotsiaalse objektina hipodroom ja seega väheneb piirkonna inimeste jaoks võimalus näha piirkonnas hobuseid. Lisaks vajavad nii rajatavad äri- kui sotsiaalpinnad töötajaid, seega luuakse piirkonda uusi töökohti.
90 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.8.4. III-alternatiiv Ka alternatiiv III rakendamise puhul nähakse ette hipodroomi väljakolimist, seega oleks oodata ka antud alternatiivile sotsiaalset vastuseisu vähemasti hipodroomi käesoleval ajal aktiivselt kasutava huvigrupi poolt. Samas juhul kui alale rajataks ainult puhke- ja üldkasutatavaid hooneid, võib oletada, et antud vastuseis oleks väiksem. Näiteks on kodanikuühendused valdavalt avaldanud vastuseisu just maa senise sihtotstarbe muutmisele, mitte niivõrd hipodroomi väljakolimisele. Seega võib alternatiiv III mõju sotsiaalsete vastuolude tekkele pidada väiksemaks kui alternatiivide I ja II. Alternatiiv III korral rajatakse alale puhke- ja ühiskondliku kasutusega asutusi. Sellest lähtuvalt on eeldatav, et piirkonna sotsiaalsete teenuste kättesaadavus paraneb oluliselt (17 ha pinda puhke- ja ühiskondlike asutuste jaoks võimaldaks alale rajada kõikvõimalikke sotsiaalseid teenuseid pakkuvaid asutusi). Asutuste rajamine suurendaks ka tööhõivet. Seega oleks alternatiivi sotsiaalne mõju tugevalt positiivne. Ala hoonestamisega suurendatakse nii ehitus- kui kasutusaegset tööhõivet ning piirkonna sotsiaalsete teenuste kättesaadavust. Sellest lähtudes võib sotsiaalset mõju pidada positiivseks. Sealjuures, mida rohkem teenuseid pakkuvaid asutusi luuakse, seda positiivsemaks võiks pidada ka sotsiaalset mõju. Samas on hipodroomi kaotamine antud piirkonnast tõstnud üles märgatavat avalikkuse vastuseisu. Sellest lähtuvalt võib sotsiaalse mõju osas paremaks pidada alternatiive 0 ja III, mille puhul siis kas säilitatakse olemasoleva olukord või rajatakse oluliselt piirkonna elukeskkonda parandav hoonestuslahendus. 6.9. Mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne ja linnaruumiline mõju. Antud peatükis vaadeldakse, millist mõju avaldavad erinevad alternatiivid hipodroomi ala maakasutusele, maastikuilmele ja linnaruumile. Maakasutuse mõjude hindamine on seotud eelkõige sellega, et alale uue funktsiooni leidmisega muudetakse oluliselt senist maakasutust. Maakasutuste muutusega kaasneb linnaruumiline mõju ning see toob endaga kaasa ulatusliku maastikuilme muutuse. Maastikuilme muutust käsitletakse antud juhul visuaalse mõjuna. Lähtutud on sellest, kuidas erinevad alternatiivid, kas rikastavad või rikuvad Tallinna linna maastikuilmet ning kuidas rajatav hoonestus mõjub planeeringu ala lähiümbruses. Visuaalse mõju piirkonnaks on eelkõige alad, kust planeeritav hoonestus on nähtav. Samuti käsitletakse antud peatükis erinevate alternatiivide mõju vanalinna vaatesektoritele.
6.9.1. Ehitusaegne mõju Alternatiive I, II ja III rakendades tuleks hipodroomi alal lammutada suurem osa seal paiknevaid hooneid ja rajatisi . Nii lammutustegevus, kui hilisem ehitustegevus toob kaasa mõningase negatiivse visuaalse häiringu üleskaevatud alade, ehitus- ja lammutusjäätmete ning pooleliolevate ehituste näol. Ehitus- ja lammutustegevusega kaasnevat negatiivset visuaalset mõju saab pidada ajutiseks ning mööduvaks.
6.9.2. 0-alternatiiv
6.9.2.1. Mõju maakasutusele 0-alternatiivi ehk planeeringuala hipodroomina jätkamine ei tooks kaasa maakasutuse muutust. Siinkohal tuleks märkida, et kuigi planeeringuala maakasutuse praegune juhtfunktsioon on Maa- ameti andmetel valdavalt sotsiaalmaa (sotsiaalmaa on maa, millelt ei taotleta kasumit), siis oma iseloomult on hipodroom siiski vähemalt erakätesse kuuludes eramaal paiknev äriettevõte.
91 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Seega võiks kahtluse alla seada ka hipodroomi tegevuse vastavuse maakasutuse sihtotstarbele. Hipodroomi kasutusintensiivsuse tõstmiseks vajalik hipodroomi laienemine (koplite rajamine ning traavlite arvu suurendamine) praeguses asukohas ei ole võimalik kuna hipodroom on kolmest küljest piiratud hoonestusega. Ainsa reaalselt võetava variandina tuleks kõne alla hipodroomi laienemine Stroomi metsa alale. Samas Stroomi mets on oluliseks puhkealaks linlaste jaoks ning omab ka teatavat looduskaitselist väärtust. Stroomi metsa suhtes on tehtud kohaliku kaitse alla võtmise ettepanek ning metsa kasutuse intensiivistumist püütakse vältida. Seega on antud variandi teostumine raskendatud.
6.9.2.2. Mõju maastikuilmele Visuaalset mõjub hetkel hipodroomi ala pigem negatiivselt, sest paljud alal paiknevad hooned ja rajatised on suhtelisest kehvas seisus ning lagunemas. Seda olukorda oleks võimalik leevendada, kui alal olevad hooned ja rajatised (sh võistlusrada ja selle lähiümbrus) restaureeritakse. Restaureerimise tulemusena paraneks oluliselt hipodroomi ala väline ilme ehk mõjuks positiivselt antud piirkonna maastikuilmele kui ka tervele Tallinna linnapildile.
6.9.2.3. Mõju vanalinna vaatesektoritele Hipodroomi praeguses asukohas jätkamine ei avalda mõju vanalinna vaatesektoritele, sest alal puuduvad kõrghooned.
6.9.3. I- ja II alternatiiv
6.9.3.1. Mõju maakasutusele Alternatiivide I ja II rakendamine toob kaasa olulise maakasutuse intensiivsuse kasvu. Nende alternatiivide kohaselt rajataks praegusele hipodroomi alale elurajoon koos mõningase äri-, ühiskondliku- ja rekreatsioonifunktsiooniga. Lähtudes, et tegemist on Tallinna kesklinna lähedase alaga ei ole antud maa-ala hipodroomina kasutamine maakasutuslikult seisukohast kõige efektiivsem lahendus. Seda eelkõige seetõttu, et hipodroomi ala on mõnevõrra piiratud ligipääsuga, mistõttu saavad antud alast otsest kasu (seda nii emotsionaalsest kui ka majanduslikust plaanist lähtuvalt) suhteliselt vähesed inimesed ja ettevõtted. Seega linna- ruumilisest seisukohast ei ole planeeringuala hipodroomina kasutamine kõige parem lahendus, omades pigem mõningast negatiivset mõju linna üldisele maakasutusele. Teisest küljest omab antud ala linnaruumis sümboolselt tähtsust, olles antud piirkonna üheks olulisemaks maamärgiks. Alale uue funktsiooni leidmisega kaotab Tallinn ühe oma märgilise tähtsusega objektidest. Otseselt ala märgilise tähtsuse kaotamist korvata ei saa, seda saab leevendada ainult siis kui ala uus funktsioon on vastuvõetav paljudele inimestele, mistõttu võib aja jooksul alale välja kujuneda uus märgiline tähtsus. Teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” on öeldud, et linna laiali valgumise peatamiseks tuleks suurendada Tallinna kesklinna ja selle lähiümbruse maakasutuse intensiivsust. Seega hipodroomi alale elufunktsiooni andmine omab mõningast positiivset mõju valglinnastumise peatamisele. Lisaks sellele asub planeeringuala linnaruumiliselt soodsas asukohas kvaliteetse elukeskkonna loomiseks. Ala läheduses asuvad mitmeid haridusasutused, kauplused, rohealad, samuti on hea ühistranspordi ühendus teiste linna piirkondadega. Kuna kõik eluks vajalik paikneb vahetus läheduses, soodustab alale elufunktsiooni andmine linna tasakaalustatud ja säästvat arengut. Detailplaneeringu aluse maa elurajooniks kujundamise on vastuolus Tallinna linna praegu veel kehtestamata teemaplaneeringuga „Tallinna rohealad” ja Tallinna linna üldplaneeringuga. Mistõttu avaldab põhiliselt elufunktsiooniga planeeritav ala olulist mõju 92 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne planeerimisdokumentides toodud maa-ala teistele kasutusfunktsioonidele. Samas tuleb mainida, et detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. − Teemaplaneering „Tallinna rohealad” näeb antud ala pargilaadse iseloomuga rohealana, mis oleks peamiselt mõeldud rekreatsiooniks. Alternatiiv I puhul kavatsetakse planeeringuala läbivalt rajada promenaad, mis iseloomult ja funktsioonilt täidaks teataval määral pargi rolli. Samuti näeb antud alternatiiv ette iga krundi puhul eraldi kõrghaljastuse rajamist. Lisaks on alale planeeritud ehitada mitmeid vabaaja veetmiseks mõeldud hooneid ja rajatisi. Seetõttu võib pidada detailplaneeringus toodud lahendusi piisavaks säilitamaks ala puhkeväärtuslikku funktsiooni. Alternatiiv II puhul jääks suurem osa alast ilma kõrghaljastuseta. Pargilaadse iseloomu loomiseks tuleks antud alternatiivi puhul kaaluda kõrghaljastuse rajamist Stroomi metsapoolsele küljele, kui ka igale krundile eraldi. Antud alternatiivi kohaselt rajataks alale mitmeid vabaaja veetmiseks mõeldud rajatisi. − Tallinna linna üldplaneeringus on toodud piirkonna juhtfunktsiooniks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis oleks mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Mõlema alternatiivi puhul planeeritakse alale rajada mitmeid ühiskondliku ja puhkeotstarbelisi ehitisi. Mistõttu ei kaotaks ala täielikult üldplaneeringus ettenähtud funktsioone. Seega võib öelda, et kavandatud tegevuse (alt I või II) rakendamisel intensiivistub ala maakasutus, mis vastab Tallinna eesmärgile vähendada valglinnastumist. Samal ajal ei vasta planeering Tallinna üldplaneeringule ja Tallinna praegu veel kehtestamata rohealade planeeringule ning planeeringu rakendamisel väheneb eriotstarbelise roheala ning ühiskondliku funktsiooniga ala osakaal Tallinnas. KSH aruande avalikul arutelul kerkis ülesse planeeringualale kavandatud hoonestustiheduse küsimus. Tegu on arhitektoonilise küsimusega ning kuna detailplaneeringu ja KSH koostamisele on eelnenud arhitektuurikonkurss, siis eeldatakse KSH koostamisel, et konkursiga saavutati sobilik hoonestuslahendus. Siiski toome siinkohal välja, et planeeringu põhijoonise kohaselt (seisuga 27.01.2010) on kavandatud hoonestustihedus 1,17 (1,57 kui välja arvata transpordimaa). Selline hoonestustihedus on kõrgem kui Pelgulinnas üldiselt (Pelgulinna hoonestustihedus 0,6) ning sarnane Mustamäe 5- ja 9-korruseliste hoonetega kvartalitele. Seega tekib kontrast planeeringuala ja seda ümbritseva ala hoonestustiheduse vahel. Keskkonnakaalutlustel oleks soovitav hoonestustihedust vähendada, mis võimaldaks alal säilitada rohkem pinda haljastuse ning avatud linnaruumi jaoks.
6.9.3.2. Mõju maastikuilmele Alternatiivide I või II rakendamine toob kaasa olulise maastikuilme muutuse. Arvestades, et hetkel detailplaneeringu alune ala on vähese hoonestusega, kaasnevad olulised muutused praegustes maastikuvaadetes. Tuleb mainida, et hipodroomi ala puhul ei ole tegemist ei väärtusliku maastiku ega miljööväärtusliku alaga, mistõttu võib sinna planeeritavaid uusehitisi pidada pigem Tallinna maastikupilti rikastavaks kui rikkuvaks. Samas uusehitused rikastavad maastikupilti ja linnaruumi ainult siis, kui need on sobitatud ümbritsevasse keskkonda. Tagamaks, et iga konkreetne hoone või hoonete grupp sobiks ümbruskonda, on soovitav korraldada arhitektuurikonkursid. Arhitektuuriliselt tuleks uusehituse puhul järgida, et ehitiste väliskuju, välisviimistlus- ja ehitusmaterjalid ning valitud värvitoonid sobiksid ümbruskonda. Antud ala puhul on soovitav ala välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale (nt kivi ja puit) ja värvitoone.
93 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Detailplaneeringu alust maa-ala ümbritsevad väga erineva ilme ja ruumistruktuuriga maastikud. Detailplaneeringu alast idas asuvad trollipargi ja tootmishooned, mille taga on nõukogude aegne valdavalt 5 kordsete kortermajadega elurajoon; alast lõunas asub valdavalt madala hoonestusega eramute piirkond, vaid Paldiski maantee äärne hoonestus on mõnevõrra kõrgem ning suuremate mahtudega. Alast läänes asuvad arhitektuursed väärtuslikud Seewaldi hooned koos neid ümbritseva pargiga ning põhjas Stroomi mets. Alternatiiv I puhul luuakse hipodroomi alale ruumimustrilt mitmesugune ala, kus on selgelt ja terviklikult kujundatud elu- ja ärikvartalid, tänavajoon ning avalikuks kasutuseks mõeldud alad. Oluline on märkida, et tekkiv ruumistruktuur on linnaruumi pigem rikastava iseloomuga ning moodustab ümbritseva linnakeskkonna ühtse terviku. Mistõttu visuaalselt mõjub antud lahendus antud ümbruskonnas positiivselt. Visuaalsest lahendusest annab ettekujutuse joonisel 15 toodud planeeringuala visualiseering (märkida tuleb, et tegu on hoonestusala visualiseeringuga, hoonete endi välisilme selgub nende projekteerimise ning tulevikus korraldatavate arhitektuurivõistluste raames).
Joonis 15. Planeeringuala visualiseeringud. Vasakul alternatiiv I - QP Arhitektid OÜ; paremal alternatiiv II - Salto Arhitektuuribüroo OÜ. Alternatiiv II puhul on lähtutud pigem hipodroomi alast jättes ümbritseva keskkonna tagaplaanile, mistõttu ei moodustu linnaruumiliselt ühtset tervikut. Antud alternatiivi puhul tuleks maastikuilme parandamiseks kaaluda suuremas mahus kõrghaljastuse rajamist Stroomi metsa ja Merimetsa tänavapoolsele küljele. Samuti tuleks tõsta kõrghaljastuse osakaalu hoonete vahelisel alal. Visuaalsest lahendusest annab ettekujutuse joonisel 15 toodud planeeringuala visualiseering.
6.9.3.3. Mõju vanalinna vaatesektoritele Alternatiivide I ja II hoonestus on planeeritud nii, et vanalinna vaatesektorites asuv hoonestus on madalam, ega takista vaateid vanalinnale. Küll aga kavatsetakse mõlema alternatiivi puhul ehitada vanalinna vaatesektori vahetusse lähetusse kõrgemaid hooneid, mis mõnevõrra häiriksid vanalinna vaatesektorite toimimist. Seda eelkõige sellepärast, et planeeritavad 13- ja 14- korruselised hooned asuksid otse vanalinna vaatesektori kõrval, tõmmates sellega osa tähelepanust endale, mille tulemusena väheneb vanalinna vaadete dominantsus. Seega kaasneb alternatiivide I ja II rakendamise korral vähene negatiivne mõju vanalinna vaatesektorite toimsele.
94 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.9.4. III-alternatiiv
6.9.4.1. Mõju maakasutusele Alternatiiv III rakendamisel suureneks samuti maakasutuse intensiivsus. Alale ainult ühiskondliku- ja puhkeehitise funktsiooniga hoonete rajamine vastaks üldplaneeringule ning kõrghaljastuse osakaalu suurendamise korral ei satutaks vastuollu ka rohealade planeeringuga. Seega võiks antud alternatiivi mõju maakasutusele pidada positiivseks.
6.9.4.2. Mõju maastikuilmele Mõju maastikuilmele sõltud eeskätt alternatiivi hoonestuslahendusest ning arhitektuursest ilmsest. Kuna antud asjaolud pole käesoleval ajal teada, siis ei saa ka alternatiiv III mõju maastikuilmele hinnata. Kindlasti oleks ka selle alternatiivi korral mõju maastikuilmele oluline, sest muudetakse oluliselt olemasolevat olukorda.
6.9.4.3. Mõju vanalinna vaatesektoritele Mõju vanalinna vaatesektoritele sõltub jällegi konkreetsest hoonestuslahendusest, eeskätt kavandatavate hoonete kõrgustest ning paiknemisest vaatesektorite suhtes. Kui vaatesektorisse ei kavandata kõrghooneid, siis puudub ka mõju vaatesektorile. Kokkuvõtvalt võib öelda, et linnaruumilisest seisukohast avaldab hipodroomi maa-ala kasutuse intensiivistumine positiivset mõju Tallinna linna maakasutusele. Alale elurajooni rajamine koos äri-, ühiskondliku- ja rekreatsioonifunktsiooniga tõstaks oluliselt maa-ala kasutuse efektiivsust ning avaks ala rohkematele inimestele kui hetkel see seda on. Samuti avaldaks see positiivset mõju linna laiali hajumise peatamiseks. Kavandatud tegevuse visuaalne mõju sõltub eeskätt arhitektuursest lahendusest, kuid mõju võiks pidada positiivseks juhul, kui iga hoone või selle grupi kohta korraldatakse edukas arhitektuurikonkurss, millega tagatakse uusehitiste sobivus ümbruskonda. Maakasutuse ja maastikuilme mõju võiks pidada positiivsemaks ala hoonestamise korral, sealjuures alale ainult puhke- ja ühiskondlike ehitiste rajamine tõstaks maakasutuse teatavat sotsiaalset väärtust rohkem kui alale elamu- ja ärihoonete rajamine. 6.10. Majanduslik mõju Majanduslikud mõjud jagunevad vastavalt mõjuobjektile neljaks: mõju arendajale, mõju planeeringuala ja sellega piirneva ala maaomanikele (va arendaja), mõju lähipiirkonna elanikele ning mõju kohalikule omavalitsusele (Tallinna linnale).
