ISSN 0235-0351 * Balti Riikide Ja Põhjamaade Raamatukogude

ISSN 0235-0351

* Balti riikide ja Põhjamaade raamatukogude koostööst * Teadusraamatukogude ülesanded praegu ja tulevikus * Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas * Viljandi Kultuurikolledži raamatukogu Tere, kolleeg!

Pikale, külmale ja vihmasele kevadele järgnenud kuum päikeseline suvi pakkus kindlasti kõigile võimaluse end EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU korralikult välja puhata ning uueks tööaastaks jõudu koguda. Ometi tõi see meile ka harjumatult tugevaid tuuli, äikesevihmu, EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING torme ja trombe. Need laastaid metsi, lõhkusid elektriliine, viisid majadelt katuseid. Meie raamatukogunduses ja selle ümber on valitsenud sama 4/2001 kuum ja äikeseline kliima. Lugejate ning väljastpoolt vaatajate arvamused sellest, milliseid raamatukogusid Eestis vajatakse, ning mida ja kui palju nad peavad sisaldama, on märgatavalt Toimetuse kolleegium: erinevad. Ja mida kaugemal see arvaja raamatukogust asub AIRA LEPIK (loe: mida enam aastaid ta pole tegelikult raamatukogu tee REET OLEVSOO URVE TÕNNOV nuseid kasutanud või mida kõrgemal ametipostil ta istub), TIIU VALM seda kindlam on ta endas. Haldajad tahavad vähendada ANNE VALMAS raamatukogude ülalpidamiskulusid. Lugejate ootused ja soo vid erinevad lähtuvalt vanusest, haridusest, ametist ja paljust Tegevtoimetaja/Editor ENE RIET muust. Kompromissi leidmine kõigi nende soovide vahel on Toimetaja MAIRE LIIVAMETS raamatukogutöö igapäevaküsimus. Toimetaja ELLEN ARNOVER Ja kas see on üldse võimalik? Kujundus KERSTI TORMIS Kaanefotod: Ometi võib raamatukogudele ette heita ka passiivsust. Seda PEETER KÜMMEL/"Sakala" eriti oma kogude tutvustamisel ning lugejaile (ka poten- BOLESLAV TŠENJAVSKI tsiaalseile) uute võimaluste selgitamisel. Kui võimlasuuruse Esikaanel Viljandi Kultuurikolledži raamatukoguga kooli kirjandusõpetaja käsib lastel tunnis hoone arutlemiseks lugeda raamatut, mida selle kooli raamatukogus Tagakaanel Tartu Ülikooli Raamatu ei leidu, või sama kooli ajalooõpetaja kirjutada referaadi teemal, kogus kasutatava klassifikatsiooni mille kohta materjali pole? Kui teadlane käib vajalikku eriala Allgemeines Repetorium... köited ajakirja lugemas välismaa raamatukogus, teadmata, et seesama ajakiri, kalli raha eest ostetuna, on olemas lähemalgi Aadress/Address: 15189 Tallinn ja sealjuures veel nii paberil kui elektrooniliselt? Kas pidada Tõnismägi 2 seda õpetaja või teadlase või raamatukoguhoidja tegemata Eesti Rahvusraamatukogu jätmiseks? «Raamatukogu» toimetus Raamatukoguhoidjad haldavad infot. Sellega, kui täielikult tel. (372) 630 7128 ja täpselt ning millisel kujul seda nii Riigikogu liikmeile kui faks (372) 631 1410 kohalikele juhtidele soovitame, mõjutame langetatavat otsust. elektronpost: [email protected] Raamatukogude lugejaile aga vastuvõetut selgitades (õiget kodulehekülg eesti ja ingl. k.: kirjandust kätte andes) aitame ellu viia vajalikke uuendusi. http://www. nlib.ee/anded/rk/ Raamatukogu võib olla elu keskpunkt. indexrk.html Näidakem üles initsiatiivi ja elu muutub. http://wivzv.nlib.ee/anded/rk/ iindexrk.html Palju jõudu soovides ISSN 0235 - 0351 Ilmub 6 korda aastas Sisukord

■ AVAVEERG Kes on hea raamatukoguhoidja? Andres Langemets 4 ■ PÄEVAKORRAL - KOOLIRAAMATUKOGU Viljandi Kultuurikolledži raamatukogu Ene Trallmann 5 ■ TEADUSRAAMATUKOGU Teadusraamatukogude ülesanded praegu ja tulevikus Esko Häkli 7 Valgustusajastust pärit liigitussüsteem Ljudmila Dubjeva 9 ■ RAAMATULUGU Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas Urve Sildre 13 ■ EESTI MÕTTELUGU Märgid eesti mõtteloos Kaie Kotov 16 ■ STATISTIKA Eesti rahva-, eriala ja teadusraamatukogud 2000. aastal Heli Priimets 18 ■ RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 21 Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduste osakonna 2001. aastal lõpetanud 25 ■ KÜSI JULGESTI! Balti riikide ja Põhjamaade raamatukogude koostööst 26 Anita Goldberga, Audrone Glosiene, Tomas Lidman, Lisbeth Christensen, Tiiu Valm ja Meeli Veskus ■ RAAMATUKOGU TURUEDUKUS Partnerlus raamatukogu turunduses Aira Lepik 28 ■ ARVUSTUS Kuidas elada ja kuidas elada valega? Rein Ruutsoo 30 ■ LUGEJA ARVAB Mida võib arhiividest ERRB jaoks leida? Kaljo Veskimägi 34 ■ EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING Konverentsi "Libraries in Knowledge-Based Society" kava 36 ■ SÕNUMID Õnnitleme: Tiiu Valmile Mäkelä medal 39 Niine Rattik - 50 aastat raamatukogutööl Arda-Maria Kirsel - 75 Elli Lipstok - 75 Mälestame: Urvi Puusepp 40 Liivi Zillmer Rein Kull ■ SUMMARY 41 AVAVEERG tajale lihtsalt sotsvõistluse manipuleerimine ning rahast. tulema oma saa mõnevõrra nõukogude kogutöötajate edasi. neil raamatukoguinimeselt, mise desse üksnes õige laenutajate suurusest, garanteerima aastas Muuseumitöötaja õndsas tatiivsete ikka kogunduses Minu mad-kõrvad matu naril hoidjana, kuud võiks mitte detakse Mulle Minu Muuseumidele Naiivne

ANDRES RAAMATUKOGUHOIDJA? K

põhimõte.

põhifinantseerimine endiselt

käib

või

eelarvesse

on müüakse eluala Sain

nii- nii sügavaks

paista. inertsist ühe ülemustele

muuseumid

kas plaanimajanduse Seega

museoloogias hoidsin

teada kui tõusu

raamatukogutöötaja

ja laenutuste osalesin tarbetu,

jaatava seesugune küsimus, oluline, parameetritega. hulgast. võimu riigi

muuseumi lahti.

niimitu

suhtes es raamatukogu sovetiaegsete külastajate

töö

taolist,

Kõik Töötasin palgad

jne. on taibatud ei

pileteid.

kuigi või mulle imestuseks on

midagi Ning

LANGEMETS

hooplemiseks sõltu pikendamiseks. tulemuslikkust

vastuse. sest peab

arvnäitajatega

Küsisin erialasel

kui

Ning külastajate arvnäitajad ka

piletimüügist uut

omavalitsuse aga arvust

muuseumi mida

olulist mis kammajaa on ei

muidu

seni

pealtnäha tühistada. arvu et

peab museaali, raamatu peavara

kunagise

Samas raamatu hankima äsja hoopiski see

vaimus. kogude

kvanti selgus? kas

paarilt ega külas

tund semi mõõ püsi

pole Ikka ongi ikka

neli pu

lisa arv

sil-

on ka ka

ja ei

hea jaid, hakata nõustajaid. järele, spetsialiteedi. rühmale rima Kyra sid. teosenimesid korrastada sisuliselt vajadus aineregister lingvistika hoolikas bibliograafiaköidet. mata. tekitas sisuliste liograaf, palgati hangitakse olid ralleelselt kust kuidas koolis vastava valmistatud teeruda. hoidja hul tuid tähendab selt aga aegasäästev Ammu Arvatavasti Ajakirjas

palju

tema arvatakse. Vaja palju juhtub. või kultuuri- Roberti läbi

kes läbi

peab

pidevalt järjest

omal

andma Pikki asi kursuse selliste et

jaoks otsustustega mees, toimetamisega bibliograafiaalase

enne, keerulisem on ise

ka lugema, seda, olulisem

ei kui

jäigi vastavad ise too

"Keel

suguseid üksnes praegu Bibliograafe eesti tublisid ning nõustamine. ühtki Voldemar rohkem ajal aastaid jaga

üha ka

tundmatu

Pädev või

arusaamatusi mõnele on hakkaks sellepärast kui

ent üldbibliograafide et

tegid filoloogid. kirjandusteadus vastavaid

tööle

rohkem ainevaldkonda

teadushuvilisi et raamatukogu ja vähenenudki

asjatundlik

Oligi tekkisid jäi

ainepunktid, asi,

bibliograafe, autori- spetsialisee on. teoste nõustamine

Kirjandus" neis

suudavad

erialalisele jänni. Tartu

tegema kogu Pedas noor Milleri

maa. kohe

kui

Ilmselt tubli

koosta See raama tuleks

orien kogu

tund

üldi

ning lisa- ava

bib

Üli või aeg ette See Nii tea, pa

on ka ja ja ja

juba täna jateks vältimatut nõuab raamatukogutöötajad. tundjate mine kade enam teatmeallikat, pidevalt hul muutub aga põrmugi jaks. arv ehk öelda, suudavad tesse mitmeid, Ka kõige pigem feed. neid antikvaari sellest laenutajaks muutus dasid üksnes tuvaramud. kloostrite likud Avalike taksin Tean, Niisiis Lausa

ja bibliofiilide uskudagi. mõttetuks.

küll. See

omakorda Sellist

tundmine

on veel

kogu raamatukogud, on? peaksid nõuab kuigi hoolimata kõrval see raamatukogu

kassiiriks et

raamatukoguhoidja

asjassepühendatud

vastukaaluna ka on

ise mitmetegi ei ei raamatukogude mõnd abi.

bibliograafide

kes suuremad pidevat täiendus- Laenutuste Aga

kiivalt raamatutundmise

nende raamatukogu laenutuste

olnud suurus, huvita uute neist Neid pilgu kui

siis

Nendeks kogutavatesse mõne üha

kindlasti

nende ja

suunasid Kui

andmepanka raamatu

kahetsetav. hulgas

infokandjate

mis pääsesid

kui paratamatu, neis sisse ja kohta hoitud

mind

erialade rohkem mitmekülgsus pruugiks või oma

lugeja ürgmudeliks. keerulist, entusiastliku

ega

laenutus

kaubatund olid andmepan mõjub

orienteeru Nähtavasti

loetlemine

järelõpet.

heitnud

hulgas

saama

asjatund

tundjaks, ma on ala ja üht-teist lugejana

lugejate

uurima levides raama

olemas

väisab valda- juhen pigem

nime

korü

päris asja teos ning seda

aste. selle

aga ent või see on

ka ja

jäid ja häid abilisi. Ning eriala kirjanduses orienteerumiseks on valmis raamatukoguinimestele oma nõu ja abi pakkuma ka enamik Viljandi eriteadlasi. Sellises koostöös tead laste ja bibliograafide vahel kuju nebki too eelmainitud täiendav KULTUURIKOLLEDŽI spetsialiteet. Kirjandusinimesena teeb mulle RAAMATUKOGU aga muret rohkem ilukirjanduses orienteerumine. Või mitte mu enda orienteerumine, vaid lugejate ju hendamine ja nõustamine. Üsna ENE TRALLMANN tüüpiline tänasele Eestile on, et juhataja KOOLIRAAMATUKOGU

ükski raamatupoe müüja ei tea -

ühestki raamatust mitte midagi. Seda olen korduvalt kogenud neilt midagi küsides või vaadates kas või teoste liigitamist ja paigutust poodides. Aga segadused ilukir me tundi, raamatukogu oli avatud jandusega algavad juba kirjan Möödunust ka laupäeviti. Et teiste erialade üli dusteadlaste ja kriitikutega. Kirjas Meie raamatukogu on sama vana õpilased raamatukogus käimisest tajad on esteetilise väärtuse ena kui kool ise. Kui 1952. aastal loodi ei võõrduks, peeti osa loenguid masti asendanud müüginumbri- Tallinnas Kultuurharidusala Kool gümnaasiumis. Samuti avati meie tega ega taipa pahatihti üleüldse, klubitöö ja raamatukogunduse juures kolledži arvutiklass, kus tu PÄEVAKORRAL mida nad kirjastavad. erialaga, siis pandi alus ka raama dengid armastasid viibida hiliste Kas tänapäeva raamatukogu tukogule. Esimene sissekanne tehti õhtutundideni, võti jäigi tavaliselt hoidja jõuab ise raamatuid lugeda? inventariraamatusse 23. septembril viimase külastaja kätte. Üliõpilaste Kas ta oskab teoste väärtust võr 1952. 1960. aastal kolis kool Viljan elu oli sel ajal väga kiire - 20 mi relda ja hinnata? Järelikult - kas ta disse ja hakkas kandma Viljandi nutiga tuli jõuda ühest majast teise, suudab lugejale nõu anda? Tean, Kultuurikooli nime. Muidugi kolis külastada raamatukogu, kuulata et näiteks kirjandusõpetajad on ka raamatukogu kaasa. Asupai loeng ja kiirustada tagasi peahoo juba aastakümneid uuema kirjan gaks sai J. Tömbi plats 8, mis Eesti nesse. Selline õppekorraldus ei duse mõistmise ja seletamisega taasiseseisvumisel nimetati ümber võimaldanud kasutada lugemis jännis, olen seda mitmetel suve J. Laidoneri platsiks. 1991. aastal saali ja nii tuli enamik raamatutest kursustel koos õpetajatega ana anti koolile rakendusliku kõrgkooli laenutada. lüüsinud. Ei tea, kas enam selliseid staatus ja praegu tunneme teda Sel ajal jõudsid Eesti raamatu kursusi korraldataksegi ja kas neid Viljandi Kultuurikolledžina. kogudesse ka esimesed raamatu üleüldse proovitakse organiseerida Kuna kolledžis hakati koolitama kogude tarkvaraprogrammid. Kõi raamatukogurahvale. mitme kunstiala asjatundjaid, loo gepealt jõudis meieni Kirjasto 2000, Seega, pole tähtsust, kas lugejaid metegevuse juhendajaid ning kul- millega algul tutvusime vaid põgu ja laenutusi on palju või vähe, kas tuurijuhte, siis komplekteeriti raa salt. Tänu Kultuuriministeeriumi "Kroonikat" loetakse rohkem kui matukokku ka vastavat kirjandust. toetusele osteti raamatukokku Kir Kafkat, vaid ikka see, kuidas lugejal Raamatukogu asus kahes väikeses jasto 3000 litsents ja muretseti ka "Kroonika" käest rebida ja suunata ruumis, millest üks oli lugejate vajalik riistvara. 1997. aastal sõl ta Kafka juurde. Kui raamatu käsutuses ja teises paiknes kinnine miti ATP Tarkvara esindusega koguhoidja ise uurib peamiselt kogu. Aasta-aastalt suurenes üli leping, mis tagas meile ühe kasu "Kroonikat", siis tast suunajat ei õpilaste arv, tuli juurde uusi eri taja töökoha ja Kirjasto 3000 õppe- ole. alasid ja peagi jäi vana maja lootu versiooni õppeklassis. Ajakirjan Raamatukoguhoidja minevik oli setult kitsaks. Ruumipuuduse lee duse analüütiliseks kirjeldamiseks nõustaja oma ja ma arvan, et ka vendamiseks otsustas kooli juht osteti raamatukokku Pro-Cite and- tulevik peaks olema seesama. Aga kond raamatukogu ja raamatu meohjesüsteem. Algas automati selleks tuleb raamatukogurahvast kogunduse kateedri kolida mujale. seeritud kataloogide loomine. koolitada nõustajateks, delikaat 1994. aasta suvel korraldasime Raamatukogu täienes lisaks ostu seteks maitsesuunajateks. kolimistalgud ja sügisel avasime raamatukogu uksed Viljandi Vene dele ka ühe suure annetuse võrra. Gümnaasiumis Kesk-Kaare 17. Nimelt likvideeriti kirjastuse "Eesti Kogu panime klassituppa, lugemis Raamat" raamatukogu ja meile anti saali osa täitis aga jalutussaal. vabad käed sealt kirjandust valida. Raamatukogule eraldati 1,5 töö Saime juurde palju teatmeteoseid, kohta, teenindasime iga päev küm kunstiraamatuid, ilukirjanduse PÄEVAKORRAL - KOOLIRAAMATUKOGU ja saavad tamise klassikat, arvutiga, kolledži 100-150 armastavad kataloog Kuhugi laenutusletti panek. ja da. kaasa Raamatute Kirjasto damiseks kirjandust uued mekirjandus Avariiulitele mekirjanduse miseks, maid klassi. teavikuid. tagavara ruumi lühenenud päeval tööpäevadel 2000. jõudnud tajatel kolm jääke. mõjus sime korraliku raamatupakkide nii hoone pärssivalt kahe misele kirjandust, käigus puks koolirahvaga pidime kogule Elu olust ei te da. tekkiski

Raamatukogu kaks 1997. paljundada.

Vene teadnud

endised erialade Raamatukogu

1999.

uues

raamatukogu. köitmistöid ja kauaoodatud

ajalehed

õppeaastal

nädalaga

Paljud valvata ka

täiskohaga

aeg Nüüd tasu

kandsime 6

Lugejate kohta raamatukogu seal

aega 3000 -

veel nende üks esimene komplekteerimises ei üliõpilast. aastal

Gümnaasiumis tuba,

tundi.

kahest

meieni. muretsesime koguja riiulid,

a. lugemissaal, mida ja - võõrkeelset tutvustab

Saalis

ole

kümnele kui paigutamiseks

just et eest ruumi majas

kadus

õppejõududega muusika raamatukogu

litsentsi kaks

on avatud kulutada. augustis

külalisõppejõud

ole paljud arvuti

oli

mitte juba ja ühe

ja kus ja kadunud kirjandusesoovid tulevased

Paljundatakse

avati välja Praegu ja

sealt

materjale

kasutada paremaks suutsime

päevas arvutiklassist on raamatukogutöö

piiratud, ning teise 1. maha ajakirjad. sisustasime oli hooldada aastat ei segadikust sõnaraamatud, järk.

vajalik sõnaraamatute katuse töötajat. kolm

Arvutite tehakse septembril

kolimine,

tunnile. asjatule

Ametisse kasutamiseks.

omaette jätkunud - andmeid 12

raamatukogu pandud

kolledži kuulamiseks

üliõpilased

ühe arengule juurde

toimuski töödeldakse

kohta

lugejatele. vananenud kirjandust.

Appi tundi,

ootama, Raamatu

ruumi. hoidla

ka kolleegid, külastab

trükkida onkolm asumine

side

alla töökoha tööpäev lugejad

ostsime olemas on suurest puudu

teenin Uudis

suure

pakki kaart- 1999/ kasu

välja

ja luge

mille

kaks

tulid ja otsi teat- teat luua isegi asus ava teis aga üks lau

saa

uue

14 lõ nii nii ka

ja et ei

ja janduse poodidesse selga Mõnikord kohalike muse" võõrkeelse paisutanud. lekteerimiskulud ja "Allecto", eksemplari keelseid välja likku õppekirjandust erialale huvijuhte. sügisest kirikumuusikuid, töö talukujunduse tantsijaid, lavakujundajaid, Praegu nõudeid vate misel tihedamaks. tus tamine hiserver, Keldris jätku aga Keeratavad damiseks maks väga des, laenutata

interneti eksternatuuris Pärast Enamik

taas

spetsialiste, koostöö

tublisti antud.

lugemissaaliga

emakeelset

ainete võtta palju, arvestame ajaks

õppekirjandust, raamatukogu.

teenuseid.

elektronkataloogi. koolitatakse ei

asub

muretsemiseks umbes raamatupoodide, uude

raamatuid kus ole

kogust ka "Accendo" tuleb hariduse

raamatuäride Statsionaarses

raamatukogutöötajaid, uurimisretkele kaupa koju. kirjanduse kasutame

Nii

sest

eripära

metallriiulid ruumi

kõiki õppejõududega Kogu võimalik ka

Põhiliselt toimub

Kolimise majja

Tallinna ja

oleme hankida, 280, ka

kolledžis

teavet raamatukogu

rahvamuusikuid, asub

kõigile

lavavalgustajaid,

levimuusikuid rahvusliku

Eestikeelse Fotol

endal

teavikuid päris üliõpilast.

meil

komplekteeri kaugõppes kolimist

kokku see ühenduse ja kvaliteedile.

ja kalleid ostnud

käigus keldriruumi- kirjete raamatulifti.

ei eestikeelset hankimisel

Viljandi

"Krisosto- tänapäeva teenuseid.

on kasutame samuti kasutame

näitlejaid, raamatu suur lihtsalt sest vaja ole õppes

suureks minna. õpetata "Teegi"

aitavad

komp- tekkinud

hoida.

Eestis

võõr

muu sises

pike

Igale käsi kott

ühe

taas kultuurikolledži kir

põ-

pi on

ja ei ei

suurtest keelse pöörduda saime ostmiseks. koolipoolne semplaarsust. hendanud ruumikitsikust, praegu jaoks meid gukava üliõpilaste ta õppekirjandust. lased meil kirjandusega, duda RVL-i lomitööde õpikute eeldab ja dustöö kolledžis teaduste kogust mine tusteaduste nenud Praegu CD-sid, ühtsesse Kõik kogu, dio raamatukogule aegu kirjanduse audiovisuaalseid ajaloo

Komplekteerimisel Muusikaerialade uute kataloogimist

audiovisuaalsete

raamatuvirnadest

loobunud. natuke kakskeelne

Kultuurkapitalilt see teatri on ja raamatukogu tuleb teenuseid. õpetamiseks ainult

kus

on nõudmised, kallite

järgi erialade humanitaar-

on on tellimist. nii kirjandus. kassette vene

süsteemi vajab

tehtava

fondide tegemisel arv tellitava pedagoogika-

kirjanduse leidus

Raha

meil ostmisest

rahasumma lugemissaalis moodustabki alase hankida murelikuks, suurenema. eesti-

sest peaks teatmeraamatute

rahvusest

Tulevikus

süstematiseerimist Pärast

Suuresti samuti

üle

lisandumist

ja hankimiseks

töötaja üle -

nii

Kursuse- kui

poole. uurimis- kirjanduse

tudengkond

komplekteerime

Kõrgenenud teavikuid.

viimist.

kirjanduse ja olemasolevaga

paljud mis

kasutatakse

sai

kolledži muusikastuu ei

vinüülplaate, ja

ostmiseks.

2000

toetust ja venekeelset kolimist

ingliskeelse ka oleme

kahe saa

Marika

oleme

omakorda

teavikute

muusika

teavikute

Sel

kultuuri ja ja

sest on kahanes See

videoid.

põhiosa me

nädalaga auvise. üliõpi ja

Suure ja tunda kasva nende

aastal

ooda võõr

aren

juba

telli Vugt. teeb piir

pea dip

tuli tea

anti vä Ilu ek-

on ka on ka ja

Suurt tuge õppetöös pakub mui dugi internet. Kõikidel kooli arvu titel see ühendus ka on, koolisiseste teadete edastamiseks kasutame T EADUSRAAMATU- lokaalvõrku. Selle kaudu teavitame õppejõude uudiskirjandusest, tea tame lugejatele RVL-i teel tellitud KOGUDE ÜLESANDED teavikute saabumisest ja vahel har va tuletame ka võlglastele meelde, PRAEGU JA TULEVIKUS et on aeg raamat tagastada. Tööd on meil palju ja iga päev tuleb seda juurde. Sügisest loodame sisse viia automatiseeritud laenu- ESKO HÄKLI tusteenuse, aeg-ajalt vajab täienda Helsingi Ülikooli Raamatukogu direktor mist ja parandamist meie kodule hekülg aadressil http://vkco.vil.ee/ -trall/index.html, kuhu pääseb ka TEADUSRAAMATUKOGU kultuurikolledži koduleheküljelt Esko Häkli ettekanne Helsingis Soome Raamatukoguiihingu ■ http://vkco.vil.ee/ pidulikul koosolekul 14. juunil 2001, kui talle anti üle Mikko Teavikute kataloogimisel pööra Mäkelä medal teenete eest soome raamatukogunduse arendamisel. me praegu suurt tähelepanu ana lüütilisele kirjeldamisele Kirjasto 3000-s. Kõik artiklikogumikud, Senine olukord nooditeavikud, laulikud jne. avame raamatukoguteeninduse kontsept Ülikooliraamatukogud on pan siooni. Raamatukoguteenuse kasu üksikosade kaupa, paljud jooksva nud aluse teaduslikule infoteenin- töö käigus, osaliselt ka tagantjärele. tajad ja otsuste tegijad on kinni dusvõrgule, mis teeenindab laias käesolevas momendis. On era Raamatukogu on praegu väga laastus kogu ühiskonda. Ülikooli- populaarne. Tudengite hulgas läbi kordselt raske kujutada ette aren raamatukogude kõrval on tegutse gut, kui kõiges kinnistutakse antud viidud küsitluse põhjal (jagasime nud ka nn. uurimisasutuste raama välja 100 ankeeti) külastab 100% hetkele. Tehniline areng pakub tukogud. Kutsekoolid arendavad praegu tohutuid võimalusi. Kuid vastanutest raamatukogu iga päev hoogsalt aga oma raamatukogude ja sageli ka mitu korda päevas. raamatukogude areng ei sõltu siis süsteemi. Tööstus-ja äriettevõtetel ki tehnikast, vaid nendest valiku Vabal ajal käiakse lehti lugemas, olid varem suured teaduslikud referaate ja uurimistöid kirjutamas, test, mida kasutajad ja rahastajad infoteenindusüksused, aga nii on valmis tegema. Pärast seda, kui tegeldakse võõrkeelse kirjanduse mõnigi neist on tänaseks töö lõpe tõlkimisega, valmistutakse eksami näiteks ülikoolid on hakanud jälgi tanud, kuigi äritegevuse intensiiv ma raamatukogu- ja infoteenuste teks ja arvestusteks. Sageli käiakse sus on kasvanud. lihtsalt sõpradega suhtlemas, mis tegevusvorme ja sellega seotud Raamatukogudel oli ülikoolides kulutusi, jääb raamatukogude lugemissaali vahel küll üsna kära pikalt monopoolne seisund. Põhi rikkaks muudab. Täielikku vaikust ülesannete valik vaid vähesel lise kasutajaskonna moodustavad määral nende endi otsustada. Aga ei suuda me raamatukogus tagada, hetkel üliõpilased ja noored uuri sest maja seinad kostavad imehästi mida asjatundlikum ja aktiivsem jaid. Tipptasemel teadlased hangi raamatukogu ise on, seda märki- läbi, nii et kõik pilliharjutused ja vad vajalikku teavet mujaltki, sest ansambliproovid on meilegi kuul misväärsemaks tema roll ja tege neil on omavahel isiklikud kon vusala tulevikus muutub. Passiiv- da. Samuti ei saa jätta märkimata, taktid. Kuid lahknevused teadus et aeg-ajalt raamatud ja ajakirjad selegi raamatukogule võidakse harude vahel on siiski nii suured, ülikoolis pakkuda uusi ülesandeid, salapärasel kombel kaovad - ja et mingit üldkehtivat mudelit ei jäävadki kadunuks. aga uusi ressursse pakutakse vaid saa visandada. Ülikooliraama siis, kui usutakse, et raamatukogu Arenguruumi jätkub. Areneb tukogud pole eriti tegelnud lugejas kool, muutuvad raamatukogutöö suudab uusi kohustusi efektiiv konna uurimise ja oma koha mää semalt ja edukamalt täita kui mõni alused ja nii peame valmis olema ramisega teabeturul. muutusteks, tegema koguni kardi teine alternatiivne võimalus. naalseid kannapöördeid. Igatahes on silmapiiril järgmised Edasine areng suunad: Teadusraamatukogusid on ol 2000. aastal 1. Trükiste kogud säilivad, aga nud raske korraldada. Selle ase nende tähendust eri aladel on ras registreeritud lugejaid - 447 mel, et ülal pidada suuri raama- ke ennustada. Üliõpilased on igal külastusi - 23 711 tukoguvarasid, keskenduksid üli juhul endiselt oodatud raamatuid teavikuid kokku - 39 059 koolid ilmselt meelsamini vaid lugema ja ülikoolid endisest innu elektronkataloogis - 23 354 eksem akuutsete vajaduste rahuldamisele. kamad finantseerima nende hanki plari (30. mai 2001) Tõsi, Soomes on vaid mõned üksi mist. Pro-Cite andmebaas -16 500 kirjet kud ülikoolid loonud endale selge TEADUSRAAMATUKOGU hakanud üliõpilaste deid varasemast kahaneb. missaali- käiku, võimalus, keskusi. rem tegevus, takse tähendaks liidetä rajatakse et vusprotsessi kasvatamist, nindust, red sest dadega tihedamalt ajakohastumise tub tundmise misele. takse teenuste kogudes otsuseid. linke võistlevad hendus nuste kogude ilma ilma abil, seeritult kas dustest kompetentsuse Teeninduse töö võrguressursside tukogude enam pole osatähtsus alal tub. 2.

8. 3. 6. 4. 7. 5. - infoteenused -

Ajaga

infotarbijad

ülikoolide ja

valmisolek.

