DOCSLIB.ORG

Sotsiaalteenused Kohalikes Omavalitsustes

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Sotsiaalteenused Kohalikes Omavalitsustes SOTSIAALTEENUSED KOHALIKES OMAVALITSUSTES KEILA LINN Keila koduleheküljelt Sotsiaal ja tervishoid, sealt edasi Keila Sotsiaalkeskus, sealt edasi teenused: Nõustamisteenus I TEENUSE SISU NÕUSTAMISTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Sotsiaalsete probleemide tekkimise ennetamine ning isikute abistamine juba tekkinud probleemide lahendamisel. Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 1 aluseks olevad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 lg 1 Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010“Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017 Teenuse sisu Informatsiooni jagamine Keilas pakutavate sotsiaaltoetuste ja - kirjeldus teenuste kohta. Info jagamine kliendi võimaluste, õiguste ja tagajärgede kohta võimaldamaks kliendil teha valikuid. Abi teenuste leidmisel ja saamisel/suunamisel väljaspool sotsiaalkeskust. Abi osutamine dokumentide vormistamisel: Pensioniametile, Arstliku Ekspertiisi Komisjonile, Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, teistele ametiasutustele oma pädevuse piirides. Teenuse sihtgrupp Isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn või kelle lähedased elavad Keila linnas. Teenuse osutamise Ei ole määratletud. Pikema kestvusega nõustamiste tarbeks lepitakse kokku maht mõlemale osapoolele sobiv aeg. II TEENUSE OSUTAMINE Protseduurid Esmase nõustamise saamiseks pöördub isik infosekretäri poole. teenuse saamiseks, Nõustamine toimub juhtumitöö alusel, vajadusel suunatakse edasi aruandlus. teise töötaja juurde. Kord aastas kokkuvõte Keila Linnavalitsusele nõustatavate arvu kohta. Nõuded Teenust osutatakse juhtumikorralduslikul meetodil. Sotsiaalnõustamist osutav töökorraldusele, töötaja teeb koostööd juhtumisse puutuvate ametkondadega. koostööle Nõuded Nõustamist osutatakse sotsiaalkeskuses, telefoni ja e-kirja teel tööpäeviti. keskkonnale, ruumidele Teenuse Keila linna elanikele on nõustamine tasuta. Tasuda tuleb dokumentide finantseerimise paljundamise ja postikulu eest, juhul kui dokumente ei vormistata põhimõtted sotsiaalkeskuse teenustele suunamiseks. Kooskõlastatult isiku elukohajärgse linna- või vallavalitsusega osutatakse nõustamisteenust isikutele väljaspoolt Keila linna. Teenuse hind teistele omavalitsustele määratakse Keila Linnavalitsuse korraldusega. III TEENUSE OSUTAJA Nõuded personalile Kutsealase ettevalmistusega töötaja, kes omab ülevaadet sotsiaalvaldkonna seadusandlusest. Töötaja mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Teab oma vastutust klientide delikaatsete isikuandmete turvalise käitlemise eest. Koduhooldusteenus I TEENUSE SISU KODUHOOLDUSTEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Isiku abistamine kodus, et aidata kaasa elukvaliteedi säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ning väljaspool kodu. Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus § 26 lg 1 p 6 aluseks olevad Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 6 õigusaktid Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 “Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila LvK määrus nr. 11, 18.06.2010 "Hoodluse seadmise ja hooldaja määramise kord Keila linnas" Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017 Teenuse sisu Kõrvalist abi vajava vanuri või puudega inimese abistamine igapäevasel kirjeldus toimetulekul kodus ning asjaajamisel väljapool kodu, vastavalt kliendi ja sotsiaalkeskuse vahelisele kokkuleppele. Abi kliendi kodus: eluruumide korrastamine ja kütmine; riiete ja jalanõude hooldus; pesemine ja