Paldiski Mnt 50 Ja Lähiala Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Paldiski Mnt 50 Ja Lähiala Detailplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Aruanne Paldiski mnt 50 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Aruanne Töö teostaja: OÜ Adepte Ekspert Keskkonnaekspert: Rein Ratas tegevuslitsents KMH 0066 Tallinn 2009-2010 Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Aruande kokkuvõte ............................................................................................................................. 8 1.Üldosa ............................................................................................................................................ 13 1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................... 13 1.2. Osapooled .............................................................................................................................. 13 1.3. KSH korraldus ja avalikustamine ............................................................................................ 15 1.4. Metoodika .............................................................................................................................. 16 1.5. Lähtematerjalid ...................................................................................................................... 17 1.6. Õigusaktid .............................................................................................................................. 17 1.7. Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel ............................................... 18 2. Kavandatav tegevus ja selle alternatiivid ...................................................................................... 19 2.1. Alternatiiv-0 ehk praeguse olukorra jätkumine ..................................................................... 19 2.2. Alternatiiv-I ehk planeeringu eskiisi rakendamine (QP Arhitektid OÜ lahendusele tuginev) 20 2.3. Alternatiiv-II ehk planeeringu eskiisi rakendamine (Salto Arhitektuuribüroo OÜ lahendusele tuginev) ......................................................................................................................................... 24 2.4. Alternatiiv III ehk üldplaneeringust lähtumine planeeringu koostamisel ............................. 25 2.5. Tehnoloogilised alternatiivid ................................................................................................. 26 2.5.1. Veevarustus .................................................................................................................... 26 2.5.2. Reoveekäitlus, sh sadevesi ............................................................................................. 27 2.5.3. Elektrivarustus ................................................................................................................ 31 2.5.4. Soojavarustus ................................................................................................................. 32 2.5.5. Jäätmekäitlus .................................................................................................................. 32 2.6. Asukohaalternatiivid .............................................................................................................. 34 3. Detailplaneeringu seos ülemuslike strateegiliste planeerimisdokumentidega ............................ 35 3.1. Harju maakonnaplaneering ................................................................................................... 35 3.2. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ................................................................................................................. 35 3.3. Tallinna linna üldplaneering................................................................................................... 35 3.4. Tallinna teemaplaneering "Tallinna rohealad" ...................................................................... 36 3.5. Tallinna teemaplaneering "Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed" ...................................... 36 3.6. Tallinna teemaplaneering "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" .......................................... 37 3.7. Tallinna linna ehitusmäärus ................................................................................................... 37 3.8. Tallinna linna arengukava ...................................................................................................... 38 2 Adepte Ekspert OÜ www.adepte.ee Paldiski mnt 50 ja lähiala DP KSH aruanne 3.9. Tallinna haljastuse arengukava .............................................................................................. 38 3.10. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering ................................................................................. 39 3.11. Põhja-Tallinna arengukava ................................................................................................... 39 3.12. Piirkonna teised planeeringud ............................................................................................. 40 3.12.1. Paldiski mnt 52, Merimetsa tee 1 ja 1A kinnistute DP ................................................. 40 3.12.2. Paldiski mnt 62, 68, 68a ja 68c DP ................................................................................ 40 3.12.3. Pelguranna puhkeala - Merimetsa piirkonna detailplaneering, Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala osas ........................................................................................................... 41 3.12.4. Kolde pst 75 kinnistu ja lähiala detailplaneering .......................................................... 41 4. Detailplaneeringu õiguslikud alused ............................................................................................. 42 4.1. Planeerimisseadus ................................................................................................................. 42 4.2. Muinsuskaitseseadus ............................................................................................................. 43 4.3. Looduskaitseseadus ............................................................................................................... 44 5. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................................... 45 5.1. Üldandmed ............................................................................................................................ 45 5.2. Looduskeskkond .................................................................................................................... 46 5.2.1. Kliima .............................................................................................................................. 46 5.2.2. Geoloogia ja pinnamood ................................................................................................ 47 5.2.3. Radoon ............................................................................................................................ 47 5.2.4. Veestik ............................................................................................................................ 48 5.2.5. Haljastus ......................................................................................................................... 49 5.2.6. Loomad, v.a. linnud ........................................................................................................ 50 5.2.7. Linnud ............................................................................................................................. 51 5.2.8. Looduskaitse ................................................................................................................... 51 5.2.9. Rohevõrgustik ................................................................................................................. 51 5.2.10. Jääkreostus ................................................................................................................... 55 5.2.11. Õhukvaliteet ................................................................................................................. 59 5.2.12. Müra ............................................................................................................................. 60 5.3. Kultuuriline keskkond ............................................................................................................ 62 5.3.1. Muinsuskaitse ................................................................................................................. 62 5.3.2. Ajalooline maakasutus .................................................................................................... 64 5.4. Sotsiaalmajanduslik keskkond ............................................................................................... 64 5.4.1. Teenuste kättesaadavus ................................................................................................. 64 5.4.2. Liikluskorraldus ............................................................................................................... 67 5.4.3. Tööhõive ......................................................................................................................... 68 5.4.4. Demograafiline situatsioon ............................................................................................ 69 5.4.5. Kinnisvara arendus ........................................................................................................
