DOCSLIB.ORG

Eesti 100. Sünnipäeva Mõtted Ja Varjundid

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Eesti 100. Sünnipäeva Mõtted Ja Varjundid Noored spordi- Ministeerium toetab Mõnustes anded saavad toe- riigigümnaasiumi õpetatakse mozza- tust võistlusteks, osas kokkulepitud rella’t tegema, aga treeninguteks või suunda rajada see tegelikult natuke varustuseks Laagrisse nagu elama ka lk 2 lk 5 lk 8-9 NR 5 MÄRTS 2018 KOHALIK LEHT KOHALIKUST ELUST JA OLUST Sauevallakas Riho Terras Eesti 100. sünnipäeva sai presidendi mõtted ja varjundid teenetemärgi Eesti riiklike teene- temärke antakse üks Sel õhtul, kui lumi krudises Parimatele pärjad kord aastas iseseisvus- päevaks, sel aastal on kirglikult ja Ruila spordihall oli On kujunenud nii, et Eesti sünnipäeva aegu tunnustatakse mööda läinud aastal põhjust õnnitleda teiste tuhkatriinulikult muutunud mõneks tähendusega tehtut. Ka selle peo võtmehetkedeks oli konkursi „Saue valla 2017. seas ka Koidu küla ela- aasta tegu“ võitjate väljakuulutamine. Paarikümne nominendi seast vormistus nikku, Eesti Kaitseväe tunniks pidu-pidulikuks, sai hääletustulemustele vastavalt esikolmik ja rõõm on nentida, et kaks esimest positsiooni haarati nissikate poolt. Igati respektaabel tulemus pisema lõunapoolse nurga poolt – juhatajat Riho Terrast, seltskond sauevallakaid kokku, et tehti tähelepanuväärseid tegusid. Kolmas pjedestaalikoht läks Saue linna. kelle jaoks see oli juba Eesti 100. sünnipäeva tähistada. teine kord selline tun- nustus saada. ANNE-LY SUMRE põhistest märkidest, mida 2005. aastal sai mees Kotka- [email protected] vajab Eesti tervikuna: risti IV klassi teenetemärgi, haridusinnovatsioon, sel korral pälvis ta Kotkaristi I ve eb r u a r i l noortele valikute ja vas- Zjuganov Sergei Foto: klassi teenetemärgi. Kotkaris- toimunud tutuse vaheliste seoste ti teenetemärgi on asutanud 23. vallavanema õpetamine, eriarvamuste 1928. aastal Kaitseliit Eesti ja volikogu esimehe vas- aktsepteerimine. iseseisvuse 10. aastapäeva tuvõtule said kutse ligi Volikogu esimeeski puhul ja Kotkaristi teenete- kolmsada sauevallakat puudutas oma kõnes mär- märk antakse sõjaliste või – volikogulased ja val- gisüsteemi, rääkides Eesti riigikaitseliste teenete eest. lamaja rahvas, kogukon- visuaalsest kuvandist ala- Kotkaristi teenetemärgil on dade esindajad, eelmisel tes „Welcome to Estonia“ kaheksa klassi. aastal ekstra hoolivalt-et- logost, rändrahnudest „Riiklik autasu on suur au tevõtlikumalt toimetanud kuni just sünnipäeva pai- AASTA TEGU 2017 - MOMU Mootorispordi Muuseum ja tuleb üllatusena, aga tun- inimesed. Need, kes oma ku avalikkuse ette jõud- Turbas – uskumatult vinge Ellamaa elektrijaama nustusest on alati hea meel. tegude ja mõtetega olid nud arhitekt Mai Šeini hoonesse rajatud muuseum, ainulaadne kooslus See annab märku, et sinu 2017. aastal mingis mõttes vaateni Läänemere kon- ajaloolisest hoonest ja haruldasest võidusõidutehnika tegemisi pannakse tähele ja maamärke rajanud, olgu tuurist kui põlvitava neitsi ekspositsioonist väärtustatakse. Kindlasti on siis reaalselt või emotsio- Maarja kujust, kes hoiab Unt Diana Foto: see suunatud tänuna kogu naalselt. oma kaitsvate käte vahel TEINE LEMMIK - Heategu „Aitame Jürgeni kõndima“ – kaitseväele viimaste aastate Sarnaselt sõprus- ja kallist kodu – Eestimaad. Riisipere tüdruk Gerly Kedelauk koos oma kompanjoni pingutuse eest,“ nendib Ter- perekonnaga, teiste asu- Mõlemad mehed tõid Kairi Oruga lükkas käima kampaania õnnetuse läbi ras. tuste ja firmadega kuni oma kõnedes sisse jä- elanud poisile taastumiseks ja taastusraviks abi Terras on alates 2010. aas- presidendi institutsiooni reltuleva põlve mõõtme. leidmiseks, mille käigus koguti kokku ligi 70 000 eurot tast elanud Koidu külas ja ol- välja, saadi ühel õhtul Harry Pajundi rõõmustas ja paar autotäit asju ja söögikraami nud Saue valla kodanik. „Olen kokku, suheldi omadega, mitmete armsate emot- oma kodupaiga valikuga