Raamatukogude muudelgi jätkamine

Elektroonilise koopereerunult Arengu enam Suured

Üha muutub enam ennekõike Raamatukogu

raamatukogu

mis raamatukogude

kirjastajad lahtiolekuaja

individuaalteenuste

varasemas tugiorganisatsioonina ka raamatukogudega.

kuna

See rahuldavad

siirduvad kasvab roll ka

Loomulikult

rahastatud väljaarendamisele

kuna suunatakse

nn. tugevdamist. pakkuma on ja suurema

ülikoolide

kaasaskäivates

raamatukogudega.

võrgukeskkonda.

raamatukogude raha

eeldab et trükiste väheneb, ja

vaimustus võrgus

sagedamini

arenedes

õppega.

mõõdupuuks laenutusteenuse teaduskirjastajad ratsionaliseerimise traditsioonilise

eri kasutajate

uut

uuendamine õpetajate neil õppimiskeskusi ülejõukäivaks. põhjustel

nõuab ka soovivad kasvades võrgus. ning pärast: seotakse

vm. ainevaldkondade

ulatuses.

loetelusid

ka teabeteeninduse

asjatundlikkuse

tüüpi kaubanduse

on pakutavate vahenduseta

kogudest. raamatukogud osa

võrguteenuste ressursid

oma

piiranguteta.

tehnilise või seda lugejad infopakkujad tööväli on

kuna

ja kirjastamis- selleks Selle hoolde strateegilisi

Koos

teabevaja- kasutajate olemas koostada käsutuses rahvuslik

põlvkon kiiret kui raamatu õppimis- raamatu tsentrali

endisest väljaan ei Aga

Raama täiusta - eeldab,

tõuseb tagasi selleks ja

vajata jaoks muu rõhu muu

endi luge Noo

tege

uute Selle

suu uute teha

tee tee osa an

töö

see

on tä ka

ei ja ja

ja rahvusvaheliste enam passiivsed aktiivsed seks muutuvatele likult muutub asutusteks, surutisega koguorganisatsioonid seks. konsultatsiooni- siooniline ned vad Raamatukogude kooli rahvusliku ilmas. tud enam kogusid raamatukoguvõrk.

2. 1. muutuvad 3. Esko

või Raamatukogude

Traditsioonilised jääb, ühtses

muutuvad: arendamine.

ülal ning see Seda

Häkli

toodetud kui

Põhiressursse teenindusettevõtjad.

kasu, keerukamaks

kas lugejateenindus

organisatsioonist kes

kas

virtuaalülikooli majanduslikult püüdlust

varade esinemas ülikoole elektroonilises

vajadustele. ühiste raske

reageerivad mida raamatukogud

ja projektide teenused

rahvuslike

infoteenindu Tallinnas majandusliku Nii tegevusjoo- ühiselt kindlustab hoidjad meelitab

nõrgenevad

peetakse teenindus raamatu-

raamatu - Küsimu

muutub

kiiresti

tradit paind

hangi

teabe-

1998. anna kõrg maa

abil.

üha või või

on ka

a. üha

Foto:

kohast. vaadata see tugevasti dub korraldusel. dada kogudel selge, siatiivi seepärast rahastada raamatukogude netiühenduse lised rimist. liseks, tuuripoolel kogud hinnatakse ühisprogrammide dada digitaalkeskuse kogude riumis. Raamatukoguvõrgu Niisiis,

Teet

toimub. küll,

projektid aga raamatukogundusega

ja Näib,

Malsroos

Soome tuleks Haridusministeeriumi näidata.

arengukavas Kuigi

raamatukoguvõrgu

ses

et ebakindel arengu vaid tuleks

peal

ununenud pidurid nagu asjas ka Praegusel pidurdada Arengut

keelest

ministeeriumil

ma keskenduvad

loomisele. vab. tuuri Ühtse

Soome maaga nantseerimise hetkel gel. sel hastamisele, Ülikoolid vajaduste Probleemid

varaamatukogudel misasutuste! lest oma mast kenduvad ressursse teeninduseelistusi. keskkonnas ei nindust. kutsekoolidel, üleval siis, tuleb oma digiteerimist ülikooli Haridusministee

loomist Soomes Valitsuse omapoolset oleksid

suund ei rahvaraamatu

tohiks

teel Maire kui

tuleneb, on,

üldfinantsee- kulude

esitatud on pea kui vajaduste

terviklikkust Mõne tähtsus enam

võib võrreldes

juba vastuolu

infrastruk

hetkel ühtset

mis vastutada päris

ning riigi

olukorda

eelarvest,

valitsuse raamatu ning

Liivamets raamatu peetakse

piiravad

valitseb

tõenäo

Rahva võrgu varase

praegu

arvates kiiren seotud vahel. rütmis

eest

ainult seisu

ei inter- poolt ühtse et

teise aren

üsna uuri sisu luua kau

kas tun mil init kul- rah kes

tee

saa

ra nii on ka fi ja

Valgustusajastust PÄRIT LIIGITUSSÜSTEEM

LJUDMILA DUBJEVA TÜR TEADUSRAAMATUKOGU

■

Infoteaduse plahvatuslikult kiire Üksikuid teadusharusid käsitlevad soofilised teadused jagunesid oma areng on loonud olukorra, kus täna teosedjaMitut teadusharu käsitlevad korda Inimest käsitlevateks teadusteks kasutusele võetud infosüsteem on teosed (XVI). Esimene jaotati oma ja Loodust käsitlevateks teadusteks. homme juba nii lootusetult vana korda kaheks Teadus üldiselt (I) ja Viimased jaotusid Teoreetilisteks nenud, et ta jäetakse kõrvale. Seda Üksikud teadusharud, mis jaotusid loodusteadusteks (X) ja Tehnikaks (XI) huvitavam on fakt, et mitmekesiste kolmeks osaks: Keeleteadus (II), (Käsitöö, tööstus). Inimest käsitlevad ja pidevalt uuenevate infoteenuste Reaalteadused ja Teaduslugu (incl. teadused aga jagunesid Inimest taustal kasutatakse tänapäeva tea kirjanduslugu) (XV). Reaalteadused looduses ja inimest ühiskonnas käsit dusraamatukogu praktikas seni jaotusid Positiivseteks ja Mitteposi- levateks teadusteks. Inimest looduses veel valgustusajast pärit töövõtet. tiivseteks e. loodusteadusteadusteks. käsitlevad teadused jagunesid Medit Lähenev Tartu Ülikooli Raama Positiivsed jagunesid Teoloogiaks (III) siiniks (V)ja Filosoofiaks (VI). Inimest tukogu 200. aastapäev annab põh ja Õigusteaduseks (IV). Mitteposi- ühiskonnas käsitlevad teadused jagu just sellest haruldasest fenomenist tiivsed e. loodusteadused jagunesid nesid Kasvatusteaduseks (VII) ja juttu teha. Ja kuigi TÜR-i ajalugu Kasulikeks e. rakenduslikeks teadusteks Inimest riigis käsitlevateks teadusteks. algab 1802. aastast, peatun tema ja Kauniteks kunstideks (XIV). Kasu Ja viimased lõpuks Inimest kodani juurtel, mis ulatuvad 18. sajandisse. likud e. rakenduslikud teadused jao kuna käsitlevateks teadusteks (Riigi- Raamatukogu direktor Karl Mor- tusid jällegi kolmeks osaks: Filosoo teadus VIII) ja Inimest kaitsjana käsit genstern, organiseerides aastatel filised teadused, Matemaatika (XII)ja levateks teadusteks (Sõjateadused IX). 1802-1839 vastrajatud raamatu Ajalugu (incl. geograafia) (XIII). Filo kogu tööd, valis välja 1793. a. Jenas trükivalgust näinud Allgemeines Repertorium der Literatur für die Jahre 1785 bis 1790 ja sellele Weimaris 1799 a. ja 1807 a. järgnenud välja annete bibliograafilise klassi fikatsiooni /1/, mille skeem oli ära toodud Allgemeines Re- pertorium'i esimeses köites pealkirjaga Auszug der encyclo- pädischen Tafel nachwelcher das systematische Register ange- legt worden ist. Seda klassi fikatsiooni iseloomustatakse kui järjekindlalt dihhotoomia põhimõttel rajatud liigitust, märgitakse aga, et juhul, kui dihhotoomiline jaotus läheb teaduste loogikast lahku, võib temast ka mööda minna./2/ Kogu kirjandus oli jaotatud kaheks osaks (vt. tabel 1): Boleslav Tšenjavski fotod TEADUSRAAMATUKOGU 1.2.2 1.2. 1.1 1. 2. 1.2.2.1.1 1.2.2.1 1.2.1 1.2.3 1.2.2.2.2 1.2.2.2.1.2 1.2.2.2.1.1 1.2.2.2.1 1.2.2.2 1.2.2.1.2 1.2.2.2.1.3 1.2.2.2.1. 1.2.2.2.1.1.2.1 1.2.2.2.1.1.2 1.2.2.2.1.1.1.2.2.2 1.2.2.2.1.1.1.2.2.1 1.2.2.2.1.1.1.2.2 1.2.2.2.1.1.1.2.1 1.2.2.2.1.1.1.2 1.2.2.2.1.1.1.1.1 1.2.2.2.1.1.1 Dihhotoomia 1.2.2.2.1.1.1.1.2 1.2.2.2.1.1.1.1

Mitut Üksikuid

Teadus Üksikud Keeleteadus

Teaduslugu Reaalteadused

Mittepositiivsed Positiivsed Kasulikud Teoloogia Õigusteadus

1.2.2 Kaunid teadusharu

Ajalugu

Filosoofilised

Inimest

üldiselt

Inimene Teoreetilised Inimene Matemaatika Tehnika teadusalasid

teadusharud Inimene Inimese Inimese

Kasvatusteadus

Loodust

kunstid

Kodanikuna Kaitsjana põhimõtte (incl.

(inch

e. käsitlevad käsitlevad

rakenduslikud

looduses

krjanduslugu)

ühiskonnas

vaim geograafia) keha riigis teadused käsitlevad e.

käsitlevad

loodusteadused loodusteadused

rakendus

teosed teadused

teadused

Allgemeines III XVI II IV V VII I XI VI X VIII XIII IX XII XV XIV Teadus

Filoloogia Usuteadus Meditsiin Repertorium'i

Loodusteadused

Õigusteadus Tehnika Filosoofia Sõjateadus

Kasvatusteadus Matemaatika Varia

Kirjandusajalugu

Ajalugu Riigiteadus Kaunid kunst, Kiitiste)

(

(Vermischte Wissenschaftskunde

(

( ( kunstiteadus) Gewerbskunde

Philologie

Arzneygelahrtheit

kunstid (Geschichte) (Philosophic) (Theologie)

(

Kriegswissenschaft ( Jurisprudenz

(Staatswissenscha

( Mathematik

ladina kasutati mate numbritega vadki teistkümnes antud alade rohkem rem, põhiliikide liigitab ei nende gavusastet (

Raamatukogu Naturkunde klassifikatsioonis ( Paedagogik

Klassifikatsiooni (ilukirjandus,

olnud Schriften bibliograafiline (Literargeschichte) ) on

ilma põhivalikut,

alljaotiste teadusalad ja valgustusajastu liigitussüsteemis tuttav alljaotistega,

(Schöne ) kreeka ka detailiseeritud, nii )

Schützi-Hufelandi-Erschi

)

et )

) ) tasandile lugejageneratsioonidele. paljudele araabia (vt. ) tähistatud

) sügav põhiliigis. neid

uurimisobjekti ft)

) klassifikatsioon,

tähestiku tähistamiseks tabel

mis

kümme kus Tartu ja oleks numbreid,

n.-ö.

kajastub mis 2)

teadus

liigitus rooma Kitsa kuue näita Ülikooli

tähti.

koos

veel järgi, jäid va sü-

mis

Allgemeines Repertorium'i klassifikatsiooni sügavusastmed

1 Üksikuid teadusharusid käsitlevad teosed 1 Mitut teadusharu 2 2 Üksikud teadusharud käsit- Tea levad dus 3 Tea teosed üldi 3 Kee 3 Reaalteadused dus selt le- lugu teadus Positiivsed 4 Mittepositiivsed e. loodusteadused ind. kirjan-

5 Kauriit TEADUSRAAMATUKOGU 5 5 5 Kasulikud e. rakenduslikud teadused QUS- kunshd lugu Teo- Õigus loogu teadu: 6 Filosoofilised teadused 6 Mate 6 Aja maatika lugu 7 Loodust 7 Inimest käsitlevad incl. käsitlevad teadused geo- teadused 8 Ini 8 Inimene graafia mene 8 Tehnika loo ühiskonnas duses 8 Teoree tilised

9 9 9 Inimene loodus Keh a Kas- riigis teadused va- 9 tus- 10 10 /aim tea- Коек ni Kai ts dus ja kuna na

I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII XIII XIV XV XVI

Eripära lisab klassifikatsioonile mustades raamatukogus olevat miseks spetsiaalselt./6/ Selle süs asjaolu, et aja jooksul on toimunud kirjandust erialade kaupa, et teemi järgi tehtud süstemaatiline terminite tähenduses muudatused, ".. .ülalmainitud raama tukogualad kohakataloog, mis koosnes 16 osa neist on käibelt kadunud, asen oma paljude alajaotustega on teh köitest /7/ja mida omakorda nime dudes moodsama terminoloogiaga tud härra õuenõunik Schützi suu tati teaduslikeks kataloogideks, / 8 / ja seda tuleb antud klassifikatsioo repäraselt rakendatava jaotuse oli vastavuses kogude jaotusega. nist arusaamiseks arvestada./3/ järgi, mis on aluseks Allgemeine Hiljem, mõne osakonna kasvu tõttu Kuna 18. sajandi teaduslik termi Literaturzeitung'i tuntud biblio kajastati seda mitmes köites./9/ noloogia ei vasta enam oma sisult graafilisele väljaandele Allgemeines See süstemaatiline kohakataloog tänapäevasele, siis on oluline klas Repertorium der Literatur..."./4/ oli 19. sajandi esimesel poolel Tartu sifikatsiooni liikide nimetusi ise Antud liigituse alusel kujundati Ülikooli Raamatukogu põhikata- loomustades avada ka neis esine nii kogud, kui ka sellega tihedalt loogiks. Sama liigitust kasutati ka vate terminite tähendus. seotud süstemaatiline kohakata- 19. sajandi kolmel esimesel aasta loog. kümnel peetud venekeelsete raama Liigitussüsteem ülikooli- Kataloogi vormistamise põhitöö tute kataloogis (nimestikus?)./10/ teaduse teenistuses on tehtud aastatel 1807-1815, Sajandi teisel poolel, seoses uue Selle klassifikatsiooni kasutamist pärast raamatukogu kolimist Too tähestikulise sedelkataloogi ja Tartus mainitakse esimest korda memäele toomkiriku varemetesse süstemaatilise kaartkataloogi loo 1805. a. mais K. Morgensterni väljaehitatud kooriossa./5/ Raa misega, minetab süstemaatiline aruandes, kus ta kirjutab iseloo matud järjestab kataloogi koosta kohakataloog oma tähtsuse lugeja- ■ TEADUSRAAMATUKOGU kataloogina, mised väikest kogu maateadus Vl-dasse; osakonda teadus, VI tada, otsimisel Uue b raamatute kuulus loomise kasvamist. oletades põllumajandust klassifikatsiooni digi konda tööndusteadusega, XI põllumajandus likult olid jäi klassifikatsiooni konda ülikooli mis andes uudiskirjandust siooni jon selbst Bibliothek säilitada kogus nilise Tartu põhikogu eriala, õppejõude del küll kohakataloogi kogu TÜR-is lettide lungen samal übrigen 1922

Seega alaosakonda. "Need Uuema 19. Selle

osakonda

varem

on järgmist:

kohandati mõtteteadus

süstemaatilise

süstemaatilise järgmised:

saj. otsustas otsustati 1918.

Ülikooli

anti kõige paigutamise

kohakataloogi osakonnad:

põhjusel

moodustuv

jääda trükikataloogis. iseseisva verbundenen põhiliikide vaba

senini arvu, Zuwachs liigituse silmas im

(nn. kujunesid

struktuurile. ka

üheks Universitäts-Instituten

nende teisel VII

osakonnad,

muudatused segadusi

üle

zu Jahre..., võõrkeelse ja paigutussüsteemi,/ kuuluvate

kasutatud 20. vanema a., kataloogimisel

juurdepääs

huvitab /.../ käsikogus) osakonna

XIII-a, süstemaatilis-mehaa- XIII liita Sõjaministeeriumile,

kuna säilitades

raamatukogukomis-

Dorpat

ühes

endised poolel pidades omakorda pidamine Raamatukogu

kuid sajandil. põhjenduseks

osakondade kuulus käsitlev oli

kasutamine

vananemine.

ühikuna ajalugu.

ja 1)

der kajastavas ka

ühte need

käsikogus VII juurde".

kuna sõjateadus

2) tasandile, bibliograafia ta "...õppejõudu ajalugu kaartkataloogi

kohakataloogi

Kuna võisid kaubandus süstemaatilise

viidi

raamatukogu

Büchersamm-

kasutati 31. Universitäts- funktsiooni. kasutusel

ikkagi und mille Maateadus

/ osakonda

moodustas osakonnad klassifikat viimasesse osakonnad raamatute kirjanduse

senini 13

kirjandus, süsteemis

riiuleile kasvatus raamatu Raamatu

katkestati see jaanuaril vastavalt

otsustati üle

IX IX der /14/

sünni

jaotus jätkus

välja kiiret järgis

järg ning

/11/ XIII- kuid kõik dub- seda täie oma osa osa too

aga 12/ mit

da-

ka ja

ja ja -

7. P- (1822. sifikatorische Frankfurt teatmekogu, in ВКП, фической истории Jena, teadus, teadus, 1796 1795. Literatur Viiteallikad nisüsteemi põllumajandus, VII judele kaubandusteadus, sajandist tellides kataloogist numbrite kunst, tika, Nii hästi Tartu põhiliigid jätkatud Tartu segakirjad"./15/ kogude Hufeland-Erschi keelse kogus. tuskäigu tingis Erschi see uurimisobjektide tud töötatud Christian tänapäevani on elu, fikatsiooni

8. 6. 5. 4. 3. 2. Seega Kuna Christian Bibliotheken

maateadus,

EAA, bis aitas TÜR EAA, EAA, säilitanud

Weishaupt,

TÜR

tõsi Шамурин, kirjutavad

1955. katset

XIII a. 1793; Weimar,

Ülikooli

tuttavad

ka kirjanduse

klassifikatsiooni

VI seisuga).

1800.

kohaviida antud XV lugejageneratsioonidele

paigutussüsteemina IV

küll, jaotuses, KHO, библитечно für ning

KHO, kaasa f.

f. f. Т. Tartu am Allgemeines

классификации. tähendusse Wilhelm mõtte-

tema bibliograafilise ajalugu,

402., tugevaks Allgemeines

pärit 402, 402, indeksi. kohaviida

võõrkeelset

õigusteadus,

Sacherschlissung. 1.С. die II

liigitada ./16/ Weimar, kirjanduslugu,

Gotfried

Main, Johann kohandatud

1800; keeleteadus, süsteemi

f. E. Raamatukogu

nim.

f. К.

und

nim. Schützi-Hufelandi-

nim.

Raamatukogu VIII X Jahre Ülikooli

266-267. 4, pikaajalise

oma nad ja 4,

ka И. nim. Sacherschliessung klassifikatsioo- loodusteadus, kogudes

klassifikatsiooni

siis

kasvatusteadus,

järgi. nim. elemendina Hufelandi

XIV /18/

Allgemeines 5, 5, XII Bibliographien. 1985. 5, küljeks riigiteadus,

—

Samuel 1807.

ilma

1785 ka

süvenemata. s. s. библиогра

funktsiooni s. Очерки

Repertorium on elemendina 1, teadusalad

... Schützi 319, kasutati 33,1.

33,1. levikule kirjandust matemaa

kirjandus, /17/

Raamatu s.

elektron

s. on

V bis Москва:

III

kujul, 1791 473,1.1.

Schütz-

on rooma

klassi

: teenis

1. S. jätkus 74.

Erschi

101 arsti võõr

Klas-

tema

usu 1790. välja

40.

XVI 1. pee

Just 18. pal

bis 18. по IX 90 XI

ka ja p. — ... ja ja

der 45 s. 32. übrigen Bibliothek Jahre Jahre lungen daselbst Kogud/koguvoor.html Tartu, Ülikooli Zuwachs Zuwachs Dorpat, фической истории sitäts-Bibliothek Dorpat, 108 ВКП. 1919-1929 1875. 1872. 1869.128

431-446;

10. 11. 12 18. 16. 15. 14. 13. 17. 1.

TÜR S; EAA,

TÜR http:/ Ibid., Doubletten-Katalog 71 1955. Zuwachs

Шамурин, 97 TÜR Eesti 1929,

1867. Zuwachs 1870.

http://www.utlib.ee/ee/ 1867. 1870.

verbundenen KHO, S; S.

библитечно

toimetused.

f. 407-428.

...... KHO, Т. lk.

классификации.

/ Jahre Zuwachs / zu KHO, Universitäts-Instituten 402, lk.

Vabariigi

/ merihobu.utlib.ee/

1.С.

323. im im

Dorpat, Dorpat,

126 158

322. Eesti Dorpat

nim.

E. f.

Jahre Jahre 4, zu der 1865. 267.

...

f. S; S; 4,

nim.

И.

nim. Dorpat. Vabariigi ... 5, Zuwachs Zuwachs im

—

Universitäts-

nim.

Tartu s. Büchersamm- 1871. 1868. Dorpat, im

C. und

1868. 1871. библиогра 1, Очерки

Jahre 33,1.101 der

Jahre s.

Vihik

Москва:

447-467; der

Dorpat, Univer- Dorpat, Dorpat, Ülikool

146a,

s. 138 Ill ...... Tartu 1866. 1866.

1869.

478,

mit p.

10.

im no im

— S; S; 1.

Kuidas maarahvas Kõige vanem ja käepärasem raamatu- OMA RAAMATUID omanduse märkimise moodus on sinna oma nime kirjutamine. MÄRGISTAS Huvipakkuvad on ka

omaaegsete lugejate RAAMATULUGU URVE SILDRE arvamusavaldused. RR

Tahmastest talutaredest meie kes pühendas 1637. aastal oma päevini jõudnud sajanditetagused kirikukäsiraamatu ühe eksemplari eestikeelsed raamatud ei paku huvi Eesti vürstkonna ülem-maanõu- mitte ainult oma sisu poolest. nikule Otto von Uexküllile. ff/rr/vrt W/ Lisateadmisi kunagistest lugejatest Praeguseks teadaolevad vanimad annavad endiste omanike sisse eesti päritolu dateeritud omaniku /tU//'? У/ ItfJfr '■f-U U kirjutused, mille peamiseks ees märgid on pärit 18. sajandi esime ■ märgiks oli omandi tähistamine. sest veerandist, peamiselt on need fr* У* Vanadest raamatutest leiab ka sissekirjutused. Kuid Eesti Rahvus muid omandimärke, nagu templeid, raamatukogus leidub H. Stahli eksliibriseid ja supereksliibriseid. Leyen Spiegeli eksemplar, millel Nende abil on võimalik taastada omaniku nimi on jäädvustatud raamatute teekonda ühelt isikult raamatu kaanele. Mustast nahast või asutuselt teisele, teada saada esikaanele on surutriikitehnikas Räpina paberivabriku töölise sisse huvitavaid üksikasju mõne harul pressitud järgmine tekst: TABERLA kirjutus raamatus "Kigesuggutse Wai- molikko Moistu-Könne". Riia, 1795 (RR). dase trükise saatusest. JOST KIRKOWERMINDER ANNO Järgnevas artiklis võtan vaatluse 1721. Raamatu esikaane siseküljel niku nime sisaldav eestikeelse alla eestikeelsed raamatud kuni 19. on saksakeelne märkus, mis näitab, sissekirjutusega raamat Kopen sajandi keskpaigani ning neis lei et raamat on olnud Juminda kabeli haageni Kuninglikus Raamatuko duvad tolleaegsed eestlaste omani valduses. Soliidse köite omanik gus. 1721. aastal trükitud kiriku- kumärgid. Ülevaate saamiseks Taber la Jost oli Juminda poolsaare käsiraamatusse on kantud järgmine olen kasutanud retrospektiivset rannatalupoeg, kes pidas auväärset tekst: Minna ollen ostnud see Rahmat rahvusbibliograafiat aastatest vöörmündriametit, tänu millele ta ahstal 1725 George ]ean Petersen. 1525-1850, kus on kirjeldatud ka tõenäoliselt tolle silmapaistva Eestis säilinud vanim taoline sis säilinud eksemplaride iseärasusi. /1/ raamatu omanikuks saigi. /2/ sekirjutus asub Kirjandusmuu Eesti Rahvusraamatukogu harul Talupoegade raamatutel oli su- seumis 1743. aasta tartukeelses daste raamatute kogu eksemplare pereksliibris, s.o. köite kaanel või kirikukäsiraamatus: Onnapri Ado, kirjeldan de visu. seljal olev omanikumärk, erandlik Onnapri Andres Worm wallast Navvi Kõige vanem ja käepärasem raa- nähtus. Rahvusraamatukogus näi küllast 1757. matuomanduse märkimise moodus teks säilitatakse eespool kirjeldatud Eesti talupoja ebakindla käega on sinna oma nime kirjutamine. 17. köitele lisaks veel vaid mõnda 19. tehtud sissekanded asuvad tava sajandi raamatutes kohtab eesti sajandil taoliselt märgistatud raa liselt kaane sisekülgedel ja raamatu nimesid üliharva. Vanimate eesti matut. Need on tavapärasest uhke alguses või lõpus olevatel tühjadel keelsete raamatute sissekirjutused mad, kuldtrükimustriga kaunis lehtedel. Põhjuseks võis olla maa näitavad nende kuulumist valda tatud ja ka erksamate värvidega rahva vähene kirj utamisharj umus. valt sakslastest pastoritele, kes köited, mille esikaanel leidub oma Konarliku käekirjaga tekst lihtsalt tegelesid mingil moel eesti keelega. niku nimi või initsiaalid. Kui on ei mahtunud niigi trükikirjaga Raamatutes kohtab tuntud balti lisatud daatum, siis see on samuti ülekuhjatud tiitellehele. Sinna oma saksa kirjameeste pühendusi ja esikaanel, aga vahel ka tagakaanel. nime kirjutamine oli aga tavaline autograafe. Vanima autoripühen- Kõige sagedamini on need laulu saksa päritolu haritlaste puhul, nii dusega raamat asub Kirjandus raamatud, aga leidub ka Piibleid ja on ka praegu Kirjandusmuuseumis muuseumi Arhiivraamatukogus nn. kodu- ja kirikuraamatuid. säilitatava omaaegse suurima ees Tartus. See on eestikeelse kiriku Rahvusbibliograafia andmetel tikeelsete raamatute kogu omanik kirjanduse rajajalt Heinrich Stahlilt, asub vanim dateeritud ja ka oma RAAMATULUGU Järw Johann nud 1816); tus märgitud sündinud tiitellehtedele Wõidu küntlaku 1842 Kroonlinnast: hanimesid jaskond jandi kirja seetõttu nime. üksikutel Torist, neid eestikeelse päwade Kambjast matutesse Epistli-jutlussed. zvallast от taarv, raamatu mitud damise konna, jaolt omaniku üles nimetamist, välja tu sagedamini tes: isanimest, koha- ristinimest. Ramat. Eesti-Ma omandas Wastne oste... Wasse sajandi Eesti Toma (EAR: Trubbi Riia, Raamatuomanike Sissekirjutustes Tüüpilisse Nime

omandamise

Sissekirjutistest või

Elme

nii on jätnud. 1747).

lisanimest (RR: assdal

tähendanud

alguse

omaaegne

Se Väljaspool Eestit

walla

talupoja Jürri Tarto-Ma (talu-), mis nii Naese amet.

Testamendi от

Tomma sel Rõngust küla

erinevatest peremehi Tallinn,

on esimese

nimi. aega. oli

19 ja от Heinrich

kihelkonnast

omaniku amet Testament. Rahwa naine

ning Uus ja

asjad. omaniku,

juhtudel Marike nagu Anno

erandlik raamatu

(EAR: näitab Järvejaagu päwal märgitud Tiitri aastaarvu

Pärast maal,

kõige ja sullase

sissekirjutusse tuleb Viimane

Mihhdgel Kassarist,

18.

