DOCSLIB.ORG

JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr 20

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA Nr 20 Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr 20 Pihtla, JAH1000049 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Pihtla Jahiselts 1.2. Registrikood 80034993 1.3. Aadress Püha küla, Pihtla vald, Saare maakond, 94117 1.4. Esindaja nimi Rain Metsmaker 1.5. Kontaktinfo Telefoni number +372 5283100 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Riho Mägi Ametinimetus Jahiseltsi esindaja 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kasti MKA Vabariigi Valitsuse 27.07.2000 määruse nr 251 § 4 lg 3, § 5 lg 1 ning Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 nimetus/ lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. • Kaitsealal on keelatud jalgrattaga piirangu sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukite liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud kirjeldus teid ja parklaid. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.2. Objekti Laidevahe LKA Vabariigi Valitsuse 05.11.2002 nr 334 § 4 lg 4, § 5 lg 1 p 2, § 10 lg 4 ja Looduskaitseseaduse §14 lg nimetus/ 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. novembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht. piirangu • Rukla sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste viibimine 15. veebruarist kuni 31. juulini. • Kaitsealal on keelatud kirjeldus jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega ja maastikusõidukitega sõitmine ja nende parkimine väljaspool selleks määratud ja tähistatud teid ning parklaid. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. 4.3. Objekti Kiritu merikotka püsielupaik, Sutu merikotka püsielupaik, Kailuka merikotka püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 nimetus/ lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kiritu, Sutu ja Kailuka merikotka püsielupaikades on jahipidamine piirangu keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine kirjeldus ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.4. Objekti Masa must-toonekure püsielupaik Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6, § 50 ja § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Masa nimetus/ must-toonekure püsielupaigas on jahipidamine keelatud. • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise piirangu ehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. • Täpne elupaiga asukoha kirjeldus avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Kasti lahe hoiuala, Sutu lahe hoiuala, Siiksaare-Oessaare hoiuala, Sandla hoiuala, Nässuma hoiuala nimetus/ Looduskaitseseaduse §14 lg 1 p 6 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ehitise, kaasaarvatud ajutise ehitise piirangu (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Pihtla jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Jahipiirkonna Pihtla jahipiirkonna piir läheb Kuressaare–Kuivastu maantee ja Reo–Ilpla maantee ristumiskohast mööda piirikirjeldus Kuressaare–Kuivastu maanteed Masa–Laimjala–Tumala maanteeni, jätkudes mööda Masa–Laimjala–Tumala maanteed Lõve jõeni ning mööda Lõve jõge jõesuudmeni Oesaare lahes; seejärel mõttelise sirgjoonena üle Oesaare lahe Enimäe jõe väljavooluni, jätkudes mööda Enimäe jõge selle suudmeni Laidevahe lahes; sealt mõttelise sirgjoonena üle Laidevahe lahe Liiva-Silma poolsaare tippu, jätkudes mööda mere rannajoont Mereääre kinnistu rannateeni (jahipiirkonna juurde kuulub koos saarte ja laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest); siitpeale mööda Mereääre kinnistu rannateed Kuressaare–Vätta maanteeni ning mööda Kuressaare–Vätta maanteed Püha–Vanamõisa maanteeni; teeristist mööda Püha–Vanamõisa maanteed Ilpla–Kuusiku teeni, jätkudes mööda Ilpla– Kuusiku teed Kuressaare–Pihtla maanteeni; edasi mööda Kuressaare– Pihtla maanteed Reo–Ilpla maanteeni ning mööda Reo–Ilpla maanteed Kuressaare–Kuivastu maanteeni. 6.2. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000049&mount=view Jahipiirkonna kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine“ LISA 1