rahul. kõneldi kõnesid ja oldi sioonide üle, mis teda KOLMAS LEMMIK - Saue rongijaama rajajate Tunnustan valla viimaste aas- head. Vähemalt juubelinä- valla kõige pisemaid, las- mälestuse jäädvustamine – 1872. aastal tate arenguid,“ lisab mees. dalal oli võrreldes aasta- teaialapsi, Eesti sünnipäe- hakkasid Sauel peatuma rongid, selle 145. Eesti 100 juubeliaastal an- algusega gramm vähem val külastades tekkisid. aastapäeval avaldati Saue kodu-uurimise dis president Kersti Kaljulaid ühiskondlikke solvumisi, „Meie riigi püsimiseks on seltsingu eestvedamisel temaatiline raamat ja teenetemärke kokku 166 ini- rünnakuid ja emotsioo- vaja järglasi. Pole inimesi, Piirsoo Sirje Foto: paigaldati mälestuskivi mesele. Eesti Vabariigi teene- niplahvatusi. pole riiki,“ tõdes volikogu temärkidega avaldab riik tänu esimees. neile eestimaalastele ja Eesti Killud kõnedes „Me mõtleme sellele Vabariik. Kui kogu Euroo- tunne on see, mis seal pee- seda, mida me ootame rii- sõpradele, kelle kutsetöö ning Sellele samale vastandu- harva, aga tõenäoliselt on pa oli haaratud Esimese geldub. Lihtsalt ja selgelt. gilt või mida me eeldame, pühendumuse toel saab Eesti miskultuurile ja suhteli- kõike arvesse võttes Eesti maailmasõja möllu, oskas Vabadus olla vaba ja teha et riik teeks, siis seesama tugevamaks, suuremaks, hoo- selt lühikesele süütenöö- üks paremaid kohti maa- Eesti rahvas ära kasuta- valikuid on ilmselt iseseis- eeldus ja nõudlikkus peab livamaks. rile, mis eestlasi viimasel ilmas, kus oma lapsi kas- da olukorra, kus tekki- va riigi suurim väärtus,“ kehtima ka iseenda suhtes. ajal iseloomustama kipub vatada,“ arvas ka Andres nud võimuvaakumis võeti pakkus mees oma kõnes. Sõna riik võib vastavalt SAUE VALDUR viitas ka vallavanem oma Laisk oma kõne esimestes Päästekomitee poolt vastu Suurte pidustuste voog kontekstile asendadaga ka [email protected] kõnes: „Ka mina olen tä- ridades. Ja lõpetas lootu- otsus kuulutada 24. veeb- EV100 puhul sai tõenäol- sõnaga omavalitsus, kogu- heldanud, et oleme ühis- sega, et kui see nii on, siis ruaril välja Eesti Vaba- selt veebruari viimase nä- kond, kollektiiv, küla... konnana kaugenemas Saue vald võiks olla oma- riik,“ rõõmustas Pajundi. dalaga lõpu. Eesti on nüüd See võiks olla oluline tõsistest probleemidest korda selleks parim koht Talle sekundeeris pea 100-aastane, aga juubeli- „seadistuse“ muutus ini- ja järjest enam tegeleme Eestis. samal lainel Laisk. „Saja periood kestab veel edasi mese enda sees. Kingitus, iseenda imetlemisega. Ka vabadus oli mõle- aasta eest said „Manifestis ja väiksemates mõõtkava- mida igaüks, logo külge Eneseimetlus ei ole ene- ma mehe kõnede ühine lä- kõigile Eestimaa rahvas- des tähistamisi tuleb veel panemata, päris tasa ise- Foto: Arno Mikkor sekindlus. Eneseimetlus biv joon: „Aeg ei ole meie tele“ kirja mõtted, mille vast Saue vallaski. endaga olles saaks Eestile on solvumise kasvulava.“ väikese, Läänemere ääres järgi elu sündivas Eesti Pidustustest võiks kaa- kinkida. Aga kõrvuti selle väike- asuva riigi vastu armuli- Vabariigis käima peab sa võtta 101. aastasse min- LOE EV100 TÄHISTA- se hoiatusega kõlasid ka ne olnud. Sõjakeerises on hakkama. Vabaks olemise nes mõtte president Kersti MISTEST SAUE VALLAS KA mõtted olulistest väärtus- sündinud ka meie Eesti võrdsed õigused ja turva- Kaljulaidi kõnest – kõike LK 10-13. 2 2018 2018. aasta / märts / vallaeelarve Nr 5 võeti vastu Veebruarikuu volikogus kinnitati 2018. aasta Saue ühendvalla eelarve, milles tulude maht on 32,5 miljonit eurot ja kulud ulatuvad 28,9 miljoni euroni. Kulueelarve rõhk on 62% haridusel, järgmised suuremad grupid on 10% sotsiaal- valdkond ja 9% läheb valitsemiskuludele. Investeeringuteks on planeeritud 14,9 miljonit eurot, mille katte- allikateks on põhitegevuse tulem, struktuurfondide toetused ning laenud. 