DOCSLIB.ORG

Maakonna Sotsiaalne Infrastruktuur

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

AAVALITSUS JÕGEVA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Jõgeva 2010 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 Planeeringuprotsessi kirjeldus............................................................................ 4 2. Planeeringu metoodika........................................................................................ 6 2.1. Esmatasandi teenused................................................................................... 7 2.2. Täiendavalt käsitletud teenused .................................................................. 8 2.3. Maakondlikud teenused ............................................................................... 8 3. Kantide määratlemine....................................................................................... 10 3.1. Kantide tüübid ............................................................................................ 10 3.2. Jõgevamaa kantide iseloomustus............................................................... 13 4. Teenuste kättesaadavus..................................................................................... 20 4.1. Probleemsete kantide ja teenuste kättesaadavuse määramise kriteeriumid........................................................................................................ 20 4.2. Probleemsed kandid ja teenused Jõgevamaal.......................................... 22 5. Lahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks.................................... 24 5.1. Lahenduste põhitüübid............................................................................... 24 5.2. Lahendusvariandid ja tegevused kantide lõikes ...................................... 26 6. Ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks .................................. 48 7. Planeeringu elluviimine..................................................................................... 49 8. Kokkuvõte........................................................................................................... 50 Kasutatud materjalid ............................................................................................ 51 Lisad........................................................................................................................ 52 Lisa 1. Planeeringus kasutavate mõistete selgitus........................................... 52 Lisa 2. Teemakaart „Elanike arv kandis“....................................................... 54 Lisa 3. Teemakaart „2-aastaste laste arv 1989. a. ja 2000. a.“ ...................... 55 Lisa 4. Teemakaart „15-24-aastaste (2000) suhe 4-13-aastaste (1989) vanuserühma“ .................................................................................................... 56 Lisa 5. Teemakaart „65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus“....... 57 Lisa 6. Teemakaart „Laste (0-14 a) ja tööeast vanemate (65 a ja vanemad) suhtarv“ .............................................................................................................. 58 Lisa 7. Teemakaart „Lastehoid“ ...................................................................... 59 Lisa 8. Teemakaart „Algharidus“ .................................................................... 60 Lisa 9. Teemakaart „Põhiharidus“ .................................................................. 61 2 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ Lisa 10. Teemakaart „Gümnaasiumiharidus“................................................ 62 Lisa 11. Koondkaart .......................................................................................... 63 3 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 1. Sissejuhatus Maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” on koostatud üleriigilise planeeringuga “Eesti 2010” seatud eesmärkide elluviimiseks, tagamaks Jõgeva maakonna elanike põhivajaduste rahuldamise igapäevaste teenuste kättesaadavuse näol. Teemaplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat maakonnaplaneeringut. Planeeringu konkreetne eesmärk on lahenduste leidmine teenuste kättesaadavuse tagamiseks eri piirkondades. Planeering on lähtedokument planeeringus käsitlemist leidnud valdkondade korraldamiseks maakonnas, olles ühteaegu probleemkaardistus ning lahendusettepanekute nägemus maakonna- ja omavalitsuse tasandilt teenuste pakkumise korraldamiseks sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel. Teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ algatas Vabariigi Valitsus (Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 48). Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond ning kehtestab Jõgeva maavanem. Planeeringuprotsessi kirjeldus ♦ Planeeringu ettevalmistamine. Moodustati „Maakonna sotsiaalse infrastruktuuri“ teemaplaneeringu koostamise töögrupp. Lisaks töögrupile kaasati koostamisse Jõgevamaa kohalikud omavalitsused. Töötati välja koostöös Siseministeeriumi ja maavalitsustega teemaplaneeringu metoodika. Jõgeva maavalitsuse ja omavalitsuste ühistöö tulemusena jagati maakonnad kantideks. 