Recommended publications
  • Minorities and Majorities in Estonia: Problems of Integration at the Threshold of the Eu
    MINORITIES AND MAJORITIES IN ESTONIA: PROBLEMS OF INTEGRATION AT THE THRESHOLD OF THE EU FLENSBURG, GERMANY AND AABENRAA DENMARK 22 to 25 MAY 1998 ECMI Report #2 March 1999 Contents Preface 3 The Map of Estonia 4 Ethnic Composition of the Estonian Population as of 1 January 1998 4 Note on Terminology 5 Background 6 The Introduction of the Seminar 10 The Estonian government's integration strategy 11 The role of the educational system 16 The role of the media 19 Politics of integration 22 International standards and decision-making on the EU 28 Final Remarks by the General Rapporteur 32 Appendix 36 List of Participants 37 The Integration of Non-Estonians into Estonian Society 39 Table 1. Ethnic Composition of the Estonian Population 43 Table 2. Estonian Population by Ethnic Origin and Ethnic Language as Mother Tongue and Second Language (according to 1989 census) 44 Table 3. The Education of Teachers of Estonian Language Working in Russian Language Schools of Estonia 47 Table 4 (A;B). Teaching in the Estonian Language of Other Subjects at Russian Language Schools in 1996/97 48 Table 5. Language Used at Home of the First Grade Pupils of the Estonian Language Schools (school year of 1996/97) 51 Table 6. Number of Persons Passing the Language Proficiency Examination Required for Employment, as of 01 August 1997 52 Table 7. Number of Persons Taking the Estonian Language Examination for Citizenship Applicants under the New Citizenship Law (enacted 01 April 1995) as of 01 April 1997 53 2 Preface In 1997, ECMI initiated several series of regional seminars dealing with areas where inter-ethnic tension was a matter of international concern or where ethnopolitical conflicts had broken out.
    [Show full text]
  • A4 8Lk Veskimetsa-Mustjõe Selts Infokiri 2020
    VVEESSKKIIMMEETTSSAA--MMUUSSTTJJÕÕEE SSEELLTTSS 2 0 2 0 | I N F O K I R I N R 4 TEIE KÄES ON VESKIMETSA-MUSTJÕE SELTSI JÄRJEKORDNE INFOKIRI, MILLEGA TOOME ASUMI ELANIKENI INFOT SELTSI TEGEMISTEST JA UUDISEID ASUMIS TOIMUVA KOHTA 2020. aasta juunis täitus Veskimetsa-Mustjõe Seltsil neli aastat aktiivset tegutsemist. Hea meel on tõdeda, et selts on endiselt tegus ja seltsi kuuluvad aktiivseid liikmeid, kellel on entusiasmi ja motivatsiooni asumis kogukonda kokku tuua ja seista meie naabruskonna elukeskkonna eest. Seltsi esindajad on aktiivselt suhelnud ametkondade ja linnavalitsusega asumi heakorra ja liiklusohutuse teemadel. Veskimetsa-Mustjõe Selts, nagu palju teisedki asumiseltsid, on kujunenud Tallinna linnaplaneerimisel ja juhtimise usaldusväärseks partneriks, kelle arvamust küsitakse ning kel on võimalus edastada kohalikke muresid, ootusi ja ettepanekuid ametkondadesse. Veskimetsa-Mustjõe