AAVALITSUS

JÕGEVA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING

MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR

Jõgeva 2010 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Sisukord

1. Sissejuhatus ...... 4 Planeeringuprotsessi kirjeldus...... 4 2. Planeeringu metoodika...... 6 2.1. Esmatasandi teenused...... 7 2.2. Täiendavalt käsitletud teenused ...... 8 2.3. Maakondlikud teenused ...... 8 3. Kantide määratlemine...... 10 3.1. Kantide tüübid ...... 10 3.2. Jõgevamaa kantide iseloomustus...... 13 4. Teenuste kättesaadavus...... 20 4.1. Probleemsete kantide ja teenuste kättesaadavuse määramise kriteeriumid...... 20 4.2. Probleemsed kandid ja teenused Jõgevamaal...... 22 5. Lahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks...... 24 5.1. Lahenduste põhitüübid...... 24 5.2. Lahendusvariandid ja tegevused kantide lõikes ...... 26 6. Ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks ...... 48 7. Planeeringu elluviimine...... 49 8. Kokkuvõte...... 50 Kasutatud materjalid ...... 51 Lisad...... 52 Lisa 1. Planeeringus kasutavate mõistete selgitus...... 52 Lisa 2. Teemakaart „Elanike arv kandis“...... 54 Lisa 3. Teemakaart „2-aastaste laste arv 1989. a. ja 2000. a.“ ...... 55 Lisa 4. Teemakaart „15-24-aastaste (2000) suhe 4-13-aastaste (1989) vanuserühma“ ...... 56 Lisa 5. Teemakaart „65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus“...... 57 Lisa 6. Teemakaart „Laste (0-14 a) ja tööeast vanemate (65 a ja vanemad) suhtarv“ ...... 58 Lisa 7. Teemakaart „Lastehoid“ ...... 59 Lisa 8. Teemakaart „Algharidus“ ...... 60 Lisa 9. Teemakaart „Põhiharidus“ ...... 61

2 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Lisa 10. Teemakaart „Gümnaasiumiharidus“...... 62 Lisa 11. Koondkaart ...... 63

3 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1. Sissejuhatus

Maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” on koostatud üleriigilise planeeringuga “Eesti 2010” seatud eesmärkide elluviimiseks, tagamaks Jõgeva maakonna elanike põhivajaduste rahuldamise igapäevaste teenuste kättesaadavuse näol. Teemaplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat maakonnaplaneeringut. Planeeringu konkreetne eesmärk on lahenduste leidmine teenuste kättesaadavuse tagamiseks eri piirkondades. Planeering on lähtedokument planeeringus käsitlemist leidnud valdkondade korraldamiseks maakonnas, olles ühteaegu probleemkaardistus ning lahendusettepanekute nägemus maakonna- ja omavalitsuse tasandilt teenuste pakkumise korraldamiseks sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel. Teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ algatas Vabariigi Valitsus (Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 48). Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond ning kehtestab Jõgeva maavanem.

Planeeringuprotsessi kirjeldus

♦ Planeeringu ettevalmistamine. Moodustati „Maakonna sotsiaalse infrastruktuuri“ teemaplaneeringu koostamise töögrupp. Lisaks töögrupile kaasati koostamisse Jõgevamaa kohalikud omavalitsused. Töötati välja koostöös Siseministeeriumi ja maavalitsustega teemaplaneeringu metoodika. Jõgeva maavalitsuse ja omavalitsuste ühistöö tulemusena jagati maakonnad kantideks.

4 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

♦ Informatsiooni kogumine ja analüüs. Koguti taustinformatsiooni kantide sotsiaalse infrastruktuuri kohta. Teostati kantide rahvastikusuundumuste analüüsi. Uuriti kohalike omavalitsuste hinnangut sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse osas ning määrati kantide tüüp. Töötati välja probleemsete kantide määramise kriteeriumid.

♦ Probleemsete ja potentsiaalselt probleemsete kantide analüüs. Analüüsiti kantide vahelisi teenindusalaseid sidemeid ning võrreldi kante omavahel. Määrati probleemsed kandid ja probleemsed teenused, sealhulgas potentsiaalselt probleemsed teenused. Koostati analüüs Jõgevamaal esinevate kanditüüpide kohta.

♦ Planeeringulahenduste väljatöötamine. Analüüsiti lahendusvariante eri tüüpi teenuste osas kantide tüpoloogiate lõikes ning kantide lõikes. Toimus lahendusvariantide hindamine ning pingeritta seadmine lähtudes kandipõhisest vajadusest.

♦ Planeeringu vormistamine . Koostati planeeringu seletuskiri, kaart ning koondati vajalikud lisad. Planeering vormistati paberkandjal ja digitaalselt.

Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond (Triin Pärsim).

Teemaplaneering valmis koostöös Jõgeva maavalitsuse osakondadega, Jõgevamaa omavalitsustega ning Siseministeeriumiga. Teemaplaneeringu koostamist nõustas majandusgeograaf Jaak Kliimask. Teemaplaneeringu koondkaardi koostas planeerimisspetsialist ja kartograaf Aivar Arik.

5 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

2. Planeeringu metoodika

Teemaplaneering käsitleb Jõgevamaa kümmet valda. Linnasid arvestatakse eelkõige kui teenuste pakkujaid. Planeeringus analüüsitakse linnades (esimese tasandi teeninduskeskuste) ja teise tasandi teenindusekeskustes paiknevate teenindusasutuste rolli ümbruskonna kantide teenindusvajaduste rahuldamisel.

Põhimeetodiks on planeeringu koostamisel teenuste kättesaadavuse mõistes sobivate territoriaalsete üksuste eristamine, käsitletavate teenuste kättesaadavusele hinnangu andmine ja ettepanekute tegemine teenuste kättesaadavuse paremaks tagamiseks nende territoriaalsete üksuste lõikes.

Teemaplaneeringu territoriaalne ühik, mille sotsiaalse infrastruktuuri teenustega varustatust analüüsitakse ja planeeritakse, on kant ehk paikkond. Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie- tunne”. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Kant moodustub enamasti mitmest asulast: kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Kogukond on inimgrupp, kes asustab kindlat territooriumi ja mille piires on välja kujunenud kindlad tavaõiguslikud seosed. Kogukonda hoiavad koos ajalugu, sugulussidemed, sarnased huvid, väärtushinnangud, elulaad. Kantide kasutamise põhjuseks teemaplaneeringu koostamisel on asjaolu, et aluseks on otstarbekas võtta asustusühik, mis ei ole sellise analüüsi aluseks liiga suur ega liiga väike. See peaks olema asustusühik, millel on kindel identiteet ja määratletav territoriaalne suurus. Vald on selliseks territoriaalseks ühikuks ilmselgelt liiga suur ja ei moodusta sageli tervikut – koosneb omavahel vähe suhtlevatest piirkondadest, küla liiga väike. Sobivaks asustusüksuseks on kant. Kantide kasutamist planeeringus territoriaalse algüksusena soodustavad kaks asjaolu:

6 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1) kantide suhteline stabiilsus (looduslikud piirid, geograafiline asend, ajaloolis- kultuurilised sisemised seosed, identiteet ja soov seda säilitada jne.), seda eelkõige hõrealadel. See võimaldab teha pikaajalisi plaane. 2) kandid ja alamastme teeninduspiirkonnad on paljuski samastatavad. Rääkides kantidest, räägime suhteliselt kindlalt piirkonnast, mille elanikud tarbivad teenuseid põhiliselt samast geograafilisest asukohast (kas oma kant või mõni teine kant). Kui muutub teenindusobjekti asukoht, siis hakkavad kandi elanikud teenust tarbima suhteliselt ühtemoodi uues asukohas.

Teemaplaneeringu koostamisel analüüsitakse põhiliselt igapäevaste teenuste kättesaadavust ning kavandatakse meetmed nende edasise kättesaadavuse tagamiseks. Planeeringu subjektiks on eelkõige need teenused, mida inimene vajab regulaarselt või mille järele ei ole otstarbekas väga kaugele sõita (sh teenused, mida võidakse kasutada ka harva, kuid mida kasutab suur osa piirkonna elanikest).

2.1. Esmatasandi teenused

Esmatasandi teenused on need teenused, mis peavad olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadavad. Planeeringu koostamise metoodika kohaselt on esmatasandi teenuseid 9. Igale teenusele vastab kindel sihtrühm ehk demograafilises mõttes kindel vanuserühm tarbijaid. Esmatasandi teenused ning neid tarbivad siht- ja vanuserühmad on järgmised:

Tabel 1. Esmatasandi teenused Jrk Teenus Sihtrühm nr 1. Alusharidus (lastehoid) 2-6-aastased 2. Algharidus 7-9-aastased (10-12-aastased) 3. Põhiharidus 7-15-aastased (13-15 aastased) 4. Üldkeskharidus 16-18-aastased 5. Perearsti teenus Kogu rahvastik 6. Ravimimüük (apteek) Kogu rahvastik 7. Seltsimaja (kogukonnakeskus) Kogu rahvastik 8. Teeninduskeskuse kättesaadavus Kogu rahvastik 9. Postiteenus Kogu rahvastik

7 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Ühistransporti käsitletakse eraldi teenusena kandist teeninduskeskusse jõudmise osas (kriteeriumiks minimaalselt 2 x päevas). Ülejäänud osas käsitletakse teenuse kättesaadavuse tagamise abinõuna – juhul kui teenindusobjekti ei ole otstarbekas kanti rajada või olemasolevat teenindusobjekti ähvardab likvideerumine.

2.2. Täiendavalt käsitletud teenused

Alljärgnevas tabelis on loetletud teenused, mis käesoleva teemaplaneeringu puhul ei kuulunud esmatasandi teenuste nimistusse, kuid nende käsitlemine planeeringus on kokku lepitud maakondade planeerijate poolt planeeringu metoodika väljatöötamise käigus. Nende teenuste kättesaadavuse hindamiseks on teostatud samuti küsitlused kohalikes omavalitsustes.

Tabel 2. Täiendavad teenused Jrk Teenus Sihtrühm nr 1. Pangateenus Kogu rahvastik 2. Päevakeskus Vanuses 65+/erivajadustega elanikkond 3. Raamatukogu Kogu rahvastik 4. Avalik internetipunkt Kogu rahvastik 5. Staadion Kogu rahvastik 6. Kultuurikeskus Kogu rahvastik 7. Rahvamaja Kogu rahvastik 8. Spordiväljak Kogu rahvastik 9. Spordisaal / võimla Kogu rahvastik 10. Esmatarbekaubad (kauplus / Kogu rahvastik kauplusauto)

2.3. Maakondlikud teenused

Alljärgnevas tabelis on loetletud teenused, mida käsitleme planeeringus täiendavalt eelpool loetletule põhjusel, et nende teenuste olulisus ja probleemsus selgus Jõgevamaa omavalitsustes läbiviidud küsitluste käigus.

