Mäetaguse XXIII Mõisapäev „Rõõmsalt Üheskoos“

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Mäetaguse XXIII Mõisapäev „Rõõmsalt Üheskoos“ RAHVAS VÕIM 7´Kaspar Uustal 20´Timo Juursalu 10´Kaspar Uustal 40´Jaanus Altoja 11´Mauno Männi 5:2 27´Kaspar Uustal ALUTAGUSE 48´Triinu Õras (pen) nr 7, juuli 2018 TASUTA valla leht www.alutagusevald.ee Suur jalgpall lõppes Alutaguse rahva võiduga Signe Roost toimetaja Mäetaguse staadionil võitis esimest korda välja antud Alutaguse valla rändkarika jalgpallis Rahva võistkond MM-finaali väärilise skooriga 5:2. Lip- sustatult esinenud Võimu esindajad osutasid visa vastupanu, kuid Rahva tahe oli tugevam. Kohtumist vilistas kogenud jalgpallikohtunik Kaarel Kuznetsov. Mängiti kaks poolaega pikkusega 25 minu- Fotod: Margit Kurvits tit, kasutades limiteerimata arv jooksvaid vahetusi. Iga pallur tegi oma soorituse vastavalt Alutaguse valla üld- planeeringule ja arengukavale. Fair Play egiidi all toi- munud mängus ei tulnud kordagi pöörduda VAR-ek- raanide poole Mäetaguse mõisa Viinaaidas. Seekord Mäetaguse XXIII mõisapäev saadi hakkama ka ilma lisaaja ja penaltiseeriata. Penal- tit mängu viimastel minutitel Triinu Õrase pommlöö- gist siiski nähti. Esines ka standardolukordi ja mitte nii standartseid olukordi. Võistkondade kaptenid Rahva poolel Aulis Paali ja Võimu esindaja Timo Juursalu „Rõõmsalt üheskoos“ isikus olid ülesannete kõrgusel kandes ka treeneri- te-peastrateegide vastutusrikast rolli. Spordiminister Kärolin Kruut avakontserdiga, kus astusid üles kollektii- ja Eestimaa putukate näitusega Juursalu tegi võimsa isikliku soorituse nii kaitses kui Alutaguse Huvikeskuse juhataja vid ja esinejad üle kogu Alutaguse valla. ning Eestis elavate metsloo- ründes, läbides konkurentsitult pikima kilometraaži Mõisapäeva avasid pidulikult päevajuht made topiste ja tegevus- mängu jooksul. Kuldse Saapa väärilise hat trickiga sai Tõnu Einasto ning Alutaguse valla- jälgedega. Rahvamajas hakkama Kaspar Uustal Rahva võistkonnast. Jalgpalli- 14. juulil leidis Mäetagusel aset 23. mõisa- vanem Tauno Võhmar. Kontserdil olid üleval Päästeameti kommentaatorite hinnangul peaks järgmisel vallava- päev pealkirjaga „Rõõmsalt üheskoos“. See- esinesid ühendkoorina Atsalama ja näitus kriisisituatsioo- litsuse istungil mängu tulemust analüüsides pöörama kordsele mõisapäevale tulid esinejad kokku Oonurme segakoor, Kiikla naistant- nidest ja õnnetustest, siiski suuremat tähelepanu meie väravavahtide järel- üle kogu Alutaguse valla, et üheskoos tunda surühm Kiigelind, Mäetaguse laste- Alutaguse valla kogu- kasvu kasvatamisele. rõõmu esinemisest ning Mäetaguse mõisa- aia Tõruke tantsijad, Kurtna noorte- konnakaart ning lasteaia Suurepärane jalgpallimäng pakkus väravaid igale päeva programmist, mis pakkus tegevusi nii keskuse lauluringi laululapsed Kerto, Tõruke näitus „100 kal- maitsele. Võimu esindajana hõbemedaliga leppima väikestele kui ka suurtele huvilistele. Veronica ja Kermo Vinkler, segarah- listust Eesti Vabariigile“. pidanud Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar võt- vatantsurühm Avitagused, Mäetaguse Mäetaguse mõisas sai tis mängu kokku Horvaatia koondise kapteni Luka Spordiprogrammis võtsid sõbralikus jalgpalli- rahvamaja tantsukollektiiv Experience, kuulda ajaloohõngulisi tõsielul Modrici sõnadega: „Kaotusele vaatamata saavutasime matšis omavahel mõõtu võimu ja rahva esinda- Mäetaguse puhkpilliorkester, Illuka memmede põhinevaid lugusid ja jutte Mäe- midagi suurt!