hügieenitoimingud; vestlus ja teabe edastamine. Koduabi ei sisalda abistamist remondi- ja aiatöödel. Abi väljaspool kliendi kodu: toiduainete ja majapidamistarvetega varustamine; abistamine maksete tasumisel; ravimitega varustamine ja arstiabi korraldamine ühekordsetel asjaajamistel; muude sotsiaalteenuste vahendamine (transport, toitlustamine jms.). Teenuse sihtgrupp Eakad ja puudega inimesd, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn. Teenuse osutamise Ühele isikule 2-10 tundi nädalas. maht II TEENUSE OSUTAMINE Protseduurid Isiku või tema esindaja avaldus sotsiaalkeskuse juhatajale. teenuse saamiseks, Leping hooldustöötaja ja kliendi vahel. aruandlus, Tasulise teenuse korral leping teenuse tellija ja sotsiaalkeskuse vahel. dokumendid. Hoolduspäevik, kuhu hooldustöötaja teeb sissekande iga külastuskorra kohta. Hooldusplaan, mis vaadatakse koos kliendiga üle kaks korda aastas. Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile. Nõuded Koduhooldustööd koordineerib avahooldusspetsialist, teenust osutavad töökorraldusele, hooldustöötajad. Hooldustöötaja teeb koostööd teiste sotsiaaltöö koostööle spetsialistidega ning tervishoiuasutustega lähtudes kliendi vajadustest. Nõuded Teenust pakutakse kliendi kodus. Sotsiaalkeskus kindlustab hoodlustöötaja keskkonnale, vajalike töövahenditega. Teenus ei sisalda kliendile vajalike hooldus- ja ruumidele/ abivahenditega varustamist. vahenditele. Teenuse Isik, kellel puuduvad seaduslikud järeltulijad saavad teenust tasuta. finantseerimise Teenust finantseeritakse Keila linna eelarvest. Seaduslikke järeltulijaid põhimõtted omavatele klientidele on teenuse tasuline, mille suuruse kehtestab Keila linna volikogu. III TEENUSE OSUTAJA Nõuded personalile Töötaja on kutsealase ettevalmistusega. Mõistab kutseala eetilisi põhimõtteid ja tegutseb neist lähtuvalt. Oskab suhelda kliendi, tema pere ja lähedastega. Rakendab ergonoomika põhimõtteid. Teab oma vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest ning tegutseb vastavalt olukorrale. Igapäevaelu toetamise teenus I TEENUSE SISU IGAPÄEVAELU TOETAMISE TEENUS Teenuse osutamisel lähtume sotsiaalteenuste kvaliteedisüsteemist EQUASS Assurance, mille eesmärgiks on teenuse arengu ja kvaliteedi pidev hindamine. Teenuse kirjeldus kuulub ülevaatamiseks koos töötajatega üks kord aastas. Teenuse eesmärk Inimese parim iseseisev toimetulek, igapäevaelu- ja tööoskuste toetamine ning tema pereliikmete nõustamine. Teenuse osutamise Sotsiaalhoolekande seadus aluseks olevad Sotsiaalministri määrus nr. 5, 09. 01.2008 ”Psüühilise erivajadusega inimeste õigusaktid hoolekandeteenustele esitatavad kohustuslikud nõuded ja teenuste osutamise kord” Keila LvK määrus nr. 3, 29.01.2002 Keila LvK määrus nr. 4, 31.01.2006 "Riigieelarvest eraldatud vahenditest täiendava sotsiaaltoetuse maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimused ning kord" Keila LvK määrus nr. 5, 20.02.2010 ”Keila Sotsiaalkeskuse põhimäärus” Keila Sotsiaalkeskuse arengukava 2012-2017 Teenuse sisu Teenus sisaldab järgmisi tegevusi: kirjeldus Rehabilitatsioonile orienteeritud tegevustesse kaasamine. Nõustamine puudest tulenevate igapäevaelu probleemide lahendamisel. Igapäevaelu oskuste arendamine (eelarve koostamine ja selle järgimine, vajadusel saatmine pangas, sisseostude sooritamisel) Sotsiaalsete suhete ja kontaktide loomine ning arendamine. Nõustamine tööhõivealastes küsimustes ja kaasamine töösarnasesse tegevusse. Aja planeerimine, vaba aja sisustamine. Osalemine päevakeskuses ja ringides. Juhendamine asjaajamistel ametiasutustes, üldiste avalike teenuste kasutamisel, uutes koduvälist liikumist nõudvates olukordades. Pereliikmete ja lähedaste