Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr PÕ-15 Valgjärve, JAH1000241 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Põlva Jahiselts 1.2. Registrikood 80081633 1.3. Aadress Mammaste, Põlva vald, 63211, Põlvamaa 1.4. Esindaja nimi Aare Veetsmann 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 799 5391 Faksi number 799 5391 E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Margo Tannik 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 78683664,5160148 Faksi number 7868361 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Ena Poltimäe Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Aare Veetsmann Ametinimetus Põlva Jahiseltsi juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 Jahindusnõukogu 25.10.2013 aasta ettepanekul on keelatud jahti pidada töötavate raadiokaelustega ilvestele ja nende pesakondadele, kui sellest on eelnevalt jahipiirkonna kasutajat teavitatud. 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Valgjärve jahipiirkonna piir läheb Tamme–Keldu tee ja Sulaoja ristumiskohast mööda Sulaoja Valgjärve–Ora teeni, piirikirjeldus jätkudes mööda Valgjärve–Ora teed Makita–Krüüdneri maanteeni; teeristist mööda Makita–Krüüdneri maanteed Krüüdnerini; Krüüdnerist mööda Krüüdneri–Pikareinu–Valgjärve–Aiaste–Sirvaste–Kanepi maanteed Mügrani; Mügrast mööda Karste–Hoboala teed Kanepi–Otepää maanteeni, jätkudes mööda Kanepi–Otepää maanteed Pransu–Hinomäe teeni; teeristist mööda Pransu–Hinomäe teed Kanepi–Otepää kõrgepingeliini trassini, jätkudes mööda Kanepi–Otepää kõrgepingeliini trassi Saverna–Otepää maanteeni; siitpeale mööda Saverna–Otepää maanteed Pikajärve teeni ning 1/2 mööda Pikajärve teed Pikajärve kõrgepingeliini trassini; sealt mööda Pikajärve kõrgepingeliini trassi Valgjärve–Otepää kõrgepingeliini trassini; seejärel mööda Valgjärve–Otepää kõrgepingeliini trassi Pikajärve–Neeruti teeni ning mööda Pikajärve–Neeruti teed Neerutini; Neerutist mööda Neeruti–Küüdneri maanteed Tamme–Keldu teeni ning mööda Tamme–Keldu teed Sulaojani. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000241&mount=view kaart 2/2.

Copy Link

Recommended publications

KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
[Show full text]
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
[Show full text]
Valgjärve Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava
Kinnitatud volikogu määrusega 21.06.2011 nr 1-1.1-6 VALGJÄRVE VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA 2011-2013 Sisukord Sissejuhatus 4 1. Üldandmed 6 1.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 11 1.1.1. Tööturu situatsioon 12 1.1.2. Toimetulek 15 1.1.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse 19 1.2. Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng 20 1.3. Tervislik elu- õpi- ja töökeskkond 23 1.3.1. Huvitegevus ja sport 23 1.3.2. Transport ja teedevõrk 24 1.3.3. Keskkonna mõjurid 25 1.3.4. Kuriteod ja õnnetused 26 1.4. Tervislik eluviis 30 1.5. Terviseteenused 32 2. Terviseprofiili eesmärkide saavutamise vahendid 33 2.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 33 2.2. Laste tervislik ja turvaline areng 34 2.3. Tervist toetav keskkond 36 2.4. Tervislikud eluviisid 37 2.5. Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus 38 3. Kokkuvõte Valgjärve valla terviseprofiilist 40 4. Tegevuskava aastateks 2011-2013 42 5. Kasutatud allikad 43 3 Sissejuhatus Eesti Rahvastiku tervise arengukavas, mis koostati 2008. aastal, püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutmine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on Rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovituslikud eesmärgid ja tegevused kohalikele omavalitsustele. Need suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele. Kohalik omavalitsus omab vastutust kujundada elukeskkond selliseks, mis võimaldab teha inimestel tervislikke valikuid. Terviseprofiil on abivahend valla inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel. Antud terviseprofiil annab esialgse ülevaate vallarahva tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, et kavandada tervisedenduse arendamiseks järgmisi samme.
