„Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

„Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine Orissaare Vallavolikogu määruse nr 78 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi, Läägi, Metsaküla, Mäebe, Neeme, Odalätsi, Oju, Pajumõisa, Pidula, Rannaküla, Rootsiküla, Sepise, Tagamõisa, Tammese, Tohku, Undva, Vaigu, Varkja, Vedruka, Veere, Viki, Vilsandi, Virita, Üru külad ja Kihelkonna alevik. 5. Kuressaare Ida-Niidu Lasteaia teeninduspiirkond on Kuressaare linn ja Abruka, Kasti, Keskranna, Kärdu, Laheküla, Lilbi, Muratsi, Mändjala, Paimala, Parila, Praakli, Sikassaare, Tahula, Upa, Vaivere ja Vatsküla külad ning Kudjape ja Nasva alevikud. 6. Kuressaare Pargi Lasteaia teeninduspiirkond on Kuressaare linn ja Abruka, Kasti, Keskranna, Kärdu, Laheküla, Lilbi, Muratsi, Mändjala, Paimala, Parila, Praakli, Sikassaare, Tahula, Upa, Vaivere ja Vatsküla külad ning Kudjape ja Nasva alevikud. 7. Kuressaare Ristiku Lasteaia teeninduspiirkond on Kuressaare linn ja Abruka, Kasti, Keskranna, Kärdu, Laheküla, Lilbi, Muratsi, Mändjala, Paimala, Parila, Praakli, Sikassaare, Tahula, Upa, Vaivere ja Vatsküla külad ning Kudjape ja Nasva alevikud. 8. Kuressaare Rohu Lasteaia teeninduspiirkond on Kuressaare linn ja Abruka, Kasti, Keskranna, Kärdu, Laheküla, Lilbi, Muratsi, Mändjala, Paimala, Parila, Praakli, Sikassaare, Tahula, Upa, Vaivere ja Vatsküla külad ning Kudjape ja Nasva alevikud. 9. Kuressaare Tuulte Roosi Lasteaed teeninduspiirkond on Kuressaare linn ja Abruka, Kasti, Keskranna, Kärdu, Laheküla, Lilbi, Muratsi, Mändjala, Paimala, Parila, Praakli, Sikassaare, Tahula, Upa, Vaivere ja Vatsküla külad ning Kudjape ja Nasva alevikud. 10. Kärla Lasteaia teeninduspiirkond on Anepesa, Arandi, Hirmuste, Jõempa, Kandla, Karida, Kogula, Kuuse, Kõrkküla, Käesla, Kärla-Kirikuküla, Kärla-Kulli, Mõnnuste, Mätasselja, Nõmpa, Paevere, Paiküla, Sauvere, Sõmera, Ulje, Vendise, Vennati külad ning Kärla alevik. 11. Lümanda Lasteaia teeninduspiirkond on Atla, Austla, Eeriksaare, Himmiste, Jõgela, Karala, Kipi, Koimla, Koki, Koovi, Kotlandi, Kuusnõmme, Leedri, Lümanda, Lümanda-Kulli, Metsapere, Mõisaküla, Riksu, Taritu, Vahva, Vana-Lahetaguse, Varpe, Viidu külad. 12. Mustjala Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Jauni, Järise, Kiruma, Kugalepa, Küdema, Liiküla, Liiva, Merise, Mustjala, Ninase, Ohtja, Paatsa, Pahapilli, Panga, Rahtla, Selgase, Silla, Tagaranna, Tuiu, Vanakubja, Võhma külad. 