Selts on korraldanud alates 2016. aastast kogukonnale suunatud ühisüritusi, millest on saanud juba traditsioon: Talvekohvikupäev, "Teeme ära" talgud, Puhvetipäev ja Külapäev. Käesolev aasta on olnud igatepidi eriline ja teistmoodi. Kuna sel aastal jäi talv ära, ilmaolud olid kesised ja ettearvamatud, siis olime sunnitud talvekohvikupäevast sel aastal loobuma. Ootasime talgupäeva, ent viirusega seotud kriisiperiood tegi plaanidesse muudatuse. Traditsiooniliselt juuni lõpus toimuv Puhvetipäev oli välja kuulutatud, ent kuna oli teadmata, millised on selle hetke võimalused rahvarohket üritust korraldada, võttis selts vastu otsuse Puhvetipäev korraldada
    [Show full text]
  • Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 Nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu
    Rainer Vakra Teie: 27.05.2020 nr F1-11.3/389-1 Tallinna Linnavolikogu Meie: 29.06.2020 nr LV-1/1489 - 3 Vastus arupärimisele „Rohealade läbimurretest“ Lugupeetud Rainer Vakra Vastan 27.05.2020 esitatud arupärimises toodud küsimustele alljärgnevalt: 1. Kas Transpordiamet või mõni teine linnaamet planeerib uuringuid võimalike Merimetsa ja Harku raba läbimurrete rajamise kohta? Kui ei, siis millal ja kelle poolt otsustati need uuringud peatada? Kui jah, siis miks neid uuringuid tehakse? 2. Kui palju lähevad sellised uuringud maksumaksjale maksma? Kuna volikogu esimehe sõnul on ehitamine/mitte ehitamine juba otsustatud, miks ei suunata uuringutele planeeritud raha näiteks kõnniteede ehitusse? 3. Milliseid rohealade läbimurdeid Tallinna linn hetkel planeerib ja kavatseb ellu viia? 4. Kas te saate kinnitada, et Merimetsa ja Harku raba rohealasid ei hakata lõhkuma magistraalteede ega mistahes teedega? 5. Kas Tallinn vaatab üle ja muudab kõik planeeringud, mis näevad ette Harku metsa äärde magistraal- või muud sõiduteed autodele? Konkreetselt Merimetsa ja Harku raba möödasõiduteid puudutavaid uuringuid ei ole alustatud ning neid ei ole kavas Tallinna linnal ka tellida. Mõlema linnaosa koostatavate üldplaneeringute keskkonnamõjude hindamise aruanded (KSH) on hinnanud möödasõiduteede kavandamised tugeva negatiivse mõjuga looduskeskkonnale. Seetõttu on nii Põhja-Tallinna kui ka Nõmme linnaosa üldplaneeringus möödasõiduteedest läbi roheala loobutud. Merimetsa möödasõidutee osas selgitame, et koostatavas Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus on piirkonnale esitatud uus tänavavõrgu lahendus, mis toetub Põhja-Tallinna liikuvusuuringus (2014) esitatud alternatiivile. Tegemist on uue linnaosa tähtsusega põhitänavaga, mis võimaldab täiendava ühenduse loomist Paldiski mnt-ga ning leevendab Sõle tn – Paldiski mnt ristmiku koormust ning lisaks parandab vajalikku juurdepääsu külgnevatele arengualadele (Hipodroomi, Seewaldi, Lääne-Tallinna Keskhaigla territoorium).