[Show full text]
ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
[Show full text]
Kanepi Valla Üldplaneering 3
Versioon 17 / 0 8 /2020 KANEPI VALLA /// TÖÖ NR 3198/18 ÜLDPLANEERING EELNÕU 2020 Kaanefoto: Veskimõisa järv, Uku-Kaarel Metspalu Kanepi valla üldplaneering 3 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1. Üldplaneeringu lahenduse alused ................................................................................ 6 1.1. Ruumilise arengu vajadused ................................................................................. 6 1.2. Valla väärtused ...................................................................................................... 7 1.3. Kanepi valla visioon ............................................................................................... 7 2. Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted .................................................................. 9 3. Kanepi maa- ja ruumikasutuse määramine ................................................................ 11 3.1. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................. 11 3.2. Tiheasustusega alad ............................................................................................ 12 4. Kavandatav maakasutus juhtotstarvete lõikes .......................................................... 13 4.1. Äri- ja teenindusettevõtte ning kaubanduse maa-ala (Ä) .................................... 13 4.2. Ühiskondliku hoone maa-ala (Ü) ......................................................................... 14 4.3.
[Show full text]
KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 Nr 1.1-15/20/1 COVID-19 Leviku
KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 nr 1.1-15/20/1 COVID-19 leviku tõkestamiseks liikumisvabaduse piirangu kehtestamine Võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lg 5 p 3, Terviseameti peadirektori 18.05.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/28 „23. aprill 2010 käskkirja nr 1-1.1/71 "Nakkushaiguste erakorralisest sündmusest teavitamise kord ja epideemiatõrjeks valmisoleku tagamine" muutmine“ p 1 ja arvestades sellega, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on tõusuteel ja üritus „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 Lõuna-Eestis, võib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut negatiivselt mõjutada, otsustan inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks: 1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt: 1.1. Shakedown: ajavahemik: 03.09.2020 kella 12.00-st kuni 04.09.2020 kella 15.00-ni; koht: Sulaoja-Abissaare-Pikareinu-Krüüdneri-Maaritsa; 1.2. Prangli: ajavahemik: 04.09.2020 kella 10.00-st kuni 05.09.2020 kella 17.00-ni; koht: Vissi-Suure Kambja- Sirvaku- Tõdu-Piigaste-Saverna-Maaritsa; 1.3. Kanepi: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 05.09.2020 kella 18.00-ni; koht: Mügra- Karste-Kaagvere-Pilkuse-Pikajärve-Valgjärve-Saverna; 1.4. Otepää: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 14.00-ni; koht: Nüpli- Pilkuse-Kaagvere-Kooraste-Koigu-Vidrike; 1.5.
[Show full text]
Puhkeala Kooraste Rattarada / Kiidjärve
Juhani lomp Piigaste oja Albre järv Palandsuu Himosuu Pilkuse AdralompKonnulomp Hilba jõgi Kondsi soo Mustjärve oja Mädäsuu Sirvaste oja Lakõsuu Sirvaste Vahimäe soo Mundilomp Perässaarõ kr Käpässuu Kiivläte Aaviksoo Laanõ soo Kunnajärv Vitsisuu Sirvaste oja Suukõpp Verevä lomp Heisri Ahijärve raba Hilba jõgi JänesialasuuMajaalunõ soo Sirvaste oja Ahijärv Kogrõjärv Tõlvasuu Hilbusuu Sirvaste oja Taki tiigid Turbahavvasuu Rakesoo Turbasoo Samblõsuu Kar'asuu Kovata järv Võhandu jõgi Mustjärv Seega oja Mädäjärv Piirisoo KOORASTE RATTARADA / KIIDJÄRVE-KOORASTE PUHKEALA Harramäe soo Kellä soo Marguse oja Sikasuu Aniklombi soo Kiinisuu Kiudusuu Põdrasuu Laugjärvesoo Muraksuu Mügra Seega oja Tobratiik Mätissuu Harksuu Otisoo Karste Piigandi järv Piigandi Sulõndu järv Kaagna Võhandu jõgi Kaagvere Juhkassuu Idusoo Jõksi Vähkjärv Nälgsuu Jõksi järv Mõtstarõ soo Nahijärv Latiksuu Juksi järv Loku oja Lohosuu Vanataresoo Ristsuu Valgi oja Lainassuu Soesuu Kuugjärve soo Perätsjärv Lauri Verioja Ahja jõgi Voki järv Vidrike Kokõ oja Kanepi Lambahanna järv Loku oja Vidrike järv Palojärv Truuta Erastvere järv Erastvere Nahajärv Hino Seega oja Tammissuu Pühäjõgi Magari Magari järv Lubjaahju järv Loku oja Liinu järv Mudsina järv Pikkjärv Koigu Pühäjõgi Kokõ oja Kooraste Kõvvõrjärv Erastvere kontor Vaaba järv Kurvitsa jv Võhandu jõgi Kelläsuu Linajärv Kivestü soo Truuta soo Kogrõjärv Hatsikõ järv Soodoma Suurjärv Pühäjõgi Aalupi Linnõjärv järv Alopi oja Tapusuu lump Otitiik Kaalukuasuu Jõgehara LEGEND: Koigu oja Tsõõriksuu Parisuu oja Laatrõjärv Uiakatsi järv