6.10.1. Ehitusaegne mõju
6.10.1.1. Mõju arendajale Arendajale kaasnevad ehitustegevusega ulatuslikud kulutused, milleks tõenäoliselt on vaja ulatuslike laenude võtmist. Seega on arendajale ehitusaegne majanduslik mõju negatiivne.
6.10.1.2. Mõju kinnistu omanikele ja naabritele Mõju teistele planeeringuala kinnistute omanikele ning vahetutele naabritele võib ehitusperioodil pidada negatiivseks. Ehituse käigus tekkiv tolm, müra ja üleskaevatud alad võivad halvendada nende kinnistutele ligipääsu ning seega võib väheneda külastatavus. Üheks olulisemalt mõjutatavaks maaomanikuks on Paldiski mnt 48B kinnistul asuv AS Lukoil. Kui rakendub arendaja poolt soovitud planeeringulahendus, mille korral integreeritakse Lukoilile
95 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne kuuluv kütusetankla kavandatava ärihoone esimesele korrusele, siis on üsna tõenäoline, et ehitusperioodiks tuleb tankla ajutiselt sulgeda ja see toob ettevõttele kaasa majandusliku kahju. Tegu oleks ajutise mõjuga, sest tankla oleks võimalik peale ehitustegevuse lõppu uuesti avada ning suure tõenäosusega lisanduks tanklale kliente piirkonna uute elanike ning töötajate poolt. Kui järgitakse Lukoili poolt soovitud planeeringulahendust, mille korral tankla kinnistu osas praegusega võrreldes muudatusi ei kavandataks, siis oleks ehitusaegne mõju tanklale vähesel määral negatiivne (naaberkinnistu ehitustegevus võib häirida tankla igapäevategevust). Teine oluliselt ehitustegevuse poolt mõjutatav maaomanik oleks Paldiski mnt 50D asuv OÜ Merimetsa Ratsakeskus. Kuigi Merimetsa Ratsakeskusele kuuluv territoorium säilitatakse detailplaneeringu eskiisi kohasel praeguses seisus, siis eeldatavalt halveneb ehitustegevuse perioodil ratsakeskusele ligipääs ning olulisel määral halvenevad ratsakeskuse treeningtingimused. Peale ehitustegevuse lõppu ligipääs ratsakeskusele paraneb, kuid ratsakeskuse omanike seisukohalt ei ole võimalik hoones senist tegevust jätkata kuna kaob vajalik treeninguala. Kolmandaks ehitustegevuse oluliseks mõjuretseptoriks on Paldiski mnt 50B kinnistuomanik. Kinnistul asub praegu 1-korruseline ärihoone, kus tegutseb loomatarvete pood. Detailplaneeringu eskiis näeb ette kinnistul asuva hoone lammutamist. Sellega kaasneb maaomanikule oluline majanduslik kahju. Mõju on võimalik leevendada, kui suudetakse kinnistuomanikuga leida kompromisslahendus kinnistu ostmise või vahetamise näol või kui detailplaneeringu lahendust muudetakse viisil, mis säilitaks hoonestamisvõimaluse ka antud kinnistul. Iseenesest ei soovita KSH koostajad rakendada viimast nimetatud lahendust, sest see eeldaks kogu planeeringukontseptsiooni muutmist.
6.10.1.3. Mõju piirkonna ettevõtetele ja elanikele Ehitustegevuse käigus saavad tööd ehitusettevõtted, projekteerimisfirmad, haljastusega tegelevad ettevõtted jt piirkonna asutused. Seega avaldatakse ehitustegevusega positiivset mõju piirkonna majandusele. Otseselt lähipiirkonna elanikele on positiivne mõju juhul,< kui need inimesed on hõivatud ehitus- või sellega seotud ettevõtlussektoris. Ehitusperioodiks on oodata ka lähipiirkonnas olemasolevate kaubandus- ja teenindusettevõtete käibe kasvu, kuna objektidel töötavad inimesed vajavad toidu- ja esmatarbekaupu.
6.10.1.4. Mõju Tallinna linnale Juhul kui ehitus- ja projekteerimistegevust teostavad Tallinnas registreeritud ettevõtted (väga tõenäoline), siis suureneb tänu nende käibele linna tulubaas. Osa ettevõtte reinvesteerimata tulumaksust laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
6.10.2. 0-alternatiiv Arvestades, et hipodroom töötab praegusel ajal kahjumiga (Krediidiinfo andmetel oli MTÜ Tallinna Hipodroomil 2009. a. septembri seisuga maksuvõlg) ning hipodroomi atraktiivseks ning kasumlikuks ettevõtteks muutmine on kulukas (omanike sõnul ka antud piirkonnas ebareaalne), siis on antud olukorra jätkudes majanduslik mõju arendajale negatiivne. Praeguse olukorra säilimine ei avalda majanduslikku mõju lähialade elanikele ja ettevõtetele ega ka Tallinna linnale.
96 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.10.3. I- ja II-alternatiiv
6.10.3.1. Mõju arendajale Arvestades, et planeeringuala asub atraktiivses piirkonnas (mere, roheala ja kesklinna lähedus), on tõenäoline, et praeguse majanduskriisi möödudes, saab kavandatavast kinnisvarast hea müügiobjekt ning omanikul on võimalik teenida arenduselt olulist kasumit.
6.10.3.2. Mõju kinnistu omanikele ja naabritele Mõju teistele planeeringuala kinnistuomanikele sõltub eelkõige arendaja ja maaomanike vahelistest kokkulepetest. Detailplaneeringu (alternatiiv I ja II) rakendumisel satuvad majanduslikult ebasoodsasse olukorda OÜ Merimetsa Ratsakeskus, kuna nende senine tegevus muutub hipodroomi kadumisel võimatuks. Kuna Merimetsa Ratsakeskus on teadaolevalt valmis oma senisest tegevusalast antud asukohas loobuma oleks otstarbekas planeeringuga, ette näha uus kasutusotstarve ka antud kinnistule. Sellisel juhul ei kannataks kinnistuomanik kahju ning kinnistut oleks ka edaspidi võimalik tulutoovalt kasutada. Majanduslikku mõju AS Lukoilile võib kavandatava tegevuse rakendumisel pidada teataval määral positiivseks kuna suureneb piirkonna kliendibaas. Samas võib tankla integreerimisel ärihoone esimesele korrusele kaasneda tanklale ligipääsu halvenemine. Tegu võib olla ka teatava riskiteguriga, kuna tankla kujutab endast siiski teatavat plahvatusohtu ning tanklale pealeehitamine ei pruugi olla keskkonnakaitseliselt parim lahendus. Soovitav oleks leida kokkulepe tankla kolimiseks. Majanduslikku mõju Paldiski mnt 50B omanikule võib pidada negatiivseks, kuna praegune ärihoone soovitakse kaotada. Negatiivse mõju leevendamiseks on vajalik kokkulepete sõlmimine maaomaniku ja arendaja näol. Võimalik on arendaja poolt nii kinnistu ost kui planeeringulahenduse ümbertegemine säilitades kinnistul ärihoone funktisooni.
6.10.3.3. Mõju piirkonna ettevõtetele ja elanikele Planeeringualale kavandatavad äri- ja sotsiaalpinnad loovad töökohade tekke võimaluse, mis mõjutab positiivselt piirkonna elanikke. Samas loob see konkurentsi piirkonnas juba olemasolevatele ettevõtetele. Olemasolevatel ettevõtetel tekib muidugi ka võimalus kolida kaasaegsematele ning atraktiivsematele äripindadele.
6.10.3.4. Mõju Tallinna linnale Elamute rajamine avaldab positiivset mõju linnale läbi tulubaasi suurenemise (omavalistusele laekub osa üksikisiku tulumaksust ja maamaks). Arvestada tuleb, et tõenäoliselt on enamike elanike näol tegu juba Tallinna elanikega. Ka ettevõtete rajamine suurendab linna tulubaasi. Hipodroomi Tallinnast välja kolimisel tuleb arvestada, et kaob hipodroomi maksutulu laekumine Tallinna linna eelarvesse ning jäävad laekumata eeldatavalt ka võimalikud hobuspordiga seotud turismiga seotud tulud, mis hipodroomi tegevusega kaasneda võivad.
6.10.3.5. Teostatavus Oluliseks aspektiks majandusliku mõju juures on ka planeeringu teostatavus. KSH ülesandeks ei ole siinkohal majandusliku tasuvusanalüüsi tegemine. Küll aga saab KSH anda põhimõttelise hinnangu projekti teostatavuse kohta majanduslikust küljest. Vaadeldes alternatiiv I ja II lahendust on ilmne, et alternatiiv I oleks võrdlemisi kergem ehitada välja etapiviisiliselt, mis võimaldaks ka investeeringute järk järgulist suunamist projekti. Alternatiiv II on oma lahenduselt ehituslikult mõnevõrra keerukam ning nõuab seega tõenäoliselt ka suuremaid investeeringuid.
97 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Alternatiiv II moodustab suures osas ka ehitusliku terviku ning selle etapiviisiline väljaehitamine oleks raskendatud. Seega võib öelda, et alternatiiv I teostatavus on mõnevõrra parem.
6.10.4. III-alternatiiv
6.10.4.1. Mõju arendajale Alale ainult ühiskondliku- ja puhkefunktsiooniga hoonete rajamine on tõenäoliselt väiksema tulukusega ettevõtmine kui elu- ja äripindade rajamine. Seega on majanduslik mõju arendajale kindlasti negatiivsem kui alt I ja II korral.
6.10.4.2. Mõju kinnistu omanikele ja naabritele Alale ainult ühiskondliku- ja puhkefunktsiooniga hoonete rajamine on majanduslikult vähempositiivsem ja tõenäoliselt ka kinnitus teistele omanikele, kuna see võib nende kinnistute praegust ärifunktsiooni muuta.
6.10.4.3. Mõju piirkonna ettevõtetele ja elanikele Olulisel hulgal ühiskondliku- ja puhkefunktsiooniga hoonete rajamine planeeringualale suurendaks kindlasti konkurentsi piirkonna samalaadsete funktsioonidega asutustele tuues kaasa negatiivse majandusliku mõju neile. Samas suureneks piirkonna elanike jaoks võimalike töökohtade arv ning kindlasti ka piirkonna atraktiivsus, mis võib väljenduda piirkonna kinnisvarahindade tõusus. Seega majanduslik mõju piirkonna elanikkonnale on positiivne.
6.10.4.4. Mõju Tallinna linnale Tallinna linnale võiks alale ühiskondliku- ja puhkefunktsiooniga hoonete rajamises näha mõnevõrra negatiivsemat majanduslikku mõju, kuna tõenäoliselt oleks sellisel juhul piirkonnast laekuvate maksude hulk väiksem. Samas oleneb see suuresti rajatavatest asutustest ja nende tulutoovusest. Näiteks on võimalik, et uue kaasaegse hipodroomi rajamine alale võiks osutuda tulutoovaks ettevõtmiseks, mis võimaldaks linna eelarvesse nii otsese maksutulu kui turismist laekuva tulu laekumist.
6.10.4.5. Teostatavus Alternatiiv III puhul tuleb arvesse võtta, et kogu planeeringualale ühiskondlike- ja puhkeehitiste rajamine on projekti arendaja jaoks suurt investeeringut nõudev ning selle tasuvus ei pruugi olla just kuigi suur. Arvestades, et alternatiiv I ja II puhul on võimalik sotsiaalobjektide (sh uue hipodroomi) rajamise finantseerimiseks võimalik vahendeid saada äri- ja elupindade müügist, siis alternatiiv III puhul jääb nimetatud finantseerimisallikas kõrvale. Sellega seoses võib oluliselt langeda ka arendaja huvi ala arendada ning seepärast võiks alternatiiv III teostatavust antud olukorras pidada väiksemaks kui alt I ja II. Üldjoontes võib kavandatava tegevuse (alt I ja II, aga ka alt III) majanduslikke mõjusid pidada positiivseteks, kuna tegevusega kaasneb uute töö- ja elukohtade loomine ja selleläbi tulude suurendamine. Mõnevõrra väiksema tulukusega on alternatiiv III, kuna oma iseloomult ei ole ühiskondlikud- ja puhkeehitised tõenäoliselt samaväärse tulubaasiga ärihoonetele. 6.11. Kaudne mõju, koosmõju ja mõjude kumuleerumine. Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos projektiga või projektist sõltumatud tegevused samas regioonis.
98 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid (Guidelines...) ning üldtunnustatud hindamismetoodika. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust. Lihtsustatult võib kumulatiivsete mõjude tekkimist kujutada joonisel 16 toodud skeemina.
Arendus Mõju A
Mõju A Mõju A Arendus
Kumulatiivne mõju
Joonis 16. Mõjude kumuleerumine Kumulatiivse mõju allikatena saab käesoleva projekti puhul eelkõige vaadelda: 1. Mõju Tallinna rohevõrgustikule (Merimetsa rohealale) – seoses teiste võimalike tulevaste arendusaladega Merimetsa roheala läheduses tõuseb roheala külastuskoormus. Juhul kui realiseeruvad ka teised piirkonnas arutlusel olnud arendused (Paldiski mnt 52, Endla kõrghoonete piirkond jt), siis on oodata Merimetsa rohealal olulist inimkoormuse suurenemist, mille kaudu mõjutatakse roheala elustikku (eeldatavalt väheneb liigiline mitmekesisus ning inimpelglikumad liigid kaovad). Kuna Merimetsa rohealal on lisaks ökoloogilisele väärtusele ka väga oluline rekreatiivne väärtus, siis oleks võimalik inimtegevuse negatiivset mõju vähendada korraldades roheala külastamist. Tuleks rajada rohealale tähistatud teerajad ning puhkekohad, paigutada metsa istepingid ning prügikonteinerid jms, selline tegevus väldiks metsaradade juurdeteket ning metsa prügistumist. Tegevuse kavandamisel tuleks kindlasti konsulteerida botaanikute ja ornitoloogidega, mis võimaldaks inimeste liikumise suunamist ökoloogiliselt väärtuslikematest metsaosadest eemale. Eeldatavalt on siiski ka kõiki leevendavaid meetemeid rakendades arenduste koosmõjul oodata Merimetsa roheala looduslikkuse vähenemist. 2. Mõju õhukvaliteedile – koostoimes võimaliku üldise liikluskoormuse tõusuga on oodata piirkonna õhukvaliteedi halvenemist. Õhukvaliteedi mõjutamine sõltub suuresti ka teiste piirkonda kavandatavate projektide realiseerumisest. Kuna elamu- ja ärialade planeerimise juures on peamiseks õhukvaliteeti mõjutavaks teguriks liiklus, siis sõltub tulevikus nii õhusaastetase kui müratase piirkonda kavandatavatest teeprojektidest. Antud KSH raames viidi läbi ka liikluse modelleerimine, milles arvestati Tallinna arengudokumentides ettenähtud teedearendustega. Ilmnes, et on oodata aastaks 2030 liiklussageduse tõusu piirkonnas ka antud detailplaneeringu rakendumisest loobumise korral. Sellest lähtuvalt on tulevikus oodata piirkonna õhukvaliteedi täiendavat langust.
99 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
3. Sotsiaal-majanduslik mõju – koostoimes teiste arendustega suureneb vajadus sotsiaalse infrastruktuuri teenuste järgi. Piirkond suudab käesoleval ajal üldjoontes tagada elanikele haridus-, tervishoiu- ja kaubandusasutuste teenustega varustatuse. Samas vajavad ka lisanduvad elanikud neid teenuseid, mida olemasolevad asutused eeldatavalt ei suuda rahuldada. Ainuke võimalus tekkida võivaid sotsiaalseid probleeme lahendada on uute alade väljaarendamine kompleksselt nähes ette koos elamutega ka äri- ja sotsiaalpindade rajamist. Mõjude kumuleerumine esineb ka teistes mõjuvaldkondades nagu mõju elustikule, mõju veekeskkonnale, mõju tervisele ja heaolule, mõju linnaruumi kujunemisele ja visuaalne mõju. Kumulatiivsete mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (Tabel 5). Sellega määratletakse arengukomponendid (A), kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B), mõjutatavad miljööretseptorid (C) ja võimalik kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D). Tabel 5. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid
– Elu-, äri– ja sotsiaalhooned – Teedevõrgustik – Vee- ja kanalisatsioonivõrk B Tegevused - Puude raie ja pinnasetööd - Hoonete jt rajatiste ehitus - Teede ehitus - Veevarustuse rajamine - Kanalisatsiooni rajamine - Elektrivarustuse rajamine - Parkimise korraldamine - Maastikukujundus - Liikluskoormuse tõus - Elanikkonna arvu tõus C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning - Planeeringuala ning lähipiirkonna koosmõju elustik - Elustiku muutused - Planeeringuala ja kontaktala maastik - Õhukvaliteedi muutus - Piirkonna elamud ja ettevõtted - Maastikuilme ja maakasutuse - Planeeringualale elama asuvad muutused inimesed - Elu- ja äritingimuste muutused - Linnaruum - Veetarbe ja reoveekoguste (sh sademeveekoguste) tõus - Keskkonnahäiringud - Jäätmeteke Tuleb märkida, et detailplaneering ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga.