    [Show full text]
  • Ehituse Ja Arhitektuuri Instituut KALARANNA TÄNAVA ELUKAAR
    Ehituse ja arhitektuuri instituut KALARANNA TÄNAVA ELUKAAR LIFE CYCLE OF KALARANNA STREET MAGISTRITÖÖ Üliõpilane: Mihhail Kravtšenko Üliõpilaskood: 153294 EAXM Juhendaja: Tiit Metsvahi Tallinn, 2017.a. AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Lõputöö alusel ei ole varem kutse- või teaduskraadi või inseneridiplomit taotletud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. “.......” .................... 201….. Autor: .............................. / allkiri / Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele “.......” .................... 201….. Juhendaja: .............................. / allkiri / Kaitsmisele lubatud “.......”....................201… . Kaitsmiskomisjoni esimees ............................................................................. / nimi ja allkiri / 2 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehituse ja arhitektuuri instituut MAGISTRITÖÖ ÜLESANNE Üliõpilase kood: 153294 EAXM Transpordiehituse õppesuuna üliõpilane: Mihhail Kravtšenko Lõputöö kood: EA 70LT Lõputöö juhendaja: Tiit Metsvahi 1. Lõputöö teema: Kalaranna tänava elukaar 2. Lõputöö teema kehtivusaeg: 30.06.2018. 3. Lähteandmed: 3.1. Tallinna üldplaneering ja piirkonna arengut mõjutavad planeerimisdokumendid ning arengukavad 3.2 Kalaranna tänava tehniline projekt 4. Lõputöö sisu (seletuskiri, graafiline osa): 4.1 Seletuskiri: Ajalooline ülevaade piirkonna arengust Ülevaade varasematest planeeringutest ja piirkonna edasine areng, mis määravad tänava funktsiooni. Ülevaade tee projekteerimise
    [Show full text]
  • Tallinna Autobussiliinide Skeem
    TALLINNA 1. KESKVÄLJAK - MERIVÄLJA 18. PÄÄSKÜLA-PELGULINN 2. KOPLI -SUÜR-SÕJAMÄE 19. KESKVÄLJAK - METSAKOOL 3. ROCCA AL MARE - PALJAS­ 20. * MUSTAMÄE - KOPLI SAARE 21. ROCCA AL MARE - KAKUMÄE AUTOBUSSILIINIDE 4. UUS-SADAMA - PELGURAND 22. VÕIDU VÄLJAK-ÜLEMISTE 5. KVARTS-ANVELDI 26. KESKVÄLJAK - VANA-SADAMA 6/ KESKVÄLJAK - MAARDU 29. KESKVÄLJAK - IRU INVALIIDIDE KODU 7. * MUSTAMÄE - KESKVÄLJAK 31. UUS-SADAMA - PELGURAND 8. KESKVÄLJAK - MÄHE AEDLINN SKEEM 33. KVARTS - KOPLI 10. PÄÄSKÜLA-TONDI 34. KESKVÄLJAK - MUUGA AED­ 11. KVARTS - KADAKA PUIESTEE LINN 12. * KESKVÄLJAK-PIRITA 35. MUSTAMÄE-ANVELDI 13. MUSTAMÄE-PAE 36. MUSTAMÄE - KESKVÄLJAK 16. ROCCA AL MARE-TALLINN- 37. KALLAVERE - MAARDU VÄIKE 38. KESKVÄLJAK-MUUGA 17. AUTOBUSSIJAAM - LINNU TEE 39. KESKVÄLJAK-TURBA ekspressliinid LINNALIINIDE PEATUSTE LINNALAHEDASED LIINID NIMEKIRI 100. MAARDU - JÄGALA - NEEME 112. KESKVÄLJAK-ARUKÜLA- (NUMBRITEGA ÕN TÄHISTATUD AUTOBUSSILIINID) 101. KESKVÄLJAK-KURNA PENINGI 102. KESKVÄLJAK - RANNAMÕISA 113. KESKVÄLJAK - VÄÄNA-POSTI - 103. MAARDU - VALKLA KEILA I 104. MAARDU - KOSTIVERE - 114. KESKVÄLJAK - ROHUNEEME AARDE 31 JANNSENI 18 RAASIKU 115. KESKVÄLJAK-RANDVERE AIA 1 116. JUURDEVEO 10 105. MAARDU - KALININI-NIM. KESKVÄLJAK - NABALA AIANDI 13 35 JÄRVE 5 18 36 117. KESKVÄLJAK - LAITSE KOLHOOS AIAOTSA 38 JÄRVEVANA 2 - HUMALA AIANDUSE 8 38 106. KESKVÄLJAK - LINNUVABRIK 118. KESKVÄLJAK _ VÄÄNA JAAM AKADEEMIA TEE 36 107. К KESKVÄLJAK - VÄÄNA-JÕESUU 119. KESKVÄLJAK-MAIDLA- ANVELDI 1 4 5 8 13 19 29 31 34 108. KESKVÄLJAK - KEILA-JOA TIIGARI 35 38 KAARE 11
    [Show full text]
  • City Break 100 Free Offers & Discounts for Exploring Tallinn!