Levno

elukutse-, omaniku

või talu Tihti Testament. Sageli

tallust. oma

mehe

nimi viis 1793). suurte järgnevates kele Annige Tallinn, veerandini ja nime

sajandi

1775 Koddo- Kruntstati Tallinn, Jesusse

sellele

põhjalikumad näitavad kui

koorub

valla Kotre raamatu Eesti elupaik,

nime: meheleminekut sotsiaalne

Ramat

ette

on järgmine

Reino Rõugest. Rosenplänter

peamine ja hulgas on elegantse kuid

kohtab

Laulu-Ramat. Ramat lisandub nime: Peremees

ka järel koosnes kohanimed, kujunes

hind. .(RR:

tiberg ning kirjutusviis.

olevaid ajastal

Riia,

sageli Tormast

Kässi

nurkadest:

järgnevast

või üliharva, hüüd-

Poja Pühhade

märgitud ja 1835). Kristusse elupaiga Se sulaseid:

ja vahel Jutlusse 1837). kumb Tallinn, ilmekalt

ka on

Pühha- raama kohtab

Linnas 19. on

Ridaja oman Ramat Kirko- Kuldi-

1727); näide enam sanud

(EAR: Ramat näide kihel

linna luge Vaid staa

Carli

jaak põi (RR:

raa aas

ära ko all kas või ol

19. on ka on Et ja

jutus: Ma-Kele ky Leidub likko wabrikust mat: Räpina lasest natraditsiooni Jaan enne See danikuraamatu di on ne Testament. от mees tamendi eesti Tallinn, mille Kassarij toapoisil pole. (RR: innimesse sebba Wihwelin 1791); moisasd satööliste (EAR: Ramad Koolmeistritel Sama

Haruldane

Ramat

kaupmehega, tõenäoliselt kaubmehe.

sissekirjutus

Pabo

Beter

Piibli Tatra lisanime. soost Jaan

Pärnu, Moistu-Könne. Marti eeslehele linnaelaniku

Nõutu

Heimthali

ka Moysa

haruldane paberivabriku Jutlusse

Kuusalu Kässi-Ramat. 1791). teisest

835 Peris 1856 Kütman on

sissekirjutisi: Pabo Kõrtsi

Ramat. ühe (Kigesuggutse kaupmees. (RR: teekond

jutlusse lugeja .. (EAR: olnud

1842).

Riia, Tua (TÜR: Tartus

Pabu nähtus Testament Kohtab

kõrtsmiku trükist kirjutada nime:

andmeil Mehhe

kui

ta kes kihelkonnasd, peegeldab J.

Ramat.

Tallinn,

Poijsi mõisa

arvamusavaldus

nähtus Rabbina

Jutlusse 1727).

Bunyan. Perält on Piibli Wastne kiilaharitlastel

raamat Kassari suri

elanud Taewa Ramad Se Tartu,

leiame

Peter Riia, Wastse käsi-

töölise oli kirjutanud: jürry Se

teestament

(RR:

1815. seb

Tartu

Tegemist Peris

ristinimi esitrükk, kui sissekir 1739). Waimo- on

Tallinn, tol Pabberi

Owatz-

Ramat.

ja ka

1803).

Tarto- on

1795).

III Ramat mõisa kaup Wast Johan Koiga

King- Risti- linna

eest

mõi- 1806

raa hehk Tes /

ajal lin- ko- gil

ka 3/ esimeses

juhi Moistu-Könne" matud "Meije laulupeo vere David wastse kirjutanud: 1802). Wanast duse maal kooliõpetaja Aastal. (surn. kaane Kaarel tööst" aastat. kes "Peegel gutsesid Usai suurest isikud uurimustes malt rid meid trükiallikatest leksikonis. rioodi oli ka

Tuntud Viisteist Kaarel eestikeelses

tõenäoliselt nende

poolteise

pasunakoori Lohhusu David

säilinud. lauluraamat,

/4/ leida, välja

Wirkhausi 1851) siseküljele "Kigesuggutse Usai jäädvustatud raamatuomanike Waimolikko Wadi (Tallinn, Issanda

Temalt

koolmeistrite

Usai

Jummala muusikategelase puhkpilliorkestrite

Peipsi leidnud sissekirjutisi

aastat

See aritmeetikaõpikus töötas siis antud

omanduses koolmeister Otto

olnud Koolmeister

aastasaja

(1809-1887)

raske

Kui rohkem Madis mitmed on

Jesusse silmapaistvamad

(

1847), ääres Avinurmel ta

(1800-1872)

koolmeistrina juhataja, koha

Tartu,

Wirkhausi vennastekogu

millesse RR-is

teiste

kirjutas:

Laulo. rigi mingeid koduloolistes

Waimolikko

Paiu Madis

(RR: dünastiast,

on kooliajaloo raamatuid, jooksul

Lohusuul. koolmeist

mille oli Kristusse

kohta

leikusse

1822) 1849mal selle ja säilinud

oli

arvuka (RR).

raamat Mörne mitme Barby,

Saksa

Vääg-

ta Karel

Vadi

pärit Paju

üld and raa

esi

isa pe

on te on 38 ja

Wastne Testament" (Tartu, 1836) kaks Piibli-luggemist... Tallinn, tamine ega kindlustamine. Vana on säilinud Kirjandusmuuseumis. 1837). des raamatutes on nendeks kõige Viimasesse on kirjutatud: Kool Ühes esimese eestikeelse aritmee- sagedamini religioosne laulusalm meister Dawid Wirkhaus Wassulast. tikaõpiku eksemplaris leiame nii või palvetekst. Seda haruldasemad Koolmeistrid pidasid ka köstri- H. Laipmanni kui A. Laipmanni on ilmalikud lisandused. Kirjan ametit. Kuulsa koolimehe Hugo nime. Raamatu saamise kohta dusmuuseumis säilitatavale "Lüh- Treffneri isa Ludwig Treffner (1809- tehtud haritud käekirjaga sisse hikese öppetuse" (1766) eksem 1892) kirjutab oma raamatusse: kanne kuulub tõenäoliselt Ants plarile on lisatud käsitsi kirjutatud Kannepi köster Ludwig Treffner 1851 Laikmaa vallakirjutajast isale Hans aineregister. / 7/ Vanima tervis (KM: Piibli Ramat. Tartu, 1847). Laipmannile (1826-1894): Viggala hoiualaseid nõuandeid sisaldava RAAMATULUGU Üsna tihti on raamatusse märgi Barroni herra kingitud (RR: Frey, P. väljaande täiendaja on hoolika tud hind ning kust ja kelle käest H. Arropiddamisse ehk Arwa- käekirjaga üles märkinud, millises trükis saadi. Ühe vanima ja samas misse-Kunst. Tartu, 1806). /6/ kohas mingist tõvest juttu tehakse. ka põhjalikuma sedalaadi märkuse Nn. Peterburi Piibli esimeses Nii võib näiteks kerge vaevaga leiab Wastse Testamendi teisest trükis on mõisaproua pühendus leida lehekülje, kust saab abi Sojas trükist: Weiki Hänni Ramat от ostedu eestlasest ristitütrele: Mino armsa Töppes ehk koera Täppes olija, kui sel Ajastajal kui kirjotedi 1772 sel 15 risti tütra Lisale antud Imal Mihkli- ms hammustap ehk ui koer jne. Aprilli ku päiwäl massap 75 kop Rõuge ku päwal 1824. Lucie De la Gardie. Huvipakkuvad on omaaegsete koolmeistri käest (RR: Wastne Testa Sest seal kus teie warrandus on seal on lugejate arvamusavaldused. Esime ment. Riia, 1727). Märkust, et ka teite südda. Luuka Ev. 12=34. (RR: se eestikeelse kokaraamatu kohta raamat osteti koolmeistrilt, kohtab Piibli Ramat. Peterburi, 1822). arvab lugeja: Se on ügs sit ramat se rohkem kui kord. Esimesse eesti Otto Wilhelm Ludwig Kettler, kes ei kõlba koegi (KM: Kökija Kokka keelse kirikuloo eksemplari on oli Lihula kirikuõpetaja aastatel Ramat. Tallinn, 1781). Aritmee- kirjutatud: Mino armas vend Pridig 1832-1852, on teinud Uude Testa tikaõpiku kaane siseküljele on Kaukus on mulle se Ramad ostnud menti järgmise põhjaliku sissekan omanik kirjutanud: Jakob Remel on Wiggala jäddiwerest koolmeistre kääst de: Lihhola moisawallast Mäealluse ostnud selle ramato Tainast ja ei ole 1849 (RR: Juttustamissed Jummala sauna Jani tüttar Wio Winter sündinud seest ühte arro sanut mes seäl sees on rigist Ma peäl. Pärnu, 1845). 22sel Leikuse-ku päwal 1832 kinnitud trükitut sest ta ei olle seta mette ööpnut Raamatuid saadi ka kingiks. 5mal Jürri-ku päwal 1851 (RR: Uus seal on paelo numret sees üks on seta Kinkijateks on olnud kirikuõpe Testament. Tallinn, 1843). wiise teine teistwiisc (RR: Frey, P. H. tajad, mõisahärrad ja -prouad ning Perekonnaliikmete pühendused Arropiddamisse ehk Arwamisse- haritlased. Kinkijaks olid ka oma on tavaliselt isalt pojale või tütrele. Kunst. Tartu, 1806). 1795. aastal il perekonna liikmed. Suurem põhjus Näiteks on vennastekoguduse lau munud tartukeelses raamatus "Ki- raamatu kinkimiseks oli leeripäev, luraamatus õpetus tütrele: Minna gesuggutse Waimolikko Moistu- aga raamatuid kingiti ka eestlastest olle se Rammado kinkno ommale könne", millest oli juba eespool ristilastele, teenijatele, lapsehoid Tütrele Lisale. Jummal andko, et Täile, juttu kui Räpina paberivabriku jatele, soldatitele jne. Friedrich temma kalli ning armsas jääs; ütsige töölise omandist, on salm: Oh õnnis Reinhold Kreutzwald kinkis 1844. ei woi sest Ramatust ossa sada, ei ka on see mees kel se Ramad on ja kes aastal enda koostatud kogumiku maggosas tetta, kui temma ei jä kui sääld tärkusd wõttab. "Sippelgas" Võrumaa mehele Pee waene Pattone, kui ta kätte wöttap, sis ter Melzovile, kes omakorda kinkis wärrisko keik Liikme se were Peijo Viited raamatu edasi oma sugulasele, waewa ülle. Sel Unel Joulo 1832. P. 1. Eestikeelne raamat 1525-1850. aktiivsele koolmeistrist seltskonna Hellrahno (RR: Mönne wastse Wai- Toimetanud E. Annus. Tallinn, 2000. tegelasele ja innukale raamatute molikko Laulo. Tartu, 1830). 2. Tarvel, E. Lahemaa ajalugu. kogujale Joosep Melzovile. Ees- Mõnest raamatust leiame ähvar Tallinn, 1983, lk. 62.; Eestimaa 1725-1726. a. adramaa- lehele on kirjutatud: Peter Melzowi duse, mis peab kaitsma raamatut revisjon. 1. Harjumaa. Allikapub- ommandus Tohtri Kreitswalti kingidu varaste eest. Vennastekoguduse likatsioon. Tallinn, 1988, lk. 165. 1844. Tiitellehele on hiljem lisatud: lauluraamatust leiame hoiatuse: Se 3. Bürgerbuch der Stadt Dorpat Kooli õp. J. Melzov Nawis 1887 / Lel от Babo Jani Naise Läsiä Lisa Rammat 1719-1797. Tartu, 1938, lk. 30; kinkinud (EAR: Sippelgas. I jagu. Kes setta ärra warastab se saap Keriku Pullat, R. Eesti linnarahvastik 18. Tartu, 1843). / 5/ en nuhelhet... Narwan Linan 1820 sajandil. Tallinn, 1992, lk. 96 Tartu anatoomiaprofessor, ÕES-i (RR: Mönne Kauni Waimolikko 4. Kuuse, K. Lohusuu läbi aegade. esimees Alexander Friedrich von Laulo. Tartu, 1819). Veel karmim I., [Lohusuu], 1995. Hueck on kinkinud vasegravüü ähvardus on tartukeelses jutluse- 5. Joosep Meltsovi raamatukogust lähemalt vt.: Puksoo, F. Raamat ja raamatus: Se от Jaani Hertsmanni ridega rikkalikult illustreeritud tema sõbrad. Tallinn, 1973, lk. 236. piiblilood naisele Rõngu kihel Ramat kes seda ramatut ärra warastap 6. Mõeldes tagasi. Tallinn, 1991. konnast Uderna külast: ...Ennu se peap surma koolma (RR: Jutlusse 7. Noodia, K. Eesti raamatu lugeja Juhliani naijsse Kattri Ramat nink от Ramat. Tallinn, 1779). XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandi algul sanu Kinkitud Tartu Iinan Brohwesseri Raamatutest võib vahetevahel // Paar sammukest eesti kirjanduse Hueki käest sel 27 mail 1841 (RR: leida ka muid sissekirjutisi, mille uurimise teed, XI. Tallinn, 1986, lk.17- Hübner, J. Kaks kord wiiskümmend eesmärk ei olnud omandi märgis 18. EESTI MÕTTELUGU Vargamäe kõige maraltki. näiteid omavahelised on rimärkide" nende riloos, soppidesse taas sünnivad, kultuuri soovime. kellena sarigi endast endast põlvkonnalt kultuurikogemust Nende raamatu keskkond, tide ometi vaid mäletamine. mene-identiteet-kultuur. tõlge-kirjandus-Dostojevski-ini- seosed erinevaid valt fessorina miootika tõlketeooriani. kriitikast valminud aegu simaid dering "Kultuurimärgid" Peeter

vaatluse

kaudu, rõhutanud,

hajuvad

üks

KAIE kahe avaldub TÜ kuulsamad on mõtteloos M

mäletamise siis tekstide taustal kõneleb. ulatub mõttelugu Tõnisson. me

võib kõneleb ülesandeid

jaoks

olulisematest

ongi

Peeter

"Tekst Eesti ning Toropi

Andres: süsteeme ja

magistrant osa valdkondi. paljudest kirjutised, antud

milles

kultuur

end ununevad."

teises

järgmisele aastakümne all Siin kultuuriteooria

aga seosed

Peeter

ja sellest filmi- kõlab

vene

selles Tartu et

kirjanduse KOTOV

teksti näeme kaudu,

raamatus? "Eesti

iseendas ärgid

pakutud

see

antakse kultuuri semiootika ja

Torop. artiklikogumik kultuurimärgid "Tee

osas leida

mäletab sõnad ja moodustavad, koondab

30).

Tartu

Torop

nii kultuuriloost vene on ja võimalikest, dünaamiline aga mille

reas Ülikooli kujutlusest, unustamise

Millised

tööd teemadest. edasi

mõtteloo" kirjandus "Russica"

milles "Kultuu-

seostada koduka-

nagu

eelmiselt

kultuuri

mõte,

Mälu

kultuu jooksul ja näidata enamik seos

lausub Kultuurimärgid.

kordu küllap teema ennast Tekst- mälu- ja

oluli

tekst teks pea

pro

näe

Ilmamaa,

se on on ta ta et ja

ja on kultuuri kultuuri oma, ajalooliseks allakäigu" Spengler lemal ees mene pöördega: Jevgeni ängi Lizaveta dus küll fantaasia... meiegi välismaa, kõik lõpus sissejuhatuses. osutab lugemise metes mahavaikitud väljaütlemata, on põle Andrese vaeva, surnd; seda oled sõnu, Hoopis eesti H. mõistmise sõnad

Dostojevski

bolševistlik

seismas. eesti meie Tammsaare

oma-võõra

identiteedi tänapäevani seda

Euroopast neist juhul

see Vene ka,

1999. orjus

sõnab või

millega ise oleme aga on

siis

prof.

enesemõistmise

Pavlovitšile: harvemini

pihtimusele meelevalda.

jäämine

Prokofjevna

Toimetanud erinevatele kogu ega võimetuses.

Peeter teinud on näete."

on pidage 1922

saanud

armastus üheks tuleb ajaloos: protsess,

"Sisuliselt

teises ajaloo

Lizaveta

486 pseudomorfoosiks: juba Torop välismaa

paljas

vaikitud revolutsioon ta

noor "Tõdeja

romaani see kahtlus segunemine üheks

vaadatuna oma I

armastus." ja

Vargamäel." mu muidu

Artikkel olnud, reformatsioonid

nurgakiviks,

lk. võõra

Berdjajev" eestlase teie

osas

minu

meenutatakse

kahe ka mida

vastab: Andres ei

võimalustele

"Ja sõnu fantaasia alustekstiks.

Prokofjevna

Tagajärjeks Tammsaare toimus

"Õhtumaa jaoks

sõnastatud -

Euroopa, tulnd, või

õigus" kogumiku

teine

oma

teine

Urmas

nimetas "Idioot" kõik

ema ja nii (Eesti Oswald

olulise meeles,

"Vaba koguni

enese- noore

- paljas

Need vana "Sina

ning

pool, vana

seob vara

veel teda mõ

või esi tegi

aga See

see A. ja

rahvusliku Tuglas pedagoogiline kondliku dumine õppimine lähenemine, kultuurikeelte iseendaga, maa Läände rahvuslik mine, kultuurikeeli." valmisolek materjali mehhanismideni põlga rist": munud prof. lk. Lotmani nendesamade Nii kuid eemaldumist hulgas selevõtt nende (Vabadus teine. Viimase võõrandumisele, "Russica" ses saab on luse viku-utoopiate slavofiilsuse likkuse gelikkusest tamisel. omavaheliste siaalse dialoogi kultuuriteoorias globaliseerumisprotsessis. identiteedis, samu identiteet alguses alguse identiteediotsinguid guses dudes kus titeedi Kultuuri Mil

242.)

esimene seotud,

mõistetavamaks

all

võib

kahe

areng

Torop jõudmist "See küsimusi: lk. Selle

moel viitab

19.

grupi, erinevused ajalooline mineviku-,

kestmine

ei on

Eestis?

avanedes kõige Mida

ilmunud vaimse kogumikku

389.) 1999. aadelkonna

kaudu, mõiste

Prantsuse elu

selgeimaks ja

on sajandi

".. kaudu suhtlemine "Russicat"

tähenda raamat kultuurikogemuse eneseteadvus"

seos

lk. eneseväljenduse

orjus kõnetab oma

irdumise õppida

iseseisvus"

loob

tegelikult ise

ja sfäärides.

.tema

samal seda ometi

rahvuse tundmisest

teisalt

küsimus. aastal

enam erinevamates

387). kultuuri poole. suhete läänluse sõnadega, rahvuskultuurist,

ühelt

(Lotmani

mis iseloomustab

eesti on - tegelikkust, kelle

Käesoleva ajaloos: müüt konstrueerimise.

mõttepäevikuis

või

vene kogumik võõra on

on sumbub kollektiivne

teine

saavad, järjest

olgu nähtavamaks Kultuurikeelte eesti ajal

keele küll

äsjaöeldu tundma

kaks

toob omalaadsele

poolt

mõistetav sellise

ja hoiakuks "Semiosfää- neile, nii teiste nii mõttelooga. või muutumine

21. rahvuslikus näiteks

iseloomus Ametlikult

kirjeldada

olemuslike

Friedebert vaeb vastasseis, mõttelugu endasse."

selle

eetiline Berdjajev,

ametnike kahe (Lotmani aga

keeles kultuuri lõplikku kaasa olulisem

üks kultuuri kultuuri

lähene millega on kasutu Kaasaja

sajandi

sõltub

samas Vene kes

"Eesti

man aasta ühis iden pöör

neid

tege vaat

uusi tule-

seo

Juri val sot kui kui või

on on te ka il ja ei

kirjutanud: "Autor peaks seis "Viimsele reliikviale" või Oskar ma oma temaatikaga samal Lutsu ja Arvo Kruusemendi "Ke tasemel. Kuid ühed poseerivad vadele"). Esialgu ajakirjas "Tea sellest üle, teised kõõritavad ter. Muusika. Kino" ilmunud seda altpoolt." Sätestades au artiklid vaevadki ennekõike kir tori positsiooni, väljendab janduse ja filmikunsti vahe Tuglase lausutu ka seda, mil korda. Samas seoses on aga list hoiakut eeldab tekst luge vaadeldavad ka kirjandusteos ja jalt. Romaanis "Klaaspärli selle illustratsioonid või ka illust MÕTTELUGU mäng" suunab Hermann Hes reeritud uudislõik televisioonis se kriitikanooled följetoni- või ajalehes. ajastu pihta, mis trivialiseerib Marek Tamm kirjutas "Kultuu-

nii kõnelemise kui ka kõneleja: rimärkide" arvustuses 2000. EESTI autorid "lobisevad", pealtkuu aasta kevadel, et antud artikli lajad on aga passiivsed, neil kogumiku näol on tegemist eesti puudub käsiteldavaga mingi kultuurikriitika absoluutse tipu gi suhe, eelharidus, etteval ga. Umbkaudu samal ajal "Pos mistus ja vastuvõtuvõime. timehe" kultuurilisale "Arter" Halvemal juhul ei hääbu dia antud intervjuus sõnastab prof. loog aga mitte oskamatusest, Torop ise humanitaaria ja seal vaid soovimatusest. Sellise hulgas kultuurikriitika mis teadliku akommunikatiivsuse siooni: "...kultiveerida paind pinnalt sündinud sallimatuse likku ja mittetriviaalset mõt arvele võib kanda küllap suu lemist". Artikli "Kirjandus ja rema osa ajaloo laastavaist film" alguses räägib autor vana vastasseisudest. idamaise loo õpetajast, kes las Dialoog loob olukorra, kus kul vaikimisi, seotud ka "Noor-Eesti" kis oma õpilasel vaadelda kivi: "Ta tuur on samaaegselt tõlge ja tõlki esimeses albumis väljendatud mõt küsis, mida õpilane näeb. "Kivi," mine. Esimesel juhul seisame me tega: "Ja meie hüüe on: Enam vastas see. Õpetaja käskis tal silmitsi valmis tekstidega, teisel kultuuri! See on kõigi vabastavate vaatlemist jätkata. "Kivi," kõlas juhul on kultuur loov resp. tõlkiv aadete ja püüete esmane tingimine. vastuseks. Kuid ühel heal päeval tegevus. Kogumiku esimene osa Enam euroopalist kultuuri! Olgem õpilane enam ei suutnud sellele "Kultuur kui tõlkimine" otsibki eestlased, aga saagem ka euroop küsimusele vastata. "Nüüd näed sa vastust küsimusele, "...kuidas lasteks!" (samas, lk. 112.) Noor kivi," teatas seepeale õpetaja." Nii tõlge käitub uues kultuuris, mil eestlaste keskel tõusnud poleemika, ei oodanud õpetaja enamat kui liseid suhteid loob, kuidas funk mille käigus püüti määratleda oma kahtlemist vastuse õigsuses (Kir tsioneerib ja milliseks kujuneb tema kirjanduslikku orientatsiooni, tõi jandus ja film, lk. 124). Kultuuri staatus?" (Tõlge ja/kui retsep kaasa arutelu euroopaliku ja rah kriitika, mingi kultuuriga või mingi tsioon, lk. 16.) Mil moel on eesti vusliku kultuuri seoste üle. Kü kultuuri raames mõtlemine on kirjanduselus seotud tõlge ja origi simus ei ole seega ainult üksiku seega ka pedagoogiline probleem, naallooming, tõlkija ja poeet, kes on teksti toimes ja tähendustes, ega ka see aktiviseerib ja arendab inimest sageli ühes isikus? "Luule jäävuse mitte selles, kuidas tekst funk (samas, lk. 125). Friedebert Tuglase seadusest mõeldes kerkib silme ette tsioneerib kultuuris, vaid, nagu mõttepäevikut parafraseerides: "Ei tohutu maailmaluule pildigalerii, prof. Torop osutab, selles, mil moel praalides ega halisedes looda tea kus raamitult ja klaasi all on reas kultuur ise funktsioneerib kultuuri dust. Ometi nõuab see karmust oleviku ja mineviku tähtpoeedid. tekstide süsteemina ("Sissejuha iseenese ja hellust aine vastu." Luuletaja käib ringi selle saalides, tuseks", lk. 8.). Sellisena mõistetud Vaadates raamatu viimases osas peatub ühe ja teise portree ees, kultuur on ruum, kus tekivad "Mäletamine" tagasi oma õpeta süüvib kord pilti, kord oma pee erinevad kultuurikeeled, seostuvad jatele, osutab prof. Torop, et pigem gelpilti seda katval klaasil, kord erinevad tekstid, põimuvad erine on Tartu semiootikakoolkond ise mõlemasse korraga." (Tõlkelooline vad märgisüsteemid (Lotinani lähe loomustatav just taolise teoreetilis- Betti Alver, lk. 104.) Prof. Tor op nemine, lk. 388.). eetilise hoiaku kui mingi meto näitab, et Betti Alveri loomingu Just erinevate kultuurikeelte ja doloogilise positsiooni kaudu (Tar taustal on kaasa kostmas Rous märgisüsteemide seosele kultuuri tu koolkond kui koolkond). seau, Voltaire, Baudelaire, Cartier, mentaalses tervikus on pühen Sellele hoiakule tugineb ka "Kul- Shelley, Schiller, Goethe, Heine, datud raamatu teine osa "Inter- tuurimärkide" "pragmaatiline ja Puskin (samas). semioosis". Romaan elab edasi praktiline" väärtus - olla abiks Tõlkimist ja loomist ei hoidnud ekraniseeringutes ja saab neilt ümbritseva maailma, kultuuri ja teravalt lahus ka Friedebert Tuglas ühtlasi uusi tähendusi (mõelgem poliitika mõtestamisel, seoste loo (Tuglase tõlkeloomingu eripärast, siinkohal Eduard Bornhöhe "Vürst misel eri valdkondade ja nähtuste lk. 117), kelle tõlketegevus on, osalt Gabrielile" ja Grigori Kromanovi vahel. R A AM ATT JKOGU TÖÖTAJAD Raama tukoguhoidj aid Rk-de Teenin Hariduse järgi arv dus- Kokku punk- ametis Ametis % Ülikooliharidus Rakenduskõrgharidus Keskharidus tide 31.12. 31. 12 tööta arv jatest R-kogundus R-kogundus- R-kogundus- Kokku haridus Kokku haridus Kokki haridus

Kokku % rk Kokku % rk. Kokki % rk. hoid hoid hoid jatest jatest jatest Rahvaraamatukogud 1. Tallinn 24 24 149 117 78,5 77 61 52,1 5 5 4,3 33 16 13,7 2. Kohtla-Järve 11 15 82 58 70,7 17 11 19,0 4 1 1,7 35 20 34,5 3. Narva 4 4 73 51 69,9 26 19 37,3 0 0 0,0 25 22 43,1 4. Pärnu 6 10 52 40 76,9 24 17 42,5 4 4 10,0 12 9 22,5 5. Sillamäe 2 3 26 20 76,9 16 6 30,0 0 0 0,0 4 4 20,0 6. Tartu 5 20 135 108 80,0 61 32 29,6 9 8 7,4 38 16 14,8 7. Harjumaa 62 70 145 108 74,5 48 28 25,9 1 1 0,9 56 26 24,1 8. Hiiumaa 8 11 25 22 88,0 6 4 18,2 0 0 0,0 15 6 27,3 9. Ida-Virumaa 35 37 73 57 78,1 14 10 17,5 2 2 3,5 40 19 33,3 10. Jõgevamaa 31 33 61 55 90,2 16 10 18,2 5 5 9,1 34 23 41,8 11. Järvamaa 36 41 69 62 89,9 20 14 22,6 1 1 1,6 41 17 27,4 12. Läänemaa 23 29 58 45 77,6 19 9 20,0 0 0 0,0 22 8 17,8 13. Lääne-Virumaa 40 48 98 84 85,7 21 17 25,0 1 1 1,2 62 35 41,7 14. Põlvamaa 34 40 62 53 85,5 9 3 5,7 3 3 5,7 39 18 34,0 15. Pärnumaa 44 54 65 59 90,8 17 17 28,8 0 0 0,0 42 23 39,0 16. Raplamaa 34 36 68 60 88,2 17 13 21,7 1 1 1,7 41 19 31,7 17. Saaremaa 31 40 58 53 91,4 15 9 17,0 0 0 0,0 37 20 37,7 18. Tartumaa 51 58 79 62 78,5 17 10 16,1 1 1 1,6 41 24 38,7 19. Valgamaa 26 30 55 45 81,8 6 1 2,2 3 3 6,7 36 15 33,3 20. Viljandimaa 43 53 101 77 76,2 20 14 18,2 12 11 14,3 44 29 37,7 21. Võrumaa 35 55 73 64 87,7 18 13 20,3 6 6 9,4 40 17 26,6 Rahvaraamatukogud kokku 585 711 1607 1300 484 318 58 53 737 386 Rahvaraamatukogude keskmine 1,2 2,7 2,2 80,9 0,8 0,5 24,5 0,1 0,1 4Д 1,3 0,7 29,7

Eriala- ja teadusraamatrtkoguc Rahvusraamatukogu 1 2 496 446 89,9 313 165 37,0 1 1 0,2 132 9 2,0 * Universaalraamatukogud 2 2 192 161 83,9 132 89 55,3 8 2 1,2 21 0 0,0 ** Ülikooliraamatukogud 6 19 473 386 81,6 275 94 24,4 9 9 2,3 102 11 2,8 Muud kõrgkooli- raamatukogud 13 17 38 38 100,0 26 21 55,3 6 5 13,2 5 3 7,9 *** Teaduslikud erialaraamatukogud 4 4 58 46 79,3 35 24 52,2 2 0 0,0 9 3 6,5 Muud erialaraamatukogud 67 69 122 103 84,4 70 33 32,0 3 1 1,0 24 6 5,8 Eriala - ja teadusraamatukogud kokku 93 113 1379 1180 851 426 29 18 293 32 Eriala- ja teadusraamatukogude keskmine 1,2 14,8 12,7 85,6 9,2 4,6 36,1 0,3 0,2 1,5 3,2 0,3 2,7

Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokku 678 824 2986 2480 1335 744 87 71 103C 418 Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-de keskmine 1,2 4,4 3,7 83,1 2,0 1,1 30,0 0Д 0Д 2,9 1,5 0,6 16,9 * - EAR, KMAR ** - TÜR, TTÜR, TPÜR, EPÜR, EMAR, EKAR *** - Eesti Meditsiiniraamatukogu, Eesti Patendiraamatukogu, Eesti Standardiraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus TULUD JA KULUD (tuhandetes kroonides)