13. Orissaare Lasteaia teeninduspiirkond on Ariste, Arju, Haapsu, Hindu, Imavere, Jaani, Järveküla, Kalma, Kareda, Kavandi, Kuninguste, Kõinastu, Laheküla, Liigalaskma, Liiva, Maasi, Mehama, Mäeküla, Orinõmme, Pulli, Põripõllu, Randküla, Rannaküla, Raugu, Saikla, Salu, Suur-Pahila, Suur-Rahula, Taaliku, Tagavere, Tumala, Võhma, Väike-Pahila, Väike-Rahula, Väljaküla, Ööriku külad ja Orissaare alevik, Laimjala valla haldusterritooriumil asuvad Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina ja Üüvere külad, Pöide valla haldusterritooriumil asuvad Ardla, Are, Iruste, Kahutsi, Kakuna, Kanissaare, Keskvere, Koigi, Kõrkvere, Kärneri, Kübassaare, Leisi, Levala, Metsara, Mui, Muraja, Neemi, Nenu, Oti, Puka, Pöide, Reina, Sundimetsa, Talila, Tornimäe, Ula, Unguma, Uuemõisa, Veere ja Välta külad. 14. Pihtla Kool teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 15. Pärsama Lasteaia teeninduspiirkond on Angla, Aru, Aruste, Asuka, Hiievälja, Jõiste, Kaisa, Karja, Koiduvälja, Koikla, Kopli, Külma, Laugu, Liiva, Linnaka, Linnuse, Luulupe, Lõpi, Meiuste, Metsaääre, Metsküla, Moosi, Mujaste, Murika, Mätja, Nava, Nihatu, Nurme, Nõmme, Oitme, Paaste, Pamma, Pammana, Parasmetsa, Peederga, Poka, Purtsa, Pärsama, Pöitse, Ratla, Roobaka, Räägi, Selja, Soela, Tareste, Tiitsuotsa, Triigi, Tutku, Tõre, Täätsi, Veske, Viira, Õeste külad ja Leisi alevik. 16. Salme Lasteaia teeninduspiirkond on Anseküla, Easte, Hindu, Imara, Järve, Kaimri, Kaugatoma, Lahetaguse, Lassi, Lõmala, Lõu, Länga, Läätsa, Metsalõuka, Mõisaküla, Möldri, Rahuste, Suurna, Tehumardi, Tiirimetsa, Toomalõuka, Ula, Vintri, Üüdibe külad ja Salme alevik, Torgu valla haldusterritooriumil asuvad Hänga, Iide, Jämaja, Kaavi, Kargi, Karuste, Kaunispe, Laadla, Lindmetsa, Lõupõllu, Läbara, Lülle, Maantee, Mõisaküla, Mõntu, Mäebe, Mässa, Ohessaare, Soodevahe, Sääre, Tammuna ja Türju külad. 17. Tornimäe Lasteaia teeninduspiirkond on Ardla, Are, Iruste, Kahutsi, Kakuna, Kanissaare, Keskvere, Koigi, Kõrkvere, Kärneri, Kübassaare, Leisi, Levala, Metsara, Mui, Muraja, Neemi, Nenu, Oti, Puka, Pöide, Reina, Sundimetsa, Talila, Tornimäe, Ula, Unguma, Uuemõisa, Veere, Välta külad. 18. Valjala Lasteaia teeninduspiirkond on Ariste, Jursi, Jõelepa, Jööri, Kalju, Kallemäe, Kalli, Kogula, Koksi, Kuiste, Kungla, Kõnnu, Kõriska, Lööne, Männiku, Nurme, Oessaare, Põlluküla, Rahu, Rannaküla, Röösa, Sakla, Siiksaare, Turja, Tõnija, Undimäe, Vanalõve, Veeriku, Vilidu, Võrsna, Väkra, Väljaküla külad ja Valjala alevik. .