2018. aastal on plaanis võtta täiendavaid laene ligikaudu 1,4 miljoni euro ulatuses. Investeeringutes on näha peamiselt eelnevate perioodide märke, kust suuremad investeeringud tulevad kaasa Saue valla ja linna varem ettevalmistatud portfellist. Suurim osakaal on taas hari- dusel (47% investeeringutest), teisel kohal on tervishoid (20%) ja 19-aastane sauevallakas Kaia Loviisa Kink alustas ratsutamisega 8-aastaselt.Tütarlaps tegeleb takistussõiduga ning võistlushobuseks kolmandal sotsiaalvaldkond (7%). on Adorable Chabalito, treeneriks Rein Pill. Kaia Loviisa on 2015. aastast Eesti koondise liige ning kolm aastat on vald toetanud tema osalemist võistlustel sh rahvusvahelistel võistlustel. See on talle suur abi olnud, sest rahvusvahelised võistlused on väga kallid. Suurimad investeeringud 2018. aastal: • Saue linna koolispordihall 5 miljonit eurot, • Laagri tervisekeskus 1,7 miljonit eurot. Samas püütakse silmas pidada ka regionaalset tasakaalu ning väiksemad ja kiiremini ellu viidavaid investeeringud suunatakse ka teistesse piirkondasse, esmajärjekorras teedesse ja tänava- Vald toetab noori tesse, aga ka haridusse ning alustatakse suuremahulisemate ÜVK rajatiste projekteerimistöödega. spordiandeid Veebruarikuu vallavolikogu istungil Noorsportlaste toetus võeti vastu „Saue valla sportlaste toe- Kellele: 7-26-aastasele Saue valla sissekirjutusega noorele Millal: neli korda aastas kvartali lõpus 2018. aastal toimub LEADER meetme tamise kord“, et vallal oleks võimalik Summa: kuni 1600 eurot aastas projektitaotluste vastuvõtt Lääne-Harju toetada oma andekaid noori sportlasi. Lisainfo: [email protected] või 5563 4407 Koostöökogus. Lääne-Harju Koostöökogu piirkonda kuuluvad Lääne-Harju vald (Paldiski, Sõna „noor“ märgib kuni 26-aastast alaealisele, on teiste taotleja- de katteks. Valla toetus saab Keila, Vasalemma, Padise) ja osaliselt Saue vald tega võrreldes eelistatud see olla kuni 70% kogu taotluse (Kernu ja Nissi). sportlast ja see vanusepiir tuleneb taotleja, kelle mõlema vane- eelarvest, st
Load more

Recommended publications
  • Hobune Kappas Uude Talli
    Nr 1. Veebruar 2011 Kohila valla leht 5. detsember 2014. Nr 23(177) Jõuluks koju! Garri Raagmaa, TÜ regionaalplaneerimise dotsent on arvanud: „Eesti inimene tahab jõuluks koju. Suur osa Eesti rahvast suundub jõulude ajal linnast maakohta just kodutunde pärast. Nii hea on jätta närviline ja räpane linn selja taha, käia jõululaupäeval esivanemate kirikus, otsida lume alt üles esivanemate kalmud, läita küünlad ning tunda sidet esivanemate hingedega.” Kutsume kõiki vallakogukonna liikmeid end sisse kir- jutama oma koduvalda! 5. jaanuaril 2015 kell 11 saame kokku vallamajas ja loosime välja seitse 100-eurost kinkekaarti kõigi vähemalt 18-aastaste elanike vahel; kolm 100-eurost kinkekaarti vähemalt 18-aastaste ela- nike vahel, kes on 20. novembrist kuni 31. detsembrini 2014 end Kohilasse sisse kirjutanud. Hobune kappas uude talli Vali sobiv elukoha registreerimise viis nelja võimaluse vahel, mille leiad siit: Õie Piirmets lubas Inna Laanmetsalt (paremal) saadud uue asuka raamatukogusse sisse kirjutada. http://kohila.kovtp.ee/elukoha-registreerimine Kolmapäeva, 26. novembri Inna algust. le heale koostööle vallaga,” Tähtis on lood kirja õhtupoolikul andis valla 2010. aastal pöördus Inna räägib Inna. panna sädeinimene 2014 Inna Laan- poole Eesti arhitektuurimuu- Esimene suur ettevõtmine Kogukonna üritustest võtab mets raamatukokku hoiule seumist Karen Jagodin ja tea- oli 2011. aastal, kui koristati tavaliselt osa pea 30 inimest ja hobuse, mis käib kaasas aasta tas, et nad on valinud Kohila ära jõeäärne ala, mis senini oli seda arvu peab Inna optimaal- küla tiitli pälvinud asumiga. paberivabriku tööliselamute justkui eikellegimaa. seks, sest inimesi huvitavad Selle aasta asumiks valis ala projekti „Eesti XX sajandi Eelmisel aastal puhastati erinevad teemad. Väga tähtis tunnustamiskomisjon Posti väärtuslik arhitektuur, selle lasteaia aia taga ja elamute al- on kirja panna lood ja meenu- ja Tööstuse tänava piirkonna.