nõustamine, toetamine. Eneseabigruppide tegevuses osalemise toetamine. Tervisliku seisundi jälgimine, vajadusel saatmine perearsti või psühhiaatri konsultatsioonidel. Teenuse sihtgrupp Psüühilise erivajadusega keskmise, raske või sügava puudega tööealised isikud. Teenuse osutamise Teenust osutatakse isikule psühhiaatri suunamiskirja ja/või maht rehabilitatsiooniplaani alusel, milles on määratletud teenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks soovitatavad tegevused, ülesanded ning teenuse soovitatav maht. Teenusele suunatud isiku rehabilitatsiooniplaan peab sisalduma ka tema isiklikus toimikus. Teenust osutatakse rehabilitatsiooniplaani alusel või igapäevaelu toetamise plaanis sätestatud ulatuses. Suunamine igapäevaelu toetamise teenusele antakse kuni 5 aastaks. II TEENUSE OSUTAMINE Protseduurid Isiku või tema seadusliku esindaja kirjalik taotlusavaldus teenuse saamiseks, Sotsiaalkindlustusametile koos vajalike lisadokumentidega (isikut aruandlus. tõendava dokumendi koopia, eriarsti saatekiri/perearsti tõend, vajadusel koopia kohtumäärusest isiku esindatuse kohta). Rehabilitatsioonitsükli läbimiseks esitab teenuse osutaja hinnangu nimetatud teenuse vajalikkuse kohta isikule, teenusele suunamise soovituse ja teenuse kestvuse, mille on kinnitanud Sotsiaalkindlustusamet. Rehabilitatsiooniasutuse poolt koostatud isiku, rehabilitatsiooniplaan või eriarsti (psühhiaatri) saatekiri, kus on märgitud isikule nimetatud teenuse vajadus ja maht. Rehabilitatsiooniplaani või Sotsiaalkindlustusameti teenusele suunamise otsusega pöörduda sotsiaalkeskuse/teenuse osutaja poole. Üks kord aastas esitab sotsiaalkeskus aruande Sotsiaalministeeriumile.
Load more

Recommended publications
  • Here in 2017 Sillamäe Vabatsoon 46% of Manufacturing Companies with 20 Or More Employees Were Located
    Baltic Loop People and freight moving – examples from Estonia Final Conference of Baltic Loop Project / ZOOM, Date [16th of June 2021] Kaarel Kose Union of Harju County Municipalities Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Baltic Loop connections Baltic Loop Final Conference / 16.06.2021 Strategic goals HARJU COUNTY DEVELOPMENT STRATEGY 2035+ • STRATEGIC GOAL No 3: Fast, convenient and environmentally friendly connections with the world and the rest of Estonia as well as within the county. • Tallinn Bypass Railway, to remove dangerous goods and cargo flows passing through the centre of Tallinn from the Kopli cargo station; • Reconstruction of Tallinn-Paldiski (main road no. 8) and Tallinn ring road (main highway no. 11) to increase traffic safety and capacity • Indicator: domestic and international passenger connections (travel time, number of connections) Tallinn–Narva ca 1 h NATIONAL TRANSPORT AND MOBILITY DEVELOPMENT PLAN 2021-2035 • The main focus of the development plan is to reduce the environmental footprint of transport means and systems, ie a policy for the development of sustainable transport to help achieve the climate goals for 2030 and 2050. • a special plan for the Tallinn ring railway must be initiated in order to find out the feasibility of the project. • smart and safe roads in three main directions (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) in order to reduce the time-space distances of cities and increase traffic safety (5G readiness etc). • increase speed on the railways to reduce time-space distances and improve safety; shift both passenger and freight traffic from road to rail and to increase its positive impact on the environment through more frequent use of rail (Tallinn-Narva connection 2035 1h45min) GENERAL PRINCIPLES OF CLIMATE POLICY UNTIL 2050 / NEC DIRECTIVE / ETC.