[Show full text]
130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012
L 10/130 EN Official Journal of the European Union 13.1.2012 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION of 18 November 2011 adopting a fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2011) 8195) (2012/11/EU) THE EUROPEAN COMMISSION, (4) In the context of a dynamic adaptation of the Natura 2000 network, the lists of sites of Community importance are reviewed. A fifth update of the Boreal list is therefore necessary. Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, (5) On the one hand, the fifth update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 region is necessary in order to include additional sites on the conservation of natural habitats and of wild fauna and that have been proposed since 2009 by the Member States as sites of Community importance for the Boreal flora ( 1), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, biogeographical region within the meaning of Article 1 of Directive 92/43/EEC. For these additional sites, the obligations resulting from Articles 4(4) and 6(1) of Directive 92/43/EEC should apply as soon as possible Whereas: and within six years at most from the adoption of the fifth updated list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region. (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts (6) On the other hand, the fifth update of the list of sites of of the Union territories of Finland and Sweden and the Community importance for the Boreal biogeographical Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania as region is necessary in order to reflect any changes in specified in the biogeographical map approved on site related information submitted by the Member 20 April 2005 by the Committee set up by Article 20 States following the adoption of the initial and the first of that Directive, hereinafter the ‘Habitats Committee’.
[Show full text]
COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12
19.1.2018 EN Official Journal of the European Union L 15/199 COMMISSION IMPLEMENTING DECISION (EU) 2018/41 of 12 December 2017 adopting the eleventh update of the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region (notified under document C(2017) 8255) THE EUROPEAN COMMISSION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, Having regard to Council Directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora ( 1 ), and in particular the third subparagraph of Article 4(2) thereof, Whereas: (1) The Boreal biogeographical region referred to in Article 1(c)(iii) of Directive 92/43/EEC comprises parts of the Union territories of Finland and Sweden and the Union territories of Estonia, Latvia and Lithuania, as specified in the biogeographical map approved on 20 April 2005 by the committee set up by Article 20 of that Directive (the ‘Habitats Committee’). (2) The initial list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region, within the meaning of Directive 92/43/EEC, was adopted by Commission Decision 2005/101/EC ( 2). That list was last updated by Commission Implementing Decision (EU) 2016/2331 ( 3 ). (3) The sites included in the list of sites of Community importance for the Boreal biogeographical region form part of the Natura 2000 network which is an essential element of the protection of biodiversity in the Union. In order to make further progress in the actual establishment of the Natura 2000 network and in the context of a dynamic adaptation of that network, the lists of sites of Community importance are reviewed regularly.