Recommended publications
  • Politsei Tabas Kuressaares Korteripeolt 15 Purjus Last Üks Nooruk Ähvardas Marientali De Patrullidega, Kuna Maja Seestpoolt Lukku,” Rääkis Sikk Su Alkoholi
    “Ükskord Riigigümnaasium lindilõikamise ootel LK 2 • Kauneimad kodud: suur fotogalerii LK 6-8 nägin rada ainult läbi Taasiseseisvumis- prillidel päeval heiskame olevate riigilipu! väikeste pilude.” KUUEAASTANE Järgmine Saarte Hääl MOTOSPORTLANE ilmub laupäeval, 21.08 NIKLAS JOHANSON LK 4 Neljapäev, 19. august 2021 • Nr 135 (5389) • Hind 1,20 € VÄLJAKUTSELE KÕIK VABAD JÕUD: Politseil oli alust arvata, et tegemist tuleb suure hulga alkoholi tarvitanud noortega. Nii oligi. FOTOMONTAAŽ / LIINA ÕUN Politsei tabas Kuressaares korteripeolt 15 purjus last Üks nooruk ähvardas Marientali de patrullidega, kuna maja seestpoolt lukku,” rääkis Sikk su alkoholi. Aga oli ka neid, kes olid räägitud. Lugu ise oli Siku sõnul vägagi korterelamu kolmandal korrusel ukse ees oli kümmekond Marientali operatsioonist. jõudnud ära juua pudeli või rohkem.” õpetlik. Esmaspäeva pealelõuna ja õh- peetud peol aknast alla hüpata. jalgratast. Siiski õnnestus politseil Leiti ka sigarette ja e-sigaret. Siku tupoolik tunduvad olevat üsna süütu “Tuppa astudes oli tunda tugevat “Et oleks nende lastega ust lõhkumata korterisse sõnul võib arvata, et üht-teist jõudsid aeg, mil poleks nagu erilist põhjust las- alkoholilõhna,” ütleb politsei. seal jõudu tegeleda,” põh- pääseda ning üsna pea noored ka tualetipotist alla lasta. te tegemisi kontrollida, midagi taolist jendas Sikk, viidates, et oli saabus kohale ka korteri Tabatud noored viidi politseijaos- eeldaks pigem nädalavahetuselt. alust arvata, et tegemist tu- omanik. Pidutsejate vanus konda, koostati protokollid ning lapse- Tõenäoliselt mängis korterisse ko- Kadri Häng-Nuum, Raul Vinni leb suure hulga alkoholi tar- jäi vahemikku 13–17, ena- vanemad tulid võsukestele järele. gunemisel oma rolli vihmane ilm. [email protected] vitanud noortega. masti oli tegu 13–15-aastaste- Pealtnägijate sõnul käisid lapsevane- “Muidu oleks nad võib-olla kuskil Esmalt tabati trepikojast kaks ga.
    [Show full text]
  • AIP Estonia AD 2.EEKE-1 08 NOV 2018
    eAIP Estonia AD 2.EEKE-1 08 NOV 2018 EEKE — Kuressaare EEKE AD 2.1 LENNUVÄLJA EEKE AD 2.1 AERODROME LOCATION ASUKOHAINDEKS JA NIMI INDICATOR AND NAME EEKE — Kuressaare EEKE AD 2.2 LENNUVÄLJA EEKE AD 2.2 AERODROME GEO- GEOGRAAFILISED JA GRAPHICAL AND ADMINISTRATIVE ADMINISTRATIIVANDMED DATA ARP koordinaadid ja asukoht 581348N 0223034E 1 lennuväljal 1237 m / 173° MAG lävest 17, radade ristumiskohas. ARP coordinates and site at AD 1237 m / 173° MAG FM THR 17, on the INT of RWYs. Suund ja kaugus Kuressaarest 2 Direction and distance from Kures- 1.5 NM SSE FM Kuressaare saare Kõrgus merepinnast / Keskmine 3 kõrgeim temperatuur 15 ft / 21.0 °C Elevation / Reference temperature Geoidi hälve lennuväljal 4 66 ft Geoid undulation at AD MAG VAR / Aastane muutus 5 7° E (2015) / +0.2° MAG VAR / Annual change Lennuvälja haldaja, aadress, telefon, Aadress: AS Tallinna Lennujaam Kuressaare lennujaam telefaks, e-mail, AFS, URL Roomassaare 1 AD operator, address, telephone, 93815 Kuressaare telefax, e-mail, AFS, URL ESTONIA 6 Tel: +372 45 30 313 Faks: +372 45 30 340 E-post: [email protected] AFS: EEKEZTZX URL: www.kuressaare-airport.ee Lubatud liikluse liigid (IFR/VFR) 7 IFR/VFR Types of traffic permitted (IFR/VFR) Märkused Ei ole 8 Remarks NIL EEKE AD 2.3 TÖÖAJAD EEKE AD 2.3 OPERATIONAL HOURS Lennuvälja haldaja MON-FRI : 0700-1500 (0600-1400) AD operator 1 Lennuvälja tööaeg Sama mis p 8. AD Operational hours Same as p 8. Toll ja migratsioon 2 MON-SUN: 0600-2000 (0500-1900) Customs and immigration Tervishoid MON-FRI: 0600-1600 (0500-1500); 3 Health and sanitation SAT-SUN: 0600-1500 (0500-1400) AIS Briifing Olemas self-briifingu kasutamisvõimalus või teenust osutab ATS.