Tabel 3. Maakondlikud teenused Jrk. Teenus Sihtrühm nr 1. Puhkealad Kogu rahvastik 2. Noortekeskused 7-24 aastased 3. Päästeteenus Kogu rahvastik

8 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Noortekeskuse teenuse käsitlemine planeeringus on sama oluline kui päevakeskuse teenus vanuritega ja puuetega inimestele. Läbi selle teenuse pakutakse noortele nõustamist ja vaba aja veetmise võimalusi. Mitmekülgne huvitegevuse võimaluste pakkumine soodustab noori oma kodukanti jääma. Puhkealadena käsitleme planeeringus vaba aja veetmiseks mõeldud liikumis- ja spordipaiku, külaplatse, kus on võimalik nii sportida, rajada mänguväljakuid kui ka pidada kogukonnakeskseid vabaõhuüritusi. Enamasti on sellised kohad olemas, kuid välja arendamata. Paiknevad nad külakeskustes või seltsimajade juures. Tihtipeale asendab külaplats külaelanikele seltsimaja. Puhkealade kättesaadavuse hindamisel lähtuti kriteeriumist, et puhkealad asuvad igas kandis. Päästeteenuse all mõistetakse antud planeeringu kontekstis kiirabi ja päästeteenust (nii tuletõrje kui ka vetelpääste). Planeeringus käsitletakse ka vabatahtliku pääste võimalusi ning vajadusi. Teenuse kättesaadavus on planeeringusse lisatud põhjusel, et selle teenuse probleemsus ilmnes omavalitsustes läbiviidud küsitluste käigus pea igas ääremaa kandis.

Käesolevas planeeringus arvestatakse pikemaajalise perioodi vältel kujunenud asustus- ja teenindusvõrguga. See tähendab, et planeeringus ei tehta ettepanekuid asustusstruktuuri (ja keskuskohtade võrgu) ja rahvastiku paiknemise ning rändesuundade muutmiseks, küll aga järgitakse nende muutuste suundi. Samuti juhitakse vajaduse korral tähelepanu, kuidas mingi teenuse senisel viisil kadumine võib asustusele ja rahvastikule mõjuda. Kui mõne teenuse kättesaadavus on korraldatud piisavalt hästi, sh ka tulevikusuundumusi arvestades, siis on pigem õigustatud olemasoleva olukorra säilitamine ja lahenduste otsimine teenuse kättesaadavuse veelgi paremaks tagamiseks ei ole ilmtingimata vajalik.

9 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

3. Kantide määratlemine

3.1. Kantide tüübid

Teemaplaneeringus “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” käsitletakse väikseima asustusüksusena kante.

Koostöös kohaliku omavalitsusega on Jõgevamaal määratletud 42 erinevat kanti. Kantide piirde kulgemisest annab ülevaate alljärgnev joonis.

Joonis 1. Jõgevamaa kandid

Kantide geograafilisest asendist tulenevalt jagunevad kandid tüüpideks, mille määratlemise alused on planeeringu metoodika osa. Kantide tüüpideks määratlemise eesmärk on tuvastada üle Eesti sarnastes kantides sarnased probleemid ja töötada välja otstarbekaimad probleemilahendused kanditüüpide osas.

10 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Metoodika järgselt jagunevad Jõgevamaa kandid järgmiselt (sulgudes kanditüübi lühend): 1. linnalähedased kandid (LK) 2. maalised keskuskandid (MKK) 3. maalised kandid (MK) 4. ääremaa kandid (ÄK)

Kantide jaotus tüübi järgi on planeeringu lisas asuvate teemakaartide aluseks. Kantide rahvastikuprognoos on teostatud omavalitsuste lõikes ja rahvastikusuundumused kantide lõikes. Vastava prognoosiga saab tutvuda planeeringu lisas. Rahvastikusuundumused on välja toodud nii positiivsema kui negatiivsema (+/- 1% prognoosist) rahvastikudünaamika korral. Kuna rahvastikuprognoosi teostamise aluseks olid põhiliselt 2000. a. rahvaloenduse andmed, siis kontrolliti prognoositud andmeid 2008. a. seisuga. Eeldatavast rahvastikumuutuste suunast senise muutusega võrreldes annavad ülevaate planeeringu teemakaardid.

Kanditüüpide määramise põhiliseks kriteeriumiks on kandi asend linnaregioonide suhtes ja kohalikus asustussüsteemis.

1. Linnalähedaste kantide hulka kuuluvad järgmiste tunnustega kandid: ♦ asuvad linnaregioonis; ♦ enamasti on need hiljemalt 1970ndatel aastatel likvideeritud kollektiivmajandite keskused (ja peale seda osakonnakeskuse staatuses olevad või põllumajanduslikud abiasulad) koos nende lähitagamaaga; ♦ rahvaarv on aastakümnete vältel olnud stabiilne või mõnevõrra vähenenud; kasv toimub väga hea geograafilise asendiga kantides; ♦ nendes kantides on esindatud vaid mõned igapäevastest teenustest – algkool, mõnedel juhtudel ka lasteaed ja põhikool jms; ♦ enamasti ei ole need kandid teeninduskeskusteks teistele kantidele; ♦ suur osa inimesi käib tööle keskuslinnadesse; ♦ sotsiaalse infrastruktuuriga seotud probleemid ei pruugi selle kanditüüpi puhul lausaliselt üldse esindatud olla, ilmselt põhiküsimuseks on, kas on

11 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

otstarbekas tagada olemasolevate teenindusobjektide asukoht nendes kantides (kus need on olemas).

2. Maaliste keskuskantide hulka kuuluvad järgmiste tunnustega kandid: ♦ asuvad väljaspool linnaregioonide piire; ♦ enamasti on need endiste kollektiivmajandite keskused koos nende lähitagamaaga, mõnedel juhul ka tööstusasulad; ♦ kasvasid kiiresti peale teist Maailmasõda kuni 1990ndate aastateni, praeguseks rahvaarv juba märgatavalt vähenenud, eriti noorema elanikkonna arvelt (kelle osatähtsus 1990ndateks aastateks oli nende kantide vanuskoosseisus suurimaid); ♦ enamasti on kohalikus keskasulas esindatud põhiline osa igapäevastest teenustest; ♦ sotsiaalse infrastruktuuriga seotud probleemid on ulatuslikud väiksema rahvaarvuga keskuskantide puhul.

3. Maaliste kantide hulka kuuluvad järgmiste tunnustega kandid: ♦ asuvad väljaspool linnaregioonide piire; ♦ enamasti on need hiljemalt 1970ndatel aastatel likvideeritud kollektiivmajandite keskused (ja peale seda osakonnakeskuse staatuses olevad või põllumajanduslikud abiasulad) koos nende lähitagamaaga, mõnel juhul ka väiksemad (mõnikord ka tagamaata) tööstusasulad ♦ enamasti ei ole need kandid teeninduskeskusteks teistele kantidele; ♦ alates 1970ndatest aastatest rahvaarv vähenenud, rahvastik vananenud; ♦ väga halvas sotsiaal-majanduslikus olukorras olevad kandid 2000. a. seisuga (kõrge tööpuudus, toimetulematus); tõenäoliselt on tööhõive seisund viimastel aastatel paranenud, kuid jääb siiski halvemaks võrrelduna muude kanditüüpidega; ♦ nendes kantides on esindatud vaid mõned igapäevastest teenustest – algkool, mõnedel juhtudel ka lasteaed ja põhikool jms; ♦ teenuste kättesaadavusega seotud probleemid on suured, sest raske on väheneva rahvastiku puhul tagada olemasolevate teenindusobjektide säilimine, samas on transpordiühendused enamasti halvad nii kohalike keskuskantide kui ka linnadega.

12 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

4. Ääremaa kandid on enamasti järgmiste tunnustega: ♦ elanike arv üldjoontes alla 200, sageli isegi alla 100; ♦ domineerib klassikaline haja-asustus; suuremad asulad puuduvad või on nende elanike arv ja selle osatähtsus kandis tagasihoidlik; ♦ tegemist on kohalike ääremaadega põhiliste keskasulate suhtes; ♦ elanike arv on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt (sageli enam kui kahekordselt) vähenenud; ♦ vanuskoosseisu iseloomustab tööeast vanemate suur osatähtsus ja laste väike arv ning osatähtsus rahvastikus; ♦ puuduvad suuremate tööandjad – ettevõtted ja asustused; ♦ ei ole keskuseks mõnele teisele kandile, v.a. tingimustel, kui asendiga mõne suurema tee ääres on kaasnenud poe, söögikoha vms. objekti olemasolu; ♦ sotsiaalse infrastruktuuri objektid põhiliselt puuduvad; need objektid on juba aastakümneid tagasi põhiliselt (mõned ka veel 1990ndatel) suletud; ♦ teenuste kättesaadavusega seotud probleemid on suured, sest transpordiühendused ja ka teede olukord on enamasti halvad.

3.2. Jõgevamaa kantide iseloomustus

Jõgevamaa kantide määratlemisel võeti aluseks kantide tüübi määramise metoodikas toodud kriteeriumid. Arvestades nimetatud tingimusi määratleti koostöös kohalike omavalitsustega Jõgeva maakonnas 42 kanti.

Tabel 1. Jõgevamaa kandid Kandis asuvad külad, Nr Omavalitsus Kandinimi Kandi tüüp asulad Võduvere, Liivoja, Mõisamaa, Võikvere, Jõgeva Linnalähedane Ellakvere, Vana-Jõgeva, 1 Jõgeva vald ümbrus kant Jõgeva alevik Siimusti, Kaera, Viruvere, Kurista, Õuna, Linnalähedane Painküla, Väljaotsa, 2 Jõgeva vald Siimusti kant Pakaste

3 Jõgeva vald Kassinurme Ääremaa kant Kassinurme, Patjala

13 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Vägeva, Selli, Tooma, Kärde, Pedja, Rohe, Kõola, Paduvere, 4 Jõgeva vald Vaimastvere Maaline kant Vaimastvere, Endla Raaduvere, Palupere, Laiusevälja, Alavere, 5 Jõgeva vald Laiuse Maaline kant Vilina, Lõpe; Laiuse Kivijärve, Teilma, Kaude, Soomevere, Lemuvere, Mooritsa, 6 Jõgeva vald Kuremaa Maaline kant Kuremaa Raja, Omedu, Kaasiku, Kasepää, Kükita, Linnalähedane Metsaküla, Nõmme, 7 Kasepää vald Raja kant Tiheda Kalana, Nurga, 8 Pajusi vald Kalana Maaline kant Mõisaküla, Mõrtsi Lahavere, Kose, Kõpu, 9 Pajusi vald Aidu Maaline kant Aidu, Vägari, Kaave Pajusi, Vorsti, Loopre, Pisisaare, Uuevälja, 10 Pajusi vald Pajusi Maaline kant Luige 11 Pajusi vald Tapiku Ääremaa kant Tapiku, Tõivere, Kauru Arisvere, Väljataguse, 12 Pajusi vald Kütimäe Ääremaa kant Kõrkküla, Sopimetsa Pala, Tagumaa, Moku, Haavakivi, Kirtsi, Kokanurga, Assikvere, Maaline Perametsa, Metsanurga, 13 Pala vald Pala keskuskant Piirivarbe 14 Pala vald Nõva Ääremaa kant Vea, Nõva, Sõõru Piibumäe, Sääritsa, Raatvere, Lümati, Äteniidi, Ranna, Sassukvere, Kadrina, 15 Pala vald Ranna Ääremaa kant Kodavere, Punikvere Kudina, Rahivere, 16 Palamuse vald Kudina Maaline kant Vaidavere Kaarepere, Pikkjärve, Nava, Sudiste, Mullavere, Visusti, 17 Palamuse vald Kaarepere Maaline kant Kassivere Vanavälja, Toovere, Imukvere, Ronivere, Varbevere, Järvepera, Maaline Änkküla, Raadivere, 18 Palamuse vald Palamuse keskuskant Eerikvere, Süvalepa Kivimäe, Luua, Ehavere, Praaklimaa, 19 Palamuse vald Luua Maaline kant Kaiavere