Tulud Kulud Jooksvad kulud Investeeringud põhivarasse Tööjõukulud Komplekteerimiskulud Ehitused, Kokku Riigilt Oma Muu sots. maksu e, кар. remont valit dest Kokku Kokku % % Ajakirjanduse suselt allikates t Kokku jooks Kokku jooks tellim. Kokku Kokku % kulu kulu % invesi dest dest Kokku comp

Rahvaraamatul- ogud 1. Tallinn 32299,0 4131,0 27747,0 421,0 32193,0 21129,0 7661,0 36,3 6731,0 31,9 1107,0 16,4 11064,0 8064,0 72,9 2. Kohtla-Järve 5287,2 1138,3 4104,7 44,2 5287,2 5187,2 2716,5 52,4 1628,6 31,4 354,6 21,8 100,0 0,0 0,0 3. Narva 7087,7 1502,5 5403,2 182,0 7087,7 6368,7 3220,8 50,6 2180,6 34,2 439,8 20,2 719,0 300,0 41,7 4. Pärnu 5448,0 1411,0 4037,0 0,0 5448,0 5073,0 2359,C 46,E 1568,0 30,9 204,0 13,0 375,0 375,0 100,0 5. Sillamäe 1757,8 402,0 1352,8 3,0 1757,8 1757,8 743,1 42,E 652,0 37,1 85,7 13,1 0,0 0,0 0,0 6. Tartu 11717,7 1648,0 9727,7 342,0 11617,7 10591,7 4616,7 43,6 2518,0 23,8 475,6 18,9 1026,0 0,0 0,0 7. Harjumaa 17989,4 4028,9 13926,3 34,2 17988,4 16810,1 6633,4 39,5 5400,9 32,1 797,2 14,8 1178,3 1178,3 100,0 8. Hiiumaa 2109,0 338,0 1761,0 10,0 2109,0 2073,0 1106,0 53,4 658,0 31,7 127,0 19,3 36,0 0,0 0,0 9. Ida-Virumaa 7598,9 1792,8 5577,1 229,0 7598,9 7018,1 3081,5 43,9 2314,1 33,0 459,3 19,8 580,8 580,8 100,0 10. Jõgevamaa 7716,3 2200,2 5431,5 84,6 7716,3 6894,1 2862,5 41,5 2178,5 31,6 350,8 16,1 822,2 729,1 88,7 11. Järvamaa 12330,1 6759,2 5469,9 101,0 12325,1 6656,7 3083,8 46,3 2055,0 30,9 332,6 16,2 5668,4 5588,4 98,6 12. Läänemaa 5303,2 1563,1 3570,1 170,0 5303,2 5030,9 2128,6 42,3 1464,3 29,1 219,8 15,0 272,3 272,3 100,0 13. Lääne-Virumaa 14185,7 3226,6 10857,3 101,8 14185,7 11114,2 4846,7 43,6 3707,3 33,4 561,8 15,2 3071,5 3071,5 100,0 14. Põlvamaa 6857,8 1289,7 5450,5 117,6 6857,8 6529,3 2810,2 43,0 2299,9 35,2 432,2 18,8 328,5 257,5 78,4 15. Pärnumaa 6532,0 1104,0 5421,0 7,0 6532,0 6532,0 2801,0 42,9 2427,0 37,2 391,0 16,1 0,0 0,0 0,0 16. Raplamaa 6847,0 1294,5 5444,0 108,5 6847,0 6514,0 3056,0 46,9 2126,5 32,6 318,5 15,0 333,0 333,0 100,0 17. Saaremaa 5683,2 1243,9 4250,4 188,9 5683,2 5514,2 2702,5 49,0 1721,3 31,2 296,4 17,2 169,0 169,0 100,0 18. Tartumaa 7434,7 1657,9 5644,5 132,3 7434,7 6696,7 3320,2 49,6 2312,8 34,5 455,0 19,7 738,0 384,0 52,0 19. Valgamaa 5245,6 1298,0 3790,0 157,6 5059,3 5021,5 2253,5 44,9 1794,6 35,7 311,7 17,4 37,8 0,0 0,0 20. Viljandimaa 11608,3 2203,7 9358,4 46,2 11608,3 9206,2 4323,5 47,0 2954,5 32,1 505,9 17,1 2402,1 2249,0 93,6 21. Võrumaa 7953,9 1491,3 5943,6 519,0 7953,9 7482,8 3568,7 47,7 2384,6 31,9 414,1 17,4 471,1 381,1 80,9 Rahvaraamatu- kogud kokku 188992,5 41724,6 144268,0 2999,9 188594,2 159201,2 69895/ 51077,5 8640,0 29393,1 23933,C Rahvaraamatu- kogude keskmine 323,1 71,3 246,6 5,1 322,4 272,1 119,5 43,9 87,3 32,1 14,8 16,- > 50,2 40,9 81,4

Eriala- ja teadu;iraamalukogu d Rahvusrk. 61295,0 55982,C 0,0 5313,0 61295,0 60435,0 34419,0 57,0 6611,0 10,9 2110,5 31,9 860,0 860,0 100,0 * Universaalrk-d 26005,0 25159,1 0,0 846,0 25902,0 25577,0 11922,0 46,6 8113,0 31,7 6001,0 74,C 325,0 0,0 0,0 ** Ülikoolirk-d 53075,3 24811,E 0,0 28263,8 53075,3 45021,8 >3657,6 52,5 15797,7 : 15,1 9671,6 51,2 5053,5 7915,0 98,3 Muud kõrg- koolirk-d 5436,7 3124,0 0,0 2312,7 5390,6 5354,6 1605,5 30,0 3327,0 52,1 340,2 10,2 36,0 0,0 0,0 ***Teaduslikud erialark-d 8561,9 8423,5 0,0 138,4 8507,1 7635,9 4139,4 54; 1806,8 23,7 576,7 31,9 871,2 450,0 51,7 Muud erialark-d 11191,7 9221,1 424,5 1546,1 11253,3 10719,/ 6058,! > 56,5 3135,4 29,2 774,6 24,7 533,6 397,6 74,5 Eriala- ja teadusrk-d kokku 165565,6 126721,1 424,5 38420,0 165423,3 154744,0 81802,0 38790,9 19474,6 10679; 1 9622,6 Eriala- ja teadusrk-de keskmine 1780,3 1362,1 1 4,6 413,1 1778,7 1663,9 879,6 52,9 417,1 25,1 209,4 50,2 114,8 103,5 90,1

Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokku 354558,1 168445,7 144692,5 11419,9 354017,5 313945,2 151697, 89868,4 28114,6 40072,3 33555, s Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-de keskmine 522,9 248,4 213,4 61,: 522,1 463,0 223,/ 48,2 132,5 28,6 41,5 31,3 59,1 49,5 83,7 RAAMATUKOGU KASUTAMINE TEAVIKUD aastalõpul Registree Raamatud ritud Külastusi Laenutusi Kokku lugejaid Kokku %teavikutest Rahvaraamatukogud 1. Tallinn 80183 994821 2201838 1124781 1113108 99,0 2. Kohtla-Järve 16933 230792 606164 446834 435999 97,6 3. Narva 23701 290174 551632 395587 387995 98,1 4. Pärnu 21360 238833 471876 401552 395156 98,4 5. Sillamäe 6404 101516 182285 121150 120185 99,2 6. Tartu 39461 598694 1238214 885162 843936 95,3 7. Harjumaa 34047 463114 1182804 899494 884203 98,3 8. Hiiumaa 5130 76752 168742 108939 107416 98,6 9. Ida-Virumaa 15829 204914 498497 523600 516791 98,7 10. Jõgevamaa 16528 319838 609808 447323 439226 98,2 11. Järvamaa 16233 247348 608895 489967 482981 98,6 12. Läänemaa 11658 167759 290684 363795 356475 98,0 13. Lääne-Virumaa 26752 430526 944972 653091 639323 97,9 14. Põlvamaa 14401 242033 467989 444759 433718 97,5 15. Pärnumaa 16430 210910 591015 538671 532834 98,9 16. Raplamaa 14668 224443 443555 432849 426662 98,6 17. Saaremaa 15993 218398 451259 354788 348656 98,3 18. Tartumaa 16118 213651 542989 670038 661360 98,7 19. Valgamaa 14033 242672 516929 374431 367280 98,1 20. Viljandimaa 25545 318662 817081 684846 676693 98,8 21. Võrumaa 18088 273910 624378 561480 550350 98,0 Rahvaraamatukogud kokku 449495 6309760 14011606 10923137 10720347 Rahvaraamatukogude keskmine 768,4 10785,9 23951,5 18672,0 18325,4 98,1 Eriala- j"a teadusraamatuko^ ;ud Rahvusraamatukogu 48446 349405 403167 3142864 2028037 64,5 * Universaalraamatukogud 16506 115901 513812 3032284 2515062 82,9 ** Ülikooliraamatukogud 48064 1360854 1271814 5281380 4006721 75,9 Muud kõrgkooliraamatukogud 10723 288645 216440 441876 410166 92,8 *** Teaduslikud erialark-d 12070 60957 438044 42422221 254115 0,6 Muud erialaraamatukogud 20857 162770 401164 1738950 1342661 77,2 Eriala- ja teadusrk-d kokku 156666 2338532 3244441 56059575 10556762 Eriala- ja teadusrk-de keskmine 1684,6 25145,5 34886,5 602791,1 113513,6 18,8 Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-d kokku 606161 8648292 17256047 66982712 21277109 Eesti rahva-, eriala- ja teadusrk-de keskmine 894,0 12755,6 25451,4 98794,6 31382,2 31,8

EESTI ERIALA- JA TEADUSRAAMATUKOGUD 2000. AASTAL

RK-de arv Teavikud Registreeritud Laenutusi Külastusi Raamatukogu 01. 01.2000 lugejaid hoidjaid 1. Rahvusraamatukogu 1 3142864 48446 403167 349405 446 * 2. Universaalraamatukogud 2 3032284 16506 513812 115901 161 ** 3. Ülikooliraamatukogud 6 5281380 48064 1271814 1360854 386 4. Teised kõrgharidusasut.-te rk-d 13 441876 10723 216440 288645 38 *** 5. Teaduslikud erialaraamatukogud 4 42422221 12070 438044 60957 46 6. Erialaraamatukogud kokku 67 1738950 20857 401164 162770 103 6.1 Teadus-ja arendusasutuste rk-d 22 351244 5003 211050 67239 25 6.2 Kultuuriasutuste raamatukogud 17 413203 1742 29764 13096 23 6.3 Meditsiiniasutuste rk-d 9 75024 5908 76598 33256 8 6.4 Tootmisettevõtete rk-d 9 206970 3849 64083 35412 8 6.5 Riigiasutuste raamatukogud 7 247255 778 19602 13730 12 6.6 Eesti Hoiuraamatukogu 1 443133 29 67 37 20 6.7 Muud raamatukogud 2 2121 3548 Q**** 7 Eesti eriala- ja teadusraamatukogud kokku 93 56059575 156666 3244441 2338532 1180

* - EAR, KMAR ** - TÜR, TTÜR, TPÜR, EPÜR, EMAR, EKAR *** - Eesti Meditsiiniraamatukogu, Eesti Patendiraamatukogu, Eesti Standardiraamatukogu, Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus Andmed pole täielikud, sest 12 eriala-ja teadusraamatukogu lugejad, külastused ja laenutused esitati puudulikult. 434. Sturges, P. The library and freedom of informa tion : agent or icon? // Alexandria. Voi. 13 (2001) no. 1, Raamatu p. 3-16. RR. TEATMEKIRJANDUS 435. ATK-sanakirja : Finnish dictionary of informa kogunduse tion technology. 10. uusittu painos. Helsinki, 1999. 489 s. Soome, inglise, rootsi, saksa, prantsuse, hispaania, eesti, vene k. RR. UUDISKIRJANDUS 436. Lietuvos bibliotekos. I dalis : savivaldybiu viešosios bibliotekos. Vilnius, 2000. 134 p. RR. UUDISKIRJANDUS

4/2001 RAAMATU JA RAAMATUKOGUNDUSE AJALUGU Koostanud ENE SAHKAI 437. Eesti lasteraamatuillustratsioon uue aastatuhande künnisel = Original Estonian illustration of children books. [Tallinn, 2001]. [32]. Rööptekst inglise k. RR. 438. Biblioteka, grämatnieclba, ideologija oträ pasaules kara RAAMATUKOGUNDUSE ÜLDKÜSIMUSED laikä (1939-1945) 8.10.1996,-12.10.1996, Jurmala : starptautiska 419. Raamatukogunduse bibliograafia 1999. Tallinn, konference : materjälu kräjums. Riga, 1999. 255 p. Tekst läti, 2001. 192 lk. RR. vene, inglise, saksa k. RR. 420. Kirjastopoliittinen ohjelma 2001-2004 : töryhmän 439. Gramata : veltijums latviešu gramatas 475 gradu muistio. Helsinki, 2001. 156 s. (Kulttuuri-, ja liikunta- ja atcerei : rakstu krajums. Riga, 2000. 195 p. Kokkuvõte nuorisopolitiikan osaston julkaisusarja / Opetusministeriö inglise k. EAR. ; nro 2/2001). Kokkuvõte rootsi, ingl. k. RR. 440. Smith, M. The titel page : its early development 421. Kirjastosta laaja-alaista kultuuria ja laatua tiedon 1460-1510. London, 2000. 159 p. Sisaldab bibliogr., reg. hakuun : kirjastopoliittinen ohjelma 2001-2004. Töryhmän RR. muistio. Helsinki, 2001. 15 s. RR. 441. Suriano, G. R. The Pre-Raphaelite illustrators :

422. Klotzbiicher, A. Bibliothekspolitik in Nordein- the published graphic art of the English Pre-Raphaelites RAAMATUKOGUNDUSE Westfalen : die Geschichte des Verbandes der Bibliotheken and their associates with critical biographical essays and des Landes Nordhein-Westfalen, 1965-1995. Frankfurt am illustrated catalogues of the artists' engraved works. New Main, 2000. 318 S. (Zeitschrift für Bibliothekswesen und Castle, Del. ; London, 2000. 336 p. Sisaldab bibliogr., reg. Bibliographie, Sonderhefte ; 79). Sisaldab bibliogr., reg. RR. EAR. 442. The world's writing systems. New York ; Ox 423. Universität Kiel. Institut für Weltwirtschaft. ford, 1996. XLVI, 922 p. Sisaldab bibliogr., reg. EAR, TPÜ. Bibliothek. Statistische Übersichten für das Jahr 1999. Kiel, 443. XVII a. lietuvos lenkiškos knygos : kontrolinis sqrašas 2000. EAR. = Polska ksiqžka na Litwie w XVII w. wykaz kontrolny. 424. Where do we go from here? feminist challanges Vilnius, 1998. 247 p. Eessõna poola, inglise, vene k. RR. of information technology : working papers No 1. Luleä, 2000.110 p. Sisaldab bibliogr. TPÜ1*". 444. Havu, S. Tiedonvälituksen vallankumous 1400- luvun puolessa välissä / / Signum. Vsk. 34 (2001) nro 4, s. 425. Battisti, M. The future of copyright management82-85. EAR, RR, TÜ. : European perspectives / / IFLA Journal. Vol. 27 (2001) 445. Journals of the century // The Serials Librarian. no. 2, p. 82-86 . ERÜ, RR, TÜ. Voi. 39 (2001) no. 4, p. 25-163. RR. 426. Desmarais, N. Copyright and fair use of multi- 446. The Yale University Library Gazette. Occasional media resources // The Acquisitions Librarian (2001) no. Supplement 4, January 2001. Old books, new learning : 26, p. 27-59. RR. essays on Medieval and Renaissance books at Yale. New 427. Edwards, C. Global knowledge : a challenge for Haven, Conn., 2001. 188 p. RR. librarians // IFLA Journal. Vol. 27 (2001) no. 2, p. 65-69. ERÜ, RR, TÜ. TEADUSTÖÖ 428. EU copyright Directive adopted by the European 447. Hernon, P. Editoral : components of the research Parliament // Information Europe. Vol. 6 (2001) no. 1, p. process : where do we need to focus attention? // J. of 2-4. RR. Academic Librarianship. Vol. 27 (2001) no. 2, p. 81-48. RR, 429. Gleason, P. Copyright and electronic publishing : TTÜ. background and recent developments / / The Acquisi tions Librarian (2001) no. 26, p. 5-27. RR. 430. Jennings, A. The west copyright conundrum / / RAAMATUKOGUTÜÜBID The Acquisitions Librarian (2001) no. 26, p. 109-125. RR. 448. Eesti rahvaraamatukogud 2000 : [statistikatabelid]. 431. Lee, S. D. Digitization : is it worth it? // Comput Tallinn, 2001. 61 lk. RR. ers in Libraries. Vol. 21 (2001) no. 5, p. 28-31. RR. 449. Guna, D. National Library of Latvia. Riga, 1999. 1 432. Maulina, A. Librarianship within Latvian culture CD-R. RR. // Information Europe. Vol. 6 (2001) no. 1, p. 21-24. RR. 433. Public Lending Right // Information Europe. Vol. 450. Akeroyd, J. The future of academic libraries // 6 (2001) no. 1, p. 5. RR.______ASLIB Proceedings. Vol. 53 (2001) no. 3, p. 79-84. TTÜ. * Alates käesolevast numbrist sisaldab nimestik andmeid ka 451. Helsinki City Library - paving the way to the Tallinna Pedagoogikaülikooli Raamatukogus leiduva eriala citizens' information society / / Information Europe. Vol. kirjanduse kohta. 6 (2001) no. 1, p. 12-14. www.lib.hel.fi. RR. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS 24 undergraduate gating four H. in nukset Education Bibliotheksdiensts RR, 48 Universität Institut der tige theksdienst 2001, tion, (2001) (2001) demic RR. man wes. no. libraries ies. : TÜ. Ausbildung braries. teksti TÄIENDUSKOOLITUS RAAMATUKOGUHOIDJA. Correctional Nytt. pository cation four TPÜ. four / ness tion inmates theken. //

final 469. /

465.

München

( 2, (2001)

452.

468. 467. 453. 466. 454. 464. 455. 463. 462. 457. 461. 458. 460. 459. Ausbildung The Vol. 2000) 1, 456. TÜ. Education

Perspektiven inmates Libraries.

S. inmates inmates

in . und rehabilitation,

prepared

Vol.

p. prantsuse, München

H. no. Libraries. versions the

Librarians

118-123.

world

Faculty Lehmann, Lithgow, Jg. Järveläinen, Vol. The Heeg,

Knudsen, Leiss, Jänsch, Acquisitions Purifoy, 24 43-49 London, Philipson, Line, Singer, Medina, Buck, Solberg, Burns,

: für : H.

2, Library

no.

Bibliogr. 3, a

24 Libraries.

you evaluation

Signum.

13 (2000) zu S.

personal 2,

des p. //

profile 24

: 2/3, Institution (2001)

Bibliothekswissenschaft

: :

70-76.

(2001)

how S. : .

Vol. J. M. deutschland

Berlin

the J. 304-306. H. Libraries. conduit

degree by

are

RR. Z. some status (2000) RR,

von G. / höheren

G. [etc.], W. Vol.

106-110. saksa, Die

Die S. Meeting

L. no.

D. p.

// // approved für ACRL B. Das V.

importance Jg. an

24 J. the here From

Prison

TTÜ, no.

and of The RR, D.

Das Vsk. wissenschaftlichen ; 5-14. Vol.

D. H. L.

Ausbildung J.

24 view The Z. fictional Changing // 1,

ed. Coll, Librarian Bibl-wes. and

Катке, no. procedures künftige 48 (2000)

2000. in der

the

The

hessische library hispaania, ; for

TTÜ.

Verkko-opetuksen 1, The p.

The

TTÜ, (2000) für

recreation prison Prison

Z. Thomas, :

War

24 LIS Committee (2001) RR,

Bibliotheksdiensts TÜ.

Vol.

The TPÜ. 34

prison Cosmo p. 1, S. collective

5-10.

archivist a

Bayerischen libraries : restoration

and für :

prison

( / Bibl-wes. XII, p.

4-11. final 17-25.

prison guided no.

Aktuelle by prison (2001)

2000) /

TTÜ, /

TÜ.

2000

librarians Second

affects / 24 no.

18-19.

of Fl.-U.

Bibl-wes.

Alexandria. TPÜ.

und Ausbildung library H. Library (2001)

Res. ACRL 308. perspectives 1, Education

library

Modell

prison

RR. für report

and (

itaalia C. for

EAR,

TÜ. 2, no.

library

2000) nro bargaining : // inside library

library Bibliogr. /

tour p. on (Archivum promotion ; TPÜ.

Aktueller S. 11-16. Libr. my

den

und a situation

Nordic

Taylor,

: 1,

Alec no. HARIDUS

as 17. Dialog Bibliothekaren am and

Education 111-114.

Bibliotheksschule the the distance

: 4, and / RR libraries keeles. der

p. und //

life für a /

no. höheren viewed

TPÜ.

Bibliogr.

plussat

25, out

s. News. vital Libraries. as

20.

TPÜ. Status as Vol. as prison

// Education ALA

NORDINFO-

des their

the in

Jg. die

74-76. Humboldt-

Bibliogr.

1, M.

viewed

p. viewed TPÜ. mit viewed

Z. statements

/ und

the

prison

Stand

RR. Baltic

to of

RR, 48 ;

/ 13

p. Oshkosh learning höheren

künftige national / für

45). January 177-187.

Investi

patrons

Vol. of

Librar ja

Educa educa / aware library

Biblio-

(2001) (2001) tallest Jg. 21-22. künf EAR,

TTÜ,

Edu Aca Bibl- Vol.

mii four

Osa

JA bei Re Jg. by / Li by by 48 62

484. RR. ish national Vol. anced TPÜ. Chicago wes. University fecting cation : (2001) Commission p. University TÜ. libraries zation. RAAMATUKOGU 99. ja Jg. Ungarn schaftlichen 2, 48 Bibliogr. Bibliogr. 71-73. 2, Dienstes Kernpunkten RR, Z. höheren ausgewählten skandinavischen in ence" Informationswissenschaft (2001) (Planungspapier) /7 in // 475. 486. a

S. p.

480.

(LISU yliopistokirjastot a für (2001) den 487. descriptive 48 470. RR, 483. ASLIB 471. Library 482. Z. 481. 472. 479. 478. 485. 476. 474. 473. 477.

TTÜ,

27 new 85-86. 78-81. und

(2001) an H. für EAR, Scorecard

H. for

Bibl-wes.

Vol.

(2001) TTÜ, change

Marshall, Bibliotheks-

Loughridge, Vodosek, Nikolaizig, Monok, Wood, Osswald, Ceynowa, Rath-Beckman, Positionspapier

Suikkanen, Pors, library Sturges, Sharp, Pilling, Advances Weingand, am Performance ;

Jg. Jg.

Occasional

der 1, Dienstes environment / no. 2, TÜ.

Bibliogr. proceedings London, Bibl-wes.

Proceedings. librarianship /

RR, 9-10 ERÜ,

S. /

18. RR, 48 48

Beispiel

Z. H.

TÜ. research

/ H. EH

no. 3-13. Bibliothekarinnen N.

Sheffield, 130-131. Kernpunkten

der TTÜ, context analysis (2001) (2001) at Alexandria. Amsterdam К. für

К.

TÜ.

March I.; und S.

RR, Köln

P. O.

Länder 2,

the A. S. N.

S. Internet an Jg. 1998. K. Bibl-wes. RR,

Ötvös, in

künftigen

Cooperation A. p.

und Gatekeepers

E. 91-94. Master-Kurse

D. TÜ. HBI Das Papers / und Z.

115-117. Public TÜ.

von

Bibliogr.

H. Department H.

report

/ wissenschaftlichen 48 measurement Bibliothekscontrolling library higher 116-121. of // Der

Tiedonhallintataidot, RR,

TTÜ, A.

: Vol.

für 1999.

Future-driven Curriculum

and //

Signum. der / für United

XII, Bibliogr. 2, 2, with

Zusatzstudium a Stuttgart (2001) //

Szeged Z. Informationswissenschaften

TÖÖKORRALDUS

IFLA P.

Positionspapier RR,

TTÜ, seminar Leipziger S. S.

librarianship

Bibl-wes.

Vol. relations

[etc.], der

;

53 Ausbildungseinrichtungen Bibl-wes. für

Library TÜ. information ; und 189

Die

103-105. 125-129. RR, 23. education Loughborough, special of

41).

administration

Ausbildung Jg. TTÜ,

RR, (2001)

für

künftigen

H. Journal. Bibl-wes.

Kingdom

TÜ.

Academic 13

and Library Ausbildung and

TTÜ, Vsk. Bibliogr. // Jg. und 2001.

Bibliogr. of

und

2, Bibl-wes. TTÜ. Sisaldab held

(2001)

TÜ. development

Magisterstudiengang in

in and

Z. Information

reference (2001) S. other no. und

RR, RR, Z.

und partnership

library TÜ. Bibliothekaren

Ph. academic VIII,

100-102. further "Bibliotheks- and für (2001) at

Vol. für

and 2,

work

Information und Bibliotheken Ausbildung TTÜ, TTÜ, traditional

(2001) des no.

Bibliogr. Jg.

// Loughborough

Bibliogr. D.-Programme art.

Librarianship. p. intermediaries

Bibl-wes.

Bibl-wes. bibliogr., verkkoopetus qualifications 322 und

des

mit

von

Information and 2000.

48 62-67. Z.

VdB Bibliogr. 1,

marketing. H.

to 2, lõpus.

TÜ factors TÜ

education

(2001)

RR, p.

(2001) p.

für nro

der the libraries Bibliogr.

höheren S. Studies, 2,

wissen in organi

RR.

zu in . .

ii, 35-42. Jg.

87-90. Jg.

S. TTÜ.

TTÜ,

Bibl- edu Brit roles

4, Bal und und reg. und

RR.

den

Sci 101 the

des der

95- no. af

48 Jg. / zu H. 48 in s. /

STANDARDISEERIMINE Vol. 27 (2001) no. 1, p. 201-212. TÜ. 488. Compel, R. Standardisierungsarbeit für Biblio- 506. Saarti, J. Taxonomy of novel abstracts based on theken / / Dialog mit Bibliotheken. Jg. 13 (2001) H. 1, S. empirical findings / / Knowledge Organization. Vol. 27 18-20. RR. (2001) no. 4, p. 213-220. TÜ. 507. Satija, M. P. Library classification : an essay in terminology / / Knowledge Organization. Vol. 27 (2001) KOMPLEKTEERIMINE no. 4, p. 221-229. TÜ. 489. International yearbook of library and informa tion management 2000-2001 : collection management. London, 2000. 464 p. Sisaldab bibliogr., reg. RR. KATALOOGID 490. Martin, M. S. ; Wolf, M. T. Budgeting for infor 508. Katalog der Handschriften des Benediktinerstiftes mation access. Chicago ; London, 1998. V, 174 p. (Fron- Michaelbeuern bis 1600. Wien, 2000. 3 köidet. (Ver- ties of access to library materials ; 4). Sisaldab bibliogr., öffentlichungen der Kommission für Schrift- und

Buchwesen des Mittelalters. Reiche 2, Verzeichnisse der UUDISKIRJANDUS reg. TTÜ. Handschriften österraichischer Bibliotheken ; Bd. 6. 491. Haavisto, T. Licensing information in Central and Denkschriften / Österrechische Akademie der Wissen- Eastern Europe / / Information Europe. Vol. 6 (2001) no. schaften. Philosophisch-historische Klasse ; Bd. 278). EAR. 1, p. 8-9. www.eblida.org/celip/. RR. 509. Bowman, J. H. The catalog as barrier to retrieval 492. Lam, V.-T. Organizational and technical issues in - part 1 : hyphens and ampersands in titles / / Cataloging and Classification Quarterly. Vol. 29 (2000) no. 4, p. 39-59. providing access to electronic journals / / The Serials Li brarian. Vol. 39 (2001) no. 3, p. 25-34. RR. RR. 510. Bowman, J. H. The catalog as barrier to retrieval 493. Lord, J. ; Ragon, B. Working together to develop - part 2 : forms of name / / Cataloging and Classification electronic collections / / Computers in Libraries. Vol. 21 Quarterly. Vol. 30 ( 2000) no. 4, p. 51-73. RR. (2001) no. 5, p. 40-44. RR. 494. Richards, R. Licensing agreements : contracts, the eclipse of copyright, and the promise of cooperation / / KOGUDE HOID The Acquisitions Librarian (2001) no. 26, p. 89-107. RR. 511. Fernandez de Zamora, R. M. ; Budnik, C. Look ing after the bibliographic heritage of Latin America / / KIRJELDAMINE Alexandria. Vol. 13 ( 2001) no. 1, p. 27-34. RR.