100 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
6.12. Kavandatava tegevuse seos säästva arenguga Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne „Valglinnastumine Euroopas – tähelepanuta jäänud probleem“ näitab, et paljude Euroopa keskkonnaprobleemide põhjus on kiiresti laienevad linnaalad (EEA Report No 10/2006). Probleem on viimaste aastate kinnisvarabuumi tagajärjel järjest ehedamalt ilmnenud ka Tallinna puhul. Tallinn on valgumas koos oma probleemidega Harjumaale. Harjumaale on kinnisvaraarendajad planeerinud ligikaudu 17 000 uut eramut, 3500 korterit/ridaelamuboksi ning veel ligi 9000 aastaringselt kasutuseks ümberehitatavat suvilat. 70% arendatavatest piirkondadest on puhtelamurajoonid: nende juurde ei ole planeeritud ei äri- ega sotsiaalmaad. Kõige tõenäolisema prognoosi järgi tähendab see umbes 90 000 elaniku kolimist Harjumaale. Suurem osa nendest maksujõulistest peredest tuleb tõenäoliselt Tallinnast või teistest Eesti linnadest, ja nad kõik jäävad või hakkavad tööl käima Tallinnas. Neist arengupiirkondadest ainult pooltes saaksid elanikud kasutada Tallinna minekuks ühissõidukeid ning vaid üksikute uuselamurajoonide elanikel on võimalus sõita pealinna reisirongiga. Maailma autostunud linnade kogemuse põhjal võib järeldada, et kui praegused plaanid teostuvad, suureneb autoliiklus Tallinna lähipiirkondades mitu korda: areng on orienteeritud Tallinna teenustele ning autokasutusele (Jüssi, 2008). Valglinnastud vajavad üha rohkem energiat, rohkem transpordi infrastruktuuri ning rohkem maad. See kahjustab looduskeskkonda ja suurendab kasvuhoonegaaside teket, mis omakorda muudab nii kliimat kui saastab rohkem õhku ja tekitab müra. Tulemusena halvendab valglinnastumine vahetult linnades ja linnade lähedal elavate inimeste elukvaliteeti (EEA Report No 10/2006). Ruumiliselt laiutava asustusstruktuuri levimisega muudetakse valglinnadeks väärtuslikud põllumaad, looduslike alade tükeldamisega seatakse ohtu elupaikade jätkusuutlikkus. Valglinnastumise tagajärjed mõjutavad otseselt ka inimeste igapäevaelu kvaliteeti. Enammainitud tagajärjeks on liiklusummikud ( USA-s on välja arvutatud, et linna keskustes elavad inimesed sõidavad võrreldes valglinna elanikega kaks kolmandikku vähem ) (Metspalu, 2005). Valglinnastumine ja pidevalt suurenev autoliiklus ei ole majanduse arenguga kaasas käiv paratamatus, vaid poliitiliste valikute, planeerimistegevuse või selle puudumise tagajärg. Et valglinnastumist pidurdada tuleb luua kõik eeldused selleks, et inimene saaks oma igapäevavajadused rahuldada kodu läheduses ja et transpordikorraldus muutuks säästvamaks (Jüssi, 2008). Lähtuvalt eeltoodust võib väita, et linnakeskuse võrdlemisi väikese intensiivsusega kasutatava ala väljaarendamine kompleksse alana, kus on kombineeritud elamud, töökohti pakkuvad äripinnad ning sotsiaalseid vajadusi rahuldavad hooned ja rajatised koos külgneva puhkevõimalusi pakkuva rohealaga omab tugevaid eeldusi kvaliteetse elukeskkonna tekkeks, mis vähendab nõudlust nn „põlluprojektide“ järele ning seega omab positiivset mõju valglinnastumise vähendamisele ning sellest lähtuvalt ressursikasutusele. 6.13. Planeeringualale ümbritsevate ettevõtete poolt osutatav keskkonnamõju Antud peatükk on lisatud KSH aruandesse peale aruande avalikustamist vastavalt Terviseameti Põhja talituse ettepanekule käsitleda planeeringualaga külgnevate ettevõtete võimalikku mõju kavandatavale tegevusele. Planeeritava alaga külgnevad järgnevad kinnistud:
101 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
1. Ädala tn 4: Sihtotstarve 100 % tootmismaa. Krunt on OÜ Bronte omanduses. Antud ettevõte tegeleb Krediidiinfo andmetel elektrimontaaz'i- ja installatsioonitöödega. Tegu ei ole olulist keskkonnamõju omava tegevusega ning ettevõttele pole väljastatud keskkonnalube, mis annaksid põhjust olulist keskkonnamõju eeldada. Seega võib väita, et ettevõtte tegevus ei oma mõjusid, mis võiksid ulatuda väljapoole krundipiire. 2. Ädala tn 4a: Sihtotstarve 100% ärimaa. Krunt kuulub Lindaliini AS-le ja tegu on büroopinnaga. Arvestades tegevuse iseloomu, siis olulist keskkonnamõju tegevusest ei lähtu. 3. Ädala tn 4d: Sihtotstarve 100% riigikaitsemaa. Tegu on riigi omanduses oleva maaga, kus asub Piirivalve Keskhooldebaas. Olulist keskkonnamõju tegevusest ei lähtu. 4. Ädala tn 6a: Sihtotstarve 100% elamumaa. Tegu on hooneühistule kuuluvate garaažidega. Hoonete iseloomu arvestades ei tulene neist olulist keskkonnamõju. 5. Ädala tn 8: Sihtotstarve 100% tootmismaa. Krunt kuulub AS Püramiid Grupile ning hoones asub Tervise Abi nimeline tervise abivahendite müügiga tegelev kauplus. Olulist keskkonnamõju tegevusest ei lähtu. 6. Ädala tn 10: Sihtotstarve 100% tootmismaa. Tegu on AS Tallinna Vesi territooriumiga, kus asuvad ettevõtte peakontor, müügi- ja teeninduskeskus ning tugiteenused. Antud aadressile ei ole Tallinna Veele väljastatud keskkonnalubasid. Antud krundil ettevõtte tegevuse iseloomu arvestades ei kaasne tegevusega olulist keskkonnamõju. 7. Paldiski mnt 48a: Sihtotstarve 100% transpordimaa. Krundil asub Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS trollidepoo. Kuna alal toimub aktiivne trolliliiklus, siis on esineb ettevõtte puhul eeldatavalt tavapärasest kõrgem müratase. Trollidepoo paiknemist arvestades (külgneb aktiivse liiklusega Paldiski maanteega) varjestab müraekspertide hinnangul depoost lähtuva mürataseme liiklusmüra. Sellest lähtuvalt võib väita, et ettevõte ei põhjusta keskkonnamõju ulatuses, mis võiks põhjustada häiringuid planeeringualal. Planeeringuala Paldiski mnt poolsel osal tuleb nagunii arvestada, et müra piirtasemeid ületatakse ning oluline on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel sellega arvestada (vt ptk 6.5 ja 7.4). 8. Kolde pst 75: Sihtotstarve 100% sotsiaalmaa. Krunt on riigi omanduses olev kõrghaljastusega ala. 9. Paldiski mnt 52: Sihtotstarve 100% sotsiaalmaa. Krunt on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla omanduses ja sellel asub psühhiaatriakliinik. Olulist keskkonnamõju asutuse tegevusest ei tulene. 10. Merimetsa tee 1a: Sihtotstarve 100% ärimaa. Krunt on eraomanduses ja sellel asub ehitusmaterjalide müügiga tegeleva AS Vooderplasti esindus. Olulist keskkonnamõju asutuse tegevusest ei tulene. 11. Merimetsa tee 1: Sihtotstarve 100% sotsiaalmaa. Krunt on riigi omanduses ja sellel asub Merimetsa Tugikeskuse (psüühikahäiretega inimeste töökeskus) hoone. Olulist keskkonnamõju asutuse tegevusest ei tulene. Lisaks planeeringualaga otseselt külgnevatele kinnistutele asub planeeritava ala läheduses, Ädala tn 4f kinnistul, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS) kuuluv 80 meetrine sidemast. RIKSi andmetel ei vaja ükski mastis asuv seade Terviseameti kooskõlastust vastavalt Elektroonilise side seaduse § 13 lg 3 2 punktidele 2 ja 4. Arvestades, et Terviseameti kooskõlastust ei peeta seda tüüpi mastide puhul vajalikuks, siis eeldatavalt ei kaasne ka masti olemasoluga ohtu inimeste tervisele või keskkonnale.
102 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tegu on riigiasutusele kuuluva mastiga ning eeldatavalt täidab masti omanik määrusest Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine tulenevaid nõudeid. Mast asub planeeringualast 125 meetri kaugusel. Mastile asub lähemal kui käsitletav planeeringuala mitmeid ühiskasutusega hooneid ning ka elamuid. Muuhulgas asub masti vahetus läheduses ka Tehnilise Järelevalve Amet, mille tegevuste hulka kuulub järelevalve teostamine sideteenustes kasutatava aparatuuri nõuetele vastavuse üle ning sideteenustele ja - võrkudele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve teostamine. Seega on KSH koostajatel põhjust eeldada, et käsitletav sidemast vastab kehtivatele nõuetele ning seega pole oodata masti poolset mõju planeeritavale alale rajatavatele hoonetele. Eelneva põhjal võib öelda, et planeeritava ala läheduses ei asu ettevõtteid või rajatisi, mis võiksid avaldada mõju inimese tervisele või keskkonnale ulatuses, mis väljuks nende krundipiiridest ja seega pole ette näha negatiivset mõju planeerigualale.
103 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
7. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise meetmed KSH eesmärk on detailplaneeringuala võimalikult optimaalse, tasakaalustatud ja keskkonnahoidlike hoonestus-, rekreatsiooni-, teedevõrgu, liig- ja sademevee ärajuhtimise süsteemide jm infrastruktuuriobjektide kavandamine ning keskkonnatingimusi arvestava planeeringulahenduse koostamine. KSH ülesandeks on esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ja meetmeid, mis leevendaks ja ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Käesolevasse peatükki ongi koondatud KSH ekspertgrupi poolsed soovitused erinevate valdkondade keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. 7.1. Mõju elustikule ja ökosüsteemile Mõju vähendamiseks linnustikule tuleks: − Arvestada lindude pesitsustsüklit hoonete lammutustöödel. See tähendab, et tuleb vältida lammutustöid pesitsusperioodi ajal, mis värvulistel kestab 15. märtsist 31. juulini ja piiritajal 20. maist 31. augustini. Kodutuvidel toimub linnas pesitsemine peaaegu aastaringselt, seega tuleb nende pesitsemist võimalusel ennetada sissepääsude sulgemisega. − Uute hoonete projekteerimisel arvestada, et need sisaldaksid pesitsusvõimalusi (pesakastid), neile oleks võimalik kinnitada pesakaste jm pesitsusaluseid või toetaksid muul viisil pesitsemist (tühimikud fassaadis jm). Elupaigad tuleb luua suluspesitsejatele jt pesakohad kaotanud liikidele – eelistatult koduvarblasele, piiritajale, linavästrikule. Koduvarblastele mõeldud pesakaste võivad kasutusele võtta ka teised linnuliigid, nt kuldnokk ja rasvatihane. Kuna suitsupääsukesed pesitsevad hoonete sees või suures lahtises katusealuses, siis neile pesitsusaluste püstitamine võib nõuda liiga komplitseeritud ümberprojekteerimisi ning võib osutuda ebaotstarbekaks ja ebaproportsionaalseks leevendusmeetmeks. Asendusmeetmena tuleks kaaluda pesitsusaluste paigaldamist räästapääsukestele, kes pesitsevad hoonete väliskülgedel, ning kelle arvukus Euroopa mitmetes osades langeb. Pesitsusalused pääsukestele tuleb planeerida kohtadesse, kus on minimiseeritud väljaheidete tekkest tingitud konflikt inimestega. Hoonete külge ja sisse paigaldatavate ilmastikukindlate pesakastide näidistega on võimalik tutvuda aadressil http://www.schwegler-nature.com . − Kujundada uued kooslused, mida ümbruskonnas ja alal pesitsevad ning rändavad linnud saaksid kasutada toitumiseks: o Ekstensiivsed ja intensiivsed haljaskatused hoonetel aitavad suurendada ala entomofauna ja floora liigilist mitmekesisust ning meelitavad ligi erinevaid linnuliike, peamiselt värvulisi. Lisaks parandavad haljaskatused hoonete insolatsiooni ning vähendavad kanalisatsiooni suunatavat sadevett. Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada haljaskatuste raskust ja muid ehituse eripärasid. o Loodusliku ilmega kanalid ja tiigid, kuhu juhitakse arendusalal tekkivad sademeveed, mitmekesistaksid piirkonna entomofaunat ja taimestikku ning looksid alale uusi kooslusi, mis ühtlasi puhastavad sadevett. Ühtlasi võiks sellise lahenduse korral kaduda vajadus suunata sadevesi kanalisatsiooni ning võimalik oleks vähendada seeläbi arendusala potentsiaalseid keskkonnakulusid.
104 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
o Looduslikud niidud oleksid alternatiiv monokultuursele murule, kuna erinevalt viimasest pakuvad looduslikud niidud piirkonna faunale häid toitumis- ja elutsemisvõimalusi. Loodusliku niidu moodustavad taimeliigid peavad pakkuma toitumisvõimalusi nii lindudele (seemned, putukad) kui putukatele (nektar, putukad, toidutaimed). Kompromissvariandina tuleks eelnevalt kindlaks määrata alad, kuhu külvatakse muru ja kuhu atraktiivne loodusniit. o Põõsastikud ja hekid on lindudele nii varje-, toitumis- kui pesitsuspaigad. Tihedate hekkide ja põõsaste olemasolu piirkonnas on näiteks varblaste jaoks üks tähtsamaid elukohavaliku kriteeriume. Eelistada tuleks söödavate marjadega taimi. Haljastuses tuleks eelistada vähemalt ühele eeltoodud kriteeriumile vastavaid taimeliike. Valiku sobivatest liikidest leiab alljärgnevast tabelist. Tabel 6. Linnustiku jaoks sobivad liigid, mida oleks soovitav haljastuses kasutada. Funktsioon Sobivad liigid Varjumisvõimaluse pakkumine Mage sõstar, kuker puu, viirpuu, mets -viinapuu, lõhnav kuslapuu Toidu (seemned; marjad) Pihlakas, sõstrad, elupuud, paradiisiõunapuu, pakkumine kukerpuu, toomingas Pesitsusvõimaluse pakkumine Mage sõstar, elupuud, liguster, mets -viinapuu o Külastuskoormuse tõusu negatiivset mõju linnustikule aitab kontrolli all hoida Merimetsa roheala kaitse alla võtmine , läbimõeldud külastuskoormuse reguleerimine ja suunamine looduslikult väiksema väärtusega aladele. Linnustiku poolest väiksema väärtusega aladel puudub näiteks põõsarinne ning esinevad vaid linnaparkide tüüpliigid (vares, rästad, metsvint). Kaitse alla võtmise protsessi kiirendamiseks oleks Hipodroomi ala arendajal võimalik asuda aktiivselt toetama vastavat huvigruppi, et toetada sealse linnustiku mitmekesisuse säilimist ning ühtlasi hoida kavandatava arendustegevusega kaasnev mõju Merimetsale kontrolli all. Mõju vähendamiseks imetajatele ja kahepaiksetele tuleks: − Kujundada uued kooslused, mida ümbruskonda ja ala asustavad imetajad ning kahepaiksed saaksid kasutada elutsemiseks ja toitumiseks: o Sarnaselt linnustiku tingimuste parandamisele aitaks kahepaiksete arvukust piirkonnas tõsta loodusliku ilmega veekogu(de) rajamine. Arvestades, et planeeringuala vahetuse läheduses paiknev nn Parditiik on olnud minevikus oluliseks kudemis- ja elupaigaks nii vesilikule kui konnadele, siis aitaks loodusliku ilmega veekogude rajamine tõenäoliselt oluliselt kaasa kahepaiksete arvukuse tõusule. Lisaks rikastaksid veekogud maastikupilti. o Kuna hipodroomi tallihooneid kasutavad vähemasti suveperioodil käsitiivalised, siis tasuks Stroomi metsa serva poolsetele hoonetele või puudele projekteerida ka nahkhiirtele mõeldud varjekaste (v.t. http://www.schwegler- nature.com/Nests&Buildings ja www.batcon.org ). Mõju vähendamiseks taimestikule tuleks: − Säilitada maksimaalses võimalikus mahus olemasolevat väärtuslikku haljastust. − Mullatööde käigus tagada allesjäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine ja vajalik veevahetus. − Kohtades, kus on väljakujunenud haljastus tuleb haljastust ühtlustada juurdeistutuse abil. 105 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Merimetsa tee äärde kujundada terviklik allee, uue kavandatava tänava äärde rajada vähemalt ühekordne puuderida ning Paldiski maantee äärde kavandada planeeringuala ulatuses vähemalt kaks rida puid. − Säilitatavatel puudel teostada regulaarselt hoolduslõikust. Soovitav intervall on 2-3 aastat. − Hoonestamiseks korraldatavate arhitektuurikonkursside raames lahendada ka kvartali haljastus. − Uue haljastuse rajamisel tuleks eelistada kodumaiseid, Eesti kliimasse ning linnakeskkonda sobivaid liike. Ala loodusliku mitmekesisuse tõstmiseks on oluline haljastuses rajada ka põõsarinne, mis pakuks toidu-, varjumis- ja pesitsemisvõimalusi (v.t. linnustiku osa leevendavad meetmed). − Haljastuse juures kasutada lisaks tavapärasele linnamurule planeeringuala sobivates osades (Lottemaa park, osaliselt promenaad) lillemurusid ning niidukooslusi, mis ilmestavad haljastust, pakuvad elu- ja toitumispaika elustikule ning tõstavad ala bioloogilist mitmekesisust. − Võimalikult suures ulatuses kasutada püsihaljastust nii rajataval promenaadil kui õuealadel. Konteinerhaljastust, kui Eesti kliimas halvasti vastupidavat haljastusviisi võib kasutada pargiilmeliste alade ilme rikastamiseks suveperioodil, kuid see ei ole sobilik püsihaljastuse asendamiseks. − Arvestades haljastuse olulisust linnakeskkonnas oleks võimalik haljastuse mahu suurendamine ka läbi vertikaalhaljastuse rajamise (ronitaimede kasutamine pindadel). Seda eeskätt piirdeaedadel (nt kavandatava lasteaia territooriumi ümber) ning sõrestikulistel pindadel, aga ka hoonete fassaadidel. Vertikaalhaljastusel on ka oluline mürasummutav efekt. Antud planeeringulahendust rakendades on võimalik rajada haljasaladele mitmekesisuse tõstmiseks niidu- ja lillemurusid, kasutada vertikaalhaljastust ning haljaskatuseid. Samuti on võimalik planeeringuala Stroomi metsa poolsesse külge paigaldada pesitsuskaste suluspesitsevatele linnuliikidele ja varjakaste käsitiivalistele. Võimalik on ka järgida kõrghaljastuseks kasutatavate puu- ja põõsaliikide valimisel eeltoodud soovitusi. Selliste meetmete rakendamine aitaks olulisel määral vähendada uue hoonestusala mõjusid elustikule ning suurendada planeeringuala elustiku mitmekesisust ja arvukust. Selliste meetmete rakendamist võiks pidada Eesti senises linnaplaneerimise praktikas uuenduslikuks ning heaks eeskujuks. Märkida tuleb. et promenaadile ette nähtud veesilmad võivad toimida kui lindude joogikohad, kuid tõenäoliselt ei toimi need kui sademevee reservuaarid või loodusliku ilmega tiigid. Ulatuslike sademevee tiikide ja kanalite ning niidukoosluste rajamine pole antud planeeringulahenduse juures reaalselt realiseeritav. Juhul kui soovitakse planeeringuga rajada hoonestusala, mis toetaks olulisel määral külgneva roheala loodusliku mitmekesisuse säilimist ja suurenemist ning ei eeldaks sademevee kanaliseerimist tuleks hoonestustihedust vähendada jättes rohkem ruumi haljastuse, tiikide jt loodusliku ilmega elementide rajamiseks. 7.2. Mõju rohevõrgustikule (Merimetsa rohealale) Mõju leevendamiseks Merimetsa rohealale tuleks: − Lisanduvast asustusest tuleneva täiendava rekreatiivkoormuse vähendamiseks tuleks hoiduda planeeritava promenaadi pikendamisest hipodroomiga piirnevasse metsa.
