Sotsiaalteenused Kohalikes Omavalitsustes

SOTSIAALTEENUSED KOHALIKES OMAVALITSUSTES

KEILA LINN

Keila koduleheküljelt Sotsiaal ja tervishoid, sealt edasi Keila Sotsiaalkeskus, sealt edasi teenused:

Nõustamisteenus I TEENUSE SISU NÕUSTAMISTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 1 aluseks olevad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010“Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Informatsiooni jagamine Keilas pakutavate sotsiaaltoetuste ja - kirjeldus teenuste kohta. Info jagamine kliendi võimaluste, õiguste ja tagajärgede kohta võimaldamaks kliendil teha valikuid. Abi teenuste leidmisel ja saamisel/suunamisel väljaspool sotsiaalkeskust. Abi osutamine dokumentide vormistamisel: Pensioniametile, Arstliku Ekspertiisi Komisjonile, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, teistele ametiasutustele oma pädevuse piirides.

Teenuse sihtgrupp Isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn või kelle lähedased elavad Keila linnas.

Teenuse osutamise Ei ole määratletud. Pikema kestvusega nõustamiste tarbeks lepitakse kokku maht mõlemale osapoolele sobiv aeg.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Esmase nõustamise saamiseks pöördub isik infosekretäri poole. teenuse saamiseks, Nõustamine toimub juhtumitöö alusel, vajadusel suunatakse edasi aruandlus. teise töötaja juurde.

Kord aastas kokkuvõte Keila Linnavalitsusele nõustatavate arvu kohta.

Nõuded Teenust osutatakse juhtumikorralduslikul meetodil. Sotsiaalnõustamist osutav töökorraldusele, töötaja teeb koostööd juhtumisse puutuvate ametkondadega. koostööle

Nõuded Nõustamist osutatakse sotsiaalkeskuses, telefoni ja e-kirja teel tööpäeviti. keskkonnale, ruumidele Teenuse Keila linna elanikele on nõustamine tasuta. Tasuda tuleb dokumentide finantseerimise paljundamise ja postikulu eest, juhul kui dokumente ei vormistata põhimõtted sotsiaalkeskuse teenustele suunamiseks. Kooskõlastatult isiku elukohajärgse linna- või vallavalitsusega osutatakse nõustamisteenust isikutele väljaspoolt Keila linna. Teenuse hind teistele omavalitsustele määratakse Keila Linnavalitsuse korraldusega.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Kutsealase ettevalmistusega töötaja, kes omab ülevaadet sotsiaalvaldkonna seadusandlusest. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide delikaatsete isikuandmete turvalise käitlemise eest.

Koduhooldusteenus I TEENUSE SISU KODUHOOLDUSTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Isiku abistamine kodus, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ning väljaspool kodu.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 26 lg 1 p 6 aluseks olevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 õigusaktid Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila LvK määrus nr. 11, 18.06.2010 "Hoodluse seadmise ja hooldaja määramise kord Keila linnas" Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017 Teenuse sisu Kõrvalist abi vajava vanuri või puudega inimese abistamine igapäevasel kirjeldus toimetulekul kodus ning asjaajamisel väljapool kodu, vastavalt kliendi ja sotsiaalkeskuse vahelisele kokkuleppele. Abi kliendi kodus: eluruumide korrastamine ja kütmine; riiete ja jalanõude hooldus; pesemine ja hügieenitoimingud; vestlus ja teabe edastamine. Koduabi ei sisalda abistamist remondi- ja aiatöödel. Abi väljaspool kliendi kodu: toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; abistamine maksete tasumisel; ravimitega varustamine ja arstiabi korraldamine ühekordsetel asjaajamistel; muude sotsiaalteenuste vahendamine (transport, toitlustamine jms.).

Teenuse sihtgrupp Eakad ja puudega inimesd, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn. Teenuse osutamise Ühele isikule 2-10 tundi nädalas. maht

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Isiku või tema esindaja avaldus sotsiaalkeskuse juhatajale. teenuse saamiseks, Leping hooldustöötaja ja kliendi vahel. aruandlus, Tasulise teenuse korral leping teenuse tellija ja sotsiaalkeskuse vahel. dokumendid. Hoolduspäevik, kuhu hooldustöötaja teeb sissekande iga külastuskorra kohta. Hooldusplaan, mis vaadatakse koos kliendiga üle kaks korda aastas.

Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile.

Nõuded Koduhooldustööd koordineerib avahooldusspetsialist, teenust osutavad töökorraldusele, hooldustöötajad. Hooldustöötaja teeb koostööd teiste sotsiaaltöö koostööle spetsialistidega ning tervishoiuasutustega lähtudes kliendi vajadustest.

Nõuded Teenust pakutakse kliendi kodus. Sotsiaalkeskus kindlustab hoodlustöötaja keskkonnale, vajalike töövahenditega. Teenus ei sisalda kliendile vajalike hooldus- ja ruumidele/ abivahenditega varustamist. vahenditele. Teenuse Isik, kellel puuduvad seaduslikud järeltulijad saavad teenust tasuta. finantseerimise Teenust finantseeritakse Keila linna eelarvest. Seaduslikke järeltulijaid põhimõtted omavatele klientidele on teenuse tasuline, mille suuruse kehtestab Keila linna volikogu.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Töötaja on kutsealase ettevalmistusega. Mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Rakendab ergonoomika põhimõtteid. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale.

Igapäevaelu toetamise teenus

I TEENUSE SISU IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Inimese parim iseseisev toimetulek, igapäevaelu- ja tööoskuste toetamine ning tema pereliikmete nõustamine.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus aluseks olevad Sotsiaalministri määrus nr. 5, 09. 01.2008 ”Psüühilise erivajadusega inimeste õigusaktid hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ja teenuste osutamise kord” Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 ”Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: kirjeldus Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine. Nõustamine puudest tulenevate igapäevaelu probleemide lahendamisel. Igapäevaelu oskuste arendamine (eelarve koostamine ja selle järgimine, vajadusel saatmine pangas, sisseostude sooritamisel) Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine. Nõustamine tööhõivealastes küsimustes ja kaasamine töösarnasesse tegevusse. Aja planeerimine, vaba aja sisustamine. Osalemine päevakeskuses ja ringides. Juhendamine asjaajamistel ametiasutustes, üldiste avalike teenuste kasutamisel, uutes koduvälist liikumist nõudvates olukordades. Pereliikmete ja lähedaste nõustamine, toetamine. Eneseabigruppide tegevuses osalemise toetamine. Tervisliku seisundi jälgimine, vajadusel saatmine perearsti või psühhiaatri konsultatsioonidel.

Teenuse sihtgrupp Psüühilise erivajadusega keskmise, raske või sügava puudega tööealised isikud.

Teenuse osutamise Teenust osutatakse isikule psühhiaatri suunamiskirja ja/või maht rehabilitatsiooniplaani alusel, milles on määratletud teenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks soovitatavad tegevused, ülesanded ning teenuse soovitatav maht. Teenusele suunatud isiku rehabilitatsiooniplaan peab sisalduma ka tema isiklikus toimikus. Teenust osutatakse rehabilitatsiooniplaani alusel või igapäevaelu toetamise plaanis sätestatud ulatuses. Suunamine igapäevaelu toetamise teenusele antakse kuni 5 aastaks.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlusavaldus teenuse saamiseks, Sotsiaalkindlustusametile koos vajalike lisadokumentidega (isikut aruandlus. tõendava dokumendi koopia, eriarsti saatekiri/perearsti tõend, vajadusel koopia kohtumäärusest isiku esindatuse kohta). Rehabilitatsioonitsükli läbimiseks esitab teenuse osutaja hinnangu nimetatud teenuse vajalikkuse kohta isikule, teenusele suunamise soovituse ja teenuse kestvuse, mille on kinnitanud Sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku, rehabilitatsiooniplaan või eriarsti (psühhiaatri) saatekiri, kus on märgitud isikule nimetatud teenuse vajadus ja maht. Rehabilitatsiooniplaani või Sotsiaalkindlustusameti teenusele suunamise otsusega pöörduda sotsiaalkeskuse/teenuse osutaja poole. Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile.

Nõuded Teenust osutatakse juhtumikorralduslikul meetodil. Teenuse osutaja teeb töökorraldusele, koostööd isiku ja tema perega (vajadusel raviarstiga), koostööle Sotsiaalkindlustusametiga ning isiku elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonnaga. Iga teenust kasutava kliendi kohta peab olema avatud teenuse osutamist kirjeldav isiklik toimik, mis peab sisaldama vajalikke dokumente ja tegevuse/ülesannete täitmise regulaarset arvestust. Nõuded Igapäevaelu toetamise teenuse osutaja peab vastama sotsiaalministri keskkonnale, määrusega kehtestatud erihoolekande teenuste terviskaitsenõuetele. ruumidele

Teenuse Teenust finantseeritakse Sotsiaalkindlustusameti poolt, ruumide finantseerimise ekspluatatsioonikulud tasutakse Keila linna eelarvest. põhimõtted

III TEENUSE OSUTAJA Nõuded personalile Psüühilise erivajadusega inimestele teenust osutav personal peab olema läbinud tegevusjuhendaja koolituse. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale.

Toetatud elamise teenus

I TEENUSE SISU TOETATUD ELAMISE TEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Kliendi juhendamine igapäevaelu korraldamisel sotsiaaleluruumis või isiklikus eluruumis, eesmärgiga tagada võimalikult iseseisev toimetulek.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 8, § 9 ja § 26 aluseks olevad Psühhiaatrilise abi seadus § 5 lg 2 õigusaktid Sotsiaalministri määrus nr. 5, 09. 01.2008 ”Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ja teenuste osutamise kord” Keila LvK määrus nr.3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr.3, 30.01.2007 "Keila linna omandis olevate eluruumide kasutamise kord" Keila LvK määrus nr.5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Teenus sisaldab: kirjeldus Isiku juhendamist ning toetamist iseseisvalt elamisel, lähtudes isiku individuaalsetest vajadustest, et saavutada tema maksimaalselt iseseisev toimetulek. Vajadusel majutust sotsiaaleluruumis. Igapäevaelu korraldamist individuaalse töö ja rühmategevuse kaudu. Isiku aktiviseerimist. Igapäevaoskuste ja -harjumuste kujundamist/säilitamist. Sotsiaalnõustamist. Avalikele ja toetavatele teenustele suunamist. Abistamist asjaajamisel, tööotsingutel.

Teenuse sihtgrupp Isikud, kes on psüühiliste erivajadustega tööealised (keskmine või raske puue). Isikud, kellel on kõrvalabi vajadus sobiva elamispinna leidmisel, kuna ei ole võimelised ise omale elamispinda muretsema ning vajavad abi toimetulekul. Kellel on: töövõime kaotus vähemalt 10%; • rehabilitatsioonitsükkel läbitud,rehabilitatsiooniplaani tegevuskava soovitus toetatud elamise teenusele suunamiseks; • raskusi iseseisva toimetulekuga, kellel on raskest või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise vajadus.

Teenuse osutamise Teenust osutatakse isikule rehabilitatsiooniplaani alusel, milles on määratletud maht teenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks soovitatavad tegevused, ülesanded ning teenuse soovitatav kestus. Teenusele suunatud isiku rehabilitatsiooniplaan peab sisalduma ka tema isiklikus toimikus. Suunamine toetatud elamise teenusele antakse kuni 5 aastaks.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlusavaldus teenuse saamiseks, Sotsiaalkindlustusametile koos vajalike lisadokumentidega (isikut aruandlus tõendava dokumendi koopia, perearstitõend, vajadusel koopia kohtumäärusest isiku esindatuse kohta). Rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt rehabilitatsioonitsükli tulemuste kohta esitatud hinnang nimetatud teenus vajalikkuse kohta, teenusele suunamise soovitus ja teenuse kestvus, mille on kinnitanud Sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud isikule nimetatud teenuse vajadus ja maht. Rehabilitatsiooniplaani ja Sotsiaalkindlustusameti teenusele suunamisotsusega pöörduda sotsiaalkeskuse/teenuse osutaja poole. Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile.

Nõuded Teenust osutatakse juhtumikorralduslikul meetodil. Teenuse osutaja teeb töökorraldusele, koostööd isiku ja tema perega (vajadusel raviarstiga), koostööle Sotsiaalkindlustusametiga ning isiku elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonnaga.Teenuse osutajal on kohustus tagada, et teenuse saajal on vähemalt 1 kord nädalas koostöösuhe tugiisikuga. Iga teenust kasutava kliendi kohta peab olema avatud teenuse osutamist kirjeldav isiklik toimik, mis peab sisaldama vajalikke dokumente ja tegevuste/ülesannete täitmise regulaarset arvestust.

Nõuded Toetatud elamise teenuse osutaja peab vastama sotsiaalministri määruses keskkonnale, kehtestatud erihoolekande teenuste terviskaitsenõuetele. ruumidele

Teenuse Teenust finantseeritakse Sotsiaalkindlustusameti poolt. Isik tasub finantseerimise eluasemekulud. põhimõtted

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Psüühilise erivajadusega inimestele teenust osutav personal peab olema läbinud tegevusjuhendaja koolituse. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale. Töötamise toetamise teenus

I TEENUSE SISU TÖÖTAMISE TOETAMISE TEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Juhendada ja nõustada erivajadusega inimest tema võimetele sobiva töö otsimise, tööharjumuse kujundamise ja töötamise ajal.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 8, § 9 ja § 26 aluseks olevad Psühhiaatrilise abi seadus § 5 lg 2 õigusaktid Sotsiaalministri määrus nr. 5, 09. 01.2008 ”Psüühilise erivajadusega inimeste hoolekandeteenustele esitatavd kohustulikud nõuded ja teenuste osutamise kord” Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: kirjeldus inimese tööalane nõustamine, juhendamine; motiveeritakse inimest tööle asuma; otsitakse inimese huvidest lähtuvalt tema võimetele sobivat tööd; toetatakse inimest, teda juhendatakse tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustatakse töötamise ajal; juhendatakse ja nõustatakse inimese tööandjat viimase nõusolekul inimese tööle rakendamisel; juhendatakse inimest ja tema töökaaslasi nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes; valmistatakse inimest ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks.

Teenuse sihtgrupp Isikud, kes on tööealised (keskmine, raske, sügav puue) ja kellel on raskest ja/või püsivast psüühikahäirest tingitud erivajadused ning: töövõime kaotus vähemalt 40%; läbitud rehabilitatsioonitsükkel, rehabilitatsiooniplaani tegevuskava soovitus töötamise toetamise teenusele suunamiseks. Teenus on isikutele, kellel on raskusi iseseisvalt tööd leida ja/või seda hoida, kes on tugiisiku abil võimelised töötama osalise tööaja ja - koormusega. Lisaks ühe järgmise kriteeriumi esindatus: võimetus töötada olemasoleval töökohal või prognoositav töökohakaotus; pidev vajadus toetuse, juhendamise järele tööl püsimiseks; isikule ei osutata riiklikku, Tööturuameti poolt pakutavat teenust Teenuse osutamise Teenust osutatakse isikule rehabilitatsiooniplaani alusel, milles on määratletud maht teenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks soovitatavad tegevused, ülesanded ning teenuse soovitatav kestus. Teenusele suunatud isiku rehabilitatsiooniplaan peab sisalduma ka tema isiklikus toimikus. Teenust osutatakse rehabilitatsiooniplaani alusel. Tööandja või teenuse osutaja kindlustab isikule töö vastavalt rehabilitatsiooniplaanile ja teenuse osutaja hinnangule. Suunamine töötamise toetamise teenusele antakse kuni 5 aastaks.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik teenuse saamiseks, taotlusavaldus Sotsiaalkindlustusametile koos vajalike lisadokumentidega aruandlus (isikut tõendava dokumendi koopia, perearstitõend, vajadusel koopia kohtumäärusest isiku esindatuse kohta). Rehabilitatsiooniteenuse osutaja poolt rehabilitatsioonitsükli tulemuste kohta esitatud hinnang nimetatud teenuse vajalikkuse kohta, teenusele suunamise soovitus ja teenuse kestvus, mille on kinnitanud Sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku rehabilitatsiooniplaan, kus on märgitud isikule nimetatud teenuse vajadus ja maht. Rehabilitatsiooniplaani ja Sotsiaalkindlustusameti teenusele suunamisotsusega pöörduda sotsiaalkeskuse/teenuse osutaja poole. Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile.

Nõuded Nõuded teenuse osutajale puuduvad. keskkonnale, ruumidele Teenuse Teenust finantseeritakse Sotsiaalkindlustusameti poolt, kasutatavate ruumide finantseerimise ekspluatatsioonikulud tasutakse Keila linna eelarvest. põhimõtted

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Psüühilise erivajadusega inimestele teenust pakkuv personal peab olema läbinud tegevusjuhendaja koolituse. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale.