14 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Pikknurme, Jüriküla, Laasme, Altnurga, Kirikuvalla, Kursi, Maaline Tammiku, Tõrve, 20 Puurmani vald Puurmani keskuskant Puurmani Saduküla, Härjanurme, 21 Puurmani vald Saduküla Maaline kant Jõune, Pööra Kaavere, Sulustvere, Pudivere, Lustivere, Kaliküla, Neanurme, 22 Põltsamaa vald Lustivere Maaline kant Tõrenurme Linnalähedane 23 Põltsamaa vald Kamari kant Väike-Kamari Kalme, Puiatu, 24 Põltsamaa vald Adavere Maaline kant Puduküla Mõhküla, Mällikvere, Alastvere, Pauastvere, Põltsamaa Linnalähedane Võhmanõmme, 25 Põltsamaa vald ümbrus kant Annikvere, Kuningamäe Räsna, Vitsjärve, Esku, Linnalähedane Nõmavere, Rõstla, 26 Põltsamaa vald Esku kant Lebavere 27 Põltsamaa vald Umbusi Ääremaa kant Umbusi, Kablaküla Linnalähedane 28 Põltsamaa vald Võisiku kant Võisiku 29 Põltsamaa vald Pilu Ääremaa kant Pilu Kääpa, Ruskavere, Koseveski, Odivere, 30 Saare vald Kääpa Maaline kant Nautrasi Vanassaare, Pedassaare, 31 Saare vald Vanassaare Ääremaa kant Saarjärve 32 Saare vald Halliku Ääremaa kant Halliku, Kiisli, Pällu Sirguvere, Veia, Vassevere, Voore, Maaline Kallivere, Maardla, 33 Saare vald Voore keskuskant Levala, Putu, Tuulavere 34 Saare vald Jaama Ääremaa kant Tarakvere, Jaama, Maaline Tabivere alevik, Voldi, 35 Tabivere vald Tabivere keskuskant Valgma, Tormi, Maarja-Magdaleena, Kassema, Kõrenduse, Otslava, Vahi, Lilu, Pataste, Uhmardu, 36 Tabivere vald Maarja Maaline kant Reinu, Kaitsemõisa Koogi, Sortsi, Sepa, 37 Tabivere vald Koogi Ääremaa kant Kõnnujõe, Kõduküla Elistvere, Juula, Kaiavere, Õvanurme, 38 Tabivere vald Elistvere Ääremaa kant Raigastvere, Kärksi

15 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Oti, Lilastvere, Näduvere, Rassiku, Tealama, Vanamõisa, Maaline Liikatku, Kõnnu, 39 Torma vald Torma keskuskant Võidivere; Torma alevik Vaiatu, Koimula, Tõikvere, Sätsuvere, 40 Torma vald Kungla Maaline kant Rääbise Reastvere, Tuimõisa, Leedi, Tähkvere, Ookatku, Kodismaa, Kantküla, Iravere; 41 Torma vald Sadala Maaline kant Sadala alevik 42 Torma vald Võtikvere Ääremaa kant Võtikvere

Põhiline osa Jõgevamaa kantidest (29) kuulub maaliste ja ääremaa kantide hulka, vaid 6 kuulub linnalähedaste kantide hulka. Jõgevamaa linnalised kandid iseloomustavad konkreetseid maakonnakante, mitte niivõrd kanditüüpi. Üle- Eestilises võrdluses koguneb ka neid tüüpe piisavalt palju üldistuste tegemiseks. Nende linnalähedaste kantide puhul ei ole ka teenuste kättesaadavus enamasti kuigi suureks probleemiks, eriti kui neid võrrelda linnadest kaugemal asuvate kantidega.

Tabel 2. Jõgeva maakonna kandid tüüpide lõikes Jrk Kandi tüüp Kantide arv Kandi nimi nr maa-konnas 1. Linnalähedane 7 Jõgeva ümbrus, Siimusti, Esku, kant Kamari, Võisiku, Raja, Põltsamaa ümbrus 2. Maaline 6 Pala, Palamuse, Puurmani, Voore, keskuskant Tabivere, Torma 3. Maaline kant 16 Kuremaa, Laiuse, Vaimastvere, Aidu, Kalana, Pajusi, Kaarepere, Kudina, Luua, Saduküla, Adavere, Lustivere, Kääpa, Maarja, Kungla, Sadala 4. Ääremaa kant 13 Kassinurme, Kütimäe, Tapiku, Nõva, Ranna, Pilu, Umbusi, Halliku, Jaama, Vanassaare, Elistvere, Koogi, Võtikvere

Järgnevalt on Jõgevamaa kante iseloomustatud põhitüüpide lõikes vastavalt nende demograafilisele ja sotsiaal-majanduslikule olukorrale. Nimetatud materjal on olnud taustaks planeeringulahenduste valikul, toetades eelkõige võimalike edasiste arengusuundumuste määramist. Ühtse grupina on esitatud materjal linnaliste kantide kohta, sest ühe maakonna lõikes on nende arv esindusliku pildi saamiseks liiga väike.

16 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Keskmine elanike arv maakonna kantides oli 2008. a. alguse seisuga alla 1000 inimese, seda kõikide kanditüüpide lõikes. Suurimad kandid kuuluvad linnalähedaste ja maaliste keskuskantide rühma, muud (maalised) kandid on enamasti alla 500 elanikuga, sh ääremaa kandid alla 200 elanikuga kandi kohta. Võrrelduna umbes 50 aasta taguse olukorraga (1959. a. andmed) on keskmine rahvaarv kõikide kanditüüpide osas vähenenud. Seejuures eriti suur on olnud kukkumine ääremaa kantide osas, kus on suletud kõige enam teenindusobjekte – kauplusi, koole, postkontoreid jne.

Nendele arvudele tuginedes võib väita, et enamasti sõltuvad maalised ja ääremaalised kandid teiste keskuste ja keskuskantide poolt pakutavatest teenustest, kuna nende endi väikese elanike arvu tõttu valdava osa teenindusasutuste ülalpidamine kohapeal ära ei tasu. See ei puuduta seltsimaju ja mõningaid vaba aja veetmise võimalusi, samuti maaliste kantide puhul nt kauplusi, juhul, kui mõni nendest kantidest asub piisavalt käidava tee ääres. Üldjuhul tuleb aga nende kantide jaoks lahendada teenuste geograafiline kättesaadavus ühistranspordi kättesaadavuse ja teedehoiu parandamise abil. Nendesse kantidesse tuleks nö regionaalpoliitilistel põhjendustel esmajoones suunata ka side (interneti) tagamine.

Joonis 2. Laste (0-14 a) ja tööeast vanemate (65 ja vanemad) suhtarv

17 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Üldine demograafiline olukord on aga maakonnas mingis osas problemaatiline kõikide kanditüüpide lõikes, viimasel paarikümnel aastal on elanike arv vähenenud kõikjal. Seejuures eriti raskes seisus on maalised ja ääremaalised kandid. Eelkõige eristuvad aga ääremaalised kandid tööeast vanemate märksa kõrgema osatähtsuse ja laste ning tööeast vanema rahvastiku suhte tõttu võrrelduna teiste kantidega. Just viimati nimetatu on oluliseks ohunäitajaks, viidates suundumusele demograafilisest hääbumisest.

Tabel 3. Jõgevamaa kantide demograafiline portree Linnalähedane Maaline Maaline Ääremaa kant keskuskant kant kant Keskmine elanike arv kandis (1959) 877 1199 462 366 Keskmine elanike arv kandis (2008) 716 827 277 113 Rahvastikumuutus 1979- 1989, % -4,6 1,9 -3,1 -33,7 Rahvastikumuutus 1989- 2000, % -6,5 -11,9 -14,4 -14,4 Rahvastikumuutus 2000- 2008, % -6,2 -3,4 -10,8 -8,8 65-aastaste ja vanemate osatähtsus, % (2008) 17,8 17,3 18,9 24,7 Laste (0-14) suhe tööeast vanemasse (65 ja vanemad) rahvastikku (2008) 0,8 0,9 0,8 0,6

Väiteid võimalike demograafiliste suundumuste (rahvaarvu vähenemine) kohta Jõgevamaal toetab ka kantide sotsiaal-majanduslik olukord, mis mõjutab eriti rahvastikurände suundi – eeldatavalt probleemsetest kohtadest vähemprobleemsetesse ja keskuskohtadesse – linnadesse ja (suurematesse) linnastutesse. Andmestik on muidugi vananenud, aga ei ole alust arvata, et erinevused erinevate kantide ja kanditüüpide vahel oleksid ka 2000ndatel aastatel märkimisväärselt muutunud, enamasti on need ka ääremaaliste kantide kahjuks.

Tabel 4. Tööhõive olukord Jõgevamaa kantides Linnalähedane Maaline Maaline Ääremaa kant keskuskant kant kant Hõivatute arvu muutus 1989-2000, % -39,3 -45,0 -39,6 -70,8 Tööhõive määr*, % (2000) 37,2 37,3 33,5 25,7 * tööga hõivatute suhe tööealisse elanikkonda

18 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Kuna majanduslik olukord on pigem probleemne enamikes maakonna kantides, tekivad täiendavad probleemid ka väljarändega keskuskantidest, vähendades tarbijaskonda ja seeläbi ilmselt ka võimalike teenindusasutuste sulgemise läbi teenuste kättesaadavust ka maalistes ja ääremaalistes kantides. Jõgevamaa rahvastikuanalüüsi illustreerivad teemakaardid on planeeringu lisas.

19 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

4. Teenuste kättesaadavus

4.1. Probleemsete kantide ja teenuste kättesaadavuse määramise kriteeriumid Teemaplaneeringu üheks põhimõtteks on Eesti kõikide piirkondade ühtne käsitlemine võimalikult objektiivsete kriteeriumide alusel. Teenuste kättesaadavuse mõttes probleemsete kantide määramise kriteeriumiteks oli: 1) mittevastavus ühistranspordiga ajalisele kättesaadavusele (need kriteeriumid lepiti kokku kõikide maavalitsuste ja planeeringuprotsessis osalenud ministeeriumidega); 2) teenuse kättesaadavuse tunnetamine omavalitsuste poolt probleemsena (2006. ja 2008. a. läbi viidud intervjuude käigus koondatud arvamuste alusel); 3) teenused, mille puhul eeldati kättesaadavuse võimalikku halvenemist (2008. a. läbi viidud intervjuude käigus koondatud arvamuste alusel); 4) teenused, mille puhul eeldati kättesaadavuse võimalikku halvenemist (tarbijate vähenemise tõttu võimalikud suletavad teenindusasutused) rahvastikusuundumuste analüüsi alusel.

