Valgjärve Valla Terviseprofiil Ja Tegevuskava

Kinnitatud volikogu määrusega 21.06.2011 nr 1-1.1-6

VALGJÄRVE VALLA TERVISEPROFIIL JA TEGEVUSKAVA

2011-2013

Sisukord

Sissejuhatus 4 1. Üldandmed 6 1.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 11 1.1.1. Tööturu situatsioon 12 1.1.2. Toimetulek 15 1.1.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse 19 1.2. Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng 20 1.3. Tervislik elu- õpi- ja töökeskkond 23 1.3.1. Huvitegevus ja sport 23 1.3.2. Transport ja teedevõrk 24 1.3.3. Keskkonna mõjurid 25 1.3.4. Kuriteod ja õnnetused 26 1.4. Tervislik eluviis 30 1.5. Terviseteenused 32 2. Terviseprofiili eesmärkide saavutamise vahendid 33 2.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused 33 2.2. Laste tervislik ja turvaline areng 34 2.3. Tervist toetav keskkond 36 2.4. Tervislikud eluviisid 37 2.5. Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus 38 3. Kokkuvõte Valgjärve valla terviseprofiilist 40 4. Tegevuskava aastateks 2011-2013 42 5. Kasutatud allikad 43

Sissejuhatus

Eesti Rahvastiku tervise arengukavas, mis koostati 2008. aastal, püstitatakse strateegilisi eesmärke rahvastiku tervise hoidmiseks ja jätkuvaks parandamiseks. Vabariigi Valitsuse prioriteetide seas on olulisel kohal rahvastiku iibe positiivseks muutmine, eeldatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Antud eesmärkide saavutamiseks on Rahvastiku tervise arengukavas toodud ära soovituslikud eesmärgid ja tegevused kohalikele omavalitsustele. Need suunad on aluseks ka kõigile käesolevas terviseprofiilis välja toodud eesmärkidele ja tegevustele.

Kohalik omavalitsus omab vastutust kujundada elukeskkond selliseks, mis võimaldab teha inimestel tervislikke valikuid.

Terviseprofiil on abivahend valla inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel.

Antud terviseprofiil annab esialgse ülevaate vallarahva tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, et kavandada tervisedenduse arendamiseks järgmisi samme. Läbiviidavate küsitluste ja uuringute tulemuste põhjal saab terviseprofiili pidevalt täiendada.

Terviseprofiilis on välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikku kindlustamist.

Terviseprofiili eesmärgiks on kaardistada vallarahva tervist ja heaolu mõjutavate sotsiaalsete, keskkondlike ja majanduslike tegurite hetkeseis. Analüüsi tulemusel tuuakse välja peamised tervist mõjutavad probleemid ja vajadused. Pakutakse välja võimalikud tegevused probleemide lahendamiseks ja vajaduste rahuldamiseks.

Terviseprofiil on suunatud vallaelanikele terviseteadlikkuse tõstmiseks ja tervisemõjurite paremaks mõistmiseks ning erinevate valdkondade spetsialistidele ja otsusetegijatele valdkondadevahelise koostöösuutlikkuse tõstmiseks parema tervise nimel.

Valgjärve vallavolikogu otsusega nr 1-1.2-2 25.01.2011 algatati valla terviseprofiili koostamine ja vastutavaks isikuks on sotsiaalnõunik Riina Marran.

1. Üldandmed

Valgjärve vald asub Põlva maakonna loodeosas. Piirnevateks haldusüksusteks on Põlva maakonna Kõlleste ja Kanepi vallad, Valga maakonna Otepää ja Palupera vallad ning Tartu maakonna Kambja vald. Valgjärve valla territoorimi suurus on 143,15 km 2. Vallas on 16 küla, suurimad neist on Saverna, Valgjärve ja Maaritsa. Valla halduskeskus asub Savernas, mida läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee.

2009. aasta 1. jaanuari seisuga elab Valgjärve vallas rahvastikuregistri andmetel 1467 inimest. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga 1477 inimest ning 1.jaanuari 2011. seisuga 1473 inimest. Rahvastiku tihedus Statistikaameti andmetel 2010. aastal on 11,0 in/km² kohta.

Statistikaameti andmetele tuginedes on ajavahemikus 01.01.2000. a kuni 01.01.2011. a rahvaarv vähenenud 191 inimese võrra. Rahvastiku vähenemine on toimunud enamjaolt väljarände kui ka negatiivse loomuliku iibe tõttu.

Kui Eesti puhul tervikuna on märgata rahvastikuarvus naiste osakaalu, siis Valgjärve vallas on see vastupidi – mehi on rohkem kui naisi.

Jooniselt 1 on Statistikaameti andmetel näha rahvastiku vähenemine Valgjärve vallas alates aastast 2000.

840

820

800 Arv

780

760

740 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Mehed 828 821 820 815 806 796 800 798 790 Naised 836 821 812 802 798 796 792 791 785

Joonis 1. Valgjärve valla aastakeskmine rahvaarv. Allikas: ESA

Tabelis 1 on välja toodud Valgjärve vallas sündinud laste arv alates 1998 aastast. Sündide puhul on märgata suuremat poisslaste sündivust, vaid kolmel aastal - 2003, 2004 ja 2006 on see arv väiksem.

Aastal 2010 sündis Valgjärve vallas 11 last, nendest 4 poissi, 7 tüdrukut, kelledest 1 paar kaksikud.

Sündivus on Valgjärve vallas kõige kõrgem aastal 2009, mil registreeriti 22 sündi. Kõige madalam on sündivus aastatel 2001 ja 2008, kui sündis 9 last.

