DOCSLIB.ORG

Piimasaaduste Vüveo Kontrolljaama Teated

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Piimasaaduste Vüveo Kontrolljaama Teated pMHBMNM "!(!J''(| ri Piimasaaduste vüveo #) kontrolljaama teated V Nr. 11 9 November 1925 a. • '#1 Cf ,v. B :' »;}};iHi{|>.i!BiMi!!!i^ «>!|!ini§ ®5t Teated või hindamise üle 1. novembrist — 1. detsembrini 1925 a. --•-• — Piimatalitus Kuu ! E — *— — Eksportöör i -^ päev > ! v) — V Märkus Nr. Nimi 4= 1 3 « <ü «C | ^ ja > nov. | ; 2 48 M. Magdaleena P.K.Estonia 712 14,5 » 103 Lustivere » 812 14,0 » 79i Avanduse » 512 11,6 n 207! Kuigatsi „ 7 12 14,0 „ 2071 „ 612 13,2 )! 2911 Anija i) 812 12,3 )) 14 Räpina » 612 16,0 )) 14i „ 612 14,0 1) 362 Vastsemõisa » 612 15,7 » 362 » >i 6 12 15,3 » 159 Suurejõe n 6 12 13,3 „ •159 » » 6 12 13,0 n 340 Kehtna » 6 12 14,4 )) 10 T. Jõesuu „ 7 12 13,3 » 10 . H » 8 12 13,8 » 245 Are n 7 12 14,4 )) 245 » n 8 12 14,7 » 9 K. Jaani » 8 12 14,6 )) 101 Tõhela n 6 12 15,1 )) 101 » 7) 6 11 16,5 )J 270 Kose n 8 12 14,0 . M 17 Ambla n 10 12 13,8 1 17 ' n »> 10 11 /* 11,7 mS n 18 Imavere n 1012 13,9 n 18 » » 6 12 12,5 JJ 18 » » 6 12 13,8 » 28 Selja 9 12 12,8 • — 5S5S5 Piimatalitus 0 E 0 Kuu Eksportöör päev > aj Märkus Nr. II i m. ! cuC id .Q > nov. 2 28 Selja P.K. Estonia 9 12 13,0 n 34 Võhma // 9 12 14,6 II 63 Mäksa // 4 12 13,9 i // 199 Padu // 7 11 12,6 II 175 Udeva II 4 105/« 13,4 u 323 I. Alutaguse II 7 117a 14,3 n 336 Järvakandi , " • 7 11 13,1 II II 250 Madara 4 ll]/ö 15,4 - n 125 S. Tammiste n 6 11 Va 14,0 II il 254 Kalmetu 8 ll2/3 14,1 II 325 Uulu n 7 12 15,1 ir 325 » II 8 12 14,2 II 225 Sikana II 7 11 11,3 II 261 Kaarli II 3 107s 16,0 II 252 O-ü. „Tartu" II 6 12 16,0 II 252 » II 6 12 16,0 it 57 Porkuni II 6 12 10,5 li 216 H. Kabala ii 6 1073 13,0 ii 351 Varbla II . 6 11 14,4 li 192 Koonga // 6 1073 11,6 il ' II 342 Purhbioja 4 9 — terav hapu, Jaht.v. li 164 Antsla II 4 10'/2 13,3 il 202 Märjamaa II 4 11 14,0 il 369 Kõrgesilla II 3 10 11,2 i/ \ 243 Kunda - II 3 107a 15,3 il 307 Kähri II 3 10 12,7 II : U 276 Meremäe 3 9 — terav hape. II il, 371 Loosi 3 10 13,0 II II 420 Leevaku 2 lOVs 12,5 II II 366 Sõrve 2 10 13,0 II il 407 Ellamaa 2 1073 15,3 n il 347 Taili II 2 1073 14,5 II II 348 Hageri 2 lOVs 13,0 II II 238 K. Arusaare 2 10 13,8 •• II II 388 Veltsa 2 10 12,3 II l il 233 Perila 2 10 /s 14,2 , ,— Pii mata litus * 1 r-' Kuu Eksportöör 1 ^ päev > i to "2 Märkus Nr. Nimi Iž5 >V nov. 1 2 302j Sänna P. K.Estonia 1 10 112,6 ii 368 Kõljala » 1 10 !ll,0 II 402 Salme . » 1 10V2 12.6 ii 193j Langsaare !) 