As Maves Keskkonnafirma

AS MA VES KESKKONNAFIRMA

Tellija: AS Tootsi Turvas Tööstuse 1, Tootsi al-k 87 501 Pärnumaa Lep nr 9030

PEERI TURBAMAARDLA KALINA TURBATOOTMISALA TAASKASUTUSSE VÕTMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE

Vastutav täitja Toomas Kupits (litsents KMH0018)

Tallinn september, 2009

SISUKORD

1. SISUKOKKUVÕTE ...... 4 2. SISSEJUHATUS ...... 8 2.1 ARENDAJA , OTSUSTAJA , EKSPERT , ASJAST HUVITATUD ISIKUD ...... 8 2.2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE ...... 8 2.3 INFORMATSIOON AVALIKUSTAMISE KOHTA ...... 9 2.4 VIITED KAVANDATAVAT TEGEVUST KÄSITLEVATE INFOALLIKATE KOHTA ...... 9 2.5 MÕISTED ...... 10 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU...... 11 HINDAMISE EESMÄRK JA VAJADUS...... 11 3.1 INFORMATSIOON ARENDAJA KOHTA ...... 11 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRKIDE KIRJELDUS ..... 11 3.3 ÕIGUSAKTID JA PLANEERINGUD ...... 12 3.4 OODATAV TULEMUS ...... 13 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 14 4.1 ASEND JA MAAOMAND ...... 14 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...... 14 4.3 TOOTMISALA JA TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS ...... 16 4.4 PINNAVESI ...... 16 4.5 TAIMESTIK JA LOOMASTIK...... 18 4.6 KAITSEALUSED OBJEKTID JA -ALAD ...... 18 4.7 ASUSTUS JA INFRASTRUKTUUR ...... 20 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS, VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID ...... 21 5.1 TURBA TOOTMISE TEHNOLOOGIA ...... 21 5.2 TURBA TOOTMINE ...... 22 5.3 KUIVENDUSVEE ÄRAJUHTIMINE ...... 23 5.4 KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE ...... 23 5.5 ALTERNATIIVID KAVANDATAVALE TEGEVUSELE ...... 24 6. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS.... 25 6.1 MÕJU MAASTIKU ÜLDILMELE JA BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE ...... 25 6.2 MÕJU PÕHJAVEELE ...... 26 6.3 MÕJU PINNAVEELE ...... 26 6.4 MÕJU VÄLISÕHULE ...... 27 6.5 MÕJU KAITSEALUSTELE OBJEKTIDELE JA ELUSTIKULE ...... 28 6.6 MÕJU SOTSIAALSELE KESKKONNALE JA OMANDISUHETELE ...... 28 6.7 MÕJU INIMESTE TERVISELE ...... 29 6.8 MUUD RISKID ...... 29 7. KAVANDATAVA TEGEVUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE...... 30 7.1 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDUSABINÕUD ...... 30 7.1.1 Mõju vähendamine maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele ...... 30 7.1.2 Mõju vähendamine põhjaveele (pinnaseveele) ...... 30 7.1.3 Mõju vähendamine pinnaveele...... 30 7.1.4 Mõju vähendamine välisõhule...... 31 7.1.5 Mõju vähendamine kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule ...... 31 - MAVES - jaanuar 8, 2010

7.1.6 Mõju vähendamine sotsiaalsele keskkonnale...... 31 7.1.7 Mõju vähendamine inimeste tervisele ...... 31 7.1.8 Muude riskide vähendamine...... 32 7.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE ...... 32 8. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA SEIRE ...... 35 9. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS ...... 36

LISAD

1. KMH algatamise otsus (2-l lehel). 38 2. KMH programmi avaliku arutelu teade. 40 3. KMH programm (3-l lehel). 41 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll (3-l lehel). 44 5. KMH programmi heakskiitmine (2-l lehel). 47 6. KMH aruande avaliku arutelu teade (2-l lehel). 49 7. KMH aruande avaliku arutelu protokoll (3-l lehel). 51 8. Keskkonnaameti märkused KMH aruandele. 54 9. KMH aruande kinnitamise otsus (2-l lehel). 55

- MAVES - jaanuar 8, 2010 4

1. SISUKOKKUVÕTE

Keskkonnamõju hindamise objektiks on OÜ Inseneribüroo Steiger poolt tehtud „AS Tootsi Turvas Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus“.

Arendaja, kelleks on AS Tootsi Turvas, eesmärgiks on Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlemine.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatud tegevusega (turbatootmine Kalina turbatootmisalal) kaasnevaid keskkonnamõjusid ning nende ulatust.

Kavandatava tegevuse ala paikneb Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Kalina külas Peeri soo lõunaosas riigile kuuluval kinnistul Mäetaguse metskonna maatükk nr 30. Turbatootmisala jääb tervikuna Viru kaevanduse mäeeraldise territooriumile teede ja kuivenduskraavidega piiritletud endisele kuivendatud freesturba tootmisalale, mida ümbritseb, kohati põlengutest tugevasti kannatanud, looduslik raba.

Taotletava Kalina mäeeraldise pindala on 107,49 ha turba koguvaruga 336 tuh t, millest 154 tuh t moodustab vähelagunenud ning 182 tuh t hästilagunenud turvas. Uuringu andmetel on turbatootmisala keskmine kasuliku kihi paksus 1,9 m. Arendaja kavatseb kaevandada taotletava mäe- eraldise piiresse jääava kinnitatud aktiivse tarbevaru ulatuses 227 tuh t. Koguvarust on välja arvatud turbavaru, mis jääb teede, vee puhastus- ja kogumisbasseinide alla ning korrastamiseks vajalik 0,5 m paksune jääkturba kiht. Jääkturbaväljadelt eraldub õhku CO2, mille kogus Kalina mahajäätud tootmisalalt võib ulatuda kuni 20 t/ha aastas. Pärast turbavaru ammendamist ja rekultiveerimist see probleem kaoks.

Turbatootmisala katab sirgete kuivenduskraavide võrk, kraavid paiknevad tootmisväljakutel paralleelselt iga paarikümne meetri järel. Maapinna reljeefist lähtuvalt kogunevad kuivendusveed tootmisala kagunurka, kuhu on plaanis ehitada settebassein. Tänaseni juhitakse puhastamata kuivendusveed ca 1 km pikkuse kraaviga Kalina külas olevasse kaitsealusesse kurisusse. Kuivendusvee ärajuhtimiseks on ka muid võimalusi: Peeri soo lõunaserva rajatava 2,7 km pikkuse kraaviga Raudi kanalisse või ca 0,5 km pikkuse kraaviga Kohtla jõkke.

Turba tootmine on kavandatud pinnakihiliselt freesmeetodil, pindmine vähelagunenud turvas kaevandatakse aiandusturba tootmise eesmargil, alumine suurema lagunemisastmega turvas toodetakse kütteturbaks.

Kuna turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatus- ohtliku tootmise tuleohuklassi, jälgitakse turbatootmisalal ja selle lähiümbruses rangelt tuleohutuse eeskirju. Põlengute tõkestamise ja likvideerimise eesmargil rajatakse mäeeraldise ja teenindusmaale piirdekraavid ja tuletõrjevee tiigid. Tuleohu eest kaitseb ka mäeeraldise ja selle teenindusmaa vahele jääv 50 m laiune tulekaitseriba, kus võivad kasvada ainult lehtpuud.

Turbatootmisalal ja selle ümbruse on küllaltki tihe teede võrk. Kalina külast viib tootmis- väljadele 1,3 km pikkune kruusakatendiga tee. Turbaväljast lääne, põhja ja kirde pool raba- ja metsaalal on Viru kaevanduse killustikkatendiga ühendusteede võrk, mille ca 2,5 km pikkune kirdepoolne haru viib Viru kaevanduse tootmiskeskuseni, kust läheb raudteeharu Tallinn-Narva raudteeni.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 5

Keskkonnamõju hindamisel kaalutakse: • mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, • mõju pinnaveele, • mõju põhjaveele, • mõju välisõhule, • mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule, • mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele, • mõju inimeste tervisele, • riskid (tuleoht).

Kavandatava tegevuse olulisemad mõjuallikad on pinnavee saastumine heljumiga ning tootmistegevusega kaasnev tolm ja müra. Ümbruskonda võivad ohustada tootmisalast alguse saavad põlengud. Uue eesvoolukraavi rajamisel või olemasolevate kogumis- ja piirdekraavide süvenda- misel ka mõju maastiku üldilmele ja põhjaveele.

Kavandatava tegevusega kaasnevad positiivsed keskkonnamõjud on :

tootmise lõpetamisel korrastatakse ammendatud ala taastuvaks sooks,. ehitatakse kuivendusvee puhastamiseks settebassein, lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine kaitsealusesse Kalina karsti, tööhõive paranemine ja omavalitsuse tulu suurenemine, turvas on vallale üheks võimalikuks alternatiivkütte allikaks.

Negatiivsed keskkonnamõjud on :

pinnaveele : kvaliteedi halvenemine (hõljuvaine, orgaaniline aine, fosfor, lämmastik), muutused veerežiimis (suurveeaegne kõrgem veetase ja lühem kestvus).

välisõhule : turbatolmu teke kaevandamis- ja laadimistöödel; tolmu teke turba väljaveol; tuuleerosioon.

inimeste tervisele : müra ja tolm turba väljaveol; turbatolm tootmisalal; mehhanismide müra ja vibratsioon, võimalikud tööõnnetused.

riskid : tuleoht.

Uue eesvoolukraavi rajamisel või olemasolevate kogumis- ja piirdekraavide süvendamisel lisaks ka:

maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, põhja(pinnase)veele Kalina järve veerežiimile

Käesoleva KMH aruande koostaja peab kõige olulisemateks mõju pinnavee kvaliteedile ja inimese tervisele, uue eesvoolu kraavi rajamisel, olemasolevate süvendamisel ka põhjaveele.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 6

Keskkonnamõjude leevenduseks rakendatavad abinõud ja soovitused on :

mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele: kaevandatud alade rekultiveerimine; võimalik uue eesvoolu kraavi trass valitakse olemasolevate teede äärde;

põhja(pinnase)veele : jätta kuivendusvee eesvooluks Kalina karstiala; enne kuivendusvee juhtimine kurisusse see puhastatakse;

pinnaveele : settebasseinid, kuivenduskraavide settesüvendid ja ülevoolupääsude sissevoolu- päised; voolusängide regulaarne puhastamine;

välisõhule : kaevandamis- ja laadimistöödest loobumine tuulega üle 10 m/s; turba kogumiseks kasutada pneumaatilisi kogujaid; turba transpordil kasutada pealt kaetavaid haagiseid; tuuletõkkeribad.

kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule : turba taastootmisel lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine Kalina karstialale;

inimeste tervisele : turba transpordiks kasutada asulateväliseid põlevkivikaevanduse teid; eririietuse ja –vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid) kasutamine; võimalusel väiksemat müra ja vibratsiooni tekitavate masinate kasutamine; tuule suuna arvestamine töö tegemisel; tööohutusreeglitest kinnipidamine.

tuleoht : tuleohutusreeglitest kinnipidamine.

Koos leevendusabinõude rakendamisega on kavandatava tegevuse keskkonnamõju : • maastiku üldilmele vähene • bioloogilisele mitmekesisusele vähene, • põhjaveele (pinnaseveele) vähene, • pinnaveele normi piires, • välisõhule normi piires, • kaitsealustele objektidele ja aladele ning elustikule vähene, • inimeste tervisele normi piires, • tuleoht normi piires.

Kavandatud tegevusele lisaks vaadeldi järgmisi alternatiivvariante: 0 turba kaevandamisest loobumine (0-variant); 1 kuivendusvee juhtimine Kalina kurisusse; 2 kuivendusvee juhtimine Kohtla jõkke; 3 kuivendusvee juhtimine Raudi kanalisse.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 7

Parimaks lahendiks on kavandatav tegevus, s.o turba kaevandamine Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides kirjeldatud viisil, kui eesvooluks kasutatakse Kalina karstiala.

Olemasoleva olukorra säilimisel jätkub puhastamata kuivendusvee juhtimine kaitsealusele karstialale ja põhjavette. Loodusliku koosluse väljakujunemine mahajäetud (rekultiveerimata) tootmisalal võtab aega sadu aastaid. Vee juhtimisel Raudi kanalisse tuleb rajada 2,7 km uut veejuhet, millel võib olla keskkonnale oluline negatiivne mõju. Vee suunamine põhja pool olevasse Kohtla jõkke eeldab olemasoleva kuivendusvõrgu mõningast ümberehitamist ja kuivendusvee pumpla rajamist, mis võib mõjuda põhjavee ja Kalina järve veerežiimile.

Eesvoolu valikul tuleks eelistada majanduslikult otstarbekaimat, puhastatud kuivendusvee ise- voolset juhtimist Kalina karstialale.

Kalina turbakaevandamisala maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides kavandatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju , kui arvestatakse:

kõigi kaasaegsete töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega; eespool loetletud leevendusabinõudega; tagatakse seire, pärast varude ammendumist tootmisala rekultiveeritakse.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 8

2. SISSEJUHATUS

2.1 Arendaja, otsustaja, ekspert, asjast huvitatud isikud

Arendaja: AS Tootsi Turvas , reg nr 10021374 Tööstuse 1, Tootsi, 87501, Pärnu mk Telefon: 44 71 530 Tiit Saarmets, ressursijuht [email protected]

Otsustaja ja järelvalvaja: Viru regiooni keskkonnaamet Grafovi 21, 20308, Narva Telefon: 35 72 614; faks: 35 61 414 Tiiu Sizova, keskkonnakasutuse juhtivspetsialist, juhataja kt [email protected]

Ekspert: AS MAVES , reg nr 10097377 Marja 4d, 10617, Tallinn telefon: 65 67 300, faks: 65 65 429 juhtekspert: Toomas Kupits, litsents nr KMH0018 [email protected] ekspert: Madis Osjamets (AS Maves)

Asjast huvitatud isikud: Kavandatav tegevus toimub kohaliku tähtsusega Peeri turbamaardla territooriumil (Mäetaguse vald, Ida-Virumaa). Töö tulemustest on otseselt huvitatud AS Tootsi Turvas (arendaja), EV Keskkonnaministeerium (riigivara valitseja), Viru regiooni Keskkonnaamet (maavara kaevandamise loa väljastaja), kohalik omavalitsus, Riigimetsade Majandamise Keskus (RMK) ja Eesti Põlevkivi. Asustamata Peeri turbamaardla maa kuulub riigile. Samuti on asjast huvitatud lähedalasuvate kinnistute omanikud ja kohalik elanikkond üldiselt.