    [Show full text]
  • The Baltic Republics
    FINNISH DEFENCE STUDIES THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1994 Finnish Defence Studies is published under the auspices of the National Defence College, and the contributions reflect the fields of research and teaching of the College. Finnish Defence Studies will occasionally feature documentation on Finnish Security Policy. Views expressed are those of the authors and do not necessarily imply endorsement by the National Defence College. Editor: Kalevi Ruhala Editorial Assistant: Matti Hongisto Editorial Board: Chairman Prof. Mikko Viitasalo, National Defence College Dr. Pauli Järvenpää, Ministry of Defence Col. Antti Numminen, General Headquarters Dr., Lt.Col. (ret.) Pekka Visuri, Finnish Institute of International Affairs Dr. Matti Vuorio, Scientific Committee for National Defence Published by NATIONAL DEFENCE COLLEGE P.O. Box 266 FIN - 00171 Helsinki FINLAND FINNISH DEFENCE STUDIES 6 THE BALTIC REPUBLICS A Strategic Survey Erkki Nordberg National Defence College Helsinki 1992 ISBN 951-25-0709-9 ISSN 0788-5571 © Copyright 1994: National Defence College All rights reserved Painatuskeskus Oy Pasilan pikapaino Helsinki 1994 Preface Until the end of the First World War, the Baltic region was understood as a geographical area comprising the coastal strip of the Baltic Sea from the Gulf of Danzig to the Gulf of Finland. In the years between the two World Wars the concept became more political in nature: after Estonia, Latvia and Lithuania obtained their independence in 1918 the region gradually became understood as the geographical entity made up of these three republics. Although the Baltic region is geographically fairly homogeneous, each of the newly restored republics possesses unique geographical and strategic features.
    [Show full text]
  • Estonian Ministry of Education and Research
    Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Estonian Ministry of Education and Research LANGUAGE EDUCATION POLICY PROFILE COUNTRY REPORT ESTONIA Tartu 2008 Authors: Language Education Policy Profile for Estonia (Country Report) has been prepared by the Committee established by directive no. 1010 of the Minister of Education and Research of 23 October 2007 with the following members: Made Kirtsi – Head of the School Education Unit of the Centre for Educational Programmes, Archimedes Foundation, Co-ordinator of the Committee and the Council of Europe Birute Klaas – Professor and Vice Rector, University of Tartu Irene Käosaar – Head of the Minorities Education Department, Ministry of Education and Research Kristi Mere – Co-ordinator of the Department of Language, National Examinations and Qualifications Centre Järvi Lipasti – Secretary for Cultural Affairs, Finnish Institute in Estonia Hele Pärn – Adviser to the Language Inspectorate Maie Soll – Adviser to the Language Policy Department, Ministry of Education and Research Anastassia Zabrodskaja – Research Fellow of the Department of Estonian Philology at Tallinn University Tõnu Tender – Adviser to the Language Policy Department of the Ministry of Education and Research, Chairman of the Committee Ülle Türk – Lecturer, University of Tartu, Member of the Testing Team of the Estonian Defence Forces Jüri Valge – Adviser, Language Policy Department of the Ministry of Education and Research Silvi Vare – Senior Research Fellow, Institute of the Estonian Language Reviewers: Martin Ehala – Professor, Tallinn University Urmas Sutrop – Director, Institute of the Estonian Language, Professor, University of Tartu Translated into English by Kristel Weidebaum, Luisa Translating Bureau Table of contents PART I.