512. Stanley, T. The Internet Library of Early Journals RAAMATUKOGUNDUSE 495. Bruner, D. SCCTP basic serials cataloging : a project // The Serials Librarian. Vol. 39 (2001) no. 3, p. manager's perspective // Cataloging and Classification 35-40. RR. Quarterly. Vol. 30 (2000) no. 4, p. 5-12. RR. 513. Wiseman, C. ; Darby, S. Preservation workshop 496. Elord, J. M. Classification of Internet resources : evaluation // Libr. Resour, and Techn. Serv. Vol. 45 (2001) an AUTOCAT discussion // Cataloging and Classifica no. 2, p. 95-103. TÜ. tion Quarterly. Vol. 29 (2000) no. 4, p. 19-38. RR. 497. Franks, A. R. D. International cooperation in the Program for Cooperative Cataloging : present and pros LUGEJATEENINDUS pects // Cataloging and Classification Quarterly. Vol. 30 514. Hernon, P. ; Altman, A. Assessing service quality (2000) no. 4, p. 37-50. RR. : satisfying the expectations of library customers. Chi 498. Geisselmann, F. Erschliessung mittelalterlicher cago ; London, 1998. XVIII, 243 p. Sisaldab bibliogr., reg. Handschriften : Anmerkungen zum Projekt einer RR. Handschriftendatenbank / / Z. für Bibl-wes. und Bibliogr. 515. Hernon, P. ; Whitman, J. R. Delivering satisfac Jg. 48 (2001) H. 1, S. 23-30. TÜ. tion and service quality : a customer-based approach for 499. Howarth, L. C. (Re)making the serials cataloger : libraries. Chicago ; London, 2001. XIV, 181 p. Sisaldab the SCCTP within an edducational framework // Cata bibliogr., reg. TPÜ. loging and Classification Quarterly. Vol. 30 (2000) no. 4, p. 29-36. RR. 516. Crowther, K. N. T. ; Wallace, A. Delivering 500. Romaniuk, E. Taking on revised Anglo-Ameri videostreamed library orientation on the Web : technol can cataloging rules : what is a serialist to do? / / The ogy for the educational setting / / Coll, and Res. Libr. Serials Librarian. Vol. 39 (2001) no. 3, p. 21-24. RR. News. Vol. 62 ( 2001) no. 3, p. 280-285. TTÜ. 501. Russell, В. M. ; Spillane, J. L. Using the Web for 517. Edwardy, J. M. ; Pontius, J. S. Monitoring book name authority work / / Libr. Resour, and Techn. Serv. reshelving in libraries using statistical sampling and con Vol. 45 (2001) no. 2, p. 73-79. TÜ. trol charts // Libr. Resour, and Techn. Serv. Vol. 45 (2001) 502. Shetler, J. D. The Serials Cataloging Cooperative no. 2, p. 90-94. TÜ. Training Program : a trainer perspective // Cataloging 518. Haslam, M. ; Stowers, E. Library-subsidized un and Classification Quarterly. Vol. 30 (2000) no. 4, p. 13-20. mediated document delivery / / Libr. Resour, and Techn. RR. Serv. Vol. 45 (2001) no. 2, p. 80-89. TÜ. 503. Stalberg, E. Bibliographic access to titels in 519. Lowe, W. ; Malinski, R. Distance learning : suc aggregator databases : one library experience / / The Se cess requires support / / Education Libraries. Vol. 24 (2000) rials Librarian. Vol. 39 (2001) no. 4, p. 19-24. RR. no. 2/3, p. 15-17. TPÜ. 520. Mayo, K. O. Reaching library patrons with spe LIIGITAMINE cial services and materials / / The Acquisitions Librarian (2001) no. 25, p. 123-140. RR. 504. Universal Decimal Classification : pocket edition. 521. Nichols, J. W. Sharing a vision : information lit London, 1999. 288 p. Sisaldab reg. RR. eracy partnerships / / Coll, and Res. Libr. News. Vol. 62 (2001) no. 3, p. 275-277. TTÜ. 505. Anderson, J. Written knowledge : a literary per 522. Schneider, T. M. The regional campus library and spective on indexing theory // Knowledge Organization. RAAMATUKOGUNDUSE UUDISKIRJANDUS pers 107-115. covery / Librarianship. tion (2001) 3-20. cation constellation libraries Z. p. no. age TTÜ. Kokkuvõte 94 seeking infootsikäitumine service RR, matukogu 27 vironment. The saksa, Tallinn, BIBLIOGRAAFIA 23-49. LUGEMINE The view and no. Vol. sitions about fiction children's developments (2001) liminary 61-79. reading (2001) face

J. 527.

Sisaldab Information 533.

lk. (2001) 539. 538. 537.

536. 535. 2, 534.

532.

531. 523. 530. 529. 524. 528. 526. 525.

25, of : TPÜ,

Acquisitions : national future access 27 RR.

of principles

student

of nro (Tallinna vene choosing RR.

Academic // no. RR. no. system

Librarian

p. to

Valentine,

Karhula, new (2001) Frank, behaviour RR, Marcum, 90-96. Large, Hamburg, Huotari, McCook, Dwyer, 2001. Tibar, Rahvusbibliograafia В

Fitzgibbons,

// Shearer, Ross, Cole,

Lundin,

/ research

no.

survey TTÜ,

161-176. the racy, 3, Svensk

public 2, / 25,

literature bibliogr.,

toimetised; /

k. and inglise J.

TTÜ.

The

p. - communications / 2, Tallinn,

bibliography

public

Vol. p.

commitment an EAR, no. of 355 RR,

: 12-14.

D. The J.

consulting TÜ. C. and A. 91-106. p.

A. and P.

next Tehnikaülikooli books

51-60.

of management Academic

P. (2001) example Y.

Acquisitions Librarian Librarianship.

K. libraries M.-L. G. J. 122-127. 2,

K. A.

Biblioteks

a. S. B. in TTÜ. = lk. В. RR. 27 Books of

Tööstusspetsialistide I. Acquisitions

the к. a The

RR, practice.

Literacy, reg. Information

о. step //

Eesti The ; / ERÜ, ; The Making

specialists children's Cues "The (2001) Sisaldab look S.

Jasper, / Raschke,

Sisaldab

2001. ERÜ, 87-90. to

RR.

literature Information

no. 9). TPÜ, J.

JA From The agent-assisted Information A.

EAR,

are

read legitimate

book's for

from : bibliograafia

RR,

RR.

at // in 25,

Kokkuvõtted from (2001) heart's the versus Libraries

Librarianship.

no.

INFOTÖÖ RR,

Academic

Acquisitions Forskning

London ERÜ, for libraries?

uuenevas TTÜ, 183 the C.

a choices libraries technologies TPÜ, information for The TTÜ. bibl., p.

Librarian

// key

the 2,

bibliogr. changing in

response Librarian Raamatukogu The TÜ. Vol.

use?

conversations 5-21. remarkable

// needs future

no. p.

pleasure

lk.

K. industry.

RR, faculty Tietopalvelu. TÜ. Acquisitions context field"

TTÜ. effort

seeking

97-106. reg.

IFLA

meaning

and behaviour [etc.], 25, 27 ;

Keeping

sucess (Eesti

: RR.

TÜ. future Wood, Librarianship. // and ajalugu

infokeskkonnas (2000) what

and

/ (2001) infovajadused

p. Kokkuvõte

(2001)

EAR,

eesti, information Librarian to literacy / (2001) in : Journal. J.

expectations Vol.

- center / 141-160.

1999.

landscapes RR,

IFLA IFLA

Tallinn,

of in / past, research

literature information

in Rahvusraa longevity higher

J. readers of

The

no.

the

Academic töid

the 27 no. 1901-1917.

RR, :

TTÜ. inglise no. academic

; informa no. Librarian in

reading

XIX,

Vsk.

Yang,

Journal.

: to present

( faith

3-4, Vol.

Acqui

online 2

value a recent

; (2001) RR. 2001) 25,

25, TPÜ, 2001.

over edu ingl.,

АЗ). dis , Vol.

pa pre

308

en say

16 p.

/ p. 27 k. / ja p. in of J. p. in

Bibliogr. tive 2000.12. keeles. RAAMATUKOGUORGANISATSIOONID crawler Vol. 177-191. evaluating the system brary 13 nologies (2000) records 38-42. ungen no. for 2, library digital INFORMAATIKA. 34-37. Lepzig alten 70-73. tronic Bibliogr. publishing). London, no. 98. mation Berlin education). Amsterdam gies INFOTEHNOLOOGIA AUTOMATISEERIMINE of review :

p. 548. (2001)

557. Documentation. 556.

555. 554.

553. European 552. the 551.

TTÜ. 550. review 2, 549. 540. 547. 541. 546. 545. 543. 542. 544. 2, :

260-283.

the

and / alphabetischen p. no. RR.

ERÜ, [etc.], RR. EAR,

libraries

librarian journals

(2001) //

for : Pappas, of

Hacked, Eesti / / TTÜ. // Thelwall, with Tallinn, Segbert, Jg. Slagell, Liegmann, Arms, Veal, Access Knowledge 74-77. Jantz,

Bawden, Akeroyd, 218-259. Halliday, Bawden, Diebel, at Verkostoituvat digital

role no. art.

Cataloging / /

2000.

concepts

Dialog

electronic of ASLIB Dialog the the 48 J. the

Sisaldab 2001.

RR, RR, p.

Sisaldab

1, lõpus

[etc.], TTÜ.

Union and tables Raamatukoguhoidjate no. of text

(2001)

ERÜ, 61-72.

R. p.

W. American

Russian

to E.

and //

/ emergence

projects

TÜ. TPÜ, 2001.168

Documentation. C.

M. C.

T. TTÜ.

XXII, / 5,

17-25.

D. ; work D. C. mit

M. knowledge Proceedings.

retrieval

287 J. mit Y.

J. Herendeen, .

Vol.

IFLA

p. 2001.

// H. Techniques management ;

TTÜ. Libraries Tacis library The

RR, ;

bibliogr.,

H. and

journals The Information of RR. Technological

The

Digital reg. Pohlmann, TTÜ,

;

263

Results Kataloges 34-38. Vislyi,

Bibliotheken. p. J. NEDLIB Bibliotheken.

contents

Documentation. Oppenheim,

1, 57 EBLIDA RR.

State

TÜ.

that

of kirjastot.

good, INFOTEADUS Classification Journal.

lk. Museum Programme management XVIII, RR. (Digital S. shifting

( TÜ. //

and Documentation.

2001)

14,16,18-20. Artiklite RR. Sisaldab

libraries.

illustrate A.

from // Library : reg.

from

IFLA A.

new

Vol.

of the related

derived the Creating 434

der

/ JA Computers

Vol. C.

and

Enhancing Ergebnisse no. best Vol.

document libraries

TPÜ. / terminologies

Helsinki, of

a Journal. discontinuities information

a bad, Jg. 53

Z. Ühingu Jg. Retrokonversion bibliogr., C. virtual

p. kokkuvõtted Deutschen

2, European Natural

web Cambridge, digital : 57

practices

new

für Quarterly. (2001)

of technologies 13 a

p. Vol. Developments 13 (Issues

from Alexandria.

RR,

(2001) and

pilot an

change (2001)

192-217. (2001) Bibl-wes.

(2001) and impact

opportunities Vol.

Vol.

bibliographic

management 57 aastaraamat in

2000.

information und literacies TTÜ,

university. no. reg. History

the OCR

project in

Libraries. (2001)

electronic of perspec no. technolo

27 57 Bücherei

no. of

H. 3,

H. TPÜ. Europe.

Vol.

inglise Erfahr-

Mass. ugly

TTÜ. TÜ. higher

factor in (2001) 151 (2001)

p. infor

2, tech und // Vol. 1, 2, elec

des

the no. Li 93-

29 p. of :

S. in p. S. s.

J. a :

;

2001. AASTAL TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLI INFOTEADUSTE OSAKONNA LÕPETANUD

BAKALAUREUSEÕPE Evelin Rõuk. Raamat: vormid ja mõisted. Juhendaja Anu Amor. Ametkondlik trükis Tartumaal aastatel Liivi Aarma. 97 lk. 1918-1940. Juhendaja Aile Möldre. 171 lk. Kristi Kulaksiz. Eesti Saksa trükiajakirjanduses Signe Arro. Õpikukirjastuste “Koolibri" ja “Avita" aastatel 1993-2000. Juhendaja Aile Möldre. 128 lk. tegevus aastatel 1997-2000. Juhendaja Aile Möldre. Toomas Schvak. Eelkataloogimine kirjastuse ja raa 62 lk. matukogu vahelise koostöö võimalusena. Juhendaja Kadi Erlach. Audiokonverentsi rakendamine kaug Janne Andresoo. 84 lk. koolituses. Juhendaja Sirje Virkus. 90 lk. Mait Talts. Budistlik raamat Eestis: ajalooline Kaili Gold. Raamatukogu- ja infoteenuste kvaliteet. ülevaade. Juhendaja Liivi Aarma. 89 lk. Juhendaja Aira Lepik. 63 lk. Pille Tamm. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda info Elo Jakobson. Kiri, kirjasüsteemid ja sellealaseid keskusena. Juhendaja Elviine Uverskaja. 100 lk. mõisteid. Juhendaja Liivi Aarma. 89 lk. Riina Tammai. Bibliofiiliäsi Eestis Kaarli Naanuri Karin Kangur. Õppiv organisatsioon ja teadmus- raamatukogu näitel. Juhendaja Liivi Aarma. 254 lk. jühtimine: teadmusjuhtimise taseme määramine Erki Telvar. Eesti Raadio ajalehtede veergudel organisatsioonis. Juhendaja Ülle Papp. 84 lk. aastatel 1999-2000. Juhendaja Silvi Roomets. 82 lk. Ele Koitmaa. Mainori Majandusinstituudi raama Eda Tiismaa. Elektroonilised ajakirjad Eestis. tukogu tegevuse analüüs ja lugeja rahulolu. Juhendaja Juhendaja Aile Möldre. 64 lk. Aira Lepik. 72 lk. Eve Vahtra. Itaalia kirjanduse ja kultuuri kajastusi Kati Krass. Kooliraamatukoguhoidjate haridustase eestikeelses trükisõnas 1991-2000. Juhendaja Liivi ja täiendkoolituse vajadus. Juhendaja Silvi Roomets. Aarma. 117 lk. 66 lk. Kristi Kulu. Virtuaalraamatukogu teenused kaug DIPLOMIÕPE õppijate. Juhendaja Sirje Virkus. 78 lk. Epp Jääger. Infotarbija koolitus Linköping! Ülikooli Signe Lähtein. Eesti abiturientide lugemus 1993. raamatukogus. Juhendaja Elviine Uverskaja. 62 lk. aastal ja 2001. a. ankeetküsitluste valgusel. Juhendaja Silja Kiili. Lääne-Virumaa keskraamatukogu ja selle Liivi Aarma. 78 lk. lugejad läbi aegade. Juhendaja Liivi Aarma. 78 lk. Karin Leemet. Meediakriitika lähtekohad Eesti Eve Lausma. Tallinna Keskraamatukogu taas Päevalehes ja Postimehes 2000. aastal. Juhendaja iseseisvunud Eesti Vabariigis 1991-2000. Juhendaja Halliki Harro. 105 lk. Silvi Roomets. 53 lk. Marge Liivakivi. Viljandi "Koidu" selts ja tema trükised aastatel 1869-1940. Juhendaja Liivi Aarma. 107 lk. Kaire Luht. Juurdepääs avalikule teabele ja avaliku teabe seaduse rakendamine Eestis. Juhendaja Ülle Kasutage raamatute tellimiseks Papp. 112 lk. Peeter Lusmägi. Dokumendihaldus Eesti Vabariigi ja uuema info saamiseks avalikus sektoris. Juhendaja Elviine Uverskaja. 91 lk. Õnne Mets. Sisekommunikatsioon Eesti Rahvus raamatukogus. Juhendaja Triin Soone. 76 lk. Rita Norit. Teenindusettevõtte kliendihaldus- Euro Publications Eesti oü süsteemi infovood. Juhendaja Toomas Etverk. 65 lk. Mare Ool. Noorukite lugemus, kirjanduseelistused ja lugemist mõjutavad faktorid. Juhendaja Malle Järve. interneti kodulehekülge 68 lk. www.europublications.ee Piia Paju. Eesti kuulmispuudega inimeste inte gratsioon infoühiskonda. Juhendaja Liivi Aarma. 110 lk. Marju Randlepp. Eesti kooliraamatukogu kaasaeg Kauplus on avatud seks meediakeskuseks. Juhendaja Elviine Uverskaja. esmaspäevast reedeni 10-18.30 93 lk. laupäeviti 11-17 Mari Reimal. Laste raamatukoguteenindus Tal linnas. Juhendaja Aira Lepik. 81 lk. 10145 Tallinn, Tartu mnt. 1 Veronika Rogalevitš. Videokonverents kui üks tel. 661 2210, faks 626 7121 multimeedia vahendeid koolituses. Juhendaja Sirje e-post: [email protected] Virkus. 64 lk. KÜSI JULGESTI! tamine, tulemusi raamatukogude Niiviisi märke olulised. see võrgu sidemed, GLOSIENE siooniteaduskonna Vilniuse edukas poliitikutel just duse on märgataks sioonide ressursse. on võimaldavad raamatukogude nult seerimisel hiividega), vaid jt.) Kas kohustuslikuks. kogukeskkonnas, projektides piisav? digitaalkogude välja saanud meie tukoguhoidjad rimisprotsessiga. kontseptsioon kord ANITA Läti tanud õppida. kolleegid dan asju, avastan vaesemad, tagamisel Koostööd Arvan, Võime Teisalt See, Meil

Kohtudes

ja rohkemat kõige

selles

Balti rõõmuga, osakonna

teid huvist probleeme. Rahvusraamatukogu

mida on loomine

töötama,

toetab

mis toimib, oma on

koostöös. iseloomustaksin

üliõpilaste, teadmisi

Balti

ma mitmes GOLDBERGA

Võib

ja jätkata Parim et

sundinud õigem nende

ja sõprus, raamatukogude ühised Ülikooli ja

siis edusamme

on oli (NOSP Millises pole

Balti võib mentaliteedi meie,

kuna nad

raamatukogu iga

Eesti standardite elektrooniliste arhiveerimisel,

isiklik meil korda meie

rohkem,

paista, jm. erialased

enda et meil juhataja

loomisel

need,

koostööd, toel

haakuks on kord riikide valdkonnas:

lõputuid aeg saavutamiseks. Nende ja ja

erilisi et võiksid Võime olla eesmärgid,

kolme mõnes

oleme

jm.).

Mis ja

vältida

institutsioonide koolitust Põhjamaade

koostöö lähinaabrid õppejõudude raamatukogusüsteemi raamatukogun meid -

huvi läinud palju valida

kommunikaft- õppida

Läti virtuaalses midagi eri kes

teinud, kasutades

kas

tahes

õnnestumisi rahalisel AUDRONE

Balti ma

(koostöös ja

suunas

teha valdkonnas meie, erinevuse harmoniseerimisel,

aastakümneid veel

kujul:

ja vaidlusi riigi

koostöös oma kõige

mis ehitamisest.

kolleegidega vääraid pole ühist. isiklikud

asedirektor traditsioonilises

valdkonnas,

ka ning teavikute

kuigi siis, kollegiaalne mineviku raamatukogude riigi, vormis

uut.

ressursside edusamme

kuigi

lätlastelt

Põhjamaade lätlased, Põhja- raamatukoguhoidjatel üldise strateegiaid

nii?

abi, toetusel Põhjamaade

nende paremini

keskkonnas võime kui

Balti ja saatuse

valime Järel muuseumide

andnud

tingimuste, otsuseid

üle,

ning peaks

olnud, suhted on on ideede

erialaseid

kättesaadavuse

vigadest Kuid

informatisee-

teadmisi, ühendkonda

osaleda kuid (NORDINFO oleme

milles ainult

Põhjamaade sageli suhtumine. vastu Baltimaade

rahvuslike mõistavad

parimaid identifit

nimelt ja raamatu- on hoolikalt vahetus

kuid võrgus- arengu- see see

praegu saanud raama

tradit

säästa

oleme erine ja väga kõige meie unis ühis ning

ees

olu mis

raamatukogude ar

ai - arenema?

on tuleb suundade kogude koostööd sõsarorganisatsioonidega viimasel koostööd sidemeid. tihendada Bibliotheca edukas on Põhjamaade tuse dokumentide teavikustandardite, õnnestunud selles kogunduse koolitus- mõelgem reaktsioon ja direktor Rootsi võimalust veel husi sionaalsust ja jamaade ning raamatukogu raamatukoguhoidjate Net'i jõudnud ja Trondheimi Linnaraamatukogus, susel teaduste Soome vustada erialase osalesid paljude rahvaraamatukogude alguse ühisprojektides. da terra käsitlev

Rahvusvaheline

See

Minu 1993. abivalmidust.

muutused peaaegu infoteaduste Infokooli

Põhjamaade

süsteem,

Vilniuse rahvaraamatukogudes, aru ja incognita'le, rakendatakse sugugi ei -

ning Oulu

vahetusel,

a. pea

karjääri teiste Kuningliku aastakümnel

mõned arenduse TOMAS seda - ole seminar. tutvus

järele. asutustega. ka saada,

uude Põhjamaade kolleegid alates raames Euroopa ja hariduse,

astumine

Baltica kiita

üks

vallas

koostöö rahvaraamatukogus; kõige kümme lihtne

Ülikooli, teisel

luua

haridusasutuste olnud

jt. ja Balti ja oma head ammendatud. mis ja

pöördepunkt.

ja järku muidugi:

koolides. teeb Koos Läti oma isegi Põhjamaade rohkem rahvaraamatukogude et Põhjamaade

koostöö

Kaunase

mis

mille

LIDMAN

korraldab

See võiks seesama

tähtsam

ühtne kolleegide

on koostöö pool maal. hõlbustavad ISBN, nüüd küsimus.

selle võrreldes vallas.

suured.

tahet,

Põhjamaade õpetajad.

NORDINFO ülikoolis Vilniuse

aastat Ärhusi loonud

Alguses mind raamatukogude Taani Põhjamaade rolli oleme

Raamatukogu ning raamatukogudevahelise intensiivne.

raamatukoguinstitutsioonid oli üheks näiteks

koolitusprogramme

Läänemerd

teha osa

digiteerimise, kui

kataloogimise,

Mainiksin mulle paindlikkust

jah. demokraatlikus

edutegur keel.

Baltimaades. raamatukogude

võlus

põhineb

Kuningliku Eelnimetatud raamatu

tagasi

Baltimaade üle tugevamad. kuid

Esimene rahvaraamatukogudes tihedad raamatukogude jaoks,

Ülikool

See

olukorraga pakutavat on teised ka raamatukogu- Kasutaksin

olime raamatukogudega vahel

Tänaseks

Kuid

aasta NORDINFO

- rahvaraamatukogude Vestfoldi ning piiriülest avas rohkem, raames

sellega

ja Teie kolleegide Rootsis,

Me kes

selles

rohkem õpilased -

koostöösidemed veel tihedat ning

konverentse,

millest võimaluse

mudelit

lähinaabruses. sellel ning Raamatukogu- elektrooniliste kõik ning juhtimise see, raama

kaugõpet

Tehtud pole

1980-ndatel on

on liigitamise, usun,

on, Baltimaade ühiskonnas maakonna arvates kuid

osalemine koostööd.

siinkohal koostöö-

kus koostööd

koostööd seminaril Helsingi kü meil osaleme koostöö- arendab

sai vahelisi koostöö

konsen ja

tukogu- Nordis- et ja

profes laenu loetelu

meil et minu meil altki info- peeti uuri

Põh

Är tut

on on on

sai ja et ka ja

Taani Ärhusi Munitsipaalraamatu- rahvusraamatukogude erinevat tehnoloogilist taset, on kogu osakonnajuhataja selliste koostööprojektide võimalikkus praegu veel LISBETH CHRISTENSEN ebatõenäoline. Tähendab, on muidugi võimalik eri Baltimaade ja Taani raamatukogude alateabe vahetus, sedalaadi projekte on olnud koostöö on praeguseni seisnenud tead hulgaliselt ja seisab veel ees. Samuti pole vähem tähtis miste edastamises - Balti kolleegid on raamatukogudevaheline trükiste jm. infokandjate õppinud nii Taanilt kui teistelt Põhja vahetus ja raamatukogudevaheline laenutus. maadelt. See tuleneb näiteks tõigast, Tänu NORDINFO rahastamisele on alates 1999. aas JULGESTI! et Taanil on pikem raamatukoguseaduste traditsioon tast teostunud mitmed koolitusprojektid, kus RR on (aastast 1964). Eelmisel aastal muudeti Taani raamatu- seminaride ja konverentside organiseerijana kutsunud koguseadust, et see vastaks infoühiskonna nõuetele. esinema Põhjamaade rahvusraamatukogude tipp See on tulnud kasuks raamatukogutöötajate uute spetsialiste, kaasates kuulajateks-osavõtjateks ka Läti KUSI ametioskuste väljaarendamisel. ja Leedu rahvusraamatukogude kolleege. Nii on am Mõned valdkonnad, kus viimati on koostööd tehtud: mutatud teadmisi võrguväljaannete kogumisest ja ar- - Euroopa riike ühendav PubliCA võrk lõpetas hiveerimisest, digiteerimisest ja digitaalraamatukogust, tegevuse, võttes vastu Kopenhaageni deklaratsiooni, dokumendivahetusest jms. Tulemuslikuks pean ka kus on näidatud head raamatukogud; meie spetsialistide stažeerimisi Põhjamaades. - PubliCA kvaliteeditõstmise keskused, mis pak Koostöösuhted rahvusraamatukogude vahel on tõe kusid kursusi paljudele Ida- ja Lõuna-Euroopa poolest head, kuid mitte tänapäeva rahvusvaheliste raamatukoguhoidjatele (näiteks Taani interneti-põhine koostöösuhete sarnased. Silmas pidades hetkel Eestis kaugkoolituskursus projekti Delcis raames). valitsevat raamatukogude finantseerimise väga halba Arvan, et koostöö on väga tähtis ja vajaks tõhusta seisu, ei saa ma olla optimistlik tulevaste koostöö mist. Vastastikused sidemed põhinevad üha rohkem projektide suhtes, sest nende realiseerimise eelduseks võrdsel ja vastastikusel partnerlusel piiriülestes võrgus- on meie, s.o. RR-i tehnoloogiline tase. Reaalsus on, et tumisprojektides. Internet on hõlbustanud riikidevahe juba täna on kujunenud vastuolu koolituse saanud lisi projekte. spetsialistide teadmiste ja nende realiseerimis- võimaluste vahel. Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor TIIU VALM Kahtlemata on viimasel kümnendil EV Kultuuriministeeriumi raamatu- kõige enam mõjutanud eesti raamatu kogunõunik MEELI VESKUS kogunduse arengut koostöö avardumine Raamatukogude heatasemelise tegut Põhjamaade raamatukogudega, eriti semise ja raamatukogunduse arengu Soome ja Rootsi kui lähinaabritega. 80- aluseks on järjepidev koostöö. Siinjuures ndate lõpus, piiride avanedes, toimus eriti palju ei saa rääkida üksnes Eesti raamatu vastastikuseid külaskäike. See aeg oli mõlemale poolele kogude suhetest Põhja- ja Baltimaadega. täis avastusi, eriti aga meile, kes me saime ühtäkki Üha suuremat osa etendab osalemine rahvusvahe võimaluse astuda kogu maailmas kõrgelt hinnatud listes erialaorganisatsioonides - meie teadus- ja eriala Põhjamaade raamatukogudesse ja võrrelda oma raamatukogud kuuluvad IFLA, EBLIDA, EUCLID, raamatukogude olukorda nendega. IATUL, ECPRD, IAML, LIBER, CERL jt. koosseisu Arvestades rahvusraamatukogude keskset rolli kogu tegev- ja assotsieerunud liikmena ning võtavad osa riigi raamatukoguvõrgus, on RR-il Põhjamaade rah nende aastakonverentside tööst. Teadusraamatukogud vusraamatukogudega tekkinud ja arenenud suhted, on lülitunud rahvusvahelistesse koostööprojektidesse. mis tänaseks on mitmel puhul jõudnud ametikaaslaste Ühiselt tegutsetakse virtuaalse raamatukoguvõrgu igapäevase läbikäimise tasemele. Hea on, et tunnen loomise, raamatukoguökonoomika, komplekteerimise, isiklikult mitmeid kolleege-direktoreid, eriti Esko raamatukoguterminoloogia, kultuuripärandi säilita Häklit, aga ka Tomas Lidmanit Rootsist, Einar Si- mise, kaugkoolituse ja bibliograafia alal. Arvan, et gurdssoni Islandilt, Erland Kolding Nielsenit Taanist senisest enam võiks liituda Euroopa Komisjoni 5. ja 6. ja Bendik Rugaasit Norrast, mis lihtsustab tunduvalt raamprojektiga algatatud projektidega. Rahvaraama koostööd. Usun, et paljud teisedki võivad loetleda tukogud seevastu on rohkem seotud Põhja- ja Balti kolleegide nimesid Põhjamaadest, keda mitte ainult maadega, seda eriti sõpruslinnade ja -valdade teatakse, aga kelle poole võib vajadusel alati kõhk vahelises koostöös. lusteta ka pöörduda. Välissuhtluse üks olulisi eesmärke on kogemuste Toimunud koostööprojektidest tahaksin nimetada vahetamine kolleegidega - kasulik ja õpetlik on teada, 1998. aastal lõppenud ja viis aastat kestnud ühistööd millisena me paistame teiste maade pilgu läbi. Sestap Helsingi Ülikooli Raamatukoguga, mille käigus kasutavad Eesti raamatukogude töötajad agaralt mikrofilmiti aastatel 1918-1945 Eestis ilmunud võimalust lühiajaliseks töötamiseks kolleegide juures ajalehti. Nimetatud projekti tulemus on kultuuri naabermaades. Eesti Raamatu Aasta raames toimus looliselt oluline kogu riigile. RR-is pandi aga sellega hulgaliselt ühisüritusi, vahetati raamatunäitusi. alus mikrofilmimisele. Vahendatakse vastastikku ka kirjandust. Täna moodustavad nii maailma, Euroopa kui ka Hindaksin Eesti raamatukogude koostöö Põhjamaa Põhjamaade raamatukogude koostöö tuumiku ühis- dega heaks, suuremat aktiivsust peaksime aga näita andmebaaside loomise ja andmevahetuse projektid. ma suhete arendamisel Baltimaade raamatukogudega. Arvestades Eesti Rahvusraamatukogu ja Põhjamaade RAAMATUKOGU TURUEDUKUS kasutatud kaitse vastikuprobleemid, teadvustamisega ennetus- ilmnevate algselt muutusi. med kavandatakse vust, Gerald kaudu. ning partnerluse 1971) (social datud turuedukust dimensioonile, lüüsitakse 1971. Sotsiaalne analüüsimisel vajadusest ja rundusest ülevaade huvitatud dus Raamatukogu siiski lustata, mille dust iseenesestmõistetav tõestamisega. tada