    [Show full text]
  • Riisikad Kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba Küla 29.07
    Nr 94 Juuni 2010 Kernu Põhikooli lõpetajad 2010 Imre Bahovski Rasmus Bahovski Ats Kaelas Õnnitleme! Erika Lauri † 65 ¢ Tiina Mängli Merit Piht Helgi Vaga Kustja küla 02.07.1945 Margit Rau Valdur Rannavete Kohatu küla 14.07.1945 Riin Riiv Jaan Eha Kohatu küla 12.07.1945 Marite Rõõm Liis Sideljov † 70 ¢ Kaur Siimaste Haldur-Aarandi Kuller Kaasiku küla 27.06.1940 Merle Tamme Sixten Tedremets † 75 ¢ Johannes Vartlaan Leili Saakpakk Haiba küla 10.07.1935 † ¢ Ruila Põhikooli lõpetajad 2010 80 Veera Vassiljeva Kaasiku küla 16.07.1930 Haiba küla 12.07.1930 Reiner Jõgi Jaan Pälling Kaili Järvela † 81 ¢ Ragnar Kasuk Kustja küla 12.07.1929 Henri Lambut Evald Pauklin Marvo Langeberg † 82 ¢ Tarvo Langeberg Ander Leo Hugo Laidna Ruila küla 21.06.1928 Uko Melis † 84 ¢ Kevin Saar Kadri Säde Valve Vilju Laitse küla 20.06.1926 Kristjan Toomist † 86 ¢ Klassijuhataja Arnold Okspuu Ruila küla 17.07. 1924 Livia Roomets Elli Õunapuu Kustja küla 18.06. 1924 † 87 ¢ Helga Nelis Vansi küla 03.07. 1923 Riisikad kooliteele... † 88 ¢ Helma Kroonsaare Haiba küla 29.07. 1922 Vilma Kald Laitse küla 07.07. 1922 Astrid Johanson Haiba küla 30.06. 1922 † 90 ¢ Helmi Edovald Kaasiku küla 23.06. 1920 † 92 ¢ Roland Kivi Kohatu küla 26.07. 1918 † 93 ¢ Leida Einla Vansi küla 08.06. 1917 Külastati Elistvere loomaparki, kus teks on raamatud; põhilisi eesti metsloomi oma silmaga Lille – alati sõbralik, armsalt haja- näha sai. Käidi metsas õuesõpet tege- meelne, ei kurda kunagi, teeb meel- mas noorte abiturientide käe all. sasti kõike kaasa; Tulevased koolilapsed õppisid Gerly – tore tüdruk, kelle on taba- noorte politseinike käe all ohutult vaid ja vahvaid ütlemisi; kooliteed läbima – nad teadsid õppuse Karina ja Regiina – rõõmsameel- lõpus täpselt, millal ja kuidas käituda.