1 10 11,3 n 426| V.Massu » 5 102/a 13,4 ii 233j Perila n 3 10Va 12,3 ebapuhas maitse. n 120 Kivijärve . il 2 9 | ~ II 364 Rannu » 1 10 11,4 II 281 Ridu il 3 10V8{17,6 II 380 Rahnoja )> 5 11 J13.9 II 322! Purdi )i 6 11 H3.0 3 263 01. Tääksi E. P. T. U. 11 12 12,6 13,0 II 411 Kadrina n 2 W/Q 15,2 II 185 Mäe Murati » 1 11 11,6 II 303 Kolga » 3 IOVB 10,4 2 II 374 Palmse » 6 11 /8 13,4 " » 117 Tr. Avispea » 8 IOVB 13,8 n 297 Võhandu » 4 11 12,0 II 283 Varbola » 6 12 14,7 n 244 Kärstna u 9 12 12,8 II 341 Lõõla „ 3 10'/3 10,0 II 282 Pöide P.K.Estonia 7 117a 14,2 2 II 332 Rapla » 6 ll /a 14,7 II 85 R. Antsla , II 6 IV/i 14,3 II 85 )> » 6 12 15,0 II 95 Nadalama )) 5 IV lt 13,2 II 255 Porkuni n 4 IVI* 13,2 II 235 L. Lokuta » 7 12 14,5 II 86 Keskmeierei » 10 12 12,5 II 79 Avanduse )) 11 12 12,3 12,3 II 331 Kloostri II 811 14,4 II 291 Anija ii 6J12 12,4 II 291 n » 6112 13,0 II 108 Esna n 5 ,12 12,3 8 - i fc o Pürnata litus ! E i -X Kuu Eksportöör <U Märkus > i w — 0) päev Nr. Nimi K \iC xi > | — nov. i 3 134 Salla P. K. Estonia 9 12 13,0 • - • . J! 17 Ambla „ 9 12 11,8 )) 135 Õisu j) 9 12 14,4 )) 242 Alliku H 5 12 14,0 H 12 S. Jaani ii 10 12 14,6 » 12 » n 10 12 15,3 n 17 Ambla „ 9 12 12,8 2 n 105 Kullamaa „ 7 ll /a 14,6 mage. » 105 j) » 7 12 15,8 ,, M 23 Albu » 8 12 15,3 » » 23 ii H 8 12 14,3 » 319 Kadrina » 10il2 15,5 ii 319 » » 6 12 15,7 i) 319 » i) 6 12 15,3 » 326 Taali 11 » 6 12 15,2 » 262 Väätsa ji 5 11 13,6 » 264 A. Sarja » 5 12 14,0 H 424 Kaisma „ 6 12 - 14,8 , n 256 V. Kariste » 3 11 13,7 » 32 Paide i> 2 11 Vi 13,0 » 20 Rakvere ii 6 11 Va 12,0 1) 364 Rannu » 5 11- 12,2 > ö n 313 Ääsmäe » 6 ll /e 13,3 » 399 Vaimõisa 1! 4 11 9,0 2 n 233 Perila » 3 ll /s 12,7 n 69 Kursi )) 5 1173 15,3 5 275 Valjala Einpaul 5 12 12,6 » 53 Lota » 5 11 12,0 » 148 Karmu « 8 12 12,7 H 100 J. Jaani n 10 12 13,0 » 313 Seieri » 2 117a 10,5 » 8 Põltsamaa » 15 12 15,0 13,2 H 335 Kaarepere n 16 12 13,6 17,0 )! 329 Pikevere » 10 12 12,2 Piimatalitu5 j E 0 ' Kuu k päev Eksportöör l Märkus Nr. | Nimi Kes bal i flrv > nov. [ 5 329 Pikevere Einpaul 10 12 13,0 ir 95| Nadalama 0 6 12 14,0 u 9! K.-Jaani >! 21 12 14,4 |14,4 14,0 u 146) Puiatu Il 15 12 14,3 • | 15,7 u 156 Loodi II 7 ll2/s 15,2 280| R. Lipa II 6 11V2J13.5 II 418 Kildu II 4 12 !l3,8 II 415i Kernu II 2 117312,4 it 269 Kameri II 5 11 12,4 ti II 140 Kikaoja 7 9 - kirju (erav hapu. II 422 Saare II 4 112/:*! 11,3 II 139 Nursi II 1 10 10,0 II II vfmn ebapuhas 346 Patashevi 1 9 maitse. II 75i Koeru II 16 12 115,5 14,2 il 208 Rääbise II 8 llVs 11,2 il 53 Lota II 5 12 12,8 il 277 Lasva II 6 12 12,1 II 211 Vaabina II 5 IO72 10,0 il 148 Karmu II 8 12 12,5 il 29 Karula II 6 12 12,6 il 350 Nõo II 10 11 Ve 11,5 II II 132 Einpau! 10 1173 15f2 II II 132 ti 9 12 14,7 u 85 R.