Ispa Project Estonia

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

ISPA SCHEDA INFORMATIVA Misura 2003/EE/16/P/PA/011 Titolo della misura Assistenza tecnica per la realizzazione di un progetto pilota in materia di gestione delle risorse idriche nel subdistretto idrografico di Harju, in Estonia Autorità responsabile dell'attuazione della misura Nome: Ministero dell’Ambiente Indirizzo: 24 Toompuiestee, 15127 Tallinn, Estonia E-mail: [email protected] Descrizione Il ministero dell’Ambiente ha individuato la necessità di misure di assistenza tecnica (AT) per l’elaborazione del Piano di gestione delle risorse idriche nel subdistretto idrografico di Harju, da realizzare sotto forma di progetto pilota per la gestione del bacino idrografico. Sono previsti altri progetti in materia di gestione delle risorse idriche nei subdistretti idrografici in Estonia. Il presente progetto di AT è stato avviato per consentire l'attuazione della direttiva quadro in materia di acque 2000/60/CE. Il risultato previsto è un progetto di gestione delle risorse idriche per il subdistretto idrografico di Harju, comprendente cinque sottoprogrammi (acqua potabile, acque sotterranee, acque superficiali, ecosistema acquatico, acque marine costiere). Il progetto fornirà un elenco di potenziali azioni e investimenti concreti nel settore delle risorse idriche. Gli interventi riguardano 7 città (Tallinn, Maardu, Kehra, Paldiski, Keila, Saue, Tapa) e 38 municipalità (Aegviidu, Albu, Ambla, Anija, Harku, Jõelähtme, Juuru, Kadrina, Kaiu, Kehtna, Keila, Kernu, Kiili, Kohila, Kose, Kõue, Kuusalu, Lehtse, Loksa, Nissi, Nõva, Noarootsi, Oru, Padise, Paide, Raasiku, Rae, Rapla, Risti, Roosna-Alliku, Saksi, Saku, Saue, Taebla, Tamsalu, Väätsa, Vasalemma, Viimsi). Obiettivi L’obiettivo generale è elaborare un sistema di gestione integrata delle risorse idriche, sulla base della direttiva quadro in materia di acque 2000/60/CE. Il presente progetto di AT sostiene lo sviluppo di un approccio sistematico nel settore idrico per il subdistretto idrografico di Harju. Lo scopo del piano di gestione delle risorse idriche è fornire un elenco di potenziali misure e investimenti che potrebbero essere cofinanziati nel quadro dei Fondi strutturali o di coesione. Questo approccio sistematico nel settore delle risorse idriche del subdistretto idrografico di Harju consentirà di promuovere uno sviluppo equilibrato e sostenibile in tale subdistretto, che riveste un’importanza particolare in questa regione dell’Estonia, caratterizzata da un tasso di crescita elevato. Costi e contributo (in euro) Costo totale Spese precedenti la data di Costo totale Sovvenzione Tasso di ammissibilità e altri costi non ammissibile ISPA sovvenzione ammissibili 0 560 000 420 000 75% 560 000 .

Copy Link

Recommended publications

The Baltic Republics
FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
[Show full text]
(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
[Show full text]
There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
[Show full text]
Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
Plans for the Adminis trativeTerritorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
[Show full text]
Harju Maakonna Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava
HARJU MAAKONNA PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMISE TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE PRIORITEETSUS Harjumaa piirkondade konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava koostamise ja PKT meetme valdkondlike TULENEVALT MAAKONNA prioriteetide määratlemise aluseks on olnud Siseministeeriumi poolt väljatöötatud juhendmaterjal ning ARENGUKAVAST „Harju maakonna arengustrateegiast 2025“ (koos lisadega) ja piirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadest tulenevad majanduse, tööhõive ja töökohtade lisandväärtuse kasvu ning liikuvuse ja (põhjendada, miks on maakonna ühistranspordi kitsaskohad maakonnas. Harju maakonna arengustrateegia uuendamise aluseks olevatele jaoks üks tegevus prioriteetsem analüüsidele tuginedes saab järeldada, et prioriteediks maakonnas ei ole niivõrd uute töökohtade loomine, vaid olemasolevate töökohtade säilitamine, teenuste ja töökohtadele juurdepääsu parandamine ning töö- ja kui teine) pereelu parem ühildamine. Kohalike omavalitsuste panus ettevõtluskeskkonna parandamisse saab toimuda läbi planeerimistegevuse ning avalike teenuste ja avaliku kasutusega infrastruktuuri arendamise. Tulenevalt Harju maakonna arengustrateegia lisast 3 „Harjumaa konkurentsivõime tugevdamise kava prioritiseerimise alused 2014 – 2020“, on meetme sihtala kohalike omavalitsuste vahel kokku lepitud järgnevas: 1. Seada esimeseks prioriteediks meetme alafookus keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (ühistransport ja kergliiklusteed) arendamine. See valik on tehtud kaalutledes Tallinna kui maakonna ja riigitasandi keskuse mõju Harjumaa tööhõivele. Tallinna kui peamise