Kokku Poisid Tüdrukud Valgjärve vald Valgjärve vald Valgjärve vald 1998 12 8 4 1999 13 7 6 2000 12 6 6 2001 9 6 3 2002 14 8 6 2003 12 5 7 2004 16 7 9 2005 19 14 5 2006 12 5 7 2007 10 5 5 2008 9 6 3 2009 22 13 9

Tabel 1. Elussünnid. Allikas: ESA

Loomulik iive näitab, kui palju ületab surmade arv vallas sündide arvu. Valgjärve vallas on hetkel iive negatiivne, positiivne on see aastal 2009. Nagu eespool mainitud, on loomulik iive üheks rahvastiku vähenemise põhjuseks.

Joonis 2. Loomulik iive. Allikas: ESA

Eesti puhul tervikuna on märgata iibe kordaja vähenemise tendentsi, mis näitab, et rahvaarvu vähenemise kiirus on pidurdunud. Joonisel 3 on näha iibe kordajat võrdluses Eesti ja Valgjärve vallaga.

Joonis 3. Iibe kordaja võrdluses Eestiga. Allikas: ESA

Tabelis 2 on näha surmade arv Valgjärve vallas. Kõige suurem surmajuhtude arv on aastal 1998 – vastavalt 32 juhtu ja aastal 2000 35 surma. Aastal 2010 registreeriti vallas kokku 19 surma, neist 10 naist ja 9 meest (loomulik iive -8). Kokku Mehed Naised Valgjärve vald Valgjärve vald Valgjärve vald 1998 32 16 16 1999 27 13 14 2000 35 13 22 2001 19 7 12 2002 29 13 16 2003 25 14 11 2004 29 17 12 2005 19 10 9 2006 15 7 8 2007 24 13 11 2008 22 15 7 2009 12 6 6 Tabel 2. Surmade arv. Allikas: ESA

Joonis 4 näitab rahvastiku vananemist Eestis tervikuna ning samuti on Valgjärve vallas palju eakaid inimesi.

Joonis 4. Suremuskordaja võrdluses Eestiga. Allikas: ESA

Joonisel 5 on näha, et sünnikõver Eestis on hakanud kasvama. Valgjärve valla puhul on sünnikõver aastal 2006 hakanud järsult langema.

Joonis 5. Sündimuse üldkordaja võrdlus kogu Eestiga. Allikas: ESA

Joonisel 6 on näha tulumaksu laekumist vallaeelarvesse, mis on aasta-aastalt tõusvalt kasvujoones. Küll on märgatav langus aastal 2009, mis seostub tööpuuduse tõusuga, hõlmates kogu Eestit ja loomulikult ka Valgjärve valda. Töökohtade kaotamise – koondamiste tõttu jäid paljud inimesed tööta. Selline olukord vähendas tulumaksu laekumist märgatavalt.

600 550,77 500 469,48 443,17 400 336,62 300 251,8 224,48 200 180,59

100

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Joonis 6. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine Valgjärve valla eelarvesse (mõõtühik: tuhat eurot). Allikas: ESA

Joonisel 7 on välja toodud vallaeelarve tulud, mis on tõusvas joones, saavutades suurima laekumise aastal 2007. Sellest moodustasid 36,6% maksutulud, 8,6% kaupade ja teenuste müügitulud, 48,0% saadud toetused ning 6,8% muud tulud.

2009 aasta eelarvete tuludest moodustasid 44,2% maksutulud; 15,3% kaupade ja teenuste müügist saadud tulud, 39,0% saadud toetused ja 1,5% muud tulud.

Kõige suurem vähenemine eelarve tulude osas on riigieelarvest laekuvatel toetustel :aastal 2005 oli see 52,7%; 2006 – 47,6% ja 2008 – 44,9%. Võrreldes 2005. ja 2009. aastat, on vähenemine laekuvate toetuste osas 13,7%.

1600 1456,85 1423,51 1400 1200 1171,01 1073,88 1000 917 800 762,09 772,71 600 400 200 0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Joonis 7. Kohalike eelarvete tulud (mõõtühik: tuhat eurot). Allikas: ESA

1.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Sotsiaalne sidusus on olukord, kus liikmed hoiavad kokku, osalevad mitmesuguste ühenduste ja rühmade tegevuses, tunnevad oma naabreid ja suhtlevad nendega. Kogukond suudab kindlustada oma liikmete heaolu vältides lõhestumist ja tõrjutust.

Antud alapeatükis kirjeldatakse valla elanike situatsiooni tööturul, nende majanduslikku toimetulekut ja kaasatust kogukonna ellu.

1.1.1. Tööturu situatsioon

Tabelis 3 on näha töötukassas registreeritud töötute arv võrreldes Põlva maakonnaga. Valgjärve vallas on see stabiilne olnud aastatel 2003 – 2008, mil erilist tõusu pole märgata. Seoses majanduslangusega on töötute arv hakanud kasvama aastal 2009, tõustes 51 inimeseni ja aastaks 2010 juba 95 inimeseni.

Seisuga 31.03.2011 on töötukassa andmetel registreeritud Valgjärve vallas 68 töötut, Põlva maakonnas 1470 töötut. Aasta Valgjärve vald Põlva maakond 31.01.2003 25 877 31.01.2004 25 943 31.01.2005 25 799 31.01.2006 27 737 31.01.2007 28 453 31.01.2008 26 527 31.01.2009 51 996 31.01 .2010 95 1882 Tabel 3. Registreeritud töötud (Töötukassa)

Joonisel 8 on välja toodud brutotöötasu saajate arv Valgjärve vallas, mille abil saab kirjeldada omavalitsuse jõukust, määrates kohaliku eelarve omatulude mahtu elaniku kohta. Alates 2003. aastast on brutotulu saajate arv märgatavalt tõusujoones. 2009. aastal on see 55 inimese võrra vähenenud võrreldes aastaga 2008, mis on seletatav üldise langusega Eesti majanduses ja tööpuuduse kasvuga.