    Kihelkonna Vallavolikogu määruse nr 14 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva- Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikooli teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Saaremaa Vald Külad 1) Aaviku 2) Abaja 3) Abruka 4) Abula 5
    Saaremaa vald Külad 1) Aaviku 50) Jaani 99) Kaunispe 2) Abaja 51) Jauni 100) Kavandi 3) Abruka 52) Jootme 101) Kehila 4) Abula 53) Jursi 102) Kellamäe 5) Allikalahe 54) Jõe 103) Keskranna 6) Anepesa 55) Jõelepa 104) Keskvere 7) Angla 56) Jõempa 105) Kihelkonna-Liiva 8) Anijala 57) Jõgela 106) Kiirassaare 9) Anseküla 58) Jõiste 107) Kingli 10) Ansi 59) Jämaja 108) Kipi 11) Arandi 60) Järise 109) Kiratsi 12) Ardla 61) Järve 110) Kirderanna 13) Are 62) Järveküla 111) Kiritu 14) Ariste 63) Jööri 112) Kiruma 15) Arju 64) Kaali 113) Kogula 16) Aru 65) Kaali-Liiva 114) Koidula 17) Aruste 66) Kaarma 115) Koiduvälja 18) Aste 67) Kaarma-Jõe 116) Koigi 19) Asuka 68) Kaarma-Kirikuküla 117) Koigi-Väljaküla 20) Asuküla 69) Kaarma-Kungla 118) Koikla 21) Asva 70) Kaarmise 119) Koimla 22) Atla 71) Kaavi 120) Koki 23) Audla 72) Kahtla 121) Koksi 24) Aula-Vintri 73) Kahutsi 122) Koovi 25) Austla 74) Kailuka 123) Kopli 26) Easte 75) Kaimri 124) Kotlandi 27) Eeriksaare 76) Kaisa 125) Kotsma 28) Eikla 77) Kaisvere 126) Kugalepa 29) Eiste 78) Kakuna 127) Kuiste 30) Endla 79) Kalju 128) Kuke 31) Ennu 80) Kallaste 129) Kungla 32) Haamse 81) Kallemäe 130) Kuninguste 33) Haapsu 82) Kalli 131) Kuralase 34) Haeska 83) Kalma 132) Kuremetsa 35) Hakjala 84) Kalmu 133) Kurevere 36) Hiievälja 85) Kandla 134) Kuumi 37) Himmiste 86) Kangrusselja 135) Kuuse 38) Hindu 87) Kanissaare 136) Kuusiku 39) Hirmuste 88) Kapra 137) Kuusnõmme 40) Hämmelepa 89) Karala 138) Kõiguste 41) Hänga 90) Kareda 139) Kõinastu 42) Hübja 91) Kargi 140) Kõljala 43) Iide 92) Karida 141) Kõnnu 44)
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Muhu Leisi Pöide Mustjala Laimjala Kihelkonna Valjala Kuressaare Pihtla Kärla Lümanda KURESSAARE Salme Ruhnu Tallinn 2003 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Saaremaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 14 Tallinn 2003 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Saaremaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Saaremaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-71-1 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre. II EESSÕNA
    [Show full text]
  • A Synopsis of Estonian Myriapod Fauna
    A peer-reviewed open-access journal ZooKeys 793: 63–96 (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna... 63 doi: 10.3897/zookeys.793.28050 CHECKLIST http://zookeys.pensoft.net Launched to accelerate biodiversity research A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda) Kaarel Sammet1, Mari Ivask2, Olavi Kurina1 1 Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi st 5D, 51006 Tartu, Estonia 2 Tallinn University of Technology, Tartu College, Puiestee 78, 51008 Tartu, Estonia Corresponding author: Kaarel Sammet ([email protected]) Academic editor: Nesrine Akkari | Received 28 June 2018 | Accepted 17 September 2018 | Published 29 October 2018 http://zoobank.org/0D7B2412-5585-4AEA-81D4-1854A4415128 Citation: Sammet K, Ivask M, Kurina O (2018) A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys 793: 63–96. https://doi.org/10.3897/zookeys.793.28050 Abstract The data on Estonian Myriapoda are