“. jad. Mängu eesmärgiks oli välja selgitada, kas tantsurühm Kolmas noorus, Mäetaguse põhikooli taguse kandist. Hommikukohvi kõrvale sirviti Alutaguse valla võimulolijad on heas sportli- laululapsed Evelin Padda, Grettel Bogdanov ja möödunud sajandi algupoole ajalehti ja uudiseid kus vormis või peavad hakkama rohkem trenni Emilie Lehtsaar ning Kurtna noortekeskuse tant- Mäetagusest ja arutleti omavahel loetut. Õhtul tegema. Võimulolijaid testisid Alutaguse valla sutrupp, kus tantsisid Kaisa Kivend, Kirke Otti, sai mõisa saalis kuulata kontserti "Unustamatud elanikud. Mängu tulemus jäi 5:2 rahva esindajate Mirta ja Herta Rajas. Lisaks andis viinaaidas kont- laulud Eesti ja Vene filmiklassikast", kus esinesid kasuks ning rändkarikas jäi seekord rahva kätte. serdi armastatud rahvamuusikaansambel K.I.M.P. tenor Mati Turi ning pianist Hain Hõlpus. Kont- Mängijaid ilmestasid Alutaguse valla värvide ja Lapsi rõõmustasid oma kohaloluga Peebu talu serdil tulid ettekandele kaunid ballaadid ja laulud sümboolikaga särgid ning emotsiooniderohkele miniloomaaed, Angry birdsi elusuuruses mäng, eesti heliloojatelt ning teatrilavastustest. Kõigile võistlusele oli kaasa tulnud elama ka maskott karu Maanteeameti jalgratta vigurrada, batuudid ja teatrihuvilistele toimus aga rahvamajas etendus Jaak. Jalgpall saatis inimesi kogu päeva jook- Mironoffi tsirkusesõu koos žongleerimise, „Hendrik Normanni uskumatud seiklused New sul, sest viinaaidas oli suurelt ekraanilt mustkunstitrikkide ja koertesõuga. Yorgis“, mis osutus väga populaarseks. Toolide võimalik kaasa elada ka jalgpalli Mõisapäeva raames toimus ning huviliste rivi kulges lausa rahvamaja saali maailmameistrivõistluste kol- lisaks Viru vangla demonstrat- ustest välja. Põnevust pakkus rahvamajas lisaks ka manda koha mängule, mille sioonesinemine, Mäetaguse öökino seiklusfilmiga „Kapten Mõõkhammas ja raames korraldati ka ennus- Vabatahtliku Päästekomando Lama Rama aare“. Mõisaõuel oli võimalik nautida tusvõistlus. Mõisa esmamai- tuleohutusalane nõustamine Birgiti akustilist kontserti ning tantsida ansambli nimise tähistamiseks toimus ning kohalike käsitöömeist- Regatt saatel. Mõisapäeva lõpetas ilutulestik traditsiooniline mõisajooks rite tööde väljanäitus ja mõisaesisel väljakul. distantsiga 1542 meetrit. müük. Avatud olid Tagavälja Mõisapäev möödus väga meeleolukalt ning Mõisaõuel algas prog- talu mõisapreili kohvik, mõi- tänu suurepärasele ilmale said seda nautida nii ramm Kiikla rahvamaja näi- sahotelli pop-up kohvik ning väikesed kui ka suured pidulised. Tänan kõiki teringi etendusega „Kratilood“ restoran. Lisaks oli jäägrimuuseu- korraldajaid, esinejaid, juhendajaid ja koostöö- ning jätkus Mäetaguse mõisapäeva mis võimalik tutvuda karu aastaringi partnereid kauni ning meeldejääva päeva eest! 2 ALUTAGUSE VALLA LEHT JUULI 2018 Ülevaade Alutaguse Vallavolikogu Osale Alutaguse valla üldplaneeringu koostamisel 28. juuni 2018. a istungil otsustatust Martin Miller määratlemine, maakasutuse ja ehi- valla territooriumil suunanäitajaks. üldplaneering vallas avalikkusega Keskkonnaspetsialist tustingimuste seadmine ning täp- Samuti saab see edaspidi olema kokku lepitud reegliks, mida tuleb Lia Teeväli sustamine ning seeläbi Alutaguse eriplaneeringute ja detailplaneerin- kõigil järgida. vallasekretäri abi vallast atraktiivse elamis- ja ettevõt- gute koostamise ning projekteeri- Hetkel on Alutaguse valla üld- Alutaguse Vallavalitsus tuletab luspiirkonna kujundamine. Hetkel mistingimuste andmise alusdoku- planeeringu menetlemine jõudnud meelde, et Alutaguse Vallavoli- kehtivad ühinenud kohaliku oma- mendiks, mis tähendab, et täpsem etappi, kus üldplaneeringu lähte- • Otsustati