    City Break 100 free offers & discounts for exploring Tallinn! Tallinn Card is your all-in-one ticket to the very best the city has to offer. Accepted in 100 locations, the card presents a simple, cost-effective way to explore Tallinn on your own, choosing the sights that interest you most. Tips to save money with Tallinn Card Sample visits with Normal 48 h 48 h Tallinn Card Adult Tallinn Price Card 48-hour Tallinn Card - €32 FREE 1st Day • Admission to 40 top city attractions, including: Sightseeing tour € 20 € 0 – Museums Seaplane Harbour (Lennusadam) € 10 € 0 – Churches, towers and town wall – Tallinn Zoo and Tallinn Botanic Garden Kiek in de Kök and Bastion Tunnels € 8,30 € 0 – Tallinn TV Tower and Seaplane Harbour National Opera Estonia -15% € 18 € 15,30 (Lennusadam) • Unlimited use of public transport 2nd Day • One city sightseeing tour of your choice Tallinn TV Tower € 7 € 0 • Ice skating in Old Town • Bicycle and boat rental Estonian Open Air Museum with free audioguide € 15,59 € 0 • Bowling or billiards Tallinn Zoo € 5,80 € 0 • Entrance to one of Tallinn’s most popular Public transport (Day card) € 3 € 0 nightclubs • All-inclusive guidebook with city maps Bowling € 18 € 0 Total cost € 105,69 € 47,30 DISCOUNTS ON *Additional discounts in restaurants, cafés and shops plus 130-page Tallinn Card guidebook • Sightseeing tours in Tallinn and on Tallinn Bay • Day trips to Lahemaa National Park, The Tallinn Card is sold at: the Tallinn Tourist Information Centre Naissaare and Prangli islands (Niguliste 2), hotels, the airport, the railway station, on Tallinn-Moscow • Food and drink in restaurants, bars and cafés and Tallinn-St.
    [Show full text]
  • M U in Susk a Itse 20 20 a a S Ta R a Amat
    Pärand digimaailmas / Põnevad raidkivileiud digimaailmas Pärand Persoonilugu Kaur Alttoast / Mälestiste ligipääsetavus Alttoast / Mälestiste Kaur Persoonilugu Valga lõvipeadega maja / Anija mõisa aja lugu / Tauditõrje arhitektuur arhitektuur / Tauditõrje lugu aja mõisa / Anija maja lõvipeadega Valga Muinsuskaitse MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 DIGIPÄRAND ARHITEKTUUR ARHEOLOOGIA KIRIKUD KUNST KOGUKOND KOROONA PÄEVAKAJA TAGASIVAADE PERSOON MEISTRID UUS TEADMINE KROONIKA MUINSUSKAITSE AASTARAAMAT 2020 AUTORID Toimetajad Maris Mändel ja Riin Alatalu MUINSUSKAITSEAMET: peadirektor Siim Raie, ehituspärandi Keeletoimetaja Mari Klein nõunik-analüütik Laura Ingerpuu, arheoloogiapärandi valdkonna Kujundaja Tuuli Aule juht Ulla Kadakas, looduslike pühapaikade nõunik Pikne Kama, pärandihalduse osakonna juhataja Andres Kimber, kunstipärandi Väljaandjad Muinsuskaitseamet, Tallinna Linnaplaneerimise valdkonna juht Linda Lainvoo, ehituspärandi valdkonna juht Ameti muinsuskaitse osakond, Eesti Kunstiakadeemia Anni Martin, ajaloomälestiste nõunik Ilme Mäesalu, kommuni- muinsuskaitse ja konserveerimise osakond katsiooniosakonna spetsialist Triin Reidla, Harjumaa nõunik Ly Renter, allveearheoloogia nõunik Maili Roio, Valgamaa nõunik Margis Sein, kaitsekorralduse peaspetsialist Kersti Siim, eri- Kolleegium Oliver Alver, Boris Dubovik, Hilkka Hiiop, Liina Jänes, tingimuste spetsialist Reesi Sild, vallasmälestiste ja muuseumi- Eero Kangor, Juhan Kilumets, Kais Matteus, Ilme Mäesalu, kogude inspektor Kadri Tael, arheoloogianõunik Martti Veldi Andro Mänd, Oliver
    [Show full text]
  • Rights of People with Intellectual Disabilities in Estonia