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Kaarma Kogukonna Põhimäärus
    Väljaandja: Saaremaa Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 08.06.2020 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 05.06.2020, 60 Kaarma kogukonna põhimäärus Vastu võetud 28.05.2020 nr 20 Määrus kehtestatakse Saaremaa Vallavolikogu 8. detsembri 2017. a määruse nr 15 „Saaremaa valla põhimäärus“ § 40 lõike 3 alusel. § 1. Kogukonna nimi ja piirid (1) Kogukonna nimi on Kaarma kogukond (edaspidi kogukond). (2) Kogukond on Saaremaa valla (edaspidi vald) territooriumil ja koosseisus Saaremaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kinnitatud põhimääruse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel tegutsev piirkondlik üksus, mille eesmärk on kohaliku initsiatiivi ja identiteedi hoidmine, elanike kaasamine kohaliku elu küsimuste otsustamisse ning piirkondlike huvide esindamine valla ülesannete täitmisel. (3)Kogukonna haldusterritoorium on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla haldusterritoorium ning kogukonna piir on valla õiguseellaseks Lääne-Saare vallaks ühinenud Kaarma valla piir. § 2. Kogukonna sümboolika (1)Kogukonnal võib olla oma lipp ja vapp, mida kasutatakse piirkonna sümboolikana. (2) Vappi on lubatud kasutada: 1) kogukonnakogu dokumentidel; 2) kogukonna autasudel ja meenetel; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. (3) Kogukonna lippu on lubatud kasutada: 1) piirkonna üritustel; 2) valla üritustel piirkonda esindades; 3) muudel juhtudel kooskõlastatult kogukonnakoguga. § 3. Kogukonnakogu (1)Kogukonna elanike esinduskoguks on kogukonnakogu, mis moodustatakse ja tegutseb käesolevas põhimääruses sätestatud korras. (2)Kogukonnakogu volituste aeg on võrdne volikogu volituste ajaga. § 4. Kogukonnakogu moodustamine (1)Kogukonnakogul on 11 liiget. (2)Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel valitud volikogu liige on tema nõusolekul elukohajärgse kogukonnakogu liige. Sellisel juhul on kogukonnakogu liikmete arv volikogu liikmete arvu võrra käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitust suurem. Isik annab kirjaliku nõusoleku osalemaks kogukonnakogu töös.
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • (Silurian) Conodont Biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a Correlation with Britain
    Journal of’ Micropalaeontology, 17: 33-50. 0262-821)</98 $10.00 0 1998 British Micropalaeontological Society. Upper Wenlock to Lower Piidoli (Silurian) conodont biostratigraphy of Saaremaa, Estonia, and a correlation with Britain VIIVE VIIRA’ & RICHARD J. ALDRIDGE’ ’ Institute of Geology, Estonia Avenue 7, EE0105 Tallinn, Estonia. Department of Geology, University of Leicester, Leicester LEI 7RH, UK ABSTRACT - The closely related conodonts Ozarkodina bohemica, 0. snajdri and 0. crispa form a clade that provides useful biostratigraphical indices through the upper Silurian. Collections from boreholes and surface outcrops on Saaremaa and from a borehole at Kolka, Latvia, contain new morphotypes of 0. bohemica and 0.crispa. A new subspecies, 0. snajdriparasnajdri, is also distinguished, occurring above 0. crispa in the Kuressaare and lowermost Kaugatuma stages. Evidence from conodonts and other fossils; primarily chitinozoans, ostracods and ichthyoliths, can be used to correlate the upper Silurian succession of Saaremaa with those of the Welsh Borderland and Gotland, although some problems remain to be solved. The microfossil distribution suggests that there may be a major break at the base of the Ludlow Bone Bed Member at Ludlow, equivalent to the Kuressaare Formation on Saaremaa. J. Micropalaeontul. 17(1): 33-50, April 1998. INTRODUCTION display frequent discontinuity surfaces, mud cracks, ripple The study of the Silurian rocks of Estonia dates back to the last marks and trace fossils. Abundant stromatolites and oncolites century, with the establishment of a Lower Palaeozoic occur, but the Fauna is restricted to eurypterids, thelodonts and stratigraphical scheme by Schmidt (1858). Details were added conodonts. The Paadla Formation is 26-32 m thick and consists in the earlier part of this century, and more recently scientific of detrital biomorphous and biohermal stromatoporoid-coral investigations have been considerably advanced by a group of limestones, dolomites and mark.