    [Show full text]
  • KERNU VALLA LEHT Nr. 121 Kernu Valla Aastapreemia Laureaat Nikolai Morozov
    O M A VA L D Detsember 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 121 Kernu valla aastapreemia laureaat Nikolai Morozov Kaunis kodu 2014 Fotod: Peeter Hütt, Tippfoto Hütt, Fotod: Peeter Nikolai on juhendanud jätkusuutlikult Kernu valla koroonamängu ringi juba 15 aastat. Ta esindab Kernu valda erinevatel rahvusvahelistel võistlustel ja on tulnud ka mitmekordseks Eesti meistriks koroonas. Tänu Nikolai eestvedamisele saavad koroonat mängida nii tipp- kui harrastusmängijad ja tihti korraldatakse ka omavahelisi turniire. Harju aasta tegijad 2014 “Harjumaa aasta tegija” on konkurss, mille raames Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK), LEADER tegevusgrupid, Kodukant Harjumaa, Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Harju maavalitsus tunnustavad viimase aasta silmapaistvamaid inimesi, kodanikuühendusi, ettevõtteid ja tegusid. Kernu valda tuli kaks kõrget tunnustust. 1. Harjumaa Aasta Väikeettevõte 2014. Triin Tohveri Hoburavi OÜ. Hobuste raviga tegelev ambulatoorne veterinaarpraksis, mis tänu erivarustusega väikebussile võimaldab viia läbi Kernu valla heakorrakonkursi “Kaunis kodu 2014” võitja on Signe ja Priit Kinksi kodu Laitse külas. lonkeuuringuid, vajadusel koos röntgeni ja ultraheliga, ning teostada ka kõiki muid vajalikke Kui kultuuri- ja spordikomisjoni delegatsioon septembri algul ringkäigule läks, hakkasid aedades lilled juba protseduure hobuste kodutallis. Osaühingu omanik ja veterinaar Triin Tohver on spetsia- õitsemist lõpetama. Aga sellest ei olnud midagi, silmailu jätkus küllaga igal sammul. Külastasime kokku liseerunud hobuste ortopeedilistele probleemidele ja hambaravile, kuid meelsasti aitab ka kümmet kodu - üks omanäolisem kui teine. Igas kodus oli näha, et pererahvas on oma kodu üle uhke ja kõigi teiste haiguste ja kiireloomuliste hädade puhul. Tegeleb ka hobuste ja väikeloomade seda põhjusega. kiropraktikaga. Hindamine oli raske, kõigile oleks tahtnud selle parima auhinna anda. Aga õnneks on hindamisele kehtestatud 2. Lääne-Harju Koostöökogu parim investeerimisprojekt: MTÜ Laitse Seltsimaja renovee- teatud reeglid.
    [Show full text]
  • 2 3 Kernu Valla Terviseprofiil
    KERNU VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2013-2016 Kernu vald 2012 JOONISTE JA TABELITE SISUKORD Joonis 1. Kernu valla aasta keskmine rahvaarv Joonis 2. Sündide arv Kernu vallas Joonis 3. Sündimuse üldkordaja 1000 elaniku kohta võrdluses Eestiga Joonis 4. Surmajuhtude arv Joonis 5. Suremuse üldkordaja 1000 elaniku kohta Joonis 6. Loomuliku iibe kordaja Joonis 7. Eesti rahvastiku vanuseline ja sooline jaotus Joonis 8. Kernu valla rahvastiku sooline ja vanuseline jaotus Joonis 9. Maksumaksjate osakaal elanikkonnast Joonis 10. Keskmine brutotulu Kernu vallas Joonis 11. Ettevõtete arv Kernu vallas Joonis 12. Välja makstud toimetulekutoetused Joonis 13. Laste arv Kernu vallas. Joonis 14. Tulekahjude arv Tabel 1. Elanike arv Kernu vallas 2 SISUKORD TABELITE JA JOONISTE SISUKORD SISUKORD MÕISTED SISSEJUHATUS 1. ÜLDANDMED 2. SOTSIAALNE SIDUSUS JA VÕRDSED VÕIMALUSED 2.1 TÖÖTURU SITUATSIOON 2.2 TOIMETULEK 2.3 KAASATUS KOGUKONNA TEGEVUSTESSE 3. LASTE JA NOORTE TURVALINE JA TERVISLIK ARENG 4. TERVISLIK ELU-, ÕPI- JA TÖÖKESKKOND 5. TERVISLIK ELUVIIS 6. TERVISETEENUSED 7. TEGEVUSKAVA (TERVISE EDENDAMISE KAVA) KASUTATUD ALLIKAD 3 MÕISTED Eesmärk: hetkeolukorra analüüsi alusel püstitatud konkreetne mõõdetav siht, mis väljendab taotletavat mõju või tulemust. Elukeskkond : koosneb füüsilisest ehk loodus- ja tehiskeskkonnast (pinnas, õhk, vesi, hooned, rajatised, teed), sotsiaal-majanduslikust keskkonnast (tööhõive, haridus, kultuur, transport, elamumajandus, tööstus, teenused, tervishoid, hoolekanne jne) ja psühho- sotsiaalsest keskkonnast (suhted kogukonnas, valitsemise tavad, poliitikakujundamise viisid jne). Elukvaliteet: inimarengut ja ühiskonna arengut mõjutavate sotsiaalsete, tervise-, majanduslike ja keskkondlike tingimuste vastastikuse koostoime tulemus. Elukvaliteet on inimestele kättesaadavate kaupade ja teenuste kvantiteedi ja kvaliteedi mõõdik. Hindamine: sekkumist puudutavate andmete süstemaatiline kogumine, analüüs ning aruandlus tulemuslikkuse, mõju ja protsessi analüüsiks eesmärgiga parandada projekti/programmi kohta käivate otsuste vastuvõtmist.