kehtestada Alutaguse valla arengukava aastateks kogu 30.11.2017 otsusega nr 17 valitsuse üksuste üldplaneeringud planeerimis- ja ehitustegevus hak- seisukohad ja keskkonnamõju stra- 2018-2030 ja tunnistada kehtetuks ühinenud valdade (Alajõe, algatati Alutaguse valla üldplanee- nendel territooriumidel, kus need kab edaspidi toimuma üldplanee- teegilise hindamise väljatöötamise Iisaku, Illuka, Mäetaguse ja Tudulinna) arengukavad. ringu koostamine ja üldplanee- enne ühinemist või liitumist keh- ringus kehtestatud reeglite kohaselt. kavatsus on avalikustatud valla • Otsustati kehtestada Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asu- ringu keskkonnamõju strateegiline testati ning kuni ühinemise tulemu- Planeeringute koostamine on kodulehel (www.alutagusevald.ee) tuste põhimäärused: Iisaku Kunstide Kooli põhimäärus, Iisaku hindamine. sena moodustunud kohaliku oma- üks haldusmenetlusi, mida koha- planeeringute alalehel. Gümnaasiumi põhimäärus, Mäetaguse Põhikooli põhimäärus, Alutaguse valla üldplaneeringu valitsuse üksuse üldplaneeringu lik omavalitsus viib läbi selleks, et Vallavalitsus kutsub kõiki huvi- Illuka Kooli põhimäärus, Iisaku Lasteaia Kurekell põhimäärus eesmärgiks on haldusterritoriaalse kehtestamiseni lähtutakse otsus- anda kõigile huvitatutele võimalus tatuid üldplaneeringut puudutavate ja Mäetaguse Lasteaia Tõruke põhimäärus. korralduse muutumise tulemusena tamisel kõigi ühinenud kohaliku reeglite seadmisel kaasa rääkida. dokumentidega tutvuma, arva- • Otsustati muuta Alutaguse Vallavolikogu 21.12.2017. a moodustunud uue valla territoo- omavalitsuse üksuste üldplaneerin- Läbi avaliku menetluse, kusjuures must avaldama ja planeeringu osas määrust nr 10 „Vanema poolt kaetavate kulude katmise kord riumi ruumilise arengu põhimõ- gutest. Uue üldplaneeringu kehtes- menetlusprotsess on avalik algata- ettepanekuid tegema ning kaasa Alutaguse valla koolieelsetes lasteasutustes“ ja tunnistati keh- tete ja üldiste arengusuundade tamise järgselt saab see olema kogu misest kuni kehtestamiseni, saab rääkima. tetuks määruse § 3 lõige 4, mis on tekitanud segadust. Määruse kohaselt vanemalt lasteaia osalustasu ja toiduraha ei nõuta ühe suvekuu eest, mil lasteaed on suletud kollektiivpuhkuseks ja/ või lasteaia ajutise või osalise sulgemise ajal (ruumide remont jms), mis vältab rohkem kui kolm päeva. Jäätmeid sorteerides hoiame Alutaguse puhta • Otsustati muuta Alutaguse Vallavolikogu 21.12.2017. a mää- Martin Miller rust nr 9 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsiaalhoolekandelise võimalus kogumispunktides või kogumis- Pakendijäätmed, mis tuleb panna pakendikonteinerisse: abi andmise kord Alutaguse vallas“,
Recommended publications
  • Nõmme Kohtla- Järve
    77 A B C A B C 8 1 1 1 1 Magerburg Y (Suudme) NARVA-JÕESUU ! Kudruküla N a MetskiY Kudruküla r v a Riigiküla Y j Leekovasoo õ AugaY (Vaasa) g 2 2 2 Kudruküla Y i 2 VanakülaY ArukülaY Y Y ! Toila (as) Härmamäe-Vaasovi Sininõmme Ontika-Saka ! Y Saka (as) (Peen-Saka) Vabatküla ! Y " Y Valaste YRahuküla Ontika Toila Martsa YMänniku Meriküla! Y Vepsküla Ontika Y Hoovi ! Kivisaare Vodava ! Saka Saka TOILA ! YOru ! SIIVERTSI YNehatu (Suur-Saka) Kaasikvälja !Tõrvajõe ! ! ! Orujõe ! Kolga-Saka Altküla ! Peeterristi (Sornajõe) ! Y Pühajõe Künnapõhja Päite (as) Puhkova Y Y Suttho Moldova ! (Kärilõpe) ! " Aa " Metsküla Olgina (k) ! Päite Y Y Y Kaasikaia Uikala Türsamäe Y Y (Tünnerküla) ! OLGINA ! " Päite (as) Türsamäe Laagna Põlendiku Y Amula Y VOKA Künnapõhja " MummassaareY Y ! Narva Y YAlulinn Kukruse ! SILLAMÄE Meriküla poolmõis