-Rntsla Gahlnbäck 6 HVs 14,4 II 85 II // 6 12 15,0 II 8 Põltsamaa // 8 12 15,0 II 8 » ir 8 12 14,0 il 84 Jõgeva II 10,12 12,6 ir 84 » II 9'll2/3 13,2 il 66 Härjanurme n 6il2 12,6 ir 66 » II 6|ll2/3 12,0 il 49 Nurmekunda II 7 1173 12,0 -Msaa-s- Piimatalitus . _^o Kuu Eksportöör l päev v Märkus Keskm Ar Nr. liimi bal > nov. i 5 49! Nurmekunda Gahlnbäck 6 12 12,6 0 99! Lahavere ii 6 11 Va 11,7 II 71 E. Peetri » 7 12 13,5 II 43 Luige » 7 107a 13,0 II 38 T. Aesoo !) 4 10 13,5 II 2 114 Roodi )J 5 10 /3 12,7 1/ 379 Pustuski 1) 5 12 15,5 II imar, ebapuhas 410 Kedva >! 4 9 — maitse. n 260 Kaelase !) 6 10Va 15,7 ir 408 Sipa )) 4 10 11,0 II 298 Surju )) 3 10 12,2 II 351 Varbla 1) 7 11 Va 13,9 n 7 Pilistvere „ 9 12 14,3 II 7 ii „ 9 12 14,0 II 7 » » 9 12 13,3 II 7 >! )) 9 12 15,2 II 7 n » 8 10 15,0 petine, terav hapu II 27 K. Kurla )) 8 12 15,8 mage. n 27 n 1) 8 12 15,4 ti II 2 Viljandi » 8 12 13,8 ir 2 f! » 7 12 13,1 n 158 U. Tannasilma )! 7 \V/t 15,6 II 196 Pajusi )) 11 11 15,4 14,4 il 190 Kodasoo JJ 2 10 10,4 il kirju, ebapuhas 318 Viiratsi !> 2 9 — maitse.
Load more

Recommended publications
  • Põdra Asustustihedus, Elupaigakasutus Ja
    ELUSLOODUSEOSAKOND PÕDRA ASUSTUSTIHEDUS, ELUPAIGAKASUTUS JA SESOONSED RÄNDED RAKENDUSUURINGU 3. VAHEARUANNE RAUNO VEEROJA, MARKO KÜBARSEPP, INGA JÕGISALU UURINGUT RAHASTAS SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS. 2016. AASTA PROJEKT 12949 „ULUKIASURKONDADE RAKENDUSUURINGUD“ TARTU 2018 Sisukord Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel ..................................................... 3 Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd ............................................................................. 3 Pabulaloenduse tulemused ............................................................................................... 5 Põtrade elupaigaeelistused seirealadel läbiviidud pabulaloenduste põhjal .................... 11 Põtrade telemeetriline jälgimine ........................................................................................ 18 2017. aastal tehtud eluspüügitööd .................................................................................. 18 Telemeetrilise jälgimisseadmega märgistatud põdrapulli elupaiga suurus ja kasutus ... 19 2 Põdra asustustihedus ja elupaigakasutus püsiseirealadel Üle-Eestilise pabulaloenduse välitööd 2017. aasta kevadel (24. märts kuni 26. mai) viidi kõigil 47-l erineval seirealal läbi hirvlaste talviste pabulahunnikute loendus (joonis 1). Sarnaselt 2016. aasta loendusega läbiti kõikidel seirealadel 8 ruudu kujulist ja 4 km pikkust loendusmarsruuti. Loendused viidi läbi samadel loendusmarsruutidel, mis läbiti ka 2016. aasta kevadel. Läbitud loendus-marsruutide kogupikkus oli 1504 km.