    Rights of People with Intellectual Disabilities Access to Education and Employment Estonia MONITORING ACCESS TO EDUCATION AND EMPLOYMENT Table of Contents Acknowledgements ......................................................................... 5 Preface ............................................................................................ 9 Foreword ...................................................................................... 11 I. Executive Summary and Recommendations ........................... 13 1. Executive Summary ......................................................... 13 2. Recommendations ........................................................... 19 II. Country Overview and Background ....................................... 25 1. Legal and Administrative Framework ............................... 25 1.1 International standards and obligations ..................... 25 1.2 Domestic legislation .................................................. 27 2. General Situation of People with Intellectual Disabilities . 30 2.1 Definitions ................................................................ 30 2.2 Diagnosis of disability ............................................... 31 2.3 Guardianship ............................................................ 32 2.4 Statistical data ........................................................... 34 III. Access to Education ............................................................... 36 1. Legal and Administrative Framework ............................... 36 1.1 The right
    [Show full text]
  • Co-Management and Space Appropriation of Informal Public Areas As a Model of Urban Green Infrastructure Development
    ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences Katariina Lepiku CO-MANAGEMENT AND SPACE APPROPRIATION OF INFORMAL PUBLIC AREAS AS A MODEL OF URBAN GREEN INFRASTRUCTURE DEVELOPMENT TÜHERMAASTIKE KASUTAMINE JA TÄHENDUSLIKKUS LINNA ROHEVÕRGUSTIKU ARENDAMISE SUUNISENA Master thesis Curriculum of Landscape Architecture Supervisors: Anna Wilczyńska, MSc Jekaterina Balicka, MSc Tartu 2020 Estonian University of Life Sciences Abstract of Master´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Katariina Lepiku Specialty: Landscape Architecture Title: Co-management and space appropriation of informal public areas as a model of urban green infrastructure development Pages: 67 Figures: 66 Tables: 0 Appendixes: 1 Department: Chair of Landscape Architecture Field of research: Landscape design (T250) Supervisors: Anna Wilczyńska, Jekaterina Balicka Place and date: Tartu 2020 Urbanization has placed a lot of pressure on formal greenspaces to fulfill all the needs of the residents. In recent years, researchers have started to look towards informal greenspaces for potential solutions. In Estonia, there is not much research done about informal greenspaces and there is also a lack of design ideas for these spaces. This thesis aimed to find out what is distinctive for informal greenspaces in Northern Tallinn, what type of informal greenspaces can be found in Northern Tallinn, and what kind of evidence of use and co-management by users can be found from informal greenspaces in Northern Tallinn. To find the answers to these questions, twenty-eight case study sites in Northern Tallinn were analyzed through map analysis and field study. This provided sufficient information to answer all the research questions. The results of this thesis might provide beneficial information for the municipality of Northern Tallinn and landscape architects and planners to come up with solutions and strategies for these spaces that would meet the needs of the residents.