2.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine

Keskkonnamõju hindamine algatati Viru regiooni Keskkonnaameti poolt kirjaga V 6-71-1/1386- 3 (vt lisa 4 ), vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KMH ja KJS seadus) § 6 lg 2 p2-ele.

KMH programm on heaks kiidetud Viru regiooni Keskkonnaameti poolt 23.07.2009. a (vt lisa 8).

- MAVES - jaanuar 8, 2010 9

2.3 Informatsioon avalikustamise kohta

Keskkonnamõju hindamise algatamine ja selle tulemused on avalikustatud. Selleks avaldati 16.06.2009.a “Ametlikes Teadaannetes” ja ajalehes “Põhjarannik” KMH algatamisest ja programmi avalikustamise koosolekust 7.07.2009.a ning samades infokanalites (13.11.2009) KMH aruande projekti avaliku arutelu koosolekust 2.12.2009. a.

I koosoleku teemaks oli kavandatava tegevuse tutvustamine ja keskkonnamõju hindamise programmi arutelu. Koosolek, millest võttis osa 12 asjast huvitatud inimest Viru regiooni Keskkonnaametist, Mäetaguse Vallavalitsusest, AS Tootsi Turvas, Kalina külaseltsist ning ümbruskaudsete külade elanikud, toimus 7. juulil 2009.a. Pagari seltsimajas ( vt koosoleku protokolli lisas 6 ).

II koosolek, millest võttis osa 16 asjast huvitatud inimest Viru regiooni Keskkonnaametist, Mäetaguse Vallavalitsusest, AS Tootsi Turvas, Kalina külaseltsist ning ümbruskaudsete külade elanikud, toimus 2. detsembril 2009. a Pagari seltsimajas (vt koosoleku protokolli lisas 7). Sisuks oli KMH aruande tutvustamine ja selle avalik arutelu.

I ja II koosolekul tehtud märkuste ja ettepanekutega on keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel arvestatud.

2.4 Viited kavandatavat tegevust käsitlevate infoallikate kohta

KMH aruande koostamise aluseks on OÜ Inseneribüroo Steiger poolt tehtud „AS Tootsi Turvas Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus“ (töö nr 08/0390, Tallinn 2009) (vt lisa 2 ). Peale selle kasutati veel järgmisi infoallikaid:

• „Maavarade kaevandamise luba. Kalina turbatootmisala, Peeri turbamaardla“ PB „Maa ja Vesi“ töö nr 04481,. Tallinn 2004 [1]; • „Ida-Viru maakond. RAS Voka EPT maavarade kasutusluba. Kalina (Peeri) turbaraba“ RAS „Eesti Maaparandusprojekt“ töö nr 00053921, 1993 [2]; • Puhatu, Tudulinna, Hiiesoo, Peeri (Kalina) turbatootmisalade järeluuring. EGK, 1993 [3]; • Ida-Viru maakonnaplaneering, Jõhvi 1998 [4]; • Mäetaguse valla arengukava 2008 – 2013, arenguvisiooniga aastani 2017, Mäetaguse 2007 [5]; • „Mäetaguse valla üldplaneering“ OÜ E-konsult, Tallinn, veebruar 2006 [6].

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eesti õigusaktidest, s.h ka eelnõu staadiumis olevatest. Protseduuriliselt järgitakse “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust” (RT I 2005, 15, 87).

Viited Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele leiab Riigi Teataja elektroonilisest andmekogust http://www.riigiteataja.ee/ .

- MAVES - jaanuar 8, 2010 10

2.5 Mõisted

• soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana; • turvas on orgaaniline maavara, mis sisaldab mineraalaineid mitte üle 35% kuivmassist ja mis on tekkinud sootaimede mittetäielikul lagunemisel suurenenud niiskuse ning hapnikuvaeguse tingimustes; • maardla on Maapõueseaduse järgi geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning Riiklikus maavarade registris arvele võetud maavara lasund. Maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilise ja kohaliku tähtsusega maardlateks; turbamaardla piiriks on turbakihi 0,9 m samapaksusjoon; • turbavaru - olenevalt maardla uurituse tasemest jagatakse turbavaru tarbevaruks, reserv- varuks ja prognoosvaruks. Tarbevaru määratlemine põhineb uuringutel, mis peavad kindlus- tama turba kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed. Nii tarbe- kui ka reservvaru jagatakse omakorda aktiivseks ja passiivseks varuks; • aktiivne varu - maavara (varu), mille kaevandamisel, rikastamisel ja esmasel töötlemisel kasutatav tehnoloogia ning tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise, keskkonnakaitse nõuete täitmise ning varu kasutamine on majanduslikult otstarbekas ja kasulik; • passiivne varu - kui maavara kaevandamisel, rikastamisel ja esmasel töötlemisel kasutatav tehnoloogia ning tehnika ei taga maapõue ratsionaalset kasutamist, keskkonnakaitse nõuete täitmist ning varu kasutamine on majanduslikult ebaotstarbekas; • reservvaru - reservvaru on varu, mis põhineb geoloogilise hinnangu andmetel ja on maavara kasutamise perspektiivi hindamise aluseks. • kriitiline varu - taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitserežiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise; • kasutatav varu - taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust;

- MAVES - jaanuar 8, 2010 11

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK JA VAJADUS

3.1 Informatsioon arendaja kohta

AS Tootsi Turvas on Eesti üks suuremaid ja vanemaid (asutatud 1919) turvast kaevandav ja ümber töötlev ettevõte. Alates 1996 aasta novembrist on Tootsi Turvas eraaktsiaselts. Aastast 2002 kuulub kontserni VAPO OY. AS Tootsi Turvas tootmisüksused asuvad Pärnumaal Tootsi ja Lavassaare vallas, Ida Virumaal Puhatus, Läänemaal Niibis, Harjumaal Turba asulas ja Peningis, Tartumaal Ulilas.

AS Tootsi Turvas peamiseks tegevusalaks on turba- ja turbatoodete ning biokütuste ja energia tootmine kohalikest toorainetest. Ettevõtte arendamisel on esmaseks eesmärgiks loodusressursi mõistlik ja plaanipärane kasutamine ning heidete ja jäätmete tekkimise vähendamine selleks, et tootmistegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike.

Toodetakse turbabriketti, küttetükkturvast, kasvuturbaid, turba tootmiseks vajalikke masinaid (vallitajaid, pöörajaid). Toodetakse omavarutud kohalikest energiakandjatest sooja Tootsi, Lavassaare, Palivere, Taebla ja Torma asulatele. Töötajaid on ca 180.

3.2 Kavandatava tegevuse ja keskkonnamõju hindamise eesmärkide kirjeldus

Arendaja eesmärgiks on taotleda Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise luba.

Kohaliku tähtsusega maardlate puhul väljastavad taotlusmaterjalide alusel kaevandamise lube regiooni keskkonnaametid (otsustajad). Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- auditeerimise seaduse § 6 lg 2 p 2 järgi on otsustaja kohustatud analüüsima mõju olulisust.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalid.

Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata turba kaevandamise ja kuivendusvee ärajuhtimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ning selle ulatust. Keskkonnamõju hindamisel on põhirõhk kaevandamise mõjul veekeskkonnale ja õhu puhtusele (tolm). Keskkonnamõju hindamise käigus käsitletakse ka alternatiivseid lahendusi ja pakutakse välja keskkonnamõju leevendusabinõud.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 12

3.3 Õigusaktid ja planeeringud

Kokkuvõtlikult saab turba kasutamist reguleerivad õigusaktid ja dokumendid jagada järgmiselt:

• üldist keskkonnapoliitikat ja jätkusuutlikku arengut suunavad dokumendid, nagu Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (Riigikogu kiitis heaks 14.02.2007), Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013 ( heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.02.2007. a korraldusega nr 116 ), Säästva arengu seadus (RT I 1995 31, 384; viimane redaktsioon RT I 2009, 12, 73); Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87, viimane redaktsioon RT I 2009, 3, 15) jm; • maavarade ja ka turba kaevandamist (kasutamist) reguleerivad õigusaktid, nagu Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572; viimane redaktsioon RT I 2009, 28, 170), Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad (Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrus nr 293) jm; • muud reguleerivad õigusaktid, nagu Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; viimane redaktsioon RT I 2009, 37, 251), Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid (RTL 2002, 48, 664; viimane redaktsioon RTL 2009, 11, 131) jm.

Keskkonnastrateegia aastani 2030 määratleb pikaajalised arengusuunad kogu elukeskkonna hea seisundi hoidmiseks. Keskkonnastrateegia on Riigikogus 2005.a heaks kiidetud strateegia Säästev Eesti 21 elluviimise eelduseks keskkonnavaldkonnas. Valminud on Keskkonnategevuskava aastateks 2007–2013 , mis juhindub Eesti Keskkonna- strateegia aastani 2030 eesmärkidest ja tegevussuundadest. Keskkonnategevuskava (KTK) on koostatud eesmärgiga kokku panna laiapõhjaline kava, mis võimaldaks prioriteetsete tegevuste elluviimist, kaasates erinevaid partnereid ja rahastamisallikaid.

Maapõueseaduse ja Säästva arengu seaduse sätete alusel on fikseeritud turba kriitiline varu, kasutatav turbavaru ja aastased kasutusmäärad. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määrusega nr 293 Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad järgi on Eesti kriitiline turbavaru 1590 mln tonni, kasutatav varu 573 mln tonni ja aastane kasutusmäär 2,65 mln tonni. Ida-Viru maakonnas on kriitiline turbavaru 142 mln tonni, kasutatav varu 60 mln tonni ja aastane kasutusmäär 0,26 mln tonni

Maardlad jaotatakse oma tähtsuselt üleriigilisteks ja kohaliku tähtsusega maardlateks. Eesti maavarade varude arvestust peetakse riigi maavarade katastriga. Riigi maavarade kasutamiseks ehk kaevandamisõiguse saamiseks tuleb esitada maavarade kaevandamisõiguse loa taotlus üleriigilise tähtsusega maardlate puhul Keskkonnaministeeriumile, kohaliku tähtsusega maardlate korral regiooni keskkonnaametile.

Turba kaevandamise reguleerimiseks on Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud turba kaevandamise kasutamismäärad (kvoodid) maakondade lõikes ja nende kvootide piires peaks antama välja ka turba kaevandamise lubasid, kuhu on märgitud ka maksimaalne lubatud aastatoodang loaga haaratud alale.

Veeseadus § 8 lõige 2 nimetab tegevused, mis nõuavad vee erikasutusluba. Kavandatava tegevuse puhul on tegemist järgmistega : - p.4, juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse; - p.5, toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; - p.9, vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 13

Ida-Viru maakonnaplaneeringu [4] järgi jääb Kalina turbaraba põlevkivi kaevandusvälja kaevandatud alale, kus maakonnaplaneeringuga piiranguid ette nähtud ei ole.

Mäetaguse valla arengukava 2008 – 2013 [5] järgi praegu vallas turbatootmist ei toimu ning puudub alternatiivküte. Muudatusena soovitatakse (põlevkiviõlile) alternatiivenergia kasutusele- võtu toetamist. Ohuks on kaevandustest saadavate tulude vähenemine/kadumine.

Mäetaguse valla üldplaneering [6] sätestab, et Kalina rabas asub Kalina-Peeri turbamaardla, mille taaskasutuselevõtu vastu on huvi tuntud. Uute karjääride kasutuselevõtul on oluline arvestada väljaveoteedega ja elukeskkonna säilitamisega külades.

3.4 Oodatav tulemus

Oodatavaks tulemuseks on turba taastootmine (kaevandamine) Peeri turbamaardlas võimalikult minimaalsete negatiivsete keskkonnamõjudega, et ei toimuks olulist pinna- ja põhjavee reostust, veerežiimi muutust ning tolmu levikut ümbruskonda. Piirnevatel aladel peab säilima olemasolev bioloogiline mitmekesisus ning pärast tootmise lõppu peavad kaevandataval alal taastuma looduslähedased kooslused..

- MAVES - jaanuar 8, 2010 14

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

4.1 Asend ja maaomand

Kalina turbatootmisala asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Kalina külas Peeri turbamaardla lõunaosas (vt joonis 1 järgmisel leheküljel) riigile kuuluval kinnistul Mäetaguse metskonna maatükk nr 30 (katastritunnus 49802:001:0400), mille kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse üldpindala on 111,6 ha, sellest taotletav mäeeraldise pindala 107,49 ha (koos teenindusmaaga 133,67 ha). Ala ümbritseb Mäetaguse metskonna maatükk nr 29 (katastritunnus 49802:001:0390).

Kavandatav turbatootmisala jääb tervikuna Viru kaevanduse mäeeraldise territooriumile teede ja kuivenduskraavidega piiritletud endisele kuivendatud freesturba tootmisalale, mida ümbritseb, kohati põlengutest tugevasti kannatanud, looduslik raba.

Mäeeraldisest ~6 km kirde poole jäävad Kohtla-Jarve Ahtme linnaosa ja Jõvi linn ning 2,5 km kaugusel asuvad Viru kaevanduse tööstushooned. Lähim inimeluase (Kalina küla Mõisakoha mü) jääb siit 0,9 km kaugusele lõunasse.

Turbamaardlast 3 km ida pool kulgeb Jõhvi – Tartu - Valga riiklik põhimaantee ning 3,5 km lääne pool Kohtla-Järve – Mäetaguse maantee.

4.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Maastikuliselt kuulub Mäetaguse valla põhja- ja keskosa Kirde-Eesti lavamaa maastikurajooni [5].

Peeri soo jääb Jõhvi kõrgustikule. Maapinna absoluutkõrgused ületavad raba keskosas 75 m piiri, äärealadel langevad kuni 71 meetrini. Kalina turbatootmisala on turba väljavedamise ja kuivenduse mõjul vajumise tõttu ümbritsevast looduslikus seisus rabapinnast paari-kolme meetri võrra madalamal. Reljeef on tasane, turbavälja lõhestab hõre teede ja kraavide võrk (vt joonis 2, lk 17 ja vt foto 1, lk 19). Maapind on üldise loode-kagusuunalise langusega ning jääb absoluutkõrguste 69,8 ja 72,9 m vahele, teed on meetri-pooleteistkümne võrra kõrgemal.