106 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kavandada promenaad suubuma Merimetsa teele (mitte otse Stroomi metsa, kus selle tagajärjel tekiks tõenäoliselt järjekordne metsarada). − Parimaks leevendavaks meetmeks oleks Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjaga ala kasutamise reguleerimine ning kaitsekorralduskavaga ala teedevõrgu korrastamine suunates inimeste liikumist looduslikult väiksema väärtusega aladele. Stroomi/Merimetsa metsa puhul on tegu perspektiivse kohaliku kaitse alla võetava loodusobjektiga. Seega vastavalt Looduskaitseseadusele ja Tallinna Linnavolikogu 28.05.2009 a määrusele nr 18 “ Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus“ on kohaliku kaitse all olevate loodusobjektide valitseja ja kaitse-korraldaja Tallinna Keskkonnaamet. Kuna antud juhul jääb perspektiivne kaitseala väljapoole planeeringuala ning Stroomi metsa näol on tegu riigile kuuluva maaga, siis ei näe KSH koostajad otsest võimalust kuidas arendaja saaks metsa kaitset korraldada. Antud KSH soovitab kohalikul omavalitsusel nimetatud meedet rakendada, kuid tegu ei ole meetmega, mida saaksid arendaja või planeeringu koostaja edasisel arendustegevusel rakendada. − Oluline on, kas kaitsekorralduskava koostamise raames või mõne muu Stroomi metsa puudutava planeerimisdokumendi raames, ala teedevõrgu ülevaatamine ja korrastamine st tuleks üle vaadata inimeste liikumiskoridorid, korrastada metsarajad, mis on inimeste liikumiseks vajalikud ning mis ei suuna inimesi metsa tundlikumatesse piirkondadesse (vajadusel katta teed sobiliku materjaliga, paigaldada prügiurnid ja puhkepingid). Juhul, kui piirkonnas jätkub ratsaspordi tegevus, tuleb organiseerida ratsutamine metsas (määrata rajad, kus ratsutamist tohiks harrastada ja katta need sobiliku materjaliga, mis väldib ratsaradade läbimatuks muutumiks märgadel aastaaegadel). − Sobiva pargiinventari paigaldamine. Nendeks võiksid olla näiteks istepalgid ja pingid teeradade servades ning metsalagendikel. Kindlasti tuleks piisaval arvul paigaldada prügiurne. − Kuigi tundub, et inimesed armastavad jalutada pinnaseteedel, on mõningatel juhtudel (märjad lõigud) vajalik teeradade katmine. Seejuures tuleks vältida paekivimaterjale või vajadusel korral kasutada paekillustiku peenemaid fraktsioone. − Mõnede teeradade muutmine tervisespordi (jooksu) radadeks. Selleks võib rajad katta näiteks saevabrikutest saadavate jäätmetega (puukoor ja koorimisel tekkivad laastud) nagu on tehtud Stroomi metsa Kolde puiesteega piirnevas osas. − Suuremate niitude puudeta alade niitmine, kasvõi kord aastas. Sellega tekitatakse puisniitude ilmega alad, mida üldiselt peetakse dekoratiivseks. Peale selle annab niitmine alale hooldatud ilme ning teeb ala avatumaks. − Rajada takistused mootorsõidukite sissesõiduks. − Koormust metsadele aitab vähendada ka hipodroomile kavandatud puhke- ja meelelahutuslike ettevõtmiste väljaehitamine ja korralik funktsioneerimine. 7.3. Mõju veekeskkonnale Pinnaveele ja põhjaveele avaldatava mõju vähendamiseks tuleb: − Keldrikorruse parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni, kuna parklate vesi võib olla saastunud naftasaadustega. − Kasutada planeeringualal vähemalt osaliselt jätkusuutliku sadevetesüsteemi meetodeid, mida on täpsemalt kirjeldatud KSH aruande peatükis 2.5.2.2. Reaalselt antud planeeringu
107 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
puhul rakendatavad (st ei nõua planeeringulahenduse olulist muutmist ning on vähem kulukad) meetmed on: − vett läbilaskvate pindade (st murukivi, poorne asfalt jms) kasutamine kergliiklusteedel, maapealsetel parkimisaladel ja hoonete vahelistel kõvakattelistel aladel; − katustehaljastuse kasutamine; − sobiva taimestikuga puhverribad kõvakatteliste pindadega külgnevalt. − Edaspidisel hoonete projekteerimisel on soovitav nii äri-, sotsiaal- kui eluhoonetes kasutada vettsäästvaid tehnoloogiaid (vettsäästvad WC-potid, dušši- ja kraanisegistid jms). − Eemaldada reostunud pinnas ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele. Reostunud pinnase eemaldamisele eelnevalt on otstarbekas piirkondades (eeskätt vana katlamaja territoorium ning Merimetsa Ratsakeskuse territoorium), kus tuvastati pinnases saasteainete piirnormide ületamine teostada reostuse ulatust täpsustav reostusuuring. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi. Kui reostus levib pinnaseveega naaberalalt, tuleb kõrvaldada reostusallikas ka seal või isoleerida kaevise seinad kuni savikihini vettpidava materjaliga. − Kui lammutus- ja ehitustegevuse käigus tuvastatakse praegu varjatud võimalike reostuskollete esinemine, siis tuleb alal teostada täiendav reostusuuring reostunud alade ulatuse piiritlemiseks ning reostus nõuetekohaselt kõrvaldada. − Arvestada planeeritava ala pinnasevee kõrget taset ehitusliku ja hüdrotehnilise projekti koostamisel ja ehitustehniliste võtete valikul. Ehitusprojektide koostamisele peab eelnema tingimusi täpsustav ehitusgeoloogiline uuring. − Detailplaneeringu ala ehitusaegse väljapumbatava vee ärajuhtimiseks tuleb küsida tingimused AS Tallinna Veelt. Arvestades suuri ehitusmahte on soovitav väljapumbatava vee juhtimisega alustamiseks valida suvine või talvine miinimumperiood, kuna suuremad veekogused esinevad pumpamise esimestel kuudel. − Kuna planeeritaval alal asuv teine pinnaseveekiht on survelise iseloomuga, siis tuleb seda arvestada ehitustegevuse korraldamisel. Ehituse projekteerimisele peavad eelnema täiendavad ehitus ja hüdrogeoloogilised uuringud. Nende alusel tuleb valida projektlahendus, mis välistab survelise jääjõe liivade ja kruusadega seotud Kvaternaari põhjaveekihi kuivendamisevajaduse. 7.4. Mõju õhukvaliteedile Ehitusaegse müra ja õhukvaliteedi halvenemise vähendamiseks tuleks: − Tolmuemissioone ehitustöödel vältida materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatse teid ja seadmeid perioodiliselt puhastada ning ehitusmaterjalide laadimist mitte teostada tugeva tuulega. − Ehitustegevust ja sellega seotud raskeveokite liiklus peatada ööseks mürahäiringu vähendamiseks. − Linnakeskkonnas uute alade planeerimisel tuleb arvestada intensiivsemate liiklussagedustega ning selle suurenemisega tulevikus. Planeeritaval alal on müra poolt
108 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
peamiselt mõjutatud teeäärsed korrusmajad, samas kui need ise toimivad müratõketena ülejäänud õuealale, kus müratasemed jäävad lubatud piiridesse. Korrusmajade puhul tee ääres on keeruline tagada häid akustilisi tingimusi hoonete välisterritooriumil, seda nii mürabarjääride tehniliselt võimatu rajamise kui ka nende visuaalse ja esteetilise ebasobivuse tõttu. Seepärast on olulisem jälgida akustilisi tingimusi hoonete siseruumides, planeerides juba varakult hoonetele hea heliisolatsiooniga aknad ja fassaad. Võib öelda, et kaasaegsed ehitusstandardid tagavad igal juhul paremad tingimused hoonete siseruumides, võrrelduna olemasolevate vanemate majadega. Uute hoonete planeerimisel tuleb arvestada, et vahetult tiheda liiklusega tänavatega külgnevatele aladele ei ole soovitav eluruumide rajamine. Linnavillade puhul Merimetsa tee ääres arvestada, et magamistoad ei asuks teepoolsel küljel. Tänavapoolsele küljele ja hoonete alumistele korrustele, kus esineb kõrgem müratase, tuleb ette näha äripinnad- antud juhul Paldiski mnt äärsetes kõrgemates korrusmajades. Heliisolatsiooniga arvestamine on oluline just eelkõige hoonete juures, mis asuvad vahetult Paldiski mnt, Ädala tn ja Merimetsa tee ääres. − Eestis kehtiva standardi EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" tabeli 6.3 "Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest" kohaselt tuleks projekteeritava hoone välispiirded projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R' w+C tr ≥ 35 dB. R’ w (dB) on õhumüra isolatsiooni indeks - arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel (iseloomustab heli ülekannet läbi vaadeldava piirdekonstruktsiooni ja sellega külgnevate konstruktsioonide). C tr on transpordimüra spektri lähendustegur vastavalt standardile EVS-EN ISO 717, mida kasutatakse ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikelementide valikul. − Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. − Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsiooni taset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed. − Üheks müra leevendamise variandiks linnakeskkonnas on olemasoleva haljastuse säilitamine ja täiendava haljastuse rajamine planeeringuala teepoolsetele külgedele. Planeeringualal on Paldiski mnt poolne pargiosa- Hipo park planeeritud kujundada suurte tammepuudega, millel on olemas efekt mürasummutamisel (samuti heitgaaside kinnipidamisel). Haljastusel on küll väike mürakaitse efekt (eriti arvestades, et talvel lehed puuduvad), kuid selle mõju on eelkõige psühholoogiline, kuna inimestel väheneb müra tajumine, kui müraallikas ei ole selgelt nähtav. Seetõttu on haljastusel linnakeskkonnas kanda väga oluline roll. − Õhukvaliteedi parandamiseks on sarnaselt müraga oluline haljastatud alade säilitamine teede ja hoonete vahele. Lähtuvalt saaste iseloomust (kõrge õhusaaste tuleneb ala paiknemisest magistraaltänavaga külgnevalt) ei näe KSH koostajad võimalust õhusaastetaset planeeringualal antud planeeringu raames oluliselt vähendada (küsimus on pigem linna üldisemast transpordipoliitikast lähtuv). Teataval määral on planeeringualal võimalik saastetaset vähendada täiendava haljastuse rajamisega. Oluline on sealjuures nii teid ääristav tänavahaljastus, kui ka näiteks igasuguste taimestikuga kaetud pindade, sh katusehaljastuse rajamine (uuringute kohaselt on 1 ha ekstensiivset murukatust võimaline siduma 85 kg saasteaineid aastas).
109 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Hoonete sisest õhukvaliteeti on võimalik parandada kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide kasutamisega ning võimalik on ka õhupuhastite integreerimine ventilatsioonisüsteemidesse. Vältida tuleb elamute ja lasteasutuste rajamist planeeringuala Paldiski maantee poolsesse osasse. 7.5. Mõju tervisele Terviseriskide vähendamiseks ning inimeste heaolu tagamiseks tuleks: − Kuna on oodata radooniriski nõuete karmistumist ning KSH raames teostatud radooniuuring oli võrdlemisi hõreda proovivõrgustikuga, siis oleks soovitav ette näha täiendavad uuringud vahetult projekteeritavate lasteasutuste, elumajade ja teiste olmehoonete aluses pinnases. Kui nende raames tuvastatakse radoonioht tuleb kasutusele võtta radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2009. Lisaks tuleks peale hoonete valmimist regulaarselt teostada hoonetes radooniseiret. Lubatust kõrgema radoonitaseme esinemise korral tuleb leida viga ehitusest ning see kõrvaldada. − Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendatakse Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi. − Ehitustegevusel järgida tööohutuse nõuete täitmist. 7.6. Mõju maastikuilmele ja maakasutusele Maastikuilmelise ja linnaruumilise mõju vähendamiseks tuleks: − Iga konkreetne hoone või hoonete grupi sobivuse tagamiseks ümbruskonda tuleks korraldada võimalikul laiapõhjalised arhitektuurikonkursid. − Arhitektuuriliselt tuleks uusehituse puhul järgida, et ehitiste väliskuju, välisviimistlus- ja ehitusmaterjalid ning valitud värvitoonid sobiksid ümbruskonda. Antud ala puhul on soovitav ala välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale (nt kivi ja puit) ja värvitoone. − Vältimaks mõju vanalinna vaatekoridorile ei tohiks hoonete kõrgused vaatekoridoris ületada maapinnast võetuna 25 meetrit ning vaatekoridorist välja jääval alal oluliselt ületada Lääne-Tallinna keskhaigla (nn Meremeeste haigla) hoone kõrgust (kavandatav kõrghoonestus hipodroomi alale jääb Rocca-al-Mare vaatekoridorist vaadatuna Meremeeste haigla 11 korruselise hoone taha). 7.7. Mõju kultuuriväärtustele Kultuuriväärtustele avaldatava negatiivse mõju vähendamiseks tuleks: − Säilitada ja renoveerida vana tallihoone. Rajada hoonesse muuseum, kus tutvustatakse elanikele ja turistidele hipodroomi pikka ajalugu. − Lammutustööde käigus arvestada, et hoonete ja rajatiste detailid (nt hipodroomi peavärava silt) ning hoonetes leiduvad esemed võivad omada kultuuripärandilist väärtust ning selliseid detaile tuleks säilitada tulevaste põlvede huvides. 7.8. Sotsiaalne mõju Sotsiaalse mõju ja võimalike vastuolude leevendamiseks tuleks:
110 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
− Alale kavandada võimalikult suures ulatuses erinevatele huvigruppidele mõeldud ühiskondliku kasutusega hooneid/asutusi. Arvestades piirkonnas tegutsevate kodanikuliikumiste hulka tuleks planeeringu koostamine käigus konsulteerida ka nendega leidmaks alale kõiki osapooli rahuldavat maakasutust. − Vältida ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbe kokkuplaneerimist elamumaa sihtotstarbega. Antud planeerimisviis võib põhjustada sotsiaalseid probleeme segakasutusega hoonete kaasomandis olevate mõtteliste osade haldamise- majandamisega seonduvates küsimustes. 7.9. Majanduslik mõju Vältimaks majanduslikke vastuolusid ning planeeringualasse haaratud kinnistuomanike huvide kahjustamist tuleks: − Kavandada Merimetsa Ratsakeskusele kuuluvale krundile uus sihtotstarve, kuna ettevõtte senine tegevus antud asukohas muutub võimatuks (kaob senine hobuste treeninguala). − Leida kompromisslahendus Paldiski mnt 50B kinnistuomanikuga. Võimaluseks on arendaja poolt, kas vastava kinnistu õiglase hinna eest omandamine või detailplaneeringu muutmine viisil, mis võimaldaks kinnistul senist tegevust jätkata.