[Show full text]
KOORASTE Lühimeenutusi Möödanikust
KOORASTE Lühimeenutusi möödanikust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla vallasisene territoriaal- üksus. Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Küla elanikkond tegeleb harilikult põllumajanduse, metsanduse või kalandusega, kuid käiakse ka tööl väljaspool küla. Küla elanikud valivad küla- vanema, kelle staatuse kehtestab vallavolikogu. 2011. aasta rahvaloenduse and- meil loendati Eestis 4438 küla, nendest üks on Kooraste küla. Küla sidemed valla- ga on väga tihedalt põimunud, mistõttu uuringutes käsitletakse küla peaasjalikult valla orgaanilise, lahutamatu osana. Eriline tänu Urmas Kivirannale, Tiiu Leppikusele, Tõnis Hircshonile, Pille Tabale, Liidia Vildele ja Mai Silmale. Tänud mitmesuguste materjalide (sh fotod, antud intervjuud jt) ja soovituste eest Milvi Hirvlaane, Aavo Hõbe, Leida Hõrak, Lembit Jurs, Andres Kivirand, Katrin Kruusamäe, Elve Kuld, Evald Kull, Maie Krukov, Bernhard Külv, Erik Nigola, Eve Oja, Maido Puna, Priit Raudsepp, Rain Rekker, Asta Scheyer, Hilja Sool, Jakob Tagel, Erna Teesalu ja Valdo Valper. ISBN 978-9949-81-598-2 Kooraste. Lühimeenutusi möödanikust Kooraste Meil tulijat tervitab järvedest kee ja Otepää kuplitelt Kastumäe torn. Taamal laialt looklevad, ristuvad teed, ees Hirvesaar ehteis – see Suurjärve pärl. Käib kitsas õuerada laia ilma, mis kannatus on kaduv ehavalu – kuis minnes sume sillerdus jäi silma, täis kurbust pisarlaugne kasesalu. Siit ikka mindud, viidud, võõra võetud, kel kalmudes seiskunud aegade kell. Kadunud kojad muremulda maetud, kestab mälestus lastes- murtud ja hell. Kaunis Kooraste park, me kohtumispaik, lõke kesk kaskede, lehiste värve. Kõrgustes kangastub kurb-igatsev laik – justkui lapsena jälgin jäätuvat järve. Hetkeks oleme rõõmsad, hingelt suured - andestame hüdrale, kes meid neelas. Kaduvikku kaovad sugupuu juured, kased veel kohavad koduses keeles. Koorastes, mai 1976 3 Kooraste.
[Show full text]
Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro
Genuine South-Estonia Echtes Süd-Estland Aito Etelä-Viro PÕLVAMAA Põlva TURIsmIINFOKesKUS Kesk 42, PÕLVA )+372 799 5001, www.polvamaa.ee RÄPINA TURIsmIINFOKesKUS Kooli 1, RÄPINA )+372 796 4810, www.rapina.ee VÄRSKA TURIsmIINFOKesKUS Pikk 12, VÄRSKA )+372 796 4782, www.verska.ee AHJA TURIsmIINFOPUNKT Tartu mnt 21, AHJA )+372 797 0446, [email protected] RMK KIIDJÄRve LOODUsmaJA-TeaBepUNKT KIIDJÄRVE, Vastse-Kuuste vald )+372 799 2122, www.rmk.ee General information | Information | Yleisinfo Useful information | Gut zu wissen | Hyvä tietää INFORmatION | INFORmatIONSHILFE | YleINEN INFOPUHelIN . )1188, 1182, 199, +372 740 4020 EmeRgeNCY | NOTDIENst | HÄTÄPUHelIN . )112 POLICE | POLIZEI | POLIIsi . )110 ROADSIDE assIstaNCE | PANNENHILFE | TIepalvelu . )1888 FRee WIFI ARea | WIFI-AReal (schnurloser Internet-Anschluss) | WIFI-veRKKO . www.wifi.ee WeatHER INFORmatION | WetteRAUSKUNFT | SÄÄINFO . www.weather.ee CUltURal INFORmatION | KUltURINFORmatION | KUlttUURI-INFO www.einst.ee, www.estonica.org BUS INFORmatION | BUS-INFORmatION | BUssI-INFO . www.bussireisid.ee RaILROAD INFORmatION | BaHNINFORmatION | RaUtatIEINFO . www.edel.ee CURRENCY | WÄHRUNG | RaHayKSIKKö . 1 EEK = 15, 6466 EUR BaNKS OpeN | öFFNUNgsZEIteN DER BaNKEN | PANKKIEN AUKIOLOAJat . 9 .00-16 .00 National holidays | Staatliche Feiertage | Valtakunnalliset juhlapäivät 01.01 4.06 New Year’s Day | Neujahr | Uusivuosi Midsummer’s Day | Johannistag | Juhannuspäivä 4.0 0.08 Independence Day | Tag der staatlichen Unabhängig- Re-Independence Day | Wiederherstellungstag der keit | Itsenäisyyspäivä
[Show full text]
Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
[Show full text]