Geoloogilise kaardistamise 1 : 50 000 andmetel on siin pinnakatet 5 m, millest enamuse moodustab turvas. Uurimisandmetel [3] on tootmisalal säilinud ca 2,5 m paksune turbakiht, mille all on õhuke (kuni 0,5 m) järvemuda (sapropeeli) kiht, mis lasub savikal moreenil või liival ja saviliival.

kh2 Kalina turbaväli jääb Ülemordoviitsiumi Kahula kihistu (O3 ) savika lubjakivi avamusalale. 1970.a. rajatud põlevkivi uuringupuuraukude andmetel algavad põlevkivikihid siin 35…45 m sügavusel maapinnast.

Hüdrogeoloogilises läbilõikes saab eraldada Kvaternaari setetega ja aluspõhjakivimitega seotud veekihte. Pinnakattes leviv põhjavesi (edaspidi pinnasevesi) on surveta ja toitub vahetult samale alale langevatest sademetest. Sooalal on pinnasevesi lubjakivist isoleeritud savikate jääjärve- ja liustikusetete (moreen) poolt. Pinnasevee liikumine toimub raskusjõu mõjul reljeefi kõrgematest kohtadest madalamale, turbatootmisalal kuivenduskraavide suunas. Lõuna pool, Kalina külas, on pinnakatte paksus väike (1…2 m) ja seal pinnaseveekihti välja kujunenud ei ole. Pinnakattesetted sisaldavad vett vaid sesoonselt suuremate sadude või kevadise lumesulamise aegu.

Põhjavesi levib Ordoviitsiumi karbonaatsetes setetes. Selle veekihi režiim on kaevanduse tõttu tugevasti rikutud ja põlevkivikihtidest kõrgemal lubjakivi praegu vett ei sisalda. Kalina küla vee- varustus baseerub paaril sügaval Kambrium-Ordoviitsiumi liivakividest toituval kaevul, kust on majapidamisteni veetud trass.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 15

Joonis 1 Kalina turbatootmisala asukoha plaan M 1:100 000

- MAVES - jaanuar 8, 2010 16

4.3 Tootmisala ja turbalasundi iseloomustus

Uuringu andmetel on keskmine kasuliku kihi paksus turbatootmisalal 1,9 m, millest pealmise turbalasundi osa moodustab turbasambla, villpea- ja rabakaturbaga esindatud rabaturvas (keskmine paksus 0,9 m). Lasundi alumine osa koosneb siirde- ja madalsoo turvastest (keskmine paksus 1,0 m), mis koosneb puu-rohu-, rohu- ja tarna turbast. Kohati esineb turbalasundi all õhuke järvemuda kiht (kuni 0,5 m), mis lasub savikal moreenil või liival ja saviliival.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu Peeri turbamaardla registrikaardi (nr 0147) põhjal on maardla üldpindala 1297,14 ha ja varukogus 4767 tuh t, mis on jaotatud 6 plokki.

Taotletava Kalina mäeeraldise pindala on 107,49 ha, kuhu jäävad varuplokid 1 ja 2 koguvaruga 336 tuh t, millest 154 tuh t moodustab vähelagunenud ning 182 tuh t hästilagunenud turvas. Varu on arvutatud tootmisalal seisuga 01.01.1993. a, kus vähelagunenud turba (plokk 1) paksus saadi vahemikus 0,52…1,27 m (keskmine 0,91 m) ning hästilagunenud turba (plokk 2) paksus vahemikus 0,41 - 1,62 m (keskmine 1,01 m).

Pindala Keskmine Turba-varu ülemineku- Turbavaru Arvestus-plokk kihi paksus 3 ha m tuh m koefitsent tuhat tonni Tootmisala 107,50 1,93 2077 0,162 336 plokk 1 vähelagunenud turvas 107,50 0,91 982 0,161 154 plokk 2 hästilagunenud turvas 107,50 1,01 1095,3 0,165 182

Uuringu [3] käigus võetud turbaproovide analüüside andmetel on käesoleval tootmisalal turbalasundi keskmine lagunemisaste 21 %, looduslik niiskus 88,8 % ning tuhasus 2,8 %.

4.4 Pinnavesi

Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb kuivendus- ja kogumiskraavidest. Madalad kuivendus- kraavid paiknevad tootmisväljakutel paralleelselt iga 20…25 m järel. Kogumiskraavid on 3…5 m laiused ja 1,5…1,8 m sügavused. Kraavid on pooleldi muda täis vajunud, ülevaatuse ajal juuli algul olid need osaliselt täidetud veega. Kuivendusvesi suunatakse ca 1 km pikkuse kraaviga lõuna-kagu pool olevasse Kalina kurisusse. Aasta klimaatiline (arvutuslik) äravool on 32 000 m³ [2], AS Tootsi Turvas kogemustele tuginedes peaks aastane äravool olema 285 tuh m³, kuid Lavassaares on kolmnurkülevoolul mõõdetud 95 tuh m³ 100 ha kohta.

Vooluveekogudest saab tootmisalast ca 0,5 km põhja pool raba kuivenduskraavidest alguse 29 km pikkune Kohtla jõgi (registrikood 1070700), mis suubub Purtse jõkke. Põlevkivi- kaevanduste tõttu tugevasti muudetud veekogu valgala on 189 (arvutuslik186,5) km². Jõe seisund on halb nii veekvaliteedi kui ka veerežiimi osas. Kesk- ja alamjooksul on vesi reostunud fenoolidega.1960-ndatel aastatel lõikas Sompa kaevandus jõe loodusliku lätte ära ja sängi hakkasid täitma Sompa, Käva ja Kohtla kaevandustest väljapumbatavad veed. Pärast kaevanduste sulgemist ja Aidu karjääri vee pumpamise lõpetamist jäi Kohtla jõgi 2004.a (keskjooksul) kuivaks. Ka 2009.a oktoobris oli jõesäng Kohtla-Järve – Mäetaguse maantee silla all kuiv.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 17

Joonis 2 Kalina turbatootmisala asendiplaan M 1:20 000.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 18

Ca 2,5 km kirde pool kulgeb Raudi kanal (registrikood 1036300, varem Pagari peakraav), mis saab alguse Viru kaevanduse tööstushoonete läheduses ja juhitakse 24,1 km pärast regulaatori abil Peen-Kirjakjärve. Samuti tugevasti muudetud veekogu valgala on 95,6 (arvutuslik72) km². Varasemates väljaannetes on Pagari pkr lätteks nimetatud Kalina järve, kuid praegu on selle vooluveekogu toiteallikaks Viru kaevandusest väljapumbatav vesi. Vee kvaliteet erineb tugevasti vooluveekogude omast, olles eelkõige väga kare ja sisaldades palju sulfaate.

Soo idaservas, tootmisalast ca 0,2 km kaugusel on 3,8 (teistel andmetel 4,1) ha suurune sademete- ja sooveest toituv Kalina järv (registrikood 2024400), mis on põlevkivi kaevandamise tõttu kuivanud ja praeguseks taastunud [6] (vt.foto lk 18). Kalina järv on ümbruskonna elanike jaoks ainus võimalik supluskoht. Kalina rabas on peale järve ka mitmeid suuremaid ja väiksemaid laukaid.

4.5 Taimestik ja loomastik

Kalina kuivendatud freesturba tootmisala on nõrgalt taimestunud ning piiritletud kraavide ja teedega. Kraavid on pooleldi muda täis vajunud ja nende põhjas ei kasva praktiliselt midagi. Ala loodeosas on hõredalt 1-2 m kõrguseid kaski ja 0,5 m kõrguseid mände. Puhmaid kasvab peamiselt kraavide otstes ja pervedel. Ala keskosas kasvavad üksikud vaikesed männid ning põhjaosas leidub taimestikku vaid kohati kraavikallastel (vt.foto 2 lk 19). Territooriumi ümbritseb looduslik Kalina raba, mis on käesolevast alast ida poolt tugevasti kannatanud põlengute tõttu.

Loomade või lindude kohta andmed puuduvad, kuid sobivate pesitsus- ja toitumispaikade puudumise tõttu võib eeldada väga madalat arvukust. Kalina külaseltsi andmetel on siin varakevadel täheldatud tetrede (III kategooria kaitsealune liik) mängu.

4.6 Kaitsealused objektid ja -alad

Kaitsealasid (s.h Natura 2000 alad) ja kaitsealuseid üksikobjekte turbatootmisalal ja selle mõjupiirkonnas ei ole.

Lähimad kaitsealused looduse üksikobjektid jäävad kavandatava tegevuse alast kagusse: 1 km kaugusele Kalina ohvritamm ja 1,3 km kaugusele Kalina karstiala. Kalina ohvritamm (III kategooria Kaitstav loodusmälestis, KKR kood KLO4000643), mis asub Mõisakoha maaüksusel, on Ida-Virumaa üks paremini säilinud põlispuid. Heas seisukorras, mõned kuivad oksad. Puu (ü= 420 cm (1,3); h= 24 m) ümber on 50 m raadiusega kaitsevöönd.

Kalina karstiala (III kategooria Kaitstav loodusmälestis, KKR kood KLO4000543) on Jõhvi kõrgustiku üks suuremaid pindmise karsti esinemise kohti, mis asub Ahtme rikkevööndi kagupiiril. Pindala 1 ha. Eriti tähelepanuväärne on Kalina kurisu (60 m pikk, 20 m lai ja 2,7 m sügav), mis võib neelata kuni 185 l/s vett. See avaneb osaliselt Mäetaguse allikates [6].

Mäeeraldisest 1 km põhja-loode suunda jääb arheoloogiamälestis (linnus, reg nr 9127).

- MAVES - jaanuar 8, 2010 19

Foto 1 Kalina rabajärv 7. juulil 2009.a.

Foto 2 vaade turbatootmisala põhjaosale.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 20

4.7 Asustus ja infrastruktuur

Peeri turbamaardla asub Mäetaguse valla Kalina küla territooriumil. Valla pindala on 285 km², siin paikneb 20 küla ja ca 600 elanikuga Mäetaguse alevik. Inimeste arv vallas 1.01.2009. a oli statistikaameti andmetel 1535, märgata on elanikkonna aeglast vähenemist (1.01.2000.a 1595). Turbatootmisalast ca 1 km lõuna pool on 82 elanikuga (2005.a) Kalina küla majapidamised. Teised asustusüksused (Võhma, Võide, Aruküla, Pagari ja Jõetaguse külad) jäävad paari-kolme kilomeetri kaugusele.

Kalina turbatootmisala jääb Kohtla-Järve Sompa ja Ahtme linnaosade ning Kiikla ja Kalina külade vahel laiuva liigniiske metsaala lõunaserva. Suhteliselt tiheda kuivenduskraavide võrguga märgalalt saavad (said) alguse mitmed vooluveekogud: Kohtla jõgi, Raudi kanal ja Kiikla peakraav, selle lääne- ja lõunaservas on mitmed karstialad.

Turbatootmisala ja selle ümbruse teedevõrk on küllaltki tihe. Kalina külast viib tootmisalale 1,3 km pikkune kruusakatendiga 6 m laiune tee. Kirjeldataval alal on 4…6 m laiused killustikkatendiga teed. Turbaväljast lääne, põhja ja kirde pool on Viru kaevanduse killustikkatendiga 8…10 m laiuste ühendusteede võrk, mille ca 2,5 km pikkune kirdepoolne haru viib Viru kaevanduse tootmiskeskuseni, kust läheb raudteeharu Tallinn-Narva raudteeni. Nagu juba eespool mainitud, kulgevad turbamaardlast 3 km ida pool Jõhvi – Tartu - Valga riiklik põhi-ning 3,5 km lääne pool Kohtla-Järve – Mäetaguse maantee.

Kalina järveni kulgevad suusarajad, mida kasutavad valla spordihuvilised [6].

Kalina külas on kaevanduse poolt rajatud kahel sügaval puurkaevul baseeruv ca 4 km pikkune veetorustik, mis varustab 24 majapidamist.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 21

5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS, VÕIMALIKUD TEGEVUSE ALTERNATIIVID

5.1 Turba tootmise tehnoloogia

Turba kaevandamise saab jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks toomistehnoloogiaks: • pinnakihiline tootmine, kus turbakihi mahatöötamine toimub õhukeste kihtidena pidevalt sama pinna peal; • karjääriviisiline tootmine, mille korral kaevandatakse lasund kogu ristlõikes või kihiti mitmes järgus, tekitades karjääri. Siia alla võib liigitada ka plokkturba tootmise.

AS Tootsi Turvas kavandab Kalina tootmisalal pinnakihilist tootmistehnoloogiat kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, mis on selline nüüdisaegne tegutsemisviis, mille kasutamine on selle eeliseid ja kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.

Kasutatakse kahte erinevat pinnakihilist tootmistehnoloogiat: - freesturba tehnoloogia; - tükkturba tehnoloogia.

Freesturba tootmiseks kasutatakse üldiselt lahtist kuivendusvõrku, millel kuivenduskraavide vahekaugus on rabaalal tavaliselt 20 m ja madalsoo alal 40 m, sügavusega 1–1,3 m. Väljakute pikkus oleneb sellest, millist kogumistehnikat kasutatakse ja kuhu turvas aunatatakse.

Freesturba tootmistehnoloogia ei ole tasuv väikestel pindadel, tehnoloogilistest põhjustest tulenevalt alla 100 ha suurustel pindadel kujuneb tootmine liialt kalliks.

Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks (hooaeg) ajavahemikku mai keskelt augusti lõpuni. Jämedalt arvestades on hooaja pikkuseks 100 päeva. Kasvuturbal nõutakse suuremat osakeste suurust kui kütteturbal, millest tingituna freesitava kihi paksus on erinev. Kasvuturbal on freesitava kihi paksus 15–20 mm ja kütteturbal keskmiselt 11 mm. Freesitud kihi paksusest sõltub turba kuivamisaeg.

Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: freesimine, pööramine, vallitamine, kogumine. Kõigi nende operatsioonide tegemiseks on vastavad masinad ja mehhanismid, mida võib ühe operatsiooni jaoks olla väga erinevaid. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2…3 tsükli järel.

Turba kogumiseks kasutatakse pneumaatilisi punkerkogujaid, mis tekitavad tunduvalt vähem turbatolmu kui mehaanilised. Pneumaatilisel kogumisel koristatakse kuivanud turvas otse freesväljalt ilma vallitamata (turvas imetakse punkrisse); toodang transporditakse mõlemasse või ühte väljaku otsa auna väljaveotee äärde.

Aunade mõõtmed olenevad aunatusmasinate tööparameetritest. Tavaliselt võimaldavad need teha kuni 7 m kõrguseid aunasid, külgkaldega on 42 ° , mis teeb auna aluse laiuseks maksimaalselt 14 m. Arvestada tuleb ka sellega, et suurematel aunadel on ka suurem isesüttimise oht.