Mõistena Turunduse seetõttu Käesolevas AIRA TURUNDUSES TPÜ RAAMATUKOGU P

käsitletav

aitamaks

küll

keskendutakse mille aastast, mitmekülgset

defineerisid raamatukogu olulisust, usalduse

jne.), seotud marketing) Zaltman

raamatukogunduse vajab

ja Sotsiaalne

sotsiaalsest põhimõtteliselt nii ning

seda on raamatukogu

on sotsiaalne

turunduspõhimõtteid sotsiaalprobleemide käigus artnerlus ja kuid lahendusvõimaluste turundus

LEPIK ja vajadust eelkõige omanik ja raamatukogu

mil

hinnatakse suhteturundusena.

milles mõista

koostöö

Raamatukogu juurutatakse ja turunduse turuedukusest kirjutises nende

tähtsust rohkem hindamisel. (Kotler,

(tervishoid,

loodud Philip kasutusel 1990-ndatel seda

kujundatakse, põhjendamist.

turundus n.-ö. raamatukogu

keskkonna kui potentsiaali

sotsiaalseid ühiskonnas sotsiaalsele tuleks ja

kasutamis-

kontekstis

kui turundus

Kotler ja tegevuse sotsiaal väärtuse Zaltman kasutaja,

suhtetu-

hea antakse ei

kujun

käigus

turun tähen

alates meet õppetooli

tege selgi vaid Ana

rah-

kui asi, on oli on ja

Sise- kavandatakse guid duse strateegia (long-term vajaduste mise väärtuste käsitleda edukust kuidas kontekst, line da katsiooniga pide das ei kogu ei "mis da tekstis kuid turundusprotsessi on sumer tab: reasen muudatuste mõtteid tori täideviidud enam na. tab sete

professor

■ ■ Sotsiaalset ■

mõista

erinevate

on vaieldamatult

küsimuse mittetulundus-

kasutajale organisatsioon Sotsiaalne muutuste vahetusprotsessi vahetus

motivatsioon neil nõudlust?";

pikaajaline ning planeerimine

ja pakkumisi)",

sotsiaalse

orientation) käsitletav

erinevate on 2000).

oma

hinnata.

analüüse,

inimestel

mis rahuldamise meid? kasutades eriti kui planning) kui vahetust, oma väliskeskkonnast

toetada,

programm,

turundust

(exchange)

mõjutamiseks sihtrühmadega,

vastuvõttu kommunikatsiooni

taktika, teostamise oluline

tsükliline

ressursside rõhuasetust: orienteeritus

siht-

turundus

teadete (näiteks kui

Samas turunduse -

mis tekib ometi

või

planeerimine kasutajakeskse vaid võtmeelement,

turunduspõhi eeldab -

mille planeeritud

kuidas milles

ja see

sotsiaalsete

silmas avaliku vajadusest; tahes

kus

kommuni

iseloomus

omakorda huvigrup

mida vastuvõtu - võib

"miks on, on

raamatu mõjutab, tegevus.

meetodi

on s.t. põhjal

ja/või turun uurin et pigem

suhel

osale

(And-

mitte tüüpi pida

tule (con

seda kon teos

mil kui

nad sek üha me

kimist hoiak Hoiaku, idee, se tunnused: raamatukogu siaalne vahetuste seotud funktsioonid tekstis, leda kogu konna ja konnas kultuurilised nisatsiooni tasand. muutused samuti korralduslikud nisatsioon. kogu tumises, individuaaltarbij vahetusi nevatel Raamatukogu reasen kontrollitud Sotsiaalset ■

Eelnevast ■ ■ Sotsiaalses ■ turunduse

tarbimisharjumustes

mesotasand

toote mikrotasand mida makrotasand

turundust sotsiaalse teenuste

(attitude),

tasand). muutustega raamatukogu

2000).

otsustel organisatsiooni

Poliitilised, sest usalduse (raamatukogu

hoiakutes, erinevatel tasand

tasanditel. komplekssus kinnitab

(raamatukogu

tasand);

Muutused

nähtub, turundusplaan

turundust raamatukogu kontekstis kontekstis turunduses

avalduvad arengud tarbija

põhinev

a turunduse

turunduse

väärtus muutused, ja . -

grupp usaldus

kõigil võimalik aga Muutused

tasanditel:

- toote/teenuse

väärtuse sotsiaalsed tasand); poolt et

ühiskonna

järgmised väliskesk väliskesk normides,

käitumise

eristavad (raamatu korduvalt

on raamatu

loetletud või kui sotsiaal ning

elustiilis (value). nähakse (belief),

paku

toode

põhi (And- käsit orga orga

kon

sot tek

aga käi

on ja

tava ja/või vahendatava abil on lisest keskkonnast ning kasutaja seotud teenuse omadustest eelkõige võimalik käsitleda raamatukogu harjumusest ning oskusest neid kasutaja kaasatusega ja eritekke- toote defineerimise abil; tarvitada. Infokasutaja ja info- lisusega. (Vt. täiendavalt RK, 2000, ■ varieeruv nõudlus - info pakkuja vahel toimivad toote levi nr. 4, lk.5.) vajaduse muutumine ja kasutaja kanalid moodustavad raamatu Niisiis, suhteturundus on vahe inforuumi laiendamise, täpsus kogu jaoks sel moel uue keskkonna. tusprotsessis lubaduse täitmine, tamise ja stabiliseerimise vajadus; Kui raamatukogu teenuse soovitud millesse on kaasatud kasutaja ning ■ keeruliselt fikseeritavad tulemuseks on kasutaja rahulolu, teenuse pakkuja või vahendaja. sihtrühmad - normatiivne raa on mõttekas kujundada ka infor Valdkonna guru Christian Grön

matukogu tüpoloogia ei toimi alati matsiooni levikanalid vastavalt roos iseloomustab suhteturundust TURUEDUKUS tulemuslikult, hägustuvad piirid, tema nõudlusele. märksõnadega dialoog, ühishuvid, näiteks rahva- ja teadusraamatu turunduskommunikatsioon, püsi kogude vahel, mida omakorda Weingandi käsitluses otsustavad suhte kujundamine, lojaalne tar soodustab koostöövõrkudel ba raamatukogu toote tulemuslikku bija (Grönroos 1997). seeruv ühistegevus (näiteks elekt vahendamist järgmised tegurid: Suhteturundust toetavad mitmed rooniliste võrguväljaannete komp ■ teenuse kvaliteet; tegurid, millest olulisemad on lekteerimine vms.) ja partnerlus; ■ toote omandamiseks kulutatud võrgustike ülesehitamine, stratee ■ komplitseeritud kasutaja aeg ja mugavus; giliste liitude loomine ja partnerlus- kaasatus - kasutaja osalus raama ■ raamatukogu prioriteedid ja kokkulepete sõlmimine ning suhe tegevuse planeerimine; tele orienteeritud integreeritud tu tukogu tegevuse mõjutamises võib RAAMATUKOGU olla nii otsene kui kaudne (näiteks ■ toetus inimressurssidele, part runduskommunikatsioon. maksumaksja raha rahvaraamatu nerlus, ühistegevus; kogus, üliõpilaskoha maksumus ■ informatsioonile juurdepääsu Seega on suhteturunduse põhi kõrgkooliraamatukogus vms.). võimalused raamatukogu hoones protsessideks: ja väljaspool; ■ koostoimimine (interaction) - Raamatukogu toote identifit ■ tehnoloogilised ja kommuni- kasutaja kaasatus ning eritekke- seerimine ja sõnastamine on Wein- katsioonimõõtmed; lisus eeldavad vastastikust mõju gandi järgi võimalik raamatukogus ■ innovatsioon ja muutused raa tamist. Koostoimimine on tulemus või selle vahendusel vastavalt matukogus; lik, kui tekib dialoog; kasutaja nõudlusele ja keskkonna ■ toote elutsükli seaduspärasus ■ kommunikatsioon (communi võimalustele (Weingand 1998). te (käibe ja kasumi arengukõver cation) - suhtlemine siht- ja huvi Raamatukogu toodetena käsitleb ta toote eluea - juurutus, kasv, küp gruppidega, arvestades nii nende kogusid, teenuseid ja programme sus, langus - jooksul) arvestamine kui organisatsiooni arenguruumi; (lugeja koolitus, nõustamine, raa kogu raamatukogu turundusprot- ■ väärtuse loomine (value) - matunäitused vms.). Tuginedes sessis; lisaväärtuse tekkimine suhteturun- Kotleri mittetulundusorganisat- ■ positsioonimine - turunišš duses on protsessi käigus tekkinud siooni toote analüüsile (Kotler, pakutavatele toodetele või toote väljund, milleks võib olla nii kasu Andreasen 1996), eristab Wein kujundamine turunišist lähtuvalt taja rahulolu kui ka uue nõudluse gand raamatukogu toote puhul (Weingand 1998, 116-121). kujunemine. Väärtuse võib luua tu põhitöödel (core product), milleks on runduse käigus nii teenuse tarbija enamasti informatsioon, kombata Eelloetletust tulenevalt saab kui selle vahendaja. vat toodet (tangible product), mis on raamatukogu teha otsustusi, kui teabe esitlusvorm (raamat, video das jõuda nii siht- kui huvigrup Teenused suhteturunduses kassett vms.) ning suurendavat pideni ja teadvustada neile mitte Vastavates analüüsides on leid toodet (augemented product)-toetus ainult raamatukogu pakkumisi, nud kinnitust, et teenuse turundus toote pakkumiseks ja vahendami vaid ka ennetavalt (proaktiivselt) on eelkõige n.-ö. protsessi kui seks (juurdepääs kogudele, edas mõjutada suhtumist pakutavasse ja väljundi turundus, kus teenuse tatava teabe usaldusväärsus, per vahendatavasse. kasutajast oleneb nii kvaliteet kui sonali kompetentsus). Et toode tulemus. Kasutaja kaasatus eeldab oleks kvaliteetne, on oluline kõigi Suhteturundus aktiivsust, eelteadmisi teenusest - toote aspektide kvaliteet, mis oma Suhteturundus (relationship mar seega on suhteturunduse tingimu korda viitab raamatukogu põhi keting) on mõistena kasutusel 1983. seks organisatsiooni proaktiivsus funktsioonide mõtestatud arenda aastast, mil Leonard Berry, ana (Grönroos 1993). Kuna organisat mise vajadusele. lüüsides teenuse turundust, ise siooni suhted rahastajatega on Raamatukogu on ajalooliselt oma loomustas seda suhteturunduse samuti suhteturunduse osa, siis on toodete levitamisel olnud küllalt defineerimise abil (Grönroos 1997). suhteturundust võimalik ja vajalik staatiline ning seotud eelkõige Suhteturundus tähendab suhte käsitleda mitte ainult teenuse, vaid konkreetse hoone võimalustega. loomist, arendamist ja säilitamist ka kogu organisatsiooni turundu Kaasajal on enam arvestatavad vahetusprotsessi käigus teenuse sena. Suhte fookuses on sel juhul levikanalid ja väljendusvõima tarbijaga. Suhteturundus on seega organisatsiooni turuedukusse kaa- lused, mis tulenevad elektrooni RAAMATUKOGUTURUEDUKUS dusvorm, teenuse tegevusega tusi on missioonist kus kõige tukogu Kokkuvõtteks hetesse juures satud kaalustada mine. rahastaja alustel rimise kui mestiku partnerlusest. vahetuse 1998). damine puhul, (toode, duse jagamine; ja klassikaks: on sõnastatud kasutaja kavandamisel nuse kogu planeeritud suse (Grönroos toetus mine ning mine strateegia (general tegutseda; (quality turu-uuringute mand Suhteturundus Sotsiaalne

Grönroos! Nii Esimene Viies Neljas Teine

Kolmas

oluline analüüs,

ka kujunemas

raamatukogu

ühiskonnas

tunnustamine

kontroll organisatsiooni

kaasab Raamatukogu

osapool põhisisu analysis), toetuseks turundusprotsessi seostes organisatsioon, võimaldab

(organizational nagu

reegel

hind, Partnerlus oluline annab on

turunduse

traditsiooniliste kontekstis

- control),

unikaalsust

approach), -

jt.

nõudluse

mille planeerimisel;

näha ka

tulemuslikkus

nõudluse toetada. koostööd. 1990, selle

ja -

turundus vahetusprotsessi teeninduse -

turundusuuringute

koht, turundus

iga

kogu 1980-ndatel visioonist raamatukogu laiemalt (Dodsworth - kvaliteedi

võimaluse on üldine

Partnerlus - läbiviimine;

nii

organisatsiooniline

abil

sotsiaalseid vahetuse

tulemuslik kasutaja, 267-273). nõudluse

töötab

pigem ning organisatsiooni suhteturunduse

võimalik edustustegevus)

kvaliteedi eesmärgistatult organisatsiooni turundusmeet- organisatsiooni samaväärsetel

käsitletav

eesmärkidest, teadvustunud turunduses

raamatukogu

saab turundusena,

kasutajakesk- prioriteetsus

analüüs support),

(marketing), lähenemine

ning

pakkumise

on elementide viis neid tulenevalt

ja vastutuse

kaudselt tuua

kontroll kontroll omanik, analüü on

aastatel

planee raama kavan

väljen sõltuv

turun reeglit

toimi

muu toimi

tasa juhti

oma siin

eel (de tee su

on ja

keting, Library Prentice library organisations. Strategic planned cial petition. the sida agement Svenska value. marketing: Journal tulemusel, duse loog eelkõige nomics Stockholm: wards 320-322. ning dialoogis academic i n t emarketing r s e cknowledge. t o rIntersector t r a n s f e rViiteallikad . h t m l tarbija. ing (teenused, Weingand, Kotler, Kotler, Grönroos, Grönroos, Grönroos, Andreasen, Dodsworth,

moment mix

vahetusprotsessi.

Marketing: partnerite

nõudlik 35 Helsingfors:

a käsitluste marketing. of and

Association.

Hall. to social

paradigm Toronto:

handelshögskolan.

Academic Ph., (7), Ph., and

protsessil, libraries: marketing

relationship

interaction,

Business

kuid Swedish URL

Ch. Ch. kogud, Ch. of 3-12. D.

tranfer

Zaltman,

change.

Andreasen, marketing:

raamatukogu

5 A. truth ja vahel. (1998). . (1993).

(1990). th

(1997). org/ http: eelduseks Lexington

Chicago:

An (1998). Librarianship, Meddelanden shift nõustatud ed. rõhuasetus a (2000,

Administration.

necessary School programmid) Journal mitte

of //www. for

Sõnum marketing: Future-driven approach

G. From dialogue New in Suhteturun ( 3 0 . 0 7 . 2 0 0 1 ) . Service

service Relationship papers/

marketing

marketing. Marketing (1971). nonprofit managing A. May American

Books.

niivõrd

on market

of of Jersey:

(1996).

toode social

selles

info Mar man

com plan.

Eco dia

frän 25).

and

(4), So on to to

sildistamine histused lism! peaaegu naera, kuulutati ajalugu siooni, gas ringust. tollasest nõukogude perioodist aastaga. luses seisakuaeg, vormide na kult nimetamiste/ümbernimetamise abil totalitaarsele pürgis Kuna tud malikult toimuma kontseptuaalne tähistuslikus kirjeldada lahendamine küll 2000. waldi raamatukogust alustada alles allperioodide tuslikult Selle värvikaks üsna kogu raamatuga, matukoguks lasti tõsiuurimiseks tosinkond kaudu, duslikuma rioodil kogu matukogu Nii Mõistele Piret Autor Piret

ja pole

täielikku

vastutusrikkam. püüdma ei

algab ees. Aga kõikide

käsitlemine

leiutati

nn.

aga tänasesse

totalitaarsust

ajaloo 142

kuidas kasuta, Lotmani analüütilises

ja ka

Tänase

arenenud

veel periodiseerida.

on üle. nimeline samal

eelnevast

valed Sellele

Lotman. sõltumatult ametlikust empiiriliselt Sest arenenud

muidugi

järsku välja vaatleb seisakuaeg

ajalooks, seisakuaeg

juba minevikku mis "1984-1988. aastat, keeles

lk.

ei meie mis

kokkulepet raamatukogu aastad",

kontrollile,

1954-1988. kontrolli oma sisukas

selle

muuda uurimine keeles. saavutada ajaloolase

meie

seisab ent ajal, Piret Eesti :

III ja

1967

veel arenenud

uurimuse kõnetamine

käsitleb iil. järgneb

sotsialismi

on päeva.

oleks

rahvusraamatu

sõnamänguline perioodist seda ajal mis enesemõtestus- (ja

ajajärgu

juba

kui

sotsialismi on Lotmani

Riiklik

teadlaste

lähimineviku ja

mõlemad F. Parlamendi taotlev

liialt diskursuses.

rahvusraa

algaks

midagi.

periodisee konstrueeri just

Möödaniku mis ka ajaloolastel

selle

pole

tasandilt lõpeb näiteks

mõtestatud

arvatavasti on aga ametlikult

R. Eesti

või siis

Viimased uues, Nuta

kohus jõudnud raamatu ühiskon Viimane peatükk

võimali

viimase

Tallinn,

värske. saanud sotsia keeles) Kreutz erineb ja mõistet

tradit pidi tunne enese- kerge ajaloo

nagu käsit

võim 1984. kind

peab

esin hul selle

Raa või

või nn.

tä pe

on ta ja

Kuidas elada ja kuidas elada valega? ARVUSTUS leida analüütilist sisu, sest raama kirjutada, küll on aga seda asja misest. See tähendab, keskenduma tukogu arenguloo seisukohalt juh likult teinud üks Soome magistrant, probleemidele, mis olid nihestatud tus n.-ö. mõndagi, st. tehti mitme kelle uuringuid on ka Eestis aval raamatukogu humanitaarmõõtme sugust tööd, muutusid numbrid, datud.) Seetõttu ei erinegi mööda suhtes. Loodetavasti ärgitab Lot kasvasid mahud jne. Seega on nikus tehtud enesekohased n.-ö. mani mõnest vaatenurgast üsna okupeeritud Eesti ajaloo tunneta ajaloouuringud aastaaruandeist. lohutu raamat mõtlema ühiskonna mine, selle nõukogulikest enese- Ka raamatukogu enda töötajad toimimise ja inimese võimaluste müütidest vaba, sügavamat mõist vaatavad oma minevikule suuresti üle selles. mist võimaldav uuesti kirjutamine just eelnevalt tasandilt ja neil on Raamatu üheks võtmekohaks on suuresti lahtiütlemine sellest kee raske tunnistada, et nende tege üsna keskossa sattunud arutlus, lest, nendest ideologiseeritud konst vusel võis olla hoopis teine tähen mis puudutab ulatuslikumalt n.-ö. ruktsioonidest, mille abil loodi dus ja sisu, kui nad mäletavad. kohanemise strateegiat ehk siis teises süsteemi õigustav, politiseeritud Piret Lotmani töö üks tulemusi terminoloogias kollaboratsiooni. ebapilt tegelikkusest. Nii seisabki on kindlasti see, et ta on püüdnud Piret Lotmanil on põhjust mitte Eesti ajaloo kirjutajatel ees veel selgust saada, kuidas me siis tege nõustuda Aili Aarelaidi lihtsa suur mõttetöö, mis ei pea muidugi likult elasime. Tema lähenemisviis koelise teooriaga korraga kahes algama raamatukogu ajaloost, aga peaks ka pehmendama levinud ku maailmas elamisest. Nähtavasti mille möödapääsmatust Piret Lot jutlust Eesti ajaloo uurimise n.-ö. laiendab autor omaenda retro man hästi tajub. Siinkohal oleks perifeersetest ja kesksetest vald spektiivi kogu ühiskonnale. Mõle kohane meenutada Lenini õpetust kondadest. Arusaam harukondlikust mas neis maailmadest oleksid - see, kes jätab üldisemad küsi ajaloost on nõukogulik ja paraku ka nagu kehtinud eri normid, väär mused lahendamata, põrkab neile turumajanduslik nähtus. Muidugi tused ja tavad, kusjuures ametlik alati paratamatult halvimal ajal - leidub elupiirkondi, nagu riikluse maailm esindas kurjust ja rumalust. just siis, kui seda ei oota, siis, kui areng, millest pilti loomata on raske Selline võimalus on suuresti illu asub üksikküsimuste kallale! Kas seletada rahvuse subjektsust. Kuid sioon, eneseõigustus, mida tege Leninil oli selles asjas õigus? Para ühiskonna vereringe tegelikud likult pole vaja. Inimesed ei ole ku ei olnud. Sedalaadi rekonst- tuiksooned jäävad nõnda tihti näh skisofreenikud, nad suudavad rueerivate uurimusteta pole uus tamatuks. Kõik kirjasõnaga seon eristada rolle, mida tuleb mängida teadmine võimalik. Veidi erinevalt duv võimaldab aga hoida kätt aja ühes maailmas, nad teevad vahet mõnest teisest ajaloouuringute pulsil hoopis olemuslikumalt kui teatri ja elu vahel, nagu näitlejadki. klassifitseeringust, käsitleksin üldiselt arvatakse. Riigiraamatu- Seejuures pole võimalik olla keegi vaadeldavat raamatut johtuvalt kogu-rahvusraamatukogu ajalugu kolmas, st. asuda mängujuhi koha öeldust - siin on piisavalt n.-ö. on selles mõttes erakordselt huvi le, vaid peab valima ikka ühe neist. kesktaseme mõisteid, mis narratiivi tav ja paljupakkuv. Loomulikult uskusid inimesed kõrval suhestavad tegevusi ka Politiseerimata ajaloo kirjutamine enam oma silmi, kui juhtide kõne metafunktsionaalselt. Näiteks uuri on eelkõige inimese võimalus kõ sid. Kuid neist said suuremal mää takse, mida tõi kellegi tegevus nelda iseendaga ja uurida aja ral süsteemi osad, kui me tahame kaasa väljaspool neid eesmärke, vaimu. Ajaloo uurimise eesmärk ei tunnistada. Me soovime kujutleda, mis ta endale seadis. Nõukogude ole ainult kirjeldada uutmoodi nagu oleks koos poliitilise režiimi ühiskonna enda naiivratsiona- välist maailmasündmustikku, vaid muutusega pääsenud lõpuks valla liseering seda võimalust ise ei lasta meil endil ja minevikul n.-ö. ka meie teine, seni represseeritud tunnistanud. Partei viis ellu ees uuesti elada. Politiseeritud ajalugu hea ja demokraatlik tegelik mina - märke, mis langesid kokku objek vajavad eelkõige võimulolijad, et Lumivalgeke, kellele võõrasema tiivse paratamatusega, ja üksnes seletada miks nad peavad valitsema, (teadagi NLKP) pakutatud mürgi saamatud või vaenulikud inimesed miks neil on õigus toimida nii, na tatud õunatükk (Moskva juhend) kahjustasid seda. Seega nõukogude gu nad toimivad. Seda ka praegu, on kurku kinni jäänud (mitte alla perioodi enesekirjelduse igavus ja vabas Eestis. Nõukogude ajal kir neelatud) ja mille saab lihtsalt välja veidruski ei tulene mitte inimestest, jutatud raamatukoguajalood pidid sülitada. Niisuguse kujutlusega vaid ajaloo kirjutamise standardist. keskenduma instrumentaalsele endast oleme nagu automaatselt (Muuseas, taoliste probleemide küljele - töövõitudele, raamatu- lunastatud, meil pole vaja ei enda kohta pole eesti ajaloolased ise statistikale, bibliograafiatele või siis üle kohut mõista ega ka selle eel suutnud veel palju mõistlikku rääkima NLKP suuniste elluvii mise maailma olemasolu võima luste üle arutada. ARVUSTUS kõik valine. tootmise informatsiooni toimimise hoo (seda da hoitakse, Mõnest samas eri Erinevad enam kordades inimesed motiveeriti kaardistamise inimesed, datud vahest milliseid et muslikumaks. mille tasand poliitilise võiv miootiline lausa et val, mis tavasti sand tasandit. olemuslikult maatilisel sündmustikulise kogu selles panek pealkirju, korduvate kaupa testatuks. absurd ikka olulisemaks, kui saladus. tähendusi/mõtestusi ometi esitada seda kannatus, enesekaitse likuks tähenduslik. Raamatukogu Piret

See,

ajaloo veel raamatukogu viisil.

maailm sisse

missuguse ehkki

oli,

sotsioloogiline objekti

igas öelda, ajaloo,

võimes aega

uurimine

mis

autentselt Teave käsitletakse) muuta oli

pidi kirjutamise Lotman halastamatu ei - isikumüüdist, on isegi

enne, kui

tõhusus. ja

valikud osalisteks võime oleks saab.

See toimisid. kujul, inimesed Võime taju peamiseks kelle

milles

Esimene

süsteemis)

teeb see või mille süsteemi üsna

mõistan aga

alati

Lugedes polegi et

reaktsioon. see halva autorile

tegevuste

suhtes

ja Inimene

tähtsat on

on teaberikkam

näe, on

oli kui järeltulevad

üldsõnalikuks käsitletava

kunagi

küll tegude Viimane

nõukogude

n.-ö. tõik,

muuta süsteemi kuidas on kaudu ühiskonna

on kogu

tehti, muutub vaid mitte

vahendamise reastatud Kõik veelkordne suuresti seisis väga lähedastes

kõike

taasloomise metasüsteemse ajaloo ajad nähakse lõpmatusena.

Siit

võimalik - tehakse esindatud põhjust tegutsesid

valinud

oleks

analüüs. tee

tunnetuslikku ma et mõõdupuuks

olema see osana. mikrotasand,

sotsiaalse

peaks ühe

uurimisviis.

lehekülgede loov millest inimkultuuri on muu

olid alates kuidas elu, väga selle põnev, möödaniku absurd

kirjeldusi,

tähendus ja otsustuste tähendab, on tähendab, uurimine erinevad

samas,

teatavasti

loomulik raamatu saatuses

üha

raamatu

lõputult metata- olend sellised.

põlved,

maailm on

kui

ja see mis

loobu elavad tõeline tegelik olema (vahel

näha, tihen

süste Teine ei kinni jääda

teisiti

kirja Näh

üks

neid kaks olu kõr kõr

ajas

mõ aga ole

saa

on oli ja

ja Ja et ja

sotsiaalajalooliselt selle pireeritud populaarne oli Arvan, ne otsustusõigusest peitmine tähtis kuid tus: Koppelmanni ritud raamatu mises. roopilisus kataloogide keeldus tähega tähendusega, küsimus, nud väikese ja Niisuguse määrav selle nimajandus Just katastroof muutub valdkonnas miks surdid. vitan juba tub (kirjutasin teks lastajate/lugejate mise peidetud matu dagi Kas misse, süsteemi lausa See, vat kurjuse teemi Nõukogude totrus ettekirjutuste tühitegevus, (raamatute Raamatukogu

Kuskil

Lotmani raamatukogunduse just

oligi

kurioossete

vastu.

"Me niisuguste on

200-lt paremini mis

sealjuures

suur sõna sisemine

teada plaan ja

totramat ühe karikatuursena,

raamatusse kui oli jne.)

et mis on sedalaadi Selles

kirjutamast) valetamisse

tähega, võimalik ja

ja tabamine

esimesel

kogu tundub mujal paremini

erihoiuosakonna lämbumine kunagi vaid

keelas ja erilist inimeste teeme nõukogude vältimatu. Raamatukogu

selle raamatukogu on vist teadlikult

täht 210-le.

mõiste

põletamine,

ja olevate lisatud kogu

terve

arusaama planeeris

kommunistliku lõputus süsteemi

järgi nõnda

mõttes tingimata

kõrgemalt

siis

eelkõige süüdimatu

vastuolu. vähemtähtis".

nii olemaolu sest kui süsteemi

faktide kui ei ei faktide mitte laadi

uurimise väga väljapoole sõna

leiutatud

naeruväärsena

mõelda

kogemusest mõistuse

näib leheküljel Nähtavasti

oluliseks tea toimekas nõukogude tule süveneda! kavandada

selgelt elada

arvu

minu

Toompea eest arusaadavaks,

faktide uued

ja mõnes nagu süsteemi

ikka

vangla jälgede

alati,

on tegelikult

Jumal

on grammatika ümbertege

vahel kaudu

ka palju

nõukogude vassimisse.

pärast rägastikku. olemusliku ühiskonna

tarvilikud. sümboolse

erifondide püüdmise

valguses juhi kasv ja

jaoks

põhistav.

välja saladus. esile

kõnekas ja

oma tulevate süsteem

külasta detailid

tunnis protest teiseks

mis kretiin

nende

tasan

kõrval

jätmi

tsitee

ainult teises

suure kadu ületa

tööd,

väga

sega- Plaa

Selle võib.