    [Show full text]
  • (Microsoft Powerpoint
    MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD PÕHJA-TALLINNAS Tallinna Linnaplaneerimise Amet Üldplaneeringute osakond PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD TALLINNA ÜP JÄRGI (2001) PÕHJA-TALLINNA LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD LINNAOSA ÜP JÄRGI: Kopli-Niidi, Laevastiku, Kopli liinid, Sirbi, Pelguranna, Kalamaja, Pelgulinn, Kelmiküla Täpsustatakse Tallinna linna üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslike hoonestusalade piire Piiride täpsustamine ja uute alade määramine toetus täiendavatele arhitektuuriajaloolistele andmetele hoonete või alade väärtuslikkuse kohta Kaitse- ja kasutamistingimused lähtuvad teemaplaneeringust „Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse – ja kasutamistingimuste määramine “ (kehtestatud 16. aprillil 2009). Uute alade hoonestuse kvaliteedi hindamiseks koostati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel arhitektuuriajaloolised inventeerimised järgmistele aladele: Niidi tn, Sirbi tn, Neeme tn, Pelguranna piirkond . Kalamaja ja Pelgulinna hoonete väärtushinnangud lähtuvad Kalamaja ja Pelgulinna ehitusmäärustes määratletud väärtushinnangutest. Arhitektuuriajaloolise inventeerimise alusel klassifitseeriti hooned järgmiselt: vähemväärtuslik, miljööväärtuslik, väärtuslik ning väga väärtuslik hoone . Eraldi kategooria moodustavad mälestised , mille puhul on märgitud staatus kultuurimälestisena. Seatud kaitsetingimused lähtuvad hoonetele antud väärtushinnangutest. Neeme piirkonna väärtushinnangute kaart (OÜ Eensalu & Pihel 2006) Neeme piirkonna elamukruntideks jaotamine
    [Show full text]
  • On the Coastal Zone Management of the City of Tallinn Under Natural and Anthropogenic Pressure
    THESIS ON CIVIL ENGINEERING F15 On the Coastal Zone Management of the City of Tallinn under Natural and Anthropogenic Pressure AIN VALDMANN TUT PRESS EHITUS F15 Tallinna rannikualade haldamine loodusliku ja antropogeense surve tingimustes AIN VALDMANN TTÜ KIRJASTUS TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Civil Engineering Department of Environmental Engineering Institute of Geology at Tallinn University of Technology Dissertation was accepted for the defence of the degree of Doctor of Philosophy in Civil and Environmental Engineering on April 25, 2008. Supervisor: Prof. Dr. Sci. Anto Raukas Opponents: Prof. Dr. Sci. Sergey Mishchenko, Vice-President of GT Corporation, St. Petersburg, Russia Prof. Jüri Elken, Marine Systems Institute at Tallinn University of Technology Defence of the thesis: June 20, 2008. Declaration: Hereby I declare that this doctoral thesis, my original investigation and achievement, submitted for the doctoral degree at Tallinn University of Technology has not been submitted for any academic degree. /Ain Valdmann/ Copyright: Ain Valdmann, 2008 ISSN 1406-4766 ISBN 978-9985-59-790-3 Table of Contents Table of Contents ...........................................................................................5 List of figures .................................................................................................7 Introduction....................................................................................................9 Foreword ........................................................................................................9
    [Show full text]
  • Põhja-Tallinna Liikuvusuuringu Küsitluse Täiendus: Kasutajagruppide Fookusgrupi Uuring
    Põhja-Tallinna liikuvusuuringu küsitluse täiendus: kasutajagruppide fookusgrupi uuring RAPORT Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Teostaja: Psience OÜ Veebruar, 2014 1 Uuringu projektmeeskond Üldandmed: Psience OÜ Registrikood 11502414 P. Süda tn 1, Tallinn E-post: [email protected] Projektijuht: Eva-Maria Kangro, PhD Psience OÜ M: +372 5850 1310 E: [email protected] Projektmeeskonna põhiliikmed: Grete Arro, MSc TLÜ / Psience OÜ E: [email protected] Kai Auger Psience OÜ E: [email protected] © Psience 2014 Põhja-Tallinna liikuvusuuringu lisa: fookusgrupi uuringu raport 2 1. Uuringu eesmärgid Fookusgrupi uuringu eesmärgiks oli saada usaldusväärsem pilt Põhja-Tallinna liikuvusuuringu lähteandmete kogumisel liiga tagasihoidlikult esindatud piirkondade elanike liikumist puudutavatest eelistustest ja vajadustest. Nendeks piirkondadeks olid Karjamaa, Neeme, Pelguranna-Sitsi ja Sirbi-Uusmaleva. Fookusgrupi uuring on kvalitatiivne uurimismeetod, mis annab sügavama sissevaate probleemi olemusse ning mille tulemused on eelkõige selgitavat laadi. Antud uuring kujutas endast täiendavat andmekogumist Põhja-Tallinna liikuvusuuringu raames, eesmärgiga olemasolevat infot täpsustada ja täiendada. Nii nagu põhiküsitluses, selgitasime ka siin, millised on Põhja-Tallinnas elavate ja töötavate inimeste liikumismustrid ja liikumist puudutavad eelistused-vajadused. Seejuures keskendus uuring järgmistele rõhuasetustele: erinevate liikumisviiside osakaalud ja nende funktsionaalsus liikumisvajadused ja peamised sihtkohad sõidukite (autode, jalgrataste) arv leibkonnas,
    [Show full text]