Kasutatakse ka lahuskoristuse meetodit, mis tähendab seda, et kogumine on tsüklist eraldatud. Mitme tsükli toodang kogutakse väljaku keskele valli ja kogumine toimub tsükliväliselt tavaliselt sel ajal kui ilmastik ei ole soodne turba kuivamiseks. Sellega on võimalik suurendada tsüklite arvu ja sellega ka toodangu mahtu pinnaühikult.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 22

Tükkturba tootmiseks sobivad samade parameetritega väljakud nagu freesturba tootmisekski. Masinate komplektid on valmistatud põhiliselt kuivenduskraavide vahekaugusele 20 m. Tootmine võib alata siis, kui väljakud on sulanud ca 30 cm sügavuselt. Toormassi kaevandamisel peab niiskus olema 82-83%, mis tagab kvaliteetse vormimise ja seadmete normaalse töö.

Üks tsükkel koosneb järgmistest operatsioonidest: kaevandamine-pressimine, pööramine, vallitamine, kogumine ja aunatamine. Säilitamisel on vajalik tükkturvast kaitsta otseste sademete eest, kuna märgumise tõttu halveneb kvaliteet ja suurenevad kaod. Selleks kasutatakse aunade katmiseks polüetüleenkilet ja tarbija juures katusealuseid.

5.2 Turba tootmine

Arendaja kavatseb kaevandada taotletava mäeeraldise piiresse jääava kinnitatud aktiivse tarbevaru ulatuses. Taotletava mäeeraldise ala turba tarbevaru on kinnitatud aktiivsena EV Valitsuse maavarade ja põhjaveevarude komisjoni 9. veebruarist 1993. a. istungi protokollilise otsusega nr 0063.

Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiride määramisel lähtuti olemasoleva tootmisala ning maardla plokkide piiridest ja mäetööde ohutustehnika (s.h tuleohutuse) nõuetest. Mäeeraldise piir jälgib olemasolevat tootmisala põhivõrgu kraave ja teid, sügavuse määmisel on võetud aluseks lamami piir.

Loa taotlusega on arvutatud kaevandatav turba varu. Tootmisvarust on välja arvatud turbavaru, mis jääb teede, vee puhastus- ja kogumisbasseinide alla ning korrastamiseks vajalik jääkturba- kiht. Pindalaliselt hõlmab hoidetervikuteks jäetav ala ~8 % mäeeraldise territooriumist. Korrastamiseks jäetava kihi arvutamisel on aluseks võetud taastuvaks sooks korrastamise tingimused, kus on vaja jätta kaevandamata keskmiselt 0,5 m paksune turba kiht. Üksikutes kohtades jääb ammendumise järgselt põhja ka vähelagunenud turvas, kuid arvestades mineraalpõhja lasumistingimusi ja turba kaevandamise tehnoloogiat kujuneb jääklasundi keskmiseks paksuseks isegi rohkem kui 0,5 m, kuid see moodustub hästilagunenud turbast.

Eelnevat arvesse võttes hakkab kaevandamine toimuma 98,93 ha pindalal, kaevandatava varu arvutuse tulemused on toodud alljärgnevas tabelis.

Teede, üle- Turba Jääb tootmata, tuh t Tootmis- Pindala, sette- mineku varu, Põhja Teede, varu, ha basseinide koefit-- tuh t kaitse pumpla Kokku tuh t all, ha sent kiht all Tootmisala 107,49 8,56 0,162 336 82 27 109 227 kokku s.h vähel. 107,49 8,56 0,161 154 - 13 13 141 turvas s.h hästil. 107,49 8,56 0,165 182 82 14 96 86 turvas

Varasema kaevandamise tõttu siin eemaldatavat kasvukihti ei ole. Turvast toodeti pinnakihiliselt freesmeetodil, kaesolevaks on turba tootmine planeeritud samal meetodil. Pindmine vähelagunenud turvas kaevandatakse aiandusturba tootmise eesmargil, alumine suurema lagunemisastmega turvas toodetakse kütteturbaks. Kütteturbana kasutatavat turvast võib toota freesimise või tükkturba pressimise teel. Turbalasundi freesimissügavus sõltub peamiselt

- MAVES - jaanuar 8, 2010 23 kuivamistingimustest ning freesitava kihi kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus 15…20 mm ja kütteturbal keskmiselt 10 mm. Tootmise tsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest ning kuivanud turba kogumisest. Turvas aunatatakse vastavalt vajadusele, tavaliselt 2…3 tsükli järel väljaku otstesse. Pärast kogutud turba aunatamist toimub turba laadimine ning valjavedu tarbijateni autotranspordiga. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni.

Kuna turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatus- ohtlikku tootmise tuleohuklassi, tuleb jälgida rangelt tuleohutuse eeskirju turbatootmisalal ja selle lähiümbruses. Põlengute tõkestamise ja likvideerimise eesmargil rajatakse mäeeraldise ja teenindusmaale piirdekraavid ja tuletõrjevee tiigid. Tuleohu eest kaitseb ka mäeeraldise ja selle teenindusmaa vahele kujundatav 50 m laiune tulekaitseriba, millel võivad kasvada ainult lehtpuud.

5.3 Kuivendusvee ärajuhtimine

Seoses varasema turbatootmisega on soo osaliselt kuivendatud. Turbalasundi kuivendamine on võimalik isevoolselt. Veepindade kõrguste vahe tootmisalal ja magistraalkraavis lubab turbalasundi kuivendada kõrgusmärkideni 69,3 m (tootmisala lõunaosas) ja 70,3 m (tootmisala põhjaosas). Maapinna absoluutkõrgustest lähtuvalt kogunevad kuivendusveed tootmisala kagunurka, kuhu kavatsetakse ehitada settebassein, mille rajamiseks jäetakse mäeeraldisest 1,7 ha.

Olemasolevad kraavid tagavad kogu vee ärajuhtimise, kuid samas tuleb pidevalt jälgida kraavide läbilaskevõimet ning ummistuste vältimiseks perioodiliselt kraave puhastada. Ärajuhitav kuivendusvesi puhastatakse enne peaäravoolu juhtimist settebasseinides heljumist. Heljumi kinnipüüdmiseks võib kasutada ka kuivenduskraavidel settesüvendeid ja kogujakraavidel vooluhulga reguleerimiseks torupaisusid.

Varasemal perioodil kuni tänaseni suubuvad pinnaveed Kalina külas olevasse kurisusse. Kuivendusvee ärajuhtimiseks on ka teisi võimalusi. Isevoolselt saab vee suunata Raudi kanalisse. Selleks tuleb ehitada Peeri soo lõunaserva 2,7 km pikkune kraav, mille trassi valikul tuleks arvestada piirkonnas varem olnud kraavide asukohti.

Teine võimalus on vee juhtimine põhja poole, rabast algavasse Kohtla jõkke. Kasutades ära looduslikus rabas asuvaid kraave, on nendeni vaja rajada 350 m uut trassi. Arvestades maapinna reljeefi, on sellisel juhul vaja vesi kuivendusalalt ära pumbata.

5.4 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine

Kaevandamisega rikutud maa korrastamisprojekti on sobiv koostada 2…3 aastat enne turbatootmise lõpetamist ning projekteerimistingimused tuleb taotleda maavara kaevandamise loa väljaandjalt. Praeguste arusaamade kohaselt on selleks kolm võimalust: rekultiveerida ammendatud turbatootmisala :

1. taastuvaks sooks, 2. rabajärveks, 3. rabametsaks.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 24

Kuna tootmisala ümbritseb Kalina raba, siis tootmise lõpetamisel on mahajäänud ala otstarbekas korrastada taastuvaks sooks, mis on aeganõudev protsess. Sellisel juhul tuleb pärast turbatootmise lõppemist järele jätta minimaalselt 0,5 m keskmise lagunemisastmega (~25 %) turbalasund. Jääkala pinnalangus on põhjast lõuna suunas. Turba taastekkimise käivitumiseks on vaja looduslik veerežiim taastada. Jääkala taastuva soo veetarve tuleb lahendada täiendava projektiga, mis tähendaks vahetammide ja regulaatorite rajamist. Tuleb tagada ammendatud alalt lähtuva vee puhastamine, kus puhastusaste peaks olema lähedane looduslikust soost lähtuva vee näitajatele. Kuni tootmisala ei ole taimestikuga kattunud, tuleb vee puhastamiseks kasutada samasid meetodeid, mida kasutati kaevandamisel.

Väiksemad kulutused nii rajamisel kui ka edaspidisel hooldusel on ammendatud turbaväljale järve kujundamine. Sellisel juhul tuleb kogu turbakiht kuni mineraalpinnaseni eemaldada ja kuivendusvee äravoolukraav sulgeda. Täiendavad kulud edaspidiseks hoolduseks praktiliselt puuduvad.

Kõige kulukam ja töömahukam on ammendatud ala metsastamine. Sellisel juhul tuleb aastasadadeks tagada ala kuivendusvõrgu korrasolek. Ka sellisel juhul tuleb kuni tootmisala taimestikuga kattumiseni ärajuhitava vee puhastamiseks kasutada samasid meetodeid, mida kasutati kaevandamisel.

Tootmisala rekultiveerimist sooks või ala metsastamist saab rakendada vaid juhul, kui kuivendusvett saab eesvoolu juhtida isevoolselt, s.o Kalina karstiala.

Minimaalsete hilisemate hooldustööde tõttu on eelistatuim variant ala kujundamine veekoguks. Taastuva soo korral vajab veetase kuni rabastumiseni, mis võib kesta sadu aastaid, pidevat reguleerimist ja alguses ärajuhitav vesi ka puhastamist. Metsastamise puhul on vajalik tagada kuivendussüsteemi pidev korrasolek. Selle rivist väljalangemisel mets hävib ja tehtud kulutused mõtetud.

5.5 Alternatiivid kavandatavale tegevusele

Kavandatud tegevusele (Kalina turbatootmisala aktiivse varu kaevandamine) on käsitletavad järgmised, valdavalt kuivendusvee ärajuhtimisega seotud alternatiivvariandid :

0 turba kaevandamisest loobumine (0-variant); 1 kuivendusvee juhtimine Kalina kurisusse; 2 kuivendusvee juhtimine Kohtla jõkke; 3 kuivendusvee juhtimine Raudi kanalisse.

Turba kaevandamisest loobumine (0-variant) rakendub juhul, kui kaevandamisega kaasnevad olulised negatiivseid keskkonnamõjud, mida ei saa minimiseerida ega leevendada. Teiste alternatiivvariantide puhul tuleb kaalumisele nende otstarbekus ja võimalike negatiivsete keskkonnamõjude võrdlus kavandatava tegevusega.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 25

6. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV KESKKONNAMÕJU ANALÜÜS

Maavara kaevandamisega kaasneb alati suuremal või vähemal määral keskkonnamõju. Kalina turbatootmisala taaskasutusele võtmisega võivad kaasneda järgmised olulised keskkonnamõjud:

• mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, • mõju põhjaveele, • mõju pinnaveele, • mõju välisõhule, • mõju kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule, • mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele, • mõju inimeste tervisele, • riskid (tuleoht).

6.1 Mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele

Kavandatava tegevuse ala jääb tervikuna teede ja kuivenduskraavidega piiritletud endisele kuivendatud freesturba tootmisalale, mida ümbritseb, kohati põlengutest tugevasti kannatanud, looduslik raba.

Turba kaevandamiseks on lasundi ülaosa koos taimkattega eemaldatud ja seetõttu siin elustik praktiliselt puudub (välja arvatud turbas elavad lagundajad).

Lisaks tootmisväljale ulatub kaevandamise mõju ka ümbritsevatele looduslikele aladele. Kavandatava tegevusega kaasneva intensiivse kuivenduse tõttu langeb veetase ning muutub veerežiim ka tootmisala lähiümbruses. Aja jooksul mõjutsoon laieneb ning rabakoosluste puhul ulatub märgatava mõju tsoon enamasti 100–300 meetrini, mis madal- ja siirdesooaladel võib olla veelgi ulatuslikum. Kuivendusest mõjutatud aladel kaovad osaliselt või täielikult turbasamblad ja älveliigid. Suureneb puhmaste ja lehtsammalde katvus ning paraneb puude kasv. Nõrgema mõju korral piirduvad muutused niiskuslembeste liikide katvuse ning vitaalsuse vähenemises kuivalembeste liikide osatähtsuse tõusu arvelt. Nimetatud muutused kooslustes võivad võtta aega kümneid aastaid.

Turbatootmine toimus siin 15…40 aastat tagasi ja ülalpool loetletud muutused on juba aset leidnud ning turbatootmise taastootmisega selles osas olulist keskkonnamõju ette näha ei ole.

Uue 2,7 km pikkuse eesvoolu rajamine Raudi kanalisse mõjutab mingil määral Peeri soostiku lõunaserva ilmet, mõju olulisust saab hinnata pärast trassi konkreetse asukohta selgumist. Kohtla jõe eesvooluks valimisel rajatakse ca 500 m pikkune kraavilõik turbapinnasesse, mille puhul keskkonnamõju maastiku üldilmele on väheoluline, valides aga kraavi trassi põlevkivi- kaevanduse tee kõrvale, mõju puudub.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 26

6.2 Mõju põhjaveele

Maapinnalähedase põhjaveekihi ehk turbas esineva pinnasevee taset reguleerib 30…40 aastat tagasi rajatud kuivenduskraavistik. Tollal kogu turbavaru ammendamiseks ehitatud isevoolsete kogumis- ja piirdekraavide süvendamist ette näha ei ole, küll aga nende puhastamine setetest. Seega on vaadeldaval alal välja kujunenud kuivenduse mõjul stabiilne pinnaseveerežiim, mida kavandatav tegevus oluliselt ei muuda.

Veerežiimi muutused ulatuvad üldiselt 50 kuni 200 m kaugusele väljapoole kaevandatavat ala, vanematel tootmisaladel 100 kuni 300 (keskmiselt 200 m) meetrini. Nimetatud mõjuga veerežiimile kaasnevad alati ka muutused ökosüsteemides ( vt ptk 6.1 ).

Põhjavee režiim on põlevkivi kaevanduse tõttu kogu piirkonnas tugevasti rikutud ja seda turbatootmine piiratud alal mõjutada ei suuda.