Tabel 1. Teenuste kättesaadavuse kriteeriumid Jrk Teenus Kriteerium nr 1. Alusharidus (lastehoid) Kuni 20 minutit ühistranspordiga 2. Algharidus Kuni 30 minutit ühistranspordiga 3. Põhiharidus Kuni 30 minutit ühistranspordiga 4. Gümnaasium Kuni 45 minutit ühistranspordiga 5. Perearsti teenus Kuni 30 minutit ühistranspordiga 6. Ravimimüük (apteek) Kuni 30 minutit ühistranspordiga 7. Seltsimaja (kogukonnakeskus) Olemas igas kandis 8. Teeninduskeskuse kättesaadavus 2 korda (edasi-tagasi) päevas ühis- transpordiga 9. Postiteenus Kuni 30 minutit ühistranspordiga 10. Pangateenus Kuni 30 minutit ühistranspordiga 11. Päevakeskus Vastavalt nõudlusele 12. Raamatukoguteenus Kuni 20 minutit ühistranspordiga 13. Avalik internetipunkt Olemas igas kandis

20 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

14. Staadion Olemas igas maakonnas 15. Kultuurikeskus Olemas igas maakonnas 16. Rahvamaja Olemas igas vallas / linnas 17. Spordiväljak Olemas igas kandis 18. Spordisaal / võimla Kuni 30 minutit ühistranspordiga, iga põhikooli juures 19. Esmatarbekaubad (kauplus) Kuni 30 minutit ühistranspordiga 20. Noortekeskus Kuni 30 min jalgsi 21. Puhkealad Olemas igas kandis 22. Päästeteenus Vastavalt õigusaktidest tulenevad ajalised kriteeriumid

Käesoleva planeeringuga loetakse probleemseks need teenused, mille probleemsus selgus omavalitsustes läbiviidud intervjuude käigus või mille kättesaadavus ei mahu soovitud kriteeriumi raamesse. Võttes aluseks teenuste kättesaadavuse kriteeriumid ja analüüsides kohalike omavalitsustes läbiviidud küsitluste tulemusi, klassifitseeruvad Jõgeva maakonnas sotsiaalse infrastruktuuri teenuste ebarahuldava kättesaadavuse tõttu probleemseteks kantideks 38 kanti 42-st kandist. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse võib lugeda heaks või rahuldavaks järgmistes kantides: ♦ Jõgeva vald – Siimusti kant ja Vaimastvere kant; ♦ Puurmani vald – Puurmani kant; ♦ Põltsamaa vald – Esku kant, Kamari kant, Lustivere kant, Põltsamaa ümbrus, Võisiku kant; ♦ Tabivere vald – Tabivere kant.

Valdavalt läbiv probleemse kättesaadavusega teenus probleemsetes kantides on ühistransport. Vastavat probleemi esineb 21-l juhul 42-st.

Kandid, kus ühistranspordi kättesaadavus ei mahu planeeringus nimetatud kriteeriumi raamesse, loetakse erandolukorras olevateks kantideks ühistranspordi kättesaadavuse suhtes. Nendes kantides või kandisisestes probleemsetes piirkondades ei osutata valdavalt ka teisi esmatasanditeenuseid. Need on väikese rahvaarvuga piirkonnad (enamasi alla 100 elanikuga), kus kohalik elanikkond ei pea ise ka oluliseks ühistranspordi kriteeriumi tagamist, st ühistranspordiühendust teeninduskeskusega 2 korda päevas edasi-tagasi.

21 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Joonis 3. Ühistranspordi liinide sagedus

Ühistranspordi kättesaadavuse mõttes erandolukorras olevad kandid on: ♦ Pala kant; ♦ Tapiku kant; ♦ Pilu kant.

Lahendusvariantide väljapakkumisel on lähtutud ennekõike probleemi lahendamise võimalustest kohapeal. Strateegiliste otsuste tegemiseks kaardistatakse vajalik lähtematerjal ja probleemid käesolevat teemaplaneeringut aluseks võttes.

4.2. Probleemsed kandid ja teenused Jõgevamaal

Tabel 2. Probleemsed kandid ja teenused Jõgevamaal Teenus Probleemsete ja Probleemsete ja potentsiaalselt potentsiaalselt probleemsete teenuse probleemsete teenustega kättesaadavusega kantide kantide osatähtsus arv kantide koguarvust, % Ühistransport / 24/4 57/10 teeninduskeskuse kättesaadavus Alusharidus (lastehoid) 9/10 21/24 Algharidus 5/8 12/19

22 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Põhiharidus -/8 -/19 Gümnaasiumiharidus -/3 -/7 Pangateenus, 9/- 21 pangaautomaat Seltsimaja / rahvamaja 12/4 29/10 Ravimimüük (apteek) 6/1 14/2 Esmatarbekaubad (kauplus) 8/4 19/10 Perearsti teenus 4/5 10/12 Avalik internetipunkt 6/- 14 Spordiväljak 5/1 12/2 Postiteenus 5/2 12/5 Kultuurikeskus -/- -/- Spordisaal / võimla -/- -/- Päevakeskus 1/- 2/- Staadion -/- -/- Raamatukogu -/- -/- Noortekeskus -/2 -/5 Puhkeala 3/1 7/2 Päästeteenus 1/- 2/-

23 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

5. Lahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks

5.1. Lahenduste põhitüübid

Lahendusvariandid jaotuvad nelja põhirühma: 1. Geograafilised lahendused; 2. Tehnilised ja organisatoorsed lahendused; 3. Üldlahendused sh. kompensatoorsed lahendused. 4. Status quo – olemasoleva olukorra säilitamine; Lahendusi on mõnedel juhtudel ka võimalik omavahel kombineerida, st neid saab rakendada üheaegselt nii nelja põhigrupi osas kui ka nende gruppide siseselt.

1. Geograafilised lahendused on kasutatavad juhul, kui (1) mõnda teenindusobjekti ähvardab sulgemine, kuid läheduses asuvad kompenseerivad teeninduskeskused, (2) ebapiisavat teenuse kättesaadavust on võimalik kompenseerida transpordi parandamisega lähima(te)sse teeninduskeskus(te)sse või (3) piisava või kasvava nõudluse puhul on otstarbekas mõnda kanti mõni teenindusobjekt rajada (lasteaed, kool seltsimaja, spordiväljak vms.). Teisel juhul eeldab teenuse kättesaadavuse parandamine ühistranspordi tihendamist (või graafiku muutmist) või investeeringuid teedeehitusse. Samad meetmed on rakendatavad ka esimesel juhul, kui läheduses asub keskus (ja teenindusobjekt), millega seni puuduvad toimivad transpordisidemed (administratiivsetel, looduslikel, tehnilistel vms. põhjustel). Või kui teenindusobjekti kättesaadavust on võimalik sellelaadsete investeeringute abil märgatavalt tõsta, mille läbi nimetatud objekt muutub kandi elanikele (teenuse tarbijatele) hõlpsasti kättesaadavaks. Kolmas variant eeldab üheltpoolt ökonoomilist põhjendust (piisav potentsiaalsete tarbijate olemasolu), lisaks põhjendusi, miks ei ole otstarbekas tarbida teenust mõnest muust kandist.

24 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

2. Tehniliste ja organisatoorsete lahenduste puhul on põhimõtteks olemasoleva ressursi otstarbekam kasutamine tegevuse ratsionaalsema korraldamise läbi. Seeläbi on võimalik vältida teenindusobjektide sulgemist (teenuse kadumist senistest asukohtadest). Selleks tuleb vähendada investeeringute ja käitamiskulude killustatust ja teha vajadusel vajalikud investeeringud; mõnedel juhtudel tuleb ületada ka subjektide võimalik vastuseis. Ja loomulikult eeldavad need lahendused paljudel juhtudel ka omavalitsuste vahelist koostööd. 2.1. Administratiivne koondamine. Erinevates (geograafilistes) asukohtades olevate sama tüüpi teenindusobjektide ühine administreerimine; osade seni iseseisvate teenindusobjektide muutumine filiaalideks. Näide 1: omavalitsuse koolide või mitme omavalitsuse koolide viimine ühe administratsiooni alla, koolide tegevus jätkub samades kohtades. Näide 2: omavalitsuse raamatukogude või mitme omavalitsuse raamatukogude viimine ühe administratsiooni alla, raamatukogude tegevus jätkub samades kohtades. 2.2. Füüsiline koondamine . Erinevate teenuste pakkumine ühes kohas (hoones, „ühe katuse all“); teenindusobjektid on iseseisvad asutused. Välditakse ruumide alakasutust ja hoitakse seeläbi kokku kommunaalkulusid. 2.3. Organisatsiooniline koondamine . Erinevad teenused liidetakse ühtsesse organisatsiooni. Tulemuseks on nn. polüfunktsionaalsed teenindusasutused või teeninduskeskused. Näiteks toimib organisatsioon seltsimajana, raamatukoguna, päevakeskusena, avaliku internetipunktina jm teenuseid pakkuva kohana (post jt.). Erasektori puhul saab see olla soovituslik, kuid kui need (erasektori) teenused saavad investeeringuteks tuge toetusskeemidest, saab sellist polüfunktsionaalsemaks muutmist projektipõhiselt eelistada. Näiteks ühildada kaupluse, postiasutuse, sularaha kättesaamise jt. teenuste pakkumist. 2.4. Võrgustumine . Sarnane organisatsioonilise koondamisega, kuid jäävad alles erinevates geograafilistes (füüsilistes) asukohtades olevad teenindusobjektid. Teenindusasutused võivad administratiivselt liituda, kuid jääda ka iseseisvateks juriidilisteks isikuteks. Tekib aga ühine formaalne või mitteformaalne institutsionaalne struktuur, mille läbi saavutatakse piisav mastaabisääst ja / või kvaliteet. Näiteks kombineeritakse omavahel kutseõpe ja keskharidus.

3. Üldlahendused on need, mille puhul algatamine on üle-Eestiline, algatajaks ministeeriumid jt. ametkonnad. Need lahendused puudutavad näiteks ühistranspordi

25 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ korraldamise põhimõtteid ja teedeehitust, kriteeriumide seadmist (tõstmist, langetamist) miinimumarvu klientide osas, uudsete tehnoloogiliste lahenduste (side, transport) väljatöötamise algatamist ja juurutamist jne. Omavalitsuste jt. subjektide roll on otsustada, kas ja millises vormis või järjekorras neid lahendusi piirkonna probleemide lahendamiseks kasutada. Mõned üldlahendused on seejuures kasutatavad kompensatoorsete lahendustena – kui mõnda eesmärgiks seatud kättesaadavuse kriteeriumit ei ole otstarbekas kokku lepitud kujul rakendada, võib mõnes kohas teha investeeringud (sotsiaalse infrastruktuuri tagamiseks, parandamiseks) eelisjärjekorras, soodushinnaga vms. See puudutab eelkõige väikese rahvaarvuga äärelise asendiga kante. Näiteks seatakse sinna eelisjärjekorras sisse mõni uudne sidelahendus, viiakse eelisjärjekorras tee mustkatte alla vms.

4. Status quo – olemasoleva olukorra säilitamine tähendab, et teenust tarbitakse ka edaspidi samas kohas kas omas kandis või väljaspool oma kanti. Esimesel juhul on teenindusobjekt vaja säilitada, teisel juhul (teenuse tarbimise korral väljaspool kanti) on samuti kättesaadavus piisav. Teisel juhul võib see aga tähendada, et teenindusobjekt on vaja säilitada ka naaberkandis, kuna viimane varustab teenusega konkreetset kanti. Seega on lahendusvariantide väljatöötamisel vajalik arvestada just erineva tasandi keskuskantide puhul (need kandid, mis varustavad teenustega ka teisi kante), kuivõrd sõltub nendest teiste kantide teenuse kättesaadavus. Kokkuvõtvalt tähendab status quo variant, et teenuse kättesaadavust on väga keeruline korraldada mõnest muust kohast (kandist, teeninduskeskusest), samuti ei ole seda võimalik piisaval määral lahendada ei tehniliste ja organisatoorsete või üldlahendustega (vt. allpool). Küll aga ei tähenda status quo variant nagu ei vajaks piirkond vajadusel kättesaadavuse parandamiseks investeeringuid (just transport, teedeehitus, ka side) juhul, kui see variant tähendab teenuse tarbimist mõnest muust kandist.

5.2. Lahendusvariandid ja tegevused kantide lõikes Planeeringus määrati teenuste kättesaadavuse probleemsus ja teenused, mille kättesaadavus võib lähiaastatel halveneda. Ebapiisav lastehoiuteenus - probleemne teenus

26 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik halvenemine - potentsiaalselt probleemne teenus JÕGEVA VALD

1. Jõgeva ümbruse kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1000 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 990 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA SEOTUD PROBLEEMID LAHENDUSED / TEGEVUSED 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik 1) Olemasoleva lasteaia laiendamine halvenemine Jõgeva alevikus, Siimustis, Kuristal.