    [Show full text]
  • 130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
    L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
    [Show full text]
  • COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
    19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Lümanda Majas Käivad Hoogsalt Sisetööd
    Saaremaa Teataja Nr 6 II aastakäik Neljapäev, 4. aprill 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarve teeb Prügi põletamine Huviharidus- head ideed kiirelt teoks saastab sinu aiaviljad konverentsil anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 Avaneb projekti- toetuste taotlusvoor Lümanda Majas Mittetulundustegevuse toetamise projekti- toetuste 2019. aasta taotlusvoor on avatud 1. aprillist kuni 18. aprillini kell 16.00. Toetust antakse kogukonna ja valla arengule suunatud tegevuste/ürituste toetamiseks ning samuti käivad hoogsalt teiste rahastamisallikate kaudu esitatavate pro- jektide omafinantseeringu katmise toetamiseks. Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema suunatud valla elanikele ja/või esindama valda laiemale üldsusele väljaspool valla halduster- sisetööd ritooriumi. Maksimaalne toetussumma taotluse kohta on 3000 eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projekti eelarvest ja kaasrahastatava omafinant- seeringu toetamise korral 85% minimaalsest omafinantseeringust. Enne toetuse esitamist tehtud kulutused ei ole toetuskõlblikud. Projektitoetust antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus- ja teadustegevus; külaelu arendami- kodumajandusklassis, et ehitustööd ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- kulgevad majas plaanipäraselt. Foto: Valmar Voolaid suskaitsealane
    [Show full text]
  • JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr 20
    Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 20 Pihtla, JAH1000049 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pihtla Jahiselts 1.2. Registrikood 80034993 1.3. Aadress Püha küla, Pihtla vald, Saare maakond, 94117 1.4. Esindaja nimi Rain Metsmaker 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5283100 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Riho Mägi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kasti MKA Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määruse nr 251 § 4 lg 3, § 5 lg 1 ning Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. • Kaitsealal on keelatud jalgrattaga piirangu sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukite liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud kirjeldus teid ja parklaid.
    [Show full text]
  • Kaarma Valla Üldplaneering
    ERKAS Pärnu Instituut OÜ Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING Osaline kehtestamine Kaarma Vallavolikogu 07.07.2010 määrusega nr 9 Kuressaare-Pärnu 2008/2010 ERKAS Pärnu Instituut OÜ / Kaarma Vallavalitsus KAARMA VALLA ÜLDPLANEERING EESSÕNA Kaarma valla üldplaneeringut on koostatud pikalt. Üldplaneering algatati kui Kaarma ja Kuressaare vallad ühinesid. Üldplaneering algatati Kaarma Vallavolikogu 20.10.2000. a otsusega nr 68. 31.01.2007 algatas Kaarma Vallavolikogu otsusega nr 10 üldplaneeringuga kavandatud tegevustele keskkonnamõju strateegilise hindamise. 29.06.2009 kiitis Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon oma kirjaga HLS 6-8/14399 Kaarma valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heaks. 23.09.2009. otsusega nr 68 algatas Kaarma Vallavolikogu Kuressaare linna ja Kaarma valla ühisplaneeringu. Käesolev üldplaneering on koostatud selliselt, et planeeringupõhilahendused ei hõlma ühisplaneeringuga planeeritavat ala. Järgnevad üldplaneeringu lahendused on eelneva pika ja põhjaliku töö täiendatud tulem, kus kaalutlemise ja mõjude hindamise tulemusena leiti parimad lahendused säästvaks ja tasakaalustatud arenguks. Kaarma valla üldplaneering1 valmis Kaarma valla ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. Planeeringu koostamisel on kasutatud ka 2003. aastal koostatud Saare maakonna rannaalade tsoneeringu2 tulemusi. Planeeringu koostamisel osales töögrupp: Margus Mägi Kaarma vallavanem; Aare Saar Kaarma valla arengu peaspetsialist; Urmas Sepp Kaarma valla abivallavanem; Peeter Tammai Kaarma valla planeerimis-
    [Show full text]