Kuivendusvee uue 2,7 km pikkuse eesvoolu rajamine Raudi kanalisse muudab kaevise lähedal lokaalset pinnaseveerežiimi, kuid selle mõju suuruse ja ulatuse analüüsimiseks puudub praegu piisav geoloogiline ja hüdrogeoloogiline informatsioon. Kasutades uue kraavitrassi piirkonnas varem olnud amortiseerunud kraavide sänge, ei ole tõenäoliselt pinnaseveerežiimis suuri muutusi ette näha. Eelpool mainitud kaevanduse tõttu lubjakivis praegu praktiliselt vett ei ole ja seega puudub uuel eesvoolul ka põhjavett dreeniv mõju. Pärast põlevkivikaevanduse sulgemist põhjavesi taastub ja siis võib uus kraav veetaset lokaalselt alandada.

Kuivendusvee juhtimisel Kohtla jõkke uue kuni 0,5 km pikkuse kraavilõigu rajamisega kaasneb selle ümbruses lokaalselt ka pinnaseveerežiimi muutus. Kuid arvestades kraavilõigu väikest pikkust (osa sellest jääb kuivendatud freesturbavälja mõjuraadiusesse) ei ole siin suure tõenäosusega olulist keskkonnamõju ette näha. Täpsema prognoosi saab teha pärast kuivendusvõrgu projekti valmimist, kust selgub kraavi tegelik asukoht, sügavus ja pikkus ning olemasolevate kraavide süvendamise vajadus.

Kavandatav tegevus pinnasevee kvaliteeti ei mõjuta, välja arvatud mittekorras tehnika või avariilised juhtumid, näiteks õli tilkumine masinatelt. Tänu settebasseinide rajamisele muutub tootmisalalt ärajuhitava vee kvaliteet mõnevõrra paremaks, olles lähedane looduslikule raba- veele.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001.a määrusele nr 269 võib sademevett, mis ei sisalda ohtlikke aineid ning mille pH jääb vahemikku 6...9 ja heljuvainesisaldus ei ületa 40 mg /l, pinnasesse juhtida.

6.3 Mõju pinnaveele

Turbatootmisala kuivendusvõrk koosneb kuivendus- ja kogumiskraavidest. Kuivenduskraave puhastatakse ja süvendatakse pidevalt vastavalt sellele, kuidas tootmisväljakute pinda maha töötatakse.

Kuna turba kaevandamisega kaasneb ala kuivendamine ja liigvee ärajuhtimine, avaldab see mõju ka eesvooluks olevatele veekogudele. Seda nii vee kvaliteedi (keemilise koostise) kui ka veerežiimi osas.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001.a määrusele nr 269 võib veekogusse juhtida saastunud sademevett, mis ei sisalda ohtlikke aineid ning mille pH jääb vahemikku 6..9 ja heljuvainesisaldus ei ületa 40 mg /l.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 27

Turbatootmisaladelt ärajuhitava vee puhul on iseloomulik suurenenud hõljuvaine, orgaanilise aine, lämmastiku- ning fosforisisaldus. Seda tingivad äravoolu suurenemine ja tootmisväljakutel taimetoitaineid kinnipidava taimestiku puudumine. Kuna soopinnas on külmunud novembrist maikuuni, siis keskendub leostumine kevadisele suurvee ajale ja suviste valingvihmadest tingitud äravoolutippudele. Suvel suurem osa sademetest peetakse kinni üldiselt tootmisväljakutel ja vesi eemaldub turba halvast veejuhtivusest tingituna peamiselt aurumisega. Keskmisest vihmasematel perioodidel ja sügisel aurumise vähenemise tõttu moodustub peaaegu kogu sademete vesi ära- vooluks.

Tõsiseimaks probleemiks veekogude elustikule (eelkõige kaladele ja veeselgrootutele) ja seisundile võib kujuneda orgaanilise ja hõljuvaine suur sisaldus. Kaevandusaladelt pärinevat vett iseloomustab ka intensiivne värvus ning madal pH (happeline reaktsioon). Kuivendusveega on oht turbamuda kandumiseks eesvooluks olevatesse veekogudesse, mis võib põhjustada suuri muutusi jõgede põhjaloomastikus.

Kalina turbatootmisalal kagunurka on kavas ehitada settebassein, mille rajamiseks jäetakse mäe- eraldisest 1,7 ha. Seal puhastatakse ärajuhitav kuivendusvesi enne peaäravoolu juhtimist heljumist. Heljumi kinnipüüdmiseks võib kasutada ka kuivenduskraavidel settesüvendeid ja kogujakraavidel vooluhulga reguleerimiseks torupaisusid.

Praegu karstilehtrisse juhitava puhastamata kuivendusvee, mida on hinnanguliselt kuni 200 tuh m³ aastas (ca 550 m³ /d), suunamine Raudi kanalisse, on võrreldes kaevandusest välja- pumbatavaga (ca 75 000 m³ /d) liiga väike kogus, et oluliselt muuta selle veejuhtme veerežiimi ja põlevkivitööstusest lähtuva heitveetõttu rikutud koostisega vee kvaliteeti ei halvenda, pigem vähendab veidi kaevandusvee suurt karedust ja sulfaatide sisaldust.

Vee juhtimisel Kohtla jõkke mõju pinnaveele puudub, kuna kogu vesi imbub enne Peeri soo märgalalt väljumist pinnasesse.

Kuivendusvee juhtimisel karstialale on mõju pigem positiivne, kuna tootmise taaskäivitamisel hakatakse vett heljumist puhastama. Arendaja kogemustele toetudes on turbaväljadelt ärajuhitava vee heljuvainesisaldus pärast puhastamist mitmeid kordi lubatust (40 mg /l) väiksem, ja vee pH normi piires.

Tootmisalast 0,2 km ida pool asub Kalina järv. Kui kogujakraave ei süvendata ei ole pinnasevee- režiimis olulist muutust ette näha ja seega on kavandatava tegevuse mõju järve veerežiimile minimaalne. Muutused järve veerežiimis on võimalikud, kui kuivendusvee juhtimisel Kohtla jõkke osutub vajalikuks kogujakraavide kasvõi osaline rekonstrueerimine. Kuna kuivendusvett järve ei juhita, puudub mõju ka selle veekvaliteedile.

6.4 Mõju välisõhule

Mõju välisõhule seisneb põhiliselt turba kaevandamise, transportimise ja aunas hoidmise juures tekkivas tolmus. Kõige suurem turbatolmu eraldumine tekib seda kaevandades ja laadides. Reeglina toimuvad nimetatud toimingud kuival ajal, mis suurendab tolmu hulka. Tolmu rohkus sõltub ka kasutatavast tehnoloogiast ning lageda ala ulatusest. Turba kogumiseks tuleks kasutada pneumaatilisi kogujaid, mis tekitavad tunduvalt vähem turbatolmu kui mehhaanilised.

Mõju ulatus sõltub tuule suunast ja kiirusest. Soomes tehtud mõõtmised näitavad, et turbatolm võib levida vähemalt poole kilomeetri kaugusele kaevandusväljakust, kusjuures 50 m kaugusel sadeneb turbatolmu ligi 10 g/m 2 võrreldes 70 – 80 g/m 2 väljaku servas. Küttefreesturba kui kõige väiksemate osakestega tooteliigi puhul võib eeldada suurimat tuulekannet.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 28

Tootmisalalt kanduv või transpordil eralduv turbatolm võib sattuda veekogudesse või ladestub ümbruskonda. Soo- või metsaaladele sadenev tolm ökosüsteemides olulisi muutusi ei põhjusta. Vältimaks negatiivseid mõjusid inimeste tervisele või varale tuleks vältida tootmisalade rajamist asulate vahetusse lähedusse. Transpordil tuleb kasutada pealt kaetavaid haagiseid.

Kalina tootmisalal turbatolmu leviku (0,5 km) mõjupiirkonda elamuid ei jää. Lähim inimeluase (Kalina küla Mõisakoha mü) jääb siit 0,9 km kaugusele lõunasse. Turbatootmisala ja Mõisakoha mü vahel kasvav mets takistab tolmu levikut ja selle sattumine taluhoovi on vähetõenäoline.

Probleemiks on turba väljaveol tekkiv tolm, kuna tolmuvaba kate on ainult Kalina küla vahel oleval kohalikul teel. Probleemi aitab lahendada rabas ja metsades asuv põlevkivikaevanduse heas korras olev juurdepääsuteede võrk, mille kasutamisel ei jääks turba väljaveotee äärde ühtegi inimeluaset.

Jääkturbaväljadelt eraldub õhku CO 2, mille kogus Kalina mahajäätud tootmisalalt võib ulatuda kuni 20 t/ha aastas. Pärast turbavaru ammendamist ja rekultiveerimist see probleem kaoks.

6.5 Mõju kaitsealustele objektidele ja elustikule

Kaitsealasid ja kaitsealuseid üksikobjekte turbatootmisalal ja selle mõjupiirkonnas ei ole. Lähimad kaitsealused looduse üksikobjektid (Kalina ohvritamm ja linnus) jäävad kavandatava tegevuse alast 1 km kaugusele ja turbatootmise taaskasutusele võtmine neile olulist mõju ei avalda.

Praegu juhitakse puhastamata kuivendusvesi ca 1 km pikkuse kraaviga lõuna-kagu pool asuvasse kaitsealusesse Kalina kurisusse. Kuivendusvee juhtimine ka pärast turbatootmise taastamist karstialale selle seisu ei halvenda, kuna veekogused jäävad samaks. Turba taastootmisel vesi enne ärajuhtimist puhastatakse ja tänu sellele peaks selle kaitsealuse objekti seisukord hoopis paranema.

Kuna kavandatava tegevusega uusi looduslikke alasid ei hõivata, puudub ka oluline mõju piirkonna elustikule. Mõningast mõju loomastikule ja linnustikule võib avaldada tootmisperioodil (suvel) müra ja häirimine. Rohkem võib see mõjutada imetajaid (eelkõige suurulukeid) ja inimpelglikumatele linnuliike.

Kalina külaseltsi poolt tõstatatud tetrede mängu seisukohalt tootmise ja mängu aeg ei kattu. Tetrede mäng toimub enne turbatootmisperioodi algust. Kuna teder on aga väga pelglik lind, võib tootmistegevus sundida tetri otsima mängu- ja pesitsuskohti tootmisalast kaugemal.

6.6 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja omandisuhetele

Mõju sotsiaalsele keskkonnale on pigem positiivne — turbatootmine annab 5…6 kohalikule inimesele paarikümneks aastaks, lisaks suureneb ka omavalitsuse maksutulu.

Mäetaguse aleviku enamus hooneid (välja arvatud üksikud individuaalelamud ja puiduküttel kolm korrusmaja) saavad soojust Mäetaguse tsentraalkatlamajast, mis töötab põlevkiviõlil täisautomaatrežiimil [6]. Valla arengukavas [5] on viide alternatiivenergia kasutuselevõtu toetamisele. Taastuva energiaallikana käsitletav turvas võikski olla üheks alternatiivkütte allikaks.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 29

Oluline negatiivne mõju omandisuhetele puudub, kuna kavandatav tegevus toimub riigimaal ja selle mõjupiirkonnas pole elamuid ega eraomanduses olevat kinnisvara. Kuivendusvee ära- juhtimiseks Raudi kanalisse läbib uus kraavitrassi kolmandiku ulatuses eramaid ja siin tuleb omanikega saavutada kokkulepe. Maaüksust läbiv kuivenduskraav ei tohiks oluliselt mõjutada kinnistu hinda. Kraavi rajamisel Kohtla jõkke mõju omandisuhetele puudub, sest selle trass jääb kogu ulatuses riigimetsamaale

Kohaliku elanikkonna mureks on juurdepääs rabas asuvatele kinnistutele, seal kasvavatele marjadele ja piirkonna ainukesele kasutatavale ujumiskohale, Kalina järvele. Rappa ja järve juurde viivad põlevkivikaevanduse teed. Probleemiks on Kalina küla piirkonna elanike juurde- pääsuvõimalus, kuna lühim tee läbib turbatootmisala, mis tootmise perioodiks (suvekuudeks) kõrvalistele isikutele suletakse. Jalgsi läbipääsu lubas arendaja tagada ja põhiline marjade valmimisaeg on pärast tootmisperioodi lõppu, kui kõigil on alast vaba läbipääs. Seega pikeneb suvekuudel autoga juurdepääsuvõimalus järvele. Kaaluda võiks alternatiivse läbipääsutee rajamist.

6.7 Mõju inimeste tervisele

Kavandatav tegevus avaldab mõju inimeste tervisele otseselt ainult töökeskkonnas. Tervisele mõjub turbatootmisega kaasnev tolm, mehhanismide müra ja vibratsioon. Nendest olulisim on tolm, mis turvast koorides ja laadimistöödel võib tuulise ilmaga olla töötajatele häiriv ja hingamissüsteemidele kahjulik. Võimalikud on tööõnnetused mehhanismidega ümberkäimisel.

Arvestades inimeste eluasemete kaugust ja tootmisala eraldava metsa olemasolu ning turba väljaveo võimalust rabas asuvate kaevandusteede kaudu, on muude häiringute (müra, tihenenud liiklus) mõju inimese tervisele väheoluline.

Müra ei tekita turba tootmisel märkimisväärset mõju. Müra tase sõltub tootmisala suurusest, kaevandamise tehnoloogiast, masinate valikust ning tööajast (päevane või öine aeg). Tootmis- ja transpordimasinatest tulenev müra jääb põhiliselt kaevandamisala territooriumile ja on võrreldav põlluharimisega kaasneva müraga.

6.8 Muud riskid

Muudest riskidest on märkimisväärseim tuleoht. Turbarabad on kuival ajal väga tuleohtlikud, mida suurendab ka pinnasevee taseme alanemine ümbritsevatel aladel. Tootmisalal võib põleng tekkida turba isesüttimisest, masinatest või inimeste hooletusest.

Probleeme võib põhjustada ka põlengutega kaasnev ning suhteliselt kaugele leviv paks suits. Rabapõlengud on raskesti kontrollitavad ja kestvad ning nendega võib kaasneda suur majanduslik- ja keskkonnakahju. Kulukas ja aeganõudev on ka nende kustutamine.