Lapiotsa PÄHKLIMÄE JAANI- Järve Voka Pühajõe (as) P " Vanaküla Y eeslinn KOHTLA- ! ! Paate ü Pimestiku! Udria ! Äkkeküla Y h ! " Suttermu ! Päite! Laagna Tuulukse Tallinna eeslinn (Hiirelinna) a Härmamäe Vanalinn " (*Tõrvassalu) Konju (as) Päite Kannuka " Olgina Peetri eeslinn YLINN Voorepera Y j Y Konju ! Y Mudajõe Y Y ! JÄRVEUuslinn õ !Voka ! ! !Perjatsi YRidaküla Y Soldino Y Kooliküla KUKRUSE ! Pühajõe g (*Kirivere) Aabrami (Väike-Soldina)KadastikuY (IVAN- Y JÄRVE Sinivoore ! Metsamägara i YMoonaküla Vaivina Y Allika Allika Y Kerese ! Aa Pavandu ! Y Vaivina Vaivina Y Sundja ! YY ArukülaY Jaamaküla " Y GOROD) Varja Suitsuküla Y YVanalinn Edise Y Y TulevikuY Paemurru Y Y poolmõis Liivaküla Uus-Sõtke Hiiemetsa ! Uusküla
    [Show full text]
  • Tudulinna Valla Arengukava Aastateks 2004-2007 Kinnitamine
    Väljaandja: Tudulinna Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 134, 1210 Tudulinna valla arengukava aastateks 2004-2007 kinnitamine Vastu võetud 24.03.2004 nr 4 Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punktist 7 ja §-st 37 ning Tudulinna valla põhimääruse (kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 15. jaanuari 2003. a määrusega nr 3) punktist 24.1.7 ja punktist 43, Tudulinna Vallavolikogu määrab: 1.Kinnitada Tudulinna valla arengukava aastateks 2004–2007 vastavalt lisale. 2.Käesolev määrus jõustub 31. märtsil 2004. a. Volikogu esimees Urve ERIKSON Kinnitatud Tudulinna Vallavolikogu 24. märtsi 2004. a määrusega nr 4 TUDULINNA VALLA ARENGUKAVA 2004–2007 SISSEJUHATUS Tuginedes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, on valla või linna arengukava dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 9). Arengukava on aluseks: • valla- või linna eelarve koostamisele; • investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; • laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. Tudulinna valla esimene arengukava koostati 1991. a, mille alusel omistati vallale omavalitsuslik staatus 19. detsembril 1991. a. Teine arengukava kinnitati 23. septembril 1999. a ning käesolev kavandab valla tegevused aastateks 2004–2007. Arengukava koostamisel on tuginetud Oonurme, Sahargu, Rannapungerja, Pikati, Lemmaku küla ning Tudulinna aleviku, Tudulinna Põhikooli ja Tudulinna Lasteaia arengukavadele ja Tudulinna valla üldplaneeringule.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Üldplaneering
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2018-048 Asukoht (L-Est’97) X 6562090 Y 691635 Alutaguse valla üldplaneering Lisad Objekti aadress: IDA-VIRUMAA, ALUTAGUSE VALD Tellija: ALUTAGUSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 Volitatud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÖND Aprill 2020 TARTU Alutaguse valla üldplaneering Lisad SISUKORD LISA 1. KSH ARUANNE ....................................................................................................................................... 3 LISA 2. ALUTAGUSE VALLAS ASUVAD SADAMAD .................................................................................... 3 LISA 3. MÄEERALDISED JA MAARDLAD ...................................................................................................... 4 LISA 4. VEEALAD ................................................................................................................................................. 9 LISA 5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID ......................................................................................... 17 LISA 6. MUINSUSKAITSEAMETI KOOSTATUD ARHEOLOOGIAPÄRANDI ANALÜÜS JA PROGNOOS ALUTAGUSE VALLAS ................................................................................................................. 24 LISA 7. ETTEPANEK PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDEKS ARVAMISEKS ............................................ 33 LISA
    [Show full text]
  • Alutaguse Valla Arengukava 2021-2030 Eelnõu Heaks Kiitmine Ja Avalikule Väljapanekule Suunamine“ Juurde
    Lisa Alutaguse Vallavalitsuse 20.05.2021. a korralduse 251 „Alutaguse valla arengukava 2021-2030 eelnõu heaks kiitmine ja avalikule väljapanekule suunamine“ juurde Alutaguse valla arengukava 2021-2030 (eelnõu) 2021 SISUKORD SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................. 3 1. ALUTAGUSE VALLA ARENGUEELDUSED................................................................................................... 4 1.1. ASEND JA RUUMILINE MUSTER..................................................................................................................... 4 1.2. RAHVASTIK .............................................................................................................................................. 6 1.3. ARENGU VÕTMETEGURID ........................................................................................................................... 8 2. TOIMEKESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 12 2.1. ELUKESKKOND........................................................................................................................................ 12 2.1.1. Looduskeskkond ...........................................................................................................................
    [Show full text]
  • Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara Ja Voka Jahipiirkonna Moodustamine1
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 21.07.2008 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RTL 2008, 60, 852 Alajõe, Auvere, Kivinõmme, Kuremäe, Kurtna, Narva, Permisküla, Remniku, Sillamäe, Tamme, Vaivara ja Voka jahipiirkonna moodustamine1 Vastu võetud 10.07.2008 nr 30 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. § 1. Alajõe jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Alajõe jahipiirkonna pindala on 18 630 hektarit. (2) Alajõe jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Alajõe jahipiirkonna piir läheb Tartu–Jõhvi maantee ja Jõuga–Kodamäe maantee ristumiskohast mööda Jõuga– Kodamäe maanteed Tammetaguse kraavini, jätkudes mööda Tammetaguse kraavi Varesmetsa peakraavini ning mööda Varesmetsa peakraavi Armise järve teeni; siitpeale mööda Armise järve teed Iisaku metskonna kvartali PG218 lõunasihini, jätkudes mööda Iisaku metskonna kvartalite PG218, PG219 ja PG220 lõunasihti Piiri sihini; siis mööda Piiri sihti Ongassaare jõeni ning mööda Ongassaare jõge Iisaku metskonna kvartali PG222 läänesihini; sealt mööda Iisaku metskonna kvartalite PG222 lääne- ja lõunasihti, kvartalite PG223, PG224, PG225, PG226, PG227, PG228 ja PG229 lõunasihti Iisaku metskonna kvartali AJ018 loodenurgani; edasi mööda kvartali AJ018 lääne- ja lõunasihti kvartali AJ023 kirdenurgani, jätkudes mööda kvartalite AJ023, AJ033 ja AJ034 idasihti Iisaku metskonna kvartali AJ039 põhjasihini; siit mööda Iisaku metskonna kvartalite AJ039 ja KN175 põhjasihti Mansika teeni ning mööda
    [Show full text]
  • Laane Maleva Te a T a J a Qr