600 511 514 500 468 459 418 400 379 339 300

200

100

0 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Joonis 8 . Brutotulu saajad Valgjärve vallas – mehed ja naised kokku. Allikas: ESA

Joonis 9 näitab, mitu mittetööeas (kuni 14 aastased ja üle 65 aastased) inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest. Mida väiksem suhe, seda väiksem koormus on töötajatel. 2009. aasta kohta võib öelda, et iga kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav.

80 71,8 70 67,3 65,1 62,1 61 60 60,5 59,1 58,9 55,6 53,8 56,1 50 40 30 20 10 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 9. Ülalpeetavate määr Valgjärve vallas. Allikas: ESA

Tabelis 4 on välja toodud Valgjärve valla, Põlva maakonna ja Eesti kuu keskmise brutotulu võrdlus alates aastast 2003 kuni 2009, mille langust on märgata aastal 2009.

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Valgjärve vald 318,92 358,99 390,56 462,27 579,81 685,84 648,77 Põlva maakond 332,60 367,88 420,16 494,87 605,37 701,37 665,96 Kogu Eesti 407,31 443,10 501,77 582,11 704,75 805,61 770,58 Tabel 4. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu võrreldes Põlva maakonna ja Eestiga. Allikas: ESA

Joonisel 10 on välja toodud registreeritud ettevõtted Valgjärve vallas. Selle arvu kasv näitab, et vallas on ettevõtluse arenguks piisavalt potentsiaali.

90 90 82 84 80 78 77 73 70 60 50 40 30 20 10 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Joonis 10. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Valgjärve vallas. Allikas: ESA

Keskmine maksumaksjate arv Valgjärve vallas oli 2008. aastal 552 inimest, aastal 2006 oli see 48 inimese võrra väiksem.

Maksu- ja Tolliameti andmetel on seisuga detsember 2010 maksumaksjate arv 539. Seisuga jaanuar 2011 on maksumaksjate arv 511, mis moodustab 34,7% elanikkonnast. Maksumaksjate arvu vähenemise tõttu suureneb surve sotsiaalsfääri ülalhoidmiseks. Joonisel 11 on näha maksumaksjate arvu Valgjärve vallas aastatel 2006 – 2009.

560 552 550 539 540 530 522 520 510 504 500 490 480 2006 2007 2008 2009

Joonis 11. Maksumaksjate arv Valgjärve vallas. Allikas: ESA

Miinimumpalga saajate arv Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga detsember 2010 on 120, seisuga jaanuar 2011 on see arv 100. Miinimumpalga saajate arv on hakanud vähenema, moodustades kõikidest maksumaksjatest 2011. aastal 19,6%. Aastal 2010 oli see 22,3%. Joonisel 12 on välja toodud miinimumpalga saajate arv Valgjärve vallas.

122 122 120 118 116 115 114 113 112 112 110 108 106 2006 2007 2008 2009

Joonis 12. Miinimumpalga saajate arv Valgjärve vallas. Allikas: ESA

1.1.2. Toimetulek

Valgjärve Vallavalitsusel on andmed ravikindlustusega hõlmatud isikute kohta vaid kolme aasta kohta: Seisuga 31.12.2004 oli ravikindlustusega kaetud 1334 inimest; 31.12.2005 „ 1325 inimest ja 31.12.2009 „ 1373 inimest.

Seda arvestades puudus 2009. aastal ravikindlustus 94 inimesel (6,4% valla elanikkonnast), mis omakorda eeldab, et varjatud tööpuudus on vallas olemas ning osa inimesi käivad endiselt nö „mustalt“ tööl. Töötukassas töötuna või tööotsijana arvel olevad inimesed on kõik ravikindlustusega hõlmatud.

Ravikindlustusega hõlmamata isikutele tervishoiuteenuste tagamine toimub juhtumipõhiselt, st vahendid leitakse valla eelarvest hädavajalike protseduuride tegemiseks eelneval kokkuleppel perearstiga.

Riiklikku statistikat puudega inimeste kohta kohalike omavalitsuste lõikes ei peeta. Andmed on saadud x-tee portaali kaudu Sotsiaalkindlustusametist. 2011. aasta seisuga on Valgjärve vallas:

351 vanaduspensionäri, mis on 23,8% valla elanikkonnast; 121 töövõimetuspensionäri, mis on 13,5% valla elanikkonnast ja 199 puudega inimest, mis moodustab 8,2% valla elanikkonnast. Kõige enam on puudega isikuid vanaduspensionäride seas, kuid on ka tööealisi. Puudega lapsi on 4.

Hooldajad on määratud 22-le raske või sügava puudega inimesele, hooldajatoetuse suurus vastavalt 20.45 ja 38.35 eurot kuus. Hooldus nõuab hooldajalt suurt pingetaluvust ning on ohuks stressi ja terviseprobleemide tekkimisel.

Vallast väljastatakse parkimiskaarte liikumis- või nägemisfunktsiooni häirega isikutele. Uue, euromärgistusega puuetega inimeste parkimiskaardid hakkasid kehtima alates 01.01.2011 ja neid kaarte on seisuga 01.03.2011 väljastatud kokku 5-le isikule.