Põlengute tõkestamise ja likvideerimise eesmargil rajatakse mäeeraldise ja teenindusmaale piirdekraavid ja tuletõrjevee tiigid. Samas kaitseb tuleohu eest ka mäeeraldise ja selle teenindusmaa vahele jääv 50 m laiune tulekaitseriba, millel võivad kasvada ainult lehtpuud. Tulekahju ulatust leevendab oluliselt selle varajane avastamine. Seetõttu tuleks tootmisperioodiks organiseerida ööpäevaringne valve.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 30

7. KAVANDATAVA TEGEVUSE NEGATIIVSETE KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMINE JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE

7.1 Keskkonnamõjude leevendusabinõud

7.1.1 Mõju vähendamine maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele

negatiivne mõju: - kavandatav tegevus toimub tervikuna endisel kuivendatud freesturba tootmisalal ja seetõttu oluline negatiivne kesk- konnamõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele puudub , ning leevendusabinõude rakendamine ei ole vajalik

positiivne mõju: - tootmise lõpetamisel ammendatud ala korrastatakse

Tootmise lõpetamisel mahajäänud ala rekultiveeritakse, milleks tuleb tellida vastav projekt.

Mingi mõju maastiku üldilmele kaasneb uue eesvoolu trassi rajamisega. Suurim on see vee juhtimisel Raudi kanalisse, väiksem Kohtla jõkke.

7.1.2 Mõju vähendamine põhjaveele (pinnaseveele)

negatiivne mõju: - kui kavandatava tegevusega ei kaasne 30…40 aastat tagasi rajatud isevoolsete kogumis- ja piirdekraavide süvendamist, siis oluline negatiivne keskkonnamõju põhjaveele puudub , ning leevendusabinõude rakendamine ei ole vajalik

positiivne mõju: - lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine kurisusse

Kavandatav tegevus jääb tervikuna Viru kaevanduse mäeeraldise territooriumile, kus põhjavee režiim on põlevkivi kaevanduse tõttu kogu piirkonnas tugevasti rikutud ja lubjakivi lasund põhjavett ei sisalda.

Mõju põhjavee režiimile avaldub pärast põlevkivikaevanduste sulgemist, kui eesvooluks valitakse vee juhtimine Raudi kanalisse või vee juhtimisel Kohtla jõkke osutub vajalikuks kogumis- või piirdekraavide süvendamine.

7.1.3 Mõju vähendamine pinnaveele

negatiivne mõju: - turbatootmisaladelt ärajuhitava vee puhul on iseloomulik suurenenud hõljuvaine sisaldus, mille kandumine eesvooluks olevatesse veekogudesse võib põhjustada suuri muutusi nende elustikus,

leevendusabinõud: - settebasseinid, kuivenduskraavide settesüvendid ja ülevoolu- pääsude sissevoolupäised; - voolusängide regulaarne puhastamine; - kuivendusvee lodupuhastus.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 31

Kalina turbatootmisalal kagunurka ehitatakse settebassein, mille rajamiseks jäetakse mäe- eraldisest 1,7 ha. Seal puhastatakse ärajuhitav kuivendusvesi enne peaäravoolu juhtimist heljumist. Pärast settebasseinide rajamist väheneb keskkonnamõju perspektiivsetele ees- vooludele oluliselt. Tugevasti rikutud veerežiimi (Kohtla jõgi keskjooksul kuiv) või veekvaliteedi (Raudi kanalis väga kare ja suure sulfaadisisaldusega põlevkivi kaevandustest väljapumbatav vesi) tõttu eesvooludes looduskeskkonnale omane vee-elustik puudub.

7.1.4 Mõju vähendamine välisõhule

negatiivne mõju: - turbatolmu teke kaevandamis- ja laadimistöödel; - tolmu teke turba väljaveol; - tuuleerosioon.

leevendusabinõud: - kaevandamis- ja laadimistöödest loobumine tuulega tugevusega üle 10 m/s; - turba kogumiseks kasutada pneumaatilisi kogujaid; • - turba transpordil kasutada pealt kaetavaid haagiseid; - tuuletõkkeribad.

7.1.5 Mõju vähendamine kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule

negatiivne mõju: - kaitsealasid ja kaitsealuseid üksikobjekte turbatootmisalal ja selle mõjupiirkonnas ei ole. Praegu juhitakse puhastamata kuivendusveed ca 1 km pikkuse kraaviga lõuna-kagu pool asuvasse kaitsealusesse Kalina kurisusse.

leevendusabinõud: - turba taastootmisel olenevalt eesvoolu valikust kas lõpetatakse kuivendusvee juhtimine või puhastatakse see enne Kalina karstialale juhtimist.

7.1.6 Mõju vähendamine sotsiaalsele keskkonnale

negatiivne mõju: - kavandatava tegevusega sotsiaalsele keskkonnale olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne

positiivne mõju: - tööhõive paranemine ja omavalitsuse tulu suurenemine. - turvas on vallale üheks võimalikuks alternatiivkütte allikaks.

Kohaliku elanikkonna mureks on juurdepääs rabas asuvatele kinnistutele või seal kasvavatele marjadele ja piirkonna ainukesele kasutatavale ujumiskohale, Kalina järvele. Rappa ja järve juurde viivad põlevkivikaevanduse teed, mida turba kaevandamise ajal ei suleta, võimalik on ka uue ühendustee rajamine külast järveni. Põhiline marjade valmimisaeg on pärast tootmisperioodi lõppu.

7.1.7 Mõju vähendamine inimeste tervisele

negatiivne mõju: - müra ja tolm turba väljaveol; - turbatolm tootmisalal; - mehhanismide müra ja vibratsioon; - võimalikud tööõnnetused.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 32

leevendusabinõud - turba transpordiks kasutada asulateväliseid põlevkivikaevanduse teid; - eririietuse ja –vahendite (respiraatorid, kõrvaklapid) kasutamine; - võimalusel väiksemat müra ja vibratsiooni tekitavate masinate kasutamine; - tuulesuuna arvestamine töö tegemisel; - tööohutusreeglitest kinnipidamine.

Kalina tootmisalal turbatolmu leviku (0,5 km) mõjupiirkonda elamuid ei jää. Turbatootmisala ja lähima eluaseme vahel kasvav mets takistab tolmu levikut ja selle sattumine taluhoovi on vähetõenäoline

7.1.8 Muude riskide vähendamine

negatiivne mõju: - tuleoht.

leevendusabinõud: - tuleohutusreeglitest kinnipidamine. - ümber tootmisala tulekaitseriba rajamine

7.2 Alternatiivide võrdlemine

Kavandatud tegevusele (Kalina turbatootmisala aktiivse varu kaevandamine) on käsitletavad järgmised alternatiivvariandid, mis on seotud kuivendusvee ärajuhtimisega:

4 turba kaevandamisest loobumine (0-variant); 5 kuivendusvee juhtimine Kalina kurisusse; 6 kuivendusvee juhtimine Kohtla jõkke; 7 kuivendusvee juhtimine Raudi kanalisse.

Turba kaevandamisest loobumise (0-variant) korral jääb Kalina turbatootmisala praegusesse rekultiveerimata seisu, eraldades õhku CO 2. Puhastamata kuivendusveed valguvad kaitsealusesse Kalina kurisusse, halvendades Kalina küla põhjavee kvaliteeti (pärast Viru põlevkivikaevanduse sulgemist).

Teiste alternatiivide korral teostuks turba tootmine, toimuks ärajuhitava kuivendusvee puhastamine ja pärast tootmise lõppu kaeveala rekultiveerimine.

Kuivendusvee juhtimine jätkuvalt Kalina kurisusse (variant 1). Kuna säilib olemasolev olukord, siis negatiivne keskkonnamõju puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb kuivendusvee puhastamine settebasseinides ja kurisusse juhitava vee kvaliteet paraneb.

Kuivendusvee juhtimine Kohtla jõkke (variant 2). Sellisel juhul kaevatakse turbapinnasesse ca 0,5 km uut kraavi. Kui uus kraavitrass valitakse olemasoleva põlevkivikaevanduse tee kõrvale, on mõju maastiku üldilmele pea-aegu olematu. Negatiivne keskkonnamõju turbas sisalduvale pinnaseveele on lokaalne, kuna pool kaevu trassist jääb kuivendatud freesturbavälja mõjualasse. Mõju põhjaveele puudub, kuna uue kraavi põhi jääb turbasse või vahetult selle all lamavasse pinnasesse. Ärajuhitava vee väikese koguse ja looduslähedase koostise (v.a heljuvained) tõttu on selle mõju jõeveele väike. Juhul, kui vee juhtimiseks tootmisala põhjaossa osutub vajalikuks kogumis- ja/või piirdekraavide süvendamine, võib selle mõju avalduda ka põhjavee ja Kalina järve veerežiimile.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 33

Kuivendusvee juhtimine Raudi kanalisse (variant 3). Sellisel juhul kaevatakse valdavalt mineraalpinnasesse ca 2,7 km uut kraavi, mis muudab Peeri soostiku lõunaserva maastiku üld- ilmet. Kuna kraavitrass läbid suure tõenäosusega õhukese pinnakattega alasid, on selles voolaval veel kontaktivõimalus lubjakivis sisalduva põhjaveega, mis mõjutab peale pinnasevee ka põhja- vee režiimi ja/või kvaliteeti. Mõju põhjaveele avaldub pärast põlevkivikaevanduste sulgemist ja lubjakivis põhjavee taastumist Ärajuhitava vee väikese koguse ja looduslähedase koostise (v.a heljuvained) tõttu on selle mõju jõeveele väike.

Alternatiivide võrdlemisel on kasutatud juba eelnevalt käsitletud võimalikke mõjusid. Kavandatava tegevuse erinevate variantide ehk alternatiivide võrdlemise lihtsustamiseks on kasutatud hindamistabelit, kus on arvestatud erinevate kriteeriumite mõju keskkonnale. Kuna kõik mõjud ei ole võrdsed, siis on igale mõjule antud selle kaalu tugevuse hinne: 0 – mõju puudub; ±1 – nõrk mõju; ±2 – keskmise tugevusega mõju; ±3 – tugev mõju. “Miinusmärk” tähendab negatiivset mõju ja “plussmärk” positiivset. Kaalu kolmenumbriline skaala näitab kriteeriumi olulisust leevendusabinõude rakendamise järel. Saadud punktid (mõju hinne) summeeritakse. Kriteeriumite hinnete liitmisel saadakse kavandatava tegevuse valitud alternatiivi koondhinne koos leevendusmeetmete rakendamisega.

0-alternatiiv alternatiiv 1 alternatiiv 2 alternatiiv 3 Kriteerium kaal tegevusest hinne eesvooluks hinne eesvooluks hinne eesvooluks hinne loobumine Kalina kurisu Kohtla jõgi Raudi kanal Mõju maastiku üld- ilmele ja bioloogilisele 1 -1 -1 2 2 1 1 -1 -1 mitmekesisusele Mõju põhjaveele 2 -2 -4 -1 -2 -1 -2 -2 -4

Mõju pinnaveele 3 0 0 0 0 -1 -3 -1 -3

Mõju välisõhule 2 -1 -2 -2 -4 -2 -4 -2 -4 Mõju kaitsealustele 2 -1 -2 0 0 1 2 1 2 objektidele Mõju sotsiaalsele 2 0 0 1 2 1 2 1 2 keskkonnale Mõju inimeste 2 0 0 -1 -2 -1 -2 -1 -2 tervisele Mõju tuleohule 3 0 0 -1 -3 -1 -3 -1 -3

Koondhinne - - -9 - -7 - -9 - -13

Alternatiivide võrdlemise tabelis on arvestatud järgmiste asjaoludega:

1. mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele – pärast tootmise lõppu ala rekultiveeritakse - positiivne mõju, uute kuivendusvee kraavide rajamine – negatiivne mõju 2. mõju põhjaveele – lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine kurisusse - positiivne mõju, uute kraavide kaevamine või olemasolevate kogumiskraavide süvendamine mõjutab suuremal või vähemal määral põhjavee režiimi ja kvaliteeti. 3. mõju pinnveele – kuigi settebasseinides kuivendusvett puhastatakse, on ärajuhitava vee kvaliteet ikkagi looduslikust mõnevõrra halvem, praegu kuivendusalalt äravoolav vesi on suure heljumisisalduse tõttu looduslikust oluliselt halvem 4. mõju välisõhule –praegu eraldub taimkatteta turbaväljalt õhku CO 2-ja tolmu, viimase osakaal tootmise ajal suureneb, 5. mõju kaitsealustele objektidele – lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine kaitsealusesse Kalina karstialale - positiivne mõju,

- MAVES - jaanuar 8, 2010 34

6. mõju sotsiaalsele keskkonnale – suureneb tööhõive, vallal alternatiivkütuse võimalus - positiivne mõju, 7. mõju inimese tervisele – tootmisega kaasneb müra ja tolm, turba väljavedu toimub kaevandusteid pidi asulaid läbimata, 8. mõju tuleohule – kuigi suur tuleoht on ka looduslikus kuivas rabas, suureneb see tootmistegevusega (nt aunade isesüttimine).

Käesoleva aruande koostajad on seisukohal, et kavandatav tegevus, s.o turba taastootmine Kalina mahajäätud freesturbaalal kaevandusloa taotluses toodud viisil ja leevendus- abinõusid rakendades on parimaks lahendiks, kui eesvooluna kasutatakse Kalina karstiala.

Eesvoolu valikul tuleks eelistada majanduslikult otstarbekaimat, puhastatud kuivendusvee ise- voolset juhtimist Kalina karstialale.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 35

8. LOODUSRESSURSSIDE KASUTAMINE JA SEIRE

Kavandatava tegevusega (turba kaevandamine) toimub loodusressursside kasutamine. Paari- kümne aasta jooksul on kavas 98,93 ha suuruselt alalt kaevata 227 tuh tonni freesturvast, keskmise aastase toodanguga 11 tuh tonni.

Tootmine tuleb korraldada minimaalsete kadudega ja välja tuleb kaevandada kogu aktiivne varu. Taastuvaks sooks rekultiveerimiseks on vaja jätta kaevandamata keskmiselt 0,5 m paksune alumine turba kiht.

Infrastruktuuri rajamiseks loodusressursse ei kasutata, kuna endisel freesturba tootmise alal on heas seisukorras teede- ja kogumis-piirdekraavide võrk olemas. Olenevalt eesvoolu valikust on võimalik uue kuni 2,7 km pikkuse kraavi rajamine, mille kaevamisel toimub pinnase teisaldamine. Kuna aga praeguse seisuga on eesvoolu valik tegemata, rääkimata kraavi trassi täpsest asukohast, siis seda ei ole võimalik käesolevas töös detailselt ei käsitleta.

Pinnasevett tuleb kuivenduskraavidega välja juhtida sellisel optimaalsel määral, et oleks tagatud kaevandatava turba kuivamine. Liigne ärajuhtimine mõjutab negatiivselt ümbritsevat looduslikus seisus rabaala.