111 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
8. Alternatiivide võrdlemine Alternatiivide hindamine ja võrdlemine toimus KSH läbiviijate poolsel konsensuslikul meetodil toimunud hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Hindamise käigus võrreldi järgmisi kavandatud tegevuse alternatiive: − 0-alternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine; − I-alternatiiv ehk detailplaneeringu realiseerumine vastavalt arhitektuurivõistluse I koha tööle; − II-alternatiiv ehk detailplaneeringu realiseerumine vastavalt arhitektuurivõistluse II koha tööle; − III-alternatiiv ehk uue detailplaneeringulahenduse koostamine vastavalt üldplaneeringus ette nähtud maakasutusele. Alternatiivide võrdlemiseks ning paremusjärjestuse määramiseks võrreldi neid kriteeriumide põhjal, mis peegeldavad detailplaneeringuga kavandatavast tegevusest tulenevaid olulisemaid mõjusid. I. Mõju elustikule; II. Mõju Tallinna rohevõrgustikule, eeskätt Stroomi metsale; III. Mõju veekeskkonnale; IV. Mõju pinnasele, sh jääkreostuse kõrvaldamine; V. Mõju õhukvaliteedile; VI. Mõju kultuuriväärtustele; VII. Mõju inimese heaolule ja tervisele; VIII. Sotsiaalsed mõjud IX. Majanduslikud mõjud; X. Mõju maakasutusele ja maastikuilmele, sh visuaalne mõju ja linnaruumiline mõju. Igale mõjukriteeriumile leiti kaal. Kriteeriumide suhteliste kaalude määramisel kasutati paaride võrdluse meetodit: olulisemaks peetavale kriteeriumile omistatakse väärtus 1 ja vähemolulisele 0; väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks sama; kui kriteeriumide väärtus on võrdne, antakse mõlemale väärtus 0,5. Tabel 7. Kriteeriumite kaalude leidmine paaritivõrdluse meetodil Kriteerium I II III IV V VI VII VIII IX X Summa Kaal I * 0,5 0,5 1 0,5 1 0,5 0,5 1 0,5 6 13 II 0,5 * 0,5 1 0,5 1 0,5 0,5 1 0,5 6 13 III 0,5 0,5 * 0,5 0,5 1 0,5 0,5 1 1 6 13 IV 0 0 0,5 * 0 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 3 7 V 0,5 0,5 0,5 1 * 1 0,5 0,5 1 1 6,5 13 VI 0 0 0 0,5 0 * 0 0,5 0,5 0,5 2 6 VII 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 1 * 0,5 0,5 1 5,5 12 VIII 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 * 0,5 0,5 4,5 10 IX 0 0 0 0,5 0 0,5 0,5 0,5 * 0,5 2,5 6 X 0,5 0,5 0 0,5 0 0,5 0 0,5 0,5 * 3 7 Kokku 45 100
112 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Et selgitada välja parim alternatiiv, tuleb kriteeriumite alusel hinnata kõiki väljapakutud alternatiive. Selge ning läbipaistva võrdlusmomendi saavutamiseks omistatakse kõikidele alternatiividele iga kriteeriumi alusel numbriline hinne (vt tabel 8 ja 10) kasutades skaalat -3 kuni 3. Hindepunktide omistamise aluseks on peatükkides 6 ja 7 toodud informatsioon. Hinded kaalutakse tabelis 7 toodud kaalude alusel, misjärel arvestatakse leevendavate meetmete rakendamist ja leitakse lõplik alternatiivide paremusjärjestus (tabel 11). Tabel 8. Alternatiivide võrdlus (kaalumata hinded) Hinnang 0-alternatiiv 1. alternatiiv 2. alternatiiv 3. alternatiiv Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Kriteerium Kaal mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud Mõju elustikule 13 0 0 0 -2 0 -2 0 -1 Mõju Tallinna rohevõrgustikule, eeskätt Stroomi metsale 13 0 0 -1 -3 -1 -3 -1 -2 Mõju veekeskkonnale 13 0 -1 0 -1 0 -1 0 -1 Mõju pinnasele, sh jääkreostuse kõrvaldamine 7 -2 0 2 0 2 0 2 0 Mõju õhukvaliteedile 13 0 0 0 -1 0 -1 0 -1 Mõju kultuuriväärtustele 6 0 -1 -3 0 -3 0 -1 0 Mõju inimese heaolule ja tervisele 12 0 0 1 0 1 0 1 0 Sotsiaalsed mõjud 10 0 0 -2 1 -2 1 2 0 Majanduslikud mõjud ja teostatavus 6 0 -2 2 1 1 1 1 1 Mõju maakasutusele ja maastikuilmele 7 0 -1 1 0 1 0 1 0
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tabel 9. Alternatiivide võrdlus (kaalutud hinded) Hinnang 0-alternatiiv 1. alternatiiv 2. alternatiiv 3. alternatiiv Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Kriteerium Kaal mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud Mõju elustikule 13 0 0 0 -26 0 -26 0 -13 Mõju Tallinna rohevõrgustikule, eeskätt Stroomi metsale 13 0 0 -13 -39 -13 -39 -13 -26 Mõju veekeskkonnale 13 0 -13 0 -13 0 -13 0 -13 Mõju pinnasele, sh jääkreostuse kõrvaldamine 7 -14 0 14 0 14 0 14 0 Mõju õhukvaliteedile 14 0 0 0 -13 0 -13 0 -13 Mõju kultuuriväärtustele 4 0 -6 -18 0 -18 0 -6 0 Mõju inimese heaolule ja tervisele 12 0 0 12 0 12 0 12 0 Sotsiaalsed mõjud 10 0 0 -20 10 -20 10 20 0 Majanduslikud mõjud ja teostatavus 6 0 -12 12 6 6 6 6 6 Mõju maakasutusele ja maastikuilmele 7 0 -7 7 0 7 0 7 0 -14 -38 -6 -75 -12 -75 40 -59 -52 -81 -87 -19
114 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tabel 10 . Alternatiivide võrdlus (kaalumata hinded) arvestades leevendavate meetmete rakendamist Hinnang 0-alternatiiv 1. alternatiiv 2. alternatiiv 3. alternatiiv Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Kriteerium Kaal mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud Mõju elustikule 13 0 0 1 0 1 0 2 0 Mõju Tallinna rohevõrgustikule, eeskätt Stroomi metsale 13 0 0 -1 -2 -1 -2 -1 -1 Mõju veekeskkonnale 13 0 -1 0 0 0 0 0 0 Mõju pinnasele, sh jääkreostuse kõrvaldamine 7 -2 0 2 0 2 0 2 0 Mõju õhukvaliteedile 13 0 0 0 -1 0 -1 0 -1 Mõju kultuuriväärtustele 6 0 -1 -2 0 -2 0 -1 (0) 1 0 Mõju inimese heaolule ja tervisele 12 0 0 2 0 2 0 2 0 Sotsiaalsed mõjud 10 0 0 -1 2 -1 2 2 0 Majanduslikud mõjud ja teostatavus 6 0 -2 2 1 1 1 1 0 Mõju maakasutusele ja maastikuilmele 7 0 -1 2 0 2 0 2 0
1 Juhul kui alternatiiv III korral säilitatakse hipodroom, siis võib mõju kultuuriväärtustele pidada neutraalseks või positiivseks. Kui alternatiiv III kaasneb hipodroomi kaotamine, siis võib negatiivset mõju pidada küll mõnevõrra väiksemaks kui teistel alternatiividel, kuid see on siiki olemas ning täiesti seda leevendada pole eeldatavalt võimalik. 115 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Tabel 11 . Alternatiivide võrdlus (kaalutud hinded) arvestades leevendavate meetmete rakendamist Hinnang 0-alternatiiv 1. alternatiiv 2. alternatiiv 3. alternatiiv Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Otsesed Kaudsed Kriteerium Kaal mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud mõjud Mõju elustikule 13 0 0 13 0 13 0 26 0 Mõju Tallinna rohevõrgustikule, eeskätt Stroomi metsale 13 0 0 -13 -26 -13 -26 -13 -13 Mõju veekeskkonnale 13 0 -13 0 0 0 0 0 0 Mõju pinnasele, sh jääkreostuse kõrvaldamine 7 -14 0 14 0 14 0 14 0 Mõju õhukvaliteedile 13 0 0 0 -13 0 -13 0 -13 Mõju kultuuriväärtustele 6 0 -6 -12 0 -12 0 -6 (0) 0 Mõju inimese heaolule ja tervisele 12 0 0 24 0 24 0 24 0 Sotsiaalsed mõjud 10 0 0 -10 20 -10 20 20 0 Majanduslikud mõjud ja teostatavus 6 0 -12 12 6 6 6 6 0 Mõju maakasutusele ja maastikuilmele 7 0 -7 14 0 14 0 14 0 -14 -38 48 -13 42 -13 85 -26 -52 29 23 59
116 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee
Hindamise tulemusena osutus parimaks alternatiiviks alternatiiv III, kuid siinkohal peavad KSH koostajad märkima, et kuna alternatiiv III täpsem hoonestus- ja funktsioonilahendus puudub läheneti paljudes mõjuvaldkondades mõjude hindamisele üldistatult ja seega kaasneb alternatiiv III rakendamisega keskkonnamõjude osas suurel määral määramatus. Seda enam, et III alternatiiv väljub suuresti ka kavandatud tegevuse formaadist. Olemasoleva info põhjal saab väita, et alternatiiv III mõjud looduskeskkonnale on eeldatavalt iseloomult võrdlemisi sarnased alternatiivile I ja II, kuid vähesel määral võib neid pidada väiksemaks, kuna alternatiiviga ei kaasne püsielanikkonna lisandumist. Ka sotsiaalseid mõjusid võib pidada mõnevõrra paremaks alternatiiv III puhul, eeskätt lähtudes avaliku arvamuse suhtumisest. Tuleb märkida, et alternatiiv III rakendamine (vähemalt täies ulatuses) on majanduslikult oluliselt raskemini teostatav ning eeldab täiesti uue planeeringulahenduse väljatöötamist. Eelnevast lähtudes leiavad KSH koostajad, et aktsepteeritav on ka hindamisel teiseks jäänud alternatiiv I rakendamine juhul, kui planeeringu koostamisel arvestatakse KSH aruandes esitatud leevendavaid meetmeid. Juhul kui otsustatakse rakendada hindamisel kõrgeima punktisumma kogunud alternatiivi III, siis oleks vägagi soovitav täpsustada käesoleva KSH raames läbiviidud keskkonnauuringuid ja –prognoose lähtuvalt juba konkreetsest uuest planeeringulahendusest.
Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
9. Keskkonnaseire Keskkonnaseire korraldamine on vajalik, et ennetada kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele. Keskkonnaseire seaduse kohaselt teostab ettevõtja/arendaja keskkonnaseiret oma kulul tema tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas kas ettevõtja/arendaja enda soovil oma tarbeks või siis seaduse alusel antava keskkonnaloaga määratud mahus ja korras. Kavandatava tegevuse realiseerumise korral on olulisemad meetmed keskkonnaseire teostamiseks: 1. Detailplaneeringu elluviimisel tuleb tagada nõuetele vastav ehitusjärelevalve, sh. tagatud peab olema ka leevendavate meetmetega sätestatud tingimuste järgimine. 2. Arvestades planeeringuala võimalikku kuulumist kõrge radooniriskiga piirkonda tuleb ette näha täiendavad uuringud vahetult projekteeritavate lastesutuste, elumajade ja teiste olmehoonete aluses pinnases. Lähtuvalt täiendava uuringu tulemustest tuleb arendajal/ehitajal normaalsest kõrgema radoonitasemega pinnasel asuvates hoonetes lisaks läbi viia ehitusjärgseid radooni kontrollmõõtmisi järgnevalt: a) pärast hoone ekspluatatsiooni andmist tuleb esimestel talvekuudel teha radooni kontrollmõõtmised, veendumaks projektlahenduses antud radoonitõrje meetmete tõhususes ja sellekohaste ehitustööde kvaliteedis; b) kontrollmõõtmisi on soovitav korrata kahe aasta möödudes ja ka hilisematel aastatel veendumaks, et hoones ei ole ekspluatatsiooni käigus tekkinud pragusid, mille kaudu radoon võib pääseda hoonesse; c) juhul kui ruumides, kus inimesed viibivad pikemat aega, tuvastatakse normikohasest suuremat radoonisisaldus, tuleb välja selgitada radooni ruumidesse pääsemise põhjused ja koostada projekt olukorra lahendamiseks.
118 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
10. KSHs sisalduvate ettepanekute senine arvestamine DP koostamisel Kuna KSH ja detailplaneeringu koostamine on paralleelselt kulgevad protsessid, siis on KSH lähteülesandeks olnud DP algatamisaegsesse eskiisi planeeringuprotsessi käigus tehtud mitmeid muudatusi lähtudes muuhulgas ka KSH soovitustest. Siinkohal toomegi olulisematest muudatustest punktide kaupa lühiülevaate. Siinkohal ei hakata ülevaadet andma detailplaneeringu spetsiifiistest küsimustest nagu erinevate positsiooninumbrite muutus või krundipiiride täpsustamine. Täpsemalt on võimalik detailplaneeringu lahendusega tutvuda pöödudes AS K-Projekti poole. Olulisemad seni tehtud muudatused detailplaneeringus on järgmised: − Planeeringualale kavandatud promenaad on suunatud Merimetsa teele, mis vähendab eeldust uute metsaradade tekkeks. − Lottemaa pargiala pindala on suurendatud koos täiendava kõrghaljastuse kavandamisega sellele. Kõrghaljastuse osakaalu on suurendatud ka promenaadi alal ning kavandatava lasteaed-perekeskuse alal. Märkida tuleb, et täpne haljastuslahendus määratakse siiski edasise projekteerimise raames. − Planeeritava ala lääneosasse jääv ribamajade ja linnavillade kvartal on ümber korraldatud jagades ribamajad väiksemateks hooneteks vähendades sellega antud hoonete massiivsust. − Lottemaa krunt on ühildatud vana tallihoone krundiga, mis tähendab, et moodustatakse ühtne Lottemaa hoonete kompleks. Vana tallihoone võetakse kasutusele ühe hoonena Lottemaa kompleksist (näiteks ponide tallina). − Paldiski mnt 50D kinnistul esialgse eskiisi kohaselt säilima pidanud Merimetsa Ratsaspordikekuse tall on asendatud 4-korruselise ärihoonega. − Loobutud on kütusetankla integreerimisest ärihoone mahtu ning AS Lukoil Eestiga on jõutud vastavale kokkuleppele. Seega ei rajata planeeritavale alale tanklat.
119 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
11. KSH aruandele esitatud ettepanekutega arvestamine Tabel 12. Laekunud ettepanekud ja nendega arvestamine Seisukoht/ettepanek/märkus/küsi Arves - mus Vastus / põhjendus / kommentaar tamine Tallinna Keskkonnaamet 18.12.2009 nr 6.1-4.4/2904
1. Lisada KSH aruandele nii 1. Lisasime aruande lisasse 14 1. Jah detailplaneeringu põhijoonise detailplaneeringu põhijoonise ning eskiis kui ka alternatiiv II hoonestuskava ettepaneku ning alternatiiv II eskiisjoonis. ilmestava arhitektuurivõistluse II koha töö
2. Hindamisel on leitud, et joonise. detailplaneeringuga kavandatav
tegevus on kooskõlas Tallinna 2. Korrigeerisime aruandes üldplaneeringu 2. Jah linna ja Harju maakonnas muutmise vajadust käsitleva ebatäpsuse. kehtestatud õigusaktidega 3. Lisasime aruande lk 67 ja aruande 3. Jah aruande kokkuvõttes (lk 8) kokkuvõttesse Henn Pärna eksperthinnangust nimetatud juhtudel (sh näiteks seisukoha Stroomi metsa kaitse alla võtmisele kui suudetakse põhjendada ning täpsustatsime, et lisanduva elanikkonna Tallinna linna üldplaneeringu korral kaasneb negatiivne mõju Stroomi muutmise vajadust ). KSH metsale ka kaitse alla võtmise korral. aruanne ei saa sellist Mis puutub metsa kaitse korraldamisse, siis tingimuslikku ebamäärasust täpsustasime antud küsimust KSH peatükis sisaldada. Planeering kas on 7.2. Märgime siinkohal, et kuna kooskõlas õigusaktidega või Stroomi/Merimetsa metsa puhul on tegu mitte ja KSH aruanne peab seda perspektiivse kohaliku kaitse alla võetava üheselt väljendama. loodusobjektiga, siis vastavalt Tegelikkuses ei ole Paldiski mnt Looduskaitseseadusele ja Tallinna 50 kinnistu ja lähiala Linnavolikogu 28.05.2009 a määrusele nr 18 detailplaneering Tallinna “Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise üldplaneeringu maakasutuse menetlus“ on kohaliku kaitse all olevate juhtfunktsiooniga kooskõlas, loodusobjektide valitseja ja kaitse-korraldaja vaid on üldplaneeringu Tallinna Keskkonnaamet. Kuna antud juhul muutmise ettepanekut sisaldav jääb perspektiivne kaitseala väljapoole planeering (seda on märgitud ka planeeringuala ning Stroomi metsa näol on näiteks aruande ptk 6.9.3.1 lk tegu riigile kuuluva maaga, siis ei näe KSH 82). Parandada viidatud koostajad otsest võimalust kuidas arendaja ebatäpsus aruande kokkuvõttes saaks metsa kaitset korraldada. Võimalik on (lk 8), ptk 3.11 (lk 35) ja ptk 4.3 loomulikult linna ja arendaja vaheliste (lk 39). kokkulepete sõlmimine näiteks Stroomi 3. KSH tulemusena on leitud metsa mingite osade korrastamise (kokkuvõte lk 8), et juhul kui rahastamiseks, kuid selliste kokkulepete Stroomi metsa kaitset ei suudeta soovitamine ei ole KSH koostajate pädevuses. korraldada, mõjub külgnevate alade arendustegevus ning 4. Täpsustasime radooniseire küsimust KSH elanikkonna lisandumine aruandes. KSH koostajad soovitavad ette rohealale negatiivselt (tekib näha täiendavad radooniuuringud vahetult 4. Jah mitmete arendusalade poolt projekteeritavate lastesutuste, elumajade ja põhjustatav koosmõju). Henn teiste olmehoonete aluses pinnases
120 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Pärna eksperthinnangust ehitusprojektide koostamise raames. Stroomi metsale võib lugeda, et Vastavalt uuringu tulemustele tuleb kavandataval Stroomi metsa rakendada ehitusel EVS 840:2009 standardis kohaliku kaitse alla võtmisel on ette nähtud ehituslikke võtteid. Hoonete Stroomi metsa looduslike puhul, mis rajatakse normaalsest kõrgema tingimuste säilumisele radoonitasemega pinnasele tuleb teostada kahtlemata positiivne mõju, kuid radooniseiret hoonete siseõhus vastavalt KSH see ei vähenda oluliselt aruandes toodud soovitustele. Nimetatud hipodroomi alale lisanduva meetmete rakendamise korraldamine on elanikkonna mõju metsale arendaja kohustus. (eksperthinnangu lk 3). Lisada
aruandesse metsaeksperdi 5. Korrigeerisime aruannet ja eemaldasime 5. Jah seisukoht ja täpsustada, et seega nimetatud lause. on mõju metsale negatiivne igal 6. Asendasime tekstis puurkaevu passi juhul. Lisaks vajab aruandes 6. Jah täpsustamist, kes peab numbri katastri numbriga. korraldama metsa kaitset ja 7. Täpsustasime aruande joonisel 1 ja ptk
millised on seejuures arendaja 5.1. tekstis planeeringuala paiknemist 7. Jah kohustused. ilmakaarte suhtes 4. Täpsustada aruandes (lk 10, 77, 8. Korrigeerisime aruandes radooni 103), kes peab peale hoonete 8. Jah standardi nimetust. valmimist regulaarselt teostama hoonetes radooniseiret. 9. Lisasime aruande teksti keskkonda enam 5. Aruandest ptk 2.4 (lk 22) jätta mõjutava tegevusena detailplaneeringu 9. Jah ära lause: „Tuleb ka arvestada, elluviimisega kaasneva puhketegevuse.