    [Show full text]
  • Talimängud 2015 Sõudeergomeeter.Pdf
    Kernu talimängud sõudeergomeeter 500m 14.02 Ruilas Kernu talimängud sõudeergomeeter Ruilas 14.02.2015 Naised: Inge Soopalu Muusika 1.41,8 1 I Ruila - 6.20,8 2 Kadi Lepik Haiba2 1.42,7 Teele Metstak 1.45,2 3 Teele Metstak Ruila 1.45,2 Martin Petoffer 1.28,7 4 Ketlin Liiv Haiba2 1.50,1 Jüri Viidik 1.33,3 5 Mirje Tombak Kohatu 1.52,8 Tõnn Elismäe 1.33,6 6 Reine Evert Haiba2 1.52,9 Liisa-Marie Lääne Ruila 1.53,7 7 II Kibuna - 6.28,8 8 Tiiu Soosaar Kibuna 1.54,9 Tiiu Soosaar 1.54,9 9 Karin Lähker Kaasiku 1.56,5 Joosep Post 1.28,5 10 Liivi Abel Haiba1 1.56,6 Marko Paavel 1.29,2 11 Unas Kaidi Laitse 1.59,1 Mihkel Lees 1.36,2 12 Anneli Aas Mõnuste 1.59,5 Katrin Pihlakas Haiba1 1.59,9 13 III K4-Kernu - 6.29,1 14 Annela Kolk Ruila 2.01,6 Mirje Tombak 1.52,8 15 Alice Alberg Kaasiku 2.02,2 Madis Kõpper 1.25,2 16 Kaisa Laur Mõnuste 2.02,3 Kert Fuks 1.29,1 17 Karen Schmidt Allika 2.03,6 Rait Raju 1.42,0 18 Kati Raju Kernu-Kohatu 2.03,7 Ester Leiten-Kukk Laitse 2.04,0 19 IV Laitse - 6.29,2 20 Enge Edovald Kaasiku 2.07,7 Kaidi Unas 1.59,1 21 Heli Märtson Laitse 2.09,6 Mattis Alliksoo 1.27,4 22 Annika Saaring Mõnuste 2.10,1 Rainer Kukk 1.28,7 23 Mari Roop Kernu-Kohatu 2.12,6 Kristjan Krimberg 1.34.0 24 Merle Kalson Mõnuste 2.19,9 Kulla-Ly Laur Laitse 2.20,7 25 V Haiba 2 - 6.31,6 26 Kristin-Kairit Sonn Laitse 2.23,7 Kadi Lepik 1.42,7 27 Impi Seppenen Haiba1 3.04,5 Janar Laanemets 1.30,3 Margus Alliksoo 1.39,0 Mehed: Lauri Kaasik 1.39,6 1 Madis Kõpper Kernu-Kohatu-Kustja 1.25,2 Margus Vinnal Muusika 1.26,5 2 VI Haiba 1 - 6,38,1 3 Kuldar Paju Haiba1 1.27,1
    [Show full text]
  • ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas
    ESTONIA • VIRO Travel Guide • Matkaopas www.visitharju.com www.visitestonia.com Welcome to the Harju County, Arvoisa vieras, dear guest! tervetuloa! The Harju County is the county, where lies the capital of Estonia. Harjumaan maakuntaan kuuluu pääkau- Around 40 % of Estonia’s population lives in the Harju County and punki Tallinna. Maakunnassa elää 40 % most of Estonia’s business, science and culture take place here. But Viron asukkaista ja suurin osa liike-elämästä, to us, who live in this county, it is most importantly our home. We tieteestä ja kulttuurista on keskittynyt tänne. are very proud of our home county. Mutta meille harjumaalaisille on kaikkein Come to visit us. You will no doubt find that every visit here dif- tärkeintä, että se on kotimme. Olemme ylpeitä fers from the previous one and you can always discover some- kotiseudustamme. thing new and fascinating. The business traveller will find a fast Tulkaa meille kylään. Voin luvata jo etukäteen, and dynamic economy; sportsman a great place to practice että jokainen käynti saattaa olla erilainen ja aina all kinds of activities, and cultural tourist will enjoy the variety voi kokea jotain uutta. Liikematkailija kohtaa of local cultural scene from song festivals to modern clubs. nopealiikkeisen ja dynaamisen talousilmaston, Those keen on history will find Padise with its monastery urheilija paikan harrastukselleen, täällä on vilkasta ruins, lots of manors and churches and Tallinn Old Town full kulttuurielämää laulujuhlista klubeihin. Historiasta of mystery and secrets. In the Harju County you can enjoy kiinnostuneet kohtaavat Padisen luostarin, salaperäi- both – excitment of a big town and silence of forests.