Turbatootmisest on enim mõjutatud veekeskkond. Vastavalt Veeseadus § 8 lõige 2 p 4-le tuleb kavandatud tegevuse korral omada vee-erikasutusluba . Selgitamaks Kalina turbatootmisala kuivendusvee mõju eesvoolule on vajalik teostada veekvaliteedi uuring.

Turbakaevandusaladelt ärajuhitava vee puhul on iseloomulik suurenenud hõljuvaine, orgaanilise aine, lämmastiku- ning fosforisisaldus. Tõsiseimaks probleemiks veekogude elustikule (eelkõige kaladele ja veeselgrootutele) ja seisundile võib kujuneda orgaanilise ja hõljuvaine suur sisaldus. Kaevandusaladelt pärinevat vett iseloomustab ka intensiivne värvus ning madal pH (happeline reaktsioon). Kaevandusvete kvaliteet on suure sesoonse muutlikkusega. Kuivendusveed võivad põhjustada ka turbamuda kandumist eesvooluks olevatesse veekogudesse.

Turba kaevandamise mõju täpsemaks selgitamiseks tuleb enne tootmise algust võtta fooni- proovid. Veekvaliteedi seirepunkt(id) on soovitav paigutada kuivendusvee äravoolukohtadesse võimalikult lähedale kavandatava tegevuse alale. Kalina tootmisalal piisaks ühest punktist pärast settetiikidest väljavoolu. Enne taastootmise algust oleks otstarbekas võtta fooniproov praegusest äravoolust. Veeproovides oleks otstarbekas analüüsida pH, vee biokeemiline ja keemiline hapnikutarve , üldlämmastik , üldfosfor , heljumi , ning vees lahustunud hapniku sisaldus .

Pärast kavandatava tegevuse alustamist tuleb organiseerida heitvee (eesvoolu juhitava kuivendus vee) seire. Seiretingimused määratakse vee-erikasutusloas. Sinna kuuluvad nii vooluhulkade mõõtmised valitud punktides kui ka veeproovide võtmised saasteainete sisalduse määramiseks. Nende näitajate alusel on võimalik arvutada kavandatavast tegevusest tingitud reostuskoormust. Vooluhulga mõõtmisi ja veeproovide võtmisi tuleb teha vähemalt kord kvartalis. Seire on vajalik tootmistegevuse ajal ja kuna turba tootmine on sesoonne tegevus, piisab siin paarist korrast aastas, soovituslikult II ja III kvartalis. Vältida tuleks proovi võttu erakorraliste ilmastikutingimuste (paduvihm, lume kiire sulamine jne) korral.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 36

9. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED EDASISEKS TEGEVUSEKS

Kavandatud tegevus (turbatootmine Kalina turbatootmisalal) võib omada potentsiaalset olulist keskkonnamõju .

Kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad keskkonnamõjud on : mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile, välisõhule ja inimese tervisele.

Keskkonnamõjude leevenduseks rakendatavad abinõud ja soovitused on :

mõju maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele: kaevandatud alade rekultiveerimine;

põhja(pinnase)veele : lõpetatakse puhastamata kuivendusvee juhtimine kurisusse;

pinnaveele : settebasseinid, kuivenduskraavide settesüvendid ja ülevoolupääsude sissevoolu- päised; voolusängide regulaarne puhastamine;

kaitsealustele objektidele ja –aladele ning elustikule : turba taastootmisel lõpetatakse puhastamata kuivendusvee vee juhtimine Kalina karstialale;

tuleoht : tuleohutusreeglitest kinnipidamine.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 37

Kavandatud tegevusele lisaks käsitleti järgmisi alternatiivvariante:

1 turba kaevandamisest loobumine (0-variant); 2 kuivendusvee juhtimine Kalina kurisusse; 3 kuivendusvee juhtimine Kohtla jõkke; 4 kuivendusvee juhtimine Raudi kanalisse.

Parimaks lahendiks on kavandatav tegevus, s.o turba kaevandamine Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides kirjeldatud viisil, kui eesvooluks kasutatakse Kalina karstiala.

Kalina turbakaevandamisala maavara kaevandamise loa taotlusmaterjalides kavandatud tegevus ei oma olulist keskkonnamõju , kui arvestatakse:

kõigi kaasaegsete töö- ja keskkonnaohutuse nõuetega; eespool loetletud leevendusabinõudega; tagatakse seire, pärast varude ammendumist tootmisala rekultiveeritakse.

- MAVES - jaanuar 8, 2010 38 Lisa 1

39 Lisa 1

40 Lisa 2

41 Lisa 3

PEERI TURBAMAARDLA KALINA TURBATOOTMISALA TAASKASUTUSSE VÕTMISE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM

I TAUST JA KAVANDATAV TEGEVUS

AS Tootsi Turvas kavatseb taasalustada freesturba tootmist 1991.a mahajäätud Kalina turbatootmisalal, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, mis tagab keskkonnanõuete parima täitmise ning on kulutusi arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav.

Kalina turbatootmisala asub Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Kalina külas riigile kuuluval kinnistul Mäetaguse metskonna maatükk nr 30 (katastritunnus 49802:001:0400), mille kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa. Maaüksuse üldpindala on 111,6 ha, sellest taotletav mäeeraldise pindala 107,49 ha (koos teenindusmaaga 133,67 ha). Ala ümbritseb Mäetaguse metskonna maatükk nr 29 (katastritunnus 49802:001:0390).

Praegu suubub kuivenduskraavide vesi karsti, kuid pärast tootmise taastamisel tuleb kuivendusvõrk rekonstrueerida ja eesvooluks leida mõni muu lahendus.

II KESKKONNAMÕJU HINDAMISE OBJEKT

Keskkonnamõju hindamise objektiks on „AS Tootsi Turvas Peeri turbamaardla Kalina turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotlus“.

III KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK

Eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasneda võivaid olulisi keskkonnamõjusid. Keskkonnamõju hindamisel on põhirõhk kaevandamise mõjul veekeskkonnale ja õhu puhtusele (tolm).

IV LÄHTEALUSED

42 Lisa 3

V TÖÖ SISU

1. Informatsioon keskkonnamõju hindamise protsessi kohta. Seaduslikud alused, andmed hindamise algataja, s.o arendaja, otsustaja ja eksperdi (hindamise teostaja) kohta. Keskkonnamõjude hindamise algatamine, info protsessi avalikustamise ja kavandatavat tegevust käsitlevate ja töös kasutatavate infoallikate kohta.

2. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kavandatava tegevuse eesmärkide kirjeldus ja oodatav tulemus.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus. Kalina turbatootmisala üldine seisund, turbalasundi iseloomustus ja mõjutatava ala loodusliku seisundi kirjeldus (geoloogiline ehitus, hüdrogeoloogilised tingimused, maavaravarud, pinnavesi, taimestik, loomastik, kaitstavad objektid ja alad, maaomand, sotsiaalne keskkond jne). Turba kaevandamisega seonduvad keskkonnamõjud võib jagada kaheks: - kuivendussüsteemi ja teedevõrgu rekonstrueerimisega seotud mõjud; - turba kaevandamisega seotud mõjud.

4. Kavandatavad tegevused. Turbatootmise kirjeldus Kalina turbamaardlas ja põhilised tehnilised lahendused. Turba kaevandamist võib jagada kaheks põhimõtteliselt erinevaks toomistehnoloogiaks: - pinnakihiline tootmine; - karjääriviisiline tootmine. Kalina tootmisalal kasutatakse pinnakihilist tootmistehnoloogiat.

5. Kavandatava tegevusega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude analüüs ja hindamine Keskkonnamõjude analüüsis selekteeritakse välja olulised keskkonnamõjud. Kirjeldatakse kavandatud tegevuse keskkonnamõju: - maastiku üldilmele ja bioloogilisele mitmekesisusele, - pinnaveele, - põhjaveele, - välisõhule, - kaitsealustele objektidele ja –aladele, - sotsiaalsele keskkonnale. Kirjeldatakse, kuidas ülalloetletud tegevused mõjutavad looduskeskkonda.

43 Lisa 3 6. Kavandatava tegevuse alternatiivide püstitamine ja mõjude leevendamine. Hinnatakse võimalikke alternatiivseid lahendusi negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja esitatakse soovitused võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.

7. Keskkonnaseisundi jälgimine ja soovitatav seireprogramm, ammendatud maardla korrastamine. Kavandatav seire ja nende põhjendus; seirepunktide asukohad ja seiratavad näitajad. Pärast turbatootmise lõpetamist ammendatud maardla korrastamise keskkonnaalased tingimused.

8. Hindamistulemuste lühikokkuvõte ja soovituslikud keskkonnanõuded.

VI AVALIKUSTAMINE

Keskkonnamõju hindamise algatamine ja selle tulemused avalikustatakse. Selleks avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus ajalehes vastavasisulised teated ja korraldatakse vähemalt kaks huvitatud osapoolte koosolekut: I koosolekul tutvustatakse keskkonnamõju hindamise programmi ja kavandatavat tegevust. II koosolekul toimub keskkonnamõju hindamise aruande (töö tulemuste) tutvustamine ja arutelu.

VII TÖÖGRUPP

Keskkonnamõju hindamise vastutav täitja on Toomas Kupits, AS Maves, (litsents KMH0018), vajadusel kaasatakse eksperte ja konsultante.

VIII AJAGRAAFIK

Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne valmib hiljemalt 2009. a oktoobris.

Koostas: Kinnitas:

AS Maves Viru regiooni Toomas Kupits Keskkonnaamet Keskkonnaekspert ……………………………… ……………………………… 27.05.2009. a “…..” ……………….. 2009. a

44 Lisa 3

Avaliku arutelu protokoll 07.07

Protokollis Madis Osjamets, AS Maves.

Küsimused – vastused

Küsimus (Jelena Ello, keskkonnaamet) – Kuidas on plaanis rekultiveerida tootmisala peale kaevandamise lõppu, kas metsastatakse? Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – kaevandamis loa taotluses on rekultiveerimise osa käsitletud.

Küsimus (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Miks ei ole programmis käsitletud mõju lindudele ja loomadele Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – olulist mõju pole kuna on tegu juba tööstuslikult kaevandatud alaga ja ekspertide hinnangul loomastikule ja taimkattele olulist keskkonnamõju ei teki taaskasutusele võtuga

- (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees)-ala on seisnud aastaid ja linnustik taastub juba. Vanasti oli tegu tetrede mängimise platsiga ja juba hakkavad tedred seal uuesti mängimas käima. Veel vähe ja peamiselt kõrvalaladel aga juba on kuulda tetresid seal. Tootmise uuesti alustades kaovad sealt ka hallkured. - (Toomas Kupits. AS Maves)-luban uurida, aga kas paar tetre on oluline keskkonnamõju?

Selgitus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – võrdleb kaevandamise jätmise ja kaevandamise keskkonnamõju. Jääkturbaväljadelt eraldub CO 2, mille kvooti peab Eesti riik ostma Euroopa Liidult. Kalina alalt kuni 20 t/ha aastas, 260 tonni Kalina 130ha kaevandatud alalt mis maksaks 8…10 euroga korrutades teeb ca 350 000 krooni aastas Kalina jääkturbatootmise alalt CO 2 maksu. Tetrede seisukohalt on kaevandamise ja tetrede mängu ajal faasinihe, tootmine ja mängu aeg ei kattu-tetrede mäng toimub varem kui kaevandamise ala läheb kasutusse. Kaevandamisele läheb ca 20 a. Üldine riiklik poliitika on suunatud biokütuste bilansi vähendamisele (sisseostetavat kütust vähendatakse). Kundas hakkab toimima turba baasil toota biokütust, mis hakkab toimima 80%. 5-6 töökohta kohalikku töötajale tekib 20 aastaks. Tolmu seisukohalt hakkab toimuma väljavedu aastakeskmiselt 2 autot päevas. väljavedu. Üldine seisukoht ekspertidel, et ammendamata jäetud rabad tuleb võtta kasutusele ja ressurss lõpuni kaevata.

Küsimus (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Kas tootmise uuestialustamisel piirdutakse juba rikutud rabablokiga? Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht)-mingit laiendamist pole ette nähtud.

Küsimus (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Praegu on küla teed kaetud tolmuvaba kihiga, mis peab vastu ainult sõiduautode poolt tekitatavale koormusele, rasketranspordile teed vastu ei pea. Küla seisukoht on, et kaevandaja peaks tegema asfaldi või hakkama väljavedu korraldama kaevanduse kaudu Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – alternatiive tuleb kaaluda. Reaalne on ka kaevanduse kaudu väljavedu. Asfalti rajamine sellise tootmismahu juures ei pruugi ära tasuda.

45 Lisa 3

Küsimus (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Raba ei ole surnud raba, Viru kaevandus lõpetab tootmise varsti ja veetase taastub ning turvas hakkab uuesti rabas kasvama, nii et külaelanikud ei ole raba laiendamisega nõus. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – KMH ei näe ette tootmisala laiendamist. Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – seadusega on keelatud uute rabade kaevandamine. Mingit ohtu pole laiendamiseks. Juba rikutud rabal ei hakka turvas iseenesest taastuma. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves)-alumise veekompleksi veekihi taastumine kaevanduse sulgemisel ei mõjuta niivõrd raba veetaset, sest raba toitub pinnaveest ja on vettpidava pinnase peale tekkinud.

Küsimus (Kalina küla, Pärna talu elanik) – transpordi tee hakkab mööduma majast juhul kui hakatakse välja vedama läbi Kalina küla, või hakatakse välja vedama läbi Kiikla küla või kaevanduse. Väljaveo korral Kalina külast tekib palju tolmu mis tuleb meie maja õuele. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – see ongi KMH objekt et, kust hakkab väljavedu toimuma ja arendajaga arutatakse mitmeid variante, ka kaevanduse kaudu väljavedu. See on olnud ka 2000 alguse uuringul olnud põhiprobleemiks valla poolt. Variandiks oleks ka asfalteerimine majade ümbrusest. Teede hooldus on arendaja ja teeomaniku valla kokkulepe. Võimalus ka raudteetranspordi kasutusele võtt väljaveoks Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – meie ei välista raudtee kasutuselevõtu võimalust, ka Kundas on raudtee olemas.

Küsimus (Kalina küla, Pärna talu elanik) – kas on ikka kindel, et tootmisala ei laiene väljapoole juba kaevandatud ala. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – see on kindel, ka loa taotlus on tehtud juba kaevandatud blokile. KMH on ainult selle ala kohta. Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – praegune seadusandlus ei võimalda uute alade kasutuselevõttu turba kaevandamiseks.