2. Kassinurme kant Rahvaarv kandis 2000. a. –203 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 180 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Koostöö jätkumine Palamuse valla Kaarepere kandi lasteaia kasutamisel; 2) Olemasoleva lasteaia laiendamine Siimustis, Kuristal; 3) Alternatiivina teenuse osutamise soodustamine ja toetamine 1. Ebapiisav lastehoiuteenus omavalitsuse poolt. 9. Teeninduskeskuse (Jõgeva linn) ebapiisav 1) Reisirongi (rööbasbussi) Kalevi kättesaadavus peatuse taastamine. 1) Mitmeotstarbelise külakeskuse rajamine Kassinurme kanti 14. Seltsimaja puudumine (seltsimaja, noortekeskus, AIP).

3. Kuremaa kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 775 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 645 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima apteegi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus nõuete täitmisel. 1) Olemasoleva lasteaia säilitamine; 2) Alternatiivina: omavalitsuse poolt organiseeritud transpordi 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik korraldamine; halvenemine 3) Alternatiivina: eralasteaia loomise

27 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

toetamine omavalitsuse poolt. 1) Olemasoleva olukorra – algkooli - säilitamine; 2) Alternatiivina: vajadusel korraldada 2. Haridus - algkooli kättesaadavuse võimalik ja kompenseerida õpilastele halvenemine koolitransport Laiusele ja Jõgevale. 1) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil. 2) Alternatiivina: olemasoleva kaupluse majandustegevuse 7. Esmatarbekaupade kättesaadavuse mitmekesistamine; võimalik halvenemine 3) Alternatiivina: kauplusbuss.

4. Laiuse kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 806 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 820 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima apteegi kättesaadavuse tagamine ühistranspordivõrgu säilitamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus nõuete täitmisel. 1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav abil teeninduskeskusega; kättesaadavus 2) Alternatiivina: pangabuss. 1) Olemasolevad ühiskondlikult kasutatavad hooned muuta mitmeotstarbeliseks (seltsitegevuseks kasutamiseks); 2) Alternatiivina: seltsimaja / 14. Seltsimaja puudumine rahvamaja rajamine kanti. 1) Puhkeala rajamine kiriku 19. Puhkeala puudumine maadele. 1. Lasteaia teenuse kättesaadavuse 1) Olemasoleva lasteaia halvenemine laiendamine. 1) Kooli ja lasteaia ühendamine; 2) Põhikooliastme sulgemise järel korraldada ja kompenseerida õpilastele koolitransport Jõgevale; 2. Haridus - põhikooli kättesaadavuse 3) Alternatiivina: olemasoleva võimalik halvenemine olukorra – põhikooli – säilitamine. 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus 1) Ühiskondliku transpordivõrgu

28 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

säilitamine kokkulepitud tasemel Jõgevale.

5. Siimusti kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1857 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 1650 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Postiteenuse pakkumine raamatukogus; 2) Alternatiivina: postiteenuse pakkumine olemasoleva kaupluse majandustegevuse mitmekesistamise teel – frantsiisimine; motokanne, UPT – 8. Ebapiisav postiteenuse kättesaadavus universaalne postiteenus. 1) Olemasoleva lasteaia säilitamine, laiendamine; 2) Alternatiivina: omavalitsuse poolt organiseeritud piirkonna lastele transpordi korraldamine; 3) Alternatiivina: vajadusel 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik eralastehoiu loomise toetamine halvenemine omavalitsuse poolt.

6. Vaimastvere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 901 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 880 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima apteegi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) _Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus nõuete täitmisel. 1) Kooli spordiväljaku 13. Spordiväljaku puudumine rekonstrueerimine. 1) Olemasolevad ühiskondlikult kasutatavad hooned muuta 14. Seltsimaja puudumine mitmeotstarbeliseks. 1) Olemasoleva lasteaia säilitamine, laiendamine; 2) Alternatiivina: omavalitsuse 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik poolt organiseeritud piirkonna halvenemine lastele transpordi korraldamine;

29 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

3) Alternatiivina: vajadusel eralasteaia / lastehoiu loomise toetamine omavalitsuse poolt. 1) Kooli säilitamine; 2) Õpilaskodu säilitamine; 3) Põhikooli astme sulgemise järel 2. Haridus – põhihariduse kättesaadavuse korraldada ja kompenseerida võimalik halvenemine õpilastele koolitransport. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu säilitamine kokkulepitud tasemel Jõgevale – nii raudtee reisirongiliiklus kui ka bussiliiklus; 2) Nõudebussi süsteemi 9. Teeninduskeskuse (Jõgeva) ebapiisav rakendamine kandi elanike kättesaadavus transpordiks teeninduskeskusse.

KASEPÄÄ VALD

7. Raja kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1418 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 1500 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 5. Perearsti ebapiisav kättesaadavus 1) Leida perearst vastuvõtupunkti. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine kokkulepitud tasemele (2 korda päevas), liinide 9. Teeninduskeskuse Mustvee ebapiisav optimeerimine ja sõidugraafikutest kättesaadavus kinnipidamine. 1) Iseseisva lasteaia muutmine mõne teise nt Mustvee lasteaia tegevuskohaks; 2) Alternatiivina: olemasoleva lasteaia säilitamine; 3) Alternatiivina: omavalitsuse 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik poolt organiseeritud piirkonna halvenemine lastele transpordi korraldamine. 1) Tiheda kooli sulgemise järel korraldada ja kompenseerida 2. Haridus - algkooli kättesaadavuse võimalik õpilastele koolitransport halvenemine Mustveesse.

PAJUSI VALD

8. Aidu kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 539 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 450 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus 1) Lähima apteegi kättesaadavuse

30 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike nõuete täitmisel. 1) Olemasolevad ühiskondlikult kasutatavad hooned muuta mitmeotstarbeliseks – kasutatakse 10. Seltsimaja puudumine kooli ruume. 1. Lastehoiuteenuse kättesaadavuse võimalik 1) Olemasoleva lasteaia halvenemine säilitamine. 1) Olemasoleva olukorra – algkooli – säilitamine; 2. Haridus - algkooli kättesaadavuse võimalik 2) Alternatiivina: aidu ja Pisisaare halvenemine ühiskooli loomine 1) Kauplusbuss; 2) Alternatiivina: olemasoleva 7. Esmatarbekaupade kättesaadavuse kaupluse majandustegevuse võimalik halvenemine mitmekesistamine.

9. Kalana kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 208 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 200 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ühiskondliku transpordivõrgu optimeerimine – otseühendus 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Põltsamaaga. 1) Kasutatakse Pajusi ja Pisisaare 10. Seltsimaja puudumine seltsimajade teenuseid. 1) Kauplusbuss; 2) Alternatiivina: olemasoleva 7. Esmatarbekaupade kättesaadavus võimalik kaupluse majandustegevuse halvenemine mitmekesistamine.

10. Kütimäe kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 127 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 100 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kauplusbuss; 2) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 7. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus abil.

31 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1) Kandi elanikele luuakse võimalused interneti püsiühenduse 8. Avaliku internetipunkti puudumine kasutamiseks. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu säilitamine ja tihendamine kokkulepitud tasemele (2 korda päevas); 2) Nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks teeninduskeskusesse 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus (Põltsamaa). 1) Seltsimaja rajamine kogukonna 10. Seltsimaja puudumine algatuse korral. 1) Spordiväljaku rajamine Kütimäele avaliku ja kolmanda 11. Spordiväljaku puudumine sektori koostöös.

11. Pajusi kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 581 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 530 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil; 2) Alternatiivina: ettevõtjate 7. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus abistamine kaupluse rajamiseks. 1) Ühiskooli loomine Aidu ja Pisisaare koolide vahel; 2) Alternatiivina: ühiskooli loomine Pisisaare ja mõne Põltsamaa kooli vahel; 2. Haridus - alghariduse kättesaadavuse , 3) Alternatiivina: olemasoleva võimalik halvenemine olukorra säilitamine.

12. Tapiku kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 76 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 65 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Perearsti teeninduspunkti kättesaadavuse parandamine 5. Perearsti ebapiisav geograafiline ühistranspordivõrgu tihendamise abil kättesaadavus Jõgeva linnaga. 1) Kauplusbuss; 2) Alternatiivina: postiteenuse pakkumine olemasoleva kaupluse majandustegevuse mitmekesistamise 7. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus teel – frantsiisimine; motokanne,

32 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

UPT – universaalne postiteenus. 2) Ühistranspordi tihendamine Tapiku ja Jõgeva vahel; 2) Alternatiivina: lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 8. Postiteenuse ebapiisav kättesaadavus abil. 1) Nõudebussi süsteemi või muu alternatiivi leidmine rakendamine kandi elanike transpordiks teeninduskeskusesse (Jõgeva); 2) Alternatiivina: ühiskondliku transpordivõrgu säilitamine ja tihendamine kokkulepitud tasemele 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus (2 korda päevas). 1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav ühistranspordivõrgu tihendamise abil geograafiline kättesaadavus teeninduskeskusega.

PALA VALD

13. Nõva kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 156 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 120 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks teeninduskeskusesse (Tartu, Jõgeva); 2) Alternatiivina: ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine kokkulepitud tasemele (2 korda 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus päevas). 1) Spordiväljaku rajamine ja 13. Spordiväljaku puudumine täiendamine. 14. Seltsimaja teenuse kättesaadavuse 1) Seltsimaja renoveerimine. halvenemine

14. Pala kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 739 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 700 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele Tartu ja 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Jõgeva suunal.

33 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil teeninduskeskustega; 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav 2) Alternatiivina: postipank – mitme geograafiline kättesaadavus panga koostöö rakendamine. 1)Toetada kohalikke omavalitsusi ja MTÜ-sid Peipsi ning Pala terviseradade puhkealade projektipõhisel rajamisel ja 19. Puhkeala puudumine haldamisel. 2. Põhihariduse kättesaadavuse võimalik 1) Olemasoleva olukorra säilitamine; halvenemine 2) Õpilaskodu säilitamine. 1) Ühistranspordi tihendamine Pala ja Jõgeva / Alatskivi vahel; 2) Alternatiivina: olemasoleva postipunkti tegevuse mitmekesistamine – pangateenus 8. Postiteenuse ebapiisav kättesaadavus (kõik pangad), ravimimüük.

15. Ranna kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 505 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 490 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kauplusbuss; 2) Alternatiivina: lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 7. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus abil. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine kokkulepitud tasemele 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus (2 korda päevas). 10. Seltsimaja teenuse kättesaadavuse 1) Luua võimalused seltsimaja halvenemine tegevuseks. 13. Spordiväljaku kasutamine 1) Vajadusel rajada uus spordiväljak.

PALAMUSE VALD

16. Kaarepere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 736 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 650 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) korraldada ja kompenseerida õpilastele koolitransport Palamusele – koostöös maakonna ühistranspordi keskusega luua võimalus Kaarepere 2. Alghariduse kättesaadavus – Palamuse otseliiniks.

34 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1) Ühistranspordi tihendamine Kaarepere ja Palamuse vahel; 2) Alternatiivina: mõne olemasoleva teenindusettevõtte või talu majandustegevuse mitmekesistamine – frantsiisimine, postiteenuse pakkumine olemasoleva kaupluse majandustegevuse mitmekesistamise teel – frantsiisimine; motokanne, 8. Postiteenuse ebapiisav kättesaadavus UPT – universaalne postiteenus. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu säilitamine olemasoleval tasemel Jõgevale; 2)Reisirongi (rööbasbussi) Kaarepere peatuse säilitamine; 3) Ühistranspordi korraldamine 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Kaarepere ja Palamuse vahel.