et detailplaneeringu eskiisi on 10. Korrigeerisime haljastuse mõju hindamist
enamik Tallinna pädevatest KSH aruande ptk 6.1.1.3. vastavalt Teie 10. Jah ametkondadest põhimõtteliselt poolsele märkusele. Planeeringuga nähakse
heakskiitnud, andes aluse ette 67 väärtusliku puu (II väärtusklass)
detailplaneeringu ja KSH likvideerimine planeeringualalt. Vastavalt
algatamiseks praegusel kujul.“ Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 a
Kooskõlastatud on määrusele nr 34 on II väärtusklassi puudel
detailplaneeringu oluline maastikuline ja ökoloogiline tähtsus.
algatamiseelne eskiis, mis on Eelnevast lähtudes võib haljastusele
aluseks planeeringu ja KSH osutatavat mõju pidada negatiivseks.
koostamisele, kuid see ei Teataval määral aitab mõju leevendada
tähenda planeeringulahenduse asendusistutamine ning uute koosluste
heakskiitmist. loomine, kuid nende meetmete rakendamisel
6. Puurkaevu nimetamisel (ptk tuleb arvestada, et ökoloogilise väärtuse
2.5.1 lk 23, ptk 5.2.4.1 lk 43) on taastumine on pikaajaline protsess. soovitav esmajärjekorras märkida puurkaevu katastri nr 11. Aruande peatükis 6.1.3.3. on käsitletud (15 298), otstarbekuse või soovi maa-aluste korrustega alade puhul puude korral ka ülejäänud tunnused istutamise võimalikkust. Täiendasime 11. Jah nagu passi nr, aadress jne. vastavalt Teie ettepanekule aruandes antud 7. Täpsustada ptk 5.1 (lk 40) peatükki. 12. Jah planeeritava ala paiknemist 12. Täiendasime antud küsimuses KSH
ilmakaarte suhtes. aruande peatükki 6.2.3. 8. Korrigeerida aruandes (lk 43, 77
ja 95) radooni standardi 13. Kuna piirkonna kõrge õhusaastetase 13. Jah tuleneb peamiselt Paldiski maantee liiklusest, 121 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
nimetust – õige on EVS siis ei näe KSH koostajad võimalust 840:2009 „Radooniohutu hoone õhusaastetaset planeeringualal antud projekteerimine“. planeeringu raames oluliselt vähendada 9. Lisada aruande ptk 6 esimesse (küsimus on pigem linna üldisemast lõiku (lk 62) keskkonda enam transpordipoliitikast lähtuv). Planeeringualal mõjutava tegevusena ka on võimalik saastetaset vähendada täiendava detailplaneeringu elluviimisega haljastuse rajamisega. Oluline on sealjuures seonduv puhketegevus. nii teid ääristav tänavahaljastus, kui ka 10. Käsitletava detailplaneeringuga näiteks igasuguste taimestikuga kaetud on kavandatud likvideerida 67 II pindade, sh katusehaljastuse rajamine väärtusklassi puud (ptk 6.1.1.3 lk (uuringute kohaselt on 1 ha ekstensiivset 63). Tallinna Linnavalitsuse haljaskatust võimaline siduma 85 kg 03.05.2006 määrusega nr 34 saasteaineid aastas). Hoonete sisest kehtestatud korra § 7 lg 2 õhukvaliteeti on võimalik parandada kohaselt tuleb II väärtusklassi kvaliteetsete ventilatsioonisüsteemide puud säilitada. Esitada aruandes kasutamisega ning võimalik on ka objektiivne hinnang olukorrale, õhupuhastite integreerimine millega alalt likvideeritakse ventilatsioonisüsteemidesse. väärtuslikku kõrghaljastust. Vastavalt ettepanekule täiendasime aruande 11. Praeguse planeeringulahenduse peatükki 7.3. juures ei ole kuigi reaalne, et planeeringualal arendatakse 14. Vabandame, tegu oli ebakorrektse väitega välja bioloogiliselt mitmekesised ning täname sellele tähelepanu juhtimise 14. Jah haljasalad (ptk 6.1.3 ja 6.1.4 lk eest. Korrigeerisime aruandes antud 65). Hinnata aruandes võimalusi peatükki. KSH raames koostas Stratum OÜ uute puude istutamiseks suurte liiklustasemete modelleerimise aastaks 2030, maa-aluste korrustega alade mis on lisatud KSH aruandele ja mis on ühtlasi planeerimisel. aluseks nii õhusaaste kui müra 12. Aruandes ptk 6.2.5 (lk 68) modelleerimisele. Oodata on piirkonna viidatakse, et planeeringu liiklussageduse tõusu tulevikus. rakendamisega väheneb 15. Lähtuvalt planeeringu praegusest seisust hobukoormus, kuid juhime ning hoonestuslahendusest ei ole tõenäoliselt
tähelepanu sellele, et piirnevale reaalselt rakendatavad looduslike tiikide ja 15. Jah alale on esitatud taotlus kanalite rajamine. Planeeringuga kavandatud detailplaneeringu algatamiseks veesilmad promenaadile suudavad küll (Kolde pst 75 kinnistu ja lähiala), tõenäoliselt tõsta ala atraktiivsust inimestele, millega kavandatakse kuid nende ökoloogiline väärtus on madal ratsaspordikeskust. (teataval määral saavad toimida lindude jaoks
13. Aruande kohaselt (ptk 6.5.5 lk joogikohtadena). Tiikide ja kanalite rajamine 74) on müra ja õhusaaste mõju vähendaks kanaliseeritava sademevee hulka võimalik vähendada eelkõige ning tõstaks ala ökoloogilist väärtust, kuid ehituslike võtetega. Esitada eeldaks praeguseks väljatöötatud aruandes konkreetsed meetmed hoonestuslahenduse olulist muutmist. Seega õhusaaste mõju vähendamiseks. on antud leevendavate meetmete
14. Selgitada väidet ptk 6.11 (lk 88), rakendamine tõepoolest antud juhul üsnagi et ka antud detailplaneeringu ebatõenäoline. rakendumise korral on oodata aastaks 2030 planeeringualale Aruandes soovitatud niidu- ja lillemurude lähima magistraaltänava kasutamist traditsioonilise monokultuurse (Paldiski mnt) liikluskoormuse muru asemel peame siiski antud planeeringu 122 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
vähest langust, mis tuleneb puhul täiesti võimalikuks (v.t. punkt 11). teiste kavandatavate Meedet on võimalik rakendada nii ümbersõitude eeldatavast kavandataval pargialal kui promenaadil ja ka realiseerumisest . Samas kavandatavate hoonete õuealadel. Samuti ei näitavad õhusaaste näe KSH koostajad põhjust, miks ei võiks modelleerimise joonised vähemalt osade hoonete puhul rakendada saastatuse tasemete katusehaljastuse rajamist. suurenemist Paldiski maanteel. 16. Korrigeerisime aruandes teksti ja Müra ja õhusaaste mõju 16. Jah hindamistabeli vastuolu. Eeldatavalt on käsitlevates peatükkides (ptk alternatiiv III mõju elustikule mõnevõrra 6.5) on samuti lähtutud sellest, väiksem, kuna püsielanikkonda piirkonda ei et aastal 2030 suurenevad lisanduks. Märgime, et alternatiiv III tegelik piirkonnas liiklussagedused, mõju sõltub suuresti asutustest ja nende seda ka juhul, kui planeeritavat mahtudest, mida alale kavandataks. Kuna tegevust ei toimu. alternatiiv III on mõjude hindamisel suures 15. Hinnata leevendavate osas oletuslik, siis alternatiivi rakendamisel meetmetena pakutud (ptk 7.1 lk soovitame kõiki teostatud uuringuid ja 91-92) looduslike tiikide ja modelleerimisi täpsustada , siis juba kanalite ning niitude koosluste konkreetset lahendust arvesse võttes. kujundamise realiseerimist antud planeeringulahenduse 17. Täiendasime KSH aruande peatükki 6.3.1. suhtes. See eeldaks praegu Vastavalt ala kohta koostatud geoloogiliste 17. Jah väljatöötatud hoonestuskava tingimuste tööle (IPT Projektijuhtimine, 2008) muutmist, sest antud juhul on on ala ehitusgeoloogilised tingimused haljastusele jm looduslikele keerulised ning pinnasevee tase kõrge. Sellest elementidele planeeritava lähtuvalt tuleb edasise projekteerimise käigus hoonestuse kõrval vähe täpsustada pinnaseomadused planeeritavate võimalusi (vt ka p 11). Samas, hoonete kontuuris täiendavate kuna aruandes puudub ehitusgeoloogiliste uuringutega ning vastavalt ajakohastatud detailplaneeringu uuringute tulemusele rakendada sobilikke põhijoonis (arvestades aruande ehituslikke võtteid nii põhjavee reostumise ptk 10 nimetatud muudatusi), ei kui hoonete veekahjustuste vältimiseks. Kuna saa leevendavate meetmetega alale on ette nähtud ühe maa-aluse korruse seotud võimalikke tehtud rajamine ei kaasne sellega eeldatavalt olulist muudatusi planeeringus ohtu põhjaveele, mida ei saaks korrektse hinnata. projekteerimise ning sobilike ehituslike 16. Alternatiivide võrdlemisel ptk 8 võtetega vältida.
(lk 98) on kaudne mõju 18. Meede lisati aruande peatükkidesse 6.4.3. 18. Jah elustikule alternatiivide 1-3 ja 7.2. puhul hinnatud hindega -2, samas märgitakse ptk 6.1.4.1 (lk 65), et kuna III-alternatiivi kohaselt ei kavandata alale eluhooneid, võiks lähialade metsa kasutusintensiivsust pidada mõnevõrra väiksemaks, võrreldes alternatiividega I ja II. Seega võib ka linnustiku häirimist pidada väiksemaks. Tulenevalt vaadata üle ja 123 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
korrigeerida hinded. Lisaks korrigeerida kokkuvõtet lk 102, kus hinnatakse alternatiivide 1-3 mõju looduskeskkonnale analoogseks (sama ka kokkuvõttes lk 10), kuigi varem on hinnatud alternatiivide 1 ja 2 mõju looduskeskkonnale negatiivsemaks. Sellest lähtuvalt vaadata üle ka järeldused. 17. Täiendada aruannet hinnanguga ehitusaegsest mõjust põhjavee režiimile seoses vundamendikaeviste rajamisega. 18. KSH aruandes rõhutada leevendava meetmena, et pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist tuleb viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi. Kui reostus levib pinnaseveega naaberalalt, tuleb kõrvaldada reostusallikas ka seal või isoleerida kaevise seinad kuni savikihini vettpidava materjaliga. Terviseameti Põhja Talitus 27.01.2010 nr 1-8.5/4902-5 1. Detailplaneeringu ala piirneb Trammi-ja Trollibussi Koondise ja muude tootmishoonetega. KSH 1. Lisati KSH aruandesse peatükk 6.13 raames on kiisitletud liiklusest Planeeringualale ümbritsevate ettevõtete poolt 1. Jah tulenevaid negatiivseid m6jusid, osutatav keskkonnamõju , kus käsitleti kuid puuduvad andmed tootmisest planeeringualaga külgnevate ettevõtete tingitud negatiivsete mõjude kohta. võimalikku keskkonnamõju. Ei selgu, kas kõrvalasuval tootmisalal on negatiivset mõju detailplaneeringu alale, on need mõjud olulised või mõjud puuduvad.
2. Samuti ei selgu Riigikaitsemaal 2. KSH aruande peatükki 6.13 lisati sidemasti asuva sidemasti mõjuala, on ainult 2. Jah käsitlus. oletus.
MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn 25.02.2010
124 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
1. KSH aruanne ei põhjenda 1. KSH ülesanne ei ole põhjendada Tallinna 1. Ei üldplaneeringu muutmise vajadust. üldplaneeringu muutmise vajadust. KSH ülesanne on käsitleda võimalikke mõjusid, mis detailplaneeringu rakendamisega (seega ka antud juhul üldplaneeringu muutmisega) kaasnevad. Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamine on vastavalt Planeerimisseaduse § 9 lg 7 detailplaneeringu ülesanne ning kohaliku omavalitsuse ülesanne on otsustada, kas üldplaneeringu muutmine on piisavalt põhjendatud.
2. KSH aruandes on korduvalt rõhutatud 2. Ei Merimetsa metsa kohaliku kaitse alla võtmise
positiivset mõju ja vajadust Merimetsa metsa
2. Kaitse alla tuleks võtta Pelguranna loodusväärtuste säilitamiseks, kas mets ning ümbritsevate alade kaitsekorralduskava koostamise raames või mõne planeeringud peaksid sellest lähtuma. muu Stroomi metsa puudutava
planeerimisdokumendi raames, ala teedevõrgu
ülevaatamine ja korrastamine st tuleks üle
vaadata inimeste liikumiskoridorid, korrastada
metsarajad, mis on inimeste liikumiseks vajalikud
ning mis ei suuna inimesi metsa tundlikumatesse
piirkondadesse (vajadusel katta teed sobiliku
materjaliga, paigaldada prügiurnid ja
puhkepingid). Juhul, kui piirkonnas jätkub
ratsaspordi tegevus tuleb organiseerida
ratsutamine metsas (määrata rajad, kus
ratsutamist tohiks harrastada ja katta need
sobiliku materjaliga, mis väldib ratsaradade
läbimatuks muutumiks märgadel aastaaegadel).
Seega nõustuvad KSH koostajad täiesti Teiepoolse
seisukohaga, et Merimetsa mets tuleks kohaliku
kaitse alla võtta ning seda on märgitud ka KSH
aruandes.
3. Merimetsa ühendustee eemaldamine 3. Ei ülemuslikest planeeringudokumentidest ei ole
antud KSH koostajate pädevuses. KSH
koostamisel tuleb arvestada ülemuslikes
strateegilistes planeerimisdokumentides
sätestatuga. Tallinna kaks olulist
teemaplaneeringut „Tallinna rohealad“ ja „Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed“ on käesoleval ajal jätkuvalt kehtestamata ning seega 3. Joonistel on kujutatud Merimetsa käsitleti KSH aruandes nende planeeringute ühendustee rajamist, mille kahjulik Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kodulehelt mõju on tõestatud. kättesaadavaid versioone. Merimetsa ühendustee rajamist näevad mõlema teemaplaneeringu materjalid ette. Lisaks on Merimetsa ühendustee olemas praegu kasutusel 125 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
olevas Tallinna liiklusmudelis aastaks 2030 (haldab Stratum OÜ). Seega on ka antud KSH koostamisel arvestatud Merimetsa ühendustee perspektiivse rajamisega. KSH koostamisel ei käsitletud detailselt Merimetsa ühendusteega kaasnevaid keskkonnamõjusid kuna see polnud asjakohane, kuid KSH müra- ja õhusaastekaartide koostamisel modelleeriti võimaliku koosmõju tuvastamiseks ka Merimetsa ühendustee
perspektiivset mõju õhukvaliteedile. Siinkohal
märgiksime, et juhul kui Merimetsa ühendustee
rajamine osutub tõepoolest realiseeruvaks
projektiks, siis soovitame kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine kuna magistraaltee rajamisega läbi olulise roheala kaasneb sellega tõenäoliselt oluline 4. Hipodroomi tegevuse jätkamine või keskkonnamõju. selle lõpetamine ei saa olla KOV 4. Arvame siiski, et antud ala puhul on oluliseks 4. Ei poolsete põhimõtteliste planeerimisalaseks argumendiks Hipodroomi planeerimisalaste otsuste tegevuse edasine kulg. Tuleb arvestada, et kui langetamisel argumendiks. senine tegevus lõppeb on otstarbekas
Prioriteediks peaks olema rohealade linnakeskuses paiknevale ulatuslikule maa-alale säilitamise ja laiendamine. leida uus kasutus ning see eeldab kohaliku
omavalitsuse põhimõttelist linnaplaneerimise
alast otsust. Kohaliku omavalitsuse prioriteetide
seadmine ei ole KSH koostajate pädevuses, kuid
nõustume et planeerimise kaudu elanikusõbraliku
linna edendamine peaks selleks kindlasti olema.