Sotsiaaltransporditeenus

I TEENUSE SISU SOTSIAALTRANSPORDITEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Tagada erivajadusega isikutele võimalus tööl ja koolis käimiseks ning avalike teenuste kasutamiseks. Samuti on sotsiaaltransporditeenuse eesmärk puudega inimeste tööhõive ning õppimise, iseseisva elu ja ühiskonda integreerumise toetamine.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 26 lg 1 pt 4, § 27 lg 1 aluseks olevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 õigusaktid Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010“Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012- 2017 Teenuse sisu Sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse erivajadusega lastele sõiduks kirjeldus haridusasutusse ja tervishoiu/rehabilitatsiooniasutustesse, juhul kui ei saa kasutada ühistransporti. Erivajadusega lastele võimaldatakse sotsiaaltransporditeenust sõiduks haridusasutusse ja tervishoiu/rehabilitatsiooniasutustesse, juhul kui ei saa kasutada ühistransporti Puudega inimestele ja eakatele võimaldatakse sotsiaaltransporditeenust sõiduks ametiasutustesse ja tervishoiu/ rehabilitatsiooniasutustesse.

Sotsiaaltransporditeenust osutakse kaheksa kohalise väikebussiga, millele on paigaldatud ratastoolitõstuk.

Teenuse sihtgrupp Liikumis- või nägemispuudega inimesed ja erivajadustega lapsed, kellel on raskendatud ühistranspordi kasutamine.

Teenuse osutamise Vastavalt põhjendatud vajadusele. maht

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Sõidutellimuse esitamine sotsiaalkeskuse infotelefonil. teenuse saamiseks, Sõidu registreerimine põhjendatud vajadusel. aruandlus. Päevase sõidugraafiku koostamine ja selle kliendile teavitamine. Päevase tellimuse kohta koostatakse sõiduleht, kus on kirjas kliendi nimi, kontaktandmed, sihtkoha aadress ja sõidu maksumus. Klient kinnitab oma allkirjaga sõidu sooritamist ja tasumist. Bussijuht täidab igapäevaselt sõidupäevikut.

Kokkuvõte sõidupäevikust koos transpordiaruandega esitatakse Keila Linnavalitsusele üks kord kuus.

Nõuded Sotsiaaltransporditeenust osutatakse võimalikult paindlikult, lähtudes tellijate töökorraldusele, arvust ning vajadustest. koostööle

Nõuded Teenust osutatakse tehniliselt heas korras sõidukitega, mis vastavad keskkonnale, (inva)tehnilistele nõuetele. Transportimisel peab olema tagatud teenust saava ruumidele/ isiku turvalisus: isik peab olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt vahenditele. kinnitatud.

Teenuse Teenuse hind kliendile määratakse Keila Linnavalitsuse korraldusega. finantseerimise Transporditeenus on tasuta sügava puudega inimestele sõiduks põhimõtted tervishoiu/rehabilitatsiooniasutustesse.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Vajalik B-kategooria juhiluba. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda erivajadusega klientidega, teab oma vastutust sõidu ohutuse ja turvalisuse eest.

Isikliku abistaja teenus

I TEENUSE SISU ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Sügava liikumis – või nägemispuudega inimese abistamine igapäevastes tegevustes, toetades seeläbi tema iseseisva toimetuleku suurendamist ühiskonnaelu erinevates valdkondades (sh. hariduses ja tööhõives). Lisaks on teenuse eesmärk puudega inimese pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse vähendamine.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 8 aluseks olevad õigusaktid Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Sügava nägemis- või liikumispuudega tööealise isiku abistamine kirjeldus kodus või väljaspool kodu. Isikliku abistaja teenus on mõeldud eelkõige sotsiaalse aktiivsuse toetamiseks, käikudeks väljaspool kodu või toeks asjaajamisel, tööl või huvitegevuses. Tööülesannete andjaks on puudega isik ise või tema pereliige.

Isiklik abistaja ei ole kohustatud tegema majapidamistöid, vajadusel tuleb selleks taotleda sotsiaalhooldajat kohalikust omavalitsusest.

Teenuse sihtgrupp Sügava nägemis- või liikumispuudega tööealine isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn. Teenuse osutamise 8-12 tundi nädalas, sõltuvalt vajadusest ja muudest isikule osutatavatest maht toetavatest sotsiaalteenusest.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Sotsiaalkeskuse juhatajale esitada avaldus, kus kirjeldatakse vabas teenuse saamiseks, vormis vajatava teenuse sisu ja eesmärki. aruandlus. Kolmepoolne leping teenuse saaja, isikliku abistaja ja sotsiaalkeskuse juhataja vahel, kus määratakse teenuse sisu ja maht. Isikliku abistaja igakuine tööaruanne sotsiaalkeskusele, mille allkirjastab teenuse saaja.

Nõuded Abistamistegevus ei tohi ohtu seada isikliku abistaja füüsilist tervist. töökorraldusele, koostööle

Nõuded Nõuded keskkonnale puuduvad. keskkonnale, ruumidele Teenuse Teenust finantseeritakse Keila linna eelarvest. Kulutused, mis tekivad kliendi finantseerimise saatmisel (ühstransport, kinopilet vms.) tasutakse vastastikusel kokkuleppel põhimõtted teenuse saaja või abistaja poolt.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Isiklik abistaja ei tohi olla teenuse saaja pere liige. Soovitav on varasem kokkupuude erivajadusega inimestega. Teab hooldus-, abi-, ja töövahendeid, oskab neid kasutada.Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest.

Pereabistaja teenus

I TEENUSE SISU TUGIISIKUTEENUS (PEREABISTAJA) Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Toimetulekuraskustega lastevanematele abi lapse eest hoolitsemisel, lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 8 aluseks olevad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Pereabistaja: kirjeldus abistab ja jõustab peret igapäevaelus toime tulema; on vajadusel lapsele täiskasvanud saatjaks või nõustajaks õppimisel; aitab korraldada suhteid peres ja lähivõrgustikus; õpetab last ja perekonda enda eest hoolitsema ja majanduslikult toime tulema; abistab lastevanemaid igapäevaelu korraldamisel.

Teenuse sihtgrupp Toimetulekuraskustega perekond, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn. Teenuse osutamise Tegevuse maht ja sisu sõltub iga konkreetse pere vajadusest.Teenusele suunab maht lastekaitsespetsialist, kellega lepitakse kokku teenuse maht.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Pereabistaja vajaduse selgitab lastekaitsetöötaja. teenuse saamiseks, Kolmepoolne koostööleping lapsevanema või eestkostja, pereabistaja aruandlus ja sotsiaalkeskuse vastutava spetsialisti vahel. Toimik pereabistaja tegevustest.

Pereabistaja igakuine aruanne läbiviidud tegevuste ja teenuse osutamise mahu kohta lastekaitsetöötajale.

Nõuded töökorraldusele, koostööle

Nõuded Teenust osutatakse toimetulekuraskustega pere kodus ja vastavaalt vajadusele keskkonnale, väljaspool kodu. ruumidele Teenuse Teenust finantseeritakse Keila linna eelarvest. finantseerimise põhimõtted

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Tugisik on soovitavalt kutsealase ettevalmistusega töötaja, kes omab ülevaadet sotsiaalvaldkonna seadusandlusest.

Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Pereabistaja töötab juhtumiskorralduslikul meetodil, teades oma vastutust kliendiandmete konfidentsiaaluse ja turvalisuse eest.

Tugiisikuteenus

I TEENUSE SISU TUGIISIKUTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Teenuse sihtgrupiks on erivajadusega lapsed ning teenuse eesmärgiks on abistada erivajadusega last haridusasutuses või huvitegevuses väljaspool kodu.

Teenuse sisu Tugiisik abistab last eakohases tegevuses. Tegevuse maht ja sisu lepitakse kirjeldus kokku lapse või tema esindaja algatusel ning sõltub iga konkreetse lapse erivajadusest. Teenuse osutamisel võetakse arvesse puudega lapse rehabilitatiooniplaanis esitatud soovitusi.

Teenuse sihtgrupp Ervajadusega laps, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn ning kes käivad tavalasteaias, õpivad tavakoolis või osalevad huvitegevuses.

Teenuse osutamise Vastavalt vajadusele 10 – 40h nädalas. maht

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Ervajadusega lapse vanema või eeskostja avaldus Keila teenuse saamiseks, Sotsiaalkeskusele, koos lühikese põhjendusega tugisiskuteenuse aruandlus? vajaduse kohta konkreetses lasteasutuses või huvitegevuses, kus laps osaleb. Rehabilitatsiooniplaan. Kolmepoolne koostööleping lapsevanema või eeskostja, tugisisku ja sotsiaalkeskuse vastutava spetsialisti vahel. Tugisiku igakuine aruanne läbiviidud tegevuste ja teenuse osutamise mahu kohta sotsiaalkeskusele. Soovitavalt vihik/ toimik tugisiku ja lapsevanema suhtlusvahendina, mis saadetakse koos lapsega vanema ja tugisiku vahel.

Nõuded Keila Sotsiaalkeskuse teeb koostööd Keila Linnavalitsuse haridusspetsialisti töökorraldusele, ning lasteasutustega, kus erivajadusega lapsed osalevad ning kus pakutakse koostööle sotsiaalkeskuse vahendusel tugisikuteenust.

Nõuded Tugisikuteenuse pakkumisel erivajadusega lapsele püütakse leida teenust keskkonnale, vajavale lapsele sobiv keskkond, arvestades lapse erivajadust. ruumidele Teenuse Teenus on kliendile tasuta, v.a. lapse saatmisega seotud kulutused väljaspool finantseerimise põhimõtted lasteasutust.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Tugisik on soovitavalt kutsealase ettevalmistusega töötaja, kes omab ülevaadet sotsiaal- ja tervishoiualasest seadusandlusest. Oskab näha erivajadusega lapse füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse tervikuna. Teab haigusi, puudeid ja nende põhjuseid. Tunneb hooldus-, abi-, ja töövahendeid, oskab neid kasutada. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Oskab rakendada ergonoomika põhimõtteid. Teab oma vastutust kliendi ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale. Mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt.

Päevakeskus

I TEENUSE SISU PÄEVAKESKUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas.

Teenuse eesmärk Edendada ning säilitada suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust sotsiaalsetel riskirühmadel, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise.

Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 26 lg 1, § 27 lg aluseks olevad 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 õigusaktid Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr.5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017

Teenuse sisu Vabaaja ürituste, huviringide töö ja ühiskülastuste korraldamine. kirjeldus Päevakeskus pakub tegevust pensionäridele oktoobrist aprilli lõpuni, erihooldusklientidele aastaringselt. Ringidetöö on integreeritud tegevus- ja loovteraapiavõtetega. Individuaaltöö vastavalt vajadusele.

Teenuse sihtgrupp Eakad ja puudega inimesed, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn. Teenuse osutamise Vastavalt kokkuleppele ringide juhendajatega. Vabaaja üritused/ maht ühiskülastused toimuvad hooaja jookul vähemalt üks kord kuus.

II TEENUSE OSUTAMINE

Protseduurid Sooviavaldus ringitöös osalemiseks päevakeskuse spetsialistile. teenuse saamiseks, Psüühilise erivajadusega kliendil on ringide töös osalemise aluseks aruandlus koostöökokkulepe. Päevakeskuse teenustel osalemist registreerib ringijuht/ürituse läbiviija.

Päevakeskuse tegevuse koondaruanded esitatakse Keila Linnavalitsusele ja Sotsiaalministeeriumile.

Nõuded Päevakeskuse tegevuskava on avalikustatud sotsiaalkeskuse infotahvlitel, töökorraldusele, kodulehel ja Keila Lehes. Avatud ürituste läbiviimine on kooskõlastatud koostööle vastavat valdkonda juhtiva linnaametnikuga ja avalikustatud Keila linna kultuurikalendris. Päevakeskus teeb koostööd Keila linna kultuuri- ja haridusasutustega ning mittetulundusühingutega.

Teenuse Teenust finantseeritakse Keila linna eelarvest. Ringitöö vahendite puhul finantseerimise rakendatakse ka kliendi omaosalust kallimate tegevusvahendite (nt. siidimaali põhimõtted toorikud, savi kasutamisel). Väljasõitude ja ekskursioonide puhul tasub klient reeglina oma kulutuste eest ise, v.a. projektipõhised üritused.

III TEENUSE OSUTAJA

Nõuded personalile Päevakeskuse spetsialist ja juhendajad on oma valdkonna kogenud tegijad, kes oskavad oma teadmisi ja oskusi edasi anda.Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale.

Majutusüksuse teenus

I TEENUSE SISU MAJUTUSÜKSUSE TEENUS Teenuse eesmärk Pakkuda elukohata ja toimetulekuraskustesse sattunud isikutele elukohta. Aidata kaasa läbi toetavate teenuste isiku resotsialiseerumisele. Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 8 punkt 2, § 28 ja § 281 aluseks olevad Keila LvK 29.01.2002 määrus nr 3” Sotsiaalteenuste osutamise, materiaalse õigusaktid abi andmise ja annetuste arvelevõtmise ning jaotamise kord” Keila LvK 20.02.2010 määrus nr 5”Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Teenuse sisu Voodikohtmajutusüksuses– ööbimine 2-3 kohalises toas, puhas kirjeldus voodipesu. Pesemisvõimalus – hügieenivahendite ja duši kasutamine. Arstiabi korraldamine – vajadusel kiirabi kutsumine vältimatu arstiabi osutamiseks, transporditeenuse korraldamine meditsiiniasutusse. Riideabi – humanitaarabi baasil ilmastikule vastavate riiete, jalanõude andmine abivajajale. Sotsiaalnõustamine – kliendi teavitamine seadusest tulenevatest õigustest, sotsiaaltoetustest, abi dokumentidegaseotud asjaajamisel. Tuberkuloosi kontroll – nakkuse ennetamiseks ja haigusjuhtumite avastamiseks kohustusliku tuberkuloosikontrolli läbimine. Teenuse sihtgrupp Isikud, kellel puudub elukoht ja kes on muul põhjusel hätta sattunud ja kelle viimane rahvastikuregistri järgne elukoht on Keila linn. Vabade teenuskohtade olemasolul ja kokkuleppel teiste omavalitsustega ka abivajajatele väljaspoolt Keila linna. Teenuse osutamise Majutusüksuse teenust osutatakse vastavalt põhjendatud vajadusele. Teenuse maht vajaduse hindamine isiku abivajaduse väljaselgitamiseks sotsiaaltöötaja poolt 1 kord aastas. II TEENUSE OSUTAMINE Protseduurid Vestluse käigus selgitatakse välja teenuse vajadus. Teenust osutatakse teenuse saamiseks, kliendi avalduse alusel. aruandlus Täidetakse kliendi registreerimisleht, avatakse kliendikaust Kontakteerutakse isiku elukohajärgseomavalitsusega teenuse osutamise kooskõlastamiseks. Sotsiaalkeskusest suunatakse abivajaja tuberkuloosikontrolli. Kontrolli negatiivse vastuse korral võimaldatakse eluasemeteenust majutusüksuses 1 kuu jooksul.

Teenuse osutamise kokkuvõte kajastub asutuse aastaaruandes. Nõuded Teenust osutatakse Keila linnale kuuluvas ühiselamutüüpi majas. Koostööd töökorraldusele, tehakse politsei, perearstide ja sotsiaaltöötajatega teistest omavalitsustest, koostööle Teenuse Majutusüksuse teenus on tasuline ja teenuse hind kehtestatakse Keila finantseerimise Linnavalitsuse korraldusega. põhimõtted III TEENUSE OSUTAJA Nõuded personalile Sotsiaalhooldaja ja tegevusjuhendaja mõistavad kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutsevad neist lähtuvalt. On teadlikud klienditöö üldpõhimõtetest. Teavad oma vastutust klientide ja iseenda ohutuse, turvalisuse eest. Vajalik esmaabi andmise oskus. Eesti ja vene keele oskus suhtlustasandil. Lastekaitse Lastekaitse Eesmärgiks on laste ja noortega seotud probleemide ennetamine ja lahendamine, töö peredega, koostöö ühiskondlike organisatsioonide ja teiste sama valdkonna institutsioonidega.

Lastekaitsetöö hõlmab kuni 18 aastaste laste ja noorte ning nende perede nõustamist, laste asendushoolduse korraldamist.

Lastekaitse tööd koordineerivad lastekaitsespetsialistid, kes teevad koostööd kõigi piirkonna haridus-, tervishoiu-, ja noorsootöö-asutusega ning politseiga. Sotsiaalnõustamine

Lastega perede nõustamine nende sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest, toetustest ja teenustest, eesmärgiga edaspidist toimetulekut soodustada.