[Show full text]
Location As the Reason for the Problems of Old Industrialised Settlements the Case of Estonia
European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/-ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Location as the reason for the problems of old industrialised settlements The Case of Estonia Raigo Ernits Authors contact details: Raigo Ernits, Faculty of Economics and Business Administration, University of Tartu, Estonia, e-mail: [email protected], Tel: +37 2737 6342, Fax: +37 2737 6312. European Journal of Spatial Development-http://www.nordregio.se/EJSD/ -ISSN 1650-9544-Refereed Articles Feb 2003-no 4 Abstract In this paper we will chart the problems of small single-company (so called mono- functional) industrial settlements in post-socialist Estonia. The major research question asked will thus be whether the disadvantageous location of these industrial plants is the reason for problems in such settlements. Using the notion of gravity models we will calculate the distance factors of such settlements in relation to larger centres, and compare them across different groups of different kinds of settlements. The conclusion arrived at is that advantageous location (location close to a larger centre) is a necessary though not a sufficient condition for guaranteeing the development and success of settlements. The main determinant factors in the success of a settlement are the fulfilment of the conditions for a good social and economical environment, while it is undoubtedly the case that a healthy environment favouring the growth and deployment of entrepreneurial skills develops more easily in settlements located nearer to larger centres. Keywords: Industrial location, industrial areas, local development, gravity models, mono-functional economy, transition economy, and Eastern Europe.
[Show full text]
Kehra Kool 1918-1945 30
Kehra kool 1918-1945 30. nov. 1918 teatas Eesti Ajutine Valitsus oma deklaratsioonis haridusala korraldamise kohta, et rahvahariduses tuleb kõigepealt lõpetada venestamise ja saksastamise katsed. 1 29. nov. 1918. aasta tunniplaanis on veel saksa keel, aga samas on ka koolijuhataja A. Liigmanni märkus, et saksa keele asemele on võetud eesti keel. Küsimusele, missugused suured puudused on koolimajal, vastas koolijuhataja A. Liigmann: "Kitsas, pime, umbne, külm, niiske." 1878. aastal ehitatud koolimaja ei olnud enam sobiv õppetööks. Kehra 4-klassiline algkool asus alates 1. novembrist 1919. aastal Kehra raudteejaama lähedale, põhja poole raudteed, majja, mis oli ehitatud 1914. aastal. Maja hävis II maailmasõja ajal. Praegu, aastal 2000, asub sellel kohal Tallinn - Kehra autobussi lõpp-peatus. Kooli tüüp oli avalik algkool, õppekeel oli eesti keel. Koolis oli 4 põhiklassi. I ja II, III ja IV klassid olid ühendatud ühte klassikomplekti. Kooli ülalpidaja oli Anija vallavalitsus. 4. novembril 1919. aastal sai Kehra 4-klassiline algkool ka teise õpetaja Alma Mutli, kes õpetas eesti keelt, vene keelt, maateadust, geomeetriat, käsitööd ja joonistamist.7 Õpetaja Alma Mutli lahkus töölt 1920. aasta augustis. 27. septembrist 1920 kuni 1. augustini 1921 töötas koolis teise õpetajana Adele Kirikmann. Viimane Kehra vallakooli õpetaja ja esimene Kehra 4-klassilise algkooli juhataja Alfred Liigmann siirdus 1921. aastal septembris tööle Rakverre. 1921. a. kandideeris Kehra 4-klassilise algkooli juhataja kohale 26-aastane Maria Männikus (hiljem Ehrenbusch) (s.1895). Ta kirjutas oma avalduses vallavalitsusele, et ta on töötanud Viru maakonnas Vaivara kõrgemas algkoolis 4 aastat, kus ta on õpetanud vene, saksa, prantsuse ja ka eesti keelt, peale selle võib ta inglise keelt õpetada algkooli õppekava piirides.