4 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ ♦ Informatsiooni kogumine ja analüüs. Koguti taustinformatsiooni kantide sotsiaalse infrastruktuuri kohta. Teostati kantide rahvastikusuundumuste analüüsi. Uuriti kohalike omavalitsuste hinnangut sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse osas ning määrati kantide tüüp. Töötati välja probleemsete kantide määramise kriteeriumid. ♦ Probleemsete ja potentsiaalselt probleemsete kantide analüüs. Analüüsiti kantide vahelisi teenindusalaseid sidemeid ning võrreldi kante omavahel. Määrati probleemsed kandid ja probleemsed teenused, sealhulgas potentsiaalselt probleemsed teenused. Koostati analüüs Jõgevamaal esinevate kanditüüpide kohta. ♦ Planeeringulahenduste väljatöötamine. Analüüsiti lahendusvariante eri tüüpi teenuste osas kantide tüpoloogiate lõikes ning kantide lõikes. Toimus lahendusvariantide hindamine ning pingeritta seadmine lähtudes kandipõhisest vajadusest. ♦ Planeeringu vormistamine . Koostati planeeringu seletuskiri, kaart ning koondati vajalikud lisad. Planeering vormistati paberkandjal ja digitaalselt. Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond (Triin Pärsim). Teemaplaneering valmis koostöös Jõgeva maavalitsuse osakondadega, Jõgevamaa omavalitsustega ning Siseministeeriumiga. Teemaplaneeringu koostamist nõustas majandusgeograaf Jaak Kliimask. Teemaplaneeringu koondkaardi koostas planeerimisspetsialist ja kartograaf Aivar Arik. 5 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 2. Planeeringu metoodika Teemaplaneering käsitleb Jõgevamaa kümmet valda. Linnasid arvestatakse eelkõige kui teenuste pakkujaid. Planeeringus analüüsitakse linnades (esimese tasandi teeninduskeskuste) ja teise tasandi teenindusekeskustes paiknevate teenindusasutuste rolli ümbruskonna kantide teenindusvajaduste rahuldamisel. Põhimeetodiks on planeeringu koostamisel teenuste kättesaadavuse mõistes sobivate territoriaalsete üksuste eristamine, käsitletavate teenuste kättesaadavusele hinnangu andmine ja ettepanekute tegemine teenuste kättesaadavuse paremaks tagamiseks nende territoriaalsete üksuste lõikes. Teemaplaneeringu territoriaalne ühik, mille sotsiaalse infrastruktuuri teenustega varustatust analüüsitakse ja planeeritakse, on kant ehk paikkond. Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie- tunne”. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Kant moodustub enamasti mitmest asulast: kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Kogukond on inimgrupp, kes asustab kindlat territooriumi ja mille piires on välja kujunenud kindlad tavaõiguslikud seosed. Kogukonda hoiavad koos ajalugu, sugulussidemed, sarnased huvid, väärtushinnangud, elulaad. Kantide kasutamise põhjuseks teemaplaneeringu koostamisel on asjaolu, et aluseks on otstarbekas võtta asustusühik, mis ei ole sellise analüüsi aluseks liiga suur ega liiga väike. See peaks olema asustusühik, millel on kindel identiteet ja määratletav territoriaalne suurus. Vald on selliseks territoriaalseks ühikuks ilmselgelt liiga suur ja ei moodusta sageli tervikut – koosneb omavahel vähe suhtlevatest piirkondadest, küla liiga väike. Sobivaks asustusüksuseks on kant. Kantide kasutamist planeeringus territoriaalse algüksusena soodustavad kaks asjaolu: 6 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 1) kantide suhteline stabiilsus (looduslikud piirid, geograafiline asend, ajaloolis- kultuurilised sisemised seosed, identiteet ja soov seda säilitada jne.), seda eelkõige hõrealadel. See võimaldab teha pikaajalisi plaane. 2) kandid ja alamastme teeninduspiirkonnad on paljuski samastatavad. Rääkides kantidest, räägime suhteliselt kindlalt piirkonnast, mille elanikud tarbivad teenuseid põhiliselt samast geograafilisest asukohast (kas oma kant või mõni teine kant). Kui muutub teenindusobjekti asukoht, siis hakkavad kandi elanikud teenust tarbima suhteliselt ühtemoodi uues asukohas. Teemaplaneeringu koostamisel analüüsitakse põhiliselt igapäevaste teenuste kättesaadavust ning kavandatakse meetmed nende edasise kättesaadavuse tagamiseks. Planeeringu subjektiks on eelkõige need teenused, mida inimene vajab regulaarselt või mille järele ei ole otstarbekas väga kaugele sõita (sh teenused, mida võidakse kasutada ka harva, kuid mida kasutab suur osa piirkonna elanikest). 2.1. Esmatasandi teenused Esmatasandi teenused on need teenused, mis peavad olema inimestele
Recommended publications
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 7 Case study 2: Burial sites and natural sacred sites as places of collective memory In this chapter I will take a closer look at three types of sites: 1) Iron Age stone graves 2) Medieval rural cemeteries, and 3) natural sacred sites. The common denominator for these sites, besides archaeologically detectable human remains and artefacts, is the belief in super natural, which is often recorded in local places related folklore. 7.1 Archaeology and place-related folklore The idea of collecting traditional folklore originates from the Romantic movement popular in Europe during the first half of the 19th century, which in Estonia was introduced by Baltic- German scholars and priests. Romantic visions of the primordial and legitimate innocent past have also left their footprint in the Estonian local folk tradition. This is especially relevant when assessing the records collected in the 1920s, when the newly born nation state was in the yearning for a heroic past. For example, the prehistoric hillforts were often associated with the mythical giant-hero Kalevipoeg, who was the protagonist of the Estonian national epic compiled by Friendrich Reinold Kreutzwald and first published in 1862 (Kreutzwald 1862). The published stories of Kalevipoeg started to live their separate lives and became part of related folklore that was (and is) strongly rooted in the local landscape. The Vooremaa region is especially rich in confabulated stories about Kalevipoeg.
  • Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    Avinurme Valla Arengukava 2013-2022