Vanemliku hoolitsuseta laste elu korraldamine Vanemliku hoolitsuseta lapsele sobivaima hooldusvormi määramine, hooldustingimuste kontrollimine, lapse arengukava koostamine. Materjalide ettevalmistamine kohtule, eestkosteasutuse esindamine kohtus. Vanemliku hoolitsuseeta lapse esindamine ametiasutustes.

Abivajava lapse õiguste ja huvide esindamine Lastesse puutuvate vaidluste lahendamine, vanemate vahelise vaidluse lahendamine, kokkulepetele suunamine. Materjalide ettevalmistamine kohtule, eestkosteasutuse esindamine kohtus.

Töö vähekindlustatud lastega ja nende peredega Perede sotsiaalnõustamine, vajaliku abi leidmine, vahendamine, vältimatu sotsiaalabi.

Alaealiste järelhoolduse korraldamine Asenduskodust lahkuvate noorukite elukorraldus, erikoolidest elluastuvate noorte ja ka nn. kinnisest õppeasutusest tulevate noorte edasine elukorraldus, elamispinna saamine, sisustamine, töökoha leidmine, iseseisev majandamine (toimetulekuõpetus).

Töö alaealiste õigusrikkujatega Alaealiste komisjoni töö korraldamine, mõjutusvahendite kohaldamine, vajalike spetsialistide leidmine, programmidesse suunamine.

Võrgustikutöö Koostöö koolide, lasteaedade, noortekeskuse, mittetulundusühingute, linna ametiasutustega, teiste linna asutustega, riigiasutustega.

Preventiivne töö Ennetusprojektid erinevate toimetulekuprobleemidega lastele ja peredele, alaealistele õigusrikkujatele. Uimasti- ja kriminaalpreventiivsed ning laste vabaaja sisustamise projektid.

KEHRA VALD

Kehra valla kodulehekülg, sealt edasi Sotsiaal ja tervishoid, sealt edasi Sotsiaalteenused

SEOTUD FAILID: • Ohvriabi Kehras.pdf OHVRIABI TEENUS Kui sa oled langenud hooletuse või halva kohtlemise, füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks on sul abi saamiseks võimalus pöörduda Harju ohvriabikeskusesse. Vastuvõtt toimub iga kuu esimesel teisipäeval Anija Vallavalitsuses aadressil F. R. Kreutzwaldi tn. 6, Kehra. Kella 11.00 – 13.30 NB! Soovijail on vajalik vastuvõtule ette registreerida telefonil 600 6204 või saata kirjalik teade e-mailile: [email protected] Anne Jegorova Sotsiaalkindlustusameti Harju Ohvriabikeskuse peaspetsialist Telefon: 600 6204 e-mail: [email protected] • Erihoolekandeteenus.pdf Erihoolekandeteenused: 1. Igapäevaelu toetamine: • Teenuse eesmärgiks on teenusele suunatud isiku parim võimalik toimetulek tavapärases keskkonnas. • Teenust osutatakse Kehra Sotsiaalkeskuse päevakeskuse ruumides aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 7, Kehra, Harjumaa igal tööpäeval. 2. Toetatud elamine: • Teenuse eesmärgiks on teenusele suunatud isiku iseseisev toimetulek tavapärasele võimalikult lähedases keskkonnas. • Teenust osutatakse klientide eluruumides kahel korral nädalas. 3. Töötamise toetamine: • Teenuse eesmärgiks on teenusele suunatud isiku töötamine tavapärases töösuhtes. • Teenust osutatakse töötamise kohas kahel korral nädalas. Erihoolekandeteenuste osutamise tegevusjuhendaja on Merilin Meinson. Kontakttelefon 602 0048. • Dušiteenus.pdf DUŠITEENUS Teenust võimaldatakse vähekindlustatud isikutele, pensionäridele ja nelja- ning enamalapselistele peredele. Teenust osutab Kehra Sotsiaalkeskus päevakeskuse ruumides aadressil: F. R. Kreutzwaldi tn 7 (I korrusel, sissepääs hoovi poolt), Kehra. Duši kasutamise teenustasu on 1,60 eurot inimese kohta • Eluasemeteenus.pdf ELUASEMETEENUS Eluasemeteenust (edaspidi teenus) vajavateks isikuteks saavad olla valla elanikud (rahvastikuregistri andmete alusel): 1) kes oma füüsiliste või psüühiliste erivajaduste tõttu vajavad abi ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või kui viimatinimetatu ei suuda täita temal lasuvat ülalpidamiskohustust ning kelle kasutuses olevas eluruumis ei ole võimalik nende hooldamist korraldada; 2) kes oma matriaalse olukorra tõttu ei ole võimelised tagama endale ja oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust ja kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid; 3) kes on lastekodust, hooldekodust või noortekodust tagasi pöördunud ning kes enne hoolekande asutustesse suunamist elasid alaliselt vallas ning kellel ei ole tagasipöördumisel võimalik endisesse elukohta elama asuda; 4) kes on kinnipidamiskohast vabanenud ning kes enne kinnipidamiskohta paigutamst elasid alaliselt vallas; 5) pere, kus on neli või enam vanematega koos elavat last; 6) kelle eluruum on tunnistatud avariiliseks temast mitteolenevatel põhjustel; 7) isik või perekond, kes on katastroofi või õnnetuse tagajärjel eluaseme kaotanud; 8) kes on ebaseaduslikult süüdi mõistetud ja rehabiliteeritud ning kellega on üürileping lõpetatud seoses süüdimõistmisega ning kellel ei ole tagasipöördumisel võimalik endisesse elukohta elama asuda. Teenuse saamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik avaldus, millele kirjutab alla taotleja või tema esindaja ja kõik taotlejaga ühist eluruumi taotlevad täisealised perekonnaliikmed. Avaldus peab sisaldama teenuse osutamiseks kõiki vajalikke andmeid. Avaldusele peavad olema lisatud ärakirjad dokumentidest, milleks olenevalt põhjustest võivad olla. 1) arstliku ekspertiisi komisjoni otsus; 2) pensionitunnistus; 3) tõend lasteasutusest, õppeasutusest või erikoolist tagasipöördumise kohta või kinnipidamiskohast vabanemise kohta; 4) tõend taotleja või tema pere varandusliku seisu kohta (kinnisvara, hoiused, väärtpaberid jmt); 5) sotsiaaltöötaja arvamus teenuse vajalikkuse kohta. Avaldusi menetleb vallavalitsuse korterikomisjon. Teenust vajavate isikute arvestust peab korterikomisjon avalduste laekumise kronoloogilises järjekorras. Eelisjärjekorras on vähemalt viis aastat Anija valla elanikeregistris olevad isikud. • Saunateenus.pdf

• Hoolekandeasutuse teenus.pdf HOOLEKANDEASUTUSE TEENUS Hoolekandeasutus on päevaselt või ööpäevaselt tegutsev asutus, kus viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, rehabilitatsioon, kasvatamine ja arendamine. Hoolekandeasutuse teenust (edaspidi teenus) taotlev isik või tema esindaja esitab Anija Vallavalitsusele kirjaliku avalduse, milles põhjendab teenuse vajadust. Hoolekandeasutuses hooldamise vajadusest võivad teatada ka lähedased või tervishoiutöötaja. Isiku avaldusele lisatakse vajadusel järgmised dokumendid: 1) koopia isikut tõendavast dokumendist (ID kaart või pass); 2) koopia pensionitunnistusest; 3) koopia Arstliku Ekspertiisi Komisjoni (AEK) otsusest; 4) arsti kirjalik ettepanek teenuse vajalikkusest või väljavõte terviseloost; 5) isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta. Seadusjärgsete ülalpidajate olemasolul tuleb esitada nende nimed ja kontaktandmed; 6) sotsiaaltöö spetsialisti kodukülastuse akt; 7) taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate kirjalik tõendusmaterjal (sissetulekuid tõendavad dokumendid, notariaalne õiend, garantiikirjad vms) hoolduskulude osalise tasumise kohta; 8) muud dokumendid, mida valitsus vajalikuks peab. Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik ühe nädala jooksul hoolekandeasutuse teenust vajava isikuga (või tema lähedastega) ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused. Teenuse vajalikkuse kohta teeb valitsusele ettepaneku valitsuse sotsiaalkomisjon. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud. Teenuse võimaldamisel lähtutakse vabade kohtade ja valla eelarveliste vahendite olemasolust ning isiku seadusjärgsete ülalpidajate makstavast omaosalusest. Koha vabanemisel hooldusasutuses teatatakse sellest taotlejale. Isik võtab endale kohustuse tasuda kas osaliselt või täielikult enda ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses. Selleks tasub ta vähemalt 85 % oma igakuisest sissetulekust hoolekandeasutusele, kuid mitte rohkem kui kinnitatud hoolduskulu. Isiku teenuse kulude tasumisel osalevad tema seadusjärgsed ülalpidajad vastavalt perekonnaseadusele. Valla osalustasu suuruse otsustab vallavalitsus tulenevalt seadusjärgsete ülalpidajate igakuisest sissetulekust. • Häirenuputeenus.pdf HÄIRENUPUTEENUS Häirenupu teenus (edaspidi teenus) on isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus eakatele ja puudega inimestele turvalisuse ja ohutuse suurendamiseks ning õnnetuste raskete tagajärgede ennetamiseks. Teenust osutatakse seadusjärgsete ülalpidajateta üksi elavale eakale või puudega kõrvalabi vajavale isikule. Teenust vajav isik esitab Anija valla sotsiaaltöö spetsialistile kirjaliku avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid. Teenuse vajalikkuse kohta teeb vallavalitsusele ettepaneku vallavalitsuse sotsiaalkomisjon. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud. Teenuse osutamise otsuse teeb vallavalitsus oma korraldusega. Teenust osutatakse kirjaliku lepingu alusel, mis sõlmitakse teenuse osutaja, vallavalitsuse ja teenust vajava isiku vahel. Teenust osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest. Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Teenuse hind on 18,50 eurot ühes kuus. • Koduteenus.pdf KODUTEENUS Koduteenus (edaspidi teenus) on isikule lepingu alusel kodustes tingimustes osutatav teenus, mis aitab tal harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla. Teenust osutatakse isikutele, kelle toimetulek sõltub kõrvalabist. Teenust sooviv isik esitab Anija Vallavalitsusele avalduse, milles näitab ära vajatava abi ulatuse ja liigi ning lisab vajadusel avaldusele tõendid teenuse saamise põhjendamiseks. Koduteenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, lähedased, tervishoiutöötaja või keegi teine. Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub sotsiaaltöö spetsialist või teda asendav isik ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused. Teenust osutatakse kirjaliku teenuse osutamise lepingu alusel. Lepingus lepitakse kokku tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Teenuste osutamise lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus. Koduteenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest ja isiku omaosalusest. Omaosalusest on kas osaliselt või täielikult vabastatud raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud ja paljulapselised pered. Omaosalusest vabastamise ettepanekud vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja omaosalusest vabastamise ulatuse kinnitab valitsus oma korraldusega. Teenuse hind on 1,60 eurot üks tund. Koduteenuse osutamise aja sisse arvestatakse kogu teenuse osutamiseks kulunud aeg sh aeg, mis kulub teenuse osutajal liikumiseks erinevate objektide vahel. • Võlanõustamine.pdf VÕLANÕUSTAJA Teenuse arendamist toetab vallavalitsus ja Eelregistreerimine võlanõustaja telefonil 56 96 43 96. Esimesele kohtumisele võtke kaasa kõik olemasolevad võlanõuded ja võlgnevusega seotud kirjavahetus. MTÜ Restart nõustamise tunni hind on 15,98 eurot. Kliendid, kes vajavad teenust, kuid kellel puudub võimalus tasuliseks teenuseks, saavad pöörduda toetuse taotlusega kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole. Teenuse ja vastuvõtukohtade ning vastuvõtuaegade kohta Harjumaa teistes kohtades ning Tallinnas lugege täpsemalt www.restart.okas.ee ÄRGE LASKE PROBLEEMIDEL KASVADA ÜLE PEA, HAKKAME TEGUTSEMA • Päevakeskuse teenus.pdf PÄEVAKESKUSE TEENUS Teenust võimaldatakse eakatele ja puuetega inimestele nende igapäevaelu toetamiseks. Tegevused päevakeskuses: • ringide töö korraldamine; • ürituste korraldamine. Teenust osutab Kehra Sotsiaalkeskus päevakeskuse ruumides aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 7 (I korrusel, sissepääs hoovi poolt), Kehra. Täpsem info: juhataja Kai Viirmann tel 625 5158, 533 28 474 e-mail: [email protected] • Puuetega isikute päevahoiuteenus.pdf PUUETEGA ISIKUTE PÄEVAHOIUTEENUS Päevahoiuteenust osutatakse valla puuetega inimestele nende igapäevaelu toetamiseks. Teenust osutatakse Kehra Sotsiaalkeskuse päevakeskuse ruumides aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 7 (I korrusel, sissepääs hoovi poolt) Kehra. Eesmärgid: 1. Võimaldada puuetega inimestele toimetulekut toetavaid ja arendavaid tegevusi tegevusvõime säilitamiseks. 2. Teenuse kaudu püütakse vanematele või hooldajatele anda võimalus töötamiseks, võimaldada aega puhkamiseks või muudeks vajalikeks asjatoimetusteks. Teenuse sisu kirjeldus: Teenus sisaldab järgmisi pideva harjutamise, matkimise ja/või kinnistamise teel kliendi tegevussuutlikkust arvestavaid ning individuaalselt või rühmas läbiviidavaid arendavaid/säilitavaid integreerituid tegevusi: * igapäevaelu põhioskuste õpetamine ja harjutamine (isiklik hügieen, riietumine, lihtsamate toitude valmistamine, majapidamistööd - laua katmine, nõude pesemine ja ruumi korrastamine); * motoorsete oskuste arendamine (käsitöö, liimimine, kleepimine, liikumismängud, rütmika, tantsimine, jalutuskäigud); * kommunikatsioonioskuste arendamine (individuaalse sõnavara suurendamine, kohandatud viibete, piktogrammide õppimine oma soovide ja vajaduste paremaks väljendamiseks ); * sotsiaalsete oskuste arendamine (koostöövalmiduse arendamine, viisaka käitumise õpetamine või korrigeerimine, kontaktide loomise võimaluste avardamine vabaaja tegevustesse kaasamisega, lähiümbruses orienteerumine); * kognitiivsete oskuste arendamine (enese- ja loodusvaatlus, ajas ja ruumis orienteerumine, lauamängud, kirjutamine, arvutamine, joonistamine, muusika kuulamine). Teenust osutatakse rühmades, kus osaleb kuni 6 inimest. Teenuse soovitavad tulemused: * kliendi päev on sisustatud vaheldusrikka struktureeritud võimetekohase tegevusega; * klient saab oma võimete piires eneseteeninduslike ja igapäevaelus vajalike põhioskustega iseseisvalt või tegevusjuhendaja abiga hakkama; * klient oskab kasutada alternatiivseid kommunikatsioonivõimalusi; * kliendi füüsiline tegevussuutlikkus on arenenud/säilinud; * klient teadvustab ennast täiskasvanuna; * vene keelt kõnelevad kliendid on kaasatud ühistegevustesse, osalemise kaudu on paranenud eesti keelest arusaamine ja väljendusoskus; * klient tunneb ennast turvaliselt ja on rahulolev; * kliendile on võimaldatud juurdepääs kultuuriüritustel osalemiseks;* kliendi vanematele/hooldajale on antud võimalus töötada, mis võimaldab paremat materiaalset toimetulekut; * kliendi vanematele/hooldajale on antud võimalus päevaseks puhkuseks ja igapäeva hooldusega seotud koormuse vähendamiseks; * kliendi lähedastega on päevakeskuse personalil loodud toetavad koostöösuhted, nad on teadlikud läbiviidavatest päevategevustest ja teavitatud kliendi kriisiolukordadest ning toimingutest nende vältimiseks või kiiremaks ülesaamiseks; * kliendi lähedased on informeeritud seadusandlusest ja abi saamise võimalustest. Sihtgrupp ja teenusele vastuvõtmise kriteeriumid: * psüühilise erivajadusega täiskasvanud alates 18-ndast eluaastast, kellel on raske või sügav vaimupuue või liitpuue ning töövõime kaotus; * vajadus kõrvalabi, hoolduse või igapäevaeluoskuste arendamise, säilitamise või toetuse järele; * valmidus koostööks rühmategevustes; * vabade kohtade olemasolu. Vastunäidustused teenuse osutamisele: * suurenenud ohtlikkus enesele ja/või teistele; * agressiivne, vägivaldne või destruktiivne käitumine; * nakkushaigused aktiivses või ravi vajavas faasis; * statsionaarset ravi vajav haigus. Teenuse saamiseks on vajalikud järgmised dokumendid: * vanema/hooldaja avaldus teenuse saamiseks; * isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan; * isikut tõendavast dokumendi koopia; * perearsti tõend (otsus nakkushaiguse puudumise kohta, kopsuröntgeni vastus, allergia esinemisel informatsioon põhjustajate kohta); * puude raskusastme otsuse koopia; * pensionitunnistuse koopia. Teenuse osutamisel lähtutakse kliendi vanemaga/hooldajaga/seadusliku esindajaga intervjueerimise käigus antud soovitustest või tema poolt kirjalikult esitatud iseloomustusest kliendi harjumuspäraste käitumisviiside ja kriisisituatsioonide lahendamisviiside kohta ning keskust nõustavate spetsialistide juhenditest. Teenuste hinnakiri: * Teenuse omaosalustasu kinnitab Anija Vallavolikogu, mille suuruseks on: 1) 19,17 eurot kui päevahoiuteenust kasutatakse üle kümne tööpäeva kuus; 2) 9,59 eurot kui päevahoiuteenust kasutatakse kuni kümnel tööpäeval kuus. * Toiduraha eest tuleb vanemal/hooldajal/seaduslikul esindajal tasuda supipäeval 0,96 eurot ja praepäeval 1,60 eurot päevas (hommikusööki päevakeskus ei pakutuleb kodus süüa või toit kaasa võtta). Toiduraha tasutakse tegelike toidukordade eest Anija Vallavalitsuse poolt esitatud arve alusel. • Pesu pesemise teenus.pdf PESU PESEMISE TEENUS Teenust võimaldatakse vähekindlustatud isikutele, pensionäridele ja nelja- ning enamalapselistele peredele. Teenust osutab Kehra Sotsiaalkeskus päevakeskuse ruumides aadressil F. R. Kreutzwaldi tn 7 (I korrusel, sissepääs hoovi poolt) Kehra ja Voose Rahvamaja. Teenuse hinnad Pesumasina kasutamise teenustasu ühe masinatäie eest: 1) vähekindlustatud isikutele 2,56 eurot (koos pesupulbriga) ja 2,24 eurot (ilma pesupulbrita); 2) pensionäridele ning nelja- ja enamalapselistele peredele 1,60 eurot (koos pesupulbriga) ja 1,28 eurot (ilma pesupulbrita). Pesukuivati kasutamise teenustasu ühe masinatäie eest: 1) vähekindlustatud isikutele 1,60 eurot, 2) pensionäridele ning nelja- ja enamalapselistele peredele 1,00 eurot. • Teenus- sotsiaalnõustamine.pdf SOTSIAALNÕUSTAMINE Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaalnõustamist osutatakase Anija Vallavalitsuses aadressil: F. R. Kreutzwaldi tn 6 (1. korrusel), Kehra. Nõustamist teostavad: • sotsiaaltöö spetsialist Marianne Leis (tel 619 9007) • sotsiaaltöö spetsialist Airi Hõrrak (tel 619 9006) • lastekaitse spetsialist Katre Reilent (tel 619 9008) Spetsialistide poole saab pöörduda vastuvõtuaegadel (vt kodulehelt www.anija.ee) • Teenus- transporditeenus.pdf TRANSPORDITEENUS Transporditeenust osutatakse isikule, kes erivajaduste või sotsiaalse olukorra tõttu ei saa kasutada ühistransporti või ei ole suuteline iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni -, hooldus-, haridus- või abivahendit väljastavasse asutusse. Teenust vajav isik esitab Kehra Sotsiaalkeskusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe ja marsruudi. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid. Teenust vajav isik tasub osutatud teenuse eest sularahas või arve alusel vallavalitsuse raamatupidamisele. Teenuse hind on 0,25 eurot üks sõidukilomeeter. Teenuse kilometraaži arvestuse algus- ja lõpp-punktiks on transpordivahendi garažeerimiskoht. Kui teenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse tarbijate vahel võrdselt. KOSE VALD