    [Show full text]
  • Elukohajärgse Kooli Määramine 2021/2022 Õppeaastaks
    KORRALDUS Saue linn 17. veebruar 2021 nr 166 Elukohajärgse kooli määramine 2021./2022. õppeaastaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tagab vald koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel selle valla haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Selleks määrab vallavalitsus igale lapsele elukohajärgse munitsipaalkooli arvestades õpilase elukoha lähedusega koolile, sama pere teiste laste õppimisega samas koolis ja võimaluse korral vanemate soovidega. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele võib elukohajärgne munitsipaalkool asuda nii selle valla haldusterritooriumil, kus on koolikohustusliku isiku elukoht, kui ka teise valla või linna haldusterritooriumil, kui sellega on nõus tolle kooli pidajaks olev valla- või linnavalitsus. Seda arvestades on Saue valla ja Tallinna linna koostöö tulemusena Tallinna Linnavalitsus andnud 10. veebruari 2021 korraldusega nr 151 nõusoleku määrata Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool 2021./2022. õppeaastal elukohajärgseks kooliks kuni 24-le Saue valla õpilasele, kes on rahvastikuregistri andmetel Saue valla elanikud. Tallinna Pääsküla Kool ja Tallinna 53. Keskkool asuvad T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool ja on seega lähimaks elukohajärgseks kooliks nendele Saue valla lastele, kelle elukoht on samuti Saue valla põhjapiirkonnas T-11 Tallinna ringtee riigimaanteest põhja pool. Lähtudes eelnevast ning võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 10 lõiked 1 ja 3 ning Saue Vallavalitsuse 13. detsembri 2017 määruse nr 5 “Elukohajärgse
    [Show full text]
  • Ruila Põhikooli 133. Lend Kernu Põhikooli Lõpetajad
    7. juuni 2013 • KERNU VALLA LEHT nr. 112 Kernu Põhikooli lõpetajad Anna-Marie Ibrus Rain Ibrus Meiry-Heleen Johanson Ainar Kauler Sireli Mihkelsoo Klassijuhataja: Pille Vanker Kernu Põhikooli lõpetajad Ruila Põhikooli 133. lend: Ander Aava Egert Eelma Karl-Eduard Heinmäe Karl Kadarik Kevin-Remy Kukk Raido Nirgi Anni-Betti Noormaa Angela Otsar Joanna Pukk Keidi Roosimäe Johhan Rosenberg Laura Vaher Helene-Elisabeth Veermäe Jüri Viidik Klassijuhataja: Ruila Põhikooli 133. lend Margit Aava 2 JUUNI 2013 VALLAVALITSUSES 2. aprillil 2013 • Otsustati OÜ-le Kagumerk diklubi Edur teede sulge- püstitamiseks aadressil Poh- 15.07.2013 ja idapiirkon- sikelamuks Kohatu külas anda üürile Kernu vallale miseks Tallinna ralli 2013 la küla, Tuuliku AÜ 27; na torustike üleandmise Kernu Hooldekodu maa- • Otsustati anda: Haiba külas kuuluv korter kiiruskatsete korraldami- 4) kaevetööde luba Kagu- tähtaega kuni 15.08.2013. üksusel; - ehitusluba üksikelamu aadressil Sireli tee 6-8. seks 10. ja 11. mail 2013. merk OÜ-le kaevetööde te- Tuletõrjevee mahutite üle- 2) ehitusload: püstitamiseks aadressil • Anti luba Kernu Valla Rah- • Seoses teede konstrukt- gemiseks Haiba külas Haiba andmise tähtaja muutmise - üksikelamu püstitamiseks Ruila küla, Ruila SÜ 13; vamajale avaliku ürituse siooni nõrgenemisega ke- ühisveevärgi ja –kanalisat- taotlust pidas vallavalitsus aadressil Ruila küla, Ruila - kirjalik nõusolek abihoo- “Jüriöö matk, jooks ja lõke” vadise pinnase sulamise siooni ehitustöödel (projek- põhjendamatuks. SÜ 7, ne püstitamiseks aadressil korraldamiseks
    [Show full text]
  • Haiba Ja Kernu Kooli Ajalooraamat Kuni Aastani 1929 Läbi Ajaloolise Tausta
    Kernu Põhikool Haiba ja Kernu kooli ajalooraamat kuni aastani 1929 läbi ajaloolise tausta uurimistöö Koostas: Jaanika Liiv 9. klass Juhendaja: Virve Õunapuu õpetaja Kernu 2016 SISUKORD 1. Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 2. Ajalooline taust ............................................................................................................ 4 2.1 Koolihariduse ajatelg alates XVII sajandist .......................................................... 4 2.2 Haridus XVIII sajandil .......................................................................................... 6 2.2.1 Talurahvakoolid Hageri kihelkonnas XVIII saj. lõpus ............................... 8 2.3 XIX sajand ............................................................................................................. 9 2.3.1 Kernu kool 1857. a .................................................................................... 10 2.4 Õppetöö vormid ja sisu Põhja-Eesti külakoolides 19. sajandi teisel kolmandikul ............................................................................................................................... 10 2.4.1 Koolmeistite ettevalmistamine 19. sajandil ja 20. sajandi algul ............... 11 2.5 Haridus venestamise ajajärgul ...............................................................................12 2.6 Koolid iseseisvas Eestis ....................................................................................... 13 3. Haiba ja
    [Show full text]
  • Kernu Valla Arengukava 2014-2020
    KINNITATUD Kernu Vallavolikogu 18. septembri 2014 määrusega nr 9 Kernu valla arengukava aastateks 2014- 2020 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................. 3 I OLULISEMAD ARENGUD PERIOODIL 2003-2014 ............................................... 4 II VÄLISKESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................ 6 3.1 Poliitilised tegurid ................................................................................................ 6 3.2 Majanduslikud tegurid ....................................................................................... 10 2.3 Sotsiaalsed tegurid ............................................................................................. 17 III VALLA ÜLDINE KIRJELDUS ............................................................................ 23 3.1 Kohaliku omavalitsuse korraldus ....................................................................... 24 3.2 Valdkondlik areng ............................................................................................. 25 3.3 Teenuste korraldus ............................................................................................ 26 IV ARENGUSTRATEEGIA ...................................................................................... 29 V TEGEVUSKAVA ................................................................................................... 33 VI ARENGUKAVA RAKENDAMINE ....................................................................