17. Kudina kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 505 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 270 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu 7. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus tihendamise abil. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine olemasoleval tasemel Jõgevale ja Palamusele; 2) Alternatiivina: ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine Maarja – Magdaleena suunal; 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus 3) Alternatiivina: nõudebuss. 11. Avaliku internetipunkti puudumine 1) Kandis tasuta Wifi võimaldamine. 14. Seltsimaja puudumine 1) Kasutatakse Palamuse rahvamaja. 1) Spordiväljaku rajamine kohaliku 16. Spordiväljaku puudumine algatuse korral.

18. Luua kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 557 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 500 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Postipunkti ja postipanga säilimine; 2) Alternatiivina: postitarvete müügi korraldamine postiljon, kauplus…), postiteenuse pakkumine olemasoleva 8. Ebapiisav postiteenuse kättesaadavus kaupluse majandustegevuse

35 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

mitmekesistamise teel – frantsiisimine; motokanne, UPT – universaalne postiteenus. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus tihendamine Jõgeva ja Tartu suunal. 1) Palamuse lasteaia renoveerimine; 2) Alternatiivina: eralastehoiu 1. Lasteaiateenuse kättesaadavuse võimalik loomise toetamine omavalitsuse halvenemine poolt 1) Ühiskooli loomine Luua ja Palamuse kooli vahel; 2) Alternatiivina: olemasoleva olukorra säilitamine; 3) Alternatiivina: kooli sulgemise 2. Alghariduse kättesaadavuse võimalik järel korraldada ja kompenseerida halvenemine õpilastele koolitransport Palamusele.

19. Palamuse kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 976 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 900 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil teeninduskeskusega; 2) Alternatiivina: postipank – 2. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav mitme panga koostöö kättesaadavus rakendamine. 1) Toetada kohalikku omavalitsust ja MTÜ-sid Veskijärve puhkeala projektipõhisel rajamisel ja 19. Puhkeala puudumine haldamisel. 1. Lasteaiateenuse kättesaadavuse võimalik 1) Palamuse lasteaia halvenemine renoveerimine. 1) Ühiskooli loomine Palamuse ja Luua Metsanduskooli vahel; 2) Ühistranspordivõrgu parandamine Jõgeva ja Tartu suunal; 2. Haridus - Gümnaasiumi kättesaadavuse 3) Ühiskooli loomine Palamuse ja võimalik halvenemine Jõgeva gümnaasiumi vahel. 5. Perearsti teenuse kättesaadavuse võimalik 1) Perearsti olemasolu tagamine halvenemine kandis.

36 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

PUURMANI VALD

20. Puurmani kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1358 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 900 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Gümnaasiumiastme sulgemise järel korraldada ja kompenseerida 1. Gümnaasiumi kättesaadavuse võimalik õpilastele koolitransport / halvenemine ühistransport. 2. Perearsti teenuse kättesaadavuse võimalik 1) Perearsti olemasolu tagamine halvenemine kandis.

21. Saduküla kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 546 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 500 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kooli või kooliastme sulgemise järel korraldada ja kompenseerida õpilastele koolitransport; 2. Haridus – alg- ja põhihariduse 2) Alternatiivina: ühiskooli kättesaadavuse võimalik halvenemine loomine Puurmani kooliga.

PÕLTSAMAA VALD

22. Adavere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 878 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 800 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) pangaautomaadi rajamine Adaverele; 2) Alternatiivina: panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu 18. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav tihendamise abil Põltsamaa geograafiline kättesaadavus linnaga. 1) Adavere lasteaia renoveerimine; 2) Alternatiivina: Eralastehoiu- 1. Lasteaiateenuse kättesaadavuse võimalik teenuse pakkumise võimaluste halvenemine loomine omavalitsuse poolt. 1) Kooli või kooliastme sulgemise 2. Haridus – põhihariduse kättesaadavuse järel kompenseerida õpilastele võimalik halvenemine ühistransport. 1) Säilitada perearsti vastuvõtupunkt; 5. Perearsti kättesaadavuse võimalik 2) Alternatiivina: ühistranspordi- halvenemine ühenduse säilitamine

37 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

teeninduskeskusega (Põltsamaa linn) 1) Lähima apteegi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: säilitada ravimimüügi võimalused kohapeal; 3) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa kauplustes jms. kohtades, 6. Ravimite kättesaadavuse võimalik abistada neid ettevõtteid võimalike halvenemine nõuete täitmisel.

23. Esku kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 703 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 775 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kergliiklustee rajamine, teedevõrgu korrastamine 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Põltsamaa ja Võisiku suunal. 14. Seltsimaja puudumine 1) Kasutatakse koolimaja ruume.

24. Kamari kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 698 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 505 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kooli või kooliastme sulgemise 2. Haridus – alghariduse kättesaadavus järel korraldada ja kompenseerida võimalik halvenemine õpilastele koolitransport.

25. Lustivere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1014 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 970 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Kooli või kooliastme sulgemise 2. Haridus – alghariduse kättesaadavuse järel kompenseerida õpilastele võimalik halvenemine ühistransport. 1) Perearsti vastuvõtupunkti loomine; 2) Ühistranspordi ühenduse 5. Perearsti kättesaadavuse võimalik säilitamine teeninduskeskusega halvenemine (Põltsamaa linn).

38 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

26. Pilu kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 61 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 60 LAHENDUSED / TEGEVUSED TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA SEOTUD PROBLEEMID 1) Kandi elanikele avaliku sektori poolt eelisjärjekorras interneti 8. Avaliku internetipunkti puudumine püsiühenduse loomine. 1) Seltsimaja rajamine Pilu kanti 14. Seltsimaja puudumine kohaliku huvi ja algatuse korral. 1) Spordiväljaku rajamine Pilu kanti kohaliku huvi ja algatuse 11. Spordiväljaku puudumine korral. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine Imavere suunal; 2) Ühiskondliku transpordivõrgu 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus tihendamine Adavere suunal.

27. Põltsamaa ümbrus Rahvaarv kandis 2000. a. – 770 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 770 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) kergliiklusteede võrgu arendamine – linnalähedaste külade ühendamine Põltsamaaga, 9. Teeninduskeskuse kättesaadavuse võimalik Tallinn – Tartu maantee halvenemine ületuskohtade väljaehitamine.

28. Umbusi kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 148 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 100 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Omavalitsuse poolt organiseeritud piirkonna lastele transpordi korraldamine; 2) Alternatiivina: vajadusel eralastehoiu loomise toetamine 1. Ebapiisav lasteaiateenus omavalitsuse poolt. 1) Korraldada ja kompenseerida õpilastele koolitransport Lustiverre; 2) Alternatiivina: korraldada ja kompenseerida õpilastele 2. Alghariduse ebapiisav kättesaadavus koolitransport Põltsamaale. 5. Perearsti ebapiisav geograafiline 1) Perearsti teeninduspunkti kättesaadavus kättesaadavuse parandamine

39 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

ühistranspordivõrgu tihendamise abil Põltsamaa linnaga. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine Põltsamaa linna 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus suunal.

29. Võisiku kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 526 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 400 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Perearsti teeninduspunkti loomine Võisikule; 2) Kergliiklustee rajamine 5. Perearsti kättesaadavus Põltsamaa ja Võisiku vahel. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu säilitamine Põltsamaa linna suunal; 2) Kergliiklustee Põltsamaa ja Võisiku vahel; 3) Alternatiivina: kergliiklustee 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Võisiku ja Esku vahel.

SAARE VALD

30. Halliku kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 135 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 120 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lasteaia ehitamine Kääpa kanti; 2) Teede hoolduse ja korrashoiu tõhustamine Kääpa ja Pala suunal, 1. Ebapiisav lasteaiateenus teelõik musta katte alla. 1) Korraldada ja kompenseerida õpilastele koolitransport Voorele; 2) Teede hoolduse ja korrashoiu tõhustamine Kääpa ja Pala suunal, 2. Alghariduse ebapiisav kättesaadavus teelõik musta katte alla. 1) Ettevõtjate abistamine kauplusbussi teenuse osutamisel; 2) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 5. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus abil. 1) Kandi elanikele avaliku sektori poolt eelisjärjekorras interneti püsiühenduse loomine, vajalik nn 11. Avaliku internetipunkti puudumine külamasti paigaldamine. 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus 1) Ühiskondliku transpordivõrgu

40 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele (2 korda päevas); 2) Teede hoolduse ja korrashoiu tõhustamine Kääpa ja Pala suunal, teelõigud musta katte alla; 3) Alternatiivina: nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks teeninduskeskusse. 14. Seltsimaja teenuse kättesaadavuse 1) Seltsimaja renoveerimine. halvenemine

31. Jaama kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 223 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 130 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ettevõtjate abistamine kauplusbussi käigushoidmiseks; 2) Lähima kaupluse kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise 5. Esmatarbekaupade ebapiisav kättesaadavus abil. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele Jõgeva linna suunal (2 korda päevas); 2) Teede hoolduse ja korrashoiu tõhustamine Torma ja Voore suunal, teelõigud musta katte alla; 3) Alternatiivina: nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus teeninduskeskusse. 1) Külamasti paigaldamine; 2) Voore raamatukogu AIP 11. Avaliku internetipunkti puudumine kasutamine. 1) Voore seltsimaja kasutamine; 2) Transpordi korraldamine 14. Seltsimaja puudumine Voorele.

32. Kääpa kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 185 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 360 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lasteaia ehitamine Kääpa kanti; 2) Alternatiivina: olemasoleva 1. Ebapiisav lasteaiateenus lasteaia laiendamine Voore kandis.

41 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

1) Korraldada ja kompenseerida 2. Alghariduse ebapiisav kättesaadavus õpilastele koolitransport Voorele. 1) Lähima apteegi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa perearsti vastuvõtupunktis, kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike nõuete 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus täitmisel. 1) Postipunkt Kääpale; 2) Alternatiivina: postiteenuse 8. Postiteenuse ebapiisav kättesaadavus frantsiisimine. 1) Päevakeskuse loomine Kääpa 10. Päevakeskuse teenuse puudumine hooldekodu baasil. 1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil Voore ja Jõgeva suunas; 2) Pangateenuse kättesaadavuse parandamiseks olemasolevate 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav postipunktide säilitamine; geograafiline kättesaadavus 3) Alternatiivina: pangabuss

33. Vanassaare kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 371 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 292 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Transpordi korraldamine Voore lasteaeda; 2) Alternatiivina: lastehoiu teenuse võimaluse toetamine omavalitsuse 1. Ebapiisav lastehoiuteenus poolt. 1) Avaliku internetipunkti kasutamine Voore ja Kääpa kandis; 2) Kandi elanikele avaliku sektori poolt eelisjärjekorras interneti 8. Avaliku internetipunkti puudumine püsiühenduse loomine. 1) Külatoa rajamine Vanassaare 10. Seltsimaja puudumine kanti. 1) Spordiväljakut kasutatakse 16. Spordiväljaku puudumine Voorel ja Kääpal. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus kokkulepitud tasemele Jõgeva

42 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

linna, Voore ja Kääpa suunal (2 korda päevas); 2) Alternatiivina: nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks teeninduskeskusse.