    [Show full text]
  • Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate
    land Article Place Attachment and Its Consequence for Landscape-Scale Management and Readiness to Participate: Social Network Complexity in the Post-Soviet Rural Context of Latvia and Estonia Joanna T. Storie 1,* , Enri Uusna 1, Zane Eglaja¯ 2, Teele Laur 1, Mart Külvik 1, Monika Suškeviˇcs 1 and Simon Bell 1 1 Department of Landscape Architecture, Estonian University of Life Sciences, Kreutzwaldi 56/3, 51006 Tartu, Estonia 2 Department of Geography, University of Latvia, 19 Raina Blvd., LV 1586 Riga, Latvia * Correspondence: [email protected]; Tel.: +371-2-7872380 Received: 14 June 2019; Accepted: 9 August 2019; Published: 13 August 2019 Abstract: This paper uses the tripartite place attachment framework to examine six rural parishes across Estonia and Latvia. Existing analyses/frameworks on participatory processes often neglect the complexity of relationships that rural residents have to their local environments. From a qualitative analysis of face-to-face, semi-structured interviews with case study area inhabitants (23 interviews in Estonia and 27 in Latvia), we depict varying degrees of attachment of individuals to each other and to the place in which they live and their readiness to participate in terms of willingness and ability to participate in a landscape-scale management process. Attachment to the local area was strongest where the social ties were strongest, independent of their sociogeographical features. Social ties were strong where there were good family connections or strong religious or cultural institutions. Taking individual parishes and engaging inhabitants through in-depth interviews using place attachment analysis gives an overall perspective of life in that rural location.
    [Show full text]
  • Jõgeva Maakonnaplaneering
    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
    [Show full text]
  • Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
    Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums.
    [Show full text]
  • Haigekassa Teenust Osutavate Postkontorite Nimekiri Alates 2009
    Haigekassa teenust osutavate postkontorite nimekiri alates 2009 Postkontor Maakond Abja-Paluoja Viljandimaa Adavere Jõgevamaa Aegviidu Harjumaa Ahja Põlvamaa Ahula Järvamaa Akadeemia Harjumaa Alajõe Ida-Virumaa Alatskivi Tartumaa Alavere Harjumaa Alu Raplamaa Ambla Järvamaa Anne Tartumaa Antsla Võrumaa Aravete Järvamaa Ardu Harjumaa Are Pärnumaa Aruküla Harjumaa Aseri Ida-Virumaa Aste Saaremaa Audru Pärnumaa Avinurme Ida-Virumaa Elva Tartumaa Emajõe Tartumaa Emmaste Hiiumaa Essu Lääne-Virumaa Haabneeme Harjumaa Haanja Võrumaa Haapsalu Läänemaa Haava Tartumaa Hageri Raplamaa Hagudi Raplamaa Haljala Lääne-Virumaa Halliste Viljandimaa Hanila Läänemaa Hargla Valgamaa Harku Harjumaa Hellenurme Valgamaa Himmaste Põlvamaa Hulja Lääne-Virumaa Hummuli Valgamaa Häädemeeste Pärnumaa Iidla Ida-Virumaa Iisaku Ida-Virumaa Ilmarise Viljandimaa Ilmatsalu Tartumaa Imavere Järvamaa Juuru Raplamaa Jõesuu Pärnumaa Jõgeva Jõgevamaa Jõhvi Ida-Virumaa Jõõpre Pärnumaa Jäneda Lääne-Virumaa Järva-Jaani Järvamaa Järvakandi Raplamaa Järve Ida-Virumaa Jüri Harjumaa Kaali Saaremaa Kabli Pärnumaa Kadaka Harjumaa Kadrina Lääne-Virumaa Kaisma Pärnumaa Kaiu Raplamaa Kallaste Tartumaa Kambja Tartumaa Kanepi Põlvamaa Karksi-Nuia Viljandimaa Karlova Tartumaa Kehra Harjumaa Kehtna Raplamaa Keila Harjumaa Kernu Harjumaa Kihelkonna Saaremaa Kihnu Pärnumaa Kiili Harjumaa Kiisa Harjumaa Kilingi-Nõmme Pärnumaa Kiltsi Lääne-Virumaa Kirbla Läänemaa Kivi-Vigala Raplamaa Kiviõli Ida-Virumaa Klooga Harjumaa Koeru Järvamaa Kohila Raplamaa Kohtla-Järve Ida-Virumaa Kohtla-Nõmme Ida-Virumaa