    [Show full text]
  • KERNU VALLA LEHT Nr. 116 2 VEEBRUAR 2014 OMA VALD Vallavalitsuse Istungitel 3
    O M A VA L D Veebruar 2014 KERNU VALLA LEHT nr. 116 2 VEEBRUAR 2014 OMA VALD Vallavalitsuse istungitel 3. detsembril 2013 » Otsustati esitada volikogule otsuse tes 2014. aastal: eelnõu AMC Audit OÜ määramiseks » Korraldati jäätmevedu. » Vaadati läbi Keskkonnaameti poolt 1) õppekoha tegevuskulude arvestuslik Kernu valla 2013. a majandusaasta edastatud taotlus ja peeti võimalikuks maksumus ühes kuus ühe õpilase kohta audiitoriks. jäätmeloa andmine OÜ-le Egesten » Otsustati kooskõlastada OÜ järgnevalt: » Otsustati anda raieluba puude raiu- Transport olmejäätmete veoks Harju Järelpinge Inseneribüroo poolt esitatud Kernu Põhikool 242,55 eurot; miseks Kohatu külas Vanaoti ja Vana- maakonnas. Maantee nr 9 Ääsmäe-Haapsalu- » Korraldati jäätmevedu. Ruila Põhikool 134,15 eurot, mardi maaüksustel. Rohuküla km 6,4 Töökmani silla ja 2) lasteasutuse majandamiskulude, per- pealesõitude remondi tööprojekt (töö sonali töötasu ja sotsiaalmaksu ning » Otsustati anda raieluba korteri- » OÜ Järelpinge Inseneribüroo taot- » Anti MTÜ-le Sirtsucamp luba pro- nr 206). Projekteerimistingimused ja õppevahendite kulu arvestuslik maksu- ühistule Ruila 37 ühe kuuse raiumiseks leb vee erikasutusluba seoses Töök- jektlaagri korraldamiseks Kernu külas ehitusloa annab Maanteeamet. mus ühes kuus ühe lapse kohta Haiba Ruila külas Mõisapargi maaüksusel. manni silla ümberehitamisega teras- Raua talu territooriumil ajavahemikul lasteaias Riisikas 263,99 eurot. » Määrati maaüksustele järgmised torusillaks. Vee erikasutusloa annab 15.06.-20.07.2014. Korraldus 511. lähiaadressid: välja Keskkonnaamet. Veeseaduse § 3² » Otsustati anda ehitusluba elamu lg 5 p 1 kohaselt on vajalik ka kohaliku püstitamiseks Metsanurga külas Mäli- » Otsustati maksta lasteaiatoetust » Otsustati moodustada Kibuna omavalitsuse arvamus. vere kinnistul. 1) Kustja külas Sipametsa ühele taotlejale 15,34 eurot ja sotsiaal- külas Kotka AÜ 13 katastriüksus maa (29701:006:0311) ja Sipapõllu Otsustati anda nõusolek OÜ-le Järelpinge teenuse toetust ühele puudega lapsele ostueesõigusega erastamiseks.
    [Show full text]
  • Jahipiirkonna Nimi)
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr HJR-3 Külmallika, JAH1000343 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Varbola Jahiselts 1.2. Registrikood 80276791 1.3. Aadress Orgita 3, Orgita küla, Märjamaa vald, 78313 Raplamaa 1.4. Esindaja nimi Illar Heinsaar 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5233432 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Uno Treier 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4841181,5149565 Faksi number 4855798 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Taimar Ala Ametinimetus Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse alal regiooni juhataja ülesannetes 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Illar Heinsaar Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti nimetus/ Linnuraba Looduskaitseala 1.Inimeste viibimine on keelatud Kustja sihtkaitsevööndis 1.veebruarist - 30.maini. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 1/2 6.1.
    [Show full text]