34. Voore kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 620 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 515 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lähima apteegi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil – teeninduskeskuse ja Palamuse kättesaadavuse parandamine; 2) Alternatiivina: juhul, kui käsimüügiravimeid võimaldatakse müüa perearsti vastuvõtupunktis, kauplustes jms. kohtades, abistada neid ettevõtteid võimalike nõuete 6. Ravimite ebapiisav kättesaadavus täitmisel. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele (2 korda 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus päevas). 1) Panga ja pangaautomaadi kättesaadavuse parandamine ühistranspordivõrgu tihendamise abil Voore ja Jõgeva suunas; 2) Pangateenuse kättesaadavuse parandamiseks olemasolevate postipunktide säilitamine; 3) Alternatiivina: panga sularaha- 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav automaadi paigaldamine Voorele; geograafiline kättesaadavus 4) Alternatiivina: pangabuss. 1) Noortekeskuse väljaarendamine kolmanda sektori ja avaliku sektori 19. Noortekeskuse puudumine koostöös. 20. Puhkeala puudumine 1) Voore puhkeala arendamine. 2. Põhikooli kättesaadavuse võimalik 1) Olemasoleva olukorra – halvenemine põhikooli - säilitamine.

43 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

TABIVERE VALD

35. Elistvere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 257 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 220 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Olemasoleva lasteaia laiendamine Tabiveres; 2) Teede hoolduse ja korrashoiu tõhustamine Tabivere suunal, 1. Ebapiisav lasteaiateenus teelõik musta katte alla. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine Tabivere suunal kokkulepitud tasemele (2 korda 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus päevas). 1) Olemasolevad ühiskondlikult kasutatavad hooned muuta mitmeotstarbeliseks – kasutatakse 14. Seltsimaja puudumine raamatukogu ruume. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine kokkulepitud tasemele Tabivere suunal (2 korda päevas); 2) Alternatiivina: käigusoleva kauplusbussi käigushoidmine ja majandustegevuse mitme- 2. Esmatarbekaupade kättesaadavuse kesistamine; kauplusbussi võimalik halvenemine toetamine.

36. Koogi kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 218 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 195 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Olemasoleva lasteaia 1. Ebapiisav lasteaiateenus laiendamine Tabiveres. 5. Esmatarbekaupade kättesaadavuse 1) Kauplusbuss. halvenemine 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine kokkulepitud tasemele (2 korda päevas); 2) Alternatiivina: nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks Tabiverre 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus (Jõgeva ning Tartu).

44 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

37. Maarja kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 675 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 620 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele (2 korda päevas); 2) Alternatiivina: nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks Jõgeva ning 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Tartu suunal. 1) Ühiskooli loomine Tabivere kooliga; 2) Kooli ja lasteaia ühendamine; 2. Haridus – põhikooli kättesaadavuse 3) Alternatiivina: olemasoleva võimalik halvenemine olukorra – põhikooli säilitamine. 14. Seltsimaja teenuse võimalik halvenemine 1) Seltsimaja renoveerimine.

38. Tabivere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 1353 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 1270 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ühiskooli loomine Tabivere ja Lähte kooli vahel; 2) Alternatiivina: olemasoleva 1.Gümnaasiumihariduse kättesaadavuse olukorra - gümnaasiumi – võimalik halvenemine säilitamine. 1) Reisirongiliikluse säilitamine 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Jõgeva – Tartu suunal.

TORMA VALD

39. Kungla kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 535 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 410 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Koolitranspordi liinide ja 1. Lasteaiateenuse ebapiisav kättesaadavus sõidugraafikute optimeerimine. 1) Koolitranspordi liinide ja 2. Alghariduse ebapiisav kättesaadavus sõidugraafikute optimeerimine. 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele Jõgeva ja Torma suunal (2 korda päevas); 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus 2) Alternatiivina: nõudebussi

45 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks Jõgeva ja Torma suunal.

40. Sadala kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 814 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 645 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Lasteaia rajamine Sadala kooli ruumidesse; 2) Koolitranspordi liinide ja sõidugraafikute optimeerimine, eritranspordi korraldamine Torma; 3) Alternatiivina: eralastehoiu võimaluse toetamine omavalitsuse 1. Ebapiisav lasteaiateenus poolt. 1) Postipunkti säilitamine; 2) Alternatiivina: Panga 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav sularahaautomaadi paigaldamine geograafiline kättesaadavus Tormasse. 1) Kooli ja lasteaia ühendamine; 2) Ühiskooli loomine Torma kooliga; 2. Haridus – põhikooli kättesaadavuse 3) Alternatiivina: olemasoleva võimalik halvenemine olukorra säilitamine. 1) Perearsti olemasolu tagamine kandis; 5. Perearsti teenuse kättesaadavuse võimalik 2) Nõuetele vastavate ruumide halvenemine tagamine. 1) Postipunkti rajamine Sadalasse; 2) Alternatiivina: postiteenuse 8. Postiteenuse kättesaadavuse võimalik frantsiisimine – munitsipaal- halvenemine ettevõtete baasil.

41. Torma kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 935 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 815 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Pangateenuse kättesaadavuse parandamiseks olemasolevate postipunktide säilitamine; 2) Alternatiivina: panga sularahaautomaadi paigaldamine Tormasse; 3) Alternatiivina: pangabuss 4) Alternatiivina: Panga ja 12. Panga ja / või pangaautomaadi ebapiisav pangaautomaadi kättesaadavuse geograafiline kättesaadavus parandamine ühistranspordivõrgu

46 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

tihendamise abil Mustvee ja Jõgeva suunal.

42. Võtikvere kant Rahvaarv kandis 2000. a. – 108 Eeldatav rahvaarv kandis 2015. a. – 90 TEENUSE KÄTTESAADAVUSEGA LAHENDUSED / TEGEVUSED SEOTUD PROBLEEMID 1) Ühiskondliku transpordivõrgu tihendamine ja säilitamine kokkulepitud tasemele Mustvee ja Torma suunal (2 korda päevas); 2) Alternatiivina: ) nõudebussi süsteemi rakendamine kandi elanike transpordiks Mustvee ja 9. Teeninduskeskuse ebapiisav kättesaadavus Torma suunal.

47 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

6. Ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks

1. Kogukonnateenuste arendamine maalistes kantides – eelkõige lastehoid, päästeteenus, kultuuriteenus; 2. Ühistranspordi sageduse tõstmine kokkulepitud tasemele, vajadusel juurutada nõudebussisüsteem, taastada reisirongi peatused, ühenduste parandamine teeninduskeskustega; 3. Esmatarbekaupade kättesaadavuse tagamine kauplusauto teenuse kaudu; 4. Sotsiaalse infrastruktuuri objektid koondada mitmeotstarbelistesse hoonetesse; 5. Võimalusel koondada ühe kohaliku omavalitsuse piires haridusasutuste administreerimine, toetada algkoolide säilitamist; 6. Käsimüügiravimite müügi võimaldamine kauplustes; 7. Eesti Posti ja pankade koostöö postipanga teenuse arendamisel – postipangateenuse laiendamine kõigi suuremate pankade teenuste pakkumiseks; 8. Postipunktide sulgemise järel abistada erasektorit frantsiisikontorite rajamisel, postiteenuse frantsiisikontorite loomine munitsipaalasutuste juurde; 9. Interneti ühenduse ja parema mobiiltelefoniside loomine külamastide paigaldamise kaudu; 10. Linnaliste kantide ühendamine linnadega kergliiklusteedega; 11. Puhkealade projektipõhise rajamise toetamine.

48 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

7. Planeeringu elluviimine

Teemaplaneeringu Maakonna sotsiaalne infrastruktuur rakendamise võimalused: 1. Planeering on territoriaalne alusdokument ametkondadele – ministeeriumid, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), Põllumajandusregistrite ja informatsiooni amet (PRIA), maavalitsus, Jõgevamaa omavalitsused, maakondlik arenduskeskus (MAK) jms. 2. Planeeringut rakendatakse planeeritavate teenuste kättesaadavuse korralda- misel maakonnas, sh ka riiklike teehoiukavade koostamisel. Ühistranspordi korralduslikud meetmed töötatakse välja eraldi käesoleva teemaplaneeringu probleemkaardistuse alusel. 3. Planeering on analüütiline tugi omavalitsustele planeeringute ja arengu- dokumentide koostamisel ning tegevuste kavandamisel, sh ka sotsiaalse infrastruktuuri teenuseid osutavate eraettevõtjate tähelepanu juhtimine (suunamine ja nõustamine) planeeringuga väljaselgitatud vajadustele. 4. Planeering on aluseks riiklike ja maakondlike programmide meetmete kavandamisele ja rakendamisele. 5. Planeering on alusdokument projektide hindamisel ja rahastamisel: ♦ Sotsiaalse infrastruktuuri teenuseid ja objekte käsitlevate projektide hindamisel lähtutakse planeeringuga kokkulepitud kriteeriumitest. Sotsiaalse infrastruktuuri teenuseid ja objekte käsitlevad projektid järgivad planeeringut (investeeritakse planeeritud kantidesse ja teenuse tagamise viisidesse).

Monitooring planeeringu elluviimise üle: 1. Maavanem järelevalvajana kontrollib planeeringu üldist rakendamist vähemalt üks kord aastas ja teavitab tulemustest siseministrit. 2. Jooksvat järelevalvet planeeringu elluviimise üle teostavad maavalitsuse kõik osakonnad, kes planeeringuga planeeritavate tegevuste üle järelevalvet teostavad. 3. Monitooringu käigus järgitakse demograafilist seisu ja teenuste kättesaadavuse tagamist.

49 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

8. Kokkuvõte

Jõgevamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering ”Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” on koostatud üleriigilise planeeringuga “Eesti 2010” seatud eesmärkide elluviimiseks, tagamaks Jõgeva maakonna elanike põhivajaduste rahuldamine igapäevaste sotsiaalteenuste kättesaadavuse näol kuni aastani 2015. Töö väljundiks on seletuskiri ja planeeringukaardid. Teemaplaneering annab alused maakonna sotsiaalse infrastruktuuri optimeerimiseks ja arendamiseks ning loob eeldused haldussüsteemi korrastamiseks. Samuti tehakse planeeringus ettepanekud ühistranspordi korraldamiseks nii maakonna kui omavalitsuse tasandil. Teemaplaneeringu territoriaalne ühik, mille sotsiaalse infrastruktuuri teenustega varustatust analüüsitakse ja planeeritakse, on kant ehk paikkond. Juhindudes planeeringu metoodikast määratleti koostöös kohalike omavalitsustega Jõgeva maakonnas 42 kanti, neist 7 linnalähedast kanti, 6 maalist keskuskanti, 16 maalist kanti ja 13 ääremaa kanti. Planeeringuprotsessi käigus analüüsiti 21 teenust, mille kättesaadavuse probleemsust Jõgeva maakonna kantides hinnati. Kõige probleemsem on ühistranspordi teenus ja sellega seonduv teeninduskeskuse kättesaadavus, kõige vähem probleemne seltsimajade / kogukonnakeskuste kättesaadavus. Planeeringus analüüsitakse linnades paiknevate teenindusasutuste rolli ümbruskonna kantide teenindusvajaduste rahuldamisel. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks kantides on planeeringu koostamise käigus välja töötatud lahendusvariandid. Kehtestatud teemaplaneering annab lisaks planeerimisseaduse kohasele õiguslikule ja sisulisele väljundile argumenteeritud alused piirkondlike arengu-, tegevus- ja investeerimiskavade ettevalmistamiseks, eelarve vahendite taotlemiseks, projektide kirjutamiseks, samuti mingi teenindusasutuse avamiseks, sulgemiseks või vastava teenuse muul viisil ümber korraldamiseks.