Rein näh

lossi

ins soo süs ent- pol näi

kui kü mi ab on aja

kaasa võinuks sionaalne arvatavasti püüdkem seda viimseni tada", tas ratlikkus mekomponendilised sete, se gutsevate selt ähvardab giliselt vaks, hanismid, jne., valega. enesesäilitamise vahekorrad diks veenmise lugu. mitteusalduse, mõõde. ga, kasutamine, mastumine laboratsiooni ja Aleksandr mise tegevuse, uurimisharu, lusi. elamine elasime ei enesesäilitamise kuvarisemise. Kuid oleks lihtne olemas. meid kohanenud kiht teadvus erakordne mis mitte teemi lihtsat seda, tab, tegema saatus "Püüdkem

Inimliigi Millised ja millised

tee selle toodetud

mängimine

oma

pole miks

on omas sotsiaalse need

on on neile, kes On ühel ainult

toonud ei

"ärgem

on hävitamiseks. loosungit

loosung,

palju altvedamise

põhjendatud

kolme Igasugune

eelnev tsivilisatsioon

valega osa ära järginud

totaalses väga välja.

- selle Mikroajaloolasele

oli

juhendi arenenud

inimeste tingimata teada. püütud

end

mis

või käitumisjuhend,

siis

lõksud see on ajas saatus. just koostöö,

valega, seab

ja Solženitsõni kui

võitlusele just mikroajaloost,

totaalse vale

lihtsalt

valega,

mille

vanad. kaasa

liiga, teisel soovitanud, peavad nn.

valetagem lapsega

ise vahel küll

palju antropoloogia.

psühholoogia inimesed hukuga. võeti "Elagem

ja vastastikuse selline

Erakordse

eest. bioloogilise valega, selles, meile

vastumeelse

kohanemismeh- mille

seda veenda vales. kohaselt olukordades ülekavaldamine seadis

ajalugu mikroajalooline valikud Kuid isegi leppimine

kultuure nimeks

ajaloolast väga moel

vaja", ning uurimisvõima-

süsteemi

kui valega vangi isegi

Süsteemi

vähem Aga

Piret kohanemine usalduse valet

eesti

Solženitsõn aga

olnuks bioloogilise

meie õilsat

Konkreet järgimine valeta"

mida

See

arendada

ja ühiskond vale ei ka

ütleb, seal, erinevad

vales" sotsiaal ta arendas selge

vaid on "ärgem

Lotman

inimese

või on ja oli ema? bioloo lubata on mis ikkagi

pakub teinud

enese- vaim kasu

mille

veen

saatis anda enese

vale

huvi ja ühis

vale

tema alus

mit- kok

liigi alati kus rat ära pidi kol- süs ko- ku-

Sa toi

te nii oli on ja et ja -

guni pantvangi. Kuid väike Eesti, ajaloolaste uurimustest, kus üks mist kõigile kättesaadavasse loet nagu kogu inimkond, polnud val kõik, mis hinna eest kellelegi ära ellu käsitleti teatavasti kui nõuko mis stalinliku Venemaa nii ulatus tegemine on toimunud isegi profes gudevaenuliku kirjanduse propa likuks ja hästi planeeritud rünna sionaalsuse hinnaga. Piret Lotman geerimist. Veel hullem - kui oli kuks. hoiab au sees ajaloolase töö keskset tegemist kodanlikuaegse kirjasõnaga, Suhte kaudu vale ning tõega joo nõuet - alati tuleb silmas pidada, siis tuli soovijale kuidagi seletada, nistub välja uus uljas maailm ka kus ja mis tingimustel mingi allikas mis on erifond. See aga ei peegel Eestis. See on mikroajaloo pärus tekkis, milline on tema koht teiste dunud ju raamatukogu ametlikes ARVUSTUS maa. Vale ei ole enam midagi mõõ seas. Missugune oli selle omaaegne struktuurikirjeldustes. detavat, see osutub vaid enese- tähendus, millist funktsiooni täitis. Mida võinuks selles raamatus identifikatsiooni trikiks. Inimesed, Igal sammul kohatud rituaalseid veel olla? Igal uurimusel on omad kes suutsid ennast identifitseerida rumalusi, ka nendes kaasosaliseks raamid ja seetõttu ei ole mõtet liialt süsteemiga, subjektiivselt enam ei tegemist, on ta vaadanud distant nõuda. Nähtavasti oleks tulnud valetanudki. silt. kasuks, kui käsitluse ümber olnuks Et valetamise painest vabaneda, Piret Lotman ei keela tunnustust enam õhku - see tähendab, kui saadi eneseveenmisega lõpuks neile, kes toonastes oludes püüdsid autor oleks lisanud kirjatöö lõppu hakkama. Kahes maailmas elamise midagi ära teha, näiteks rahvus veel mõned tabelid ja isegi võib-olla kontseptsioonil on niipalju tõelist bibliograafiat elus hoidnud kollee pildid. Nii mõnigi asi oleks ehk jumet, kui on inimesi, kes on tõe gidele või direktorile, kes lisaks nii selgemaks saanud või isegi nähta poolest neid kahte kogenud - st. suguse tegevuse toetamisele alus vamaks muutunud, eriti kui ürita nad on näinud nn. Eesti aega või tas ikkagi uue maja ehitamisega. da vastata küsimusele, milles mõnda muud - vaba ja sundvaleta On selge, et inimesi, kes pidasid seisnes siis seisak ja milles võis olla ühiskonda. See tähendab, nad oma väikest "erasõda" okupat areng? oskavad valida. Sama privileeg ja siooniga, oli kindlasti rohkem ja Kuid igatseksin natukenegi teada samas koorem on inimestel, kes on nad ootavad tunnustust. Mõeldes aegridadena esitatud erifondi koos tundnud spirituaalset maailma. sellele, et me peame püüdma aja seisu muutumist, ülevaadet selle Piret Lotmani väljavalitud kõne lugu mõista, ei tohiks me unustada lugejaskonnast, raamatukogu vä kad tsitaadid eesti nõukogude raa neid tunnistajahääli, mis enda eest lisvahetusest, "makuleeritud kir matukogunduse rajajatelt näitavad, räägivad. Nii tekivad igal juhul jandusest", Läänest ostetud raama- kuidas manipuleeritakse enda ja uued ja tarvilikud allikad. Sellest tumahust, nn. sotsmaadest Glavliti sõnadega. Kahjuks pole neid palju. küljest ei tahaks ma hästi nõustuda tehtud konfiskeeringutest jne. Raa Võib-olla võinuks mõne dokumen Piret Lotmani üsna eitava suhtu matukogu isoleeritus muust maa di tervikuna ära tuua või panna misega möödaniku kajastamisse ilmast, selle allutatus Moskvale jne. lisasse. Raamatukogujuhtide teks mälestuste vahendusel. Kindlasti laseksid ühe pilguga ja tapvalt te, nagu üldse nõukogudeaegseid võimaldavad mälestused minevi näidata, millisel määral oli tegemist tekste, peaks hoolikalt uurima. kuga manipuleerida, kuid leidub riikliku ja rahvusliku raamatuko Ajalooharidusega Piret Lotmani tegevusi ja valdkondi, mille sisu ja guga ja mis riik see lõpuks oli. tundlikkus keele ja üldse sõnaka kunagisi kavatsusi pole võimalik Tean, et algallikaist sellest päris sutuse vastu, on tema suuri eeli teisiti enam taastada. Ka ei peegel korralikku ja usaldatavat materjali seid, mida paraku kõik ei valda. du tehtus kõik valikud ja võima kokku ajada on suur ja isegi täna Kuigi üsna halastamatu, nagu lused. matu töö. Pilt, mis avaneb, on kül ajaloolane olema peabki, ei saa ma Samas on Piret Lotmanil mine lalt heidutav. Aga arvatavasti saaks Piretile ette heita pahatahtlikkust viku suhtes vahel isegi veel liiga nii ühtteist paremini selgeks, kui ega kompromisside otsimist. Täies palju illusioone. Nimelt kinnitab ta, võrrelda neid arvusid Soome par ti on jäänud näiteks peegeldamata et kultuuritegelaste personaal lamendiraamatukoguga või Hel raamatukogu NLKP algorganisat bibliograafiad on jääva väärtusega. singi ülikooli võimalustega. Olen siooni vastutusrikas töö, millest See on tõepoolest nii - head biblio ka seda meelt, et kord tuleks Piret mul oli võimalus ka osa võtta. Pä graafiad on osa raamatukogu tööst, Lotmani kõik kolm ilmunud käsit ris naljakas oli, kui tagasi vaadata. mis ei lähe kuidagi kaotsi. Kuid lust (1988,1993, 2000) panna ühis Pidid ju mu tollased kolleegid mind ajaloolasel tuleb neisse suhtuda te kaante vahele. Koos ajastu kon "vabastama" parteilisest karis paraja ettevaatusega. Nad pole teksti muutumise ja uurija enda tusest n.-ö. nõukogudevastase ammendavad, vaid olid kuni pere küpsemisega saaks arvatavasti siis tegevuse eest! Mida kõike kiitvat stroika kõrgajani siiski manipu ka uue pildi. Ühe väga olulise ins nad mu kohta siis kokku ei rääki leeritavad. Mäletan, et varalahku titutsiooni hästi koostatud ja läbi nud, mille eest, ehkki me teadsime, nud Rein Kruus kasutas just neid aegade jälgitav dramaatiline lugu et valdavalt pole see tõsi, olen neile bibliograafiaid selleks, et tõestada, teeks raamatukogust elu võrdkuju ikkagi tänulik. kuidas ka nõukogude perestroi- ja seega annaks sellele omaette Kuid objektiivsuse mõttes on kalik demokraatia tegeleb ikka veel väärtuse, kindlustaks möödanikust "Parlamendiraamatukogust rah- tsenseerimisega. Nimelt jäeti perso tervikpildi. vusraaamtukoguks" peajagu üle naalbibliograafiatest välja ideoloo Rein Ruutsoo, mitmetest noorema põlvkonna giliselt sobimatu, kuna nende lülita TÜ professor LUGEJA ARVAB teisest eksemplare. trükikojad tuli kuma eksemplarid matukogudele seerimine Kirjed jaotamisse tukogu seum matukogudest 1919-1923 (RR). si siseministeeriumile. oli toimima trükikojad ajutise andsid määrus, 1923. trükiseadust jõudnud jest, liograafia dalt. arhiividest. pealegi ERU-st raamatukogu ilmusid arvestama koha omaaegse 2000 meetodil temal kiseid muutusid vähe "Eesti öeldud graafia trükiste teised (ERÜ)

Praktilist nendele, Eesti Eesti

Kuid

algul

see

1924-1933

Arhiivi

(ERM),

konverentsil siseministeeriumi aasta komplekti olevaid

raamatukogud - kõrval

nendes arvestati

raamatute

kokkuliitmisest Vabariigis retrospektiivse sellest, (ÜR) igaüks raamatukogukeskse jäi määruse välja,

alles 1918-1940. kirjetega. selle seisukoht uuenevas

seadused

6, nende

täiendavad

(1918-1923 raske. sundeksemplarid määruses kellel (ERRB) kasu

saadetud küllalt

seda, oma Järgnevalt

siis märtsini

Tartu

ei on (1918.

ja veebruaris

kogudega. raamatuid, ERRB M nagu

peaksid on mahukriteeriumid

8-st,

Eesti et kattu,

kirjeldab sundeksemplaride jäänud alates Riigiraamatukogu

võiks

8 saadetud selleks

raamatuteni,

sai näo.

Erinevatele mida

napid,

alati põhjal palju Ülikooli

- See

kehtinud

koostamine a. ida üldnimestiku" "Rahvusbiblio See

siis näitas

1923 on

keskkonnas" ERM. Eesti

otse nõutud Rahva

neil ajutine

raamatutest. ilmunud saatsid tõusta kõige

4-st

andmebaasi

1918. sellest

12.-13. nimekirjad jaotas ei

algatusest. rahvusbib õigus: 10-st võib raamatuid 1919) koostajad õige,

oleks

lumepalli identifit leiduvate

ja Tallinna saatnud JAOKS (hakkas

de Rahvus lehekül

Raama võrdlus võib Ilmselt

sund

täieli

ühest Muu trüki- lähte

1938) lk-st), aasta kolm

arvu

leida

lühi kuni neid kõik eda visu raa

raa sest

okt. trü mis abi on

järgmisele, teeriumi raamatute jal arvutisse tuleks tõsist on registreerimise 1940 saabuvate piate säilinud. dest rollima sundeksemplaride teeriumile. na täielikuma le sundeksemplarid tasid linn-Harju, ülematele. Nüüd, trükikojad sundeksemplaride taval ärakirju. nöörraamatutest rollida, sundeksemplaride dest. andmed põhikirjade Nimelt kohta). kutsete, tegi tutest esitasid nud Eesti keerulisel saata. maluse raamatute gantjärele 1920-1922 1918 arhiividest

Siseministeerium

1923. Et

(nende "Trükiteoste Keskraamatukogu) LEIDA olemas

nõutatud mingil nendest

poolaasta kuni hulgal.

raamatuid

Töörahva pärast

tähelepanu. põhjal. Trükikodadel

väljavõtteid.

kuni

kanda

nõudis oma On korral

oma päevakäskude, aasta

nõudis

Neid nimekirjad ja

tulid saajatele

nimestikuga.

sundeksemplaride

ajal 24.

ajavahemikus need

nimekirju,

moel Politseiprefektid küllalt aastate Politseiprefektid ja võimatu eksemplari kõigilt

siis Saare-Lääne

nöör-(tellimis-)raama- piirkonna 1940.

mitu

ilmumisloa

aruannete, veebr.

nöörraamatute

triikiseadus

(Saksa

Need on ta

raamatuid". sundeksemplaride kohapeal kõigist kohta kohalikele

võrrelda Kommuun) jooksvalt

siseministeerium

trükikodadelt poolaasta raamatukogude raamatuid

saata, säilinud täielikkust saatmise

nimekirja lisandus aastani, laekumist kasutatavatele

Nende 1925

trükikodadelt

ei 1919 Ministeerium

selgitada,

okupatsioon, on

paludes pidas on ja ja

olnud

ringkirjade, trükikoda Siseminis trükikoda

siseminis

ühe kalendrite

24.

väärivad ehitatud ja

küll jt.) valmiva ilmunud ilmuvate

arhiivis andmist

politsei

(süle)- usalda

muutis

saatsid

Tallin

kirjed korda.

kaupa veebr.

1927-

Need

pidid endid kõige kont (üles ilmu kont lähe- põh talle sellel koo (Tal-

või aga kas

lõpuni malt duti dusväärset punastest jõutud, tatud endid. trükiste konkreetset vamal - teeriumi trükiste grafeerimiseni lootused nõudmiste pisitrükised ja "Eesti konverentsi Ainz (Anne duvad vahekorras, alustele küljelt miinimummahtu vest" järel väljaanded, kalendrid, aruanded, kahekümnest Võõrkeelsete Siseministeerium kirjad, kirjad, olemas Tulemused: kirjad kuidas suur. puudub olevat. kui nimekirjades kiri). kised. kirjanduse, "aruandest teeriumi kartoteegis, kirjandust Ühes pole Erika fitseeritavad tal

Arhiividest Ilmneb toim.) 1935

registreeritud

mõne ütleb

kaks:

ka Nõukogude autori

vaid

arhivaalis

viisil. lubas Olen Neid

Kirjed väiksuse

kahtlaseks

10-le). Tiiger. ERÜ-s ERÜ-s Imelikul

langevad

nimekirjad,

Ainz

kodukorrad, Ometigi,

juurde nimekirju on õppe- siseministeeriumi

kuni 16; nimestikes moodustatud selles register

raamatutest Just näitega.

Richard kavad, kuni paradoks bibliograafiat,

ka trükist. aga

ja esitamine: juba

eelarved, kuid nimi, registreeriti mitmesugused teesides On

pisteliselt kuni

(algab

koostas

puudub

eespool 1935. on

"Brošüürid" kutsekaartide (siis

registreeritud kahekümnest

on peaaegu võõrkeelse eelarvest" osakaal välja. ja

"aruandest

leiab Siseministeeriumi väikesemahuliste

juhatab

ilu- Nõukogude

millelegi "üleskutsed"

tõttu

päris

kombel

trükiseid

teaduskirjandust.

see

vaimuliku ajal hõlpsam tõstnud registreeris

jäänud Põhjusi kirjutanud kutsekaartideni.

kõige kokku nagu oli hästiloetav

Antik pealkirjast, märge,

noodid;

jm. aastal

Pisitrükised." on

pole sisse

illegaalsetest ERÜ - ka

illegaalsete

ilukirjandus, mingit maksimum- registraator

hästi

üleskutsed.

nimetatud brošüürid,

kõik.

ootused pole võrrelnud,

mõnel

siseminis siseminis

kirjandus. mainitud, skeemile:

usaldata

on ikka trükiseid

säilinud. ja

aga

ei oli autorid- 8-lt ilmunud ERÜ-ga.

võtta omaette rohkem, ja

trükiste

pisitrü-

jällegi otsida biblio

identi hinna

ERÜ-s samas sisuga nime korra vähe koos

Anne eelar

usal põhi kuigi jälile

kogu puu lehe piir

1929

1929 seda selle käe aas nii:

ka ja

tõlkijad-toimetajad ja teisalt liiga nes sundeksemplarile kaaskirja, Vastupropagandaaparaat saatis silmatorkav Kominterni käsi nende milles märgitud raamatu tiraaž. väliseestlastele petukaubana oma üllitamisel. Kuid leidub ka Vaba Natuke kaaskirju on säilinud. mürgitilkasid jm. Otsustades suu dussõjalaste Liidu jt. (ka mõningate 4. Eespool kõne all olnud nöör- remate raamatukogude aruannete

lahkusuliste) levitamata jäänud raamatute väljavõtetes, mida algul ja tööplaanide järgi, taolise litera ARVAB asju. Täiesti omaette rühma moo saadeti Tallinna, siis politseipre tuuri otsimisega ei tegelda, vaid dustavad salastatud raamatud, fektidele, leiab samuti trükiarvusid. RR-i 1999. aasta tegevusaruandes peamiselt Kindralstaabi VI osa Kuigi perioodika moodustab räägitakse vajadusest teha deside- konna väljaanded. rahvusbibliograafia omaette köite, raatide nimestikku. On viimane aeg Teine küsimus, millel tahan olgu öeldud, et aastatel 1935-1940 alustada, volitusega paber kaasas, peatuda, on tiraažide väljaselgi saab ajakirjade- ja ajalehtede tiraaže süstemaatilist endisasutuste läbi LUGEJA tamine. Selle ajakirja lugejatele pole kindlaks teha iga kvartali kohta, kammimist ja asjaosalistelt varjus vaja seletada, kui tähtis on teada varasemate aastate kohta aga trüki hoitud raamatuid nõutada. Varem- raamatute trükiarve. Ka Friedrich kodade nöörraamatutest. hiljem viib see täiendusnimestikuni Puksoo taotles siseministeeriumilt Lugeja võib uskuda, et kõigi "Raamatukroonika" juurde. teateid raamatute trükiarvude koh nimetatud allikate väljaselgitamine Kaljo Veskimägi ta, kuid vastuseks sai soovituse ise arhiividest võttis omajagu aega. igast trükikojast järele küsida. Neid võiks üksipulgi RR-ile kätte Kommentaariks Nüüd saab trükiarvude kind juhatada, aga kummalisel kombel Pr. Mari Kalvik loovutas juba ret lakstegemiseks soovitada küll väga ei tunne raamatukogu peadirektor rospektiivse rahvusbibliograafia töömahukaid, kuid samas leidmis selle vastu huvi. koostajatele oma kogutud Eesti rõõmu pakkuvaid otsinguid arhii Kasutades käesolevat trüki- Kirjanduse Seltsi väljaannete tiraa- vides. Üldjoontes võiks need kul pinda, tahaks lõpetuseks tähele žiandmed ja prof. emer. Mare Lott geda järgmiselt. panu juhtida vajadusele koguda kogu tema käes olnud tiraaži- 1. Õnnekombel on säilinud kol nõukogudeaegsest raamatust seda, andmestu tasuta. Hr. Veskimäe me suurkirjastuse arhivaale: Eesti mida raamatukogud tollal üldsegi küsitud hind arhivaalidele osun Kirjanduse Seltsi omad, neid on ka ei saanud. Kommunistlik partei damise eest ei olnud Eesti Rahvus sutanud Mari Kalvik, "Noor-Eesti armastas, eriti Hruštšovi ajal, aga raamatukogule vastuvõetav. Loo Kirjastuse" (kasutanud Ilmar Vaa- ka enne ja pärast seda saata partei detavasti ei keeldu hr. Veskimägi ro) ja mitmes arhiivis hoitavaid lastele, mõnikord ka rahvale, ette edaspidigi nõu andmast neile, kes к/ü "Looduse" dokumendid. Nen lugemiseks mitmesuguseid lahtisi EERB-d kasutades hätta jäävad. de kirjastuste toodang moodustas ja kinnisi kirju. Ilmus KK plee Anne Ainz, olulise osa eestiaegsetest raamatu numite otsuseid, küllalt palju oli RR-i rekataloogimise talituse test. salastatud teaduslikke väljaandeid. juhataja 2. Väga tõeseid andmeid leiaks trükikodade nöör- e. tellimisraa- 19. oktoober matutest, kuid nendega on kaks hä TULE Avaüritused Tartus: avamine Tartu Ülikooli da. Väiksem see, et nöörraama- Raamatukogus; kirjanduse tundmise võistlus tusse kirjutati raamatu pealkiri RAAMATUKOGUSSE - raamatukoguhoidjaile Tartu Linna Keskraa tellimise esitamisel, mis hiljem võis TEADMINE ON JÕUD! muutuda. Suurem häda peitub aga matukogus selles, et tellimisraamatuid on jõud 20. oktoober nud arhiividesse väga vähe. Ja kui 8. üle-eestiline ettelugemispäev "Raamatutes jõudiski, juhtus, et arhiiv ise nad hävitas. Nii saatis ENSV ORKA on kõik" 1956. aastal makulatuuri trükikoja Raamatukogupäevad 23. oktoober R. Tohver & Ко (nõukogudeaegne 20.-30. oktoobrini 2001 Üle-eestiline eesti raamatu päev "Oktoober") tellimisraamatud aas tatest 1929-1941. Kuid õnnekombel 25.-26. oktoober on säilinud (küll teatud aastate Põhja-ja Baltimaade raamatukoguhoidjate III kohta) kõige suuremate trüki nõupidamine “Raamatukogu teadmiste- kodade tellimis- või neid dublee rivaid toodangu- ja reskontoraa- m keskses ühiskonnas" Tallinnas matuid. Tellimisraamatuid on ka 29. oktoober erakätes, neid on muude doku Võistluse "Infootsing internetis" lõppvoor mentide kõrval kogunud entusiast likud pensionärid-trükitöölised. Tallinnas

3. Mõned vanemad trükikojad, RAAMATUKOGUPÄEVAD cJF"20.-30. OKTOOBRINI 30. oktoober nagu H. Laakmann, K. Matthiesen, Maaraamatukoguhoidja päev Paides M. Hermann pidasid Eesti aja algu ses kinni tsaariaegsest tavast, pan EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING D. Andris B. A. P 9.00- OCTOBER 14.00- 13.00- OCTOBER 18.30-20.00 10.00- C. A. 9.00- B. Mats 14.00- 13.00- Audrone Tõnis OCTOBER Erode Barbro 10.10-13.00 10.10-13.00 10.00- ost

Central Lahemaa User-centred The The Resource - conference

Lukas, Bakken,

10.00 Wigell-Ryynänen, Vilks. Changing Role Lindquist, and Director, users' A Lithuania An Libraries the A All 10.00 16.00 14.00 13.00 16.30 14.00 10.10

Swedish Library L Glosiene,

short short

Reception

You

overview National users' 27

26 25 technology ibraries of Sharing

Minister, Ministry

Director,

needs

President, P 2 Lunch Excursion

the

tours Library. overview Meeting Conclusions overview nd arallel Wanted

Economics libraries. of

Role as

Board needs P Head, Libraries

Järva lenary

quality Park,

Principles for of Registration, Welcome Signe

National of P Lunch

S the New Closing

Member, information arallel to s1 for

Norwegian Department of County, in Counsellor essions Libraries

of P

Lääne-Viru An

Know

lenary Norway's

the Library, Estonian's portals Kivi, information on the of Sessions 3 ession

Approaches rd increased

Tallinn,

Address National October

the and Library

in Latvia's A,

Põltsamaa, S

Minister, Education about

Swedish Library

Welcome S essions Nordic-Baltic

Landscape to ession Polices

Göteborg

for B, Strategies, Library

of science County

knowledge C, K science

Library

Library Lithuanian role science 25 National D

Library

Latvia "Education- of

nowledge Ministry

- Coffee

of Association, in Library Tartu policy

University,

Central 26,2001

of policy

the

Management, Science, Affairs, policy

Education

of Republic and

Association University

Education

and Librarianship... Estonia. of

Library

and

Library,

cultural Culture Science- Library and

education Ministry Faculty

Sweden Information Norway education

education

and of Visit

Library

Finances, Society

Тара Estonia of of

experiences

Library" of Science

of the -B in

system, Estonia Communication, Meeting

Education, City the

system Republic

system, while Services ased

Nordic

Personnel Library

and

adjusting

and how of

Finland Reading

Estonia

how

libraries S Vilnius

ociety to

libraries

Rooms

harder

University, will

fulfil will economics

fulfil

the

Lepik, kes esitas Võrumaa luu Eesti raamatu päev letaja Kalju Ahvena (1921-1946) loomingut. Kalju Ahvena luule - kõlagu ta sama jõuliselt kui eesti tuste enamik on kirjutatud ajal, kui raamatu aasta. Eesti raamatu päev autor kandis sõdurimundrit ega ÜHING ongi mõeldud hiljuti lõppenud raa matuaasta traditsioone ja aateid edasi saanud ise oma luuletusi trükki kandma. Meie identiteeti ja enese saata. Raamatu "Kas mäletad?" teadvust kinnistama. Meid kõiki (Stockholm, 1956) on toimetanud ja ühendama. Eesti raamat oli, on ja jääb sissejuhatuse kirjutanud tema üheks meie ülimaks kultuuriväärtu sõjavangilaagrikaaslane ja päran seks. duse säilitaja Otto A. Webermann. Eesti raamatu päeval - 23. oktoobril Õnneks leidub Võrumaa Kesk võiks pidulikustada kõik sündmused, raamatukogus sellest väljaandest mis on seotud MEIE RAAMATUGA VÕRUMAA kolm eksemplari. - olgu ta siis laste- või tarberaamat, Õppereisi esimese päeva õhtul särav kunstialbum või range teat ÜHENDUSE kohtusime Soome Instituudi juha meteos. Me vajame neid kõiki ja PREEMIAREIS nemad vajavad meid - oma lugejat. taja Martti Turtola ja kultuuri Ehkki harjumuslikult imetletakse sekretär Maimu Bergiga. Berg ja tuntakse rohkem ilukirjandust, Võrumaa ERÜ liikmed on koos arutles eestlaste omavahelise läbi sobiks kümnenda taasiseseisvumis- käinud kuus aastat. Oma ühistege saamise üle - kuigi, koos oleks aasta järel keskenduda igale eesti vuse aktiviseerimiseks ja hoo parem raskusi kanda ja rõõme raamatule, mis avab ja avardab uusi gustamiseks otsustasime ametlikult jagada. RAAMATUKOGUHOIDJATE horisonte ja teadmisi eesti keeles. moodustada Võrumaa Ühenduse. Teine päev algas ekskursiooniga Näiteks sel aastal ilmunud "Mõju 1. jaanuaril 2000 kuulus meilt ERÜ Helsingis ja jätkus Eesti saat kaid mõtlejaid", "Eesti teaduse bio liikmeskonda 36 liiget. Eelnevatel konnas. Väga südamlik ja raama graafiline leksikon", "Lääne-Eesti

aastatel olime kokku saanud raa tukogutööd tunnustav oli Soome EESTI saared" või Aarne Ruheni "Vares- matukogutöötajate seminaridel. Barbaruse valitsus". Eesti raamatu Kirjanike Liidu esimehe Jarkko loetelu on hirmpikk - miljonilise 8. märtsil 2000 toimunud koos Laine esinemine, kes soovitas õppi rahva vääriline. Olgem siis ka ise viibimisel arutleti aga väga põhja da Soome raamatukogude vigadest, oma raamatu väärilised. Eloidke ja likult ERÜ tegevuse üle ja pärast nagu nemad on õppinud Rootsi kaitske, hinnake, ja mis seekord kõige mitmetunnist mõttevahetust sündis raamatukogude omadest. Meie olulisem, tutvustage teda nii laial piirkondliku ühenduse tegevus saatkonna lahke perenaine Linda daselt kui suudate. Tehke seda üks kava. Kohalviibinud 15 ERÜ liiget Kolk tutvustas Eesti riigi kasutuses kõik mis vormis või kujul - naeru ja mitmed kolleegid otsustasid olevat suurepärast maja. Seejärel abil või küünla valgel. Lasteaias või osaleda Eesti Raamatukoguhoid viis Helsingi Linnaraamatukogu teadusraamatukogus. Koolis või jate Ühingu võistlusel "Parim piir tänaval. Ühinege näiteks Miksikese projektijuht Kristina Virtanen meid Jutuvabrikuga (http://vabrik.ee/ kondlik ühendus 2000". vaatama endist pearaamatukogu ja jutuvabrik/) ja suunake noorte loo Ja juhtuski nii, et ERÜ juhatus Kirjakaapeli T. Need kaks raama vust sõnaseadmise teel - sest kunagi kuulutas Võrumaa Ühenduse võist tukogu on vastandid - esimene ei või teada, kus ja millal sünnib uus luse võitjaks! Tunnustusega kaas klassikaline ja teine modernne, kirjanik, uus looja. nes 10 000-kroonine auhinnaraha ainult arvutitest koosnev. Otsige omale mõttekaaslasi, ärge õppereisi "Raamatukogundus- Päevad olid sisutihedad, nähtu unustage kirjastajaid ja kaupmehi, alase dialoogi algatamine ja kasu laiendas silmaringi, andis jõudu ja sest siis on kavandatut kergem teos like kogemuste vahetamine kultuu energiat edasitegutsemiseks. Võru tada. Selgitage igale lugejele eesti ripärandi säilitamise ja kaitse alal" raamatu võimalikku tähendusest maa Ühenduse siiras tänu kuulub tema elus. Otsige kontakti kirjanike toetuseks. Veel abistas meid, võru- kõigile toetajatele ja sõpradele, eriti ja ajakirjanikega, kriitikute ja teiste maalasi, Soome Instituut 5000 aga Maimu Bergile, kes oli koos sõnaseadjatega. Kõige erinevamalt krooniga, millega tasusime 25.-26. meiega kogu Helsingi päeva. mõtlevate autorite ja ka teist teist maini toimunud õppereisi trans Meie ühendus kavandab sel moodi arvajatega. Kõigiga, kes mõis porditeenuse eest. aastal veel mitmeid tegemisi. Ava tavad sõna seada. Tutvustage uusi ja Reisiseltskonna 40 inimesest likkuse jaoks on vahest kaalukaim ärge unustage vanu raamatuid, nõnda kuulub ERÜ-sse 31. Teekonna kokkuvõte raamatuvarade hävi kutsuge kokku ka nii noori kui vanu. esimene sihtpunkt oli Järvamaa tamise küsitlusest. Rõhutage kohtumistel ja vestlus Keskraamatukogu. Meil oli hea ringides, et jutt käib eesti raamatust. Tänu ühenduse edukale tegut Küsige endalt ja teistelt - miks me meel jagada kolleegide rõõmu uuest semisele on ERÜ liikmete arv tõus ülepea vajame oma raamatut, miks ja valgest kodust. Vaida raama nud Võrumaal 36-lt 41-le, mis on tuleb tähistada eesti raamatu päeva. tukogus kuuldu-nähtu pani aga 64% meie maakonna raamatukogu Ja kui te saate vastuse, siis on eesti mõtisklema elukvaliteedi üle Eesti töötajatest. Ühendus on meid liit raamatu päev korda läinud. eri piirkondades. nud ja igal meie ettevõtmisel on Jõudu ja pealehakkamist soovides Andres Särevi korter-muuseumis oma sõnum. EESTI RAAMATUKOGU Tallinnas võttis meid vastu Iivi Inga Kuljus HOIDJATE ÜHING EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING juures, bussipaviljone rajatud Tahkuna Vaemla pu Emmaste laevas Vene kus, tigusid. esimest Mitu sime Vanajõe söövat kormoranide ilusad põllukivi KULTUURIREIS linnuvaatlusjaamast suurimat, aegset kohalist esmakordselt HIIUMAALE sõimu!" vaja Kolmepäevane maa olevat pea oma matukoguga. tukoguhoidjale ringsõit kõrtsist vanker, pesumasinat ket lasteosakond tehtud ainulaadset lameestest gustest, koostatud lasest õpetaja" pärit Hiiumaad Samas sai nikodus loomingust; lastest. seotud Ungern-Sternbergist, Krimm saris Loodusobjektidest Olime Hiiumaa Tutvusime 13.-15.