Valgjärve valla eelarvest makstavaid toetusi pole eriliselt kärbitud, 2011. aastal kehtivad alljärgnevad toetuseliigid: • sünnitoetus 255,65 eurot (4000 krooni) (esimene osa 127,82 eurot (2000 krooni) makstakse peale lapse sünni registreerimist ja teine 127,82 eurot lapse aastaseks saamisel); • matusetoetus 127,82 eurot (2000 krooni); • kütte ostmise toetus 63,91 eurot (1000 krooni) aastas üksikule vanadus- või töövõimetuspensionärile, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad; • toetus valla põhikooli lõpetanutele summas 19,17 eurot (300 krooni); • 1. klassi astujatele toetus 63,91 eurot (1000 krooni); • isikliku abistaja toetus tunnitasuna 1,73 eurot (27 krooni); • sõidutoetus väljaspool valda gümnaasiumiklassides õppijatele 25,56 eurot (400 krooni) kuus (v.a Kanepi ja Otepää gümnaasium); • huvikooli toetus kuni 31,96 eurot (500 krooni) kuus põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele huvialaringide osaliseks kompenseerimiseks tõendi alusel õppeperioodi jooksul; • toetus põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele prillide ostu osaliseks kompenseerimiseks prilliklaaside maksumusest kuni 80% üks kord aastas; • toetus ootamatute kulutuste tõttu (loodusõnnetus, tulekahju jne korral) kuni 191,73 eurot (3000 krooni); • toetus abivahendite ostu või rendi osaliseks kompenseerimiseks kuni 51,13 eurot (800 krooni) aastas;

• toetus prillide muretsemiseks mittetöötavatele pensionäridele või puuetega inimestele prilliklaaside osas 50% ulatuses üks kord aastas; • voodipäevatasu esitatud kviitungi alusel kõigile valla registrisse kantud isikule 100% ulatuses; • ühekordne sotsiaaltoetus majanduslikult vähekindlustatud perekonnale hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks põhjendatud avalduse alusel kuni 44,74 eurot (700 krooni) aastas; • toetus lastelaagri tuusiku osaliseks kompenseerimiseks 50-100% ühe tuusiku kohta.

Isikliku abivahendi kaarte väljastab Põlva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, mille alusel saavad puudega inimesed osta soodustingimustel abivahendeid või neid rentida. Üksielavatele eakatele ja puudega inimestele osutab koduteenust avahooldustöötaja, kes hetkel töötab 0,5 kohaga.

Eestkoste on määratud 2-le psüühilise puudega inimesele, ühele lapsele tema täiskasvanuks saamiseni ja ühele sügava puudega isikule on määratud isiklik abistaja.

Saverna hooldekodu osutab ööpäevaringset hooldamist eakatele ja puudega isikutele. Kokku on teenusel seisuga 31.03.2011 25 isikut, kellest 1 teenuse tarbija viibib pikaajalisel hooldusravil. 16 isikut on väljastpoolt Valgjärve valda ja 9 isikut on Valgjärve valla registris olevad inimesed. Hoolduskohti 13 voodikohta ja põetuskohti 11 voodikohta.

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud kulude piirmäärade ulatuses on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiir oli alates 01.01.2008 kuni 31.12.2010 1000 krooni kuus. Alates 01.01.2011 on toimetulekupiir 76,70 eurot kuus (1200 krooni) ja iga järgnev pereliige 61,36 eurot kuus.

Vallas on palju pensionäre, kelle pension katab nende esmavajadused ja seetõttu on toimetulekutoetust võimalik taotleda praktiliselt sellistel perekondadel, kellel puuduvad igasugused sissetulekud. Enamasti on need üksi elavad töötud.

Kui jaanuaris 2009. aastal oli toimetulekutoetuse saajaid 18 perekonda, siis jaanuariks 2010 oli arv tõusnud juba 31 taotlejani. Seisuga jaanuar 2011 oli taotlejate arv 30. Kütteperioodi

lõppedes väheneb toimetulekutoetuse saajate hulk, samuti leiavad motiveeritumad suveperioodiks tööd.

400 350 300 250 200 150 100 50 0 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Valgjärve vald 226 381 169 163 116 234 Kogu Eesti 174 187 143 102 90 142

Joonis 13. Toimetulekutoetuse maksmine elaniku kohta võrdluses Eesti keskmisega kroonides. Allikas: ESA

Valgjärve vallaeelarvest makstavate toetuste osakaal kogu eelarve mahust oli aastal 2004 2,0%; aastal 2005 - 3,2%; 2006 – 4,2%; 2007 – 3,7%; 2008 – 3,2%; 2009 – 3,8%. Üldise majanduslanguse tõttu suurenes toetuste maksmine 2009. aastal võrreldes aastaga 2008 0,6%. 6-korteriga elamu Maaritsa külas on kasutusel sotsiaalkorteritena, milledest 2 korterit on vabad, kuid vajavad põhjalikku remonti.

Vallal on ka 4 munitsipaalkorterit, mis on antud üürilepingu alusel toimetulekuraskustega perekondadele elamiseks.

Valgjärve vallas osutatakse elanikele järgmisi sotsiaalteenuseid: • sotsiaalnõustamine, • võlanõustamine, • proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine, • koduteenused, • hooldamine perekonnas; • eluasemeteenus; • hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses.

1.1.3. Kaasatus kogukonna tegevustesse

Valgjärve vallas on kodanikele mitmesuguseid motivaatoreid valla elu edendamisel kaasa löömiseks.