    [Show full text]
  • ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game Populations in Estonia and Proposal for Hunting in 2016
    ESTONIAN ENVIRONMENT AGENCY ULUKIASURKONDADE SEISUND JA KÜTTIMISSOOVITUS 2016 Status of Game populations in Estonia and proposal for hunting in 2016 Koostajad: Rauno Veeroja Peep Männil Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................................ 2 ANALÜÜSITUD MATERJAL JA SELLE KVALITEET ........................................................................ 4 ASURKONDADE SEISUNDIT JA SELLE MUUTUSI KIRJELDAVAD NÄITAJAD .......................11 SEIRE TULEMUSED JA KÜTTIMISSOOVITUSED LIIGITI .............................................................15 PÕDER (ALCES ALCES) ............................................................................................................................. 15 METSSIGA (SUS SCROFA) ....................................................................................................................... 26 PUNAHIRV (CERVUS ELAPHUS) .............................................................................................................. 37 METSKITS (CAPREOLUS CAPREOLUS) ..................................................................................................... 45 KARU (URSUS ARCTOS) .......................................................................................................................... 54 HUNT (CANIS LUPUS) .............................................................................................................................. 59 ILVES (LYNX LYNX) ...............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Viktoriini Edetabel
    Kulunud Võistkonna nimi Kool Klass Õpetaja Punktid aeg Nimed Maamehed Lustivere Põhikool 8 Helve Zõbin 70 00:07:03 Ergas-Ever Kask, Anette Ant, Oliver Schütz Sandra Lannes, Sarah Lannes, Gled Airiin Tärn, Trinity Liisa Lotta Kannus, Caroly Päkk, Sirli TDKullesed Tartu Descartes'i Kool 9.a Kaja Haljasmets 70 00:12:49 Põhjala, Karolina Revotko Marie Femke Jaarma, Aigar Tärk, Marcus Mäll, Marilyn Reintam, Kristjan Kibus, Joel Hiis, Kerli nidraati mürkiduz Kärdla Ühisgümnaasium 7.a Kersti Lüsi 70 00:15:50 Kivisikk Katri Kõva, Liisi Kahu, Sulo Soe, Brigita- Veronika Pähn, Sirli Jaaska, Marten Mark, Ivo Surper Rõuge Põhikool 9. klass Maia Paas 70 00:17:31 Allas Tauri Kiis, Ärbi Jürmann, Gerly Tamm, Tõru- Tõnn Parts, Dorisanna Šohirev, Magnus Vaikla, Naksitrallid Olustvere Põhikool 7 Annika Kala 69 00:12:59 Barbara Roon Robin Kolk, Helen Ülper, Elina Luik, Kristjan Rannu Kool 7.-9. klass Vaike Rootsmaa 69 00:16:27 Kullaste, Kerttu Kuku, Elise Täär, Laivi Põldoja Ranar Pügi, Kristin Pintson, Karl Kivisild, Mirko Põlva Squad2 Põlva Põhikool 8. klass Annika Viikmaa 69 00:17:28 Sulamägi, Raino Marten Rammo Laura Lääts, Kadi Aripman, Hanna Hillak, Markus Meier, Kertu Niit, Karl Joosep Kaladkuival Antsla Gümnaasium 7-9 Maire Puhmas 68 00:13:12 Põldsepp, Reelika Turnas Karl Kask, Hanna Alberi, Kristella Oolberg, Carl- Martin Limbach, Merilin Terve, Anete Pihlak, Champions Avinurme Gümnaasium 9. Klass Ene Lüüs 68 00:15:40 Armand Pihlak Meiko Martin Väljaots, Renar Lepp, Bruno Abramov, Siim Piip, Älys Tauts, Ragnar Kondel, Amööbid Võhma Kool 9 Pilvi Ailt 68 00:16:40 Kerda-Kreeta Kupper Aleks Kolpakov, Gerli Konsap, Robert Kangro, Mehkakad Mehikoorma Põhikool 8.+ 9.