50 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Kasutatud materjalid

1. Üleriigiline planeering „Eesti 2010“. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 19. 09. 2000. a. korraldusega nr 770-k. 2. Jõgevamaa maakonnaplaneering. 3. Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. 4. Lass, J. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ lähteseisukohad. Tallinn 2005. 5. Metoodilised soovitused teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ koostamiseks. EV Siseministeeriumi planeeringute osakond. Tallinn 2005. 6. Kliimask, J., Raagmaa, G. Sotsiaalse infrastruktuuri hindamine Eesti maa- asulates. Soovituslik materjal. Pärnu 2004. 7. Kliimask, J. Metoodiline materjal „Kantide tüpoloogia“. Tartu 2006. 8. Kliimask, J. Metoodiline materjal „Kantide rahvastikusuundumuste analüüs“. Tartu 2006. 9. Kliimask, J. Metoodiline materjal „Probleemsete kantide ja teenuste määramine“. Tartu 2007. 10. Pedanik, E. Kultuuriministeeriumi soovituslikud seisukohad kultuuriteenuste kättesaadavuse planeerimiseks kandis. Tallinn 2006. 11. Palta, E. Kultuuriministeeriumi soovituslikud seiskohad sporditeenuste kättesaadavuse planeerimiseks kandis. Tallinn 2006. 12. Planeeringute leppemärgid. Keskkonnaministeerium. Tallinn 2002. 13. Eesti rahvastik rahvaloenduse andmetel. 1959, 1970, 1979, 1989. aasta rahvaloenduse andmed. Eesti Statistikaamet. Tallinn 1996. 14. 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis. Statistikaamet. Tallinn 2001.

51 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“

Lisad

Lisa 1. Planeeringus kasutavate mõistete selgitus

Alusharidus - teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus omandatakse põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Esmatasandi teenused – teenused, mis peavad olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadavad ning mida kasutatakse perioodiliselt. Gümnaasium - kool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Kant – s otsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Moodustub enamasti mitmest asulast. Kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Keskharidus - haridustase, mis põhineb põhiharidusel. Keskharidus jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Kogukond - inimgrupp, kes asustab kindlat territooriumi ja mille piires on välja kujunenud kindlad tavaõiguslikud seosed. Kogukonda hoiavad koos ajalugu, sugulussidemed, sarnased huvid, väärtushinnangud, elulaad. Kultuurikeskus – on suuremas omavalitsuses või maakonna keskuses tegutsev kultuuriasutus, kus on loodud head võimalused kultuuriteenuse tarbimiseks. Lapsehoiuteenus – lapsehoiuteenust pakuvad tegevusloa alusel tegutsevad lapsehoidjad. Tegevusloa väljastab maavanem. Teenust reguleerib Sotsiaalhoolekande seadus. Põhiharidus - riigi haridusstandardiga ettenähtud kohustuslik üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Rahvamaja – on kultuuriasutus, kus on loodud minimaalsed võimalused kultuuriteenuse tarbimiseks (ruumide eripärast lähtuvalt on kultuuritarbimine piiratud). Rahvamajas on põhirõhk on pandud ühistegevusele. Seltsimaja – ehk kogukonnakeskus on kogukonna (küla) kokkusaamise koht ühistegevuse eesmärgil. Seltsimaja funktsiooni (ruumide poolest) võivad täita lisaks

52 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ spetsiaalselt ehitatud hoonele ka rahvaraamatukogu, muuseum, alg- või põhikool, lasteaed. Seltsimaja üheks oluliseks eesmärgiks on lisaks elanikkonna seltsielu korraldusele ka külaelu arendamine. Spordiväljak - võimaldab mängida võrkpalli, korvpalli, tennist, ehk polüfunktsionaalne väljak, võiks olla ka kaugushüppe koht ja kuultõuke ring. Staadion – täismõõtmeline, 100 m sirge jooksurada, jalgpalliväljak, kuulitõuke ja kettaheite ring, kaugus- ja kõrgushüppe koht. Teeninduskeskus – esimese taseme teeninduskeskus pakub võimalust kasutada esmaseid ja täiendavaid teenuseid. Jõgeva maakonnas on kolm esimese taseme teeninduskeskust – Põltsamaa linn, Jõgeva linn ja Mustvee linn. Teise taseme teeninduskeskus pakub eelkõige esmatasandi teenuseid. Võimla - vähemalt 36 m pikk + väike saal (lauatennis, maadlus, judo, aeroobika jne). Ühistransport – transpordiliik, mida korraldab kohalik omavalitsus või riik. Planeeringus käsitletakse ühistransporti kui vahendit, mis tagab sotsiaalsete teenuste kättesaadavuse ka nendele isikutele, kes ei kasuta isiklikku transporti.

53 Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur"

Elanike arv kandis

VÕTIKVEREVÕTIKVERE SADALASADALA VÕTIKVEREVÕTIKVERE

TORMATORMA VAIMASTVEREVAIMASTVERE

RAJARAJA LAIUSELAIUSE TAPIKUTAPIKU KUNGLAKUNGLA JAAMAJAAMA KÜTIMÄEKÜTIMÄE

JÕGEVAJÕGEVA ÜMBRUSÜMBRUS KUREMAAKUREMAA AIDUAIDU VOOREVOORE RANNARANNA PAJUSIPAJUSI KÄÄPAKÄÄPA KALANAKALANA SIIMUSTISIIMUSTI ADAVEREADAVERE HALLIKUHALLIKU PALAMUSEPALAMUSE HALLIKUHALLIKU PALAPALA PILUPILU SADUKÜLASADUKÜLA SADUKÜLASADUKÜLA KASSINURMEKASSINURME PÕLTSAMAAPÕLTSAMAA ÜMBRUSÜMBRUS KUDINAKUDINA LUSTIVERELUSTIVERE VANASSAAREVANASSAARE

NÕVANÕVA ESKUESKU LUUALUUA KAAREPEREKAAREPERE

VÕISIKUVÕISIKU MAARJA-MAGDALEENAMAARJA-MAGDALEENA

KAMARIKAMARI KAMARIKAMARI ELISTVEREELISTVERE UMBUSIUMBUSI PUURMANIPUURMANI KOOGIKOOGI

TABIVERETABIVERE Elanike arv 2000. a. seisuga alla 100 (2) 100 - 199 (6) 200 - 499 (7) 500 - 999 (21) üle 1000 (6)

Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur"

15-24-aastaste (2000) suhe 4-13-aastaste (1989) vanuserühma

VÕTIKVEREVÕTIKVERE SADALASADALA VÕTIKVEREVÕTIKVERE

TORMATORMA VAIMASTVEREVAIMASTVERE

RAJARAJA LAIUSELAIUSE TAPIKUTAPIKU LAIUSELAIUSE KUNGLAKUNGLA JAAMAJAAMA KÜTIMÄEKÜTIMÄE

JÕGEVAJÕGEVA ÜMBRUSÜMBRUS KUREMAAKUREMAA AIDUAIDU VOOREVOORE RANNARANNA PAJUSIPAJUSI KÄÄPAKÄÄPA KALANAKALANA SIIMUSTISIIMUSTI ADAVEREADAVERE HALLIKUHALLIKU PALAMUSEPALAMUSE HALLIKUHALLIKU PALAPALA PILUPILU SADUKÜLASADUKÜLA SADUKÜLASADUKÜLA KASSINURMEKASSINURME PÕLTSAMAAPÕLTSAMAA ÜMBRUSÜMBRUS PÕLTSAMAAPÕLTSAMAA ÜMBRUSÜMBRUS KUDINAKUDINA LUSTIVERELUSTIVERE SAAREJÄRVESAAREJÄRVE

NÕVANÕVA ESKUESKU LUUALUUA KAAREPEREKAAREPERE

VÕISIKUVÕISIKU MAARJA-MAGDALEENAMAARJA-MAGDALEENA

KAMARIKAMARI KAMARIKAMARI ELISTVEREELISTVERE UMBUSIUMBUSI PUURMANIPUURMANI KOOGIKOOGI

TABIVERETABIVERE

15-24-aastaste (2000) suhe 4-13-aastaste (1989) vanuserühma Üle 100% (10) 75-100% (8) Alla 75% (24) Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur"

65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus

VÕTIKVEREVÕTIKVERE SADALASADALA VÕTIKVEREVÕTIKVERE

TORMATORMA VAIMASTVEREVAIMASTVERE

RAJARAJA LAIUSELAIUSE TAPIKUTAPIKU LAIUSELAIUSE KUNGLAKUNGLA JAAMAJAAMA KÜTIMÄEKÜTIMÄE

JÕGEVAJÕGEVA ÜMBRUSÜMBRUS KUREMAAKUREMAA AIDUAIDU VOOREVOORE RANNARANNA PAJUSIPAJUSI KÄÄPAKÄÄPA KALANAKALANA SIIMUSTISIIMUSTI ADAVEREADAVERE HALLIKUHALLIKU PALAMUSEPALAMUSE HALLIKUHALLIKU PALAPALA PILUPILU SADUKÜLASADUKÜLA SADUKÜLASADUKÜLA KASSINURMEKASSINURME KUDINAKUDINA LUSTIVERELUSTIVERE VANASSAAREVANASSAARE PÕLTSAMAAPÕLTSAMAA ÜMBRUSÜMBRUS NÕVANÕVA ESKUESKU LUUALUUA KAAREPEREKAAREPERE

VÕISIKUVÕISIKU MAARJA-MAGDALEENAMAARJA-MAGDALEENA

KAMARIKAMARI KAMARIKAMARI ELISTVEREELISTVERE UMBUSIUMBUSI PUURMANIPUURMANI KOOGIKOOGI

TABIVERETABIVERE 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Alla 14 % (7) 14 - 17 % (14) 18 - 20 % (10) Üle 20 % (11) Teemaplaneering "Maakonna sotsiaalne infrastruktuur"

Laste (0-14 a) ja tööeast vanemate (65 a ja vanemad) suhtarv

VÕTIKVEREVÕTIKVERE SADALASADALA VÕTIKVEREVÕTIKVERE

TORMATORMA VAIMASTVEREVAIMASTVERE

RAJARAJA LAIUSELAIUSE TAPIKUTAPIKU KUNGLAKUNGLA JAAMAJAAMA KÜTIMÄEKÜTIMÄE

JÕGEVAJÕGEVA ÜMBRUSÜMBRUS KUREMAAKUREMAA AIDUAIDU VOOREVOORE RANNARANNA PAJUSIPAJUSI KÄÄPAKÄÄPA KALANAKALANA SIIMUSTISIIMUSTI ADAVEREADAVERE HALLIKUHALLIKU PALAMUSEPALAMUSE HALLIKUHALLIKU PALAPALA PILUPILU SADUKÜLASADUKÜLA SADUKÜLASADUKÜLA KASSINURMEKASSINURME KUDINAKUDINA LUSTIVERELUSTIVERE VANASSAAREVANASSAARE PÕLTSAMAAPÕLTSAMAA ÜMBRUSÜMBRUS NÕVANÕVA ESKUESKU LUUALUUA KAAREPEREKAAREPERE

VÕISIKUVÕISIKU MAARJA-MAGDALEENAMAARJA-MAGDALEENA

KAMARIKAMARI KAMARIKAMARI ELISTVEREELISTVERE UMBUSIUMBUSI PUURMANIPUURMANI KOOGIKOOGI

TABIVERETABIVERE Laste ja tööeast vanemate suhtarv Alla 1 (15) 1,1 - 1,2 (9) 1,3 - 1,5 (9) Üle 1,5 (9)