Alates jaanuarist 2011 hakkas kehtima Valgjärve vallas tunnustuse avaldamise kord. Kuigi tublisid ja silmapaistvamaid peeti tänukirja vääriliseks ka varasematel perioodidel, puudus õigusakt, mis seda üheselt reguleeriks.

Valgjärve vald avaldab tunnustust: * Valgjärve valla aasta tegija inimese aunimetuse andmisega Valgjärve valla aasta tegija nimetus antakse füüsilisele isikule eesmärgiga avaldada tunnustust aasta jooksul suure panuse andmise eest Valgjärve valla arengusse või märkimisväärsete teenete eest Valgjärve valla maine tõstmisel.

* Valgjärve valla aukirja andmisega Valgjärve valla aukiri on Valgjärve valla autasu, mis antakse Valgjärve valla tunnustusavaldusena füüsilisele või juriidilisele isikule, kes 1) on edukalt esindanud valda; 2) kaaskodanike vara või elu päästmine; 3) teened Valgjärve valla tutvustamisel; 4) muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

* Valgjärve valla tänukirja andmisega (1) Valgjärve valla tänukiri on Valgjärve valla autasu, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule vallapoolse tänuavaldusena. (2) Tänukirjaga avaldatakse Valgjärve valla poolset tänu: 1) füüsilisele isikule eesmärgiga avaldada tunnustust kauaaegse tulemusliku töötamise eest volikogus, vallavalitsuses, valla hallatavas asutuses, valla asutatud mittetulundusühingus või nende inimeste juubelitähtpäevade ja ametist lahkumise puhul; 2) mistahes valdkonnas tegutsevatele inimestele, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi oma ala spetsialistide hulgas

3) Valgjärve valla haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsevatele aktivistidele, isetegevuslastele, sportlastele ja kolmandas sektoris tegutsevatele inimestele eduka esinemise eest võistlustel, konkurssidel, suurüritustel ning Valgjärve vallas suurürituste eduka korraldamise eest; 4) ettevõtjatele valla hallatavate asutuste ning valla ürituste toetamise eest; 5) teistele füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele mitmesuguse Valgjärve vallale kasu ja/või tunnustust toonud tegevuse eest.

Alates 1999. aastast on traditsiooniks saanud konkursi „Kaunis Kodu“ korraldamine. Tunnustuse pälvinud kodusid on esitatud nii maakondlikule kui ka üleriigilisele konkursile. Valgjärve Vallavolikogu juurde on moodustatud neli alatiselt tegutsevat komisjoni, kuhu kuuluvad lisaks volikogu liikmetele ka vastavate valdkondade spetsialistid valla erinevatest piirkondadest.

Lisaks volikogu komisjonidele on valla territooriumil aktiivselt tegutsevaid seltse ja mittetulundusühinguid, kuhu kuuluvad kohalikud inimesed, kes soovivad aidata kaasa küla seltsielu elavdamisele ja koostegevusele, kogukonna ajaloo jäädvustamisele ja kultuuripärandi hoidmisele, heakorratööde tegemisele jne. Seltsid ja MTÜ-d organiseerivad kohalikke üritusi, talguid ja otsivad võimalusi külaelu edasiseks arenguks. Kirjutatud on projekte investeeringuteks ja mitmesuguste tegevuste finantseerimiseks. Suurimaks takistuseks projektide kirjutamisel on praeguses majanduslanguse situatsioonis omaosaluse, milleks on tavaliselt 10% projekti maksumusest, leidmine.

1.2. Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng

Valgjärve vallas on 2 põhikooli asukohaga Savernas ja Valgjärvel ning lastaed SIPSIK asukohaga Savernas. Õpilaste arv nii Saverna kui Valgjärve põhikoolides on märgatavalt vähenenud, seetõttu suletakse uuel õppeaastal 01.09.2011 Valgjärve põhikool. Valgjärve kool kuulub tervist edendavate koolide hulka, kus toimub järjepidev, koordineeritud ja eesmärgistatud tegevus.

2010. aastal on aga märgatavalt tõusnud lasteaialaste arv ja septembris 2010 avati lasteaias kolmas rühm, lasteaias käib kokku 53 last. Vajadus kolmanda rühma järele on jätkuvalt veel

vähemalt kaheks aastaks. Lasteaia mänguväljaku uuendamiseks loodetakse toetust saada projektide teel, planeerimisel arvestatakse terviseedendusega. Saverna lasteaia tegevus liigub tervist edendavate lasteaedade suunas.

Alljärgnevas tabelis on välja toodud laste/õpilaste arv valla haridusasutustes.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Saverna Lasteaed 25 28 36 32 37 42 53 Saverna Põhikool 83 81 77 72 65 58 56 Valgjärve Põhikool 64 56 52 59 47 37 28 Tabel 5. Laste arv Valgjärve valla haridusasutustes (Vallavalitsus)

Valla lapsed käivad ka teiste omavalitsuste koolides. 01.01.2011.aasta seisuga õpitakse põhikooliastmes teistes koolides: Kanepi Gümnaasium (7 õpilast), Kambja Põhikool (11), Otepää Gümnaasium (3), Kammeri Kool (2), Urvaste Kool (2), Tartu Hiie Kool (1), Tapa Erikool (1), Tartu linnas (3). Lisaks käib Maaritsa piirkonnast Kambja lasteaias 7 last.

Peale põhikooliastme läbimist jätkatakse gümnaasiumihariduse omandamist põhiliselt Tartu linna gümnaasiumides, kuid ka Otepääl ja Kanepis.