    [Show full text]
  • 300-999 Elanikuga Asustusüksused1, 01.01.2016 Seisuga Maakond
    300-999 elanikuga asustusüksused1, 01.01.2016 seisuga Maakond/omavalitsus Asula Harju maakond Aegviidu vald Aegviidu alev Anija vald Alavere küla Anija vald Lehtmetsa küla Harku vald Harku alevik Harku vald Harkujärve küla Harku vald Ilmandu küla Harku vald Liikva küla Harku vald Rannamõisa küla Harku vald Suurupi küla Harku vald Tiskre küla Harku vald Türisalu küla Harku vald Viti küla Harku vald Vääna-Jõesuu küla Jõelähtme vald Iru küla Jõelähtme vald Kostivere alevik Jõelähtme vald Uusküla Keila vald Keila-Joa alevik Keila vald Klooga alevik Keila vald Laulasmaa küla Keila vald Lehola küla Keila vald Tuulna küla Kernu vald Haiba küla Kernu vald Kaasiku küla Kernu vald Laitse küla Kiili vald Kangru alevik Kiili vald Lähtse küla Kiili vald Vaela küla Kose vald Ardu alevik Kose vald Habaja alevik Kose vald Kose-Uuemõisa alevik Kose vald Oru küla Kuusalu vald Kiiu alevik Kuusalu vald Kolga alevik Kuusalu vald Valkla küla Nissi vald Riisipere alevik Nissi vald Turba alevik 1 Rahvastikuregistri andmed, 2016. Padise vald Harju-Risti küla Padise vald Padise küla Rae vald Assaku alevik Rae vald Karla küla Rae vald Kopli küla Rae vald Lagedi alevik Rae vald Patika küla Rae vald Rae küla Rae vald Vaida alevik Rae vald Vaskjala küla Saku vald Juuliku küla Saku vald Kiisa alevik Saku vald Metsanurme küla Saku vald Roobuka küla Saku vald Üksnurme küla Saue vald Hüüru küla Saue vald Koidu küla Saue vald Vanamõisa küla Saue vald Ääsmäe küla Vasalemma vald Rummu alevik Vasalemma vald Vasalemma alevik Vasalemma vald Ämari alevik Viimsi vald Kelvingi
    [Show full text]
  • Hajutatud Energiatootmise Potentsiaal Jõgevamaal
    Hajutatud energiatootmise potentsiaal Jõgevamaal Energiasüsteemide õppetool Hajaenergeetika õppesuund Magistritöö Õppetooli juhataja prof. Juhan Valtin Juhendaja teadur Ülo Kask Lõpetaja Raul Treier Tallinn 2015 2 Sisukord Eessõna ...................................................................................................................................... 4 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 5 2. Hajaenergeetika olemus ja vajadus ................................................................................... 7 2.1 Energiasektori arengusuunad vastavalt EL direktiividele .............................................. 10 3. Biokütuste kasutamine soojuse tootmiseks ...................................................................... 13 3.1 Biokütuste ressurss Jõgevamaa metsadest ...................................................................... 16 3.2 Hetkeolukorda kajastav uuring Jõgevamaal ................................................................... 24 4. Biogaasi tootmise potentsiaal Jõgevamaal ....................................................................... 25 4.1 Põllumajanduslikud substraadid ..................................................................................... 26 4.2 Biogaasi tootmise tehnoloogia – märgkääritus ja kuivkääritus ...................................... 29 4.3 Jõgevamaal paiknevate loomakasvatushoonete biogaasi potentsiaal ning soovituslik biogaasijaama asukoht .........................................................................................................