[Show full text]
Sotsiaalteenused Kohalikes Omavalitsustes
SOTSIAALTEENUSED KOHALIKES OMAVALITSUSTES KEILA LINN Keila koduleheküljelt Sotsiaal ja tervishoid, sealt edasi Keila Sotsiaalkeskus, sealt edasi teenused: Nõustamisteenus I TEENUSE SISU NÕUSTAMISTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel. Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 1 aluseks olevad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010“Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017 Teenuse sisu Informatsiooni jagamine Keilas pakutavate sotsiaaltoetuste ja - kirjeldus teenuste kohta. Info jagamine kliendi võimaluste, õiguste ja tagajärgede kohta võimaldamaks kliendil teha valikuid. Abi teenuste leidmisel ja saamisel/suunamisel väljaspool sotsiaalkeskust. Abi osutamine dokumentide vormistamisel: Pensioniametile, Arstliku Ekspertiisi Komisjonile, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, teistele ametiasutustele oma pädevuse piirides. Teenuse sihtgrupp Isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn või kelle lähedased elavad Keila linnas.
[Show full text]
LEGEND Tourist Information National Park More Details Overleaf
LEGEND Tourist information National park More details overleaf KM Võru Virtsu Viljandi Valga Tartu Tallinn Rapla Rakvere Pärnu Põlva Petseri Paide Otepää Narva Luhamaa Kärdla Kuressaare Jõhvi Jõgeva Ikla Harbor Beach E 67 2 Road number Haapsalu 310 77 199 254 258 101 91 203 111 314 378 155 300 314 344 34 155 266 226 176 Ikla 208 147 110 137 197 194 149 248 65 216 268 164 174 340 233 210 217 302 189 KEHRA Town Village (over 2500 inhabitants) Hamlet (400 – 2500 inhabitants) Jõgeva 119 242 79 138 51 159 136 78 171 102 150 72 93 161 153 262 320 113 Jõhvi 206 300 197 223 136 165 216 68 251 184 234 152 178 48 240 300 381 1 Sagadi manor 12 Kuremäe monastery 22 Panga cliff 2 Kuressaare castle 13 Setu museum 23 Saka cliff Kuressaare 351 76 249 295 330 216 184 315 152 355 409 248 313 429 385 189 3 Narva castle 14 Põlva peasant museum 24 Ehalkivi boulder 344 111 233 288 292 135 125 234 145 340 402 189 306 348 378 Kärdla 4 Rakvere castle 15 Mõniste open air museum 25 Jägala waterfall Luhamaa 34 307 162 104 102 291 266 227 233 59 29 205 78 286 5 Haapsalu castle 16 Mihkli farm museum 26 Keila-Joa waterfall Narva 252 351 265 271 184 213 264 116 299 192 282 200 226 6 Koguva village 17 A. H. Tammsaare museum 27 Devil’s Grave crater 7 Vormsi church in Vargamae 28 The Pit crater Otepää 44 235 84 47 42 231 192 167 161 42 109 145 8 Ruhnu church 18 Kaali crater 29 Sipa basswood Paide 171 170 72 163 103 93 64 84 99 151 201 9 Muhu church 19 Kõpu lighthouse 30 Suur-Munamägi Petseri 65 331 179 136 98 287 262 223 257 54 10 Pöide church 20 Valaste waterfall observation
[Show full text]
Anija Valla Kehra Linna, Lehtmetsa Ja Alavere Küla Soojusmajanduse Arengukava Aastateks 2016-2026
ANIJA VALLA KEHRA LINNA, LEHTMETSA JA ALAVERE KÜLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2016-2026 TALLINN 2016 KINNITATUD Igor Krupenski Volitatud soojusenergeetika insener tase 8 kutsetunnistus nr 096048 Anija valla Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 2. PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA PIKAAJALISED EEESMÄRGID .................................................................... 5 2.1. RAHVAARV ............................................................................................................................. 7 2.2. PIKAAJALISED EESMÄRGID .................................................................................................... 8 2.2.1. Sotsiaalmajandus .......................................................................................................... 8 2.2.2. Elamumajandus ............................................................................................................. 9 2.2.3. Ettevõtluse arengud .................................................................................................... 10 2.3. SOOJUSMAJANDUSE JUHTIMINE VALLA TASANDIL ............................................................... 11 2.3.1. Eesmärgid .................................................................................................................... 11 2.3.2. Valla koostöö soojusettevõtjaga