Kahjuks on üksikuid õpilasi, kelle haridustee on lõppenud enne põhihariduse omandamist, peale 17 aastaseks saamist.

Koolide juures tegutsevad huviringid, mis on õpilastele tasuta. Lisaks käib palju lapsi tasulistes huviringides väljaspool valda asuvates huvikoolides: jalgpalli-, käsipalli-, aeroobika-, karate- kõhutantsu-, flamenkotantsu- ja uisutamise treeningutel. Omavalitsus kompenseerib huvikoolides käimist kuni 31,96 euroga (500 EEK) kuus lapse kohta.

Mitmel suvel korraldas noorsootöötaja projektipõhiselt lastele suviseid töö- ja puhkelaagreid. Seoses noorsootöötaja lahkumisega sulges uksed Valgjärve Valla Avatud Noortekeskus septembris 2010. Sügisest 2011 on kavas tööle võtta noorsootöötaja.

Vallas tegeleb alaealiste probleemidega sotsiaalnõunik, erandjuhtudel kutsutakse lapsevanem vallavolikogu sotsiaalkomisjoni. Suuremate õigusrikkumiste puhul on alaealised suunatud

maakondlikku alaealiste komisjoni. Alaealiste komisjonis on lapsed käinud eelkõige avaliku korra rikkumise, suitsetamise, alkoholi tarbimise, koolikohustuse mittetäitmise, liikluseeskirjade rikkumise, koolikiusamise, kakluste ning vargustega. Kui laps on komisjoni sattunud esimest korda, on karistuseks tavaliselt hoiatus. Lisaks on karistusena määratud ühiskondlikult kasulikku tööd, suunamist rehabilitatsiooniteenusele, erialaspetsialisti vastuvõtule. Kahjuks on suunatud 1 laps ka kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli ning ühe noormehe puhul on tegemist olnud kinnipidamisasutusega 2-l korral.

2008. aastal oli maavalitsuse alaealiste komisjonis arutusel 18 meie valla õpilaste juhtumit, neist üks õpilane 4 korda ja üks 3-l korral.

2009. aastal oli komisjonis arutusel 6 juhtumit ja 2010. aastal 8 arutelu (üks õpilane 4 korda). Noorukid, kes on patustanud Alkoholi- ja Tubakaseaduse vastu, koostatakse väärteoprotokoll ja karistatakse rahatrahviga. Leidub ka üksikuid Liiklusseaduse rikkujaid (ei oma sõiduki juhtimise õigust, mopeediga sõiduteel sõitmine).

Tervisekontrolli teostab koolis perearstipraksise pereõde ja lasteaias vastavalt vajadusele perearst või –õde. Lasteaias on võimalik saada logopeedilist abi. Sotsiaalpedagoogi koolides ei ole, vajadusel kasutatakse seda teenust väljaspool omavalitsust.

Suurem osa lapsi käib koolis ja lasteaias bussiga, seetõttu on suureks ohuks liikluseeskirjade järgimine bussi oodates või sellest väljudes. Hetkeseisuga õnnetusi juhtunud ei ole. Lasteaialastel puudub täiskasvanud saatja bussis ning ohutu sõit tagatud ei ole.

Koolitoit on kõikidele põhikooli õpilastele tasuta, lasteaias maksab üks toidupäev lapsevanemale 1 euro. Pikapäevarühmas õppivatele lastele pakutakse lisaks üks toidukord tasuta mõlemas valla põhikoolis. Väljaspool valda õppivatele põhikooli või gümnaasiumi õpilastele vald koolitoidutoetust ei eralda.

Aastaid on vald organiseerinud laagrituusikuid vähekindlustatud perede lastele suveperioodil erinevates noortelaagrites üle Eesti. Laagrid olid laste jaoks tasuta. Vähese huvi tõttu loobuti 2010. aastal tuusikute tellimisest. Küll on vanematel endil soovi korral võimalus paigutada laps suvel laagrisse oma soovi järgi, tuusiku maksumusest kompenseerib vald taolisel puhul 50%.

1.3. Tervislik elu- õpi- ja töökeskkond

Käesolevas peatükis antakse ülevaade valla elanike võimalustest tegeleda huvitegevuse ja spordiga, tervist mõjutavatest keskkonnatingimustest ja elanike riskikäitumisest.

1.3.1. Huvitegevus ja sport

Aktiivsete eakate eestvõtmisel moodustati 2002. aastal vallas eakate seltsing, mis sai nimeks Sügiskuld. Sellest ajast alates on liikmete arv seltsingus aina kasvanud, 2010. aastaks on aktiivselt osalejaid 65.

27. jaanuar 2004. aastal moodustati Valgjärve külaaktiivi poolt MTÜ Koduküla Valgjärve. 2004. aastal moodustati külaselts Maaritsas, 2005. a moodustati Saverna külaaktiivi poolt MTÜ Kes Kus ja 2008. aastal Pikajärvel. Lisaks on väike, kuid aktiivne külaselts Kooli külas alates juunist 2009. Külaseltsid on aktiivselt kirjutanud projekte ja saanud rahastust külaplatside ning harivate - huvitavate ürituste korraldamiseks.

Vallas on 3 raamatukogu asukohaga Maaritsas, Savernas ja Valgjärvel. Peale raamatute ja ajakirjanduse laenutuse pakuvad raamatukogud ka avaliku internetipunkti teenust, Savernas korraldatakse mitmesuguseid näitusi ja üritusi.