    [Show full text]
  • Place Attachment in Rural Estonia: Qualitative Samples from Lustivere, Adavere and Obinitsa
    ESTONIAN UNIVERSITY OF LIFE SCIENCES Institute of Agricultural and Environmental Sciences Enri Uusna PLACE ATTACHMENT IN RURAL ESTONIA: QUALITATIVE SAMPLES FROM LUSTIVERE, ADAVERE AND OBINITSA KOHASEOTUS EESTI MAAPIIRKONDADES: KVALITATIIVNE VALIMIUURING LUSTIVERE, ADAVERE JA OBINITSA NÄITEL THE THESIS For applying the degree of Master of Science in Landscape Protection and Preservation Supervisor: Mart Külvik PhD Co-supervisor: Joanna Storie MSc Tartu 2015 ABSTRACT Modern Estonia represents a Post-Soviet society where the framework of participation in local communities is not well organised. This absence in participation practices is related to the lack of participation in the Soviet era and the unawareness of the people-place relationships within the local authorities hampers the successful introduction of participatory practices. To understand these people-place relationships the theory of place attachment (or sense of place) was applied, through Scannell and Gifford‟s “Person-Process-Place” model. A total of 23 qualitative semi-structured interviews were conducted in the study areas of Lustivere, Adavere and Obinitsa to answer 2 research questions: (1) Which factors strengthen or weaken the place attachment of the inhabitants of the study areas; (2) How do these factors influence the inhabitants‟ will to participate in local development processes? Place attachment in Lustivere was demonstrated through the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, whilst poor local infrastructure was the main issue. Obinitsa strengths were the feelings and cognitional experiences of the locals, the cultural setting, the community and the environment, with the main issue being discord in the local municipal council. The local environment was highlighted in Adavere, but exhibited issues within the local community, culture and infrastructure.
    [Show full text]
  • Ilves, OANDU Lahemaa PERAKÜLA Rahvuspark
    96 6–7/2018 lehekülge JUUNIJUULI Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € Ilves, seni salapärane ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Ettevaatust, droonid! Paisutamise varjatud mõjud Vesikirp ja nõmmed OANDU Lahemaa PERAKÜLA rahvuspark Matsalu AEGVIIDU rahvuspark KAUKSI PENIJÕE Soomaa rahvuspark Karula rahvuspark IKLA Sisukord Ilves Foto: Remo Savisaar 69. aastakäik Nr 6/7, juuni–juuli 2018 www.eestiloodus.ee 56 Matkarada: Risti-põiki läbi 2 Toimetaja veerg Maarjamaa 3 Sõnumid Triin Nõu kirjeldab uut RMK lää- ne-kirdesuunalise matkatee haru, mis 13 EL küsib: vastab Urmas Kõljalg viib Matsalust Aegviidu kaudu Ida- 14 Aasta loom: Ilvese käekäik oleneb Virumaale ja sealt Peipsi järve põhja- inimesest ja metskitsest kaldale Kauksisse Raido Kont tutvustab varjatud elu- 63 Kas Siberi imekivi tšaroiit on radio- viisiga suurkiskja igapäevast tegutse- aktiivne? mist, võttes aluseks eeskätt telemeet- Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, ria abil saadud andmed kuidas suhtuda kristalli- ja esoteeri- 20 Aasta loom: Ilvesed ja inimesed kapoes saada oleva mineraali oma- dustesse, eeskätt radioaktiivsusesse Mall Hiiemäe meenutab inimese arusaamu suurest kaslasest läbi aega- de: mida öeldi regilauludes ja kuidas ilves inimesele kaela hüppab 24 Vesikirp – kes see veel on? 24 Mati Martin annab ülevaate veeko- gude olulise looma elukäigust, liigili- sest mitmekesisusest ja kasulikkusest 30 Kas paisutamine ja õgvendamine mõjutavad Eesti vooluvete suur- selgrootute liigistikku? 66 Looduselamus maailmast:
    [Show full text]