AAVALITSUS JÕGEVA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING MAAKONNA SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR Jõgeva 2010 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................................................................................... 4 Planeeringuprotsessi kirjeldus............................................................................ 4 2. Planeeringu metoodika........................................................................................ 6 2.1. Esmatasandi teenused................................................................................... 7 2.2. Täiendavalt käsitletud teenused .................................................................. 8 2.3. Maakondlikud teenused ............................................................................... 8 3. Kantide määratlemine....................................................................................... 10 3.1. Kantide tüübid ............................................................................................ 10 3.2. Jõgevamaa kantide iseloomustus............................................................... 13 4. Teenuste kättesaadavus..................................................................................... 20 4.1. Probleemsete kantide ja teenuste kättesaadavuse määramise kriteeriumid........................................................................................................ 20 4.2. Probleemsed kandid ja teenused Jõgevamaal.......................................... 22 5. Lahendused teenuste kättesaadavuse parandamiseks.................................... 24 5.1. Lahenduste põhitüübid............................................................................... 24 5.2. Lahendusvariandid ja tegevused kantide lõikes ...................................... 26 6. Ettepanekud teenuste kättesaadavuse parandamiseks .................................. 48 7. Planeeringu elluviimine..................................................................................... 49 8. Kokkuvõte........................................................................................................... 50 Kasutatud materjalid ............................................................................................ 51 Lisad........................................................................................................................ 52 Lisa 1. Planeeringus kasutavate mõistete selgitus........................................... 52 Lisa 2. Teemakaart „Elanike arv kandis“....................................................... 54 Lisa 3. Teemakaart „2-aastaste laste arv 1989. a. ja 2000. a.“ ...................... 55 Lisa 4. Teemakaart „15-24-aastaste (2000) suhe 4-13-aastaste (1989) vanuserühma“ .................................................................................................... 56 Lisa 5. Teemakaart „65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus“....... 57 Lisa 6. Teemakaart „Laste (0-14 a) ja tööeast vanemate (65 a ja vanemad) suhtarv“ .............................................................................................................. 58 Lisa 7. Teemakaart „Lastehoid“ ...................................................................... 59 Lisa 8. Teemakaart „Algharidus“ .................................................................... 60 Lisa 9. Teemakaart „Põhiharidus“ .................................................................. 61 2 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ Lisa 10. Teemakaart „Gümnaasiumiharidus“................................................ 62 Lisa 11. Koondkaart .......................................................................................... 63 3 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 1. Sissejuhatus Maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur” on koostatud üleriigilise planeeringuga “Eesti 2010” seatud eesmärkide elluviimiseks, tagamaks Jõgeva maakonna elanike põhivajaduste rahuldamise igapäevaste teenuste kättesaadavuse näol. Teemaplaneering täpsustab ja täiendab kehtivat maakonnaplaneeringut. Planeeringu konkreetne eesmärk on lahenduste leidmine teenuste kättesaadavuse tagamiseks eri piirkondades. Planeering on lähtedokument planeeringus käsitlemist leidnud valdkondade korraldamiseks maakonnas, olles ühteaegu probleemkaardistus ning lahendusettepanekute nägemus maakonna- ja omavalitsuse tasandilt teenuste pakkumise korraldamiseks sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel. Teemaplaneeringu „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ algatas Vabariigi Valitsus (Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 korraldus nr 48). Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond ning kehtestab Jõgeva maavanem. Planeeringuprotsessi kirjeldus ♦ Planeeringu ettevalmistamine. Moodustati „Maakonna sotsiaalse infrastruktuuri“ teemaplaneeringu koostamise töögrupp. Lisaks töögrupile kaasati koostamisse Jõgevamaa kohalikud omavalitsused. Töötati välja koostöös Siseministeeriumi ja maavalitsustega teemaplaneeringu metoodika. Jõgeva maavalitsuse ja omavalitsuste ühistöö tulemusena jagati maakonnad kantideks. 4 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ ♦ Informatsiooni kogumine ja analüüs. Koguti taustinformatsiooni kantide sotsiaalse infrastruktuuri kohta. Teostati kantide rahvastikusuundumuste analüüsi. Uuriti kohalike omavalitsuste hinnangut sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavuse osas ning määrati kantide tüüp. Töötati välja probleemsete kantide määramise kriteeriumid. ♦ Probleemsete ja potentsiaalselt probleemsete kantide analüüs. Analüüsiti kantide vahelisi teenindusalaseid sidemeid ning võrreldi kante omavahel. Määrati probleemsed kandid ja probleemsed teenused, sealhulgas potentsiaalselt probleemsed teenused. Koostati analüüs Jõgevamaal esinevate kanditüüpide kohta. ♦ Planeeringulahenduste väljatöötamine. Analüüsiti lahendusvariante eri tüüpi teenuste osas kantide tüpoloogiate lõikes ning kantide lõikes. Toimus lahendusvariantide hindamine ning pingeritta seadmine lähtudes kandipõhisest vajadusest. ♦ Planeeringu vormistamine . Koostati planeeringu seletuskiri, kaart ning koondati vajalikud lisad. Planeering vormistati paberkandjal ja digitaalselt. Teemaplaneeringu koostas Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond (Triin Pärsim). Teemaplaneering valmis koostöös Jõgeva maavalitsuse osakondadega, Jõgevamaa omavalitsustega ning Siseministeeriumiga. Teemaplaneeringu koostamist nõustas majandusgeograaf Jaak Kliimask. Teemaplaneeringu koondkaardi koostas planeerimisspetsialist ja kartograaf Aivar Arik. 5 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 2. Planeeringu metoodika Teemaplaneering käsitleb Jõgevamaa kümmet valda. Linnasid arvestatakse eelkõige kui teenuste pakkujaid. Planeeringus analüüsitakse linnades (esimese tasandi teeninduskeskuste) ja teise tasandi teenindusekeskustes paiknevate teenindusasutuste rolli ümbruskonna kantide teenindusvajaduste rahuldamisel. Põhimeetodiks on planeeringu koostamisel teenuste kättesaadavuse mõistes sobivate territoriaalsete üksuste eristamine, käsitletavate teenuste kättesaadavusele hinnangu andmine ja ettepanekute tegemine teenuste kättesaadavuse paremaks tagamiseks nende territoriaalsete üksuste lõikes. Teemaplaneeringu territoriaalne ühik, mille sotsiaalse infrastruktuuri teenustega varustatust analüüsitakse ja planeeritakse, on kant ehk paikkond. Kant on sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie- tunne”. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”. Kant moodustub enamasti mitmest asulast: kandi moodustavad kas keskus ja selle ümber koondunud asulad või asulate rühm ilma olulise keskuseta. Kogukond on inimgrupp, kes asustab kindlat territooriumi ja mille piires on välja kujunenud kindlad tavaõiguslikud seosed. Kogukonda hoiavad koos ajalugu, sugulussidemed, sarnased huvid, väärtushinnangud, elulaad. Kantide kasutamise põhjuseks teemaplaneeringu koostamisel on asjaolu, et aluseks on otstarbekas võtta asustusühik, mis ei ole sellise analüüsi aluseks liiga suur ega liiga väike. See peaks olema asustusühik, millel on kindel identiteet ja määratletav territoriaalne suurus. Vald on selliseks territoriaalseks ühikuks ilmselgelt liiga suur ja ei moodusta sageli tervikut – koosneb omavahel vähe suhtlevatest piirkondadest, küla liiga väike. Sobivaks asustusüksuseks on kant. Kantide kasutamist planeeringus territoriaalse algüksusena soodustavad kaks asjaolu: 6 Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne Infrastruktuur“ 1) kantide suhteline stabiilsus (looduslikud piirid, geograafiline asend, ajaloolis- kultuurilised sisemised seosed, identiteet ja soov seda säilitada jne.), seda eelkõige hõrealadel. See võimaldab teha pikaajalisi plaane. 2) kandid ja alamastme teeninduspiirkonnad on paljuski samastatavad. Rääkides kantidest, räägime suhteliselt kindlalt piirkonnast, mille elanikud tarbivad teenuseid põhiliselt samast geograafilisest asukohast (kas oma kant või mõni teine kant). Kui muutub teenindusobjekti asukoht, siis hakkavad kandi elanikud teenust tarbima suhteliselt ühtemoodi uues asukohas. Teemaplaneeringu koostamisel analüüsitakse põhiliselt igapäevaste teenuste kättesaadavust ning kavandatakse meetmed nende edasise kättesaadavuse tagamiseks. Planeeringu subjektiks on eelkõige need teenused, mida inimene vajab regulaarselt või mille järele ei ole otstarbekas väga kaugele sõita (sh teenused, mida võidakse kasutada ka harva, kuid mida kasutab suur osa piirkonna elanikest). 2.1. Esmatasandi teenused Esmatasandi teenused on need teenused, mis peavad olema inimestele