    LaanI »» • • e Maleva Uinna Linna Keskraamatukogu Toimetus ja tali­ Kuulutuse hinnad tas Lääne Ma­ Vi lehek, kr. 30 — leva staap. Va .. .. 15.- Haapsalu, Karja TEATAJA v4 .. .. a- tan. 21, kõutr. 31. Ilmub 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 75 senti. Vs - 4.— Nr. 7/8 (1857186) 22. aprill. 1937. a. TO. aastakäik: Algavaks suviseks õppeperioodiks. 1. mail algab Kalewa futpint õppe- lemisi kergelt üle, kui ainult on pealehakka­ periood. Käesolewa aasta suwise õppeperi» mist. Laskeradade ümberehituse juures tar» oodi tähtsamateks tegewusteks on: wisminewaid mõnda latti ja lauda leidub — laskeradade korraldamine uute maks- igal pool ning nende kohale toimetamine ja wate laskemääruste kohaselt; ilmuwate märkide seadeldise walmistamine ei — õppelaskmise läbi wiimine lahingiast» ole sugugi läbiwiimata töö, samuti ka taewi- mise alusel; kule ja laskurpesade walmistamine. Ainult on — tarikawõistluste korraldamine üm- tarwis algust ja töötahet. berehitatud laskeradadel uute määruste koha» selt; Lahingwäljaõppe wõiftluste ettewal- mistamine peab läbiwiima igas üksuses, ku» — lahingwäljaõppe wõiftluste korral» na wõiftluStest wõtab osa wähemalt neli damine teemal — jagu kallaletungil; jagu igast malewkonnaft. — Suwilaagcid Märjamaa ja Lihula malewkondadele; Soowin pealikutele ja malewlastele — Merekaitfeliitlaste sügismanööwer. hääd töötahet ja kordaminekut kaitseliidu töös. Suwine tegewus nõuab pealikutelt ja kaitseliitlastele täielist pingutust ja töötahet, K. Narits, iseäranis nõuab seda laskeradade korralda- major mine. Kuid nendest raskustest saab ka wõrd­ mal. plk. aj. kt. Avaldan teadmiseks Kaitseliidu ülema ringkirja nr. 7|9i 2. aprillist 1937. a. „llute liikmete wastuwõtmine kaitseliitu ruaril wõi 23. juunil wõi malewa aastapäe­ sündis seni igal ajal. Sarnane „igal päewal" wal wõi kõikidel eelnimetatud päewadel. wastuwõtmise kord pole Võimaldanud male» Kui malewa mõnes üksuses Väljakuju» wate! luua erilisi traditsioone oga pidulikult nenud pidulikkude traditsioonide kohaselt alla kriipsutada uute liikmete wastuwõtmist.
    [Show full text]
  • Eastern Estonia
    Kunda Nordic Cement Ltd BUSINESS OPPORTUNITIES IN EASTERN ESTONIA Endla Nature Reserve EXISTING FOREIGN COMPANIES IN EASTERN ESTONIA 2 ABOUT ESTONIA ▪ Population: 1,316,000 ▪ Total area: 45,336 km² ▪ Population density: 30 inhabitants per km² ▪ Capital city: Tallinn ▪ Length of sea border of continental Estonia: 1,242 km ▪ Member of UN, EU, NATO, OECD, WTO, euro area, Schengen area ▪ Time zone: GMT +2 hours ▪ The offi cial language is Estonian. English, Russian, Finnish and German are widely spoken as well. ▪ Daytime temperature: 0 °C to –30 °C in winter and +15 °C to +30 °C in summer Why invest in Estonia Foreign enterprises are attracted to Estonia for the following reasons: ▪ Good business climate ▪ Corporate income tax rate for reinvested profi t is 0% ▪ Access to the EU Single Market ▪ Low level of corruption ▪ Low manufacturing setup costs and the presence of supporting industries, a highly-developed infrastructure and a smooth transportation system (inland transport, rail connections, ports) ▪ Entrepreneurial tradition ▪ Estonia is politically and economically stable and has a fl exible, well-educated and comparatively low-cost labour force: ▪ 1st on the Tax Competitiveness Index (Tax Foundation 2016) ▪ 3rd on the Index of Economic Freedom in the EU (9th in the world), (The Heritage Foundation 2016) ▪ 12th on the Ease of Doing Business Index (World Bank 2016) Port of Sillamäe and Sillamäe Free Zone 3 ABOUT EASTERN ESTONIA ▪ Eastern Estonia consists of four very distinct counties: Ida-Viru (with Jõhvi city as its centre), Jõgeva
    [Show full text]
  • MÕISAST KOOLIKS [Ujiffs (G&Ä T® (5U\ISM®!
    EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT Ih OTEEMMM TT® HiTOiQ/^ mmm mml MÕISAST KOOLIKS mm mu [UJIFfS (g&Ä T® (5U\ISM®! /Ä\ EESTI ARHITEKTUURIMUUSEUM lirnll MUSEUM OF ESTONIAN ARCHITECTURE SISUKORD CONTENTS FROM THE UPPER CLASS TO CLASSROOMS. A GUIDEBOOK TO ESTONIA S MANOR SCHOOLS MÕISAST KOOLIKS. Pille Epner EESTI MÕISAKOOLIDE TEEJUHT 10 Pille Epner 10 THE STORY OF MANOR SCHOOLS FROM THE BEGINNING TO THE TRANSITION ERA MÕISAKOOLIDE LUGU ALGUSEST Sandra Mälk KUNI ISESEISVUSE TAASTAMISENI 12 Sandra Mälk 12 A MANOR SCHOOL S MANY ROLES Riin Alatalu MÕISAKOOLI MITU ROLLI 28 Riin Alatalu 28 THE IDENTITY OF MANOR SCHOOLS AS EDUCATIONAL INSTITUTIONS MÕISAKOOLI IDENTITEET Tiia Rosenberg HARIDUSASUTUSENA 40 Tiia Rosenberg 40 A SENTIMENTAL JOURNEY THROUGH FOUR MANORS AND 170 YEARS OF HISTORY. TUNDELINE TEEKOND LÄBI NELJA MÕISA JÄRVA COUNTY'S MANOR SCHOOLS FROM JA 170 AASTA. JÄRVAMAA MÕISAKOOLIDEST A CULTURAL HISTORIAN S PERSPECTIVE KULTUURILOOLASE PILGUGA Ants Hein Ants Hein 48 48 OUR MANOR AND SCHOOL MEIE MÕIS JA KOOL Teele Tõnisson Teele Tõnisson 86 86 THERE'S A LOT TO BE DISCOVERED MÕISAKOOLIS LEIAB NII MÕNDAGI INA MANOR SCHOOL! Leelo Tungal Leelo Tungal 90 90 5 HARJUMAA IDA-VIRUMAA HARJU COUNTY IDA-VIRU COUNTY Aruküla mõi^ / Aruküla Vaba Waldorfkool Illuka mõis / Illuka Kool ja huvialakeskus Pääsulind Illuka manor / Illuka School Aruküla manor / Aruküla Free Waldorf School 156 and Pääsulind Educational Enrichment Centre 116 Maidla mõis / Maidla Kool Maidla manor / Maidla School Pikavere mõis / Pikavere Lasteaed-Algkool 160 Pikavere manor / Pikavere Nursery
    [Show full text]
  • Luua Metsanduskool Artiklid Ja Uurimused X
    Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Luua Metsanduskool Artiklid ja uurimused X Luua 2011 Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus Publication was supportedToetab by Keskkonnainvesteeringute Environmental Investment Keskus Centre Publication was supported by Environmental Investment Centre Raamatut jagatakse tasuta. Raamatut jagatakse tasuta. Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused 10 Luua Metsanduskool. Artiklid ja uurimused X Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Articles and Studies, Luua Forestry College, N° 10 Koostaja ja vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editorKoostaja Veiko ja Belials vastutav toimetaja Veiko Belials Compiler and responsible editor Veiko Belials © Luua Metsanduskool ja autorid,© Luua 2011 Metsanduskool ja autorid, 2011 ISSN 1406-8842 ISSN 1406-8842 SISUKORD Eessõna ..................................................................................................................... 5 Veiko Belials. Luua Metsanduskooli artiklite ja uurimuste kogumike koostamise kontseptuaalsed alused ....................................................................................... 7 Liis Keerberg. Kallasrajad ja nende läbimise piirangud ......................................... 16 Meelis Merenäkk. Metsaressursist ülepinnalise inventeerimise andmetel.............. 29 Johannes Anniste ja Ülo Viilup. Metsa takseertunnuste määramisest laserskaneerimise abil ......................................................................................... 38 Peep Lohu. Juurepessu levik Raplamaal
    [Show full text]