    [Show full text]
  • Mr Jüri Alasi (Nomine Consult), Introduction to Keila Vision
    KEILA HYDROGEN VISION Jüri Alasi MSc Partner, Sales Director at Nomine Consult WEBINAR: Hydrogen - Driver of the Estonian (green) future 14 April 2021 ABOUT THE ASSIGNMENT: ABOUT THE CONSULTANT: o Nomine Consult was contracted in november 2020 o Estonian-Lithuanian privately owned international by City of Keila for preparing Keila hydrogen vision independent advisory company with 25 professionals in document; Estonia and Lithuania; o Assignment was co-financed by the Embassy of o 27 years successful consulting, advisory and owner’s Netherlands in Tallinn; engineering history in Estonia and 15 years in Lithuania; o Report was prepared by Nomine Consult consultants Raido Nei and Linda Sakala; o Nomine Consult OÜ in Tallinn with staff of 12; o Prof. Acad. Enn Lust was consulting the preparation o Nomine Consult UAB in Vilnius with staff of 13; of the vision document; o Business areas: o Mr Petrus Postma (sustainability expert from the ▪ Energy advisory; Netherlands) was commenting the Report; ▪ Environmental advisory; ▪ Owners engineering and project management services; ▪ Greenhouse gases emission verification services. 14.04.2021 2 THE OBJECTIVE Keila is developing city with attractive location nearby Tallinn, by high density international cargo traffic road to Paldiski ports. Keila is interested in innovative solutions and the improvement of the living and working environment in order to attract more people to live and work here. Keila wants to be a pilot region in Estonia for the development and application of green hydrogen technology in transport, energy, and industrial processes as it sees great perspective in stimulating local economic development as well as contributing to national environmental and climate policy goals.
    [Show full text]
  • Rail Baltica Global Project Cost- Benefit Analysis Final Report
    Rail Baltica Global Project Cost- Benefit Analysis Final Report 30 April 2017 x Date Table of contents Table of contents ........................................................................................................................ 2 Version ...................................................................................................................................... 2 1. Terms and Abbreviations ...................................................................................................... 3 2. Introduction ........................................................................................................................ 5 2.1 EY work context ................................................................................................................ 5 2.2 Context of the CBA ............................................................................................................ 5 2.3 Key constraints and considerations of the analysis ................................................................ 6 3. Background and information about the project ....................................................................... 8 3.1 Project background and timeline ......................................................................................... 8 3.2 Brief description of the project ........................................................................................... 9 4. Methodology ....................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lastejooksude Tähestikuline Lõpuprotokoll
    XVII Holstre-Paistu jooks 29. august 2017 Paistus Lastejooksude tähestikuline protokoll Distants : 800 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 1 Randon Asu 2009 Tallinn Kadrioru Saksa Gümn. 2 Ken Helimets 2008 Paistu Paistu Kool 3 Asmo Jaanisoo 2010 Paistu AKG Kool 4 August Jaanisoo 2006 Paistu Lahmuse Kool 5 Uku Martin Järve 2009 Uusna Kalmetu Põhikool 6 Emil Kaigas 2010 Viljandi 7 Indrek Kannel 2009 Tartu Karlova Kool 8 Kaur Kannel 2010 Viljandi vald Heimtali Põhikool 9 Märt Kannel 2008 Viljandi vald Heimtali Põhikool 10 Kairit Kannel 2005 Viljandi vald Heimtali Põhikool 11 Jacob Kasemaa 2007 Viljandi Jakobsoni Kool 12 Kristjan Maiste 2006 Viljandi Jakobsoni Kool 13 Melissa Metsvahi 2006 Soome Raiakylän Koulu 14 Steven Mõttus 2009 Paistu Paistu Kool 15 Martin Nõmm 2007 Harjumaa Laagri Kool 16 Uku Orav 2009 Viljandi Jakobsoni Kool 17 Elerin Peltser 2005 Viljandi Viljandi Paalalinna kool 18 Kert Piirak 2008 Viljandi Jakobsoni Kool 19 Joonas Pirksaar 2007 Peedu Elva Gümnaasium 20 Andre Põder 2008 Viljandi Kesklinna Kool 21 Rikko Riiner 2007 Paistu Paistu Kool 22 Kenneth Salme 2007 Sultsi Paistu Kool 23 Kairo Salme 2005 Sultsi Paistu Kool 24 Karolina Soopa 2006 Paistu Paistu Kool 25 Andero Vilper 2008 Paistu Paistu Kool Distants : 400 m Eesnimi Perenimi Sünniaasta Elukoht Lasteaed/Kool 26 Robin Asu 2015 Tallinn 27 Kätlin Bogatenkov 2006 Paistu küla Viljandi Jakobsoni Kool 28 Kaisa Eismann 2008 Saarepeedi Saarepeedi Kool 29 Ron Helimets 2015 Paistu küla Paistu lasteaed 30 Mariin Hubel 2010 Viljandi vald Kesklinna Kool 31 Gemma