5. KSH koostajad kaalusid KSH käigus erinevaid 5. Ei tegevusalternatiive mitmetest mõjuaspektidest. 5. Mõistlik otsus oleks rakendada 0- Alternatiivide valimisel lähtuti arendaja, alternatiivi. Maa-ala võiks säilida planeeringu koostaja ning avalikkuse reservalana rohealade laiendamise ettepanekutest, mis esitati KSH programmi tarbeks. koostamisel ja avalikustamisel. Hindamise käigus
leiti, et 0-alternatiiv ei ole parim lahendus, vaid
pigem oleks 0-alternatiivi rakendamine nii
linnaruumiliselt kui keskkonnakaitseliselt vähim
eelistatud. Peame märkima, et 0-alternatiiv keskkonnamõju hindamise kontekstis tähendab olemasoleva olukorra ja praegu alal toimuva tegevuse/tegevusetuse jätkumist. See tähendab, et alal säiliks hipodroom praeguses seisus ehk siis ei nähta selle alternatiivi puhul ette ala arendustegevust ning seega on oodata pikaajalises plaanis hipodroomi seisundi jätkuvat halvenemist. 0-alternatiiv ei tähenda ala säilitamist reservmaana rohealade laiendamiseks. Ala kasutuselevõtt rohealana oleks täiesti uus tegevusalternatiiv, mida ei ole KSH aruandes 126 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
käsitletud kuna ükski detailplaneeringu ega KSH osapool pole antud võimalust reaalse tegevusalternatiivina tõstatanud ega tulene selline alternatiiv ka üldplaneeringust või mõnest teisest ülemuslikust planeerimisdokumendist.
6. Palume KSH aruandes esitatud lauseid lugeda 6. Ei 6. Märkused aruandes esinevate tervikuna lause esinemise peatüki ning kogu järelduste kohta (nt p.3.8 DP aruande kontekstis. Lausete eemaldamine soodustab keskkonnasõbralikku ja kontekstist võib oluliselt muuta nende mõtet. loodus-keskkonda säästvat KSH peatükis 3 on esitatud väljavõtted arengut!),p.3.9 (DP on kooskõla planeeringu suhtes ülemuslikest strateegilistest Tallinna haljastuse arengukavaga), dokumentidest. Peatüki eesmärk on anda nii 6.1.1.1- lindudest ("Endised kooslused otsustajale, planeerijale kui ka KSH koostajale ja toitumisvõimalused kaovad (kaota- ülevaade piirkonna soovitud arengusuundadest takse) kuid asemele on võimalik luua ning välja tuua peamised tingimused millega ala antud tingimustes parimad võimalikud funktsioneerivad arendamisel peaks arvestama. kooslused“. KSH peatükis 3.8 on välja toodud Tallinna arengukavas esitatud arengueesmärgid. Tallinna arengukava ei käsitle detailselt ei hipodroomi ega Merimetsa piirkonna arengusuundi. Arengukava kohaselt on linnaruumiliseks eesmärgiks hubase, inspireeriva ja keskkonnasäästliku linnaruumiga Tallinna kujundamine. KSH koostajad leiavad, et hipodroomi alale kavandatav tegevus, mis sisaldab endas lisaks elamutele ka sotsiaal-, meelelahutus-, spordi- ja ärifunktsiooniga hoonete rajamist koos haljastusega ei ole vastuolus Tallinna arengukava üldise põhimõttega. KSH peatükis 3.9 on käsitletud Tallinna haljastuse arengukava. Haljastuse arengukavas on leitud, et detailplaneeringu ala taimestiku seisund on halb, kuna antud ala on väikese biomassi ja bioloogilise mitmekesisusega. Hipodroomi ala ei ole haljastuse arengukava kohaselt ka haljastuks liigitatud. Sellest lähtuvalt ei näe KSH koostajad vastuolu alale detailplaneeringu koostamise ja haljastuse arengukava vahel. Märgime, et KSH aruandes on läbivalt antud soovitusi planeeringus erinevate haljastuslike võtete kasutamiseks (lisaks tavapärasele linnahaljastusele soovitatakse tugevalt nt haljaskatuste, hekkide ja vertikaalhaljastuse kasutamist), mis tõstaks ala ökoloogilist väärtust ning toetaks Merimetsa roheala toimimist. KSH peatükk 6.1.1.1. on koostatud lähtudes MTÜ Tallinna Linnuklubi poolt koostatud
127 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
ekspertarvamusest. Teie poolt kirjas välja toodud lauset palume Teil vaadelda lause esinemise kontekstis: „ Ehitustegevusega kaasnev müra võib häirida Merimetsa ja Seevaldi pargi lindude tavapärast pesitsustegevust, kuid tegemist on ajutise ja pöörduva mõjuga tegevusega, mille lõppedes eelnev olukord taastub. Leevendavate meetmete rakendamisel (v.t. KSH ptk 7) võib pidada ehitusfaasi negatiivsed keskkonnamõjud leevendatavaks. Endised kooslused ja toitumisvõimalused küll kaovad, kuid asemele on võimalik luua antud tingimustes parimad võimalikud funktsioneerivad kooslused. Meetmete täpsemal planeerimisel ja rakendamisel tasub eelnevalt konsulteerida linnueksperdi või ökoloogiga juba konkreetsete hooneprojektide koostamise käigus.“ Nimelt on linnustikuekspert leidnud, et lähtudes ala linnaruumilisest paiknemisest ning seal esinevatest linnuliikidest oleks vägagi võimalik alale kavandada nii pesitsus- kui toitumistingimusi toetavaid kooslusi ja pesitsuspaiku. Sellest lähtuvalt on leitud, et kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid linnustikule on võimalik efektiivselt leevendada ning võimalik on planeeringuliste ning ehituslike võtetega mõjutada linnustikku pigem positiivselt. Seda aga muidugi juhul kui KSHs toodud soovitusi ka edasises projekteerimises ning ehituses arvesse võetakse. MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Meie Linn, MTÜ Linnalabor, Hobumajanduse Edendamise MTÜ 02.02.2010 1. Peatükis 2 on toodud hipodroomi 1. KSH aruande peatükis 2 on toodud välja 0- 1. Ei praegusel kohal säilumise alternatiivi juures kaks võimalikku all-alternatiivi. stsenaariumile kaks võimalikku Sealjuures 0b-na välja toodud all-alternatiivi pole varianti – 0a (praeguse olukorra KSH mõjude hindamise peatükkides eraldi jätkumine) ja 0b (hipodroomi käsitletud. Täpsustasime KSH aruande peatükis renoveerimine). Kuid peatükis 6, kus 2.1. nimetatud küsimust. Nimelt eeldaks ka 0b hinnatakse erinevate alternatiivide alternatiivi rakendamine alale uue mõju keskkonna eri aspektidele, detailplaneeringu koostamist (eeldatavalt ning ka arvuliste hinnangute soovitakse selle alternatiivi puhul praegust tabelites arvestatakse kõikides hoonestust muuta ja territooriumi võimalusel punktides ainult alternatiivi 0a. Ehk laiendada). Uue planeeringu koostamine praeguste omanike tegevusetuse lähtuvalt ala üldplaneeringujärgsest tulemusel tekkinud halva olukorra maakasutusest on aga KSH aruandes käsitletud jätkumist ja süvenemist. Adekvaatse kui alternatiivi III. Seega on 0b alternatiiv ühtlasi ülevaate andmiseks erinevatest III-alternatiivi üks võimalikke lahendusi. alternatiividest tuleks KSH arvestada Hindamise selguse huvides ongi KSH aruandes 0- ka 0b alternatiivi. alternatiivina käsitletud klassikalises mõistes 0-
128 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
alternatiivi, mis tähendab praeguse olukorra Eriti majandusliku mõju hinnangu jätkumist. Hipodroomi rekonstrueerimise puhul tähendab 0b alternatiivi võimalus jääb meie hinnangutes III-alternatiivi eiramine hipodroomi potentsiaali alla kuuluvaks. valesti hindamist - Hobumajanduse
Edendamise MTÜ hinnangul võib Hipodroomi võimaliku kasumlikkuse hindamine ei traavisport olla väga kasumlik ole KSH ülesanne ning sellest lähtuvalt ei ole KSH ettevõtmine, eriti kasutades käigus läbi viidud ka põhjalikku majanduslikku totalisaatorit, mille jaoks on Eestis analüüsi. KSH koostajad on võtnud aluseks praeguseks ka vajalikud praeguse maaomaniku seisukoha, mille kohaselt seadusemuudatused läbi viidud. tema ei näe antud asukohas kehtivatel
tingimustel kasumliku tegutsemise võimalust. 2. Tabelis 8 on hinnatud 0- KSH aruandes on toodud majandusliku mõju alternatiivi mõju kultuuriväärtustele juures välja peamised aspektid, mis võivad negatiivseks (väärtus -1). See ei ole majanduslikku mõju erinevatele huvigruppidele kooskõlas KSHs esineva põhjustada. KSH koostajad ei pea asjakohaseks seisukohaga, et „laiemalt võib aruandes analüüsida traavispordi võimalikku kultuurimälestisena käsitleda tulusust puudutavaid küsimusi. hipodroomi ennast, sest alal on kultuurilooline ning linnaruumiliselt 2. KSH koostajad leiavad, et ka 0-alternatiivil on ajalooline väärtus.“ Lähtudes sellest, mõju kultuuriväärtusetele negatiivne. Arvesse on 2. Ei et hipodroom on kultuuriväärtuslik just nimelt võetud, et ka hipodroom ise on objekt, peaks selle säilumisel (0- kultuuriväärtus. Seega kui 0-alternatiivi korral alternatiivil) olema jätkub senine olukord, kus hipodroomi kasutus on kultuuriväärtustele hoopis tugev vähene ning ei toimu täiendavate investeeringute positiivne mõju, seega väärtus +2 suunamist hipodroomi rekonstrueerimiseks, siis või +3. on oodata hipodroomi seisukorra halvenemist. Sellest lähtuvalt võib ka 0-alternatiivi mõju 3. Tabelis 8 on mõju inimese hipodroomile kui kultuuriväärtusele pidada heaolule ja tervisele määratud pikaajalises perspektiivis negatiivseks. Samas on järgnevalt: alternatiivid I, II ja III said see mõju hinnatud vähem negatiivseks kui I ja II võrdselt ühe punkti, 0-alternatiiv alternatiivi puhul. null punkti. See hinnang on väga küsitav, sest alternatiiv III ning 0 3. KSH aruandes on mõju hindamisel inimese loovad rohkem eelduseid tervisele ja heaolule arvestatud peamiselt ala 3. Ei sportimiseks ja vaba aja veetmiseks võimalikust kõrgest radoonitasemest tulenevat kui alternatiivid I ja II, kus nendeks riski ning turvalisuse küsimust. Teenuste otstarveteks jäetud maa osakaal on kättesaadavus (sh võimalus sportimiseks ja vaba väiksem. Seega peaks alternatiivide aja veetmiseks) on käsitletud KSH sotsiaalset 0 ja III puhul positiivne mõju inimese mõju hindavates peatükkides. Radoonitasemest heaolule ja tervisele olema suurem tuleneva riski ning turvalisuse küsimus on KSH – nt mõlemal +2. koostajate hinnangul võrdselt teatava positiivse mõjuga alternatiivide I, II ja III puhul. Kõigi nende 4. Tabelis 10 on I, II ja III korral nähakse ette eeldatavalt ehituslikud alternatiivide mõju elustikule meetmed radooniohu vältimiseks ning tänu ala leevendavate meetmete valgustamisele ja korrastamisele paraneb rakendamisel algselt määratud eeldatavalt turvalisus. 0-alternatiivi korral säilib negatiivne mõju elustikule täielikult praegune olukord ja antud küsimustele pole mõju asendunud positiivse mõjuga (I ja II näha (mõju neutraalne ehk 0). puhul -2st +1ks; III puhul -1st +2ni).On äärmiselt küsitav, kas Teie poolt välja toodud mõju negatiivset mõju leevendavad sportimisvõimalusteks ja vaba aja veetmiseks on 129 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne meetmed on nii tõhusad, et hinnatud tabelites sotsiaalse mõju ridadel. muudavad negatiivse mõju Tabelitest võite näha, et sotsiaalse mõju osas on mõõdukaks või tugevaks positiivseks saanud kõrgeima hinde III-alternatiiv. 0- mõjuks elustikule. See läheb alternatiivi korral säilib ala võrdlemisi suletud vastuollu ka KSH tekstilise osaga, kus olek (ala on aiaga piiratud ning inimeste ligipääs räägitakse „negatiivse mõju on olemas ainult väiksele osale alast) ning vähendamisest linnustikule, pakutavate teenuste vähesus (ala on kasutatav taimestikule, imetajatele ja võrdlemisi väikse huvigrupi poolt). Eelnevast kahepaiksetele“, mitte „elustikule lähtuvalt on 0-alternatiivi sotsiaalne mõju praegusest parema keskkonna hinnatud neutraalseks (hinne 0). Alternatiivide I loomisest.“ ja II korral väljendub negatiivne sotsiaalne mõju eelkõige avalikkuse vastusesisus. Samas 5. Tabelis 10 on I ja II alternatiivide positiivset mõju on võimalik näha alale uute mõju kultuuriväärtustele teenuste lisandumises (lasteaed-perekeskus, leevendavate meetmete Lottemaa, spordihooned, raamatukogu, pargiala) rakendamisel vähenenud väga ning avaliku juurdepääsuga ala suurenemises. negatiivsest (-3) vaid veidi negatiivseks (-1). Nii suur negatiivse 4. Mõju hindamisel elustikule on lähtutud mõju kahanemine on äärmiselt peamiselt MTÜ Tallinna Linnuklubi ja küsitav, sest välja pakutud metsaeksperdi poolt koostatud 4. Ei hipodroomimuuseum ja sildi ekspertarvamusest mõju kohta taimestikule ja säilitamine ei korva olulisel määral linnustikule. Arvestatud on, et ala elustiku terve hipodroomi kui aspektist on oluliseim linnustik ning linnustiku kultuuriväärtusliku objekti hea seisund saab olla tagatud, kui on olemas lammutamist. Samuti on küsitav, vajalikud taimekooslused. Tuleb arvestada, et miks needsamad leevendavad planeeringuala elustik ei ole väga mitmekesine meetmed ei ole kasutatavad ega arvukas. KSH koostajd, sh linnustikuekspert, alternatiivi III puhul (selle negatiivne on leidnud, et rakendades KSH aruandes esitatud mõju tabelis 10 võrreldes tabeliga 8 leevendavaid meetmeid on võimalik tõsta alal ei vähene). elustiku isendite arvu ja mitmekesisust. See peaks
eriti esile tulema just planeeringuala ja ülima 6. Tabelis 10 on keskkonnamõju lähiümbruse linnustiku osas. Kaugemale alale, st leevendavad meetmed nähtud ette kogu Merimetsa linnustikule avaldab see ainult alternatiividele I, II ja III, 0- positiivset mõju vähenevas trendis (kuni alternatiivile pole ühtegi neutraalseni). Seega on KSH koostajad jätkuvalt leevendavat meedet. Sellega seisukohal, et väljapakutud leevendavad jäetakse jällegi välja 0b alternatiiv meetmed on rakendamise korral tõepoolest ning välistatakse võimalus, et efektiivsed ning on oodata võrreldes olemasoleva hipodroomi säilimisel võidaks selle olukorraga elustiku mitmekesisuse ja arvukuse keskkonnamõju leevendamiseks tõusu. Leevendavate meetmete rakendamise luua nt uued sõnnikuhoidlad või vee korral võib mõju elustikule pidada seega äravoolusüsteemid, mis on praegu positiivseks. pinnasereostust põhjustavad. 5. Vastavalt Teie ettepanekule vaatasime üle 7. Lk 19 märgitakse, et „antud KSH kultuuriväärtustele mõju hinnangud, ülesanne ei ole anda hinnangut korrigeerisime hindepunkte ning lisasime tabelile hipodroomi praeguse asukoha 10 vastava selgituse. Korrigeerisime tabelis antud sobivuses hobusekasvatuseks ning 5. Jah hinnangut leevendavate meetmete efektiivsusele KSH koostajatel puudub ka vastav hinnates alternatiivide I ja II puhul rakendatavaid pädevus.“ Hoolimata sellest meetmeid 1 hindepunktiga (-3 võimalik jagatakse seda hinnangut korduvalt leevendada -2). Alternatiiv III puhul on tõepoolest 130 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne ning v astavat eksperti kaasamata. võimalik leevendavaid meetmeid samaväärselt Nt 0-alternatiivi puhul hinnatakse, et rakendada ning juhul kui alternatiiv III puhul „pole tegu kaugeltki ideaalse nähtaks ette tegevuslahendus, mis säilitab elupaigaga hobuste jaoks“ ja selle hipodroomi, siis oleks selle alternatiivi mõju „pikaajalist mõju hobustele võib kultuuriväärtustele neutraalne või positiivne pidada negatiivseks,“ mida ei saa (sõltub säilitatavatest mahtudest jms). pidada põhjendatud arvamusteks. 6. 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra KSH koostajate hulgas ega ka jätkumine on KSH metoodikast tulenev koostamise käigus küsitud alternatiiv. KSH eesmärgiks on ekspertarvamuste hulgas pole keskkonnakaalutluste arvestamine planeeringu hobumajanduse ega hobuspordi 6. Ei koostamisel ja kehtestamisel. Selleks tuleb KSH asjatundjaid vaatamata sellele, et aruandes käsitleda planeerimisdokumendi KSH koostajatele soovitati neid elluviimisega kaasneva olulise negatiivse kaasata. 2009 aasta novembris keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks Tallinna Hipodroomi taas külastanud kavandatud meetmeid. Seda on antud KSH Rootsi Kuningliku Ratsakaardiväe aruandes ka tehtud. peaveterinaar Gunnar Nilsson hindas sealseid tingimusi ning Lisaks märgime siinkohal sarnaselt punktile 1, et potensiaali traavihobustele väga 0b-alternatiiv ehk siis hipodroomi kõrgeks. Miks ei ole KSH koostamisel rekonstrueerimine eeldaks tõenäoliselt uue küsitud vastavat ekspertarvamust? planeeringu koostamist ning seega oleks tegelikkuses tegemist KSH aruandes käsitletud III- 8. Peatükis 6.9. võrreldakse alternatiiv all-alternatiiviga. maakasutuse efektiivsust sotsiaalfunktsioonis maa ning elu- ja 7. Antud KSH ülesanne ei ole tõepoolest anda
ärimaa puhul samadel alustel. See hinnangut hipodroomi sobivuseks on tendentslik ning avab võimaluse hobukasvatuseks ning samuti ei ole KSH
järjest täis ehitada kõik spordi- ja eesmärgiks hinnata mõju hobustele. Antud töö 7. Ei puhkealad linnas, mis on võrreldes ülesanne on siiski hinnata kavandatud tegevusega elu- ja ärimaaga juba definitsiooni kaasnevaid keskkonnamõjusid ning mõjusid