Kose valla kodulehekülg, sealt edasi Sotsiaal ja tervishoid, sealt edasi Sotsiaalteenused

KODUTEENUS

Koduteenused on koduhooldustöötaja poolt kliendile kodustes tingimustes osutatavad teenused, mis aitavad harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Teenust osutatakse rahvastikuregistri andmetel alaliselt Kose vallas elavatele isikutele.

Koduteenuse saamiseks tuleb abivajajal või tema lähedastel pöörduda taotlusega Kose Vallavalitsuse poole. Taotluse saamise järgselt teeb Kose Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja koos hooldustöötajaga kodukülastuse, mille käigus hinnatakse koos teenuse taotlejaga tema toimetulekut, selgitatakse välja koduteenuse osutamise vajadus ja vajalike teenuste loetelu. Koduteenuse määramisel sõlmitakse vallavalitsuse ja kliendi vahel kirjalik leping.

Koduhooldusteenuse eest tasutakse tunnitasu alusel, mille määra kehtestab Kose Vallavalitsus. Tunnitasu määr on 1,6€. Hooldustasu ei määrata klientidele, kelle materiaalne olukord ei võimalda seda maksta või kellele osutatakse teenuseid ebaregulaarselt harvem kui kaks korda kuus.

Põhiteenused, mis koduhooldaja poolt tagatakse, on järgmised: Toiduainete ja muude esmatarbekaupade koju toomine . Abistamine toidu valmistamisel, valmistoidu koju toomine. Abistamine tubade koristamisel, joogivee kaevust tuppa toomine. Kütte hankimise korraldamine ( kütte tellimine, kütte varju alla paneku korraldamine); kütte tuppa toomine. Pesu pesemise organiseerimine, (pesumajas või päevakeskuses pesu pesemise teenuse eest tasub klient vastavalt kehtivale teenuse hinnale); Abistamine kommunaal- ja teiste maksete tasumisel, asjaajamise korraldamine ametiasutustega. Hügieeni korraldamine ( kliendi abistamine vannitamisel, dušši all pesemisel või sauna transportimisel ning saunas pesemisel). Saunapileti või dušši kasutamise eest Päevakeskuses tasub klient vastavalt kehtivale teenuse hinnale. Arstiabi korraldamine (arsti juurde aja kinni panemine, eriarstile mineku organiseerimine jne.), ravimite toomine.

Vajadusel saab kokku leppida lisateenustes, mis tulenevad konkreetsest abivajajast.

ERIHOOLEKANDETEENUS

Erihoolekandeteenused on mõeldud raske ja pikaajalise psüühikahäirega inimestele. Teenuste eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku arendamine ja tegevuste juhendamine. Erihoolekandeteenuseid osutatakse Kose Päevakeskuses, aadressil Hariduse 2, Kose alevik. Teenuse osutamist juhib sotsiaaltööspetsialist Marika Tamm, tel 6756202.

Kose Päevakeskuses osutatakse järgnevaid erihoolekandeteenuseid: Igapäevaelu toetamise teenus

Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on inimese parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja temaga koos elavate inimeste nõustamise kaudu. Igapäevaelu toetamise teenust osutatakse inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses grupitegevustes osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades jne.

Mida teenuse raames tehakse?

● kujundatakse inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades tema terviseseisundit,

● juhendatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel,

● juhendatakse aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel,

● juhendatakse tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel,

● kujundatakse tööoskusi ja võimaldatakse töö tegemise harjutamist,

● nõustatakse inimese lähedasi, sealhulgas temaga samas eluruumis elavaid inimesi tema käitumise ja suhtlemise eripärades,

● kaasatakse inimest muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. Toetatud elamise teenus

Toetatud elamise teenus on inimese sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomise kaudu. Inimest juhendatakse majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada tema võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades.

Toetatud elamise teenust osutatakse inimese enda elamispinnal või valla poolt inimesele üüritaval elamispinnal.

Mida teenuse raames tehakse? • juhendatakse inimest igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel, • juhendatakse inimest eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel, • abistatakse ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat inimest, Töötamise toetamise teenus

Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada inimest, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal.

Mida teenuse raames tehakse? • motiveeritakse inimest tööle asuma, • otsitakse inimese huvidest lähtuvalt tema võimetele sobivat tööd, • toetatakse inimest, juhendatakse teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustatakse töötamise ajal, • juhendatakse ja nõustatakse inimese tööandjat viimase nõusolekul inimese tööle rakendamisel, • juhendatakse inimest ja tema töökaaslasi nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes, • valmistatakse inimest ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. OHVRIABI

Kui sa oled langenud

hooletuse, halva kohtlemise, füüsilise, vaimse, seksuaalse vägivalla ohvriks,

on sul abi saamiseks võimalus pöörduda Harju Ohvriabikeskusesse.

Vastuvõtt toimub iga kuu kolmandal reedel kella 13:00-15:00 Kose Päevakeskuses (Hariduse 2, Kose).

Kontakt:

Anne Jegorova

Sotsiaalkindlustusameti

NB!

Soovijail on vajalik vastuvõtule ette registreerida telefonil 600 6204 (Harju Ohvriabikeskus) või saata kirjalik teade e-posti aadressile: [email protected]

Harju ohvriabikeskuse peaspetsialist

Tel 600 620

MIS ON OHVRIABI?

Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Toimetulekuks vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui ka informatsiooni selle kohta, millist abi tal on võimalik saada. Õigeaegne abi hoiab ära ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse. Ohvriabiteenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades. Kellel on õigus ohvriabile? Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju , sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanemine. Kellel on õigus psühholoogilise abi kulude hüvitamiseks? 2007. aasta jaanuarist makstakse psühholoogilise abi kulu hüvitist süüteo ohvrile. Hüvitise saamiseks peab süütegu olema politseis registreeritud ning algatatud väärteo- või kriminaalmenetlus. Hüvitist on võimalik saada nii otsesel ohvril (ühe kuupalga alammäära ulatuses ehk 320 eurot) kui ka tema perekonnaliikmetel (kokku kuni kolme kuupalga alammäära ulatuses perekonna kohta ehk 960 eurot). Psühholoogilise abi kulude hüvitamist saab taotleda ühe aasta jooksul süüteo toimepanemisest arvates. Taotleja peab hüvitise saamiseks pöörduma ohvriabitöötaja poole.

Vaata ka psühholoogilise abi kulude hüvitamise korda ja hüvitise taotluse vormi ning nõutavate dokumentide loetelu.

Kellel on õigus taotleda kuriteoohvrite riiklikku hüvitist? Kuriteoohvrite riiklikku hüvitist makstakse juhul, kui vägivallakuriteoga on tekitatud raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või ohvri surm. Ohvri matusekulutuste ja ravikulutuste hüvitamist on võimalik taotleda neid kulutusi tegelikult teinud isikutel.

Millise kahju hüvitamiseks saab kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda? Hüvitise määramisel võetakse aluseks vägivallakuriteoga tekitatud varaline kahju:

1. töövõimetusest tulenev kahju; 2. ohvri ravikulud (lisaks füüsilise tervise taastumisega seotud kuludele hüvitatakse ka vaimse tervise taastamisega seotud kulusid); 3. ülalpeetavatele ohvri surmast tulenev kahju; 4. prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele kehafunktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju; 5. ohvri matusekulud summas 448 eurot.

Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% punktides 1-4 nimetatud tegelikust varalisest kahjust, kuid kokku mitte rohkem kui 9590 eurot. Vaata ka kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise suuruse arvutamise korda.

Kuidas kuriteoohvrite riiklikku hüvitist taotleda? Hüvitise taotlemiseks peab kuritegu olema politseis 15 päeva jooksul (kuriteo toimumisest alates) registreeritud ja kuriteo kohta peab olema algatatud kriminaalasi. Kuriteo raskus tehakse kindlaks kohtuarstliku ekspertiisiga. Hüvitist saab taotleda piirkondlikust pensioniametist üldjuhul ühe aasta jooksul arvates kuriteo toimepanemisest. Koos hüvitise taotlusega tuleb esitada kõik arved, mis tõendavad tehtud kulutusi, kuna hüvitist makstakse ainult kuriteoohvriks langemisega seotud tegelike kahjude ja kulude katteks. Vaata kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu.

PERENÕUSTAMINE

Perenõustamise teenus on mõeldud rahvastikuregistri andmetel alaliselt Kose vallas elavatele lastega peredele, kes tunnevad, et peresuhetes või lapsel koolis, ka lasteaias, on tekkinud probleeme, mille lahendamiseks jääb oma oskustest ja teadmistest puudu. Perenõustamine toimub Kosel üks kord kuus laupäeviti. Teenust osutavad korraga 2 perenõustajat.

Teenust kasutanud peredelt saadud tagasiside on olnud positiivne ja teenusel on hetkel ka väike järjekord. Teenus on peredele tasuta, kuid vajab kindlasti eelregistreerimist. Teenuse saamiseks või lisainfo küsimiseks pöörduda valla lastekaitsespetsialisti Anu Mesila poole, tel. 6339305, e-mail [email protected]. Infot saab ka koolide sotsiaalpedagoogidelt.

ÜLDHOOLDEKODUTEENUS

Läbi vallavalitsuse saab hooldekodusse paigutada rahvastikuregistri andmetel alaliselt Kose vallas elavaid seadusjärgsete ülalpidajateta vanureid või puudega isikuid, kes ei ole suutelised iseseisvalt toime tulema ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

Hooldekodusse suunamise taotlemisel esitatakse vallavalitsusele järgmised dokumendid: • Isiku või tema seadusliku esindaja avaldus hooldekodusse paigutamiseks. • Pensionitunnistuse koopia. • Isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara ning seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu või puudumise kohta. Seadusjärgsete hooldajate olemasolul tuleb esitada andmed hooldajate nime, elukoha ja majandusliku olukorra kohta, sh. sissetulekuid tõendavad dokumendid. • Vajadusel perearsti tõend isiku tervisliku seisundi kohta. • Hooldekodusse paigutatava isiku passi või isikutunnistuse koopia

Hooldekodusse suunamisel sõlmib vallavalitsus hooldekodu ja hooldatavaga või tema eestkostjaga vastava lepingu. Sotsiaalkomisjonil ja vallavalitsusel on õigus keelduda hooldekodusse paigutamisest või otsustamist edasi lükata kui: • seadusjärgsed hooldajad ei osale hoolduskulude katmisel; • soovikohases hooldekodus puudub vaba koht; • valla eelarves puuduvad vahendid eelpoolnimetatud kulude katmiseks; • isiku toimetulek garanteeritakse osutades teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, abivahendite muretsemine, eluasemeteenus jms). • Vallavalitsus teeb otsuse ja vastab koha taotlejale ühe kuu jooksul. Hooldekodu hoolduskulud kaetakse alljärgnevalt: • isiku pension jm; • lähedaste osalus; • valla osalus. Konkreetsed osaluse suurused määratakse sotsiaalkomisjoni ettepanekul lähtudes ülalpidamiskohustusega isiku majanduslikust olukorrast iga konkreetse juhtumi puhul eraldi ja sätestatakse hoolduslepinguga. PESUPESEMINE JA DUŠI TEENUS

Teenuseid osutatakse Kose Päevakeskuses, aadressil Hariduse 2, Kose alevik. Teenused on mõeldud vähekindlustatud isikutele, pensionäridele ja puuetega inimestele.

Teenuse saamiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida Päevakeskuse töötajaga, tel. 6756202.

Teenuse eest tasumine toimub vastavalt Kose Vallavalitsuse poolt kehtestatud hinnakirjale.

Teenuse hinnad:

Pesupesemine üks masinatäis 1.40€, pensionitunnistuse omanikele 0,70€.

Duši kasutamise teenustasu on 0,70€ inimese kohta, pensionitunnistuse omanikele 0,40€.

SOTSIAALNÕUSTAMINE

Sotsiaalnõustamine on teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut või perekonda tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalsetest teenustest ja toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks. Sotsiaalnõustamist võidakse pakkuda individuaalselt, paari- ja/või perenõustamisena. • Individuaalne sotsiaalnõustamine – õigusaktides, inimeses endas ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös inimesega tema toimetulekuvõime parandamiseks. • Pere sotsiaalnõustamine – õigusaktides, inimeses endas ja tema elukeskkonnas sisalduvate võimaluste esiletoomine koostöös perega pereliikmete toimetulekuvõime parandamiseks.

Teenus koosneb järgmistest tegevustest: • probleemi(de) väljaselgitamine, • probleemi(de) sõnastamine, • probleemi(de) lahendamise võimalustest informeerimine, nõustamine, • ressursside väljaselgitamine ja muu toetav tegevus, • enesehinnangu parandamine ning selle kaudu toimetuleku parandamine. Sotsiaalnõustamistegevuste hulka kuulub muu hulgas inimese/pere motiveerimine, toimetulekuoskuste õpetamine, probleemi lahendamiseks alternatiivide pakkumine ja muu abi kättesaadavuse korraldamine.