scattered in various publications and there has been no overview of the fauna up to the present. A critical summary of the previous information on Estonian Myriapoda is given, supplemented by new records and distribution maps. Altogether, 5784 specimens from 276 col- lecting sites were studied. To the hitherto recorded 14 centipede species are added Lithobius melanops, L. microps, Geophilus carpophagus, G. flavus, Strigamia transsilvanica and Stenotaenia linearis, a probably introduced species. Of the 27 published Estonian millipede species, the data on two species proved er- roneous, and two new species were recorded (Craspedosoma raulinsii and Cylindroiulus britannicus). Two previously recorded millipede species – Brachyiulus pusillus and Mastigophorophyllon saxonicum – were not found in the recent samples, the latter may have become more rare or extinct.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • BALTICA Volume 24 Number 1 June 2011 : 37-44
    BALTICA Volume 24 Number 1 June 2011 : 37-44 On the age of the Kaali craters, Island of Saaremaa, Estonia Anto Raukas, Wojciech Stankowski Raukas, A., Stankowski, W., 2011. On the age of the Kaali craters, Island of Saaremaa, Estonia. Baltica, 24 (1), 37-44. Vilnius. ISSN 0067-3064. Abstract The meteoritic origin of the Kaali craters was proved in 1937. At that time these craters were the first in Europe clearly shown to be generated by extraterrestrial forces. Up to now there have been great disagree- ments about the age of the craters. Reinwald (Reinvaldt 1933) maintained that the Kaali craters were formed some 4000–5000 yr BP (before present). Pollen analyses and radiocarbon dates from the bottom sediments in the main crater suggest that the Kaali crater group is at least 4000 years old. Based on the iridium content in peat Rasmussen et al. (2000) and Veski et al. (2001, 2001a, 2002) concluded that this event took place much later, about 800–400 BC (before Christ) or 2800–2400 yr BP. An investigation of impact spherules in surrounding mires (Raukas et al. 1995) put the age at about 7500–7600 yr BP. Optically Stimulated Luminescence (OSL) dates from satellite craters samples indicate the craters’ age to be about 7000 yr BP. The most realistic estimate of the craters age is 7600±50 yr BP; younger ages are not sufficiently supported. Keywords Meteorite craters, explosive energy, iridium distribution, impact spherules, OSL dates, craters age, Saaremaa Island, Estonia. Anto Raukas [[email protected]], Institute of Geology at Tallinn University of Technology, Ehitajate tee 5, 19086 Tallinn; Wojciech Stankowski [[email protected]], Institute of Geology, Adam Mickiewicz University, Makow Polnych 16, 61- 606 Poznan, Poland.
    [Show full text]
  • Lümanda Majas Käivad Hoogsalt Sisetööd
    Saaremaa Teataja Nr 6 II aastakäik Neljapäev, 4. aprill 2019 SAAREMAA VALLAVALITSUSE INFOLEHT facebook.com/saaremaavald Kaasav eelarve teeb Prügi põletamine Huviharidus- head ideed kiirelt teoks saastab sinu aiaviljad konverentsil anti õnne valemeid Loe lk 3 Loe lk 4 Loe lk 5 Avaneb projekti- toetuste taotlusvoor Lümanda Majas Mittetulundustegevuse toetamise projekti- toetuste 2019. aasta taotlusvoor on avatud 1. aprillist kuni 18. aprillini kell 16.00. Toetust antakse kogukonna ja valla arengule suunatud tegevuste/ürituste toetamiseks ning samuti käivad hoogsalt teiste rahastamisallikate kaudu esitatavate pro- jektide omafinantseeringu katmise toetamiseks. Tegevused, mis toetuse abil ellu viiakse, pea- vad toimuma valla haldusterritooriumil, olema suunatud valla elanikele ja/või esindama valda laiemale üldsusele väljaspool valla halduster- sisetööd ritooriumi. Maksimaalne toetussumma taotluse kohta on 3000 eurot. Ürituste