    AVINURME VALLA ARENGUKAVA 2013-2022 “Avinurme – Eesti puidupealinn” AVINURME 2012 SISUKORD 1 ÜLEVAADE ......................................................................................................................... 4 1.1 Geograafiline asend ................................................................................................................. 4 1.2 Ajalooline ülevaade ................................................................................................................. 6 2 VISIOON JA STRATEEGILISED EESMÄRGID ............................................................... 7 2.1 Visioon .................................................................................................................................... 7 2.2 Missioon .................................................................................................................................. 7 2.3 Strateegilised eesmärgid .......................................................................................................... 7 3 TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED .................................................................. 8 3.1 Haldusstruktuur ja juhtimine ................................................................................................... 8 3.2 Rahvastik ................................................................................................................................. 9 3.3 Elukeskkond ja turvalisus ...................................................................................................... 12
  • LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    LISA 2 – Ülevaade Jõgeva Vallast

    Jõgeva valla üldplaneeringu LS ja KSH VTK – LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast LISA 2 – Ülevaade Jõgeva vallast Jõgeva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamiskavatsus 1. Asend...........................................................................................................2 2. Asustus ja rahvastik......................................................................................3 3. Sotsiaalne taristu.........................................................................................5 4. Ettevõtlus...................................................................................................11 5. Puhkealad..................................................................................................13 6. Reljeef ja geoloogiline ehitus.......................................................................16 7. Kaitstavad loodusobjektid...........................................................................17 7.1. Kaitsealad......................................................................................18 7.2. Hoiualad........................................................................................34 7.3. Kaitsealused liigid ja kivistised.......................................................35 7.4. Püsielupaigad................................................................................35 7.5. Kaitstavad looduse üksikobjektid....................................................37 8. Natura 2000 võrgustiku alad.......................................................................38
  • Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse Tulemused 2009. Aastal

    Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal AS Teede Tehnokeskus 2010 SKP ja liiklussageduse muutused põhi- ja tugimaanteedel aastatel 2000-2009 15,0% 12,8% 10,8% 9,2% 9,7% 9,7% 9,4% 10,0% 8,0% 6,9% 7,4% 6,1% 6,6% 5,2% 3,4% 5,0% 2,7% 0,0% -5,0% -3,9% -6,4% -10,0% -6,7% -10,4% -15,0% põhimaanteed tugimaanteed SKP -20,0% FOTO: Luule Kaal MAANTEEAMET Tallinn 2010 Liiklusloenduse tulemused 2009. aastal Töös osalesid : Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Tiit Kaal PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Liiklusloendus ja teeilmajaamad osakonnajuhataja Luule Kaal Infolevi projektijuht Andres Teder Liiklusloendus ja teeilmajaamad spetsialist Tallinn, 2010 Liiklusloendus 2009. aastal SISUKORD SISSEJUHATUS …………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ………………………………………………………..… 7 MAJANDUS 2009 ………………………………………………………………..….... 8 SKP ja transpordinäitajad …………………………………………... 11 Mootorikütus ……………………………………………………….… 15 Sõidukid ja juhiload ………………………………………………..... 17 ILMASTIK 2009 ……………………………………………………………………..... 20 Õhutemperatuur ……………………………………………………... 20 Sademed …………………………………………………………….. 21 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS …………………………………….. 23 Pikaajaline liiklusloendus …………………………………………... 23 Lühiajaline liiklusloendus …………………………………………... 27 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks …………………....... 31 LIIKLUSSAGEDUS 2009. AASTAL ……………………………………………....... 37 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………….. 37 Liiklussagedus põhimaanteedel ………………………………..…. 41 Liiklussagedus tugimaanteedel ………………………………..….. 46 Liiklussagedus kõrvalmaanteedel ………………………………….
  • Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa Arengustrateegia 2019-2030

    Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Avalikustamisele suunatud versioon 6.12.2018 Peipsimaa 2018 Peipsimaa arengustrateegia 2019 – 2030 SISUKORD Sisukord ...........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus ......................................................................................................................................................................3 1. Lühiülevaade Peipsimaast .........................................................................................................................................5 1.1. Piirkonna lühiiseloomustus ...............................................................................................................................5 1.2. Piirkonna arengueeldused ja väljakutsed ...........................................................................................................5 2. Peipsimaa strateegia ..................................................................................................................................................8 2.1. Väärtused .........................................................................................................................................................8 2.2. Arengufookused ja visioon ...............................................................................................................................8 2.3. Strateegilised eesmärgid ....................................................................................................................................9
  • Saare Valla Arengukava 2013-2025

    Saare Valla Arengukava 2013-2025

    KINNITATUD Saare Vallavolikogu 27.veebruari 2013 määrusega nr 2 SAARE VALLA ARENGUKAVA 2013-2025 Saare valla tegevuskava 2013-2017 Kääpa 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1.Saare valla territoorium ja rahvastik ....................................................................................... 4 1.1.Saare valla asukoht .............................................................................................................. 4 1.2.Ajalooline ülevaade .............................................................................................................. 4 1.3.Rahvastik .............................................................................................................................. 6 1.4.Valla juhtimine ..................................................................................................................... 7 1.4.1. Saare valla asutused ......................................................................................................... 7 2.Saare valla hetkeolukorra analüüs ......................................................................................... 10 2.1 Majandus ............................................................................................................................ 10 2.1.1.Ettevõtlus ja tööhõive ...................................................................................................... 10 2.1.2 Turism .............................................................................................................................
  • A Landscape Biography Of

    A Landscape Biography Of

    Cover Page The handle http://hdl.handle.net/1887/138482 holds various files of this Leiden University dissertation. Author: Veldi, M. Title: A landscape biography of the ‘Land of Drumlins’: Vooremaa, East Estonia Issue date: 2020-12-03 6 Case study 1: The Long-term history of settlement and land use in Vooremaa 6.1 Settlement sites Human habitation and adaption to the surrounding environment in the past is represented by the location and distribution of archaeological settlement sites in the landscape. At present, 119 archaeological settlement sites are known in the Vooremaa study area (Figure 20), 81 of which are officially registered as cultural heritage in the National Registry of Cultural Monuments (http://register.muinas.ee). It is the most abundant type of archaeological sites in Vooremaa. At the same time, settlement sites represent the most under-investigated archaeological monuments in the region. Figure 20. Distribution of archaeological settlement sites in Vooremaa. LIDAR map: Estonian Land Board. Archaeological settlement sites can be defined as remains of prehistoric/historic villages or farms where cultural materials and features have accumulated over time because of various human activities. The associated anthropogenic layers differ from the surrounding topsoil in several aspects: 79 1. generally, the soil is dark and sooty, sometimes even dark greyish blue, whereas topsoils in the surrounding landscape lighter in colour and more of brownish in nature. 2. the soil contains burned stone debris and charcoal; 3. the soil contains pieces of pottery, animal bones, sometimes coins and bits of jewellery. Tools, such as knives, grinding and whetstones are also common.
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved

    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
  • Jõgeva Maakonnaplaneering

    Jõgeva Maakonnaplaneering

    KEHTESTATUD Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 Tellija Jõgeva Maavalitsus Suur tn 3, 48306 Jõgeva Tel 776 6333 www.jogeva.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 664 5808 www.skpk.ee JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ Algatatud: 18.07.2013 Vastu võetud: 22.04.2016 Kehtestatud: 01.12.2017 2 / 80 JÕGEVA MAAKONNAPLANEERING 2030+ SISUKORD I MAAKONNAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. JÕGEVAMAA RUUMILINE ARENG ......................................................................... 8 1.1. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused .......................................................... 8 1.2. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ja planeeringulahenduse põhjendused ............... 10 2. ASUSTUSSTRUKTUUR JA ASUSTUSE SUUNAMINE .............................................. 11 2.1. Toimepiirkonnad ja keskuste võrgustik .................................................................... 11 2.1.1. Toimepiirkonnad .................................................................................................. 12 2.1.2. Toime- ja tugi-toimepiirkondade vööndid ................................................................ 17 2.1.3. Toime- ja tugi-toimepiirkondade sidustamine ........................................................... 18 2.1.4. Keskuste võrgustik ............................................................................................... 19 2.1.5.
  • Eesti Ajaloo Pöördepunktid