Sotsiaalnõustamist osutatakse: Kose Vallavalitsuses aadressil Hariduse 1, Kose. Nõustamist teostavad: • sotsiaalnõunik Merike Pihla • sotsiaaltöö nooremspetsialist Merje Eekholm • lastekaitse vanemspetsialist Anu Mesila

Kose Päevakeskuses aadressil Hariduse 2, Kose Nõustamist teostab: Marika Tamm Sotsiaaltöö spetsialist puuetega inimeste alal

SOTSIAALNÕUSTAMINE LASTEGA SEOTUD KÜSIMUSTES

Teemad, millega pöörduda lastekaitse vanemspetsialisti Anu Mesila poole:

• Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine • Laste ja noorte nõustamine ( kooliprobleemid, suhtlemisprobleemid kodus ja koolis, kiusamine, vägivald jm küsimustes) • Perekeskne aitamistöö • Perekonda toetavad teenused • Suhtlemise korraldamine lahuselava vanemaga • Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide kaitsmine • Asenduskoduteenusele suunamine • Eestkoste seadmise korraldamine • Lapse perekonnas hooldamine

Nõustamiseks leppida kokku aeg tel. 6339305 või e-posti aadressil [email protected]

VÕLANÕUSTAMINE

Võlanõustamisteenuse üldine eemärk on nõustada võlaprobleemiga isikut, et ta tuleks oma eluga paremini toime ja et tal ei tekiks uusi üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamisega seonduvaid toiminguid.

Enne võlanõustaja poole pöördumist on oluline mõelda läbi, kas otsitakse vastust vaid ühele juriidilisele küsimusele või soovitakse abi ja nõustamist kogu tekkinud (võla-)olukorra lahendamisel. Võlanõustamine pakub enamat kui vaid õigusnõustamine, eeldab aga kliendi tahet võlgadest vabanda ning aktiivset koostööd. Võlanõustamine on laiapõhjaline teenus, mis käsitleb võrdselt võlasituatsiooni finantsmajanduslikke, juriidilisi ning psühhosotsiaalseid (nt. töötus, lahkuminek, haigus, õnnetusjuhtum jne.) tahke. Vajadusel annab võlanõustaja ka praktilist abi erinevate dokumentide koostamisel (võlgade ümberkujundamise või pankrotimenetluse algatamiseks, avaldused kohtutäiturile jmt.) või toetab läbirääkimistel võlausaldajatega. Mille järgi võlanõustajat valida? võlanõustaja valikul tasub kindlasti panna rõhku nõustaja väljaõppele ja kogemustele. Eestis on võlanõustajana töötamise eelduseks, et isik omab kõrgharidust ning on läbinud vastava täiendkoolituse (160 at). Pikaajaliselt töötanud nõustajal on kogemustest saadud oskused, mis omavad erilist tähendust kliendi mõistmisel, tema olukorra analüüsimisel ning läbirääkimistel võlausaldajatega. Võlanõustamisteenust võivad pakkuda ka suuremad võlausaldajad (nt. pangad), kuid sedaliiki teenus võib olla nö. kallutatud. Soovitatav on pöörduda sõltumatu spetsialisti poole. Aga abi saab ka internetist võlanõustajatele saab küsimusi esitada ka internetiportaalides, mis on ajakohane, kuid üldiselt siiski ei asenda otsest konsultatsiooni. Võlaprobleemid on komplektsed ja üksikud detailid olulised. Seega jääb veebipõhine nõustamine paratamatult pealiskaudseks. Kindlasti on igal abivajajal võimalik leida heal tasemel võlanõustaja ja mitte jääda oma probleemiga üksi.

Võlanõustamisteenuse kohta on võimalik lugeda rohkem infot Võlanõustajate Liidu kodulehelt aadressil http://www.evnl.ee/noustajad või pöörduda Kose valla sotsiaalnõuniku Merike Pihla poole, tel 6339327, e-post [email protected]

KUUSALU VALD

KODUHOOLDUS

Kuusalu vallavolikogu kehtestas 1. jaanuarist 2003 koduteenuste osutamise tingimused ja korra Kuusalu vallas ning kinnitas ka koduteenuste loetelu.

Koduteenuseid osutatakse Kuusalu valla vanuritele, puuetega isikutele ja erivajadustega laste peredele või ka teistele isikutele, kes vajavad ajutiselt kõrvalabi. Koduteenuse osutamiseks esitab abivajaja vallavalitsusele vormikohase avalduse, mille järel temaga sõlmitakse leping, kus on kirjas, kes ja kui sageli teda külastab ning millist konkreetset abi ta saab.

Põhiteenused on eluliselt vajalikud igapäevatoimingud ja neid osutatakse seadusjärgsete ülalpidajateta abivajajatele tasuta (perekonnaseaduse mõistes on seaduslikud ülalpidajad lapsed, lapselapsed, vanemad, vanavanemad). Põhiteenuseid osutavad valla hooldustöötajad ja neile maksab vald oma eelarvest.

Tugiteenused on lisatoimingud (näiteks kodune suurpuhastus, transporditeenus, asjaajamise korraldamine), mida abivajaja võib tellida, ning nende eest tuleb eraldi maksta. Kõigi ostetavate või tellitavate kaupade eest peab tasuma tellija (näiteks ravimid tuuakse apteegist tasuta, kuid raha nende väljaostmiseks annab inimene ise).

KODUHOOLDUSTÖÖTAJAD KUUSALU VALLAS koduhooldustöötaja Ulvi Rääk koduhooldustöötaja Rutt Hirvo koduhooldustöötaja Helve Tikva

Psühholoogilise nõustaja ja võlanõustaja vastuvõtud toimuvad: Kuusalu Tervisekeskuses II korrusel teisipäeviti kell 14.00 - 19.00. Loksa Tervisekeskuses II korrusel kolmapäeviti ja neljapäeviti 14.00 - 19.00 Vastuvõtt on Kuusalu valla elanikele tasuta. Vajalik ette registreerida. Marika Lahe, tel. 56 907 273.

Kuidas säilitada ravikindlustuskaitse peale gümnaasiumi lõpetamist?

Ida-Harju Karjäärikohvik pakub ka sel kevadel individuaalset nõustamist ja tuge noortele, kellel: - on tekkimas raskusi kooli või klassi lõpetamisega - on ebakindlus edasiõppimise valikute osas - on vähe motivatsiooni oma õpinguid jätkata - on vaja tuge oma karjääriplaneerimisel jne

Kui koolis on vähemalt kolm nõustamise soovijat, tuleb nõustaja ise Teie kooli.

Meie karjääriteenused on endiselt noortele TASUTA.

Võta meiega ühendust juba täna [email protected] 60 84 325, 58 04 12 70 Asume Anija mõisas, Anija vallas

Toredat kevadet ja meeldivat koostööd soovides, Teie Ida-Harju Karjäärikohviku meeskond

Sotsiaalvalve teenus kindlustab hädalisele kiire abi

Eakate inimeste ning nende nooremate sugulaste igipõline mure ja probleem seisneb selles, kas, nende eakas sugulane tuleb üksi kodus olles turvaliselt toime. Pidev muretsemine viib nii mõnegi inimese mõtted hooldekodule, kus vanainimene on hoolduspersonali silme all ning probleemide korral on abi käeulatuses. Samas teame ka seda, et ega inimesed hea meelega oma kodust lahkuda ei soovi ning veedaksid oma vanaduspäevi ikka oma armsaks saanud kodus.

Meditech Estonia OÜ on selle aasta kevadest käivitanud üle-Eestilise sotsiaalvalve teenuse, mis juhatuse liikme Paavo Ala sõnul loob vanurite ning puuetega inimeste hoolekandes täiesti uue kvaliteedi ning hõlbustab koduhooldajate tööd.

Pidevalt käeulatuses olev häirenupp võimaldab vajadusel kohe abi kutsuda ja end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaalvalve teenus aitab eelkõige eakaid, aga ka puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad iseseisvat elu, teiseltpoolt aga vajavad kindlustunnet, et kui peaks näiteks inimene kukkuma, aga ise püsti ei saa, siis abi on ühe nupuvajutuse kaugusel.

Ka väga eakad teenuse tarbijad kinnitavad, et teenus annab juurde kindlustunnet, valveseade on väga lihtne ja selle kasutamist ei peaks küll keegi pelgama. Süsteem koosneb tavatelefoni või GSM võrku ühendatud hoolekandetelefonist ja randmel kantavast paanikanupust. Paanikanupule vajutades võtab sotsiaalvalvesüsteem koheselt ühendust teenusepakkuja ööpäevaringselt töötava häirekeskusega. Süsteem võimaldab kahepoolset suhtlemist abivajaja ning häirekeskuse operaatoriga ning peaks võimaldama abistajatele teate edastada oma korteri või maja igast nurgast eeldusel, et vaheuksed on avatud ning abivajaja kuuleb hoolekandetelefoni kõlari kaudu vestlevat operaatorit ning vastupidi. Vastavalt häire sisule informeerib operaator kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla omavalitsuse hooldustöötaja, lähedased, naaber vm. või kriitilise olukorra puhul kiirabi, päästeametit, politseid. Kui aga operaator abivajajat ei kuule, siis edastatakse siiski häireteade kontaktisikule, kes läheb kohapeale asja kontrollima, seega ei pea muretsema inimene ka juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni kuuldeulatusest kaugemal (näiteks koduhoovis). Süsteemiga saab siduda lisaks veel ka erinevaid andureid, millest kõige olulisemaks on vast suitsuandur, mis lisaks kohapealsele häirele informeerib koheselt ka häirekeskust, mistõttu on võimalik saata koheselt abi teele. Seega aitab uudne sotsiaalvalveteenus lisaks tervisehädadele inimesi ka näiteks tuleõnnetuste või turvaprobleemide korral.

Sotsiaalvalvesüsteem

• Sotsiaalvalveseadme komplekti kuulub hoolekandetelefon ning randmel või kaelas kantav häirenupp. • Hoolekandetelefon ühendatakse tavatelefoni või mobiilivõrku. • Häirenupp töötab valveseadmest kuni 200 m raadiuses. • Pakume ka erinevaid lisaseadmeid (suitsuandur, kukkumisandur, liikumisandur jm).

Sotsiaalvalveteenus

· Häirenupule vajutades võtab valvesüsteem ühendust ööpäev läbi töötava häirekeskusega.

· Kõnekeskus võtab häireteate vastu, püüab kliendiga suhelda ja välja selgitada häire põhjuse/probleemi tõsiduse ning seejärel:

a) lahendab probleemi telefoni teel

b) teavitab kliendi kontaktisikuid (omavalitsuse hooldustöötaja, sugulane vm.)

c) äärmuslikes olukordades kutsub välja kiirabi, päästeameti, politsei vm.

Hind

Täisteenuse korral, mis sisaldab seadmete renti, paigaldust, hooldust, ööpäevaringset kõnekeskuse teenust ning tehnilist tuge, maksab 490 krooni kuus.

Lisainformatsioon:

Paavo Ala

Juhatuse liige

Meditech Estonia OÜ

Tel: +372 56 569 998

E-mail: [email protected]

Kasulikud lingid

Peremajanduse materjalid:

Kogu pere Rahakool - PDF Töölehed lastele - PDF Töölehed suurtele - PDF Kuusalu peremajandus - PPT Majapidamisaruanne - DOC Meie pere igapäevased väljaminekud - DOC

Tervisedenduse teabeleht Tervist nr. 14

Paunapõllu ratsatalu - RATSUTAMISTERAAPIA

KUUSALU VALLA TERVISEPROFIIL

Mis on hooldusravi?

Erihoolekandeteenus

Kuusalu vallas osutatakse järgmisi toetavaid erihoolekandeteenuseid: Ø igapäevaelu toetamise teenus 10 kohta, Ø töötamise toetamise teenus 10 kohta, Ø toetatud elamise teenus 5 kohta.

Loe erihoolekandeteenuste kohta lähemalt siit. MAARDU LINN

SOTSIAALNÕUSTAMINE 20.02.14 Sotsiaalnõustamine on sotsiaalteenus, mis on suunatud Maardu elavatele isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud. Sotsiaalnõustamise eesmärgiks on inimese iseseisva psühhosotsiaalse toimetulekuvõime kujundamine või taastamine ning vajadusel sotsiaalse keskkonna tingimuste hindamine. Teenuse sihtrühmaks on üksikisik või grupp, kes vajab kõrvalist abi oma toimetuleku ning heaolu kindlustamiseks argielus. Sotsiaalnõustamisteenust osutatakse linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna sotsiaaltöötajate poolt koostöös kliendiga. Sotsiaalnõustamise käigus antakse elanikule ja/või perele informatsiooni linna pakutavatest sotsiaalteenustest ja -toetustest ning riiklikest teenustest ja toetustest.

SOTSIAALELUASEMETEENUS 7.08.14 Sotsiaaleluasemeteenuse eesmärk on eluaseme võimaldamine neile isikutele, kelle elukoha aadressiandmeteks on kantud rahvastikuregistrisse Maardu linn:

• lastekodust elluastujad, kes enne asenduskoduteenusele suunamist elasid alaliselt Maardu haldusterritooriumil • kinnipidamiskohast vabanenud, kes enne vanglasse sattumist elasid alaliselt Maardu haldusterritooriumil • puudega isikud • isikud, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks • muudel asjaoludel väljapääsmatusse olukorda sattunud või iseseisvalt toimetulekuraskustega isikud Sotsiaaleluruumi kasutamist korraldab linnavalitsuse Sotsiaaleluruumi komisjon. Teenuse osutamiseks sõlmitakse üürileping Maardu Sotsiaalmajaga (Kallasmaa 9, Maardu), mis tegutseb kahes hoones aadressitel Kallasmaa 9 ja Kallasmaa 12. Kallasmaa 12 majas on 54 tuba, kus elab 58 inimest ja Kallasmaa 9 majas on 51 tuba ja elab 35 inimest. Sotsiaalmajas on kokku 7 hooldustöötajat. Sotsiaalmajas on olemas puuetega inimestele kohandatud eluruumid. Lisateenused Sotsiaalmajas

• Pesumasina kasutamise teenus (tasuline). Teenust võimaldatakse vähekindlustatud isikutele, pensionäridele ja puudega isikutele Sotsiaalmajas (Kallasmaa 9) Teenuse hind: 1,25 eurot ühe masinatäie eest (ilma pesupulbrita) • Dušiteenus. Teenust võimaldatakse vähekindlustatud isikutele, pensionäridele ja puutega inimestele aadressil Kallasmaa 9. • Toiduabi sotsiaalabiosakonna poolt väljastatud toidutalongidega Sotsiaaleluruumi komisjon Maardu Linnavalitsuse juures tegutseva Sotsiaaleluruumi komisjoni ülesandeks on sotsiaalruume taotlevate isikute arvestuse pidamine ja sotsiaaleluruumide üürile andmine. Komisjoni koosseis: Esimees: Nikolai Vojeikin, linnapea Aseesimees: sotsiaalabiosakonna juhataja asetäitja Liikmed. Tatjana Kisseljova, sotsiaalabiosakonna juhataja Malle Dargel, Maardu Sotsiaalmaja juhataja Aili Lillemaa, lastekaitsepea spetsialist Julia Saveljeva, õigusnõunik Tatjana Gordejeva, registripidaja

Regulatsioon:

Sotsiaaleluruumide andmise ja kasutamise kord Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Maardu linnas

PSÜHHOLOOGILINE NÕUSTAMINE 20.02.14 Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud (kokkulepitud kohtumiste arvuga), selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi psühholoogiaalase akadeemilise hariduse ja valdkonnas kogutud praktilise kogemusega spetsialist. Nõustamisprotsess on organiseeritud eetiliste põhimõtete poolt, mis sisaldavad saladusenõuet (psühholoog peab saladuses kõike, mida on vestluses inimeselt kuulnud), kompetentsusnõuet (oma teadmiste ja oskuste piiride tunnetamine ja järgimine; teadaolevate ja kontrollitud meetodite kasutamine) ja informeeritud nõusoleku põhimõtte järgimise nõuet (nõustaja informeerib klienti protsessist ja meetoditest, veendudes, et klient omab arusaamist nendest ning ei ole nõusolekut andes olnud mis tahes surve all). Psühholoogilist nõustamist viib läbi Sotsiaalmaja psühholoog.

EESKOSTE SEADMINE 1.04.14 Eestkostet korraldatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Avalduse eestkoste seadmiseks täisealisele isikule esitab kohtule linnavalitsus või isik ise. Eestkostjaks vormistamise avalduse vorm (pdf) Eestkoste vormistamiseks taotleja esitab

• Eestkostja avaldus; • Eestkostja ja eeskostetava passi või ID-kaardi koopiad; • Eestkostja ja eeskostetava dokumendid sugulasaste kohta; • Arstliku ekspertiisi otsus või muu dokumendid eestkostetava tervisliku seisundi kohta; • Eestkostetava vara ja tulude kohta (pensioon) tõend; • Eestkostja tõend tulude kohta (palgatõend) viimase 6 kuu eest • Elanike registri väljavõte eestkostja ja eestkostetava elukohast. Sotsiaalabi osakond kogub ja esitab kohtule eestkostet vajava isikueestkoste seadmiseks vajalikud andmed. Linnavalitsus annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. Eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks juhul kui lapse vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Linnavalitsuse lastekaitsetöötaja selgitab välja eestkostjaks soovija võimalused oma kohustusi täita ja lapse arvamuse. Eestkostjaks ei või olla: alaealine; teovõimetu või piiratud teovõimega isikisik; isik, kellelt on ära võetud vanema õigused või kellelt on ära võetud laps vanema õiguste äravõtmiseta; eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik või isik, kes muul põhjustel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi.Kohus kaasab eestkosteasutuse arvamuse andmiseks lapsesse puutuvates vaidlustes. Arvamuse kujundamiseks suhtleb linnaosa lastekaitsetöötaja lapsega, tema vanematega ja teiste lähedaste isikutega; samuti kogub ta informatsiooni teistelt spetsialistidelt sh lasteaias, koolis, meditsiiniasutuses, politseis jne. Arvamuse koostamisel lähtutakse lapse huvidest, arvestades 10 aastase lapse soovi ning noorema lapse soovi sõltuvalt tema arengutasemest Täisealisele isikule eestkostja määramise avalduses märgitakse, kuidas isikule eestkostja määramine puudutab avaldaja huve, samuti asjaolud, mis kinnitavad, et isik vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida. Kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega, kus märgitakse

• isik, kellele eestkostja määratakse • eestkostjaks määratud isik või asutus • eestkostja ülesanded • kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta • aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise (aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates) Eestkoste seadmise kohtumäärus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Kohus teostab järelvalvet eestkostja ülesannete täitmise üle alates 01.01.2009.

SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1.04.14 Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on tagada Maardu eakatele ja puuetega inimestele, kellel on puudest tulenevalt takistusi isikliku või ühistranspordi kasutamisel, vajaminev transport (arstile, eriarstile, rehabilitatsiooniteenusele, haiglasse või haiglast koju).

Sotsiaaltransporditeenuse sihtgrupp

• liikumispuudega isikud • nägemispuudega isikud • vaimupuudega isikud • psüühilise erivajadusega isikud • erivajadustega lapsed • üksikud vanurid Sotsiaaltransporditeenust rahastatakse linnavalitsuse eelarvest . Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond (Kallasmaa 1, kab. 104) korraldab sotsiaaltransporditeenuse osutamise. Maardu Linnavalitsus võib otsustada oma korraldusega sotsiaaltransporditeenuse hüvitamise sotsiaaltoetuse maksmisega. Linnavalitsuse otsus on ühekordne. Transporditeenuse taotlemise aluseks on isiku vabas vormis avaldus, milles märgitakse

• puudest tingitud asjaolud, mis takistavad ühistranspordi kasutamist • teenuse tarbimise lähte- ja sihtkoht • teenuse vajaduse põhjendus KODUTEENUS 16.04.14 Teenuse eesmärgiks on aidata vähenenud toimetulekuvõimega inimestel (vanurid vüi puudega isikud) iseseisvalt, pere või sotsiaalhooldustöötaja organiseeritud teenuste abil kodus toime tulla.

Koduteenus sisaldab lepingu alusel koduabi ja isikuabi. Isikuabi on abistamine toimingute sooritamisel, mis nõuavad hooldatavaga füüsilist kontakti ja lahendatud abivajavatele hoolduse korraldamisega . Koduabi on abistamine igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, välja arvatud füüsilist kontakti vajav abistamine. Koduabi ei sisalda abistamist remondi- ja aiatöödel. Koduabi osutavad Sotsiaalmaja sotsiaalhooldustöötajad ning abistatakse isikut igapäevaeluks vajalike tegevuste sooritamises, milleks on: Sotsiaalteenuste osutamine

• klientide kodukülastused • hooldusvajaduse hindamine • sotsiaaltransporditeenuse korraldamine • abi- ja põetusvahendite vahendamine • rehabilitatsiooniteenusele kaasa aitamine Olmeteenuste osutamine

• igapäevase toimetuleku tagamine (toiduainete toomine) • dušši kasutamise võimaldamine • ajalehtede ja –kirjade lugemise võimaldamine • kommunaalkulude tasumine Tugiteenuste osutamine

• dokumentide koostamine ja vormide täitmine (abi erinevate asutustega suhtlemisel) • arstiabi korraldamine • ravimite muretsemine • abistamine matuste korraldamisel • abi jagamine (humanitaar- ja riideabi)

Regulatsioon

• :Koduteenuse osutamise tingimused ja kord • Koduteenuste hindade kehtestamine

TUGIISIKU TEENUS 1.04.14 Tugiisikuteenuse eesmärgiks on taastada läbi emotsionaalse toe ning vajaliku informatsiooni isiku või pere igapäevane toimetulek. Tugiisiku teenuse sihtgrupid

• Lapsevanemad, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel • Lapsed, kelle vanemad on raskustes nende eest hoolitsemisega ning neile turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisega • Isikud, kes vajavad abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut • Lapsed, kes vajavad abi psüühika- või käitumishäire tõttu Teenuse sisuks on ühe või mitme kooselava isiku abistamine jõustamise (motiveerimine, julgustamine, kliendi oskustele ja võimetele keskendumine)ja juhendamise (kodused tööd, asjaajamised jm) kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga isiku igapäevases elukeskkonnas, sh lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Tugiisik ei või olla kliendi leibkonna- või pereliige. Tugiisikuteenuse osutamise isikule ja/või perele otsustab linnavalitsus sotsiaalabiosakonna ettepanekul ja vormistab oma otsuse korraldusena. Tugiisik lähtub oma töös iga konkreetse kliendi suhtes kui erijuhtumist, kus eelnevalt lepitakse linna sotsiaaltöötaja, tugiisiku ja kliendi vahel kokku koostööjuhised. Teenuse osutamiseks sõlmitakse 3-poolne haldusleping. Tugiisikuteenust saab osutada inimene, kes on läbinud vastava koolituse.

Regulatsuoon:

• Lastega peredele tugiisiku teenuse osutamise kord. Maardu linnavolikogu määrus 24.september 2013 nr 85 PUUDEGA LAPSE LAPSEHOIUTEENUS 1.04.14 Puuetega lastele lapsehoiuteenus pakub laste vanematele hooldamise ja järelvalve võimaluse viie päeva jooksul aastas. Töötav vanem saab paremini korraldada lapsehoidu ajal, mil lasteaiad ja koolid on suletud. Lapsevanemad, kes puudega lapse hooldamise tõttu tööl käia ei saa, võivad lubada endale puhkust. Kui sotsiaalabiosakond on langetanud otsuse riiklikult rahastatavale lapsehoiteenusele suunamise kohta, siis sõlmitakse lapsevanema või perekonnas hooldaja, Maardu Linnavalitsuse ning lapsehoiuteenuse osutaja vahel riigi rahastatava lapsehoi гteenuse osutamiseks haldusleping Teenuse saamiseks peavad raske või sügava puudega lapsevanem või perekonnas hooldaja pöörduma Sotsiaalabiosakonda, kab. 104, tel. 6060744 järgmiste dokumentidega:

• lapse isikut tõendava dokumendi koopia • lapse rehabilitatsiooniplaani koopia • arstliku ekspertiisi komisjoni otsuse koopia puude raskusastme määramise kohta • perekonnas hooldamise lepingu koopia või eestkostja määramise otsus (vajalik eestkostja ja perekonnas hooldaja puhul) • ja täitma sotsiaalministri poolt kinnitatud taotluse blankett . Kui kõik dokumendid on nõuetekohaselt esitatud, teeb sotsiaalabiosakond otsuse lapse teenusele suunamise kohta 10 tööpäeva jooksul. Teenuse eest tasumine toimub kas otse teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingu alusel või lapse seadusliku esindaja või hooldaja poolt esitatud dokumentide (arvete) alusel.. Juhul kui lapse elukoht peale rahastusotsuse tegemist muutub, tuleb sellest koheselt sotsiaalabiosakonda teavitada.

Teenus reguleeritakse:

• Maardu Linnavolikogu 25.01.2011 määrus nr 42 Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord • Maardu Linnavolikogu määrus 29. märts 2011 nr 47 Maardu Linnavolikogu 25.01.2011 määruse nr 42 "Riigi rahastatavate lapsehoiuteenuste rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra kehtestamine" muutmine • Maardu Linnavolikogu määrus 23.06.2013 nr 83 "Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale" • Hooldajatoetuse määra kehtestamine puudega lapse hooldajale- Maardu Linnavalitsuse määrus 27.06.2013. nr 3 LASTEHOIUTEENUS 1.04.14 Lapsehoiuteenus reguleeritakse Maardu Linnavolikogu määrusega "Lapsehoiutoetuse maksmise ning lapsehoiuteenuse osutamise korra kehtestamine " 25. jaanuar 2011 nr 41, mille alusel toimub Maardu linna eelarves selleks ettenähtud vahendite arvelt koolieelses lasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu kulude kompenseerimine (edaspidi - toetus).

Toetuse määra kehtestab Maardu Linnavalitsus korraldusega 12.01.2011 nr 3 "Lapsehoiuteenuse määra kinnitamine" . Toetuse määr kehtib ühe lapse kohta ühes kalendrikuus. Toetus määratakse ja makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale (edaspidi-lapsevanem):

• kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Maardu linnas • kui lapse, kelle jaoks toetust taotletakse, rahvastikuregistri järgne elukoht on Maardu linnas; • kui laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja

Toetusega kompenseeritakse lapsehoiu teenust, mida osutab lapsehoidja kutset omav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kelle põhikirjaline tegevus on koolieelse lapsehoiu teenuse osutamine. Taotluse blankett (pdf) Teenuse saamiseks peab lapsevanem pöörduma Sotsiaalabiosakonda, kab. 105, tel. 6060732

LAPSE PEREKONNAS HOOLDAMINE 20.02.14 Perekonnas hooldamisele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kes on alla 18- aastane. Lapse perekonnas hooldaja määrab Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond (kab. 105B, tel. 6060732). Hooldajaga sõlmitakse lapse perekonnas hooldamise leping. Hooldaja peab läbima Sotsiaalministeeriumi tunnustatud koolituse. Kui täiskasvanud isik soovib oma perekonnas hooldada kasulast, pöördub ta avaldusega sotsiaalabiosakonda. Sotsiaaltöötaja tutvustab isikule perekonnas hooldamise põhimõtteid ja tingimusi, uurib hooldaja motivatsiooni ja ootusi ning tutvub hooldaja koduste tingimuste ning pereliikmetega. Hooldaja ning tema täiskasvanud perekonnaliikmed tõendavad allkirjaga, et vastavad sotsiaaltöötaja poolt tutvustatud teenuse pakkumise nõuetele. Hooldamise leping sõlmitakse üldjuhul siis, kui last ei ole võimalik lapsendada või talle eestkostjat määrata. Perekonnas hooldamisel võib olla kuni neli isikut, kaasa arvatud samas majapidamises elavad alla viieaastased lapsed ja teised hooldamist vajavad isikud. Erandjuhul võib hooldatavaid olla rohkem.

Perekonna sobilikkuse hindamiseks võib sotsiaaltöötaja paluda esitada mitmesuguseid tõendeid. Seejärel läbib hooldajaks soovija koolituse, mis aitab tal kasuvanemana paremini toime tulla. Kui hoolduspere ning tema kodu on perekonnas hooldamiseks sobilik ning koolitus on läbitud, tutvub hooldaja hooldamist vajava lapsega. Kui hooldaja ja hooldatav on juba eelnevalt tuttavad, võib asuda lepingut sõlmima. Kõigi osapoolte (linnavalitsuse esindaja, hooldaja, hooldaja pereliikmed, laps, lapse eestkostja) nõusolekul sõlmitakse linnavalitsuse ja hooldaja vahel perekonnas hooldamise leping. Lepingus sätestatakse kõik lepingu mõlemaid osapooli huvitavad õigused ja kohustused.

Perekonnas hooldamise teenusel saavad olla üksnes orvud või vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed, kes on eraldatud oma vanematest kohtu korras, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks, kelle vanemate teovõimet on piiratud või kelle vanemad viibivad kinnipidamisasutuses. Hooldajaks ei vormistata lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikuid: vanavanemad, täiskasvanud õed ja vennad. Lapse perekonnas hooldaja saab riiklikke peretoetusi (sh perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust). Toetuste saamiseks peab hooldaja pöörduma pensioniameti poole. Hooldajal võib olla õigus ka toetustele puuetega inimeste toetuste seaduse alusel, samuti puhkusesoodustustele – nimetatud õigused aitab sotsiaaltöötaja sotsiaalnõustamise käigus igal konkreetsel juhul välja selgitada.

ERIVAJADUSTEGA ÕPILASTE TRANSPORT 20.02.14 MAARDU LINNAVALITSUS MÄÄRUS Maardu 27. november 2012.a nr 2 Hariduslike erivajadustega õpilastele transpordi korraldamise kord väljaspool Maardu linna haldusterritooriumi asuvatesse koolidesse Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 30 lg 1 p 3, Haridusseaduse § 7 lg 2 p 8, Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 49 lg 3 alusel § 1 Reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib hariduslike erivajadustega õpilastele (edaspidi õpilased), kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmeil Maardu linnas, õpilastranspordi korraldamist sõiduks väljaspool Maardu linna haldusterritooriumi asuvatesse koolidesse (edaspidi õpilastransport). § 2 Üldsätted (1) Õpilastransporti korraldatakse põhi- ja üldkeskharidust päevases õppes omandatavatele õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovituse kohaselt õpivad väljaspool Maardu linna haldusterritooriumi asuvates koolides. (2) Õpilastransporti korraldatakse õppe- ja eksamiperioodidel. (3) Õpilastransporti on õigus taotleda juhul, kui õpilasel ei ole puude tõttu võimalik liikumis- või nägemisfunktsiooni kahjustusest tingituna kasutada ühistransporti. (4) Õpilastranspordi korraldamiseks saab Maardu Linnavalitsus sõlmida lepingu veoettevõtjaga. § 3 Õpilastranspordi taotlemine (1) Õpilastranspordi taotlemiseks tuleb õpilase seaduslikul esindajal, hooldajal (edaspidi lapsevanem) või täisealisel õpilasel endal esitada Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnale avaldus (edaspidi avaldus), millele on lisatud: 1) taotleja isikut tõendav dokument; 2) alaealise õpilase puhul õpilase sünnitunnistus; 3) õpilase arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta; 4) nõustamiskomisjoni soovitus, mille kohaselt õpilane asub õppima väljaspool Maardu linna haldusterritooriumi asuvasse kooli. (2) Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnal on vajadusel õigus nõuda taotlejalt täiendavaid õpilastranspordi korraldamisega seonduvaid andmeid ja dokumente. § 4 Õpilastranspordi osutamise kord (1) Õpilastransport korraldatakse väljaspool Maardu linna haldusterritooriumi asuvatesse koolidesse ja tagasi koju sõiduks. (2) Õpilastranspordi sõidugraafik (edaspidi sõidugraafik) kehtestatakse Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna poolt, arvestades õpilaste vajadusi (koolitundide algus- ja lõppaegu) ning elukohta. (3) Kehtestatud sõidugraafikust teavitatakse lapsevanemat või täisealist õpilast hiljemalt 3 päeva enne sõidugraafiku kehtivuse algust. (3) Õpilastranspordi vedaja on kohustatud sõidugraafikust kinni pidama, va. juhul, kui sõidugraafikust kinni pidamine ei ole võimalik temast mittesõltuvatel asjaoludel. Õpilastranspordi hilinemisel on vedaja kohustatud sellest esimesel võimalusel lapsevanemat või täisealist õpilast teavitama telefoni teel. (4) Õpilastranspordi vedaja tuleb õpilasele järele avalduses nimetatud aadressile vastavalt kehtestatud sõidugraafikule. Kui õpilane pole 5 (viie) minuti jooksul sõiduki juurde tulnud, helistab vedaja või tema esindaja lapsevanemale või täisealisele õpilasele. Kui telefonile ei vastata või õpilane ei tule 10 (kümne) minuti jooksul, on vedajal õigus jätkata oma marsruuti õigeaegselt mitteilmunud õpilast ära ootamata. (5) Lapsevanem ja täisealine õpilane on kohustatud sõidugraafikust kinni pidama, va. juhul, kui sõidugraafikust kinni pidamine ei ole võimalik nendest mittesõltuvatel asjaoludel. Juhul, kui sõidugraafikust kinni pidamine ei ole võimalik, on lapsevanem või täisealine õpilane kohustatud sellest vedajat teavitama telefoni teel esimesel võimalusel. Autojuhil on õigus oodata hilinenud õpilast mitte rohkem kui 10 minutit. (6) Lapsevanem toimetab sõidugraafikus määratud ajal alaealise õpilase kokkulepitud sõiduki peatumiskohta. Ei ole lubatud alaealist õpilast jätta üksinda õpilastransporti ootama. Juhul, kui õpilane jääb koolist koju, on lapsevanem või täisealine õpilane kohustatud sellest eelnevalt vedajat teavitama hiljemalt samal päeval kell 7.00. (7) Kooli jõudes annab autojuht alaealise õpilase üle õpetajale või selleks volitatud kooli töötajale. (8) Peale kooli lõppu võtab vedaja sõidugraafiku alusel õpilased peale, alaealise õpilase annab vedajale üle õpetaja või selleks volitatud muu koolitöötaja. (9) Kokkulepitud peatuskohta jõudes annab vedaja alaealise õpilase üle lapsevanemale või selleks lapsevanema poolt volitatud esindajale. Ei ole lubatud alaealist õpilast jätta üksinda lapsevanemat ootama. Peatuskoht peab olema valitud selliselt, et see oleks võimalikult ohutu sõidukist sisenemiseks ja väljumiseks ning vastaks liiklusseaduses sätestatule. (10) Kui lapsevanem või tema poolt volitatud esindaja ei tule õigeaegselt alaealisele õpilasele järele, annab vedaja signaali. Kui vaatamata signaalile lapsevanem või tema poolt volitatud esindaja ei tule alaelisele õpilasele järele, helistab autojuht lapsevanemale. Kui telefoni vastu ei võeta või vaatamata telefonikõnele lapsevanem või tema poolt volitatud esindaja ei tule alaealisele õpilasele järele 10 minuti jooksul, on autojuhil õigus viia alaealine õpilane politseijaoskonda või turvakodusse. (11) Õpilase andmete muutumisest (sh nõustamiskomisjoni soovituse või kooli muutumisest) on lapsevanem või täisealine õpilane kohustatud Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonda viivitamatult teavitama. § 5 Määruse rakendamine (1)Määrus jõustub 01.detsembril 2012.a. Georgi Bõstrov Linnapea Tiiu-Ann Kaldma Linnasekretär

PUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKAARDI VÄLJASTAMINE 1.04.14 Parkimiskaart (pildiga dokument) väljastatakse õigustatud isikule mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega. Parkimiskaart antakse isikule tasuta . Alates 01.07.2011 kehtiva liiklusseaduse alusel saavad parkimiskaarti taotleda:

• liikumispuudega inimesed, kes kasutavad abivahendeid (jalaprotees, kepp, kargud, ratastool jms); • nägemispuudega inimesed; • isikud, kelle käimine on tugevalt raskendatud muu raskekujulise üldhaigestumise tõttu. • liikumis- või nägemispuudega lapsele võib taotleda lapsevanem või eestkostja. Parkimiskaardi taotlemiseks tuleb esitada:

• isikut tõendav dokument (pass, ID-kaart, juhiluba) • SKAst väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus • parkimiskaarti taotleva isiku foto 3 x 4 cm Parkimiskaardi saamiseks peab isik esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et lähtuvalt „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest" on tööealiste ja laste ning pensioniealiste isikute puude määramise alused erinevad, mistõttu on ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) väljastatavad dokumendid oma vormilt ja sisult erinevad. Kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus. Tööealistel puudega isikutel on SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente. Lapsele või pensioniealisele puudega isikule on parkimiskaardi väljaandmise aluseks SKA poolt väljastatud puuet tõendav dokument ning lisaks pere- või eriarsti teatis, mis tõendab, et lapsel või pensioniealisel isikul on liikumis- või nägemisfunktsioonihäire vähemalt keskmise puuderaskusastme tasemel . Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikud peavad esitama pere- või eriarsti teatise ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, mis tingib abivahendi kasutamist (ratsastool, kargud) või ajutise nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta. Teatis peab sisaldama eelpool nimetatud funktsioonihäire olemasolu märget ning ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde eeldatavat möödumise perioodi Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

Regulatsioon Sotsiaalministri 23.12.2010.a määrus nr 90 "Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused "

ABIVAHENDI TAOTLEMINE 1.04.14 Tehnilised abivahendid on tooted, instrumendid, varustus või tehnilised süsteemid, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada võimalikult kõrget füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegutsemisvõimet. Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise korraldamise aluseks on Sotsiaalministri 14. detsembri 2000 määrus nr 79 "Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord" . Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmist, laenutamist ja nendega seotud teenuseid finantseeritakse sotsiaalabi korras

• riigieelarvest • ravikindlustuse vahenditest • vajadusl linnaeelarvetest Tehniliste abivahendite kasutamise vajaduse määrab

• tehniliste väikeabivahendite korral perearst või eriarst • keerulisemate tehniliste abivahendite korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus Perearst või eriarst väljastab isikule vabas vormis abivahendi vajaduse tõendi. Soodustingimustel tehniliste abivahendite taotlemine Tehniliste abivahendite soodustingimustel osmist, laenutamist või nendega seotud teenuste kompenseerimist saavad taotleda:

• lapse vanemad või eeskostja kuni 18.aastasele lapsele • tööealised isikud, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul kuulmislangus alates 30 detsibelist), või on määratud puue • vanaduspensioniealised isikud, kelle abivahend võimaldab parandada toimetulekut • insuliini süstivad diabeetikud Soodustingimustel tehniliste abivahendite ostmiseks või laenutamiseks väljastab Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakond isikule isikliku abivahendi kaardi, mille taotlemiseks isik esitab

• pere- või eriarst tõendi tehnilise abivahendi määramise kohta • isikut tõendava dokumendi (pass või ID-kaart) • Arstliku Ekspertiisi Komisjoni otsuse (puude raskusastme olemasolul)

SUPIKÖÖK 20.02.14 Supiköögi teenus osutatakse Sotsiaalmajas aadressil Kallasmaa 9, Maardu, tel. 6001063

Avatud 12.00 - 14.00. Supiköök teenindab toimetulekuraskustes isikuid (illegaale, invaliide, töötuid, üksikvanureid). Pakutavad teenused: toitlustamine /supp, sai, tee/

TOIDUPANK 1.04.14 Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt. Toidupanga tegevust toetab 2010. ja 2011. aastal Avatud Eesti Fond. Maardus Toidupank töötab märtsist 2011. Toidupanga tegevus aitab kaasa raiskamise vähenemisele ühiskonnas, kuna paljud toidukaubad, mis varasemalt on läinud hävitamisele, jõuavad nüüd sinna, kus neid reaalselt vajatakse. Lühidalt öeldes viib Toidupank toidu sealt, kus on ülejääk, sinna, kus on sellest puudus. Toidupank võtab kaubandusest ja tootmisest vastu peagi realiseerimistähtaja ületavad tooted, komplekteerib vabatahtlike abiga toidukastid ja jagab need laiali enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele. Toidupanga töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel. Toiduabi saavad paljulapselised pered ja üksikvanemad, kes on toimetulekutoetuse saajate nimekirjades. Teine võimalus Toidupanga toiduabi taotlemiseks, on toimetulekutoetust saavatel peredel pöörduda otse Maardu Linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna poole vastavasisulise sooviga. Toiduabi saamise eeltingimuseks on sissetulekute jäämine allapoole ametlikult määratud toimetuleku piiri – 76.70 eurot või vähem esimese ja 61.36 eurot või vähem iga järgmise pereliikme kohta kuus. Toiduabi saavate isikute privaatsus on tagatud ja informatsiooni abi saamise kohta ei jagata kõrvalistele isikutele. Toidupank ja teised toiduabiga seotud asjaosalised hoiavad rangelt käesolevast reeglist kinni. Maardu Toidupangal oli 2011. aasta lõpuks kliente 230. Toidupakke vajavate perede nimistu koostab Sotsiaalabi osakond. Praegu on Maardus seatud prioriteediks lapsed, st toidupakke saavad eelisjärjekorras suurpered ja alaealiste lastega töötute vanemate lapsed. Toidupangas ei ole palgalisi töötajaid. Kõik tööd teevad ära vabatahtlikud. Vabatahtlike tööde hulka kuuluvad toidu transportimine Tallinnast Maardusse, Maardus toidu sorteerimine, komlekteerimine ja väljastamine. Toidupanga aadress on Veeru tn 6. Toidupanga tegevust juhib MTÜ Õppe- ja arengukeskus ME ja täpsemat infot saab kirjutades meie üldisele [email protected]

OHVRIABIKESKUS 1.04.14 Ohvriabiteenust osutab Maardus Harjumaa Ohvriabitkeskus. Kui Sa oled langenud

• hooletuse • halva kohtlemise • füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks on Sul abi saamiseks võimalus pöörduda Harju Ohvriabikeskusesse: Karjääri 11, Maardu Telefon: 600 6204 E-mail: [email protected] Vastuvõtt toimub: Esmaspäeval 09:00-12:00 ja 13:00-18:00 Kolmapäeval ja reedel 09:00-12:00 ja 13:00-16:00

NARKOVÕÕRUTUSE PUNKT 20.02.14 Linna ja Tervise Arenduse Instituudi (TAI) koostöö tulemusena avati Maardu Sotsiaalmajas (Kallasmaa 12) narkovõõrutuse punkt, kus tegeletakse uimastite tarbimisest tulenevate kahjude vähendamise ning uimastisõltlaste raviga, osutades järgmisi teenuseid: • uimastisõltuvusega isikutele süstlavahetuse ja nõustamisteenuse osutamine • uimastisõltuvusega toimetulekuks vajalikke teenuste osutamine SAKU VALD

Sotsiaalteenused

Päevategevuse teenus sotsiaalsetele riskirühmadele ja eakatele Teenuse eesmärgiks on võimaldada klientidele parim võimalik toimetulek tavapärasele sarnases keskkonnas ja aktiivne osavõtt ühiskondlikust elust, edendades ja säilitades suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsuse, pakkudes eesmärgistatud ja mõtestatud tegevust läbi kultuurilise vabaaja veetmise. Teenus sisaldab klientide aktiviseerivatesse tegevustesse kaasamist ja igapäevaste toimetulekuoskuste ja tegevusvõime arendamist läbi erinevate individuaal- ja rühmategevuste.

• Igapäevaselt on võimalik käia lugemas värskeid ajalehti ja ajakirju, vaadata televiisorit ja kasutada internetti • Huviringides osalemine on meie klientidele tasuta • Huviringide tegevus toimub nädalaplaani alusel • Huviringide tegevusest saab põhjalikumat infot telefonil 604 1731 • Vabaaja üritused ja ühiskülastused toimuvad aastaringselt. Jälgige infot! Nädalaplaan: E ja R - sotsiaalne grupp T-rühm. Juhendajad Vaike Pähn ja Ilme Hunt E-R - X-boxi interaktiivsed mängud (saal) T - „HEA trenn" eakatele. Juhendab Ilme Hunt K - muusikaklubi. Juhendab Aili Brett N - „Ilutrenn" eakatele. Juhendab Ilme Hunt N - ansambel Vilistlased E - meisterdamise pealelõunad. Juhendab Ilme Hunt R - käsitöötund. Juhendab Ilme Hunt Üks kord kuus toimuvad üritused: Sünnipäevade tähistamine Kolmapäevased filmipärastlõunad. Korraldab Ilme Hunt Rahvakalendri tähtpäevade tutvustus. Korraldab Ilme Hunt Rännuklubi. Korraldab Ilme Hunt Päevategevuse teenus lastele Teenuse eesmärk on aidata kaasa perekonna toimetulekuraskuste ennetamisele, perekonna sotsiaalsete probleemide lahendamisele, leevendada kooliealiste laste käitumis- ja suhtlemisprobleeme ning tugevdada lapse sotsiaalset võrgustikku. Teenus sisaldab info- ja teabepäevi lapsevanematele, laste sotsiaalsete oskuste ja tegevusvõime arendamist läbi erinevate arendavate ja loovate individuaal- ning rühmategevuste. Lapse huvidest ja vajadustest lähtuvalt teeme koostööd erinevate spetsialistidega (lastekaitsespetsialist, kooli sotsiaalpedagoog jt.). Koduteenused Koduteenuse eesmärgiks on aidata kõrvalabi vajavatel vanuritel või puudega täisealistel isikutel harjumuspärases keskkonnas (üldjuhul kodustes tingimustes) igapäevaselt toime tulla. Hooldustöötaja abistab klienti toimingutes, millega isik ei ole võimeline ise toime tulema, näiteks toiduainetega ja majapidamistarvetega varustamisel, tervise- ja kütteabi korraldamisel ja teistel ühekordsetel asjaajamistel. Kellel on õigus koduteenust saada? Koduteenust osutatakse Saku valla elanikeregistris olevatele kõrvalabi vajavatele vanuritele või puudega täisealistele isikutele. Koduteenuse saamiseks esitab koduteenuse taotleja, tema seaduslik esindaja või muu asjast huvitatud isik teenuse osutajale kirjaliku avalduse, milles põhjendab vajadust kõrvalabi saamiseks. Koduteenuse osutamiseks sõlmivad koduteenuse osutaja ja koduteenuse taotleja kirjaliku lepingu tähtajaga kuni üks aasta. Koduteenus on tasuline või tasuta. Koduteenuse eest tasub teenuse taotleja või tema seadusjärgsed ülalpidajad vallavalitsuse kehtestatud hindade alusel. Alates 1. septembrist 2014 on koduteenuse osutamise hinnaks 2,82 eurot tund. Osutatud teenuse mahtu mõõdetakse teenuse osutamiseks kulunud ajaga 30 minutilise täpsusega. Koduteenus on tasuta inimesele, kelle sissetulek on väiksem Saku Vallavolikogu kehtestatud madala sissetuleku piirist ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised raske majandusliku olukorra tõttu koduteenuse eest tasuma. Tasuta osutatavat koduteenust finantseeritakse valla eelarvest. Pereteenus Pereteenuse eesmärgiks on toetada ja parendada toimetulekuraskustes pere igapäevast toimetulekut harjumuspärases keskkonnas. Kellel on õigus pereteenust saada? Pereteenust osutatakse isikule, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Saku vald. Pereteenuse vajalikkuse selgitab välja vallavalitsuse sotsiaalhoolekande korraldamisega tegeleva struktuuriüksuse vastav ametnik. Taotluse pereteenuse osutamiseks esitab vallavalitsuse sotsiaalhoolekande korraldamisega tegeleva struktuuriüksuse juht teenuse osutajale. Pereteenuse taotlemise eelduseks on pereteenuse saaja nõusolek. Pereteenuse osutamiseks sõlmivad pereteenuse osutaja ja pereteenuse saaja kirjaliku lepingu tähtajaga kuni üks aasta. Pereteenus on pereteenuse saajale tasuta ja seda finantseeritakse valla eelarvest. Igapäevaelu toetamise teenus Mis on igapäevaelu toetamise teenus? Igapäevaelu toetamise teenuse eesmärk on inimese parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning inimese lähedaste ja temaga koos elavate inimeste nõustamise kaudu. Igapäevaelu toetamise teenust võib osutada inimese kodus talle näiteks igapäevaelu oskuseid õpetades, päevakeskuses tugigruppides osaledes, söögitegemist õppides, ametiasutustes asjaajamist harjutades. Mida teenuse raames tehakse? ● kujundatakse inimese isiklikke ja igapäevaelu oskusi, kaasates ta nimetatud oskusi arendavatesse tegevustesse, arvestades tema terviseseisundit ● juhendatakse sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel ● juhendatakse aja planeerimisel ja vaba aja sisustamisel ● juhendatakse tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel ning hariduse omandamise võimaluste leidmisel ja elluviimisel ● kujundatakse tööoskusi ja võimaldatakse töö tegemise harjutamist ● nõustatakse inimese lähedasi, sealhulgas temaga samas eluruumis elavaid inimesi tema käitumise ja suhtlemise eripärades ● toetatakse teenust saavaid, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega inimesi toetavate gruppide tegutsemist nende juhendamise ja nõustamise kaudu ● kaasatakse inimest muudesse tegevustesse, mis on vajalikud igapäevaelu toetamise teenuse eesmärgi saavutamiseks. Kellel on õigus igapäevaelu toetamiseteenust saada? Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Samal ajal ei tohi talle osutada kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna nende teenuste raames tuleb igapäevaelu toetamise teenuse sisuks olevaid tegevusi nagunii teha. Teenusele suunamist ja teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (SKA). Teenust rahastab sotsiaalkindlustusamet, ruumide ekspluatatsioonikulud tasutakse Saku valla eelarvest. Toetatud elamise teenus Mis on toetatud elamise teenus? Toetatud elamise teenus on inimese sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine temale eluruumi kasutusse andmise võimaluse loomise kaudu. Inimest juhendatakse majapidamise ja igapäevaelu korraldamises eesmärgiga tagada tema võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Toetatud elamise teenust võib osutada inimese enda elamispinnal, teenuse osutaja inimesele üüritaval elamispinnal või grupikodus. Mida teenuse raames tehakse?