järgi alati „alakasutuses.“ Samuti on inimese tervisele ja heaolule. Sellest lähtuvalt ei taas jäetud arvestamata 0b- ole asjakohaseks peetud hobukasvatuse eksperdi alternatiivi, mis tagaks hipodroomi ja/või veterinaari kaasamist KSH ekspertgruppi. arendamise selle endises Mis puutub KSHs toodud hinnangutesse hobuste funktsioonis, kuid kasumliku heaolu kohta, siis on need antud eeskätt lähtudes ettevõttena, mis tagab maksutulu nii asjaolust, et praegused hipodroomi hooned ja riigile kui linnale. Meenutame, et ka rajatised vajaksid kasutuse jätkamiseks ning praegu on alale määratud hobuste hea tervise säilitamiseks renoveerimist,
juhtfunktsiooni kõrval 20% ulatuses kuna hooneid pole juba mitmeid aastaid
ärimaa, et hipodroom saaks renoveeritud. KSH aruandes on hobuste küsimust majanduslikult toimida. Hipodroomi käsitletud ka keskkonnaaspektist tuues välja, et kolimisega linnast välja kaob ka kui soovitakse hipodroomi antud asukohas maksutulu võimalus Tallinna linnale, kaasajastada ja laiendada, siis on seda võimalik rääkimata tuludest seoses turismiga. teha ainult Merimetsa roheala arvelt. Sellega võib aga kaasneda oluline mõju Merimetsa rohealale, 9. Peatükis 3.9. märgitakse, et mida KSH koostajad peavad vajalikuks välja tuua. detailplaneeringus planeeritud Vastavalt Teie ettepanekule vaadati KSH tegevused ei ole vastuolus Tallinna aruandes hobuseid puudutavad küsimused üle linna haljastuse arengukavaga. ning korrigeeriti lausete sõnastust. Tuletame meelde, et Talinna Hobukasvatuse spetsialisti ekspertarvamuse haljastuse arengukava järgi on 131 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne haljastuse osakaal Põhja -Tallinnas lisamist hobuste seisukorrale ei pea KSH hetkel üks väiksemaid (12,3%) mis koostajad antud KSH puhul põhjendatuks, kuna on võrreldav Lasnamäega (12,75%) KSH eesmärk ei ole hinnangut anda mõju kohta ning sellest veel väiksem on hobustele. Küll soovitavad KSH koostajad haljastuse osakaal vaid Kristiines. hobukasvatuse eksperdi kaasamist juhul, kui Kogu linna biomassist omavad need algatatakse uue hipodroomi planeering. kolm linnaosa kõige väiksemat 8. KSH aruandes on märgitud, et alale elu-, äri- ja kaalu. Sama arengukava alusel on sotsiaalfunktsiooniga hoonete loomine tõstab hipodroomi ala koos Stroomi maa-ala kasutusintensiivsust ning metsaga määratud Lääne-Tallinna funktisonaalsust eri huvigruppide jaoks. rohelise radiaali osaks. Lisaks on Hinnangus on lähtutud asjaolust, et hipodroom mainitud, et Stroomi metsa ala on käesoleval ajal eraomandis olev võrdlemisi kannatab juba praegu suure 8.Ei suletud (aiaga ümbritsetud) territoorium, mis on rekreaktiivkoormuse all. kasutatav kitsa huvigrupi poolt. Alale lisaks Detailplaneeringuga kavandatud elamutele sotsiaal- ja ärifunktsiooniga ettevõtete tegevused, kus maa-aluse parkla rajamine suurendab pakutavate teenuste arvu rajamisega muudetakse võimatuks ning alale ligipääsetavust. Kindlasti ei ole KSH kõrghaljastuse säilitamine-rajamine aruandes sellist hinnangut andes mõeldud, et ning valdavaks muutub kõik spordi- ja puhkealad linnas tuleks täis konteinerhaljastus, ei ole kooskõlas ehitada. Hinnang on antud konkreetselt Tallinna haljastuse arengukavaga. planeeringuala kasutuse muutumise kohta. Kahe biomassi poolest kõige vaesema linnaosa piiril asuva 0b-alternatiivi puutuvat selgitasime punktis 1. roheala säilitamine sellisena peaks Mis puutub Teie märgitud maksutulu laekumata olema mainitud arengukava üks jäämisest Tallinna linnale, siis lisame selle asjaolu eesmärke. KSH peatükki 6.10. Samas märgime, et Krediidiinfo andmetel on 08.02.2010 seisuga 10. KSH's käsitletakse Tallinna MTÜ Tallinna Hipodroomi maksuvõlg 291 599.- teemaplaneeringut „Kõrghoonete krooni ning antud kinnistu omanik ei näe paiknemine Tallinnas“ vaid soses praeguses asukohas võimalust kasumlikult vanalinna vaatekoridori ning tegutseda. maakasutuse intensiivsuse põgusal analüüsil. Kõikide ülejäänud mõjude 9. Tallinna haljastuse arengukava kaardimaterjali
(majanduslikud, sotsiaalsed, mõju kohaselt on hipodroomi ala taimestiku üldseisund rohealadele jne.) on jäetud halb (biomass ja liikide arv väike). Hipodroom ei arvestamata, et detailplaneeringuga kuulu haljastuse arengukava kohaselt III rohelise käsitletud ala vahetus läheduses – radiaali ehk Lääne-Tallinna rohelise radiaali
Mustamäe tee ja Endla tänava koosseisu (haljastuse arengukava joonis 17, nurgakvartalis – on Kõrghoonete kättesaadav 9.Ei teemaplaneeringuga lubatud suure https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=997 ehitusõigusega kõrghoonete ala, 81 ). III radiaali piir kulgeb mööda Merimetsa ehitustihedusega 2,7 ning metsa raudteetammi. Hipodroomi näol ei ole brutopindalaga 164 000 m², mis tegu haljastuga. Hipodroom oma praeguselt lubab rajada vähemalt 100 000 m² olemuselt on siiski hoonestusega spordirajatis. elamispinda, mis on Tallinna Sellest lähtuvalt ei esine otsest vastuolu keskmise korteri suurust arvestades planeeringu ja haljastuse arengukava vahel. ca 1400 korterit koos ca 3220 Nõustume, et Merimetsa metsa kasutuskoormus elanikuga. Sellise ehitusmahu ning on juba praegu kõrge ning seda on käsitletud ka lisanduvate potensiaalsete elanikega KSH aruandes ja KSH käigus on antud mõju kohta käsitletud ala vahetus läheduses ka eksperhinnang metsandusekspert Henn Pärna
132 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne arvestamata jätmine KSH käigus on poolt. KSH aruandes on antud soovitusi põhjendamatu. Merimetsa metsale rekreatiivkoormuse mõju vähendamise osas, kuid nõustume, et seoses nii 11. Peatükis 5.4.1. on loetletud hipodroomi ala kui ka ülejäänud piirkonna soovitavas teenindusraadiuses arendusprojektide võimaliku realiseerumisega on asetsevad mänguväljakud ning oodata metsa kasutuskoormuse tõusu tulevikus. spordirajatised arvestades alates Sellest lähtuvalt on vägagi soovitav jätkata detailplaneeringu alast ning lahti Merimetsa metsa kohaliku kaitse alla võtmise mõtestamata mainitud menetlust ning näha ette metsa teedevõrgu spordirajatiste olemust. korrastamine. KSH koostajad toetavad igati Teenindusraadiuses ei asu aga ühtki arusaama, et Merimetsa roheala säilitamine spetsiaalselt selleks otstarbeks terviklikult peaks olema Tallinna linna üks olulisi rajatud spordirajatist, vaid ainult suundumisi. koolivõimlad või muud kohandatud muuotstarbelised ruumid. Põhja- KSH aruandes on põhjalikult käsitletud ka
Tallinna linnaosa on üldkasutatavate võimalusi, kuidas luua alale täiendavaid ning spetsiaalselt selleks otstarbeks funktsioneerivaid kooslusi ning kuidas kasutada rajatud spordirajatiste arvult haljastuselemente (haljaskatused,
Tallinna linnaosadest kõige vaesem. vertikaalhaljastus jms), mis aitaksid toetada
Seega on põhjendamatu KSH külgneva Merimetsa roheala ökoloogilist hinnang, mille kohaselt on piirkonna toimimist ning tõsta planeeringuala haljastuslikku sportimisvõimalused loetud väärtust. KSH aruandes on käsitletud ka rahuldavaks. KSH käigus on konteinerhaljastuse küsimust ning märgitud, et põhjendamatult jäetud konteinerhaljastuse kasutamine püsihaljastuse analüüsimata ka Põhja-Tallinna asendamiseks on Eesti kliimas ebasobiv. linnaosa spordirajatiste vajadus Konteinerhaljastutust on sobilik kasutada ainult tervikuna. pargiilmeliste alade ilme rikastamiseks
suveperioodil. Kõigi kruntide edasisel
projekteerimisel tuleb arvestada, et vähemalt
planeeringus ette nähtud haljastuse osatähtsus
(st ala, kuhu ei rajata maa-alust hoonestust ning
kuhu on võimalik rajada kõrghaljastust) tuleb
ehituslikult tagada.
10. Vastavalt Teie ettepanekule täiendasime KSH aruande peatükki 3.6 piirkonda potentsiaalselt lisanduvate ehitusmahtude osas ning ka KSH 10. Jah peatükki 6.11. 11. Täpsustasime peatükis 5.4.1. mänguväljakute ja spordirajatiste olemust ning korrigeerisime hinnangut spordirajatiste piisavusele. Lisasime antud peatükki ka ülevaate Põhja-Tallinna 11. Jah linnaosa spordirajatistest.
133 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Kasutatud allikmaterjalid
Abner, O. 2007. Paldiski mnt 50 ja lähiala puittaimestiku haljastuslik hinnang. Alkranel OÜ. 2005. Alternatiivsete sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimustöö. Tartu. Cole D.N., Spildie D.R. 1998. Hiker, horse and llama trampling effects on native vegetation in Montana, USA. Journal of Environmental Management, Volume 53, Number 1, May 1998 , pp. 61-71(11). EcoLabor OÜ. 2009. Paldiski mnt 50 reostusuuring. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): KeM Info- ja Tehnokeskus. http://loodus.keskkonnainfo.ee Eesti Geoloogiakeskus OÜ. 2009. Paldiski mnt 50 radooniriski uuring. Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ kodulehekülg http://www.rada.ee/incoming/toetus_e.php Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. 2008. Riikliku keskkonnaseire alamprogramm. Välisõhu seire 2007. Eesti Töötukassa kodulehekülg www.tta.ee Energiatõhususe miinimumnõuded Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrust nr 258 Entec AS. 2002. Jäätmehoonete tüüplahenduste väljatöötamine ja nendest lahendustest kataloogi koostmine. Töö nr 389/02. http://www.tallinn.ee/est/g2262s25372 Euroopa Komisjon. 1999. Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions. Office for Official Publications of the European Communities. Luxembourg. Euroopa Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitsest Euroopa Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsest European Environment Agency. 2006. Urban sprawl in Europe - The ignored challenge. EEA Report No 10/2006. Hamberg, L., Lehvavirta, S., Malmivaara-Lamsa, M., Rita, H., Kotze D. J. 2008. The effects of habitat edges and trampling on understorey vegetation in urban forests in Helsinki, Finland. Applied Vegetation Science. Harju maakonnaplaneering. I etapp. Kehtestatud maavanema 19.04.1999 korraldusega nr 1682- k. Kättesaadav www.harju.ee Harju Maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakond. 2003. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Tallinn. Kättesaadav www.harju.ee HECTARE OÜ. 2007. Paldiski mnt 50 maa-ala topo-geodeetiline mõõdistus. Töö nr 07_221, 2007 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord, Vabariigi Valitsuse 31.07.2001 määrus nr 269. (RT I 2001, 69, 424) IPT Projektijuhtimine OÜ. 2008. Geoloogilised tingimused kinnistul Paldiski mnt 50 ja lähiümbruses. Töö nr 08-04-0768
134 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, Sotsiaalministri 31.07.2001. a. määrus nr 82 Järv, O., Silm, S., Ahas, R. 2006. Tallinna rohealade külastatavus ja külastajate hinnangud. Teemaplaneeringu „Tallinna rohealad” taustauuring. Tartu Ülikool. Bioloogia- geograafiateaduskond. Geograafia instituut. Jätkusuutlike sademeveesüsteemide veebileht http://ciria.org/suds/ Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) Jüssi, M. 2008. Pealinna “edu” ja elutus. Eesti Loodus. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord, Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrus nr 155 Kesanurm, K. 2009. Saastekaardid, Paldiski mnt 50 detailplaneering. eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87) Keskkonnaregistri avalik teenus. http://register.keskkonnainfo.ee Kogumik Tallinn arvudes 2007. kättesaadav www.tallinn.ee K-Projekt AS. 2006. Tallinn, Põhja-Tallinna LO. Põhja-Tallinna linnaosa elamute üldiseloomustus. Töö nr 06141. K-Projekt AS. 2009. Tallinn, Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiis. Töö nr 07134. Kümmel, P. 2008. Paldiski mnt 50 krundi lähiümbruse puittaimestiku haljastuslik hinnang. Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258) Maa-ameti kaardiserver X-GIS. http://xgis.maaamet.ee Metspalu, P. 2005. Uuselamuehitus ja planeerimispraktika areng Harjumaa näitel. Magistritöö inimgeograafias. Tartu Ülikool. Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4.03.2002 määrus nr 42 Orro, H. 2007. Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas – peente osakeste mõju hindamine. Aruanne. Tartu Ülikool. Pallo, S. 1998. Tallinna Hipodroom 1923 – 1998. Tallinn. Norfolk. Peterson, K. 2007. Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Keskkonnaministeerium, Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid, Keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a määrus nr 12 Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) Ploompuu, T. 2006. Ekspertarvamus Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmise kohta. Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord Tallinna Linnavalitsuse 3. mai 2006 a määrus nr 34 Põder, T. 2005. Keskkonnamõju ja keskkonnariski hindamine. Käsiraamat. Tallinn.
135 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Põhja-Tallinna arengukava aastateks 2007-2010 kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 5, kättesaadav www.tallinn.ee Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise kord keskkonnaministri 30. jaanuari 1997. a. määrus nr 8 Pöyry Entec AS. 2007. Tallinna Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala visuaalne pinnasereostuse hinnang. QP Arhitektid OÜ. 2008. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse töö. Ramboll Eesti AS, Ramboll Finland Oy. 2008. Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart. Ramboll Eesti AS. 2009. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu mürauuring. Projekti nr 2009-83. Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seadus (RT I 2001, 85, 512) Salto Arhitektuuribüroo OÜ. 2008. Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse töö. Schwegler. 2009. Nature Conservation. http://www.schwegler-nature.com Sooväli-Sepping, H. 2009. Ekspertarvamus Paldiski mnt 50 kultuuriline mõju keskkonnale. Maastiku ja kultuuri keskus. Tallinna Ülikool. Stratum OÜ. 2008. Liiklussagedused tänavavõrgul, kesklinn, õhtune tipptund. Stratum OÜ. 2009. Tallinn, Paldiski mnt 50 detailplaneeringu liikluse prognoos. Tallinna arengukava aastateks 2009-2027, vastuvõetud Tallinna Linnavolikogu 19.06 2008 otsusega nr 129, kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna haljastuse arengukava, Tallinna Linnavolikogu määrus nr 17, kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna linna ehitusmäärus, Tallinna Linnavolikogu määrus nr 35, kättesaadav http://tlpa.tallinn.ee/ Tallinna linna üldplaneering, kehtestatud 11.01.2001, kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna Linnavalitsus 06.05.2009 korraldus nr Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas. Tallinna Linnavalitsuse korraldus 14. juuni 2006 nr 1286-k „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu lähteülesande kinnitamine´´, kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna Linnuklubi MTÜ. 2009. Tallinnas Paldiski mnt 50 arendustegevuse mõjupiirkonna linnustik ja võimalikud keskkonnamõjud linnustikule. Tallinna Põhja-Tallinna LO Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi keskkonnamõjude hinnang, AS Pöyry Entec, november 2008 Tallinna teemaplaneering "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas", kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna teemaplaneering "Tallinna rohealad" , kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna teemaplaneering "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed", kättesaadav www.tallinn.ee Tallinna vesi AS kodulehekülg www.tallinnavesi.ee Tallinna õigusaktide register http://tallinn.andmevara.ee Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) Tervisekaitseinspektsiooni kodulehekülg www.tervisekaitse.ee 136 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne
Therivel, R., Morris, P. 2009. Methods of Environmental Impact Assessment 3rd Revised edition. Taylor & Francis Ltd. Törn, A., Tolvanen, A., Norokorpi, Y., Tervo, R., Siikamäki, P. Comparing the impacts of hiking, skiing and horse riding on trail and vegetation in different types of forest. Journal of Environmental Management, Volume 90, Issue 3, March 2009, Pages 1427-1434. Veeseadus (RT I 1994, 40, 655) Välisõhu kaitse seadus (RT I 2004, 43, 298) Yang, J., Yu, Q., Gong, P. 2008. Quantifying air pollution removal by green roofs in Chicago. Atmospheric Environment. Vol 42:31. Pages 7266-7273.
137 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee