SAARE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015-2027

KÄÄPA 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS...... 4 1. ÜVK ARENDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 5 2. ARENGUKAVAD...... 5 2.1 Valla arengukava ...... 5 2.2 Maakonnaplaneering ...... 6 2.3 Valla üldplaneering ...... 7 2.4 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava ...... 7 3. SAARE VALLA ÜLDINFO ...... 9 3.1 Asend ja administratiivne jaotus ...... 9 3.2 Saare valla sotsiaalmajanduslik ülevaade ...... 9 3.3 Ettevõtlus ...... 11 3.4 Keskkonnatingimuste ülevaade ...... 12 3.4.1 Geoloogia ja hüdrogeoloogia ...... 12 3.4.2 Põhjavee kaitstus ...... 14 3.4.3 Reoveekogumisalad ...... 15 3.4.5 Pinnavesi ...... 15 4. KOHALIK OMAVALITSUS JA VALLA JUHTIMINE ...... 16 5. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 19 6. VOORE KÜLA VEEMAJANDUSE KIRJELDUS ...... 22 6.1 Ühisveevärgi kirjeldus ...... 24 6.1.1 Põhjavee ja veevärgivee kvaliteet ...... 25 6.1.2 Tulekustutusvee võtmise kohad ...... 28 6.2 Ühiskanalisatsiooni kirjeldus ...... 28 6.2.1 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 28 6.2.2 Reoveepumplate kirjeldus ...... 28 6.2.3 Reoveepuhasti ...... 29 6.2.4 Reovee reostuskoormus ...... 29 6.3 Sademeveekanalisatsiooni kirjeldus ...... 31 6.4 Voore küla olemasoleva ÜVK põhivara seisukorra hinnang ...... 31 7. KÄÄPA KÜLA VEEMAJANDUSE KIRJELDUS ...... 33 7.1 Ühisveevärgi kirjeldus ...... 34 7.1.1 Põhjavee ja veevärgivee kvaliteet ...... 36 7.1.2 Tulekustutusvee võtmise kohad ...... 38

2

7.2 Ühiskanalisatsiooni kirjeldus ...... 38 7.2.1 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 38 7.2.2 Reoveepuhasti ...... 38 7.2.3 Kääpa küla reovee reostuskoormus ...... 39 7.3 Kääpa küla olemasoleva ÜVK põhivara seisukorra hinnang ...... 40 8. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 41 8.1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine Voore külas ...... 43 8.1.1 Voore küla perspektiivne veetarve ja kanalisatsioon ...... 44 8.1.2 Arendamise etapid ...... 45 8.2 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine Kääpa külas ...... 51 8.2.1 Kääpa küla perspektiivne veetarve ja kanalisatsioon ...... 51 8.2.2 Arendamise etapid ...... 52 9. FINANTSEERIMISVAJADUSED JA VÕIMALUSED ...... 57 10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HIND ...... 57 11. KOKKUVÕTE ...... 60 12. LISAD ...... 61

LISA 1 Voore küla ÜVK olemasolevat olukorda kirjeldav skeem LISA 2 Voore küla ÜVK planeeritavate tegevuste skeem LISA 3 Kääpa küla ÜVK olemasolevat olukorda kirjeldav skeem LISA 4 Kääpa küla ÜVK planeeritavate tegevuste skeem LISA 5 Voore ja Kääpa küla ÜVK investeeringukava ja kavandavate tegevuste maksumused LISA 6 Keskkonnaameti Saare valla ÜVK kooskõlastus (06.03.2015 nr JT 7-2/15/3971-2) LISA 7 Terviseameti Lõuna talituse Saare valla ÜVK kooskõlastus (10.03.2015 nr 9.2-5/1367)

3

SISSEJUHATUS

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise eesmärk on vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele suunata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengut.

Käesoleva arendamise kava koostamisel tuginetakse 2006. aastal Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Keskkonnaministeeriumi poolt välja töötatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise juhendile ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele.

Töö eesmärk on koostada Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi nimetatud ka ÜVK) arendamise kava aastani 2027, mis on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Saare valla ÜVK-ga piiritletud aladel. Varasem ÜVK arendamise kava (2010-2022) on koostatud Miracon Grupp OÜ poolt 2010. aastal.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ÜVVKS-ile tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Ainult niimoodi on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ÜVK süsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Saare valla territooriumil. Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on terviklik dokument, mis määratleb vallavalitsuse ja -asutuste tegevuse eesmärgid, samuti seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ning ajakava. ÜVK arendamise kava eesmärgiks on hinnata üldisemalt valla ÜVK rajatiste hetkeolukorda ja nende arenguvõimalusi, ühtlasi tuues välja peamised probleemid ja ohud ning esitada viimaste kõrvaldamise võimalused. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad.

Käesolev arendamise kava kirjeldab ka piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit.

Saare valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava üldised eesmärgid on:

• ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks Saare vallas; • perspektiivse veevarustuse ja ühiskanalisatsiooni üldskeemide koostamine; • ÜVK väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine; • arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

ÜVK arendamiseks vajalikud tegevused

• jätkusuutliku ja tarbijakeskse ÜVK teenuse arendamine; • volikogu ja vallavalitsuse aktiivne osalemine veemajanduse tuleviku otsustamisel; • teenindava personali koolitamine ja täiendamine

4

1. ÜVK ARENDAMISE PÕHIMÕTTED

Käesolev arendamise kava on valminud Saare Vallavalitsuse, Saare Vallavara ning töö koostajate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

• ÜVK arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks Saare vallas; • Arendamise kavas on planeeritavad ÜVK süsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtte majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee- ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ÜVK teenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu, kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega; • ÜVK-ga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud joonised); • Ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetav ala on piiritletud reoveekogumisalaga; • Uute tehnovõrkude ja rajatiste rajamisel tuleb arvestada, et vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 8 ei laiene ehituskeeld ainult kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja rajatisele; • Saare valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna ja Peipsi alamvesikonna veemajanduskavades püstitatud eesmärkide ja probleemidega; • Vastavalt veeseaduse § 24 1 lg 4 järgi peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse; • Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001. a määruses nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ esitatud kvaliteedinõuetele; • Vastavalt sotsiaalministri 31. juuli 2001. määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ § 9 lg 1 järgi peab joogivee käitleja koostama ja käitlemise asukohajärgse Terviseametiga kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks; • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK) veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 15% või/kuni 20%. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. • SA-st KIK saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Saare vallas torustikud ning rekonstrueeritakse reoveepuhastid aastatel 2015-2027, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele küla elanikele.

2. ARENGUKAVAD

2.1 Valla arengukava

Saare valla arengukava aastateks 2013-2025 on valminud 2012. aastal ning kinnitatud vallavolikogu poolt 27.veebruar 2013.a määrusega nr 2.

5

Arengukava on dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Saare valla arengukava on visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamisele suunatud laiapõhjaline kokkulepe. Arengukava koosneb kolmest osast: hetkeolukorra kirjeldus, pikemaajalised eesmärgid ja tegevuskava. Arengukavaga saab tutvuda internetis aadressil: http://saarevv.kovtp.ee/arengukavad. Arengukava eesmärk on kujundada valla elukeskkonda nii, et tagada tegutsemisruum igale valla elanikule, kasvatada valla potentsiaali olla suurepärane elu- ja tööpaik ning suurendada elanikkonna juurdekasvu. Eesmärgi täitmiseks on arengukava koostamisel kaasatud erinevate huvigruppide esindajad. Valla arengukava näeb muu hulgas ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korrastamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ja seda valla arengukava tegevuskava alusel.

SAARE VALLA VISIOON 2025: SAARE VALD ON LOODUSLÄHEDANE, TURVALINE JA HEA TARISTUGA ELUPAIK, KUS ON AKTIIVNE JA HOOLIV KOGUKOND NING ARENENUD, KOHALIKUL RESSURSIL PÕHINEV ETTEVÕTLUS.

SAARE VALLA ÜKS PALJUDEST STRATEEGILISTEST ARENGUEESMÄRKIDEST 2025: Turvaline ja kaasaegne elukeskkond. Vallas on tagatud hea ja turvaline elukeskkond, sh kaasajastatud vee- ja kanalisatsioonivõrgud Kääpal ja Voorel ning korraldatud jäätmemajandus. Valla teed on renoveeritud ning olulisemad riigimaanteede lõigud viidud mustkatte alla. Kääpale ja Voorele on rajatud valgustatud kergliiklusteed.

2.2 Maakonnaplaneering

Hetkel kehtiva Jõgeva maakonnaplaneeringu (1998) kohaselt peab looma ruumilistest struktuuridest tulenevad eeldused keskkonnanõuete ja tulevikuvajadustega kooskõlas oleva arengu tagamiseks.

Planeeringu koostamisel lähtuti eelkõige järgmisest: • luua planeeringuala kõikides piirkondades võrdväärsed elamistingimused; • tagada loodusväärtuste pikaajaline kaitstus; • säilitada või suurendada piirkonna looduslikest tingimustest, asustusstruktuurist või kultuurilistest eripäradest tulenevat mitmekesisust; • kasutada võimalikult hästi ära maakonna eri piirkondade olemasolevat ruumistruktuuri ja arengupotentsiaali; • soodustada keskkonna- ja sotsiaalsete nõuetega kooskõlas oleva majanduse ja tehnoloogia arengut; • kindlustada mitmekesine töökohtade ja elamistingimuste struktuur maakonnas.

Maakonnaplaneeringu järgi tuleb põhja- ja pinnavett kasutada säästlikult. Nii tihe- kui hajaasustusaladel tuleb säilitada või parandada joogiveevarude uuenemist. Tagada tuleb nii elanikkonna kui tööstuse ja põllumajanduse pikaajaline varustamine piisava hulga vajaliku kvaliteediga veega. Kavandatud maakonna ruumistruktuur peab olema kooskõlas veemajanduslike nõuetega. Alad, mis on põhjavee taastumise seisukohalt eriti olulised, peavad olema negatiivsete mõjutuste eest kaitstud.

6

Märkusena: Hetkel on valmimas uus maakonnaplaneering, mille kinnitamine on planeeritud 2015. aasta teise poolde. Hetkel koostatakse planeeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Maavalituse kodulehel paikneva planeeringu lähteseisukohtade materjalidest võib leida samadel põhimõtetel põhinevaid arengusuundi, mida seni kehtiv maakonnaplaneering toetab.

Uue maakonnaplaneeringuga seotud dokumentatsiooniga saab tutvuda internetis aadressil: https://jogeva.maavalitsus.ee/et/koostatav-maakonnaplaneering.

2.3 Valla üldplaneering

Saare valla üldplaneering on koostatud Miracon Grupp OÜ poolt 2009. a ja kehtestatud Saare Vallavolikogu 27. jaanuari 2010. a määrusega nr 1. Saare Vallavolikogu 16. aprill 2014 otsusega nr 5 vaadati üle seni kehtinud üldplaneering ning kinnitati see uuesti, eesmärgiga jätkata senise üldplaneeringu elluviimist vastavalt planeeringus kirjeldatule.

Üldplaneeringu koostamise eemärgiks oli fikseerida valla ruumilise arengu põhimõtted, seada tingimused maa- ja veealade kasutamiseks ning kehtestada reeglid maakasutuse ja ehitustegevuse suunamiseks.

Üldplaneeringus on eesmärkidena sätestatud muu hulgas vee- ja kanalisatsioonivarustuse kohta: • väljaehitatud vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimine ning uute võrkude ja rajamine, joogivee kvaliteedi parandamine jne; • kuna veepuhastusseadmed on puudulikud nii asulates kui talumajapidamistes, tuleb talu- ja üksikmajapidajatele (hajaasustuses) soovitada väikepuhastusseadmete kasutamist; • asulate puhul on reovee puhastamine lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel renoveeritud reoveepuhastite baasil.

2.4 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

Saare valla territoorium asub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 01. aprill 2010 korraldusega nr 118. Veemajanduskava määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada Saare valla ÜVK arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Veemajanduskava näeb kirjeldatud vesikonda tulevikus mitmekülgse piirkonnana, kus inimasustus ja hästi majandatud põllu- ja rohumaad vahelduvad metsade ja kaitstavate märgaladega. Kogu vesikonna olulised punktreostusallikad on kontrolli all, ohtlik jääkreostus likvideeritud, vee-elustiku elu- ja sigimispaigad piisava kaitse all. Põllumajanduses on rakendatud hea põllumajandustava ja parim võimalik tehnika. Veekogude ja põhjavee seisund ei ole praegusega võrreldes halvenenud.

• Põhjaveehoiu keskkonnaeesmärgid • Üldine keskkonnaeesmärk on põhjaveekogumite hea seisundi säilitamine ja põhjavee säästlik kasutamine, sealhulgas: • vältida põhjavee reostuse laienemist hajureostuse ja punktreostusallikate mõjul;

7

• kindlustada põhjaveevarude säästev kasutamine lähtudes kinnitatud põhjaveevarust või põhjaveeressursist; • tagada vajalik veekaitserežiim põhjaveehaarete sanitaarkaitsealadel ja toitealadel; • puhastada nõuetekohaselt otselaskude kaudu põhjavette suunatav heitvesi.

• Joogiveevarustuse eesmärgid Tuleb tagada tervisele ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Joogivesi peab olema kättesaadav ja ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Väljaspool järjekorda tuleb lahendada tervisele ohtlikke komponente (laiemalt levinud on fluor, mõnedes veehaaretes ka boor) sisaldavat joogivett kasutatavate ühisveevärkide vee vastavusse viimine joogivee nõuetega. Kõigile tiheasustusalade elanikele tuleb tagada võimalus ühisveevärgiga liitumiseks. Ühisveevarustuse (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi peab vastama kõigile kvaliteedinõuetele: olema nähtavalt puhas ja maitsetu, vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, olema tehnilistele normidele vastav. Väiksemate külade ja hajaasustuse osas tuleb aastaks 2014 korrastada veevarustus vähemalt rahuldavale tasemele: tagatud peab olema joogiveevarustus tervisele ohutu joogiveega, seda ka ohtlike ainetega reostunud aladel ja piirkondades ning perioodiliselt kuivale jäävate kaevudega majapidamistes. Enne ühisveevärgi renoveerimist tuleb teha põhjaveehaarete ja vajadusel ka põhjaveevaru uuringud, et selgitada optimaalne veeallikas ja põhjavee puhastamise vajadus.

• Reostuse vältimine ja kontroll Esmaseks eesmärgiks on oluliste reostusallikate praegu kehtivate keskkonnanõuetega vastavusse viimine. Edaspidi pole välistatud keskkonnanõuete karmistamine reostunud või erilist kaitset vajavates piirkondades. Tuleb tagada reostajate poolt rahastatav asjakohane omaseire, mis suuremate reostajate puhul laieneb “toruotsa” seirelt ka mõjutatava veekeskkonna seirele (suublaseire, põhjavee seire objekti mõjupiirkonnas). Hajureostuse hoidmine tuleb tagada sellisel tasemel, et see ei ohustaks vee head seisundit ega vee-elustiku soodsaid elutingimusi. Tagada tuleb maapinnalähedase põhjavee ja väikeste vooluveekogude ja väikejärvede valdavalt hea seisund põllumajandustootmise aladel ning optimeerida väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine taimekasvatuse ja veekaitse eesmärkidest lähtudes.

Märkus: Käesoleval hetkel ajakohastatakse perioodiks 2015-2021 veemajanduskavasid, millesse kaasatakse ka avalikkust. Uutes valmivates veemajanduskavades toodud pinna- ja põhjavee ning kaitset vajavate alade kaitse keskkonnaeesmärkide saavutamiseks koostatakse meetmeprogramm, kus esitatakse vee kasutamise ja kaitse meetmed, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse üld- ja detailplaneeringute ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel, uuesti läbi vaatamisel ja muutmisel.

Hetkel kehtiva ja 2015. aastal kinnitatavate veemajanduskavade ning sinna juurde koostatud meetmeprogrammidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel: http://www.envir.ee/et/veemajanduskavad.

8

3. SAARE VALLA ÜLDINFO

3.1 Asend ja administratiivne jaotus

Saare vald paikneb Jõgevamaa kaguosas ja seda läbib Jõhvi-Tartu-Valga maantee. Saare vald ulatub põhjast lõunasse 22 km ning idast läände 15 km, selle pindala on 224,7 km 2. Valla lääneosas levivatel voortel on ulatuslikud põllumajanduseks sobilikud alad, idaosas on valdavaks metsamassiivid. Piirinaabriteks on Jõgeva maakonnas paiknevad Pala, Kasepää, Torma, Palamuse ja Tabivere vald ning Tartu maakonnas asuv Vara vald.

Joonis 1. Saare valla paiknemine maakonnas

Saare vallas on 22-st küla. (, Jaama, , , , Levala, , , , Pedassaare, Putu, Pällu, , Kääpa, Saarjärve, , , , Vanassaare, , Veia, Voore). Vallasiseste tõmbekeskustena (teenused, töökohad, kool, lasteaiad jms) toimivad Voore ja Kääpa külade keskused. Valla keskus Kääpa asub 2 km kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga maanteest. Voore küla asub 6 km kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga maanteest, 23 km kaugusel Mustveest, 29 km kaugusel Jõgevast ja 43 km kaugusel Tartust.

3.2 Saare valla sotsiaalmajanduslik ülevaade

Elanikkonna iseloomustus

Saare valla elanike arv 01.01.2015 seisuga on 1184 inimest. See on ligikaudu 3,8% Jõgevamaa elanikest. Valla keskmine asustustihedus on 5,3 in/km² (maakonna keskmine on 12 in/km², Eesti keskmine 30,3 in/km²).

Viimase nelja aasta jooksul (2011–2014) on Saare valla elanike arv vähenenud 97 inimese ehk ca 7,4 % võrra. Keskmiselt on Saare valla elanike arv antud perioodil vähenenud 24 inimese võrra aastas. Joonis 2 kirjeldab Saare valla rahvastiku dünaamikat aastatel 2011-2014.

9

1320

1300

1280

1260

1240 1306 1220 1261 1200 1233 1180 1209

1160 2011 2012 2013 2014

Allikas: Saare Vallavalitsus Joonis 2. Rahvastikudünaamika Saare vallas 2011-2014 (01.01.2015 seisuga)

Saare valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Saare vallas ületavad nelja aasta lõikes surmad elussündide arvu.

Tabel 1. Saare valla elanike arv seisuga 01.01.2015

Näitaja 2011 2012 2013 01.01.2015 Elanike arv 1306 1261 1233 1184 Muutus eelmise -0,5 -3,4 -2,2 -3,9 perioodiga (%) Sündis 7 11 8 5 Suri 24 21 19 16 Saabus (kirjutas 33 36 30 28 sisse) Lahkus (kirjutas 61 54 43 42 välja)

Allikas: Saare Vallavalitsus

Saare valda saabujaid on olnud viimastel aastatel vähem kui vallast lahkujaid, mistõttu valla rändesaldo on olnud negatiivne. Rändesaldo suurus on aastati küllaltki stabiilne. Elanike arvu mõjutab rahvastiku, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa, lahkumine maapiirkondadest. Kasvamas on pendelliikumine s.t töötamine naabermaakondades või mujal tõmbekeskustes.

Tabel 2. Saare valla elanike arv külade kaupa aastatel 2011-2014

1.01.2011 1.01.2012 1.01.2103 1.01.2014 Muutus Halliku 56 55 47 48 -8 Jaama 67 68 65 59 -8 Kallivere 26 26 27 27 1

10

Kiisli 33 32 32 28 -5 Koseveski 42 36 39 41 -1 Levala 40 42 42 42 2 Maardla 31 36 50 52 21 Nautrasi 17 15 13 14 -3 Odivere 72 54 48 46 -26 Pedassaare 19 20 20 19 0 Putu 37 36 36 35 -2 Pällu 53 52 53 53 0 Ruskavere 60 59 57 54 -6 Kääpa 203 191 192 196 -7 Saarjärve 26 26 27 26 0 Sirguvere 40 39 36 31 -9 Tarakvere 14 14 16 15 1 Tuulavere 17 16 17 17 0 Vanassaare 44 41 40 40 -4 Vassevere 45 46 43 45 0 Veia 44 42 39 33 -11 Voore 320 312 291 286 -34 KOV täpsusega - 3 3 2 8

KOKKU 1306 1261 1233 1209 -97 Allikas: Saare Vallavalitsus

Eelnevalt toodud tabelist nähtub, et vallas arvult on suurim Voore küla 286 elanikuga, järgneb Kääpa 196 elanikuga. Mõlemad külad on endised põllumajandustootmise keskused, mistõttu on seal paremini arenenud infrastruktuur. Väikseimad külad on Pedassaare ja Tarakvere, kumbki 19 ja 15 elanikuga. Viimase 8 aasta jooksul on vallas toimunud pidev elanikkonna vähenemine. Enim on elanike arv vähenenud Kääpa ja Voore külas. Valla üldplaneeringu seletuskirjas nähakse ette Voore ja Kääpa külakeskuste suurenemist 800- 1000 elanikuga. Lähiaastatel ei ole aga siiski ette näha hüppelist elanikkonna kasvu ÜVK raames käsitlevates piirkondades. Lisaks arvestatakse üldplaneeringuga neis piirkondades võimalusega, et üldplaneeringuga keskustesse fikseeritud tootmis- ja elamumaadel hakkab toimuma arendustegevus. Arvestades siiski rahvastiku vähenemistrendi, siis käesoleva arendamise kava koostamisel ei lähtuta üldplaneeringuga hinnatud elanike arvu tõusuga, vaid jäädakse selle arvestamisel realistlike näitajate juurde.

3.3 Ettevõtlus

Saare vallas elab hinnanguliselt 700 tööealist elanikku, kellest üle 100 inimese töötab avalikus sektoris (vallamaja, kool, lasteaed, sihtasutus, raamatukogu, hooldekeskus jne). Kohapeal tegutseb ligikaudu 50 ettevõtjat. Peamised valdkonnad on metsandus, põllumajandus, loomakasvatus ja puhkemajandus. Tegeletakse metsa ülestöötamise ja hooldusega, palkmajade ehitamisega, puidu töötlemisega, kaubandusega, taime- ja loomakasvatusega ning puhke-ja

11 turismiteenuste osutamisega. Kohapealsete töökohtade vähesuse tõttu käivad paljud inimesed tööl väljaspool valda. Vallas on peamised tööandjad OÜ Töörõõm, L.L.House, Voore külalistemaja, OÜ Sõidusaun, Voore Põhikool, Saare Vallavalitsus, Saare Vallavara, SA Saare valla Aktiviseerimiskeskus, SA Kalevipoja Koda, MTÜ Kääpa Hooldekeskus, Riigimetsa Majandamise keskus, Jõgeva Majandusühistu, Sadala Agro OÜ, lasteaed SIILIKE, OÜ Ankoed, FIE Uve Tamson. Suur osakaal ettevõtluses on füüsilisest isikust ettevõtjatel. Tööandjate suuremad probleemid on seotud oskustööliste puudumise ja ettevõtete vähese kapitaliseeritusega. Elanike vähesus ja madal elatustase tingib teenuste ja toodete vähese kohapealse tarbimise. Alates 1998. aastast on omavalitsus pööranud suurt tähelepanu puhke- ja turismimajanduse arendamisele. Käesolevaks ajaks on loodud valda märkimisväärne turismialane infrastruktuur ning tegutsevad erinevad ettevõtted ja mittetulundusühendused. Saare valla suurim turismiettevõte on Voore külalistemaja, mis tegeleb majutus-ja turismiteenuse pakkumise, meelelahutuslike ürituste korraldamise, toitlustamise ning ruumide rentimisega. Voore Külalistemaja pakub erinevaid teenusepakette koostöös piirkonna teiste turismiettevõtjatega ning lõõgastumisvõimalusi nii turismigruppidele, individuaalselt ja perega reisijatele, organisatsioonidele ja harrastusjahimeestele. Voore Külalistemaja klientideks on hetkel enamasti erinevad eestisisesed organisatsioonid ja ettevõtted. Voore Külalistemaja tulevikuplaanid on suunatud rohkem välisturule. Eesmärgiks on pakkuda erinevaid teenusepakette välisriikide reisibüroodele ja Eesti reise ja üritusi korraldavatele firmadele. Samuti on plaanis luua uusi atraktiivseid võimalus aktiivse puhkuse pakkumiseks ning luua toimiv koostöövõrgustik teiste piirkonna ettevõtjate vahel. Saare vald on lepinguga üle andnud turismi- ja puhkemajanduse korraldamise SA-le Kalevipoja Koda. Turismiga tegeletakse põhiliselt kolmel tasandil: kohalik tasand (kolmas sektor, erasektor), piirkondlik tasand (koostöös naaberomavalitsustega ja piirkondlike organisatsioonidega), regionaalne tasand (Lõuna-Eesti). Riigimetsa maadel arendab ja korraldab puhkemajandust Riigimetsa Majandamise Keskus.

3.4 Keskkonnatingimuste ülevaade

3.4.1 Geoloogia ja hüdrogeoloogia

Saare valla aluskorra moodustavad kristalsed moonde- ja tardkivimid. Nendel lasuvad pealiskorra (Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestud), mis on ladestunud ~180 miljoni aasta jooksul. Saarel valla territoorium asub Kesk- Devoni ladestiku avamusel. Siin levivad pinnakatte all peamiselt liivakivid, savid ja aleuroliidid. Pinnakatte paksus jääb valdavalt vahemikku 20-40m. Saare valla territooriumil levivad järgmised põhjaveekompleksid:

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (O-C) on kasutatav Põhja-Eestis, Piirisaare Mõisaküla jooneni. 20-60 m paksune põhjaveekogum levib Alam- Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu peeneteralises liivakivides ja aleuroliitides. Vee keemiline koostis ja mineraalsus on piirkonniti väga erinev, ehkki enamasti vastavuses joogivee kvaliteedinõuetega. Põhjavee mineraalsus suureneb lõuna suunas koos lasuvussügavuse suurenemisega. Ligikaudu 80% veekompleksi levikualast on pehme veega – üldkaredus 1.5-5 mg·ekv/l.

12

Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all (S-O) on tähtis veevarustuse allikas Pärnu – Põlva joonest põhja pool ja samuti Lääne-Eesti saartel. Põhjavesi esineb valdavalt mitmesugustes lubjakivides ja dolomiitides, mis kohati on tugevasti karstunud ja lõhestunud. Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid moodustavad suhteliselt ühtse veekompleksi. Sellest põhjaveekogumist ammutab oma joogivee Voore küla Enamiku keemiliste komponentide sisaldus jääb selles kompleksis normi piiridesse. Erandiks on raud, mille sisaldus ületab tihti seaduses toodud normatiive.

Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks (D2-1) levib vaid Saare valla lõunaosas ning sealt edasi lõunasse. Põhjavesi levib Kesk-Devoni Pärnu lademe ning Alam- Devoni Rezekne ja Tilže lademe peeneteralistes ja nõrgalt tsementeerunud liivakivides ja aleuroliitides, mis sisaldavad savikaid liivakivide vahekihte. Vesi on valdavalt mage, mineraalsusega 0,3-0,5 mg/l. Keemiliselt koostiselt esineb kompleksi leviala põhjaosas HCO3-Ca-Mg tüüpi vesi. Valdavalt vastab vesi kehtestatud joogivee normatiividele, kuid kohati on probleemiks ülenormatiivne rauasisaldus. Kesk-Alam- Devoni põhjaveekompleksi Pärnu lademest ammutab vett Kääpa küla puurkaev. Vastavalt põhjavee kaitsuse kaardile (vt. joonis 1) kuulub Saare vald suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, mis tähendab, et maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekogumini on 20-50 m moreeni või 5-10 m savi. Tuginedes puurkaevude arvestuskaardil sisalduvatele geoloogilise läbilõike andmetele on Kääpa külas pinnakatte paksus umbes 40 m. Pinnakate koosneb saviliivast, mis sisaldab kruusa ja veeriseid, esineb ka üksikuid liiva vahekihte. Voore keskasulas jääb pinnakatte paksus vahemikku 32-42 m. Pinnakate sarnaneb Kääpa keskasula omaga.

Saare valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Voore küla ja Kääpa küla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Saare valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud:

Tabel 3. Voore küla koolimaja puurkaevu (24444) läbilõike maapõuekihid

Stratigraafiline Lasumi Lamami Paksus, Kivimi litoloogiline kirjeldus indeks sügavus, m sügavus, m m saviliiv ja liivsavi (moreen) k ruusa gQIII 0 11 11 veeriste ja munakatega fQIII liiv, kruus 11 50 39 lubjakivi pank või rähk 50 52 2

liiv, kruus 52 60 8

S1jr-rk lubjakivi, mergel, savi 60 75 15 O2id-O3pr lubjakivi, mergel, savikas lubjakivi 75 211 136 lubjakivi mergli ja kuker siidi O2uh-kk 211 228 17 vahekihtidega O1-2kn-O2ls lubjakivi, mergel, glaukoniitlubjakivi 228 246 18

13

lubiliivakivi, glaukoniitliivakivi, O1pk-lt 246 261 15 liivakivi C1pr-C3ts liivakivi 261 286 25

Tabel 4. Kääpa küla puurkaevu (11789) läbilõike maapõuekihid

Stratigraafiline Lasumi Lamami Paksus, Kivimi litoloogiline kirjeldus indeks sügavus, m sügavus, m m saviliiv kruusa ja veerisega ning gQIII-fQIII 0 40 40 üksikute liiva kihtidega D2nr savi liivakivi vahekihtidega 40 52 12 D2pr liivakivi 52 65 13

Voorte vahel esineb mitmekesine setetekompleks (jääjärvliivad, jääsaviliivad, jääliivsavid, järvemuda ja turvas). Pinnasevesi lasub voortel 5-10 meetri sügavusel. Voored ja nende vahelised alad on ehitustingimustelt erinevad. Kokkuvõtvalt võib hinnata ehitusgeoloogilisi tingimusi vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks headeks. Pinnaste kandevõime on hea.

3.4.2 Põhjavee kaitstus

Vastavalt põhjavee kaitsuse kaardile (joonis 3) kuulub Saare vald suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, mis tähendab, et maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekogumini on 20-50 m moreeni või 5-10 m savi. Tuginedes puurkaevude arvestuskaardil sisalduvatele geoloogilise läbilõike andmetele on Kääpa külas pinnakatte paksus umbes 40 m. Pinnakate koosneb saviliivast, mis sisaldab kruusa ja veeriseid, esineb ka üksikuid liiva vahekihte. Voore keskasulas jääb pinnakatte paksus vahemikku 32-42 m. Pinnakate sarnaneb Kääpa keskasula omaga.

Joonis 3. Voore valla piirkonna põhjavee kaitstuse kaart (Väljavõte Eesti Põhjavee kaitstuse kaardilt, M 1:400000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2002).

14

Hoolimata heast põhjavee kaitstusest, tuleb terves Saare vallas tagada puurkaevudele nõuetele vastavad sanitaarkaitsetsoonid ning hoida kanalisatsioonisüsteemid heas seisukorras.

3.4.3 Reoveekogumisalad

Veeseaduse § 24¹ lõige 2 alusel määrab reoveekogumisalad keskkonnaminister käskkirjaga ning vald peab tagama reovee kogumisalal kanalisatsioonitrasside olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse.

Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (edaspidi ie ).

Reoveekogumisalad alla 2000 ie on määratud keskkonnaministri 02. juuli 2009. a käskkirjaga nr 1080. Märgitud käskkirjaga määrati Voore reoveekogumisala (registrikood RKA0490126), pindalaga 53 ha ja koormusega 1062 ie-d (s.o 20 ie/ha) ning Kääpa reoveekogumisala (registrikood RKA0490125), pindalaga 12 ha ja koormusega 537 ie-d (s.o 45 ie/ha).

Voore küla reoveekogumisalade piiride muutmist tuleb tulevikus kaaluda, kuna esialgsel määramisel on üle hinnatud küla elanike arvu. Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel muutub küla kanalisatsiooniga kaetavuse ulatus ning sellest tulenevalt tekib vajadus muuta ka reoveekogumisalade piire. Voore külas tuleb välja jätta likvideeritud kanalisatsiooniga piirkonnad ning määrata Noorteküla detailplaneeringuala reoveekogumisala koosseisu.

Sellest tulenevalt kujuneks aastal 2027 Voore külas perspektiivseks reoveekogumisala pindalaks 68 ha ja Kääpa külas 25 ha (Lisad 2 ja 4).

Reoveekogumisala piire saab muuta Vabariigi Valitsuse 19.03.2009 nr 57 „Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid“ § 4 alusel.

Keskkonnaameti kirjaliku ettepaneku alusel võib põhja- ja pinnavee kaitseks reoveekogumisala moodustada määruses sätestatud reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaal-majanduslikult põhjendatud.

3.4.5 Pinnavesi

Peipsi looderanniku piirkonna üks suuremaid jõgesid on Kullavere jõgi, mis paikneb Jõgevamaal. Jõgi saab alguse Torma vallast Sadala alevikust ja suubub Peipsi järve. Kullavere jõe pikkus on Keskkonnaregistri andmetel 56,2 km ja valgla pindala 629,3 km². Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 97,0 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 66,9 m ja keskmine lang 1,26 m/km. Jõgi on tõkestatud kolme paisuga. Üks neist asub Voore küla keskuses, teine paikneb Vassevere küla ja Voore küla piiril ning paisutab Voore ökopaisjärve ja kolmas pais asub Veial. Ajaloolised Tõikvere, Kebeli ja Vaiatu veskipaisud on hävinud ja lammutatud. Jõe ülemjooks asub Vooremaal, keskjooks Kagu-Eesti lavamaa põhjanurgas ja alamjooks Alutaguse madaliku lõunaosas. Kullavere piirkond on geoloogilisel tasandil eriilmeline. Siin on tegemist Vooremaale iseloomulike piklike moreenkünniste ja nendevaheliste nõgudega, Peipsi järve äärses osas on

15 valdavalt madalad liigniisked alad. Maaparandussüsteemide ehitamist ja toimimist raskendavad survelised põhjaveed.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskavas on Kullavere jõe keemilist seisundit jõe suudme piirkonnas hinnatud heaks, ülejäänud osas aga vaid keskmiseks. Põhjusena on toodud paisud ning ülemäärane lämmastiku sisaldus vees. Tuginedes hüdrokeemilistele analüüsidele tuuakse veemajanduskavas välja peamise keemilise veekvaliteedi mõjutajana punktallikatest (asulad ja suured põllumajandusettevõtted) pärinev reostus. Kullavere jõgi on kasutusel Voore asula heitvee suublana.

Teine suurem valda läbiv jõgi on Kääpa (pikkus 49,7 km ja valgala 372,5 km2). Jõgi saab alguse Vara vallast Sookalduse külast ning suundub põhja-loode suunas Jõhvi-Tartu- Valga maantee äärde. Edasi voolab jõgi paralleelselt maanteetrassiga põhja suunas, läbides Kääpa küla keskuse (endine Saare), kuni suubub Kullavere jõkke 6 km enne viimase suubumist Peipsisse. Kääpa jõgi läbib Kose, Kaiu ja Jõemõisa järve, selles suubub Haavakivi jõgi ning palju väiksemaid kraave ja ojasid.

Kääpa jõele anti veemajanduskavas hinnang hea, nii vee keemilise koostise kui ka ökoloogilise seisundi osas. Tulevikus on väga oluline hea seisundi säilitamine, kuna Kääpa jõgi on keskkonnaministri 09.10.2002 määrusega nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad" määratletud kui lõheliste elupaigana kaitstav veekogu. Jõgi on kasutusel Kääpa asula heitvee suublana. Looduslikest järvedest on Saare vallas suurim Kaiu järv, pindalaga 124 ha. Talle järgnevad Jõemõisa järv (71,8 ha) ja Papijärv (41,4 ha). Kõik kolm nimetatud järve paiknevad lähestikku valla lõunaosas Tabivere valla piiri lähistel. Nende suurim sügavus on ~3m ning keskmine sügavus ~2,5 m. Kõik kolm järve paiknevad Kääpa maastikukaitsealal.

Peipsi alamvesikonna veemajanduskava andmetel ei ole Saare vallas potentsiaalselt ohtlikke lautasid. Puuduvad ka riikliku tähtsusega jääkreostuskolded.

Peamised veekeskkonna ohustajad on valla kahe suurema asula, Kääpa ja Voore ühiskanalisatsiooni süsteemid. Probleemiks on lekkivad ning väga halvas seisukorras kanalisatsioonitrassid ning amortiseerunud reoveepuhastid. Peipsi alamvesikonna veemajanduskava andmetel ei vastanud kummagi asula heitveed kehtestatud nõuetele. Väide ei leidnud kinnitust heitvee analüüside võrdemisel Keskkonnaameti poolt kehtestatud nõuetega. Siiski tuleb nentida, et olukord reovee kogumise ja puhastamisega on halb ning nõuab lähiaastail olulisi investeeringuid.

4. KOHALIK OMAVALITSUS JA VALLA JUHTIMINE

Saare valla asutuste struktuur on kohandatud vastavalt kohaliku elu korraldamise vajadustele. Struktuuri arendamisel on järgitud kohaliku algatuse toetamise ja demokraatia arendamise põhimõtteid ning avalike teenuste osutamise subsidiaarsusprintsiipi. Alates 2003. aastast on osa omavalitsuse ülesandeks olevaid avalikke teenuseid delegeeritud kolmandale sektori organisatsioonidele. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks oleva majandustegevuse korraldamiseks (kommunaalmajandus, teede hooldus, jäätmehooldus, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide

16 haldamine, keskkonnategevused jm) on asutatud iseseisev valla asutus Saare Vallavara. Valla elanikele vajalike teenuste osutamise korraldamiseks on arendatud piirkonna keskustesse Voorele ja Kääpale teenuskeskused, kus lisaks kohaliku omavalitsuse ülesandeks olevatele avalikele teenustele osutatakse ka teisi inimestele vajalikke teenuseid. Saare Vallavalitsuse omandisse ei kuulu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatisi. Saare vallale kuulunud ÜVK rajatised on üle antud vee-ettevõtjatele Saare Vallavarale. Kohalik omavalitsus on viimastel aastatel aidanud kaasa ÜVK arengusse investeerides omaosaluse juhul, kui mõni projekt on saanud lisaks toetust Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Valla üldine juhtimismudel tuleneb kohaliku omavalitsuse korraldus reguleerivatest õigusaktidest ja rakendatud valla asutuste struktuurist. Kohaliku omavalitsuse kõrgem juhtorgan on 11 liikmeline volikogu mida juhib volikogu esimees ja tema äraolekul volikogu aseesimees. Volikogu töö korraldamiseks on moodustatud 5 komisjoni. Valla igapäevaelu juhtimist korraldab vallavanema poolt juhitav 5 liikmeline vallavalitsus. Vallavanemale alluvad valla asutuste juhid ja valla haldusaparaat. Kuna valla poolt asutatud sihtasutuste nõukogude liikmed ei saa kuluhüvitist, siis on mõlema nõukogu juhtimine kohustus pandud vallavanemale. Valla kantselei tööd juhib vallasekretär, kes tagab vallavolikogu ja vallavalitsuse ning teiste asutuste tegevuse vastavause kehtivatele seadustele ja kohalikele õigusaktidele. Raamatupidamise korraldamiseks, finantsarvestuse ja eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise tagamiseks on loodud finantsteenistus. Finantsteenistus tagab kõikidele valla asutustele raamatupidamisteenuse osutamise ning eelarve täitmise aruandluse ja kontrolli. Kolme töötajaga finantsteenistust juhib pearaamatupidaja, kes allub otse vallavanemale.

Saare valla eelarve maht oli 2013. aastal ligikaudu 1,2 miljonit eurot. 2014. aasta eelarvemaht oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Algaval 2015. aastal on planeeritud väiksemat eelarve mahtu kui möödunud perioodil. Samas prognoositaks üksikisiku tulumaksu laekumise suurenemist, mis näitab valla elanike sissetulekute mõningast kasvu ning elanike sotsiaal-majandusliku olukorra paranemist.

Tabel 5. Saare valla eelarve tulud aastatel 2011-2015

Allikas 2011 2012 2013 2014 2015 Prognoositav Eelarve maht 1240868 1208240 1225599 1329888 1282366 (tulud) Eelarve maht 950 958 994 1123 1068 ühe elaniku kohta Üksikisiku 355585 377699 411109 456332 462690 tulumaks Maamaks 111170 107631 105499 106858 101000 Kaupade ja 135613 142999 153605 170164 154976 teenuste müük Toetused 588672 523184 515848 544750 503000 Muud tulud 49828 56727 39538 51784 60700 Allikas: Saare Vallavalitsus

17

Joonisel 4 on näha 2013. aasta terve Eesti ja Jõgeva maakonna ning kõikide omavalitsusüksuste palgatöötaja kuukeskmist brutotulu. Saare valla keskmine brutotulu on Eesti keskmisest 128 euro võrra ja Jõgevamaa keskmisest 7 euro võrra väiksem.

2013. a palgatöötaja kuukeskmine brutotulu

1000 900 800 700 600 500 400 300 200 100 0 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu,eurot Pala vald Pala Saare Saare vald Kogu Kogu Eesti Pajusi Pajusi vald Jõgeva linn Jõgeva Torma Torma vald Jõgeva vald Jõgeva Mustvee linn Kasepää vald Tabivere vald Tabivere Palamuse vald Palamuse Puurmani vald Põltsamaa linn Põltsamaa Põltsamaa vald Põltsamaa Jõgeva maakond Jõgeva Allikas: Eesti Statistikaamet Joonis 4. 2013. aasta palgatöötaja kuukeskmine brutotulu

Saare valla sotsiaal-majandusliku olukorra eeldatavat paranemist iseloomustab sotsiaaltoetusteks makstavate summade tabel (tabel 6) aastate 2011-2014 lõikes. Valla eelarvest 2014. aastal makstavate sotsiaaltoetuste maht on samal tasemel kui 2011. Samas oli sotsiaaltoetuste maksmise poolest rekordiline 2013. aasta, kui eelarvest eraldatud summa ulatus 36 6769 euroni.

Tabel 6. Saare vallas sotsiaaltoetusteks makstavad summad aastatel 2011-2014

Aasta 2011 2012 2013 2014 Sotsiaaltoetusteks makstav summa valla 30014,66 35542,64 36769,92 30060,22 eelarvest (eurot) Allikas: Saare Vallavalitsus

Valla üldise tööturu situatsiooni puuduseks on asjaolu, et tööandjaid on vähe ning elanike senine orienteeritus on olnud valdavalt põllumajandusele. Ettevõtluse võimalikule laienemisele on tööandjatele ohuks ka tööealise elanikkonna vähene osakaal kogu elanikkonnas.

18

Tabel 7. Saare valla laenukoormus ja laenureserv aastatel 2011-2015

Aasta Puhastatud eelarve Võlakohustused kokku Võlakoormus (%) (eur) (eur) (aasta lõpul) 2011 1117997 225804 17,1 2012 1107942 185934 11,8 2013 1131718 210753 16,5 2014 1226614 186249 10,2 2015 Prognoositav 1216438 314761 25,1 Allikas: Saare Vallavalitsus

Valla laenukoormus oli 2013. aastal 210 753 eurot (16,5%) ning see vähenes 2014. aastaks 24504 euroni. Prognoositav valla laenukoormus 2015. aastal on 25,1%.

5. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS

ÜVK teenuse pakkumisega tegutseb Saare vallas Saare Vallavara, mis asutati Saare Vallavolikogu otsusega nr 29 01. nov. 2001. aastal ja mille põhimääruse kinnitas Saare Vallavolikogu 01. nov. 2001. a. määrusega nr 11. 21. nov. 2001. a. Saare Vallavara on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. Asutuse ülesandeks on Saare vallale kui omavalitsusüksusele vajalike teenuste osutamine ja vahendamine.

Asutus lähtub oma tegevuses Saare valla huvidest ja kavast ning põhiülesanneteks on: • Vallavara haldamine; • Vallavara omandamise, rentimise, erastamise ja müügi korraldamine; • Vallavara ehitamise, hooldamise ja remondi korraldamine; • Põhiülesannete täitmiseks lepingute ettevalmistamine.

Asutus valdab, kasutab ja käsutab talle üle antud vallavara sihtotstarbeliselt oma põhikirjaliste ülesannete täitmiseks ning vastutab tema kasutuses oleva vara säilimise ja korrashoiu eest. Asutuse juhi kinnitab ametisse ja tema palga määrab Saare Vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

Asutuse koosseisu kuulub 6 töötajat, vajadusel kasutatakse lisaks hooajalisi ja lepingulisi töötajaid. Asutuse põhikiri on kinnitatud Saare Vallavolikogu 12.03.1999 määrusega nr 4 (määrus on kättesaadav Saare valla kodulehel https://saarevv.kovtp.ee/et/saare-vallavara). Ettevõte on määratud Saare Vallavolikogu 30.01.2013 otsusega nr 2 Saare vallas vee- ettevõtjaks. Vee-ettevõtja tegevuspiirkond Saare valla haldusterritooriumil on kinnitatud Saare Vallavolikogu 30.12.2004 otsusega nr 95. Käesolevas ÜVK arendamise kavas märgitud ÜVK teenuse osutamiseks vajaliku põhivara koosseisu kuuluvad kõik kirjeldatud seadmed ja rajatised. Järgmistes peatükkides on kirjeldatud antud vara seisukorda lähemalt.

Veeteenuste tariifid Saare vallas on reguleeritud Saare Vallavalitsuse 22.oktoober 2012 määrusega nr 165 ,,Vee- ja kanalisatsiooni teenuse hinna kinnitamine“ punktide 1 ja 2 alusel. 01.01.2014 seisuga on veeteenuse hind koos käibemaksuga järgmine:

19

KÜLM VESI KANALISEERITAV VESI külm vesi 1,12 eurot m3 Kanaliseeritav vesi 0,94 eurot m3 ilma veemõõtjata kujuneb hinnaks 3,35 eurot ilma veemõõtjata elaniku kohta kuus 2,81 eurot

Võrreldes Eesti vee- ja kanalisatsiooni hinna arvestusliku keskmisega s.o ca 2,35 eurot/m 3 on Saare valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuse komplekshind (2,06 eurot/ m3) alla arvestuslikku keskmist.

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine on reguleeritud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega, mille kohaselt veeteenuste osutaja teeb hinnaettepaneku vallavalitsusele kolm kuud enne hindade kehtestamist. Tariifid peavad katma ettevõtte opereerimis- ja tegevuskulud, amortisatsiooni ja intressikulud ning sisaldama väikest kasumit.

Saare Vallavarale on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/323307 (kehtivusega 21.09.2013- 21.09.2018) põhjavee võtmiseks üle 5m3 ööpäevas ning heitvee puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks Voore külas ja Kääpa külas. Antud vee erikasutusluba on ainuke Saare vallas, mis on väljastatud elanikkonna varustamiseks põhjaveega ja asulast heitvee juhtimiseks suublasse.

Tabel 8. Informatsioon Saare Vallavarale väljastatud vee erikasutusloa kohta

VEE VÕTT

Veehaarde nimetus Põhjaveekihi 3 nimetus Lubatud kogus, m /d Voore küla koolimaja puurkaev (24444) O-Cm 51,3 Kääpa küla puurkaev (11789) D2-1 24,5

HEITVEE ÄRAJUHTIMINE Reoveepuhasti nimetus, suubla Lubatud saasteaine sisaldu s, Reos tusnäitajad nime tus mg/l BHT 7 25 HA 35 Voore reoveepuhasti (JÕ050) KHT 125 Nüld 60 Püld 2

BHT 7 25 HA 35 Kääpa küla biotiigid (JÕ049) KHT 125 Nüld 60 Püld 2 Allikas: Saare Vallavara

20

Tabel 9. Ühisveevarustust ja -kanalisatsiooni kasutavad ettevõtted ja asutused Kääpa külas ja Voore külas

Ettevõte Asukoht ÜVK kasutus Tegevusala (vesi/kanalisatsioon) Töörõõm OÜ Vesi/kanal metsamajandus OÜ Valerii Kanal Toitlustus-majutus Jõgeva TÜ Voore kauplus Vesi/kanal müük SA Saare valla Vesi/kanal kultuur Aktiviseerimiskeskus Voore küla Voore perearsti punkt Vesi/kanal meditsiin Voore Põhikool Vesi/kanal haridus Saare valla lasteaed Vesi/kanal haridus Siilike Kääpa 8 KÜ Vesi/kanal korteriühistu Jõgeva MÜ Kääpa kauplus Vesi/kanal müük Kääpa Hooldekeskus OÜ Vesi/kanal sotsiaalasutus Kääpa perearsti punkt Vesi/kanal meditsiin Saare valla lasteaed Siilike Kääpa küla Vesi/kanal haridus Kääpa rühm SA Kalevipoja Koda Vesi/kanal kultuur Allikas: Saare Vallavara

Kuna ÜVK kaetud külades on palju vanu ja osaliselt amortiseerunud torustikke, siis kuulub suur osa ettevõtte kuludest remonditöödeks. Samuti moodustavad elektri- ja administreerimiskulud suure osa üldkuludest. ÜVK süsteemide haldamise palgakulud moodustavad 2014. aastal ligikaudu 37% kogukuludest.

2014 aasta ÜVK kulutuste jaotus Elektrienergia kulu

Vee erikasutusõiguse tasu 21% 21% Saastetasud, muda töötlus ja kemikaalikulud reovee 4% puhastamiseks Palgakulud 1% 16% Amorisatsioonikulud

37% Materjal ja teenused ÜVK ehitiste remondiks ja hoolduseks

Allikas: Saare Vallavara Joonis 5. Saare Vallavara 2014 aasta kulutuste jaotus ÜVK teenustele

21

Tabel 10. Saare valla kulutused ÜVK haldamises ja selle tarbijatelt saadud tulu.

Näitaja 2013 2014 Veeteenuse müügikäive 10412,29 11794,41 Kanalisatsiooniteenuse müügikäive 8470,53 9438,68 Müügitulu kokku 18882,82 21133,09 Elektrienergia kulu ÜVK objektide 6828,26 6705,04 haldamisel Vee erikasutusõiguse tasu ÜVK 1542,07 1342,10 objektide haldamisel Saastetasud, muda töötlus ja kemikaalikulud reovee 1019,98 436,96 puhastamiseks Palgakulud 10099,71 11847,76 Amortisatsioonikulud ÜVK 5124,00 5124,00 objektidel Materjal ja teenused ÜVK ehitiste 4286,72 6596,83 remondiks ja hoolduseks Kulud kokku 28900,74 320052,69 Saare Vallavara kasum -10 017,92 -10 819,60 Allikas: Saare Vallavalitsus

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hind ei kata ära jooksvaid kulusid ning vahe makstakse kinni valla eelarvest. Probleemi võimendavad võlgnikud, kelle tasumata veeteenuse eest maksmata arved moodustavad endiselt ligikaudu 15% aasta vee-ettevõtte ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni teenuse käibest.

Järgnevalt on toodud viimaste aastate ÜVK süsteemidele teostatud investeeringud (Eesti kroonides), mida on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus, kohalik omavalitus kui ka Saare Vallavara.

Suuremad teostatud investeeringud on järgmised: 2000. a. renoveeriti Voore küla biopuhasti OXYD-90 ja ehitati ülepumpla koos heitvee survetrassiga 1,0 miljon/kr. 2003. a. soetati Kääpa küla pumbamajja täisautomaatne rauaeraldusseade 402PDA, 86,0 tuhat/kr. 2005. a. soetati Voore küla pumbamajja täisautomaatne rauaeraldusseade 502PDA ja renoveeriti hoone koos sisseseadega 128,0 tuhat/kr. 2008. a. ehitati "Noortekülla" (Voore külakeskuse lähedale rajatud uus elamuala) vee- ja kanalisatsioonitrassid kokku 1,2 km, 1,4 miljon/kr. 2009. a ehitati Voore külla uus koolimaja puurkaev fluoriidi vältimiseks joogivees, 2,23 miljon/kr.

6. VOORE KÜLA VEEMAJANDUSE KIRJELDUS

Voore külas elab 2014. aasta alguse seisuga 286 inimest. Ühisveevarustusega on liitunud 165 elanikku ehk 57,69 % küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud samuti ligikaudu 165 elanikku (lisaks Voore külalistemaja, mille toodetavaid aastaseid puhastile suunatavaid reovee

22 koguseid arvestatakse ligikaudse ühe ÜVK teenuse tarbija keskmise kogusega), mis moodustab samuti 57,69 % küla elanike koguarvust. Lisaks elanikele kasutavad ÜVK teenust ka asutused ja külastajate poolt kasutatavad avalikud asutused, mis arvestuslikult teeb kuni 55 inimest/tarbijat. Sellest tulenevalt on küla ÜVK teenuste tarbijaid kokku ligikaudu 270. Antud algandmetest on lähtutud ka arendamise kava koostamisel. Ülejäänud 42,31 % küla elanikest saavad vee oma salv- või puurkaevudest. Reovesi juhitakse üldjuhul kogumiskaevudesse või immutatakse maasse. Andmed veekvaliteedi kohta salvkaevudes puuduvad, kuid arvestades reovee kogumiskaevude võimalikku lekkimist on kaevuvee reostumisoht olemas.

Ühisveevärgist tarbitava vee maht oli 2014.a 10 585 m³ ehk keskmiselt 29 m³/d.

Tabel 11. Voore küla 2014. aasta veetarve ning kanaliseeritava reoveekogused

Parameeter (VESI) 2014 Parameeter (KANAL) 2014 Küla elanike arv 286 Küla elanike arv 289 Külastajad, asutused ning Külastajad, asutused ning täiendavad 220 täiendavad tarbijad elanikega kokku tarbijad elanikega kokku 270 ÜV-ga liitunud küla elanike arv 165 ÜK-ga liitunud küla elanike arv 190 Liitunute osakaal (%) 57,69 Liitunute osakaal (%) 57,69 Ligikaudne ühiktarbimine (l/d*in) 112 Ligikaudne ühiktootmine (l/d*in) 101 Elanike ööpäevane kanalisatsioon Elanike veetarve (m3/d) 14,79 (m3/d) 16,35 Asutuste päevane kanalisatsioon Asutuste veetarve (m3/d) 9,86 (m3/d) 10,9 Tarbijate ööpäevane veetarve kokku Juhitav päevane kanalisatsioon kokku 24,65 (m3/d) (m3/d) 27,3 Hinnangulised veekaod (m3/d) 4,35 Hinnanguline infiltratsioon (m3/d) 8,17 Küla päevane kanalisatsioon kokku Küla päevane veetarve kokku (m3/d) 29 (m3/d) 35,43 Elanike aastane kanalisatsioon Elanike aastane veetarve (m3/a) 5398,35 (m3/a) 5969,4 Asutuste aastane kanalisatsioon Asutuste aastane veetarve (m3/a) 3598,90 (m3/a) 3979,6 Küla aastane tegelik kanalisatsioon Küla aastane tegelik veetarve (m3/a) 8997,25 (m3/a) 9949,0 Hinnanguline aastane veekadu Hinnanguline aastane infiltratsioon 1587,75 (m3/a) (m3/a) 2984,7 Küla aastane veetootmine kokku 10585 Küla aastane reovesi kokku (m3/a) (m3/a) 12 933,7

23

6.1 Ühisveevärgi kirjeldus Voore küla varustab veega kaks puurkaev-pumplat (koolimaja puurkaev ja küla peapuurkaev). Mõlema puurkaevu ümber on eraldi veevõrk, mis ei ole ühendatud ühtsesse süsteemi. Torustikud on rajatud hargvõrguna.

Fotod 1 ja 2. Voore küla peapuurkaevu pumpla hoone ja puurkaevu päis (Fotod on tehtud 25.01.2013).

Voore küla koolimaja puurkaev on puuritud 2008. aastal Alus-Geoloogia OÜ poolt ja asub Voore küla lõunaosas. Puurkaev (katastri numbriga 24444) asub Koolimaja kinnistul. Vett võetakse Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumist (O-C põhjaveekiht). Puurkaevu staatiline veetase oli 29.12.2008 12 meetrit, alandus 7 meetrit, deebit 1,94 l/sek ja erideebit 0,277 l/s*m.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ja pumplahoone ei ole ümbritsetud aiaga. Puurkaevu asukoha geograafilised koordinaadid on X: 6511522 Y: 659439. Hetkel teenindab puurkaevu süvaveepump ja hüdrofoor ning veemõõtmiseks kasutatakse mehhaanilist veemõõtjat. Pumbajaamas kasutatakse rauasisalduse vähendamiseks puhastusfiltreid GQ800S (3 tk). Vee kvaliteet on nõuetele vastav. Lisaks paikneb koolimaja puurkaevu juures 35 m 3 suurune veemahuti, mis aitab tarbimise tipphetkedel tagada piisava veevarustuse kõigile klientidele. Puurkaevpumpla seisukord on hea ning täiendavaid investeeringuid tegema ei pea.

Voore küla peapuurkaev on puuritud 1967. aastal ja asub Voore küla põhjaosas. Puurkaev (katastri numbriga 11776) asub Vee kinnistul. Vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist (S-O põhjaveekiht). Puurkaevu staatiline veetase oli 25.09.1967 1,8 meetrit, alandus 56,2 meetrit, deebit 1,1 l/sek ja erideebit 0,02 l/s*m. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ja pumplahoone ei ole ümbritsetud aiaga. Puurkaevu asukoha geograafilised koordinaadid on X: 6511522 Y: 659439.

24

Hetkel teenindab puurkaevu süvaveepump ja hüdrofoor ning veemõõtmiseks kasutatakse mehhaanilist veemõõtjat.

Pumbajaamas kasutatakse rauasisalduse vähendamiseks paarisfiltrit PDA-502. Filter paigaldati 2005. aastal. Puhastusseade töötab efektiivselt ning tarbija juures teostatud veekvaliteedi uuringud näitavad normidele vastavat raua sisaldust. Kuna puurkaevu vett kasutab väiksem osa küla elanikest, siis selle veetarve jääb alla 5 m 3 ööpäevas. Sellest tulenevalt ei ole väljastatud Keskkonnaameti poolt vee erikasutusluba põhjaveevõtuks (alus veeseaduse § 8 lõige 2 punkt 2).

Puurkaevpumpla seisukord on rahuldav ning täiendavaid investeeringuid on vaja teha nii pumpla hoone kaasajastamiseks kui ka pumpla enda elektrisüsteemi, pumba, hüdrofoori kui ka pikemas perspektiivis veetöötlusseadmete väljavahetamiseks.

Voore külas on veetorustikke kokku 5314 m. Veetorustik on rajatud erinevatel aegadel (vahemikus 1966-1985), vastavalt ehitustegevuse laienemisele. Võib eeldada, et enamus torustikust on rajatud kuni 100 mm läbimõõduga malmtorudest ning väiksema diameetriga torud on terasest. Enamuse trasside vanus jääb vahemikku 24-43 aastat ning vajavad oma vanuse tõttu väljavahetamist. Veetorustike hinnanguline filtratsioon on ca 15 %. Veetorustike rekonstrueerimisel tuleb kaaluda võimalust rajada ühtne veevõrk, mis võimaldaks (ajutiste olukordade tekkimisel) varustada vajadusel tervet küla veega ühe puurkaevu baasil. Lisaks tuleb kaugemas perspektiivis laiendada olemasoleva veevärgi ulatust, haarates seni liitumata kinnistuid ühtsesse veevõrku. Lisaks tuleb kohalikul omavalitsusel hoogustada Noorteküla planeeringuala väljaarendamist, mille jaoks on rajatud 2008. a 1092 m veetorustikku. Noorteküla veetorustiku olukord on hea ning antud alal täiendavaid investeeringuid tegema ei pea.

6.1.1 Põhjavee ja veevärgivee kvaliteet

Voore küla puurkaevude (24444 ja 11776) veeproovid ja tarbimisse mineva vee analüüsid on teostatud Terviseameti Tartu laboris. Joogiveele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ ning veehaarde vee kvaliteedile esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 02.01.2001 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks või kasutada kavandatava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“. Käesoleva ajani on küla mõlema puurkaevu veekvaliteet kuulunud II kvaliteediklassi ning vastab sellele klassile kehtivatele normidele. Saare Vallavara omab Voorel elanike joogiveega varustamiseks joogiveeallika kontrollikava aastateks 2013-2015.

Käesoleval aastal (2015) on vajalik Saare Vallavaral koostada uus joogiveeallika kontrollikava Voore külale ning esitada see kinnitamiseks Terviseametile.

Terviseameti Lõuna talituse Jõgevamaa esinduse 25.09.2014 läbiviidud kontrolli käigus väljastatud nii veevärgi inspekteerimise aktid (EEVJO2014MM0113I ja EEVJO2014MM0115I) kui ka veeallika inspekteerimise aktid (EEVJO2014MM0114I ja EEVJO2014MM0116I) on

25 kooskõlastatud järgnevate märkustega. Voore küla peapuurkaevu veeallika analüüsi tulemustes on raua sisaldus 2300 mikrog/l, mis vastab III kvaliteediklassile (antud puudus on likvideeritav joogiveetöötlusega). Teise märkusena viitab Terviseamet Voore küla ühisveevärgi torustike olukorrale ning nende uuendamise vajalikkusele.

Tabelites 12 ja 13 aluseks olevad puurkaevude vee analüüside tulemused iseloomustavad Voore küla veekvaliteedi vastavus põhjaveele ja veevärgiveele kehtestatud näitajatele.

Tabel 12. Voore küla koolimaja puurkaevu ja veevärgi (Lasteaed Siilike) veekvaliteedi vastavus joogivee näitajate osas.

Analüüsitav Piirsisaldus* Ühik Voore küla koolimaja Lastead Siilike komponent Vastavus puurkaevu vesi (veevärgivesi) kvaliteediklassile II** 06.09.2012*** 06.05.2014*** Värvus mg/l Pt 0 0 Hägusus 2.0 NTÜ või NHÜ Alla 1 Alla 1 Lõhn lahjendusaste 1 1

Oksüdeeritavus 5 Mg/l O 2 0,9 pH 6.5-9.5 pH ühik 8,3 8,3 Ammoonium 0,50*/1.5** mg/l 0,1 Alla 0,05 Nitrit 0.5 mg/l Alla 0,002 Nitraat 50 mg/l Alla 1 Kloriid 250 mg/l 19,5 Sulfaat 250 mg/l Alla 1 Raud 200*/1000** Mikrog/l 77 41 Naatrium 200 mg/l 73,9 Elektrijuhtivus 2500 Mikro S/cm 364 372 Fluoriid 1.7 mg/l 0,8 Mangaan 100 Mikrog/l 10 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv, Ebaloomulike PMÜ/1 ml 0 22 o C muutusteta

*- Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirväärtused **- Sotsiaalministri 02.01.2001 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks või kasutada kavandatava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ kehtestatud piirväärtused ***- Proovi võtmise kuupäev

26

Tabel 13. Voore küla peapuurkaevu ja veevärgi (Voore kauplus) veekvaliteedi vastavus joogivee näitajate osas.

Analüüsitav Piirsisaldus* Ühik Voore küla keskuse Voore kauplus komponent Vastavus puurkaevu vesi (veevärgivesi) kvaliteediklassile II** 06.09.2012*** 06.05.2014*** Alumiinium 200 Mikrog/l Alla 40 Boor 1 mg/l Alla 0,1 Värvus mg/l Pt 0 0 Hägusus 2.0 NTÜ või NHÜ 15 Alla 1 Lõhn lahjendusaste 1 1

Oksüdeeritavus 5 Mg/l O 2 1,7 1,4 pH 6.5-9.5 pH ühik 7,4 7,5 Ammoonium 0,50*/1.5** mg/l 0,10 Alla 0,05 Nitrit 0.5 mg/l Alla 0,002 Alla 0,002 Nitraat 50 mg/l Alla 1 Alla 1 Kloriid 250 mg/l 21,9 18 Sulfaat 250 mg/l 43,1 38 Raud 200*/1000** Mikrog/l 2300 Alla 20 Naatrium 200 mg/l 6,7 6,4 Elektrijuhtivus 2500 Mikro S/cm 497 502 Fluoriid 1.7 mg/l 0,5 0,5 Mangaan 100 Mikrog/l 43 Alla 10 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv, Ebaloomulike PMÜ/1 ml 10 0 22 o C muutusteta

*- Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirväärtused **- Sotsiaalministri 02.01.2001 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks või kasutada kavandatava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ kehtestatud piirväärtused ***- Proovi võtmise kuupäev

Voore küla koolimaja puurkaev jääb oma sanitaarkaitsealaga väiksema asustusega alale. Saare Vallavara hinnangul ei jää puurkaevu sanitaarkaitsealale ja selle vahetuslähedusse ühtegi reostusallika objekti/reostajat, mille tulemusena võidakse tahtlikult halvendada põhjaveeseisundit. Potentsiaalse reostusohtliku objektina jääb 225 meetri kaugusele puurkaevust Voore küla jäätmete kogumispunkt. Otsene pinnase ja põhjavee reostusoht on kogumispunktis viidud aga miinimumini kuna vastav ala on asfalteeritud.

27

6.1.2 Tulekustutusvee võtmise kohad

Voore külas on 4 tuletõrje veevõtukohta, kaks neist asub Kullavere jõe ääres ning teised kaks Voore põhikooli juures. Väikese tarbimise tõttu ei ole rajatud tuletõrjevee võtmiseks tuletõrjevee hüdrante. Küla tuletõrje veevõtmise kohtade asukohad on märgitud arendamise kava olemasolevat olukorda kajastavale kaardile. Perspektiivis on ette näha Noorteküla planeeringualale rajada külla tuletõrjevee hüdrant.

6.2 Ühiskanalisatsiooni kirjeldus

6.2.1 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus

Voore küla kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kanaliseeritud reovesi kogutakse valdavalt isevoolselt, rajatud on ka survekanalisatsioon. Külas on kanalisatsioonitorustikku kokku ca 7602 m, millest 6384 m teenindab elukondlikke hooneid ja 1218 m tootmishooneid. Küla reoveetorustiku kogupikkusest moodustab 559 m survekanalisatsioon. Kanalisatsioonitorustik on rajatud erinevatel aegadel (peamiselt vahemikus 1966-1985, survekanalisatsioon 2000 ja 2008 aastal), vastavalt külas ehitustegevuse laienemisele. Torude läbimõõt majade liitumispunktis on vahemikus 150 mm ning magistraaltorudel 200 mm. Kanalisatsioonisüsteemi viimase 45 aasta jooksul rekonstrueeritud ei ole ning seetõttu on tegemist amortiseerunud torustikuga.

Peamised kanalisatsiooni toimimishäirete põhjusteks on ebatihe torustik kui ka ebatihedad ühenduskohad ning kontrollkaevude/vahekaevude lekkimine. Sademeterikastel perioodidel on torustike hinnanguline infiltratsioon ca 30 %, mille tulemusena on mõjutatud oluliselt reoveepuhasti toimimine.

Voore küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb lähtuda olemasoleva torustiku ulatusest, mis on taganud seni liitunud inimestele kanalisatsiooniteenuse. Olemasolevast ühiskanalisatsioonivõrgust tuleb isoleerida kasutuses mitteolevad torustikud (kogupikkusega 1137 m), mis käesoleval hetkel kannavad täiendavat pinnasevett reoveepuhastisse. Lisaks tuleb kaugemas perspektiivis laiendada olemasoleva kanalisatsioonitorustiku ulatust, haarates seni liitumata kinnistud ühtsesse võrku.

6.2.2 Reoveepumplate kirjeldus

Voore külas teenindab survekanalisatsiooni kolm reoveepumplat. Üks reoveepumpla on rajatud 8 ühepereelamu ja kahe korrusmaja reovee jaoks. Küla servas 2000. aastal rajatud reoveepumpla survetrassi pikkus on ca 250 m ning selle projekti järgne keskmine pumbatav reoveekogus on 6 m 3/ööpäevas. Reoveepumpla seisukord on rahuldav. Teine reoveepumpla rajati samuti aastal 2000 ning paikneb kanalisatsioonisüsteemi lõpp- punktis, enne Voore küla reoveepuhastit. Pumpla projektijärgne tootlikkus on 44 m 3/ööpäevas ning selle seisukord on rahuldav. Kolmas reoveepumpla rajati 2008. aastal ning see pumpab Noorteküla detailplaneeringu alalt kogutud reovee 275 m pikkusesse survetrassi, mis lõpeb koolimaja kõrval. Pumpla projekti järgne keskmine jõudlus on 20 m 3/ööpäevas. Hetkel teenindab reoveepumpla vaid üht kinnistut.

28

6.2.3 Reoveepuhasti

Voore asulas on kasutusel reoveepuhasti OXYD-90, mis on renoveeritud 2000. aastal. Puhasti rekonstrueerimise projekti on koostanud AS Keskkond ja Partnerid. Rekonstrueerimistööd on läbiviidud Valmap Grupp AS. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus projekti järgselt on Q= 65 3 m /ööpäevas ja jõudlus 422 ie-d ning reostuskoormus kuni 5,2 kg BHT 7/d. Voore reoveepuhastis puudub purgimissõlm.

Saare vallas ei asu ühtegi purgimissõlme. Lähim purgimissõlm asub Mustvees, mis jääb Voore külast 23 km kaugusele.

Voore reoveepuhasti territoorium on piiratud aiaga nagu näeb seda ette ka Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 171 „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“. Voore reoveepuhasti ümbritsev ala on korrastatud ja vegetatsiooni perioodil niidetud.

Külas tekkiv reovesi puhastatakse reoveepuhastis mehhaaniliselt trummelvõrega. Puhastusprotsessi alguses lisatakse reoveele koagulanti fosfori sadestamiseks ning seejärel juhitakse reovesi õhutuskambrisse, kus aereerimise tulemusel toimub orgaanilise aine lagundamine, nitrifikatsioon ning fosfori sadestamine. Edasi liigub reovesi läbi jaotuskaevu järelsetitisse, kus gravitatsiooniliselt eraldatakse veest aktiivmudaosakesed. Osa jääkmudast juhitakse tagasi õhutuskambrisse, osa juhitakse mudatihendisse, kust see pärast tihendamist viiakse mudatihendusväljakule (ca 15 % kuivainesisaldusega). Puhastatud reovesi liigub järelsetititest mööda väljalasu toru Kullavere jõkke.

Mudatihendusväljakule suunatav muda stabiliseerub ning hiljem kasutatakse seda põllumajanduses ja haljastuses. Aastas tekib ligikaudu kuni 10 tonni jääkmuda. Reoveesette käitlemisel järgitakse keskkonnaministri 30.12.2002 määruse nr 78 "Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded" esitatud nõudeid. Vajadusel antakse reoveesete üle ettevõttele, kes omab litsentsi reoveesette käitlemiseks.

Puhasti töötab rahuldavalt ning suuri probleeme ülenormatiivse reoainete sisaldusega heitvees ei ole esinenud. Aegajalt on lämmastiku sisaldus heitvees kõrge, sest reovesi ei läbi denitrifikatsiooniprotsessi.

Reovesi tekib Voore külas samade tarbijate poolt, kes on liitunud ühisveevärgiga (va Voore Külalistemaja). Küla ööpäevaseks olmereoveekoguseks võib kujuneda 20-35 m 3 ööpäevas, millele lisandub sademete rohkel perioodil lisavooluhulgad (kuni 65 m 3). Kogu vee mõõtmine toimub veemõõtjatega (tarbitava vee), arveldatakse igakuiselt. Puhastisse siseneva reovee kogust ei mõõdeta (puudub lugeja). Koguseid arvestatakse arvestuslikult (võetakse aluseks puurkaevust võetavad põhjaveevõtu kogused). Aastal 2014 oli Voore küla reoveepuhastile suunatud keskmiseks reoveekoguseks 25,5 m3 ööpäevas.

6.2.4 Reovee reostuskoormus

Voore küla prognoositav puhastamist vajav keskmine reoveekogus on ligi 20-30 m 3 ööpäevas, siis prognoositav reostuskoormus on R=2,5 kg BHT 7 ööpäevas. Reostuskoormuse arvutuse aluseks on võetud 03.09.2014 Voore reoveepuhastisse sisenev reoveeanalüüs (üksikproov) ning

29 analüüsi teostamise kuu keskmine ööpäevane reovee hulk. Kui reostuskoormuse arvutuse aluseks võtta Voore küla reoveepuhasti maksimaalne ööpäevane vooluhulk 65 m 3, siis maksimaalne reostuskoormus oleks sellisel juhul R=4,87 kg BHT 7 ööpäevas.

Võib eeldada, et infiltratsiooni tõttu on reoveekoostis oluliselt lahjenenud ning seetõttu ei näita Voore küla ööpäevane ja reoveepuhasti reostuskoormuse arvutus tõest reostuskoormust. Siiski võib eeldada, et puhasti igapäevane reostuskoormus, arvestades reovees sisalduvate saateainete kontsentratsioone on ligikaudu7,3 kg BHT 7 ööpäevas ning puhasti jõudlus kuni 300 ie-d.

Tabel 14. Voore küla 2014 veeheide ja reostuskoormus (2014 aasta vooluhulkade ja 03.09.2014 teostatud reoveepuhastisse siseneva reovee üksikanalüüsi põhjal)

Keskmine Keskmine Veeheide BHT 7 kg P kg/d N kg/d HA kg/d 3 veeheide veeheide m /a O2/d m3/d m3/kv

Voore küla rvp 33,64 1305 5220 2,52 1,51 11,21 2,99

Järgnevalt on toodud Voore külas 2014. aastal Kullavere jõkke juhitud peamiste heitvee saasteainete kogused. 2014 aastal vastasid saasteainete sisaldused Voore reoveepuhasti väljalasust heitveele kehtestatud nõuetele. Antud juhul võib eeldada, et pinnaveele avalduv koormus on talutav ning suublaks oleva Kullavere jõe isepuhastusvõime saab sinna juhitud saasteainete kogustega hakkama, millest tulenevalt ei halvene selle seisundiklass (keemiliste näitajate osas).

Tabel 15. 2014. aasta Voore küla reoveepuhasti avalduv koormus Kullavere jõele

Saasteaine nimetus Heljum BHT7 Nüld Püld Saasteaine kogus tonni/aastas 0,140 0,088 0,165 0,014

Voore küla reoveepuhasti amortiseerunud ning vajab uuendamist. Hoolimata nõuetele vastavatest heitvee näitajatest on infiltratsioonivee osakaal suur, mis lahjendab reovett ning tekitab sellest tingitud reoveepuhasti opereerimise raskusi. Amortiseerunud on ka reoveepuhasti protsessibasseinid, mis vajaksid koos õhustusega väljavahetamist.

30

Foto 3. Vaade Voore küla reoveepuhasti amortiseerunud protsessimahutitele (20.11.2014)

Kaaluda tuleks külla uue reoveepuhasti rajamist, kuna reoveepuhastite eluiga hea hoolduse korral on 20-30 aastat. Majanduslikult otstarbekam oleks rajada külla uus reoveepuhasti olemasoleva asemele, kui rekonstrueerida olemasolevat reoveepuhastit protsessiosade kaupa.

6.3 Sademeveekanalisatsiooni kirjeldus

Sademevett Voore külas reoveekanalisatsiooni ei juhita, selleks on rajatud eraldi torustik. Sademevett kogutakse Aktiviseerimiskeskuse ja koolimaja ümbrusest. Sadevesi juhitakse isevoolselt Kullavere jõkke. Trassi kogupikkus on 409 m. Sademevett eraldi ei puhastata kuna kogused marginaalsed. Ülejäänud kõvakattega platsidelt, teedelt ja asutuste territooriumitelt juhitakse sademevesi ümbritsevatele haljasaladele, kus toimub sademevee imbumine pinnasesse.

6.4 Voore küla olemasoleva ÜVK põhivara seisukorra hinnang

Järgnevalt on Voore küla ühisveevärki teenindavate puurkaev-pumplate, veetöötlusjaamade, veetorustike, tulekustutusvee võtmise kohtade tehniliste kirjete ning seisukorra ja sobivuse hinnangu kokkuvõtlik tabel. Tabeli koostamise aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 5 punkt 4.

31

Tabel 16. Ühisveevärki teenindavate rajatiste tehnilised kirjed

Tulekustu- Puurkaev-pumpla Puurkaev- Küla Noorteküla tusvee 24444 pumpla 11776 veetorustik veetorustik võtmise kohad 4 tk Tehnilised Puurkaev Puurkaev katastri nr kirjed katastri nr Malm/teras/ 2x mahuti; 24444; 11776; asbo- PEH või PEM 2x Joogiveetöötlus- Joogiveetöötlus- tsement looduslik jaam 3x GQ800S jaam PDA-502 Rajamise 2008 1967 1966-1985 2008 1988 aasta (d) Seadmete Puurkaevu deebit Puurkaevu Vastab tootlikkus/ 1,94 l/sek deebit 1,1 l/sek; Vastab üldiselt 2x 150 m3; tehnilised Joogiveetöötlus- Joogiveetöötlus- dimensio- dimensio- 2x näitajad jaama võimsus on jaama võimsus neeritud neeritud looduslik 5,7 m3/h; on 5,7 m3/h; vajadustele vajadustele Hüdrofoor 500 l Hüdrofoor 300 l Olemasolev Rahuldav/ seisukord Hea Rahuldav Mitte- Hea Hea rahuldav Sobivuse Vajab hinnang rekonstrueeri- mist ning Torustik ei perspektiivse vasta Vastab Vastavad Vastab vajadusele veeandvuse jätkusuutliku vajadusele vajadusele suurendamiseks elukvaliteedi uute tootlikuma tagamisele. veevarustussüst eemi rajamist Investeerin- Ei Jah Jah Ei Ei gu vajadus

Järgnevalt on Voore küla ühiskanalisatsiooni teenindavate torustike, reoveepumplate, reoveepuhasti ja sademeveekanalisatsiooni tehniliste kirjete ning seisukorra ja sobivuse hinnangu kokkuvõtlik tabel. Tabeli 17 koostamise aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 5 punkt 4.

32

Tabel 17. Ühiskanalisatsiooni teenindavate rajatiste tehnilised kirjed

Voore küla Noorteküla Küla RVP Surve- Isevoolne Sademevee RVP reovee- reovee- reovee- kanalisatsi- kanalisatsi- kanalisatsi- pumpla pumpla pumpla oon oon oon Tehnilised PE plast/ PE plast/ PE plast/ kirjed pump pump pump OXYD-90 PVC või PP Malm Asbotsement nivoo- nivoo- nivoo- anduriga anduriga anduriga Rajamise 2000 2008 2000 2000 2000-2008 1966-1985 1988 aasta (d) Seadmete Vastab Vastab Vastab tootlikkus/ Q=65m3/d üldiselt Q=45 dimensio- dimensio- tehnilised ie 5,2 kg Q=20 m3/d Q=6 m3/d dimensio- m3/d neeritud neeritud näitajad BHT7/d neeritud vajadustele vajadustele vajadustele Olemasolev Rahuldav/ seisukord Rahuldav Hea Rahuldav Rahuldav Hea mitte- Hea rahuldav Sobivuse Vajab Torustik ei hinnang rekonstru- vasta jätku- Vajab Vajab eerimist, Vastab Vastab suutliku Vastab rekonstru rekonstru uut vajadusele vajadusele elu- vajadusele eerimist eerimist dimensio- kvaliteedi neerimist tagamisele Investeerin- Jah Ei Jah Jah Jah Jah Ei gu vajadus

7. KÄÄPA KÜLA VEEMAJANDUSE KIRJELDUS

Kääpa külas elab 2014. aasta alguse seisuga 196 inimest. Ühisveevarustusega on liitunud 123 elanikku ehk 62,7 % küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 124 elanikku, mis moodustab 63,2 % küla elanike koguarvust. Lisaks elanikele kasutavad ÜVK teenust ka asutused ja külastajate poolt kasutatavad avalikud asutused, mis arvestuslikult teeb kuni 93 inimest/tarbijat. Sellest tulenevalt on küla ÜVK teenuste tarbijaid kokku ligikaudu 216. Antud algandmetest on lähtutud ka arendamise kava koostamisel. Ülejäänud 37,3 % küla elanikest saavad vee oma salv- või puurkaevudest. Reovesi juhitakse üldjuhul kogumiskaevudesse või immutatakse maasse. Andmed veekvaliteedi kohta salvkaevudes puuduvad, kuid arvestades reovee kogumiskaevude võimalikku lekkimist on kaevuvee reostumisoht olemas. Küla ühisveevärgist tarbitava vee maht oli 2014.a 7321 m³ ehk keskmiselt 20 m³/d.

33

Tabel 18. Kääpa küla 2014. aasta veetarve ning kanaliseeritava reovee kogused

Parameeter 2014 Parameeter 2014 Küla elanike arv 196 Küla elanike arv 196 Külastajad ning täiendavad tarbijad Külastajad ning täiendavad tarbijad 216 elanikega kokku elanikega kokku 217 ÜV-ga liitunud elanike arv 123 ÜK-ga liitunud elanike arv 124 Liitunute osakaal (%) 62,7 Liitunute osakaal (%) 63,2 Ligikaudne ühiktarbimine (l/d*in) 83,6 Ligikaudne ühiktootmine (l/d*in) 83,4 Elanike päevane kanalisatsioon Elanike veetarve (m3/d) 9,03 (m3/d) 9,03 Asutuste päevane kanalisatsioon Asutuste veetarve (m3/d) 9,03 (m3/d) 9,03 Tarbijate ööpäevane veetarve kokku Juhitav päevane kanalisatsioon kokku 18,06 (m3/d) (m3/d) 18,06 Hinnangulised veekaod (m3/d) 2 Hinnanguline infiltratsioon (m3/d) 3,61 Küla ööpäevane veetarve kokku Küla päevane kanalisatsioon kokku 20,06 (m3/d) (m3/d) 21,66 Elanike aastane kanalisatsioon Elanike aastane veetarve (m3/a) 3294,45 (m3/a) 3294,45 Asutuste aastane kanalisatsioon Asutuste aastane veetarve (m3/a) 3294,45 (m3/a) 3294,45 Küla aastane tegelik kanalisatsioon Küla aastane tegelik veetarve (m3/a) 6588,9 (m3/a) 6588,9 Hinnanguline aastane veekadu Hinnanguline aastane infiltratsioon 732,1 (m3/a) (m3/a) 1317,78 Küla aastane veetootmine kokku 7321 Küla aastane reovesi kokku (m3/a) (m3/a) 7906,68

Arvutustes on arvestatud, et tööl ja koolis tarbib inimene vett 15-40 liitrit päevas (Reoveeväikepuhastid Eestis, Kuusik. A., 1995). Arvutuslikuks veetarbeks on vastavalt 2014. aasta reaalsele ühiskanalisatsiooniga ühendatud Kääpa küla elanike veetarbe andmetele võetud ligikaudu 80 liitrit elaniku kohta ööpäevas. Küla reostuskoormuse arvutamisel on arvestatud, et ühe Kääpa küla ühiskanalisatsiooniga varustatud elaniku poolt tekitatud ööpäevaseks reostuskoormuseks on 1 inimekvivalent (ie). Reostuskoormus 1 ie on 60 g/BHT7, 60 g heljuvainet, 2 g üldfosforit ning 12g üldlämmastikku ööpäevas.

7.1 Ühisveevärgi kirjeldus

Kääpa küla varustab veega üks puurkaev-pumpla (koolimaja puurkaev ja küla peapuurkaev). Kääpa asulat varustab veega üks puurkaev, mille juurest lähtub hargvõrgu skeemiga veetorustik kogupikkusega 1075 m.

Kääpa küla puurkaev on puuritud 1980. aastal EKE Ehitus- ja Montaaživalitsuse poolt ja asub Kääpa küla keskosas. Puurkaev (katastri numbriga 11789) asub Sooja kinnistul. Vett võetakse

34

Kesk-Alam-Devoni Kambriumi põhjaveekogumist (D2-1 põhjaveekiht). Puurkaevu staatiline veetase oli 27.05.1980 2 meetrit, alandus 8 meetrit, deebit 2,22 l/sek ja erideebit 0,278 l/s*m. Veekvaliteet on halb, mille on põhjustanud ülenormatiivne raua sisaldus. Rauasisalduse vähendamiseks on vajalik veepuhastusjaama olemasolu.

Puurkaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ja pumplahoone ei ole ümbritsetud aiaga. Puurkaevu passijärgsed asukoha koordinaadid X: 6510088 Y:664989

Hetkel teenindab puurkaevu süvaveepump ja hüdrofoor ning veemõõtmiseks kasutatakse mehhaanilist veemõõtjat. Pumbajaamas kasutatakse rauasisalduse vähendamiseks täisautomaatset paarissurvefiltreid PDA-402 võimsusega 4,5 m3/h. Puhastusseade töötab efektiivselt ning tarbija juures teostatud veekvaliteedi uuringud näitavad normidele vastavat raua sisaldust.

Puurkaevpumpla seisukord on rahuldav ning täiendavaid investeeringuid on vaja teha nii pumpla hoone kaasajastamiseks kui ka pumpla enda elektrisüsteemi, pumba, hüdrofoori kui ka kaugemas perspektiivis veetöötlusseadmete väljavahetamiseks. Lähitulevikus on vaja teostada uue pumba soetamine, puurkaevu pesu ning sisetorustiku väljavahetamine. Antud teenusele on küsinud vee- ettevõte hinnapakkumise ning töid teostatakse esimesel võimalusel (arvestades ilmastikuolusid).

Fotod 4 ja 5. Kääpa küla puurkaev-pumplahoone ja veetöötlusseadmed (Fotod on tehtud 25.01.2013).

Küla veetorustik on rajatud erinevatel aegadel (vahemikus 1966-1985), vastavalt ehitustegevuse laienemisele. Võib eeldada, et enamus torustikust on rajatud kuni 100 mm läbimõõduga malmtorudest ning väiksema diameetriga torud on terasest. Enamuse trasside vanus jääb vahemikku 24-43 aastat ning vajavad oma vanuse tõttu väljavahetamist. Veetorustike hinnanguline filtratsioon on ca 10 %.

35

Veetorustike rekonstrueerimise esimeses etapis tuleb rekonstrueerida olemasolev veevõrk. Kaugemas perspektiivis tuleb laiendada olemasoleva veevärgi ulatust, haarates seni liitumata kinnistuid ühtsesse veevõrku.

7.1.1 Põhjavee ja veevärgivee kvaliteet

Kääpa küla puurkaevu (11789) veeproov ja tarbimisse mineva vee analüüs on teostatud Terviseameti Tartu laboris. Joogiveele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ ning veehaarde vee kvaliteedile esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 02.01.2001 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks või kasutada kavandatava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“. Käesoleva ajani kuulub küla puurkaevu veekvaliteet II kvaliteediklassi ning vastab sellele klassile kehtivatele normidele. Saare Vallavara omab Kääpa külas elanike joogiveega varustamiseks joogiveeallika kontrollikava aastateks 2013-2015.

Käesoleval aastal (2015) on vajalik Saare Vallavaral koostada uus joogiveeallika kontrollikava Kääpa küla kohta ning esitada see kinnitamiseks Terviseametile.

Terviseameti Lõuna talituse Jõgevamaa esinduse 25.09.2014 läbiviidud kontrolli käigus väljastatud nii veevärgi inspekteerimise akt (EEVJO2014MM0117I) kui ka veeallika inspekteerimise akt (EEVJO2014MM0118I) on kooskõlastatud järgnevate märkustega. Kääpa küla puurkaevu veeallika analüüsi tulemustes on raua sisaldus 396 mikrog/l, mis vastab II kvaliteediklassile (antud puudus on likvideeritav joogiveetöötlusega). Teise märkusena viitab Terviseamet Kääpa küla ühisveevärgi torustike olukorrale ning nende uuendamise vajalikkusele.

Tabeli 19 aluseks olevad puurkaevude vee analüüside tulemused iseloomustavad Kääpa küla veekvaliteedi vastavus põhjaveele ja veevärgiveele kehtestatud näitajatele.

Tabel 19. Kääpa küla puurkaevu ja veevärgi (Saare Vallavalitus-vallamaja) veekvaliteedi vastavus joogivee näitajate osas.

Analüüsitav Piirsisaldus* Ühik Kääpa küla Saare komponent Vastavus koolimaja puurkaevu Vallavalitsus- kvaliteediklassile II** vesi vallamaja 06.09.2012*** (veevärgivesi) 06.05.2014*** Värvus mg/l Pt 0 Hägusus 2.0 NTÜ või NHÜ 1 Alla 1 Lõhn lahjendusaste 1 1

Oksüdeeritavus 5 Mg/l O 2 1.0 pH 6.5-9.5 pH ühik 7.6 7,5 Ammoonium 0,50*/1.5** mg/l 0.37 Alla 0,05 Nitrit 0.5 mg/l Alla 0.002 Nitraat 50 mg/l Alla 1

36

Kloriid 250 mg/l 2.0 Sulfaat 250 mg/l 2.0 Raud 200*/1000** Mikrog/l 369 Alla 20 Naatrium 200 mg/l 9.9 Elektrijuhtivus 2500 Mikro S/cm 457 425 Fluoriid 1.7 mg/l 0.7 Mangaan 100 Mikrog/l 17 Coli-laadsed 0 PMÜ/100 ml 0 0 bakterid Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv, Ebaloomulike PMÜ/1 ml 43 22 o C muutusteta

*- Sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud piirväärtused **- Sotsiaalministri 02.01.2001 määrusega nr 1 „Joogivee tootmiseks või kasutada kavandatava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded“ kehtestatud piirväärtused ***- Proovi võtmise kuupäev

Kääpa küla puurkaev ja sanitaarkaitseala hõlmab osaliselt küla kortermajade vahele jäävat haljasala, mida vegetatsiooni perioodil niidetakse regulaarselt. Puurkaevu sanitaarkaitsealale jääb hooneid, kuid see on paratamatu olukord ajalooliselt väljakujunenud tiheasustusega alal.

Saare Vallavara hinnangul ei jää puurkaevu sanitaarkaitsealale ühtegi reostusallika objekti/reostajat, mille tulemusena võidakse tahtlikult halvendada põhjaveeseisundit. Potentsiaalse reostusohtliku objektina jääb 20 meetri kaugusele puurkaevust Kääpa küla katlamaja. Otsene pinnase ja põhjavee reostusoht on katlamaja territooriumil viidud miinimumini, kuna katlamaja teenindav plats on asfalteeritud (katlamaja küttena kasutatakse puitu).

Vastavalt veeseaduse § 28 lõikele 1 on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa-ala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

Kuna puurkaevust saadavat vett kasutatakse peamiselt joogiveena, on esmane tagada vee kvaliteedi vastavus joogivee normidele. Vee kvaliteedi säilitamiseks ja tema reostamise vältimiseks on oluline tagada veehaarde (puurkaevu) sanitaarkaitseala säilitamine ja kaitsmine.

Vee-ettevõttel tuleks kaaluda senise puurkaevu sanitaarkaitseala 50 m vähendamist 10 meetrile. Sanitaarkaitseala vähendamise eelduseks on asjaolu, et puurkaevu veetarve peab jääma alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute tegevusluba omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek.

37

7.1.2 Tulekustutusvee võtmise kohad

Kääpa külas on 2 tuletõrje veevõtukohta, neist üks asub Kääpa jõe ääres ning teine Kääpa Hooldekeskuse juures. Väikese tarbimise tõttu ei ole rajatud tuletõrjevee võtmiseks tuletõrjevee hüdrante. Küla tuletõrje veevõtmise kohtade asukohad on märgitud arendamise kava olemasolevat olukorda kajastavale kaardile. Perspektiivis ei ole ette näha täiendava tulekustutusvee võtmise koha rajamist.

7.2 Ühiskanalisatsiooni kirjeldus

7.2.1 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus

Kääpa küla kanalisatsioonisüsteem on isevoolne. Külal puudub nii survekanalisatsioon kui ka sademeveekanalisatsioon. Külas on kanalisatsioonitorustikku kokku 1748 m. Kanalisatsioonitorustik on rajatud erinevatel aegadel (peamiselt vahemikus 1966-1985, vastavalt külas ehitustegevuse laienemisele. Torude läbimõõt majade liitumispunktis on vahemikus 150 mm ning magistraaltorudel 200 mm. Kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud ning neis esineb palju lekkeid. Probleeme tekitab sademevee infiltratsioon torustikke on ca 20 %, põhitrass on vajunud ja kohati negatiivse langusega.

Kääpa küla kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tuleb lähtuda olemasoleva torustiku ulatusest, mis on taganud seni liitunud inimestele kanalisatsiooniteenuse. Lisaks tuleb kaugemas perspektiivis laiendada olemasoleva kanalisatsioonitorustiku ulatust, haarates seni liitumata kinnistud ühtsesse võrku.

7.2.2 Reoveepuhasti

Kääpa külas puudub tänapäevastele nõuetele vastav reoveepuhasti. Külas asub kasutusest väljajäänud reoveepuhasti OXYD-90, mis ei tööta juba 18 aastat. Tekkiv reovesi kogutakse isevoolselt ning suunatakse biotiikidesse (2 tk) pindalaga 1800 m² ja 745 m². Külas puudub purgimissõlm. Väljavool biotiikidest toimub Kääpa jõkke. Kuigi biotiikide väljavoolu analüüsid on jäänud vee erikasutusloaga kehtestatud normide piiridesse, on see tulemus tõenäoliselt mõjutatud trassidesse infiltreerunud pinnaseveest, mis on mõjutanud analüüsi tulemust (on lahjendanud kontsentratsioone).

Saare vallas ei asu ühtegi purgimissõlme. Lähim purgimissõlm asub Mustvees, mis jääb Kääpa külast 21 km kaugusele.

38

Foto 6. Kääpa küla biotiigid (Foto on tehtud 20.11.2014).

Reovesi tekib Kääpa külas samade tarbijate poolt, kes on liitunud ühisveevärgiga. Ööpäevaseks olmereoveekoguseks kujuneb 20-30 m 3 ööpäevas, millele lisandub sademete rohkel perioodil lisavooluhulgad. Biotiikidesse juhitavaid reovee koguseid arvestatakse arvestuslikult (võetakse aluseks puurkaevust võetavad põhjaveevõtu kogused). Aastal 2014 oli Kääpa küla biotiikidele suunatud keskmiseks reoveekoguseks 21,66 m3 ööpäevas.

7.2.3 Kääpa küla reovee reostuskoormus

Kääpa küla puhastamist vajav keskmine reoveekogus on ligi 20-30 m 3 ööpäevas, siis prognoositav reostuskoormus on R=3,5 kg BHT 7 ööpäevas. Reostuskoormuse arvutuse aluseks on võetud 03.09.2014 Kääpa biotiikidesse sisenev reoveeanalüüs (üksikproov) ning analüüsi teostamise kuu keskmine ööpäevane reovee hulk. Kui reostuskoormuse arvutuse aluseks võtta Kääpa küla maksimaalne ööpäevane vooluhulk ca 50 m 3, siis maksimaalne reostuskoormus oleks sellisel juhul R=10,5 kg BHT 7 ööpäevas. Võib eeldada, et infiltratsiooni tõttu on reoveekoostis oluliselt lahjenenud ning seetõttu ei näita Kääpa küla ööpäevane ja reoveepuhasti reostuskoormuse arvutus tõest reostuskoormust. Siiski võib eeldada, et puhasti igapäevane reostuskoormus, arvestades reovees sisalduvate saateainete kontsentratsioon on ligikaudu 7,3 kg BHT 7/ d , 28, 15 kg HA/d, 0,84 kg Nüld/d ning 0,06 kg Püld/d. Biotiikide jõudlus on kuni 150 ie- d.

Tabel 20. Kääpa küla 2014 veeheide ja reostuskoormus (2014 aasta vooluhulkade ja 03.09.2014 teostatud biotiikidesse siseneva reovee üksikanalüüsi põhjal)

Keskmine Keskmine Veeheide BHT 7 kg P kg/d N kg/d HA kg/d 3 veeheide veeheide m /a O2/d m3/d m3/kv

21,66 1830 7325 10,5 0,06 0,84 28,15 Kääpa biotiigid

39

Järgnevalt on toodud Kääpa külas 2014. aastal Kääpa jõkke juhitud peamiste heitvee saasteainete kogused. 2014 aastal vastasid saasteainete sisaldused Kääpa biotiigi väljalasust heitveele kehtestatud nõuetele. Antud juhul võib eeldada, et pinnaveele avalduv koormus on talutav ning suublaks oleva Kääpa jõe isepuhastusvõime saab sinna juhitud saasteainete kogustega hakkama, millest tulenevalt ei halvene selle seisundiklass (peamiselt keemiliste näitajate osas).

Tabel 21. 2014. aasta Kääpa küla reoveepuhasti avalduv koormus Kääpa jõele

Saasteaine nimetus Heljum BHT7 Nüld Püld Saasteaine kogus tonni/aastas 0,115 0,138 0,135 0,012

Kääpa küla vajab kaasaegset reoveepuhastit ning järelpuhastina rekonstrueeritud/puhastatud olemasolevaid biotiike. Ajutise lahendusena võib biotiikide puhastamisest abi olla, kuid perspektiivis on vajalik siiski külale uue reoveepuhasti rajamine.

7.3 Kääpa küla olemasoleva ÜVK põhivara seisukorra hinnang

Järgnevalt on Kääpa küla ühiskanalisatsiooni teenindavate torustike, reoveepumplate, reoveepuhasti ja sademeveekanalisatsiooni tehniliste kirjete ning seisukorra ja sobivuse hinnangu kokkuvõtlik tabel. Tabeli koostamise aluseks on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 5 punkt 4.

Tabel 22. Ühiskanalisatsiooni teenindavate rajatiste tehnilised kirjed

Isevoolne Kääpa küla biotiigid kanalisatsioonitorustik Tehnilised kirjed Biotiigid (2tk) Malm/Teras/Asbotsement Rajamise aasta(d) 1985 1966-1985 Seadmete Vastab üldiselt tootlikkus/tehnilise 2545 m2 dimensioneeritud d näitajad vajadustele Olemasolev Rahuldav Rahuldav/mitte-rahuldav seisukord Biotiigid vajavad settest puhastamist. Torustik ei vasta Täiendavalt vajadus reoveepuhasti jätkusuutliku elukvaliteedi Sobivuse hinnang rajamiseks. tagamisele. Investeeringu Jah Jah vajadus

Järgnevalt on Kääpa küla ühisveevärki teenindavate puurkaev-pumplate, veetöötlusjaamade, veetorustike, tulekustutusvee võtmise kohtade tehniliste kirjete ning seisukorra ja sobivuse hinnangu kokkuvõtlik tabel. Tabeli koostamise aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 2 5 punkt 4.

40

Tabel 23. Ühisveevärgi teenindavate rajatiste tehnilised kirjed

Tulekustutusvee Puurkaev-pumpla 11789 Küla veetorustik võtmise kohad 2 tk Tehnilised kirjed Puurkaev katastri nr 11789; 1x mahuti; 1x Joogiveetöötlusjaam PDA- Malm/teras looduslik 402 Rajamise aasta (d) Pk 1980/ veetöötlusjaam 1966-1985 1986 2003 Seadmete Puurkaevu deebit 2,22 l/sek; Vastab üldiselt tootlikkus/tehnilised Joogiveetöötlusjaama 1x 150 m3; dimensioneeritud näitajad võimsus on 4,5 m3/h; 1x looduslik ? vajadustele Hüdrofoor 300 l Olemasolev seisukord Rahuldav/Mitte- Rahuldav Hea rahuldav Sobivuse hinnang Puurkaev-pumla hoone Torustik ei vasta vajab rekonstrueerimist jätkusuutliku ning seadmed s.h pump, Vastavad elukvaliteedi automaatika, vajadusele tagamisele. elektrisüsteem, sisetorustik Filtratsioon jne. Investeeringu vajadus Jah Jah Ei

8. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

Kogu Eestis on veetarbimine viimasel aastakümnel üle 2 korra vähenenud. Ka kõigi mugavustega elamise korral ei ületa veetarbimine inimese kohta 150 liitrit ööpäevas, maakohtades jääb see alla 100 liitri ööpäevas. ÜVK arendamisel tuleb otsustada, kas on võimalik asulate varustamine veega ühe puurkaevu baasil, kas on vaja veepuhastust, kas piisab reoveekogumiskaevudest ja selle äraveost või tuleb odavam ehitada oma puhastusseadmed ning kuidas lahendada tuletõrjevee vajadus. Käesolev arendamise kava määratleb ÜVK arendamiseks vajalikud tööde mahud ja investeeringud, eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsioonivõrgud, pumplad ning puhastusseadmed Voore ja Kääpa külla.

ÜVK arendamise kavas planeeritud rekonstrueeritavad uued torustikud aitavad vähendada tunduvalt avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid. Infiltratsiooni ja veekadude vähenemisega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid reaalselt tarbitava vee- kui ka reoveekoguse pumpamiseks. Vähenevad ka muud ÜVK teenusele tehtavad kululiigid, peamiselt remonttööde ja avariiliste olukordade arvelt. Saare Vallavalitsuse ja Saare Vallavara esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. Etappideks jagamine tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ning vee-ettevõtte majanduslike võimalustega.

41

Kavandatavate tegevuste väljavalimisel ja tegevuskava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:

• Seadustest tulenevate nõuete täitmine; • keskkonnaseisundi parendamine; • elanikkonnale kvaliteetse ja nõuetele vastava joogivee tagamine; • kvaliteetse vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamine; • vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kulude optimeerimine.

Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt on veeteenuse osutaja poolt defineeritud olulisemad puudused, mille likvideerimine on võetud käesoleva aja prioriteediks.

Peamised puudused vee-ja kanalisatsioonisüsteemis: • olemasolevad vee- ja reoveetorustikud ning kaevud on amortiseerunud ja vajavad lekete tõttu rekonstrueerimist. Kanalisatsioonisüsteemi infiltratsioon ning veesüsteemi veekaod on seetõttu suured; • probleemi lahendamiseks tuleb rekonstrueerida olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud; • lokaalse keskkonnareostuse lõpetamiseks ja elanikele kvaliteetse teenuse tagamiseks tuleb laiendada antud piirkondadesse ühiskanalisatsiooni.

Teostavate ÜVK võrgu/torustike investeeringute/ehitustööde valitud alternatiivid ning põhjendused.

− Alternatiivid sisuliselt puuduvad, kuna torustikud on enamasti üle 30-40 aasta vanad ning vajavad lekete tõttu rekonstrueerimist; − Tehniliselt, majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt parim alternatiiv on isevoolne trass kuna ta on odavam survetrassist ja trass paigaldatakse võimalusel vana amortiseerunud trassi asemele ning veevarustuse ja kanalisatsiooni magistraal- ja harutorustikud paigutatakse ühte kaevikusse; − Torustikud paigutatakse süsteemselt haljasmaale või asfaldi servale, kui see on tehniliselt võimalik ja vajalik. Trassikoridoride valikul on lähtutud ka maaomandist, trassid kulgevad peamiselt valla teede ääres või teel; − Torustike rekonstrueerimisel ja rajamisel on küll võimalik kasutada erinevaid meetodeid (kinnine vs lahtine), kuid konkreetse lahenduse kasuks on võimalik otsustada alles tööprojektide koostamise käigus, seega puudub sisuline tehniline alternatiiv.

Kokkuvõtteks on veevarustusprobleemid kõigis asulates sarnased nagu kõikidel piirkonna omavalitsustes – peamine on süsteemide amortiseerumine, mistõttu veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid vajavad uuendamist.

Alljärgnevalt on lühidalt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Saare vallas aastatel 2015-2027:

• 2015-2018 (I etapp) – ÜVK süsteemide arendamine ja rekonstrueerimine Kääpa külas. Lisaks võimalikud investeeringud Voore küla reoveepuhasti osaliseks rekonstrueerimiseks. Voore küla reoveepuhastiga seotud tegevused on väljatoodud

42

alternatiivina, mille tegemist/mittetegemist (I etapis) otsustab kohalik omavalitsus ja vee ettevõte.

• 2019-2022 (II etapp) – ÜVK süsteemide arendamine ja rekonstrueerimine Voore külas. Lisaks on ettenähtud täiendavad investeeringud Kääpa küla puurkaevpumpla rekonstrueerimiseks.

• 2023-2027 (III etapp) – ÜVK süsteemide laiendamine Voore külas ja Kääpa külas. Lisaks on ettenähtud suuremahuline investeering Voore küla reoveepuhasti rekonstrueerimiseks. Antud investeeringu tegemist võib ajastada ka varasemaks (on soovitatav), kuna reoveepuhasti tehniline olukord 12 aasta perspektiivis ei ole hea.

Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu kava koostamisel lähtuti tabelis 24 esitatud hindadest, mis on ligikaudsed 2014. aasta ÜVK rajatiste rajamishinnad.

Tabel 24. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud hinnad

KANALISATSIOON Ühik Läbimõõt Maksumus (eur) Isevoolse kanalisatsioonitoru m De160-De200 160 rajamine eraldi kaevikus Survekanalisatsioonitoru rajamine m De32-De90 155 eraldi kaevikus Majaühendus tk 755 Reoveepumpla koos rajamisega tk 30 671 VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt Maksumus (eur) Veetorustiku rajamine eraldi m De32-De90 165 Majaühenduskaevikus tk 755 Veetorustiku rajamine ühises kaevikus koos isevoolse m Survekanalisatsiooni De63-De110 280 kanalisatsioonitorustikuga/ survekanalisatsioonitorustikuga Tuletõrjehüdrant koos tk 1600 paigaldamisega

8.1 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine Voore külas

Veevarustuse peamised probleemid

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Voore küla ÜVK süsteemide toimimisel käesoleval ajal. • Veetorustik on amortiseerunud. Veekaod on puurkaevust pumbatud veest hinnanguliselt ca 15 %; • Voore küla elamu peapuurkaev-pumpla hoone ja sisustus (s.h pump) on amortiseerunud; • Raskendatud on erakinnistuid läbivate torustike hooldamine; • Puuduvad täpsed mõõdistatud trasside teostusjoonised ja projektid.

43

Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid

Järgnevalt on toodud Voore küla ühiskanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid: • Amortiseerunud reoveetorustiku kaudu jõuab reoveepuhastisse suures koguses infiltratsioonivett (30% ulatuses), mis tõstab reoveepuhasti hüdraulilist koormust; • Voore küla kahe reoveepumpla sisustus ning elektrisüsteem on amortiseerunud; • Küla reoveepuhasti on amortiseerunud; • Raskendatud on erakinnistuid läbivate kanalisatsioonitorustike hooldamine; • Puuduvad täpsed mõõdistatud kanalisatsioonitorustike teostusjoonised ja projektid.

Märkus: Infiltratsiooni vooluhulk vastavalt EVS 848:2003 standardile on kuni 0,33 l/sek kilomeetri kohta uue torustiku puhul ning kuni 3 l/sek kilomeetri vana torustiku puhul.

8.1.1 Voore küla perspektiivne veetarve ja kanalisatsioon

Tabelis 25 on toodud Voore küla perspektiivne veetarve. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevarustusega liitunute arv oluliselt ei muutu. Asutuste ja ettevõtete puhul on arvestatud, et veetarve ei suurene. Vastavalt prognoosidele väheneb Voore küla veevärgi teenuste tarbijate arv 220-lt 201-le. Vahepealses etapis küla elanike arvu tõusu põhjuseks on prognoositud Noorteküla detailplaneeringualale elanike asumine (tagasihoidlikum prognoos, kui on seda kajastatud valla üldplaneeringus). Teisalt rahvastiku vananemisest tingitud surmade arvu kasv ja ettevõtluse hääbumine külas vähendavad elanike koguarvu.

Tabel 25. Voore küla perspektiivne veetarve

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Küla elanike arv 286 285 306 311 326 335 337 342 335 311 287 254 243 ÜV-ga liitunud inimeste arv 165 164 176 179 188 193 194 197 201 193 185 171 163 ÜV-ga liitunud külastajate arv (asutused) 55 53 52 50 49 47 45 47 43 42 42 40 38 Tarbijad kokku (liitunud, asutused) 220 217 228 229 237 240 239 244 244 235 227 211 201 Liitunute osakaal (%) 57,7 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 60,0 62,1 64,4 67,2 67,0 Ühiktarbimine (l/d*in) (elanikud + külastajad/asutused) 112,00 115,00 114,00 114,00 109,00 105,00 104,00 101,00 98,00 97,00 95,00 92,00 91,00 Küla päevane veetarbimine (m3/d) 24,64 24,96 25,99 26,11 25,83 25,20 24,86 24,64 23,91 22,80 21,57 19,41 18,29 Filtratsioon (m3/d) 4,34 4,39 4,57 4,59 4,55 4,44 2,73 2,71 2,63 1,14 1,08 0,97 0,91 Küla päevane veepumpamine kokku (m3/d) 28,98 29,35 30,57 30,70 30,38 29,64 27,59 27,35 26,54 23,93 22,64 20,38 19,21 Küla aastane veetarve (m3/a) 8993,60 9108,58 9487,08 9528,69 9429,05 9198,00 9072,44 8995,06 8727,88 8320,18 7871,23 7085,38 6676,22 Filtratsioon (m3/a) 1582,87 1603,11 1669,73 1677,05 1659,51 1618,85 997,97 989,46 960,07 416,01 393,56 354,27 333,81 Küla aastane veepumpamine kokku (m3/a) 10576,47 10711,68 11156,81 11205,74 11088,56 10816,85 10070,41 9984,52 9687,95 8736,18 8264,79 7439,65 7010,03

Perspektiivne veetarve Voore külas on aastal 2027 ligikaudu 19,21 m3 ööpäevas. Perspektiivis nähakse, et veekaod vähenevad seniselt 15-lt %-lt 5%-le. Sarnane stsenaarium, nagu on see küla veetarbimise prognoosis, on see järgitav küla reovee tootmises. Perspektiivne reoveehulk Voore külas on aastal 2027 ligikaudu 21,84 m3. Perspektiivis nähakse ette, et torustike infiltratsioon langeb seniselt 30-lt %-lt 10%-le, ööpäevas.

44

Tabel 26. Voore küla perspektiivne reovee vooluhulk

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Küla elanike arv 286 285 306 311 326 335 337 342 335 311 287 254 243 ÜK-ga liitunud inimeste arv 165 164 176 179 188 193 194 197 201 193 185 171 163 ÜK-ga liitunud külastajate arv 55 53 52 50 49 47 45 47 43 42 42 40 38 Tarbijad kokku (liitunud, asutused, külastajad) 270 267 278 279 287 290 289 294 294 285 277 261 251 Liitunute osakaal (%) 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 57,6 58,0 62,1 64,4 67,2 67,0 Ühiktarbimine (l/d*in) (elanikud + külastajad) 101,00 97,00 100,00 98,00 98,00 96,00 95,00 94,00 93,00 92,00 90,00 88,00 87,00 Küla päevane kanalisatsioon (m3/d) 27,27 25,90 27,80 27,34 28,13 27,84 27,46 27,64 27,34 26,22 24,93 22,97 21,84 Infiltratsioon (m3/d) 8,18 7,77 8,34 8,20 8,44 5,57 5,49 5,53 2,73 2,62 2,49 2,30 2,18 Küla päevane reovesi kokku (m3/d) 35,45 33,67 36,14 35,54 36,56 33,41 32,95 33,16 30,08 28,84 27,42 25,26 24,02 Küla aastane kanalisatsioon (m3/a) 9953,55 9453,14 10147,00 9979,83 10265,99 10161,60 10021,08 10087,14 9979,83 9570,30 9099,45 8383,32 7970,51 Infiltratsioon (m3/a) 2986,07 2835,94 3044,10 2993,95 3079,80 2032,32 2004,22 2017,43 997,98 957,03 909,95 838,33 797,05 Küla aastane reovesi kokku (m3/a) 12939,62 12289,08 13191,10 12973,78 13345,79 12193,92 12025,29 12104,57 10977,81 10527,33 10009,40 9221,65 8767,56

Arvestades Voore küla perspektiivset vee- ja kanalisatsiooni koguste prognoosi, siis vajaliku investeeringute tegemisel/seadmete dimensioneerimisel saaks lähtuda sarnastest lähteandmetest. Olulist muutust tehnoloogia võimsuste juures tegema ei pea.

8.1.2 Arendamise etapid

Voore küla veevarustuse arendamisel on peamisteks eesmärkideks töökindla veevarustuse tagamine, kvaliteetse joogivee tagamine elanikkonnale ning põhjavee kaitsmine puurkaevude kaudu levida võiva reostuse eest. Arendamise etapi koostamisel on arvestatud valla arengukava tegevuskavaga.

Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2015-2018

Etapis 2015-2018 Voore külas mahukaid investeeringuid ette näha ei ole. Vajaliku tegevusena (mis oleks finantseeritav vee-ettevõtte poolt) tuleks isoleerida kasutusest väljas kanalisatsioonitorustikud toimivast võrgust. Selleks tuleb teostada kaevetöid ning betoneerida kasutusest väljasolevad torustike otsad, et vältida nende kaudu veevõrku juhitava sademevete koguseid.

Küla reoveepuhasti protsessimahutite kesisest tehnilisest olukorrast ja periooditi reoveepuhasti ülekoormatusest tulenevalt oleks otstarbekas ühe võimaliku alternatiivina laiendada protsessimahutite pinda. Investeeringute tegemisel kaaluti kaht reoveepuhasti protsessimahutite rekonstrueerimise alternatiivi, selgitamaks välja nende tegevuste tehnilist ja majanduslikku aspekti.

Voore küla reoveepuhasti protsessimahutite rekonstrueerimisel kaalutud järgnevaid alternatiive: 1. olemasolevate mahutite rekonstrueerimine pindade katmise teel (mahutite sisepindade katmine, et tagada veekindlust); 2. uute protsessimahutite rajamine koos uue õhustussüsteemiga.

45

Kahe pakutud alternatiivi maksumuse vahe on ligikaudu 4,2 korda.

Arvestades, et olemasolevate mahutite sisepindade katmise korral ei ole tagatud nende järgnev kasulik eluiga (ei ole võimalik pikendada mahutite eluiga proportsioonis tehtava investeeringuga), siis tehtav investeering ei ole kasumlik. Sisepindade katmise all mõistetakse valamistöid uuele armatuurile või ka hüdrofoobse ainega/seguga katmist. Lisaks ei ole teada betoonpinna lekkekindluse tagamise ajaline pikkus. Uute mahutite rajamise kasuks räägib ka asjaolu, et kasutusel olevad mahutid on kõrge amortisatsiooniastmega, suhteliselt madalad, mistõttu ei ole mahutite kubatuuri vähenemisel (valamistööde teostamisel olemasolevate mahuti seinte koosseisu) võimalik saavutada maksimaalset õhustussüsteemi efektiivsust.

Tulenevalt eelnevast kaalutlusest, nähakse ÜVK arendamise kava investeeringute esimeses etapis teise alternatiivi rakendumist, mille käigus uuendatakse mahutitesisene torustik ja õhustussüsteem (taldrikutel põhineva mullaeratsiooni võimalused).

Tegemist on alternatiivse lahendusega, parandamaks reoveepuhasti tööd varasemas etapis, kui 2023-2027, mil on ette näha reoveepuhasti rekonstrueerimine täies mahus. Eelistatud variandina on reoveepuhasti rekonstrueerimine täies mahus, mis vähendaks oluliselt reoveepuhastile tehtava investeeringu maksumust mitme etapi kaupa.

Ühisveevärgi arendamise II etapp, 2019-2022 Küla olemasolev ühisveevõrk on amortiseerunud ja vajab rekonstrueerimist. Selle tulemusena tagatakse kõigile seni ühisveevärgiga liitunutele kvaliteetse joogivee kättesaadavus veevõrgus. Lisaks vähendab torustike rekonstrueerimine veekadusid. Tööde käigus vahetatakse olemasolevad torud välja plasttorude (PEM või PEH) vastu. Võimaluse korral tuleks uue veetorustiku rajamisel kaaluda sujutuse meetodi kasutamist.

Sujutuse meetod on viimastel aastatel kasutusele võetud mitmel pool Eestis. Meetodi eeliseks on asjaolu, et torustiku paigaldamine osutub võimalikuks väikeste kaevemahtudega (s.t PEH toru veetakse olemasoleva toru sisse, mille tulemusel tekib senisest väiksema läbimõõduga uus torustik). Renoveeritud toru on veetihe, koormust taluv ja sööbimatu. Uute plasttorude voolutakistus kompenseerib väiksema läbimõõdu ja torude isepuhastusvõime paraneb tänu suuremale voolukiirusele. Renoveeritavad lõigud võivad olla erineva pikkusega ja ulatuda kuni 150 meetrini. Antud metoodika on otstarbekas kasutada vaid siis, kui trasside trajektoorid jäävad samaks ning on vajadus säilitada torustike peal olev maapealne situatsioon (kõvakattega teed, platsid jne), mille kaevetööde järgne taastamine oleks majanduslikult kulukas. Sujutamise meetodi paigaldamise jooksva meetri hind koos kaevetöödega 2014. aastal ligikaudu 100 eurot. Hinna erinevus veetorustiku eraldi kaevikusse paigaldamise jooksva meetri kohta on ligikaudu 60 eurot. Voore küla perspektiivse veevarustuse kavandamisel on lähtutud eesmärgist vähendada torustike kulgemist üle maaomanike valduste, mistõttu hargvõrguna rajatud torustiku rekonstrueerimine sujutuse teel ei kaota ära probleemi, mis on seotud võimalike hooldustööde teostamisega eramaadel ning eramaale laienevate kitsendustega. Lisaks tuleks eramaale tekkivad kitsendused kanda servituudina Kinnistusraamatusse, mis on ressursimahukas töö. Kuna sujutuse meetodit ei saa kasutada kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel (PVC või PP) ning antud torustiku paigaldamiseks tuleb rajada lahtiseid kaevikud, siis on optimaalse ressursi kasutamisel mõistlik paigaldada mõlemad torustikud ühtsesse kaevikusse.

46

Võimaliku sujutamise kasutamist tuleks Voore küla ÜVK võrgu projekteerijal/ehitajal kaaluda, kui selle rajamise maksumusega on võimalik vähendada kogu ÜVK võrgu rajamise maksumust ligi 30%, võrreldes muude alternatiividega.