Küsimus (Kalina küla, Pärna talu elanik) – kuidas mõjutab kaevandamine läheduses olevat tamme, linnamäge ja seiklusturismi. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – Tamm jääb kaugele, seda ilmselt ei mõjuta kaevandamine. KMH selgitab keskkonnamõju. Juurdepääsu objektidele mõjutab turbatootmine tuleohutuse ja muude nõuete tõttu. Küsimus (Kalina küla, Pärna talu elanik) – kui tee pannakse kinni, siis kaob juurdepääs populaarsele ujumiskohale – Kalina järvele. Tee järve juurde läheb läbi tootmisraba. Samuti on tegu heade seene ja marjametsadega Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – suvel on tuleohutuse tõttu probleem olemas. Sügisel marja seeneajal ei ole probleem rabas viibimisega. Jalgrattaga ja jala saab käia ka tootmise ajal ujumas läbi raba.

Küsimus – Üldine mure arutelul viibinutel rabas toimuva seiklusturismi ja sportimisvõimaluste kadumise üle. Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – sotsiaalne osa on KMH programmis sees.

46 Lisa 3

Küsimus (M. Mägi. Mäetaguse vallavalitsus) – Kuidas mõjutab Viru kaevanduse plaanitav sulgemine Kalina raba veerežiimi. - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – kas keegi oskab öelda millal kaevandus suletakse - (M. Mägi. Mäetaguse vallavalitsus) – arvatavasti 15a jooksul. - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – kaevandamise aeg on 20 a, nii pikka perspektiivi suhtes on rakse öelda midagi praegu - (Toomas Kupits. AS Maves) – kaevanduse sulgemine ei mõjuta turbatootmist. Mõju pole. Mõju võib olla eesvoolule. Raba ei kuivenda lubjakivi põhjavett. Raba tekib, sest veel pole äravoolu. - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – turbatootmine ala märjemaks ei tee.

Küsimus (Kalina küla, Pärna talu elanik)- kuhu hakatakse kuivendusvett juhtima, kas Kalina küla kurisusse? Vastus (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – äravool hakkab toimuma mõõda Pagari peakraavi. - (Kalina küla elanik)- Pagari peakraav ei võta vastu suuremat hulka vett, kes hooldab kraavi kui sinna hakatakse juhtima kuivendusvett? - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – kui luba antakse vett sinna juhtida peame ka puhastama eesvoolu. - (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Pagari peakraavi kasutab ka 7 kaevandus, kui sinna juhtida kuivendusvett on vajalik selleks kooskõlastus ka kaevandusega, - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – Eesti Energia kaevandusega on kooskõlastused nagunii vajalikud. - (A. Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees) – Pagari peakraav suubub Konsu järve, mille vett kasutatakse Kohtle-Järvel joogiveeks. - (T. Saarmets. Tootsi Turvas ressursi juht) – Konsu järve veekvaliteeti halvemaks kuivendusvesi ei muuda.

(Toomas Kupits. AS Maves) – kui rohkem küsimusi pole siis loeme avaliku arutelu lõppenuks.

Kommentaar (M. Jääger. Ahalama küla elanik) – vanasti ei lubatud üldse kaevata soost turvast. Väga vähe lubati turvast talunikel osta. Enam ei hoita midagi.

47 Lisa 5

48 Lisa 5

49 Lisa 6

50 Lisa 6

51 Lisa 7

KMH aruande avaliku arutelu protokoll 02.12

Protokollis Madis Osjamets, AS Maves.

Küsimused – vastused- kommentaarid

Kommentaar Keskkonnaameti esindaja – ettekandes oli toodud eelistatuimaks rekultiveerimise suunaks taastamine sooks, palun seda ka aruandes märkida.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – keskkonnaameti ettepanekud on mul olemas ja nendega lõpparuandes arvestatakse.

Küsimus Keskkonnaameti esindaja – Vee ära juhtimine jäi ebaselgeks, olete märkinud, et eelistate esimest varianti e suunamist karstialale, kuid ei ole näidatud ära vee keemilist kvaliteeti ja mõju karstile. Vesi juhitakse isevoolselt põhjavette, milline mõju on põhjaveele.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – vesi jõuab iga variandi puhul lõpuks põhjavette, keemilise koostise kohta andmeid ei ole. Selgituseks asjaolu, et võrreldes praegusega mingit muutust ei toimu, sest turbatootmisalalt äravoolav vesi läheb ka praegu, kuid puhastamata karsti. Kommentaar Keskkonnaameti esindaja – kindlasti veekogused suurenevad seoses turbatootmisega.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – vee kogused suureneda ei saa, vastasel juhul oleks ala praegu vee all. Praegu on ala ümbritsevast maapinnast 2-3 m madalam ja vesi on ainult kraavides, ala vee all ei ole. Juhtuda saab ainult suurvee ajal maksimumveehulga suurenemine.

Kommentaar Tootsi Turvas esindaja – Keskkonna ametil on Ida-Virumaa seireandmed olemas ja pH ei ole Ida-Virumaa puhul happeline.

Kommentaar Keskkonnaameti esindaja – Karsti minu teada vett kusagil ei juhita, see on ainulaadne.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – Kirjutan selle probleemi ka aruandes lahti täpsemalt

Kommentaar Tootsi Turvas T. Saarmets – Selgitan, miks tuleb arendaja raba edasi kaevama: esiteks vastasel juhul ressurss 20-30 a jooksul haihtub õhku ära. Teine isegi olulisem aspekt: EE on kavandanud piirkonda mitmed elektri ja soojuse koostootmise jaamu ja nendele kütteaineks ei taheta kasutada enam põlevkivi (see läheb õli tootmiseks), jaamade toiteks tahetakse kasutada puitu ja turvast. Riigi poliitika on, et need ressursid, mis on jäänud seisma ammendamata rabades tuleb ära kasutada.

Kommentaar A.Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees – esimesed majad 900 m kaugusel tootmisalast, aga külameeste metsad algavad juba 500 m kaugusel. Veejuhtimise osas on õigem juhtida karsti edasi, kuigi settebasseinis vee puhastamise protsessi ei toimu. Turvas karstile ei tee midagi, sest siiani on kogu aeg see vesi sinna voolanud. Vesi tuleks juhtida karstialale, sest karst toidab Atsalama ja Mäetaguse külade kraave ja kaeve. Sisulist asja kava koostamisel pole tabatud - Kalina järv asub valgalal ja järv vajub seoses raba kuivendamisega ära.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – Turbakihi äravõtmine ei mõjuta sooala sest kogujakraavid on juba lõppsügavuseni kaevatud, neid ei süvendata.

52 Lisa 7

Kommentaar A.Viirlaid. Kalina külaseltsi esimees – Tetrede ja elava looduse seisukohalt. Vanasti oli tetri palju, kui kaevandatakse jääb ala tühjaks. Teede osas – kõik küla elanike maad ja metsad asuvad tootmisala ümbruses ja neile muidu juurde ei pääse kui läbi turbarabade. Vana tee koht on soostunud ja kinni kasvanud. Kuidas arendaja lahendab selle tee küsimuse, meie pole rahul, et tee kinni pannakse. Mina ei usu, et ala üldse rekultiveeritakse, kui ammendub, siis võetakse kõrvalt edasi ja rekultiveerimist ei tule. Kalina raba oli kunagi vee reservuaar, kunagi valgus vesi külasse see toitis kaevud, aga ega see pole turbaväljade süü vaid kaevanduse süü. Kaevandus aga pannakse kinni ja veetase taastub, aga turba tootmisega koos ei taastu ilmselt. Kõige häirivam aruande juures oli see, et tuleohutuse seisukohalt on pandud mõju vähene. Meile paistab Oru turbaväljade põlengud terve suve läbi. Kus mitukümmend km metsapõlenguid on olnud. Küla on hädaohus, sest kaevanduse ja majade vahel asub mets. Tuli on suur risk. Kui 10 a tagasi raba põles oli tuul õnneks külast eemale, tuli saadi pidama alles soo piiril. On hästi meeles kuidas naabri mets põles. Kas arendaja maksab metsa ja küla välja kui see põlema läheb? Tuleohutuse seisukohalt on toodud, et peab täitma tuleohutuse eeskirju ja kogu lugu, kas Oru väljadel neid ei täideta, et seal igal aastal põleb. Turbatootmine on väga tuleohtlik.

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – juhul kui me süüdi jääme siis maksame, aga enne tuleb süü tõestada. Statistika turba liidus näitab, et 90% turba tulekahjudest on tingitud kalameestest ja marjulistest. Tootmisplatsil on ööpäevaringne valve.

Küsimus kohalik elanik – tahan arendaja käest teada saada kuidas ma tulevikus hakkan oma metsa pääsema, kui tee läbi turbavälja pannakse kinni?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – Selliseid olukordi on meil väga mitmes rabas ja meil ei ole midagi selle vastu, et kui inimene võtab vastutuse saab võtme ja juurdepääsu teele. Samuti on ujuma ja marjule minekuga. Kardame hoopis, et kui turvas on ladestatud aunadesse siis mõni kalastaja paneb kogemata põlema turbaala. Ei saa lasta sõiduautosid bensiini mootoriga, sest teel on ca 20 cm paksune turba tolmu kiht, mis on kergesti süttiv. Sügisel, kevadel kui on märg ei ole läbisõiduga mingit probleemi.

Küsimus (mees) – ütlete, et 5-6 kohalikku inimest saab tööd. Kuna Tootsi Turvas ei tegele tootmisega ise kuidas saab garanteerida et kohalik inimene just saab tööd?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – tootja saab olema kohalik ettevõte, see et ta palkab kohaliku töölise seda garanteerida ei saa.

Küsimus (mees) – olen jahimees, see ala on jahiküttimise ala. Kuidas me saame sügisel sisse nendele aladele?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – samamoodi nagu ujuma minekuga, kui võtta vastutus siis on võimalik tõkkepuu avamine.

Küsimus (mees) – kas saate tagada, et tootja vastupidiseid reegleid ei tee?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – seda saame tagada. Tootja tegeleb kaevandamisega. Kui on kokkulepe siis saab kasutada teed.

Küsimus (naine) – kuhu väravad pannakse?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – kaevandusala ja teenindusmaa vahele.

53 Lisa 7 Küsimus (mees) – kas enne kaevandamist tehakse ka projekt?

Vastus Tootsi Turvas T. Saarmets – projekt on tegelikult EPT ajast olemas, see mingil määral kohandatakse. Vee kohta saan tuua näite Lavassaare rabast, kus peale puhastamist on vees hõljumi sisaldus 4 mg/l, seda on 10 korda vähem kui on norm. Kõrva on järv ja järve väljavoolu vesi on 4 korda suurema hõljumi sisaldusega. Väljavoolav vesi on pigem neutraalne. Ülemine happeline kiht on juba ära toodetud, prognoosi kohaselt saab olema vee pH 6,8-7,2. karstile selline väike happelisus ohtlik. Karsti teke ongi põhjustatud happelise vee tõttu, vee vool ei ole karstile ohtlik, pigem vastupidi.

Küsimus (naine) – Karsti kõrval on ka küla kaev, kuidas selle vee kvaliteet on tagatud?

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – vesi jookseb ka praegu koguaeg karsti, teiseks toitub see kaev liivakivist C-O veekihist, mis on veepideme all. Karsti vesi ei jõua sinna veekihti. Kaevul on manteltoru ca 100 m.

Küsimus (naine) – Kui eelmisel aastal oli uputus siis miks kraanist tuli pruuni vett?

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – ei oska seda ütelda, kaevu vesi ei saa olla mõjutatud karsti voolavast veest. Kaevandus veekihi vahel on kuiv, võibolla pääses kaevu suudmest vesi sisse. Turbatootmise ala ei saa mõjutada selle kaevu vett. Muutused tuleksid ilmselt siis kui hakataks juhtima kuivendusvett Raudi kanalisse. Ärajuhitava vee kogused oluliselt ei muutu võrreldes praegusega. Selle hirmu kohta, et ala jääb tootmise võimalikul laienemisel rekultiveerimata saab ütelda, et ala ei jää rekultiveerimata, sest rekultiveeritakse ammendatud alade kaupa. Praegused seadused kõrvalalasid kasutusele võtta ei võimalda ja tulevikus läheb ilmselt seadusandlus karmimaks mitte leebemaks.

Kommentaar V. Kingsepp volikogu esimees - lugesin töö läbi ja paar ebatäpsust, lk 18 on kirjas, et põlevkivi kaevanduse tõttu järv on kuivendatud – järv oli kuivendatud. Valla elanike arv 2001 oli teil 1596 aga õige on 1679 ja 2009 1535 ja õige on 1727.

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – vahe võib tekkida sellest, et üks arv on alaline elanikkond ja teine ametlikult sissekirjutatud elanikkond. Arvud on võetud statistikaameti kodulehelt. Kontrollin üle.

Kommentaar V. Kingsepp volikogu esimees - Rõhku tuleks panna Kalina järvele, millised on tasapinnad ja kui suureks kujuneb depressioonilehter. Kas vetega on arvestatud, et 5 aasta pärast viru kaevandus ei tööta enam? Ettepanek, et enne kui väljastatakse kaevandus luba oleks olemas arendajal leping Viru kaevandusega, et saadakse turba väljaveoks kasutada kaevandusele kuuluvaid teid, sest kurb kogemus on Ojamaa kaevandusega. Tulekaitse riba on plaanis rajada lehtpuudest, kuidas selline riba rajatakse 20 aasta jooksul?

Vastus (Toomas Kupits. AS Maves) – tingimus tuleribal on, et ei tohi kasvada okaspuud, need raiutakse välja.

Küsimus V. Kingsepp volikogu esimees – kas projekt on valmis, kas valda tuleb tutvustamisele

Tootsi Turvas T. Saarmets – projekt on tegelikult EPT ajast olemas, sinna tulevad lihtsalt muudatused. Valda tulevad seoses vee erikasutusloaga, vald saab kirjutada siis peale oma tingimused.

Kommentaar (Toomas Kupits. AS Maves) – Kas on veel küsimusi? Kui mitte siis täname.

54 Lisa 8

55 Lisa 9

56 Lisa 9

57 Lisa 9

58 Lisa 9

AS MAVES, litsents nr KMH0018 (Toomas Kupits)

Juhataja Karl Kupits

Kontrollis Tiiu Valdma

Käesolevas köites on 58 (viiskümmend kaheksa) nummerdatud lehekülge

- MAVES - jaanuar 8, 2010