läbiviimist toetatakse 85% projekti eelarvest ja kaasrahastatava omafinant- seeringu toetamise korral 85% minimaalsest omafinantseeringust. Enne toetuse esitamist tehtud kulutused ei ole toetuskõlblikud. Projektitoetust antakse järgmistes valdkondades: kultuur; harrastus- ja võistlussport; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, siseturvalisuse ja rahvatervise ennetustöö; Pille Mägi rõõmustab tulevases haridus- ja teadustegevus; külaelu arendami- kodumajandusklassis, et ehitustööd ne; füüsilise elukeskkonna parendamine (sh korteriühistute-, keskkonnakaitse- ja muin- kulgevad majas plaanipäraselt. Foto: Valmar Voolaid suskaitsealane
    [Show full text]
  • Pihtla Valla Arengukava 2012–2020
    Pihtla valla arengukava 2012–2020 Pihtla valla arengukava 2012-2020 2020 Sisukord SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………. 3 ARENGUKAVAS KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED ……………………………… 4 ÜLEVAADE PIHTLA VALLAST ……………………………………………………… 6 I PIHTLA VALLA ARENGUNÄGEMUS …………………………………………… 8 II VALDKONDLIKUD ARENGUEESMÄRGID JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED …………………………………………………………………………………………… 9 1.1. ELU- JA SOTSIAALKESKKOND ……………………………………………… 9 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid ………………………………………………… 9 Haridus …………………………………………………………………………… 10 Noorsootöö ……………………………………………………………………… 10 Kultuur, sport ja vaba aeg ……………………………………………………… 10 Külaelu ja kodanikualgatuslik tegevus ………………………………………… 10 1.2. LOODUSKESKKOND ………………………………………………………… 10 1.3. MAJANDUSKESKKOND ……………………………………………………… 11 Ettevõtlus …………………………………………………………………………………… 11 Turism ja puhkemajandus ……………………………………………………… 11 1.4. TEHISKESKKOND …………………………………………………………… 12 Veevarustus ja kanalisatsioon ………………………………………………… 12 Jäätmekäitlus ………………………………………………………………………………… 12 Soojamajandus ja energia ……………………………………………………… 12 Teed, tänavad, transport ………………………………………………………… 12 Elamumajandus ………………………………………………………………… 13 Internet ja andmeside …………………………………………………………… 13 Lautrikohad ja paadisillad ……………………………………………………… 13 ARENGUKAVA RAKENDUS ………………………………………………………… 14 INVESTEERINGUTE KAVA ……………………………………………………….. 15 2 Pihtla valla arengukava 2012-2020 Sissejuhatus Käesolev arengukava aastateks 2012-2020 on Pihtla valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult
    [Show full text]
  • „Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkondade Kinnitamine
    Orissaare Vallavolikogu määruse nr 78 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ LISA 1 Saaremaa ühinevate omavalitsuste ametiasutuste hallatavate koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonnad 1. Aste Lasteaia teeninduspiirkond on Anijala, Ansi, Aste, Asuküla, Aula-Vintri, Eikla, Endla, Haamse, Hakjala, Hübja, Irase, Jootme, Jõe, Kaarma, Kaarma-Kirikuküla, Kaarmise, Kaisvere, Kaubi, Kellamäe, Keskvere, Kiratsi, Koidu, Koidula, Kuke, Kungla, Käku, Laadjala, Laoküla, Maleva, Meedla, Metsaküla, Mullutu, Nõmme, Piila, Põlluküla, Pähkla, Pärni, Randvere, Saia, Sepa, Tamsalu, Tõlli, Tõrise, Tõru, Uduvere, Unimäe, Vantri, Vestla, Viira, Õha külad ning Aste alevik. 2. Kaali Kooli teeninduspiirkond on Eiste, Ennu, Haeska, Hämmelepa, Iilaste, Ilpla, Kaali, Kailuka, Kangrusselja, Kiritu, Kuusiku, Kõljala, Kõnnu, Laheküla, Leina, Liiva, Liiva-Putla, Masa, Matsiranna, Metsaküla, Mustla, Nässuma, Pihtla, Püha, Rahniku, Rannaküla, Reeküla, Reo, Räimaste, Sagariste, Salavere, Sandla, Sauaru, Saue-Putla, Sepa, Sutu, Suure-Rootsi, Tõlluste, Vanamõisa, Väike-Rootsi, Väljaküla külad. 3. Kahtla Lasteaed-Põhikool teeninduspiirkond on Aaviku, Asva, Audla, Jõe, Kahtla, Kapra, Kingli, Kõiguste, Käo, Laheküla, Laimjala, Mustla, Mägi-Kurdla, Nõmme, Pahavalla, Paju-Kurdla, Randvere, Rannaküla, Ridala, Ruhve, Saareküla, Saaremetsa, Viltina, Üüvere külad. 4. Kihelkonna Kooli teeninduspiirkond on Abaja, Abula, Kallaste, Kalmu, Karujärve, Kehila, Kiirassaare, Kotsma, Kuralase, Kuremetsa, Kurevere, Kuumi, Kuusiku, Kõruse, Kõõru, Liiva, Loona, Lätiniidi,