• juhendatakse inimest igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, sealhulgas igapäevaeluga seotud eelarve koostamisel • juhendatakse inimest eluruumi kasutamise ja hooldamisega seotud teenuste, sealhulgas posti- ja finantsteenuste kasutamisel • abistatakse ühise elukorralduse reeglites kokku leppimises ja kokkulepete täitmises, kui ühte eluruumi jagavad vähemalt kaks teenust saavat inimest • luuakse võimalused inimese võimalustele ja vajadustele vastava parima võimaliku sisustatud eluruumi kasutusse andmiseks • valmistatakse inimest ette iseseisvaks elamiseks ning juhendatakse ja abistatakse teda iseseisvalt elamiseks elamispinna hankimisel. Kellel on õigus toetatud elamise teenust saada? Toetatud elamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Inimene, kellel on õigus toetatud elamise teenust saada, peab suutma ise enda eest hoolitseda ja tulema juhendamisel toime igapäevaelu toimingutega. Soovitus kasutada toetatud elamise teenust peab olema kirjas rehabilitatsiooniplaanis või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalikus põhjendatud ettepanekus toetatud elamise teenust saama suunamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks.Teenusele suunamist ja teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (SKA). Töötamise toetamise teenus Mis on töötamise toetamise teenus? Töötamise toetamise teenuse eesmärk on juhendada ja nõustada inimest, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ja parandada elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Mida teenuse raames tehakse? · motiveeritakse inimest tööle asuma, · otsitakse inimese huvidest lähtuvalt tema võimetele sobivat tööd, · toetatakse inimest, juhendatakse teda tööandja tööjuhiste kohaselt ja nõustatakse töötamise ajal, · juhendatakse ja nõustatakse inimese tööandjat viimase nõusolekul inimese tööle rakendamisel, · juhendatakse inimest ja tema töökaaslasi nende nõusolekul töötamise käigus tekkivates omavahelistes suhetes, · valmistatakse inimest ette iseseisvalt ilma toetuseta tööle asumiseks. Kellel on õigus töötamise toetamise teenust saada? Töötamise toetamise teenust on õigus saada raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Inimene, kellel on õigus töötamise toetamise teenust saada, vajab töötamise ajal pidevalt toetust ja juhendamist ning talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust ega kogukonnas elamise teenust, mille käigus on talle tagatud teenuseosutaja territooriumil töö tegemise võimalus. Soovitus kasutada töötamise toetamise teenust peab olema kirjas rehabilitatsiooniplaanis või rehabilitatsiooniteenuse osutaja kirjalikus põhjendatud ettepanekus töötamise toetamise teenust saama suunamise kohta rehabilitatsiooniplaani koostamise ajaks. Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab sotsiaalkindlustusamet (ska). Päevahoiuteenus Päevahoiuteenus on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Saku vallas osutatakse päevahoiuteenust raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega täisealisetele isikutele, kes vastavalt rehabilitatsiooniplaanile vajavad päevahoiuteenust ning kelle elukoha aadressiks rahvastikuregistri andmetel on Saku vald. Teenus on mõeldud puuetega inimeste lähedastele puhkuse ja töölkäimise võimaldamiseks ning sisaldab hooldust, järelevalvet ja toimetulekut toetavate tegevuste läbiviimist vastavalt kokkulepitud hoolduskavale. Teenuse saamiseks esitab isiku seaduslik esindaja päevakeskuse juhatajale avalduse, milles põhjendab teenuse vajadust. Teenus on isikule tasuline. Teenuse saajaga sõlmitakse leping. Sotsiaalnõustamine Sotsiaalnõustamisteenuse eesmärk on sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel. Teenus on suunatud isikule, kelle iseseisev toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite tagajärjel häirunud või häirumas. Teenuse osutamise käigus teavitatakse isikut tema sotsiaalsetest õigustest, võimalikest sotsiaalsetest teenustest ja toetustest, otsitakse isikuga koostöös lahendusi tema sotsiaalmajandusliku funktsioneerimise ja seega iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks. Teenust osutatakse isikutele, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Saku vald. Teenus on isikule tasuta ja teenuse saamiseks ei ole vaja dokumente esitada. Teenuse saamiseks palume pöörduda päevakeskuse sotsiaaltöö spetsialisti vastuvõtule esmaspäeviti kell 9-11 ja reedeti kell 9-11. Pikema kestvusega nõustamiste tarbeks lepitakse kokku mõlemale osapoolele sobiv aeg. Invatransporditeenus Invatransporditeenust osutatakse 7-kohalise tõstukiga invabussiga. Teenust osutatakse raske ja sügava puudega või halvenenud liikumisvõimega isikule, kes ei ole võimeline koos saatjaga kasutama ühistransporti, sõiduks:

• väljaspool valda asuvasse ravi- või hoolekandeasutusse • rehabilitatsiooniasutusse ja koju tagasi • Saku valla piires asuvasse õppe-, ravi- või hoolekandeasutusse. Kolm korda nädalas transporditakse marsruudil Saku-Tõdva-Lokuti-Kiisa-Kurtna-Saku ja Saku –Jälgimäe- Saku kuni 14 inimest 4-5 tunniks päevakeskusesse. Valla piires on eritransport tasuta. Väljapoole valda ühes suunas vastavalt tsooni maksumusele: I tsoon (kuni 20 km) - 0,64€ II tsoon (kuni 50 km) - 1,28€ III tsoon (kuni 120 km) - 3,20€ IV tsoon (üle 120 km) - 6,39€ Ooteaeg 3,20€ tund. Ettetellimine telefonil 604 1731 Toitlustamise vahendamine Sooja toidu vahendamine lasteaia Päikesekild köögist inimestele, kes osalevad päevakeskuse päevategevustes, ja neile, kes mingil põhjusel ei saa ise toitu valmistada. Toit tuuakse päevakeskusesse tööpäevadel kell 11.30, vajalik eelnev registreerimine. Portsjoni hind 0,64€. Toidu kojutoomisel koduteenuse raames lisandub koduteenuse hind. Isikliku abistaja teenus Teenuse eesmärk on puudega lapsele erivajadusest lähtuva kõrvalabi osutamine haridusasutuses. Tugiteenused Pakume Saku valla eakatele ja erivajadustega inimestele soodushinnaga toimetulekut toetavaid tugiteenuseid. Tugiteenustele eelregistreerimine telefonil 604 1731 • Duši kasutamine Igal tööpäeval, 0,32 € kord. • Pesu pesemine Igal tööpäeval 0,96 €/masinatäis ja 0,32 € kuivatamine. • Jalgade hooldamine Eelregistreerimisega iga kuu esimesel ja kolmandal esmaspäeval. Hind 3,20 €. • Juuksuriteenus Juuksuriteenust osutatakse eelisjärjekorras sihtrühmale, kes ei pääse iseseisvalt kodust välja ja kelle liikumine on raskendatud - need on vähenenud toimetulekuvõimega eakad ja füüsilise erivajadusega isikud (sh koduteenuse kliendid). Vajadusel tuleb juuksur füüsilise erivajadusega kliendi juurde koju. Liikumispuudega kliente teenindame ka päevakeskuse esimesel korrusel. Juuksuriteenusele saab registreeruda iga kuu esimesel tööpäeval telefonil 604 1731. Teenuse hind 1.15 eur. SAUE LINN

Sotsiaalteenused

Sotsiaalteenuste osutamist Saue linnas reguleerib Saue Linnavolikogu 19.04.2007 määrus nr 26 "Sotsiaalteenuste võimaldamise üldise korra kehtestamine Saue linnas"

Puuetega isikute parkimiskaardid

1. juulist 2011 hakkab Eestis kehtima uus liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi väljaandmise tingimused 29.06.2011 Alates 1. juulist 2011 hakkab Eestis kehtima uus liiklusseadus. Seadusemuudatustega koos rakendub ka uus Sotsiaalministri 23.12.2010.a määrus nr 90 " Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused Parkimiskaartidega seonduv info sh kaartide register KOVide lõikes (nii vana vorminguga kui ka uute) on Eesti Puuetega Inimeste Koja veebilehel. www.epikoda.ee

Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule mitte autole, seega on parkimiskaardi kasutamine lubatud ainult juhtudel, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isikuga seotud sõitude ja parkimisega.Muudatused alates 1. juulist 2011:

· antakse parkimiskaart isikule tasuta.

· parkimiskaardi saamiseks peab isik esitama parkimiskaardi saamise õigust tõendava dokumendi, mis on erinevate sihtgruppide puhul erinev. Sihtgrupipõhiste erinevuste põhjuseks on asjaolu, et lähtuvalt „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest“ on tööealiste ja laste ning pensioniealiste isikute puude määramise alused erinevad, mistõttu on ka Sotsiaalkindlustusameti (SKA) väljastatavad dokumendid oma vormilt ja sisult erinevad.

· kõigil puudega isikutel on parkimiskaardi (v.a. ajutine kaart) saamise aluseks SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus.

· tööealistel puudega isikutel on SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsusel märge keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, ei ole vaja lisa dokumente.

· lapsele või pensioniealisele puudega isikule on parkimiskaardi väljaandmise aluseks SKA poolt väljastatud puuet tõendav dokument ning lisaks pere- või eriarsti teatis, mis tõendab, et lapsel või pensioniealisel isikul on liikumis- või nägemisfunktsioonihäire vähemalt keskmise puuderaskusastme tasemel.

· ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikud peavad esitama pere- või eriarsti teatise ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kohta, mis tingib abivahendi kasutamist (ratastool, kargud) või ajutise nägemisfunktsiooni kõrvalekalde kohta. Teatis peab sisaldama eelpool nimetatud funktsioonihäire olemasolu märget ning ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde eeldatavat möödumise perioodi.

Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere-või eriarstitõendi alusel.

Kohalikele omavalitsustele väljastab puudega inimese sõiduki parkimiskaarte SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (Toompuiestee 10; Tallinn 10137). Selleks saata Fondile digiallkirjastatud elektrooniline- või lihtpostiga garantiikiri, näidates mitu kaarti soovitakse, kes allkirjastab kaartide üleandmise- vastuvõtmise akti ja postiaadress kuhu kaardid saata. Fond saadab kaardid tähtpostiga.

Puudega inimene saab parkimiskaarti kohalikult omavalitsuselt. Selleks ta esitab 3x4 sm. pildi, SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse ja kui sellel puudub märge, et puuderaskusastme määramise aluseks on kas liikumisfunktsiooni või nägémisfunktsiooni häire, siis täiendavalt ka pere- või eriarsti poolt väljastatud vabas vormis tõendi, mis tõendab, et isikul esineb sotsiaalministri 23.12.2010 määruse nr 90 § 2 lõige (1) kohane liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.

Parkimiskaardi taotlemiseks palume pöörduda sotsiaalabispetsialisti Meeli Kallas’e poole telefonil 6 790 176 e-post: [email protected]

Sotsiaalteenuste osutamise tingimused Saue Päevakeskuses aadressil Kütise tn 4, Saue linn tel 6595 070 [email protected]

Sotsiaalteenuste hinnad Saue Päevakeskuses

Invatransport, ettetellimine Saue Linnavalitsuses tel 6790 174, 6790 176 või [email protected]

Toiduained vähekindlustatud peredele

Saue Linnavalitsus jagab toiduaineid Saue linna vähekindlustatud peredele nende toimetuleku parandamiseks. Toiduainete saajateks on alljärgnevad sihtgrupid:

- registreeritud töötud

- töötute pered, kus ükski täiskasvanud pereliige ei tööta ning töötuhüvitise maksmine perele on lõppenud

- toimetulekutoetust saavad pered

- pered, kelle tulu peale eluasemekulude maksmist iga pereliikme kohta jääb alla kahekordset riiklikult kinnitatud toimetulekupiiri.

Toiduained on sihtgrupile tasuta. Toidupakke jagatakse ühele perele ühel korral kuus, vajadusel sagedamini. Lähem info linnavalitsuse telefonidel 6790 174 , 6790 176

Hooldaja määramine raske ja sügava puudega isikule ja hooldajatoetuse maksmine

Hooldajatoetust makstakse Saue Linnavalitsuse korralduse alusel määratud hooldajale, kes hooldab: a) 18-aastast või vanemat raske või sügava puudega inimest. Toetuse suurus vastavalt 27eurot raske ja 40 eurot sügava puudega inimese hooldajale b) 3-16-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, toetust makstakse ühele vanemale või võõrasvanemale , kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 19,17 eurot kuus; c) 16-18-aastast raske või sügava puudega last, toetust makstakse ühele vanemale või võõrasvanemale, kes ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu 15,34 eurot kuus; 18-aastase või vanema hooldatava ja hooldajaga sõlmib linnavalitsus lepingu. Hooldajatoetuse maksmine toimub igal kalendrikuul. Linnavalitsuse korraldusega määratud hooldajatoetus laekub hooldamist osutava isiku arveldusarvele. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse kui hooldaja ei ole täitnud lepingulisi kohustusi, hooldaja või hooldusteenust vajav isik on avaldanud kirjalikult soovi hooldamise lõpetamiseks, hooldusteenust vajava isiku hooldekodusse paigutamisel või elukoha muutumisel ning hooldatava või hooldusteenust osutava isiku surma korral., samuti 3-18 aastast last hooldava vanema tööle asumisel.

Alates 1. juulist 2006 maksab Saue Linnavalitsus hooldajate eest, kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni, sotsiaalmaksu. Neile hooldajatele tagatakse ravikindlustus. Hooldajad, kes asuvad tööle või lõpetavad töötamise ning kellele määratakse pension või lõpetatakse töövõimetuspensioni maksmine, palume sellest teavitada 10 päeva jooksul Saue Linnavalitsust. Hooldaja määramiseks tuleb pöörduda Saue Linnavalitsuse poole kirjaliku avaldusega (blanketid saadaval linnavalitsuses ja Saue linna koduleheküljel). Samuti tuleb esitada hooldaja ja hooldatava isikut tõendav dokument ning hoolt vajava isku kohta arstliku ekspertiisikomisjoni otsus puude raskusastme määramise kohta, puudega lapse puhul ka rehabilitatsiooniplaan. Hooldaja määratakse linnavalitsuse korraldusega. Korralduse väljavõtted ning lepingud saavad kõik osapooled allkirjastatult.

Kõikide probleemide ja küsimustega hooldamise osas palume pöörduda sotsiaalabispetsialisti Meeli Kallas’e poole telefonil 6 790 176 e-post: [email protected] .

Nõustamisteenus Nõustamisteenust osutavad:

- psühholoog Inge Tael. Teenuse hind on 25,57 EUR/h. Registreerimine: tel 56647973.

- psühhiaater-psühhoterapeut Petra Poolamets. Teenuse hind on 25,57 EUR/h.. Registreerimine tel 56240755

Vähekindlustatud isikutele registreerimine nõustamisteenusele Saue Linnavalitsuses tel 6790 174, 6790 196.

Maamaksusoodustus represseeritutele ja üksikutele üle 70-aastastele isikutele.

Maamaksust vabastatakse ja maamaksusoodustused määratakse linnavalitsuse korraldusega esitatud kirjaliku avalduse alusel.

Vihjed ja ettepanekud antud lehekülje sisu kohta saata meiliaadressil [email protected]

Kasulikud lingid sotsiaalhoolekandes, tööportaalid

Kalli-kalli Lastehoid OÜ (lapsehoiuteenuse osutaja Saue linnas)

Happiness OÜ (lapsehoiuteenuse osutaja Saue linnas)

Lustila OÜ (lapsehoiuteenuse osutaja Saue linnas)

Naerupall OÜ (lapsehoiuteenuse osutaja Saue linnas)

Tervist toetavate tegevuste andmebaas /Terviseinfo.ee/ Tasuta õigusabi portaal. Jurist aitab

Interaktiivne tööalane nõustamiskeskkond www.tugi.ee

Perekeskus SINA JA MINA

SA Väärtustades Elu

Tööportaal- CV Online

Töötukassa

Tööportaal-CV keskus

Astangu Rehabilitatsioonikeskus

Töö ja koolituse portaal erivajadusega inimestele

Eesti Haigekassa

Sotsiaalministeerium

Sotsiaalkindlustusamet

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Tervise Abi OÜ

Invaru

Inkotoodete müük

Kohtud. Abiks kohtusse pöördumisel

Vihjed ja ettepanekud antud lehekülje sisu kohta saata meiliaadressil [email protected]