Tagamaks kvaliteetse teenuse jõudmist olemasolevate tarbijateni, vahetatakse Voorel välja 1679 m kanalisatsioonitrasse. Torustik rajatakse lõunapoolsest Voore-Levala maantee ja Voore tee ristist mööda Voore teed majani number 5. Olemasolevas asukohas renoveeritakse trass Voore teest puhastini ning selle harud aktiviseerimiskeskuse ja seltsimaja juurde. Lisaks rajatakse uusi trasse, et ühiskanalisatsiooniga oleks võimalik liita kõik reoveekogumisalal olevad kinnistud, mis jäävad Voore-Levala maanteest lääne poole. Veetorustikku on planeeritud paigaldada ühtsesse kaevikusse ligikaudu 3105 m. Esimeses järgus nähakse uute veetorustike rajamist Voore teele ja Voore-Levala maanteele alates lõunapoolsest ristumisest Voore teega kuni Voore keskus 2 kortermajani. Lisaks rajatakse uusi trasse, et ühisveega oleks võimalik liita kõik reoveekogumisalal olevad kinnistud, mis jäävad Voore-Levala maanteest lääne poole. Ülevaatlik rekonstrueeritavate torustike skeem on lisatud arendamise kavale (Lisa 2).

Teise etapi tööde raames uute torustike rajamisega samasse perioodi jääb ka Voore küla peapuurkaev-pumpla rekonstrueerimine, mis kätkeb endas puurkaevu päise rekonstrueerimist, vajadusel uue manteltoru paigaldamist, puhastuspumpamist, hoone rekonstrueerimist, tehnoloogiliste torustike ja armatuuri paigaldamist, hüdrofoori paigaldamist, veetöötlussüsteemi rajamist ja automaatika- ja nõrkvoolupaigaldise rajamist. Antud investeeringu tegemisel tuleb lähtuda vajadusest ühendada puurkaev küla ühtsesse veevõrku, mis võimaldaks vajadusel tagada ajutistes olukordades terve küla veevajaduse.

Ühisveevärgi arendamise III etapp, 2025-2027 Kolmandas etapis on planeeritud väikesemahuliste töödena tuletõrjehüdrandi rajamine Noorteküla detailplaneerigu alale ning olemasoleva Voore puurkaev-pumpla likvideerimine ning puurkaevu nr 2 (15569) tamponeerimine. Aastal 2009. lõpetas kõnealune puurkaev töö, kuna selle vesi ületas joogivee nõuetele kehtestatud flourisisaldust. Kuna antud kaevu ei kasutata ning kaevu olemasoluga kaasneb veekaitselistel eesmärkidel sanitaarkaitsevööndiga kaasnevate piirangute olemasolu, siis tuleb see ohutult potentsiaalse põhjavee reostusallikana likvideerida.

Lisaks laiendatakse arendamise etapi käigus olemasolevat ühisveevärgi võrku 739 m ja kanalisatsioonivõrku 1118 m ulatuses. Voore külas on planeeritud pikendada kanalisatsioonitrasse Levala-Putu maantee ja Voore tee ristist lõuna poole kuni Rodbaveri katastriüksuseni, et oleks võimalik liita sinna kavandatud elamualad. Uus trass rajatakse kavandatud Kiltrimäe elamualalt puhastisse. Veel kavandatakse trasse reoveepuhastist põhja poole mööda Palamuse-Veia-Otsa maanteed, et tulevikus oleks võimalik liita järgi sealne tootmisala.

Etapi kõige mahukama investeeringuna on ettenähtud Voore külla uue reoveepuhasti ehitamine. Kuna aastaks 2023 on Voore reoveepuhasti ilma täiendavate investeeringuteta täielikult amortiseerunud, siis on nõutav, et hiljemalt kõnealuse perioodi lõpuks rekonstrueeritakse Voore külas olemasolev reoveepuhasti.

47

Voore küla uue reoveepuhasti tüübi valikul on käesoleva arendamise kava koostamisel kaalutud järgnevaid alternatiive: 1) Rajada olemasoleva reoveepuhasti asemele bioloogiline puhasti Fil D`Eau 60 nn uputatud täidisega sukelbiofilter; 2) Rajada olemasoleva reoveepuhasti asemele aktiivmudapuhasti.

Alternatiiv 1 Bioloogiline puhasti Fil D`Eau 60 on nn uputatud täidisega sukelbiofilter, mis kõrvaldab reoveest orgaanilise aine ning kus toimub lämmastikuärastuse esimene etapp (nitrifikatsioon). Orgaanilise aine lagundamine toimub aeroobses keskkonnas, täidiselementidele kinnitunud biokiles ja vähesel määral hõljuvas aktiivmudas. Aeroobse keskkonna tekitab õhustussüsteem, mis koosneb puhurist, õhutorudest ja täidiselementide all paiknevast taldrikaeraatoritest. Aeraatoritest väljuv õhk tekitab mahutis püstsuunalise liikumise, reovee läbivool mahutist on rõhtsuunaline. Need kaks ristuvat liikumissuunda tagavad hea vee läbisegamise ja kontakti orgaanilise aine ning biokile vahel. Reovee viibeaeg biopuhastis on ca 1 ööpäev, mis on piisavalt pikk selleks, et kogu reovees olev bioloogiliselt lagundatav orgaaniline aine biokiles olevate bakterite poolt ära tarbida.

Bakterikandjaks on tekstiilist kunstkiud BIOTEX, mis on paigaldatud raamile ja asetsevad ristloodis mahuti teljega. Kunstkiudude diameeter on 50 mikronit. 1 m 2 raami BIOTEXi lehe pindala on 100 m 2 (1 cm 2 kohta on ca 1000 kunstkiudu). See hõlbustab seadme tööd, tagades suurepärased tingimused mikroorganismidele. BIOTEXi eelised: põhjalikum nitrifikatsioon, mudaindeksi paranemine, jääkmuda tekib vähem, õhumullid viibivad vees kauem, aktiivmuda omadused paranevad. Järelsetitis toimub irdunud biokile ja muu heljumi settimine mahuti põhja. Sete, mis järelsetiti põhja koguneb, pumbatakse settepumbaga rahustuskaevu kaudu septikusse. Selleks on paigaldatud settetagastustoru. Kõnealuse reoveepuhasti tüübi hüdrauliline jõudlus toote projekti järgselt on Qmax = 60 m 3/d ja jõudlus kuni 450 ie-d ning reostuskoormus kuni 30 kg BHT 7/d. Antud puhasti suurimaks eeliseks on puhasti paiknemine maa all ja sellest tulenevalt ei mõjuta külm ilm puhastusprotsessi ning puudub „haisuprobleem“.

Alternatiiv 2 Aktiivmudatehnoloogial põhinev puhasti tüüp põhineb samal põhimõttel, kui omaaegsed OXYD- tüüpi reoveepuhastid (kestvusõhutusrežiim, mis tagab efektiivse orgaanilise reostuse kõrvaldamise). Kaasaegne aktiivmudapuhasti on projekteeritud töötama nii, et puhastusefektiivsus ei sõltu aastaajast, on madala jääkmuda produktsiooniga ning on vastupidav koormustippudele ja koormuse muutlikkusele. Kaasaegne aktiivmudapuhasti on projekteeritud ärastama fosforühendeid eemaldama simultaanse koagulant-sadestamise meetodil. Puhasti koosneb eelkäitlusest (mehhaaniline puhastus), aerotankist, järelsetitist, aktiivmuda regeneratsioonimahutist ja settekogumise mahutist.

Reoveepuhasti on vastupidav ning tänu selle kapitaalsele ehitusele (raudbetoon) lubatakse selle elueaks hea hoolduse korral 50 aastat. Kõnealune reoveepuhasti tüüp projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt tellija esitatavatele lähteandmetele ja puhastisse sisenevale reovee koostisele.

48

Analüüs Kahe alternatiivi vahel valiku tegemisel ning Voore küla investeeringumaksumuse arvestamisel lähtuti juba tänaseks Eestis mõlema puhastitüübi kasutuselevõtuga selgunud asjaoludega. Saadud tagasiside osas hinnati aktiivmudapuhasti töökindlust (võimalust suunata iseseisvalt protsesse) ja selle protsesside stabiilsust paremaks bioloogilisest puhastist. Ka puhasti hooldamise ja jääkmuda käitlusega (selle eemaldamist protsessist) seotud praktilist kogemust hinnati aktiivmudapuhasti puhul paremaks. Aktiivmuda puhasti miinuseks on selle rajamise hind, mis on mõnevõrra suurem kui biofilter puhastil.

Kasutusele võetud biofilterpuhastile antud hinnangud olid kriitilisemad, kuna nende käitamise hetkest alates on esinenud tõrkeid, mis on viidanud puhastuse protsessi liigsele tundlikkusele. Lisaks toodi välja puuduseid hoolduse tegemise osas ja jääkmuda (selle eemaldamist protsessist) käitluse osas. Lisaks märgiti, et projektiga lubatud elektritarbe vähenemine (kulude kokkuhoid) ei ole vastanud lubatule. Samas on biofilterpuhasti plussiks on selle rajamise maksumus, mille hinna erinevus võrreldes aktiivmudapuhastiga on pea 3 kordne.

Tulenevalt antud hinnangutest ja arvestades investeeringute tegemise eesmärki (rajada külla hästi toimiv reoveepuhasti, mille hoolduskulud on optimaalsed ja eluiga pikk) ning lähtudes investeeringu tegemise tasuvusajast, siis Voore külale uue reoveepuhasti tüübi eelistatumaks alternatiiviks, investeeringukava maksumuse kava koostamisel, osutus aktiivmudapuhasti (alternatiiv 2). Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Voore külas on toodud tabelis 27.

Tabel 27. Voore küla ÜVK investeeringuvajadused ja maksumused.

Projekti etapp Tegevused Ühik Kogus KOKKU (EUR) Kasutusest väljas kanalisatsioonitorustiku m 1137 1000 isoleerimine olemasolevast võrgust Voore reoveepuhasti osaline rekonstrueerimine (olemasolevate protsessimahutite rekonstrueerimine) KOKKU Tegemist on alternatiivse lahendusega, kmpl 1 34 213 parandamaks reoveepuhasti tööd varasemas etapis, kui 2023-2027, mil on ette näha ETAPP 2015- reoveepuhasti rekonstrueerimine täies 2018 mahus. 1) 2 puhurit (4 kW, vaheldumisi töö), 30 aeraatorit, torustikud, klabrid, kinnitused + kmpl 1 21 000 paigaldus 2) Olemasolevate mahutite kmpl 1 8750 lammutamine/uute rajamine 4) Ettenägematud kulud 10% 2975 5) Uurimine ja projekteerimine 5% tk 1 1487,5 ETAPI 2015-2018 MAKSUMUS KOKKU 35 213

49

Olemasoleva tervikliku vee- ja kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine 1 291 868 KOKKU 1) veetorustiku rajamine m 3105 2) kanalisatsioonitorustiku rajamine m 2761 868000 2) survekanalisatsioonitoru rajamine m 353 3) Reoveepumpla rekonstrueerimine m 2 61342 4) vee- ja kanalisatsiooni majaühenduse tk 93 70215 rekonstrueerimine ETAPP 2019- Voore küla peapuurkaev-pumpla (11776) 2022 rekonstrueerimine (hind sisaldab olemasoleva puurkaevu puhastuspumpamist, uue manteltoru paigaldamist jne, üldehitustööd, kmpl 1 77 000 tehnoloogia s.h uue veetöötlussüsteemi rajamine koos selle paigaldamise ja seadistamisega, sisevõrgud ja heakorratööd). 6) Uurimine ja projekteerimine 5% tk 1 53 828 7) Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% tk 1 53 828 8) Ettenägematud kulud 10% tk 1 107 656 ETAPI 2019-2022 MAKSUMUS KOKKU 1 291 868 Olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine/olemasoleva asemele uue aktiivmudapuhasti rajamine. Puhasti maksumus sisaldab üldehitustöid, tk 1 351 071 seadmete/tehnoloogia maksumust kui ka nende paigaldamist ning reoveepuhasti seadistamist ja heakorratöid). Vee- ja kanalisatsioonivõrgu laienduse 357534 rajamine (uued liitujad) KOKKU 1) veetorustiku rajamine ühises kaevikus koos m 198 55440 isevoolse kanalisatsioonitorustikuga ETAPP 2023- 2) veetorustiku rajamine eraldi kaevikus m 541 89265 2027 3) isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine m 920 147200 eraldi kaevikus 4) vee- ja kanalisatsiooni majaühendused tk 8 6040 Uurimine ja projekteerimine 5% tk 1 14897,25 Projektijuhtimine, ehitusjärelevalve 5% tk 1 14897,25 Ettenägematud kulud 10% tk 1 29794,5 Tuletõrjehüdrandi rajamine Noorteküla tk 1 1600 planeeringualale Puurkaev-pumplahoone likvideerimine ja tk 1 2500 puurkaevu tamponeerimine ETAPI 2023-2027 MAKSUMUS KOKKU 712 705 VOORE KÜLA ETAPID KOKKU 2 039 786

50

8.2 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamine Kääpa külas

Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kääpa küla ÜVK süsteemi toimimisel käesoleval ajal.

Veevarustuse peamised probleemid • Veetorustik on amortiseerunud ning esineb lekkeid. Veekaod on puurkaevust pumbatud veest hinnanguliselt ca 10 %; • Kääpa küla elamu puurkaev-pumpla hoone ja sisevõrk (s.h pump) on amortiseerunud; • Raskendatud on erakinnistuid läbivate torustike hooldamine; • Puuduvad täpsed mõõdistatud trasside teostusjoonised ja projektid;

Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid • Kääpa külas puudub reoveepuhasti. • Trassid kulgevad mööda kinnistuid ning mõnel juhul on trassile ehitatud maju. • Puuduvad trasside teostusjoonised ja projektid. • Trassid ei ole veetihedad (infiltratsioon on 20%). Trassid on vale languga ning seetõttu ummistuvad tihti.

8.2.1 Kääpa küla perspektiivne veetarve ja kanalisatsioon

Alljärgnevas tabelis 28 on toodud Kääpa küla perspektiivne veetarve.

Tabel 28. Kääpa küla perspektiivne veetarve 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Küla elanike arv 194 193 190 188 187 186 185 184 181 179 178 177 175 ÜV-ga liitunud inimeste arv 123 122 121 120 118 116 115 114 112 115 117 125 129 ÜV-ga liitunud külastajate arv 93 93 91 92 91 90 92 90 87 87 86 86 85 (asutused) Tarbijad kokku (liitunud, 216 215 212 212 209 206 207 204 199 202 203 211 214 asutused) Liitunute osakaal (%) 63,4 63,2 63,7 63,8 63,1 62,4 62,2 62,0 61,9 64,2 65,7 70,6 73,7 Ühiktarbimine (l/d*in) (elanikud 83,6 82 82 81 79 80 77 76 76 75 75 74 73 + asutused/külastajad) Küla päevane veetarbimine 18,06 17,63 17,38 17,17 16,51 16,48 15,94 15,50 15,12 15,15 15,23 15,61 15,62 (m3/d) Filtratsioon (m3/d) 1,99 1,94 1,91 1,89 1,16 1,15 1,12 0,62 0,60 0,61 0,61 0,62 0,62 Küla päevane veepumpamine 20,04 19,57 19,30 19,06 17,67 17,63 17,05 16,12 15,73 15,76 15,83 16,24 16,25 kokku (m3/d) Küla aastane veetarve (m3/a) 6591,02 6434,95 6345,16 6267,78 6026,52 6015,20 5817,74 5658,96 5520,26 5529,75 5557,13 5699,11 5702,03 Filtratsioon (m3/a) 725,01 707,84 697,97 689,46 421,86 421,06 407,24 226,36 220,81 221,19 222,29 227,96 228,08 Küla aastane veepumpamine 7316,04 7142,79 7043,13 6957,24 6448,37 6436,26 6224,98 5885,32 5741,07 5750,94 5779,41 5927,07 5930,11 kokku (m3/a)

Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevarustusega liitunute arv oluliselt Kääpa külas ei muutu. Perspektiivne küla ööpäevane veetarve väheneb seniselt 20 m 3-lt 16,25 m 3-le. Perspektiivis nähakse, et veekaod vähenevad seniselt 10-lt %-lt 4 %-le.

51

Tabel 29. Kääpa küla perspektiivne reovee vooluhulk

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Küla elanike arv 194 193 190 188 187 186 185 184 181 179 178 177 175 ÜK-ga liitunud inimeste arv 124 122 121 120 118 116 115 114 112 115 117 125 129

ÜK-ga liitunud külastajate 93 93 91 92 91 90 92 90 87 87 86 86 85 arv (asutused) Tarbijad kokku (liitunud, 217 215 212 212 209 206 207 204 199 202 203 211 214 asutused, külastajad) Liitunute osakaal (%) 63,9 63,2 63,7 63,8 63,1 62,4 62,2 62,0 61,9 64,2 65,7 70,6 73,7 Ühiktarbimine (l/d*in) 83,2 82 81 81 80 80 79 78 78 77 76 75 74 (elanikud + külastajad) Küla päevane 18,05 17,63 17,17 17,17 16,72 16,48 16,35 15,91 15,52 15,55 15,43 15,83 15,84 kanalisatsioon (m3/d) Infiltratsioon (m3/d) 3,61 3,53 3,43 2,23 2,17 2,14 1,14 1,11 1,09 1,09 1,08 1,11 1,11 Küla päevane reovesi 21,67 21,16 20,61 19,40 18,89 18,62 17,50 17,03 16,61 16,64 16,51 16,93 16,94 kokku (m3/d) Küla aastane 6589,86 6434,95 6267,78 6267,78 6102,80 6015,20 5968,85 5807,88 5665,53 5677,21 5631,22 5776,13 5780,14 kanalisatsioon (m3/a) Infiltratsioon (m3/a) 1317,97 1286,99 1253,56 814,81 793,36 781,98 417,82 406,55 396,59 397,40 394,19 404,33 404,61 Küla aastane reovesi kokku 7907,83 7721,94 7521,34 7082,59 6896,16 6797,18 6386,66 6214,43 6062,12 6074,61 6025,41 6180,45 6184,75 (m3/a)

Sarnane stsenaarium, nagu on see küla veetarbimise prognoosis, on see järgitav küla reovee tootmises. Perspektiivne reoveehulk Kääpa külas on aastal 2027 ligikaudu 16,94 m 3. Perspektiivis nähakse ette, et torustike infiltratsioon langeb seniselt 20-lt %-lt 7 %-le, ööpäevas.

Arvestades Kääpa küla perspektiivset vee- ja kanalisatsiooni koguste prognoosi, siis vajaliku investeeringute plaani tegemisel/seadmete dimensioneerimisel saaks lähtuda sarnastest lähteandmetest. Olulist muutust tehnoloogia võimsuste juures tegema ei pea.

8.2.2 Arendamise etapid

Kääpa küla veevarustuse arendamisel on peamisteks eesmärkideks töökindla veevarustuse tagamine, kvaliteetse joogivee tagamine elanikkonnale ning põhjavee kaitsmine puurkaevude kaudu levida võiva reostuse eest. Arendamise etapi koostamisel on arvestatud valla arengukava tegevuskavaga.

Ühisveevärgi arendamise I etapp, 2015-2018

Kääpa küla arendamise esimeses etapis on planeeritud rekonstrueerida terve olemasolev vee- ja kanalisatsioonivõrk. Uus veetorustik rajatakse vallamajani mööda katastriüksustel Kääpa keskus 6 ja 7 liiklemiseks rajatud teid, teine haru läheb pumplast kaupluseni mööda Sarviku ja katastriüksusele Kääpa keskus 3 rajatud teed. Lõuna suunas viiakse trass hooldekoduni ja kortermajani Kääpa keskus 8. Koos puhastiga tuleb välja vahetada ka 558 m kanalisatsioonitrasse, mille kaudu kogutakse reovesi SA Kalevipoja Koda, Jõgeva MÜ kauplusest, Kääpa küla korrusmajadest nr 5, 6, 7, 8 ning hooldekodust ja Saare vallavalitsusest. Uued trassid on kavandatud teedealus maa piiresse, vältimaks võimalike probleeme trasside paigaldamise ja hilisemate hooldustööde käigus. Planeeritavate trasside asukohad on kajastatud kava lisas oleval plaanil (Lisa 4).