    [Show full text]
  • Taavi Tuisk Reeküla Tõnu Talu Kanalisatsioonisüsteemi Rajamine 3 308,12 Kirsi Väli Saare Mk, Saaremaa Valla, Kärdu Küla, L
    2019 HAJAASUSTUSE PROGRAMMIST TOETATAVAD PROJEKTID - SAAREMAA VALD Toetuse Toetuse Jrk nr Taotleja Projekti nimi summa summa (RIIK+KOV) (KOV) 1 Taavi Tuisk Reeküla Tõnu talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3 308,12 Saare mk, Saaremaa valla, Kärdu küla, Lause mü, 2 Kirsi Väli väliskanalisatsiooni ümberehitus 4390,52 3 Gerli Vahter Kandla küla Vahtra kinnistu biopuhasti paigaldamine 2 906,46 4 Kairi Niit Endla talu reoveesüsteemi rekonstrueerimine 3987,00 5 Taavi Tuisk Reeküla Tõnu talu veevarustuse rajamine 3 191,88 6 Saaremaa vallas , Ilpla külas reovee väikepuhasti ehitus Kalver Kirs koos pumpla ja tõstetud imbväljaku rajamisega 4 865,80 7 Maario Eeriksoo Tõnija küla Mäemardi talu juurdepääsutee korrastamine 2086,98 8 Mariliis Saat Valga talu reoveesüsteemi kaasajastamine 4 753,25 Saare maakond, Saaremaa vald, Röösa küla, Tammiku 9 veesüsteemide valdkond/puurkaevu rajamine Kristel Koovisk 1680,36 Lembitu talu, Kasti küla, biopuhasti koos pumpla ja 10 Sirje Paakspuu tõstetud imbväljaku rajamisega 6 233,41 11 Karin Mägi Uuetalu uus kanalisatsioon 5 070,83 12 Sandra Kuus Laugu küla Kaasiku kanalisatsioonisüsteemi rajamine 5996,00 Kõrkvere küla Muia talu reovee kogumismahuti 13 Endrik Kula paigaldamine 3833,47 14 Meelis Pilv Lille Liigalaskma küla kanalisatsioon 3 388,06 15 Argo Paiste Kõljala küla Kivinurga kinnistu kanalisatsioonissüteem 4840,08 Laugu küla, Pärna talu kinnistule biopuhasti ja 16 Maris Uussaar imbväljaku rajamine 4896,36 17 Maimu Johanson Ärma talu kanalisatsioonisüsteemi rajamine 3 175,00 18 Angela Kiil Rebase puurkaev
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • ISSN 0235-0351 * Balti Riikide Ja Põhjamaade Raamatukogude
    ISSN 0235-0351 * Balti riikide ja Põhjamaade raamatukogude koostööst * Teadusraamatukogude ülesanded praegu ja tulevikus * Kuidas maarahvas oma raamatuid märgistas * Viljandi Kultuurikolledži raamatukogu Tere, kolleeg! Pikale, külmale ja vihmasele kevadele järgnenud kuum päikeseline suvi pakkus kindlasti kõigile võimaluse end EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU korralikult välja puhata ning uueks tööaastaks jõudu koguda. Ometi tõi see meile ka harjumatult tugevaid tuuli, äikesevihmu, EESTI RAAMATUKOGUHOIDJATE ÜHING torme ja trombe. Need laastaid metsi, lõhkusid elektriliine, viisid majadelt katuseid. Meie raamatukogunduses ja selle ümber on valitsenud sama 4/2001 kuum ja äikeseline kliima. Lugejate ning väljastpoolt vaatajate arvamused sellest, milliseid raamatukogusid Eestis vajatakse, ning mida ja kui palju nad peavad sisaldama, on märgatavalt Toimetuse kolleegium: erinevad. Ja mida kaugemal see arvaja raamatukogust asub AIRA LEPIK (loe: mida enam aastaid ta pole tegelikult raamatukogu tee­ REET OLEVSOO URVE TÕNNOV nuseid kasutanud või mida kõrgemal ametipostil ta istub), TIIU VALM seda kindlam on ta endas. Haldajad tahavad vähendada ANNE VALMAS raamatukogude ülalpidamiskulusid. Lugejate ootused ja soo­ vid erinevad lähtuvalt vanusest, haridusest, ametist ja paljust Tegevtoimetaja/Editor ENE RIET muust. Kompromissi leidmine kõigi nende soovide vahel on Toimetaja MAIRE LIIVAMETS raamatukogutöö igapäevaküsimus. Toimetaja ELLEN ARNOVER Ja kas see on üldse võimalik? Kujundus KERSTI TORMIS Kaanefotod: Ometi võib raamatukogudele ette heita ka passiivsust.
    [Show full text]