    [Show full text]
  • Ethic Contact
    Annika Hussar, Estonia 519 Changes in Naming Patterns in 19th Century Estonia. Discarding the Names of Parents and Godparents Annika Hussar Estonia Abstract There were extensive changes in names and naming patterns during the 19th century. In Estonia, in addition to other significant changes, the names chosen for children were less and less influenced by the surrounding community. In other countries, the practice of giving children their godparents’ name has been researched by Smith-Bannister (1997); Garðarsdóttir (1999); Hacker (1999); Sangoï (1999); and van Poppel, Bloothooft, Gerritzen, and Verduin (1999). Social relationships played a far bigger role in the city than in the rural areas; thus the tradition of giving children their godparents’ names was preserved better in the cities. The parents’ choice was not regulated by the Lutheran church either. In Estonia, the practice of giving children double names spread only at the end of the 19th century; thus the emergence of modern names removed the names of the parents, grandparents and godparents from usage, especially in the case of girls’ names. *** For three to four hundred years, until mid-19th century, Estonians had been using names that the Germans had imported during Christianization. These Christian names were adopted in the 14th to 16th centuries (Rätsep 1982). The adopted Low German names were either already phonotactically suitable to the Estonian ear or they were adapted in their usage. The size of the stock of names used during that time was small. Researchers have pointed to the fact that between the 16th to 18th centuries and the first half of the 19th century there were indeed few names used, especially female names.
    [Show full text]
  • Tree-Ring Dating in Estonia
    University of Helsinki Faculty of Science Department of Geology View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by Helsingin yliopiston digitaalinen arkisto TREE-RING DATING IN ESTONIA ALAR LÄÄNELAID HELSINKI 2002 Doctoral dissertation to be defended in University of Helsinki, Faculty of Science To be presented, with the permission of the Faculty of Science of the University of Helsinki, for public criticism in Auditorium E204, Physicum, Kumpula, Gustaf Hällströmin katu 2, University of Helsinki, on November 29th, at 2 o'clock in the afternoon. Custos: Prof. Matti Eronen, Department of Geology, Faculty of Science of University of Helsinki, Finland Opponent: Prof. Dieter Eckstein, Institute for Wood Biology of University of Hamburg, Germany Reviewers: Dr. Tomasz Wazny, Dendrochronological Laboratory, Faculty of Conservation and Restoration of Academy of Fine Arts, Warsaw, Poland Prof. Olavi Heikkinen, Department of Geography of University of Oulu, Finland © Alar Läänelaid, 2002 Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Tiigi 78, Tartu 50410 ISBN 9985–78–740–4 Tellimus nr. 488 2 CONTENTS LIST OF ORIGINAL PUBLICATIONS ...................................................... 4 PREFACE ..................................................................................................... 5 1. INTRODUCTION ................................................................................... 6 1.1. What is tree-ring dating? .................................................................. 6 1.2. Briefly about the
    [Show full text]
  • Take a Pilgrimage in West Harjumaa the Westward Routes Across
    Take a pilgrimage in West Harjumaa The westward routes across Harjumaa are to be recommended, and run mainly away from major highways, allowing anyone using them to enjoy the full beauty of Harjumaa, its nature and its various cultural sights. West Harjumaa is especially rich in manors, but it also has a good many new urban areas. The view when leaving Tallinn is of an entire shoreline featuring an impressive limestone bank, which alternates with beautiful sandy beaches in Vääna-Jõesuu, Keila-Joa, Kloogaranna, Lohusalu and Laulasmaa. Due to the fact that the aim of the pilgrimage is to introduce the beautiful shrines of Harjumaa, we will not take the trail that runs along the shoreline. PILGRIMAGE ROUTES IN WEST HARJUMAA ROUTE Tallinn (Viru Square) - Keila - Paldiski - Padise - Harju-Risti - Riisipere - Hageri - Tallinn Tallinna The pilgrimage to Harjumaa starts from Tallinn and heads off towards the city of Keila. You can go there by train, bike or on foot, and if these options are not suitable for you, all of the shrines can be accessed by car, although you might miss an interesting natural or cultural sight if you take the car and drive along the highways. If you start your pilgrimage on a bike, you must first take Paldiski Road to the Haabersti roundabout. You can also use public transport, using trolleybus No. 6 from the city centre or No. 7 from Balti Jaam railway station. To the left from the roundabout is the Õismäe residential area. To begin to leave the city, you have to take the Paldiski road, to the right of which is Lake Harku.