52

Kõige mahukama investeeringuna on ettenähtud Kääpa külla uue reoveepuhasti ehitamine. Kääpa reovett puhastatakse hetkel kahes biotiigis, mis ei vasta reovee puhastamisele kehtestatud nõuetele. Biotiigid on täitunud settega ning tiikidesse sissevool hakkab sette tõttu ummistuma. Küla uus reoveepuhasti oleks ratsionaalne rajada olemasolevate biotiikide lähedusse. See võimaldaks vajadusel olemasolevate tiikide kasutamist reovee järelpuhastuseks. Enne puhasti valikut tuleb teostada uuring, kus selgitatakse, milline puhastitüüp on kõige sobivam. See on hädavajalik, sest valesti dimensioneeritud puhasti või valesti valitud puhastitüüp võib muuta kogu investeerigu kasutuks ning tuua lisakulu suuremate saastetasude näol.

Arendamise kava koostamise käigus ja võimaliku investeeringumaksumuse arvestamisel kaaluti järgnevaid reoveepuhasti tüübi alternatiive:

1) Rajada olemasoleva reoveepuhasti asemele bioloogiline puhasti BioFix 50K nn kompaktpuhasti; 2) Rajada olemasolevate biotiikide vahetuslähedusse uus aktiivmudapuhasti.

Alternatiiv 1 Reoveepuhasti (BioFix 50K) koosneb maa-alusest plastmahutitest ja tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ja septikus, bioloogiliselt biopuhastis ning järelpuhastus biotiikides. Septik, biofilter ja järelsetiti moodustavad kompaktpuhasti, mis on tarnitud koos puhuri ja automaatikakilbiga ühelt hankijalt, kes on seadme dimensioneerinud ja komplekteerinud. Bioloogiline puhasti on nn uputatud täidisega biofilter, mis kõrvaldab reoveest lahustunud kolloidse orgaanilise aine. Puhasti on 2,2 m läbimõõduga PE torust valmistatud püstsilindri kujuline mahuti, milles on neli omavahel ühendatud kambrit. Reovesi läbib mahutid järjestikuliselt. Orgaanilise aine lagundamine toimub aeroobses keskkonnas, torukujulistele täidiselementidele kinnitunud biokiles ja vähesel määral hõljuvas aktiivmudas. Kääpa külale sobiliku BioFix 50K puhasti põhiparameetrid on: Septik 20 m3, Pumbakamber 3 m3, Biofilter 14 m3, Järelsetiti 6 m3 ja Mudamahuti 10 m3. Alternatiivina väljapakutud reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus hinnanguliselt oleks Q = 40 m 3/d ja jõudlus kuni 270 ie-d ning reostuskoormus kuni 16,2 kg BHT 7/d.

Kahe alternatiivi vahel valiku tegemisel ning Kääpa küla investeeringumaksumuse arvestamisel lähtuti juba käesoleval ajal mõlema puhastitüübi kasutuselevõtuga Eestis selgunud asjaoludega. Saadud tagasiside osas hinnati aktiivmudapuhasti töökindlust ja selle protsesside stabiilsust heaks. Ka puhasti hooldamist ja jääkmuda käitluse (selle eemaldamist protsessist) hinnati heaks. Aktiivmuda puhasti miinuseks on selle rajamise hind, mis on mõnevõrra suurem kui biofilter puhastil. Kasutusele võetud kompaktpuhastitele antud hinnangud olid rahuldavad, kuid nende käitamise hetkest alates on esinenud tõrkeid, mis on viidanud puhastuse protsessi tundlikkusele (eriti puhastisse saabuva täiendavate sademevee hulkade osas). Nii nagu bioloogilise puhasti puhul on kompaktpuhasti suurimaks plussiks selle hind.

Alternatiiv 2 Teise alternatiivina on samuti kaalutud, nagu Voore küla puhul, aktiivmudapuhasti rajamist. Joonisel 6 kajastatakse aktiivmudapuhasti (arvestades Kääpa küla suurust) aastast elektrienergia

53 võimsust ning energiatarvet, mis on ligikaudu 29 320 kWh. Antud energiatarbe võimsuse võrdlust ei ole võimalik kõrvale tuua BIOFix50K puhul (tootja poolne arvutus ei ole kättesaadav). Samas annab alternatiivis toodud energiakulu ülevaate Saare Vallavarale, kes peab arvestama Kääpa küla ÜVK teenuse majandamisel uue täiendava kuluallikaga.

Joonis 6. Aktiivmudapuhasti (250 ie) elektriline võimsus ja energiatarve

Tulenevalt eelnevalt antud hinnangutest ning arvestades investeeringute tegemise eesmärki (rajada külla hästi toimiv reoveepuhasti, mille hoolduskulud on madalad) ning lähtudes investeeringu tegemise tasuvusajast, siis on arendamise kavas arvestatud Kääpa külale uueks reoveepuhasti tüübiks aktiivmudapuhasti.

Ühisveevärgi arendamise II etapp 2019-2022

Arendamise teises etapis on ainukese tegevusena ettenähtud Kääpa küla puurkaevpumpla terviklik rekonstrueerimine. Kuna Kääpa küla puurkaevpumplas on aastal 2003 vahetatud hüdrofoor ja paigaldatud rauaärastusfiltrid, siis antud perioodiks on need täielikult amortiseerunud ning vajavad väljavahetamist. Investeeringu tegemisel arvestatakse puurkaevpumpla hoone renoveerimise, uue veetöötlusseadmete ning hüdrofoori rajamisega. Lisaks tuleks arvestada puurkaev-pumpla ümber piirdeaia rajamisega, et vältida puurkaevpumpla ümber võimalikku majandustegevust ja reostusohtu.

Ühisveevärgi arendamise III etapp 2023-2027

Selles etapis rajatakse uusi trasse nii, et ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga oleks võimalik liita üldplaneeringus kavandatud uusi elamualasid. Uusi trasse rajatakse vastavalt sellele, kuidas toimub arendustegevus üldplaneeringuga kavandatud elamualadel.

54

Viimases arendamise etapis nagu ka Voore külas on ette näha olemasoleva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni laienemine. Laienemise käigus pikendatakse veetrassi vallamaja juurest Jõhvi- Tartu-Valga mnt suunas nii, et veevarustusega oleks võimalik liita kõik üldplaneeringuga Kääpa- Levala-Putu maantee äärde kavandatud elamualad. Kääpa poe juurest pikendatakse trassi põhja poole mööda Vanassaare-Ruskavere maanteed ning sealt ida suunas mööda Ranna-Saare maanteed Tarekese katastriüksuseni. Kaupluse juurest kulgeb trass lõunasse Rahvamaja katastriüksuseni ja sealt lääne suunas üldplaneeringus kavandatud elamumaani. Kokku rajatakse uusi veetrasse 807 m ja kanalisatsioonitorustikku sh survekanalisatsioonitorustikku 828 m. Kanalisatsioonitrass rajatakse valdavalt samas ulatuses ning võimalusel samasse kaevikusse veetrassiga. Rajada tuleb vähemalt kaks survetrassi lõiku. Esimene toob põhja pool Kääpa jõge kogutud reoveed Kääpa-Levala-Putu ja Vanassaare-Ruskavere maantee ristumiskoha lähedale. Teine trass pumpab reovee rahvamaja juurest kaupluse juurde.

Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kääpa külas on toodud tabelis 30.

55

Tabel 30 Kääpa küla investeeringute summaarsed esialgsed maksumused

Projekti etapp Tegevused Ühik Kogus KOKKU (EUR) Kääpa küla puurkaev-pumpla esmatähtsad hooldustööd s.h uue pumba soetamine ja tk 1 5 000 paigaldamine Küla olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrgu 483 373 rekonstrueerimine KOKKU 1) veetorustiku rajamine m 1158 2) kanalisatsioonitrassi rajamine m 1298 344960 3) survekanalisatsioonitoru rajamine m 344 4) Reoveepumpla rajamine tk 1 30671 ETAPP 2015-2018 5) Majaühenduste rekonstrueerimine tk 36 27180 5) Uurimine ja projekteerimine 5% tk 1 20140,55 6) Projektijuhtimine ja ehitusjärelevalve 5% tk 1 20140,55 7) Ettenägematud kulud 10 % tk 1 40281,1 Uue aktiivmudapuhasti rajamine. Puhasti maksumus sisaldab üldehitustöid, seadmete/tehnoloogia maksumust kui ka nende tk 1 223 500 paigaldamist ning reoveepuhasti seadistamist ja heakorratöid). ETAPI 2015-2018 MAKSUMUS KOKKU 711 873 Kääpa küla puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (hind sisaldab olemasoleva puurkaevu hoone ja kaevuga seotud üldehitustöid, tehnoloogia s.h tk 1 65 000 uue veetöötlussüsteemi rajamine koos selle ETAPP 2019-2022 paigaldamise ja seadistamisega, sisevõrgud ja heakorratööd). Uurimine ja projekteerimine 5% tk 1 3 250 Ettenägematud kulud 10 % tk 1 6 500 ETAPI 2019-2022 MAKSUMUS KOKKU 74 750 Vee- ja kanalisatsioonivõrgu laienduse rajamine 287460 (uued liitujad) KOKKU 1) veetorustiku rajamine m 807 2) kanalisatsioonitorustiku rajamine m 687 225960 3) survekanalisatsioonitorustiku rajamine m 141 ETAPP 2023-2027 4) vee- ja kanalisatsiooni majaühendused tk 18 13590 5) Uurimine ja projekteerimine 5% 11977,5 6) Projektijuhtimine ja ehitusjärelevalve 5% 11977,5 7) Ettenägematud kulud 10 % 23955 ETAPI 2023-2027 MAKSUMUS KOKKU 287460 KÄÄPA KÜLA ETAPID KOKKU 1 074 083

56

9. FINANTSEERIMISVAJADUSED JA VÕIMALUSED

Arendamise kavas lisas 5 on kokkuvõtlikult toodud Saare valla investeeringute maht, mis on vajalik Saare valla ÜVK süsteemide kaasajastamiseks perioodil 2015-2027. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 3,1 miljonit eurot. Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt 2014. aasta hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 10 % vahemikus erineda hangete käigus selguvatest ehitushindadest.

Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine üksnes vee-ettevõtte (või valla) omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (SA KIK). SA KIK toetus ÜVK rajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti maksumusest. SA KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 15-20%.

Lisaks ehituslikele programmile on võimalik KIK SA-st saada toetust keskkonnaprogrammist mitteehituslike tööde rahastamiseks. Projektide koostamisel on võimalus kasutada eraldi pakutavat toetust.

Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2015-2027 ligikaudu 2,5-4,5% aastas. Samas täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

10. VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSE HIND

Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika. Lõplikud tariifid töötab välja vee-ettevõte ning kinnitab kohalik omavalitsus.

Arendamise kavas toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse prognoositavad tariifid iseloomustavad Saare valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist minimaalset kasumit. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi prognoos on koostatud Saare Vallavara tegevuspiirkonna kohta lähtuvalt perspektiivsetest vee ja –kanalisatsiooniteenuse mahtudest ning veetootmise ja reovee puhastamise kuludest.

Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida vee- ja kanalisatsiooniteenuse mahtusid (sh tarbijate arvu ja tarbimise muutust), ega palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoosi.

57

Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv külas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi ning kes hakkavad tasuma teenuse eest.

Otstarbekas on määrata kehtestatav tariif tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline on ka tariifi kujundamisel arvestada elanike maksevõimega. Kõrge ÜVK teenuse hind mõjutab ÜVK teenuse tarbimise harjumusi (tarbitavad veekogused vähenevad), mis omakorda toob kaasa ÜVK süsteemis rikkeid/ummistusi ning rajatud reoveepuhastite projektvõimsused ei ühti tegeliku olukorraga.

Tagamaks ÜVK teenuse jätkusuutlikkust, et võimaldada amortiseerunud infrastruktuuri arendamist on vajalik järk-järguline veehinna tõstmine.

Vee- ja kanalisatsioonihindade kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest ja ekspluatatsioonikuludest. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Järgnevas tabelis on välja toodud koondtabel vee- ja kanalisatsioonihindade kujunemisest arendamise kava perioodi vältel.

Veeteenuse hinna prognoosi tegemisel lähtuti Voore küla Noorteküla detailplaneeringuala realistlikuma stsenaariumiga (ligikaudu 30 liituja lisandumine Voore külla). Arvestatud vähenevate filtratsiooni ja infiltratsiooni näitajatega, mis on otseselt seotud tehtavate investeeringute etappidega.

Tabelis toodud tarbitavad veekogused kui ka kanalisatsiooni juhitavate reoveekoguste arvestuse aluseks on eelnevalt koostatud külade perspektiivsed veetarbimise harjumused. Lisaks on tabelis arvestatud ÜVK teenuseid kasutavate inimeste veetarbimist, kes ei ole liitunud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, kuid kasutavad ÜVK teenust edaspidi (nt Voore Külalistemaja, Kääpa Hooldekodu). Sellest tulenevalt on ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liituvate inimeste arv ajalises skaalas kõikuv ning kanalisatsiooni juhitava reovee kogused on veetarbimisest suuremad.

Tänases olukorras võib väita, et ÜVK süsteemide jaoks tehtavaid investeeringuid ei ole võimalik nõuda liitunud elanikkonnalt, kasutades selleks ÜVK teenuse hinnatõusu. Ühe inimese kohta tehtav kulu ning seeläbi selle järgi tõstetava ÜVK teenuse hind oleks ebamõistlikult suur. Saare valla külade puhul ei saa rääkida ka kasumlikkust tootvast vee-ettevõtte piirkonnast, mille majanduslik jätkusuutlikkus oleks märkimisväärne. Tulevikus tehtavad investeeringute puhul on olulisel kohal kohaliku omavalitsuse toetus ning omaosaluseks võetavad laenud. Kaaluda tuleks haldusreformi läbiviimist ning seeläbi liita naaberomavalitsustega paiknevad vee- ettevõtted, millest tulenevalt oleks loodav uus ettevõte laenusuutlik ja jätkusuutlik.

58

Tabel 31 Saare valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind aastatel 2015-2027

Aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Ühisveevärgiga liitunute in 288 285 296 298 305 308 308 310 312 307 301 295 291 arv Ühiskanalisatsiooniga in 289 286 297 299 306 309 309 311 313 308 302 296 292 liitunute arv Veeteenuse hind eur/m3 1,12 1,15 1,15 1,22 1,22 1,27 1,27 1,31 1,31 1,35 1,35 1,35 1,35 Kanalisatsiooniteenuse eur/m3 0,94 0,98 0,98 1,04 1,04 1,11 1,11 1,17 1,17 1,22 1,22 1,29 1,29 hind Komplekshind eur/m3 2,06 2,13 2,13 2,26 2,26 2,38 2,38 2,48 2,48 2,57 2,57 2,64 2,64 Hinnatõus % 0,0 3,3 0,0 5,8 0,0 5,0 0,0 4,0 0,0 3,5 0,0 2,7 0,0 Leibkonnaliikme aasta eur/kuu 435,32 452,73 470,84 494,38 504,27 514,35 514,35 524,64 540,38 556,59 567,72 601,79 637,89 keskmine netosissetulek tarbimine vesi m3/kuu 2,67 2,61 2,55 2,49 2,43 2,37 2,31 2,25 2,19 2,13 2,07 2,01 1,95 tarbimine kanal m3/kuu 2,94 2,87 2,81 2,74 2,67 2,61 2,54 2,48 2,41 2,34 2,28 2,21 2,15 tarbimine kokku m3/kuu 5,61 5,48 5,36 5,23 5,10 4,98 4,85 4,73 4,60 4,47 4,35 4,22 4,10 Leibkonnaliikme kulutus vee- ja kanalisatsiooni eur/kuu 11,55 11,67 11,41 11,82 11,53 11,85 11,55 11,72 11,41 11,50 11,17 11,14 10,81 teenusele Vee- ja kanalisatsiooni teenuse kulu osakaal % 2,65 2,58 2,42 2,39 2,29 2,30 2,24 2,23 2,11 2,07 1,97 1,85 1,69 netosissetulekust

Arvestades prognoosandmeid, siis võiks aastal 2027. aastal Saare valla leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 637,89 eurot. Maksimaalseks veetariifi suurusjärguks peetakse 2- 4% netosissetulekust kuus. Seega prognoositav suurusjärk aastal 2020 oleks 11,85 eurot inimese kohta, mis moodustab 2,3 % leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust. Alates aastast 2025 on prognoositud veetarbimise vähenemist (arvestades keskkonnateadlikkuse kasvu kui ka tarbimisharjumuste muutmist), siis sellega seoses väheneb ka leibkonnaliikme sissetuleku kuine kulutus ÜVK teenusele.

Üldtunnustatud põhimõte on see, et elanik ei tohiks veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste eest teha oma sissetulekust kulutusi üle 4%.

59

11. KOKKUVÕTE

Käesolev ÜVK arendamise kava iseloomustab Saare valla ÜVK olukorda ning investeeringute vajadust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni lõplikuks väljaarendamiseks. Vastavalt veedirektiivile on asutud vee- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimisele. Kvaliteetne teenus on aluseks inimväärse elu jätkamiseks Saare vallas ja seega regionaalpoliitiliselt ülimalt oluline. Seega on vajalik kavandatud projektid edukalt teostada järgneva nelja aasta jooksul, mille järel ÜVK arendamise kava vastavalt seadusele järjekordselt üle vaadatakse. Vajalike investeeringute maht ning maksumused võivad investeeringuobjektide valmimise käigus muutuda. Arendamise kava täiendamine peab toimuma jooksvalt arvestades muudatusi Eesti Vabariigi õigusaktides ja/või Euroopa Liidu vastavates direktiivides. Arvestama peab ka asjaolu, et pärast investeeringute tegemist peavad rajatud süsteemid olema jätkusuutlikud teenuste osutamisest tulevate finantsvahendite abil.

Välja pakutud lahenduste investeeringu kogusumma, mis on vajalik Saare valla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamiseks on ligikaudu 3,1 miljonit eurot, millest valla omaosalus (15% omaosaluse juures) moodustab ligikaudu 466 180 eurot.

Lisaks on prognoositud vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hindade kujunemist, mis lähtub 12 aasta perspektiivis leibkonnaliikme netosissetulekust ning tarbitavatest veekogustest.

Arendamise kava ellurakendamise järgselt paraneb elanike elukvaliteet, väheneb piirkonna reostuspotentsiaal ning luuakse soodsad tingimused piirkonna edasiseks igakülgseks arenguks, mis toetavad Saare valla arengukava 2013-2025 püstitatud eesmärke.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon kooskõlastas 06.03.2015 kirjaga nr JT 7-2/15/3971-2 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 2 4 alusel Saare valla ÜVK arendamise kava aastateks 2015-2027 (Lisa 6).

Terviseameti Lõuna talitus kooskõlastas 10.03.2015 kirjaga nr 9.2-5/1367 ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 4 lõike 2 4 alusel Saare valla ÜVK arendamise kava aastateks 2015- 2027 (Lisa 7).

60

12. LISAD

61

LISA 6 Keskkonnaameti Saare valla ÜVK kooskõlastus (06.03.2015 nr JT 7-2/15/3971-2)

62

LISA 7 Terviseameti Lõuna talituse Saare valla ÜVK kooskõlastus (10.03.2015 nr 9.2-5/1367)

63