Sportimisvõimalused on valla kolmes suuremas piirkonnas – Valgjärvel, Savernas ja Maaritsas, olemas on nii spordi- kui jõusaalid ning dušši kasutamise võimalus. Aktiivsed tegevused käivad kõigis 3-s suuremas piirkonnas nii spordi- kui käsitöö alal, lisaks eakate seltsingu laulu- ja tantsuring. Hoogustunud on näiteringi tegevus ning etendustega on üles astutud valla üritustel ja ka väljaspool valda. Maaritsa piirkonnas toimub kogu seltsitegevus kultuurimajas, mis 2011. aastal sai kaasajastatud ja remonditud, Valgjärve piirkonnas toimub aktiivne tegevus koolimajas ja Saverna piirkonnas külakeskuses ja koolimajas.

Külaplatsid suviste ürituste korraldamiseks on valminud nii Maaritsas kui Valgjärvel, kahjuks Saverna piirkonnas sellist võimalust pole avanenud. Traditsiooniline valla peoplats Kiirusmäel kuulub RMK-le.

Spordivõistlustest võib ära märkida traditsioonilised võrkpalli - ja lauatennise võistlused, iga- aastane vastlapäeva tähistamine. Talviti korraldatakse lumeraja võistlusi, mida on peetud alates aastast 2005. Head suusarajad on nii Savernas kui Valgjärvel.

Terviserada on olemas nii Valgjärvel kui Savernas, võrkpalli- ja tenniseväljak asub Relvo Sport motellis.

1.3.2. Transport ja teedevõrk

Ühistranspordi kasutamismugavus tuleneb valda läbivast heal tasemel riigimaanteede võrgust. Valgjärve valda läbib Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee, mis on loonud väga hea ühistranspordi kasutamise võimaluse Tartu linnaga.

Kasutatakse suvist ja talvist sõidugraafikut, et arvestada reisijate arvuga. Vajadus ühistransporditeenuse järgi on muutunud ebaühtlasemaks kui oli aastaid tagasi. Palju kasutatakse isiklikke sõiduvahendeid, mis võimaldab mugavalt ja paindlikult oma ajakasutust planeerida.

Valgjärve valla teedevõrgu kogupikkuseks on ca 150 km. Mustkattega teid on 36 km, millest põhiosa moodustab Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Vallateede nimekirjas on teid ca 33 km ulatuses, avaliku kasutamisega erateid on ca 36 km.

Õpilasliini kasutamine elanikkonnale annab võimaluse vallakeskusesse tulemiseks koolipäevadel. Sellega on tagatud tervishoiuteenuse kättesaadavus valla territooriumil. Valda läbivad teed on suhteliselt heas korras, probleeme on talviti seoses libeduse ja lumega. Vald teostab oma eelarvest lumetõrjet kogu valla territooriumil valla registris olevatele isikutele.

Kaubavedude transiit läbi Saverna ja Maaritsa asula on suhteliselt suur, millega kaasneb müra ja kannatab liiklusohutus. Ühel pool maanteed asuvad kool, lasteaed ja elamupiirkond, teisel pool kauplus ja tankla.

Liiklusohutuse seisukohast on vaja leida turvaline lahendus Saverna keskasulasse kergliiklustee eritasandiliseks ristumiseks põhimaanteega korrusmajade juurest kauplus- tanklani. Kergliiklustee on vajalik rajada nii Maaritsa asulasse elamurajoonist kuni kultuurimajani ja Valgjärve elamurajoonist koolini.

Välisvalgustuse kasutamine on reguleeritud valgustundliku seadmega, mis käivitab ja kustutab valgustuse. Rekonstrueerimist vajab välisvalgustus Maaritsa ja Valgjärve keskasulas. Korruselamute vahelised teed ja mustkattega platsid on halvas olukorras ja vajavad renoveerimist.

Looduskaitselise väärtusega on Valgjärvel asuv metsapark põlispuudega ja Valgjärv. Korrastamist vajab järveäärne ala, mis on avalikuks supluskohaks kohalikele elanikele ja turistidele. Kehvas olukorras on Krüüdneri järv, mis on kinni kasvanud.

Valgjärve vallas paiknevad Natura 2000 kaitsealad: Hauka loodusala ja Valgjärve loodusala. Muinsuskaitse all on Krüüdneri mõisa park ja Pikajärve mõisa park.

Loodusressurssidest on arvestatavad kruus-liiva ja põhjavee varud. Valla territooriumil on seitse karjääri, neist kolm on pidevas kasutuses. Viies karjääris leidub kruusa ning kahes liiva.

1.3.3. Keskkonna mõjurid

Joogivee kvaliteet on üldjoones hea, aga valla territooriumil piirkonniti erinev. Kohati on normist kõrgem raua sisaldus, mis ei ole tervisele otseselt kahjulik, kuid mõjutab vee värvust ja veeseadmete seisukorda. Valgjärve vald osaleb hajaasustuse veeprogrammis, mille kaudu on elanikel võimalik taotleda toetust puur – ja salvkaevude rajamiseks ning veetrassi rajamiseks, mis oluliselt parandab joogivee kättesaadavust ning kvaliteeti.

Õhu saastavateks paikseteks allikateks on sõidukite heitgaasid. Õhku saastavaid ettevõtteid ja katlamaju vallas ei ole, samuti jälgitakse avalikes asutustes Tubakaseaduse täitmist.

Valgjärve vallas on olemas jäätmejaam, mis avati 2009. aastal. Küladesse on paigaldatud pakendikonteinerid – Sirvaste, Aiaste, Pikajärve, Saverna ja Maaritsa. Mööbli, ehitusjäätmete ning asbesti sisaldavate jäätmete eest tuleb jäätmete üleandmisel tasuda. Lisaks korraldab vallavalitsus kord aastas valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumise ringi valla territooriumil, millest täpsemalt teavitatakse valla lehes. Koostatud ja kinnitatud on Valgjärve valla jäätmekava aastateks 2007-2011.