Soera Üsna tuletornis,

Euroopa vanavara,

üle künkliku

saime seda Kogu raamatukogutöötajat puust

raamatukogu laiud

raketibaasis Herman hukkunud Leigerist,

aastas öelnud

asfalteeritud

mis korda

muudatustest.

oru koju

helilooja Aino kiiktooli Pühalepa,

kirjandus- villatööstuses,

kujunes vankriääre palju talumuuseumis tegevuspaikadest, Käinas vallas kohvilähkritest, (16

millega

juulini poolsaarel

uudistada

Tobiaste küüni ringi

jt.

pead, muuseumis maalilistel ülevaate on ja puusohvat,

kultuurireis m

tolmuimejat oma jne.

vanimas 46 Rebastemäe ja

muulukaid tuletorni Ristna-Kalana Direktor Kärdla hävitustöö. Kalda

luikedega kaasatundjaile: Rudolf

kuulsime

imetlesime

ning väga püstitatud

sõites lastega sealhulgas

tutvustas tiheda

tonni Sergost,

11 Suuremõisa

(kiikdiivanit), toimus

Naljakas

viiekümnele kodutalu meenutavat laste purjus

sealt

Käina hiiu

sugupuud. m

Vardo

jalgrattateed.

rippumas.

ja nägime

ja kirjaniku

huvitavaks. suvekodus

kooliõpilastele mälestusmärgi - aga Linna

rääkis kallastel toitu...

paistsid tegutsevas

Meeliköitev tegevusest

3,7 Ene prismat,

Tobiase meenutuseks. kultuuritege tehtav programmiga

aga

nägid naine radarimäel,

Ristimäel

tuleb

ja meri, ja meest, nägime

tõlkija

ERÜ Hiiumaale.

Hiiumaaga siis

ka loodusraja.

oli

m). pätakaval- Kormoran

korralikke Rumesseni

ja Kiil viinamäe- Reigi Hiiu "Estonia"

lastekäru. nägi

hiidlaste viimases Eesti ka giid Keskraa

Käisime

krahvist vähene-

odratol- eluteed.

"Polegi

Orjaku elust töö. ja Kukka Mööda raama aga mõisa-

paljud "Reigi ainult Tartu Naine

tassis rääkis puust kahe kätte

mehe Virve

vägi

läbi kiri sün

sealt Kas seal roh Kõ üht

ka oli ja

ja ja

Muuseumile Narva riga hakanud narvalastele saksa ke- 18. "Narva Sirje graafia vate tas arhitektuuri materjale sena ettekandes ja aastatepikkuse vanalinna ajaloost" meile käsitlenud muu vapärimustest, tuuriajaloolane aseesimees, tava Reis direktor kindluses vene ettekanded vaadati jekordne Ruderit. maa datud. vähese kohal koguga, ekspositsiooni, ajaloost, kahepäevasel Narva mail kes kapitali tuuriloost" TOIMKOND VANARAAMATU NARVAS

Vanaraamatu Saime Seminari

Oleme ERÜ

juhataja

saj. vajadust ja

toetas

lepiti

hulgas Kogu andis

kogutud sõnavõtuga keeles.

Püha piirilinnas Lusmägi materjalide

Narvas

arenguloo. 13. Selle

eesti Muuseumi Muuseumiga ning linna. 30.

vanaraamatu

Tartumaa Kirikuraamatukogu"

palju

Eldar

külastati

tutvuti seminar

tänulikud

meie

raamatukogust

kokku Narva tutvustas Narvalaste ajalugu,

Eesti

kuulati muuseumi palju usaldusisikut-esinaist

ka avas aastatel Johannese Larissa seminari on

eest

kohta. Toimkonna suurt keskaegses keele tegi

"Trükiallikad

välja vastava

teadmisi seminaril

Narva

põhjalikult

ja giidiks Jevgeni kultuurist Efendijev. reisi Põllumajandusülikoolist

uurimistöö fondide

tõi

täname

Reisil Narva

esinejale Narvas.

toimkonna Narva selle süstematiseeritud esines oskuse ajaloo,

ettekandeid

ekspertnõukogule, leidis

Uurimus huvi anda Kunstigaleriid

Toimkond

oli oli Petina.

artiklite välja

põhjal 5000

kuulajate

peaorganisaator

ettevalmistatud töötajate palvel Eesti toimkonna

ta kindluse

ettepaneku.

suure kiriku käis Hiiumaa

Kaljundi, avaldamises olema.

lahkelt

hästi

"Narva liikmetest

ja ning Mare Muuseumi krooniga.

aset ERÜ olemasole arhiivides toimkonna Muuseumi tõttu

Hermanni ja kujunema uurinud

kunsti Sissejuha

Koostöös ERÜ

raamatu Kultuur

Arhitek

pakkus tulemu

ajaloost. biblio

huvi Narva juures

kogu Narva

Narva korral

11.-12.

Kivitar Tartu Narva rõhu

auto esitati liige Oma nõus

ning tek

ette liige rah kul Ene

jär kes

oli ja ja ja ja

sidest laagritest, ja ülevaate. naalsele tänu hävingust arhitektuurilisest, tuuri asutatud Narva mikus. ajaloolisele seletuste kismus. guspildid 1345. tin eriti haruldased Narva kirjutustest. divaks sajandist Narvaga kogu avatud teistele peavarahoidja matukogu. muuseumi ekskursioonid. võtnud Narva kirikute illustreeritud teadustööks ekspositsiooniga Õhtupoolikul kingitud keskel sai Glafira Sergei te Galina tuuri kollektsiooni" Karin

Toimetuselt.

Sirje Seminari Narva

teket tööstuslikust

Narva Lutheri

aluseks

1773.

asjatundllikule linnakule. ja a. lugege säilinud

Taidre

usuelu, Lusmäe ERÜ Lavretsovi

linnale

asutatud

Sinjakova

suur Ettekannet Muuseumi etnografiliste alates avastuseks

Jevgeni linna võimalus

uurijatele

saatel ajaloost",

raamatukogu seminaridest, Narva teejuhile pärit a. ning Kreenholmi Kunstigalerii seotud,

kaupmehe Narva

vanaraamatu saksakeelne

ekspositsiooni Hermanni

Peamiselt järgmisest maali, 17.-18.

Narvas

ette nende teise

rääkis staatuse

keskajast.

Suvekuudel Aili raamatutest ja koguduste

oli

kujunemisest. esinemisega

ülevaade hetkeseisust

tegime Narva Narva

Kaljundi kirjandust.

linnamuuseumile. lähemalt

õitsengust,

19. nähtud, rohkete kaubanduslikust ja

ka Kirikuraamatu

seminarist Vester

ilmestasid graafika,

1913.

päeva enamikus mis

ja teadustöötaja

poolt ilmunud

olid tema saj. "Lavretsovide

ammendava esemete

saj.

Kunstigalerii

omandanud

konverent omaaegsest numbrist. huvilistele kindlusele, ringi väike muuseumi

Muuseumi

Manufak

toimkonna Ruth

valgustas

emotsio

trükised, a. põhjalike ja metseeni II

tutvustas sisaldab

üksikud juhataja fotodega

abikaasa tutvuda. kuid ja

"Narva peetud

19. esimees

ja haakus

täitsid linnale kiriku poolel

saime skulp Meel

peale

sisse selle kate Hiie, Mar kogu

osa val- raa

saj. 20. ka

TllU VALMILE MÄKELÄ MEDAL

10. mail 2001. aastal anti Soome

Raamatukoguühingu juhatuse ot таЖЫ

susega Eesti Rahvusraamatukogu SÕNUMID peadirektorile Tiiu Valmile tee- neterohke töö eest Eesti raamatu kogude, eriti rahvaraamatukogude arendamisel Mikko Mäkelä me dal. Üleandmine toimus 14. 06. 2001 Helsingis üleriigiliste raama- tukogupäevade ajal. NB! Medal kannab Tampere linnaraamatukogu kauaaegse juha taja Mikko Mäkelä (1910-1985) nime.

ÕNNITLEME NIINE RATTIKUL 50. TÖÖJUUBEL

Oli 1. september 1951. Sellel päeval astus Põlvamaa Maaritsa külaraamatukogu juhataja, tollal 19-aastane Niine Rattik esma kordselt üle väikese raamatukogu lävepaku. Kas oskas ta tookord mõelda või arvata, et ta on sellel tööpostil ka poole sajandi möö dudes? Aga nii see on. 50 aastat jagada samas külaraamatukogus rahvale vaimuvalgust - seda polegi nii vähe. Niine on üle elanud mitu valit sust ja võimu, on tunda saanud 11. september aegu, mil raamat oli hävitusob kus. Samas on ta üsnagi sirg Arda-Maria jektiks. Ta on oma raamatukoguga jooneline ja julge avaldama oma mitu korda kolinud. Niine on üle arvamust. Tal on sõpru ja häid KIRSEL - 75 elanud raamatukoguhoidja jaoks tuttavaid nii eakaaslaste kui ka ehk kõige rängema kaotuse - raa noorte hulgas. matukogu mahapõlemise. Aga ka Ta on ikka olnud hea ja tark sellest sai Niine tänu oma peale raamatukogutädi lastele, kellele ta hakkamisele üle, korjates raamat tihtilugu üritusi korraldab. Tal on raamatu haaval kolleegide käest tihe koostöö Maaritsa algkooliga. kogu alustuseks trükiseid. 18. aprillil korraldati Maaritsa Oma töös on Niine täpne, kor kultuurimajas raamatuaasta Põlva rektne, alati abivalmis aitama kol maa lõpuüritus. Koos teistega oli leege - väga tihedad suhted seovad hingega asja juures muidugi ka teda Saverna raamatukoguga. Ta Niine. on alati olnud aktiivne, nii oma Niine tööpõld on olnud lai ja töös kui ka isetegevuses, laulnud pikk. Soovime talle visadust ja aastaid naisansamblis, kaasa löö vastupidavust! Õnne ja tugevat 26. september nud näite- ja estraadiringis. Alati tervist 50. tööjuubelini jõudmise on ta olnud teatrihuviline ja kont puhul. ELLI LIPSTOK - 75 sertide külastaja. Ta on väga noo Põlvamaa kolleegid ruslik, huumorimeel alati eestas- g Uryi Puusepp liivi zillmer REIN KULL 2.07.1939 - 2.07.2001 19.07.1937 - 25.02.2001 8.10.1925 - 12.08.2001 =) z о cn

Pärast rasket haigust suri meie Valusvalgel veeb ruarip äeval lah armas töökaaslane, Jõgeva Maa kus manalateele kauaaegne Võru konna Keskraamatukogu kaua maa Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja Liivi Keelemees Rein Kull on läinud aegne lugemissaali vanemraamatu manalateele. Eesti raamatukogu koguhoidja URVI PUUSEPP. Zillmer. Esimesed raamatukogutöö koge hoidjad on põhjust teda meeles Lakkas tuksumast visa ja tööka pidada. Valdav osa tema tööst on saarlase süda. Urvi sündis Saare mused sai Liivi Haapsalu Rajooni- raamatukogus pärast Tallinna pühendatud eesti keelekorraldusele maal Kailuka külas 2. juulil 1939. ja terminoloogiale. Raamatukogu Kuid temast sai põltsamaalane ju Kultuuriharidustöökooli lõpeta mist 1957. aastal. 1962. aastal tõid hoidja võttes riiulilt kätte mõne ba 1959. aastal, mil ta lõpetas eesti keele (õigekeelsuse, võõr Viljandi Kultuurharidustöö Kooli perekondlikud sidemed ta Võru sõnade, ühe või teise ala oskus ning suunati tööle tolleaegsesse maale. 1963. aastal tuli ta Väimela sõnaraamat^ sõnaraamatu, mis Põltsamaa rajooni. Algul töötas ta raamatukogust keskraamatukokku on ilmunud viimase poolsajandi aasta Pajusi-Kalana külaraamatu ja töötas siin kuni pensionile mine jooksul, leiab tihti, et üks koos kogu juhatajana ning alates 1960. kuni juulis 1992. Tööd alustas ta tamisel osalenuid on Rein Kull. Ja aasta detsembrist kuni surmani laenutusosakonnas, kus teenis hea raamatukoguhoidjad, bibliograa Põltsamaal, Jõgeva MK Keskraa kirjanduse tundjana lugejate tänu. fid, informaatikud ei saa unustada, matukogus lugemissaali vanem Komplekteerimisosakonna tööd et neile vajaliku oskussõnavara raamatukoguhoidjana. juhtis Liivi alates selle moodusta korrastamisel on Rein Kulli osa Oleme kaotanud tööka, elurõõm misest 1. jaanuaril 1974. Tema juht viimased kolm aastakümmet olnud sa ja lausa fanaatiliselt õiglase töö mõtte - enne kui alustada, tuleb väga oluline. Kui aastal 1971 tuli kaaslase. Kõik, mida Urvi ette võt tegu põhjalikult läbi mõelda - esimest korda kokku raamatu tis, sai tehtud kiiresti ja täpselt. tulemuseks oli hästi komplek kogunduse terminoloogia komis Sooja südamega suhtus ta oma teeritud, tulevikku vaatav kogu. jon (nüüd Eesti Raamatukogu noortesse kolleegidesse ning õpe Stagnaaja oludes, kompides luba hoidjate Ühingu terminoloogia- tas neid alati, ja oli neile eeskujuks tavuse piire ja sageli riskides, hak oma töökusega. kas Liivi tasahilju ostma antikva toimkond), siis oli Rein Kull üks liikmeid. Ja see jätkus pidevalt, Pikki aastaid laulis Urvi kultuu riaatidest Eesti Vabariigi ajal ilmu haruharva juhtus, et ta ei saanud rimaja naisansamblis, kuni haigus nud kirjandust, pannes niiviisi tulla toimkonna koosolekule arut sundis teda sellest loobuma. aluse vana raamatu osakonnale. elust osa võtma. Tänu temale said Esimest korda tabas raske haigus Lugedes oskas ta hoida ukse lah paljud terminid meie jaoks kor Urvit juba üle kahekümne aasta ti ka ridadele, mis tekstis kirjuta rektse eesti keele kuju. Küllap tagasi. Kuid saatus oli talle siiski mata jäänud. Liivi pani pahaks, et sedasi välditi varem mõnigi halb armuline, andes talle aega kasva raamatuid "pealiskaudselt ja pime russism ja nüüd mehhaaniline tada täiskasvanuks poja ja tütre dalt loetakse". Hea raamat paneb amerikanism. Südames on kahju, et ning olla toredaks vanaemaks oma ju inimese mõtlema. Tal oli suure ta ei jõudnud näha ammu kavan lastelastele. pärane koduraamatukogu. datud uut oskussõnaraamatut Meil on raske uskuda, et me ei Kallis sõber, näeme Sind vääri raamatukoguhoidjale, milleks on kuule enam meie majas Urvi rõõm kalt raamaturiiulite vahel kõndi tööd tehtud aastakümneid. Ja selles sat häält ja saarlaslikku kõne mas, targalt ja tasakaalukalt kõne on ka tema osa jääv, ilmugu raamat pruuki, millega me nii harjunud lemas, hädasolijaid aitamas, hinge trükist varem või hiljem, nii kuidas olime. häda trotsimas. Sinust kiirgas meil jätkub jaksu. Kuid helge ja kustumatu mäles headust ja tarkust, rahu ja vääri tus jääb püsima meie südamesse. kust. Mälestustes jääd Sa ikka meie, Requiescat in pace. Võrumaa, raamatukoguhoidjaks. ERÜ terminoloogiatoimkonna Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu, nimel Hans Jürman Jõgevamaa raamatukogutöötajad Võrumaa kolleegid FIRST COLUMN cation was acquired is also marked in the book. Books Who is a good librarian? Andres Langemets 4 were bought and received as presents. Such presents were The author claims that a good librarian is not the one who made by German pastors, lords and ladies of the manors, can present good measures of his/her work, but the one and intellectuals, but also by other family members. A who can provide competent advice to library users with general occasion for presenting a book was the confirma out wasting their time. Users are interested in the range of tion day; however, books were also presented to god library collections, and though there are competent per children of Estonian origin, servants, nursemaids, soldiers, sons in several fields among librarians, they should defi and others. Comments on the contents of the book, the SUMMARY nitely seek help in acquiring documents from specialists in owner's threats addressed to a potential thief, lyrics and the field. However, the knowledge of different data banks texts of prayers can also be found in the books. should definitely fall within librarians' competence, and that requires constant further training. ESTONIAN HISTORY OF IDEAS Signs in the Estonian History of Ideas FOCUS - SCHOOL LIBRARIES Kaie Kotov 16 The Library of Viljandi College of Culture An overview of a collection of articles, Kultuurimärgid (Cul Ene Trallmann 5 tural Signs), by Peeter Torop, professor of semiotics and The library of Viljandi College of Culture was established cultural theory at the University of Tartu, published in the at the same time as the school, in 1952. Up to 1960 the series, Eesti mõttelugu (Estonian History of Ideas). The col school was located in Tallinn, bearing the name, Tallinn lection includes articles written during the past two de School of Cultural Education. Today the school has got cades, touching upon film and literary criticism, the his new premises in Viljandi. The library premises include a tory of Russian culture, and translation theory. reading room with 26 seats, stacks, and an additional room; the library uses a library software, Kirjasto 3000. The lib STATISTICS rary and a computer classroom with 14 computers, which Estonian Public, Research and Special Libraries in the library manages, are extremely popular. The library 2000: Statistics Heli Priimets 18 also has a Web page that can be accessed through the Web site of the College of Culture. RECENT LITERATURE ON LIBRARIANSHIP The LIS Graduates of Tallinn Pedagogical RESEARCH LIBRARIES University 25 The Present and Future Tasks of Research Libraries Esko Häkli 7 THE ANSWER PLACE The National Librarian of Helsinki University Library, Pro On the occasion of the 3rd Nordic-Baltic Library Meeting, fessor Esko HäklTs speech made during the Finnish Lib Libraries in Knowledge Based Society, organised by the rary Days in May 2001, where he was also given the Mikko Estonian Librarians Association on 25-26 October 2001 in Mäkelä medal for his merits in developing Finnish Tallinn, the editor of the journal had a question to ask librarianship. In his speech, Esko Häkli analyses the present from several prominent figures of Nordic and Baltic situation of Finnish research libraries, and points out gene librarianship: "Is the cooperation between the Baltic ral development trends and specific features of libraries' national libraries in your mind sufficient, and in what activities. direction should it develop in the future?" 26 A Classification System from the Age of Enlightenment Quoting their answers: Ljudmila Dubjeva 9 Anita Goldberga, Deputy Director of the National A thorough overview of a bibliographic classification sys tem for publications, Allgemeines Repertorium der Literatur Library of Latvia: fiir die Jahre 1785 bis 1790, and its additional publications, Due to financial support from our close neighbours, Nor which were used in Tartu University Library in the 19th dic librarians (NORDINFO) and their interest in the fates century. According to the classification, literature was di of our three Baltic countries we have got education and vided into two groups (the principle of dichotomy). Tartu training in the area of "know-how", and are able to par University Library developed the shelving of its collection ticipate in common projects. as well as a systematic shelf register on the basis of this We can make progress in computerising our national col classification. The author provides tables of the basic divi lections, but cooperating with the Nordic countries allows sions and ten in-depth levels of classification in her article. us to avoid erroneous decisions and to save resources. I think that Baltic and Nordic librarians have succeeded much better in a sphere where our politicians have not managed BOOK HISTORY very well, namely - in successful cooperation. How non-Germans Marked Their Books in Estonia Audrone Glosiene, Head of Department of Library Urve Sildre 13 Science, Faculty of Communication at Vilnius Uni The article focuses on peasants' inscriptions in early Esto versity: nian books that provide information about the former read ers and dissemination of these books. The main purpose The best cooperation is when professional aims are sup of manual inscriptions was to mark ownership. In typical ported by personal involvement and collegiate attitude. 18th and 19th century inscriptions, the owner has added Since 1993 Vilnius University has enjoyed close coopera his/her profession and place of living in addition to writ tion with Oulu University in Finland, the Royal School of ing his/her name in the book. There have been both mas Library and Information Science in Denmark, and other ters and paid help, craftsmen and servants from estates, as LIS institutions in Nordic countries. At first, Nordic col well as schoolmasters among book owners. Often, the cost leagues were our teachers, now we are in a new stage of of the book, and when, where and from whom the publi cooperation based more on consensus and exchange. I'd like to use this opportunity to express my appreciation to CRITICAL REVIEW Nordic colleagues for their professionalism and good-will, How to Live and How to Live with a Lie? their flexibility and readiness to cooperate and to help. Rein Ruutsoo 30 Tomas Lidman, National Librarian of the Royal Li A review of Piret Lotman's Parlamendiraamatukogust brary, National Library of Sweden: rahvusraamatukoguks III (Tallinn, National Library of Esto International cooperation within the "library field" is in nia, 2000, 142 p.: ill), a book on the history of the present tensive. Nordic cooperation within NORDINFO is rather National Library of Estonia in 1954-1988. succesful. NORDINFO also promotes exchang across the Baltic Sea. Nordic library institutions have during the last READER'S COLUMN decade developed close cooperation with sister orga What Can Be Found from Archives for the Estonian nisations in the Baltic states. I think that a lot is going on but we must understand that compared to the situation in Retrospective National Bibliography? the 1980s, things have changed dramatically. Kaljo Veskimägi 34 Lisbeth Christensen, Arhus Kommunes Biblioteker: Some thoughts about the compilation of the Estonian ret The cooperation between Baltic and Danish libraries has rospective national bibliography. The author points out until now mostly been based upon knowledge transfer, archival sources that, to his mind, the compilers should where Baltic libraries learn from colleagues in Denmark also use in addition to describing library collections de visu. and the other Nordic countries. Future contacts will in deed be more and more based upon a higher degree of ESTONIAN LIBRARIANS ASSOCIATION equal and mutual partnerships in networking projects Activities of Võrumaa Branch Inga Kuljus 37 across the borders. The ELA's Võrumaa Branch has been active for six Tiiu Valm, Director General of the National Library years and its present membership is 41 persons. In 2001 of Estonia: the ELA Board named the branch its best regional branch In the last decade the development of Estonian librarianship and awarded it with 10,000 EEK. The prize money took has been most influenced by the expansion of cooperation the branch members on a study trip to Estonian and Fin with Nordic libraries. Among the cooperation projects I nish libraries. would like to emphasize a five-year project, carried out Tartumaa Council's cultural tour in Hiiumaa jointly with Flelsinki University Library, during which Es Mare Kivitar 38 tonian newspapers from 1918-1945 were microfilmed (the An overview of a three-day cultural tour financed by the project ended in 1998). NORDINFO has financed several Cultural Endowment of Estonia. Estonian librarian training projects since 1999, too, involv ing Nordic top specialists as lecturers, and also Latvian The Committee of Old and Rare Books in Narva and Lithuanian colleagues as trainees. Our cooperation re Ruth Hiie 38 lationships are good, though unlike modern cooperation An overview of a two-day seminar, Cultural History of relationships - considering the present poor situation in Narva, in May in cooperation with Narva Museum. The financing and bad technological level of Estonian libraries, participants listened to papers on the history of Narva, I am not too optimistic about future cooperation projects. saw the exhibition, collections and library of Narva Mu Meeli Veskus, Senior Specialist on Libraries at the seum, visited the Art Gallery, and had a tour in the town. Ministry of Culture of the Republic of Estonia: Estonian libraries' relations with Nordic and Baltic libraries Congratulations 39 cannot be observed without considering a wider context. Arda-Maria Kirsel - editor of the Estonian UDC classifica Participation in international library organisations, in which tion system several our research libraries are active or associated mem Elli Lipstok - various positions at the National Library of bers, is steadily gaining more relevance. Estonian public Estonia since 1956, including the position of the Director of libraries are increasingly engaged in cooperation with the Services in 1977-1981 libraries in the Nordic and Baltic towns or communes, and Niine Rattik - 50 years of work at Maarits library in Põlva their municipal or local authorities have signed a pact of County friendship. I evaluate the Nordic-Baltic library cooperation In memoriam 40 as good; however, we should be more active in develop Liivi Zillmer - an acquisitions specialist at Võru County ing relations with Baltic libraries. Central Library Urvi Puusepp - a user services specialist at Jõgeva County LIBRARY MARKET PENETRATION Central Library Partnership in Library Marketing Aira Lepik 28 Rein Kull - an Estonian linguist and terminologist; a mem The article discusses social and relationship marketing, and ber of the Estonian Librarians Association's Committee on the necessity to use them in analysing and evaluating lib Terminology since 1971 rary activities. Considering the library's goals, mission and vision, social marketing can be viewed as a support to social change. By means of relationship marketing the li VABANDAME brary is able to analyse exchange processes in the context of partnership and trust between service supplier and con Toimetuse süül on eelmisesse ajakirjanumbrisse (RK sumer. The article assesses the need to evaluate library 3/2001) sattunud eksitav viga. Ester Sõrmuse artiklis market penetration through established trust and created "Kooliraamatukogud tahavad areneda" lk. 6 juba value. valminuks nimetatud kooliraamatukogude aineraamat on alles koostamisel. DELTMAR

ZX Z\ ZX ZX ZX ZX zx

KIRJASTO 3000 KASUTAJAD!

Alates oktoobrist 2001 välja pakkuda Kirjasto 3000 asendus- programm "RIKS".

VIKS" on Kirjasto 3000 eeskujul tehtud programm, mis toob teid vanast DOS-i keskkonnast täielikult Windowsi keskkonda. Tootearendus meil Eestis!

Kui on vaja võimsamat süsteemi, siis samast ajast alates pakkuda eestistatud Soome programm PrettyLib 4.0 (autorfirma PrettyBit OYj.

KONTAKANDMED:

OÜ DELTMAR Raamatukogude teenindus Tel. 620 7529 Tel. 620 7659 Faks 620 7649

e-post: DELTMAR @ ONLINE.EE Aadress: F. Kuhlbarsi 1-218 Tallinn 10128