    [Show full text]
  • (Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 03.06.2019 määruse nr 27 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • 2015 Yb En Eur.Pdf
    CONTENTS Information to the Shareholders 3 Address by the Chairman of the Supervisory Board The Success is Based on Good Business Insight 4 Address by the Managing Director/ceo Changes are the Precondition for Development 6 Organisation 8 Overview of the Economic Environment 9 Year 2015 11 Business Results 13 Business Segments 19 Other Financial Investments 31 Personnel 33 Investments and Development 36 Quality Management and Environmental Policy 39 Corporate Target for 2016 42 Share and Shareholders 43 Corporate Governance 48 Social Responsibility and Charity 53 Information About the Supervisory and Management Boards 55 Please find the year 2015 audited annual report of as Harju Elekter here 57 INFORMATION TO THE SHAREHOLDERS Annual General Meeting Dividends The AGM of shareholders The Management Board of Harju Elekter makes of Harju Elekter will take place a proposal to pay a dividend of € 0.05 per share for the financial year 2014. The list of shareholders on April 28, 2016 at 10 a.m. who are entiteles to dividends will be closed on at the hall of the Keila Culture May 12, 2016 at 11.59 p.m. The dividends will be Centre, Keskväljak 12, Keila. transferred to the bank accounts of shareholders on May 17, 2016. The Publication of Financial Reports in 2016 Contact for Investors Harju Elekter informs you that in the year 2016, After their release through the stock exchange MOONIKA VETEVOOL the consolidated financial results of AS Harju information system all Harju Elekter’s announ- Corporate communication Elekter will be published as follows: cements are also available on company’s and investor relations manager Tel +372 671 2761, internet homepage at http://www.harjuelekter.ee.
    [Show full text]
  • There Are Many Churches and Chapels That Are of Interest in the Eastern Part of Harju County, Which All Pilgrims Should Take a Look At
    There are many churches and chapels that are of interest in the eastern part of Harju County, which all pilgrims should take a look at. The routes are recommended, and largely run away from major highways, allowing visitors the enjoyment of Harjumaa’s beautiful sights, all of its natural and cultural sights and its fishing villages and new settlements, life on mainland and life on small islands. The choice of transport is up to the pilgrim. You can travel on foot or by bicycle. There are places that you can reach by train. The most convenient option is to travel by car, but the areas around the capital have a good network of cycle and pedestrian tracks which is excellent for travelling by bicycle. PILGRIMAGE ROUTES IN EAST HARJUMAA ROUTE Tallinn-Viru Square - Viimsi Peninsula - Maardu - Jõelähtme Municipality - Kuusalu Town - Leesi & Juminda Peninsula - Loksa City - Viinistu Village - Raasiku Town - Pikva Village - Kose Town - Jüri Town - Kostivere - Tallinn Tallinn The pilgrimage to Harjumaa starts in Tallinn, and first of all we recommend heading towards Viimsi Peninsula. You can take bus No. 1 from the bus terminal in Viru Keskus in the heart of Tallinn or go by bicycle, on foot, or by car. When you start your journey, you will first have to use Pirita Road to reach the small town of Haabneeme, and thereafter you travel towards Püünsi. If you travel by bicycle, you can use the bicycle and pedestrian track. The entire Viimsi Peninsula is covered with bicycle and pedestrian tracks and the peninsula is very safe to travel around.
    [Show full text]