    Eesti Ajaloo Pöördepunktid

    EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID DOKUMENTE JA MATERJALE VENE ÕPPEKEELEGA GÜMNAASIUMILE Ajaloo ainenõukogu soovitab kasutada ajaloo õpetamisel lisamaterjalina. Retsenseerinud Anatoli Grigorjev, Aivar Koks, Väino Sirk ja Tõnu Tannberg Koostajad Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Ülesanded Mare Räis, Toomas Karjahärm ja Andres Adamson Keeletoimetajad Ene Sepp ja Silvi Sirk Tõlge Einar Värä, Marike Võime ja Aila Tomingas Kujundus ja küljendus Marge Pent Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-438-31-0 Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas SISUKORD Saateks . .19 1. Muinasaja lõpp . 21 1.1. Slaavlased ja soomeugrilased vanavene kroonikas. Katke kroonikast “Jutustus möödunud aegadest” . 21 1.2. Vaade Baltimaade varasemale ajaloole. Katke J. V. Tšešihhini raamatust . 22 1.3. Eestlased Vana-Vene riigis. Katke E. Haabsaare artiklist . 24 1.4. Maakondadest ja kihelkondadest muinasaja lõpu Eestis. Katke A. Adamsoni artiklist . 26 1.5. Baltikumist 1200. aasta paiku. Katke A. Adamsoni artiklist . 28 1.6. Muistse vabadusvõitluse esimene suurem välilahing – lahing Ümera jõel 1210. aastal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 30 1.7. Madisepäeva lahing 1217. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 32 1.8. Rootslaste lüüasaamine Läänemaal. Katke Henriku Liivimaa kroonikast . 33 1.9. Eestlaste lepingutest Saksa-Taani vallutajatega. Katke J. Uluotsa artiklist . 34 Küsimused ja ülesanded . 36 2. Keskaegne Liivimaa, 1227–1558 . 37 2.1. Jüriöö ülestõus. Katke Balthasar Russowi kroonikast . 37 2.2. Iseseisva riikluse tekkimine Eestis. Katke J. Unduski artiklist . 38 2.3. Eesti ala Hansa liidus. Katke J. Kivimäe artiklist . .39 2.4. Pulmapeod keskaegses Tallinnas. Katke I. Põltsami raamatust . 40 2.5. Eesti idapiir keskajal. Katke A. Selarti raamatust . 41 2.6. Läänekristluse idapiir aastal 1500. Kaart W. Wallace’i raamatust .
  • Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027

    Vaiatu Küla Arengukava 2017 – 2027

    KINNITATUD Vaiatu küla üldkoosolekul 18.04.2017 Vaiatu küla arengukava 2017 – 2027 Liina Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 2 2. KÜLA ÜLDINE KIRJELDUS .................................................................................................................... 3 2.1 KÜLA AJALOOLINE TAUST ............................................................................................................. 3 2.2 KÜLA PAIKNEMISE KIRJELDUS ....................................................................................................... 3 2.3 KÜLA ELANIKKOND JA MAJAPIDAMISED ....................................................................................... 4 3. KÜLA TULEVIKUPILT AASTAKS 2027 ................................................................................................... 6 4. HETKEOLUKORD .................................................................................................................................. 8 4.1 KÜLA LOODUSLIKE OLUDE KIRJELDUS .......................................................................................... 8 4.2 KÜLA INFRASTRUKTUUR ................................................................................................................ 8 4.2.1 Teedevõrgustik ....................................................................................................................... 8 4.2.2 Elektrienergia ja telefoniside .................................................................................................
  • Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee Ja Peipsiääre Valdade Ühine Jäätmekava 2018-2023

    Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 Tellija: Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre vallavalitsused Koostaja: MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus 2018 Jõgeva, Mustvee ja Peipsiääre valdade ühine jäätmekava 2018-2023 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 1. OMAVALITSUSTE ÜLDISELOOMUSTUS ....................................................................... 5 1.1 Jõgeva vald ....................................................................................................................... 5 1.2 Mustvee vald ..................................................................................................................... 6 1.3 Peipsiääre vald .................................................................................................................. 7 2. MTÜ IDA-EESTI JÄÄTMEHOOLDUSKESKUS ............................................................... 8 3. JÄÄTMEMAJANDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED ........................................................... 10 3.1 Euroopa Liidu jäätmekäitlust puudutavad õigusaktid .................................................... 10 3.2 Üleriigiline jäätmemajandusalane seadusandlus ............................................................ 11 3.3 Riigi tasand ..................................................................................................................... 12 3.4 Omavalitsuste tasand .....................................................................................................