[Show full text]
DPD Pickup Nimekiri.Xls
ASUKOHA NIMI LINN POSTIINDEKS AADRESS Automaat Tallinna Jannseni Maxima TALLINN 10918 Vabaduse pst 128 TALLINN Harjumaa Automaat Kuusalu Konsum KUUSALU 74601 Kuusalu tee 13 KUUSALU Harjumaa Automaat Abja-Paluoja Konsum ABJA-PALUOJA 69403 Pärnu mnt 13 ABJA-PALUOJA Viljandimaa Automaat Jüri Grossi kauplus JÜRI 75305 Aruküla tee 7 JÜRI Harjumaa Automaat Tallinna Paepargi Maxima TALLINN 11417 Paepargi 57 TALLINN Harjumaa Automaat Tallinna Kakumäe Selver TALLINN 13516 Rannamõisa tee 6 TALLINN Harjumaa Automaat Tallinna Õismäe Maxima XXX TALLINN 13517 Ehitajate tee 148 TALLINN Harjumaa Automaat Vändra Konsum VÄNDRA 87701 Pärnu-Paide mnt 21 VÄNDRA Pärnumaa Automaat Pärnu Kaubamajakas PÄRNU 80010 Papiniidu 8 PÄRNU Pärnumaa Automaat Paldiski Konsum PALDISKI 76805 Sadama 13 PALDISKI Harjumaa Automaat Tallinna Magdaleena TALLINN 11312 Pärnu mnt 106 TALLINN Harjumaa Automaat Tartu Riiamäe Alexela TARTU 51010 Era 2 TARTU Tartumaa Automaat Ülenurme Konsum ÜLENURME 61714 Võru mnt 2 ÜLENURME Tartumaa Automaat Suure-Jaani Konsum SUURE-JAANI 71502 Pärnu 3 SUURE-JAANI Viljandimaa Automaat Imavere Meie kauplus IMAVERE 72401 Rukkilille IMAVERE Järvamaa Automaat Tallinna Vilde tee Maxima TALLINN 12911 E. Vilde tee 75/77 TALLINN Harjumaa Automaat Tallinna Akadeemia Konsum TALLINN 12618 Akadeemia tee 35 TALLINN Harjumaa Automaat Mustla Konsumi MUSTLA 69701 Posti 52a MUSTLA Viljandimaa Automaat Tõrva Kevade keskus TÕRVA 68601 Valga 3a TÕRVA Valgamaa Automaat Kohila Grossi kauplus KOHILA 79805 Viljandi mnt 3a KOHILA Raplamaa Automaat Tallinn Paasiku Grossipood
[Show full text]
Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005
EA E A ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 IN ESTONIA RESEARCH ARCHAEOLOGICAL A R E – Archaeological Research in Estonia 1865 – 2005 ea.indb 1 27.02.2006 23:17:25 ea.indb 2 27.02.2006 23:17:43 Estonian Archaeology 1 ARCHAEOLOGICAL RESEARCH IN ESTONIA 1865 – 2005 Tartu University Press Humaniora: archaeologica ea.indb 3 27.02.2006 23:17:43 Official publication of the Chair of Archaeology of the University of Tartu Estonian Archaeology Editor-in-Chief: Valter Lang Editorial Board: Anders Andrén University of Stockholm, Sweden Bernhard Hänsel Freie Universität Berlin, Germany Volli Kalm University of Tartu, Estonia Aivar Kriiska University of Tartu, Estonia Mika Lavento University of Helsinki, Finland Heidi Luik Tallinn University, Estonia Lembi Lõugas Tallinn University, Estonia Yevgeni Nosov University of St. Petersburg Jüri Peets Tallinn University, Estonia Klavs Randsborg University of Copenhagen, Denmark Jussi-Pekka Taavitsainen University of Turku, Finland Andres Tvauri University of Tartu, Estonia Heiki Valk University of Tartu, Estonia Andrejs Vasks University of Latvia, Latvia Vladas Žulkus University of Klaipeda, Lithuania Estonian Archaeology, 1 Archaeological Research in Estonia 1865–2005 Editors: Valter Lang and Margot Laneman English editors: Alexander Harding, Are Tsirk and Ene Inno Lay-out of maps: Marge Konsa and Jaana Ratas Lay-out: Meelis Friedenthal © University of Tartu and the authors, 2006 ISSN 1736-3810 ISBN-10 9949-11-233-8 ISBN-13 978-9949-11-233-3 Tartu University Press www.tyk.ee Order no. 159 ea.indb 4 27.02.2006 23:17:43 Contents Contributors 7 Editorial 9 Part I. General Trends in the Development of Archaeology in Estonia Th e History of Archaeological Research (up to the late 1980s).
[Show full text]