Üldplaneeringuga on määratud miljööväärtusega piirkonnad ja rohevõrgustikud.

1.3.4. Kuriteod ja õnnetused

2008. aastal registreeriti Valgjärve valla territooriumil 65 kuritegu, millest avastati 43 kuritegu. 2009. aastal registreeriti Valgjärve valla piirkonnas 53 kuritegu, millest avastati 37 kuritegu. Võrreldes 2008.a. registreeriti piirkonnas 12 kuritegu vähem.

2010. aastal registreeriti valla territooriumil 43 kuritegu, millest avastati 20 kuritegu. Seega on näha, et kuritegevus on langevas tendentsis. Võrreldes 2009. aastaga registreeriti piirkonnas 2010. aastal 10 kuritegu vähem ja võrdluses 2008 aastaga koguni 22 kuritegu vähem.

Registreeritud kuritegudest 2010. aastal oli rohkem järgmisi liike: 19 vargust, 8 omavolilist sissetungimist (millest avastatud 6), 6 kriminaalset joobes juhtimist ja 5 kehalist väärkohtlemist.

2009. aastal registreeritud kuritegudest oli rohkem järgmisi liike: 11 vargust, 9 omavolilist sissetungimist ja 12 kehalist väärkohtlemist. On näha, et varguste arv on suurenenud, omavolilised sissetungid on jäänud samaks, kehaliste väärkohtlemiste arv on tunduvalt vähenenud (7 fakti võrra). Vargustest enamus on sissetungid hoonetesse (19- st vargusest 13), kus kedagi ei ela ja puudub valve ehk signalisatsioon. Seetõttu avastatakse vargus tüüpiliselt tunduvalt hiljem, mis raskendab ka tõendusmaterjali leidmist, seega süüdlase tuvastamist.

60 53 50 43 40

30 2009

21 2010 20 19

11 12 10 9 8 6 5 5

0 Kuritegusid Vargused Omavolilised Joobes Kehalised Muu kokku sissetungid juhtimised väärkohtlemised

Joonis 14. Registreeritud kuriteod Valgjärve vallas aastatel 2009 – 2010. Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Põlva maakonnas registreeriti kokku 2010. aastal 807 kuritegu, millistest avastati 547. 2009. Aastal registreeriti Põlva maakonnas kokku 742 kuritegu, millisest avastati 522 kuritegu. Seega kuritegude arv üldiselt maakonnas suurenes 65 kuriteo võrra.

Joonis 15. Kuritegude registreerimine ja avastamine külade lõikes Valgjärve vallas 2010. a Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet

Valla territooriumil on 2 kauplust ja 1 kohvik, kus kõigis müüakse alkohoolseid jooke. Valgjärve vald ei ole kehtestanud täiendavaid alkohoolsete jookide jaemüügi piiranguid.

Savernas asuv Põlva TÜ kauplus KONSUM on avatud iga päev 8.00-st kuni 22.00-ni, üle kogu riigi ei müüda käesoleval ajal alkoholi kella 22.00-st kuni 10.00-ni. Kahjuks on alkohol liigselt kättesaadav alaealistele. Suveperioodil on suureks probleemiks noortekambad, kes kogunevad Konsumi esisele platsile ja rikuvad avaliku korda.

Tõhustatud on vallavalitsuse ettepanekul sagedasi politseireide nimetatud piirkonnas.

Valgjärve valda läbib Tallinn- Tartu-Luhamaa maantee. Alljärgneval joonisel on välja toodud juhtunud liiklusõnnetused maakondade lõikes nimetatud maanteel.

Joonis 16. Liiklusõnnetused. Allikas: Maanteeamet

Alljärgnevate tabelite põhjal saab teha järeldusi selles, et jätkuvalt on kõige suuremaks probleemiks maanteedel joobes juhtide poolt tekitatud liiklusõnnetused. Järgnevalt on välja toodud nendes vigastatute arv Põlva maakonnas ja Valgjärve vallas.

Liiklusõnnetused Hukkunud Vigastatud 2008 39 2 60 2009 40 3 63 2010 41 2 63 Tabel 6. Liiklusõnnetused Põlva maakonnas. Allikas: ESA

0-13 a. 14-17 a. 18-34 a. 35-64 a. 65 + vanemad 2009 1 0 1 1 0 2010 0 0 0 2 0 Tabel 7. Liiklusõnnetustes hukkunute arv Põlva maakonnas. Allikas: ESA

Liiklusõnnetused Hukkunud Vigastatud 2008 15 0 26 2009 15 2 30 2010 11 1 18 Tabel 8. Liiklusõnnetused joobes mootorsõidukijuhi osalusel Põlva maakonnas. Allikas: ESA

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused 4 8 4 4 0 7 Otsasõit jalakäijale 0 0 0 0 0 1 Liiklusõnnetustes hukkunud 0 1 0 0 0 0 Liiklusõnnetustes vigastatud 8 11 7 7 0 11 Tabel 9. Inimkannatanutega liiklusõnnetused ning neis hukkunud ja vigastatud Valgjärve vallas. Allikas: ESA

Arvestades asjaolusid, et suurem osa elamutest on puidust ja ahiküttega, on tulekahju puhkemise risk vallas väga suur. Tulekahjude põhjuseks on vananenud elektrisüsteemid, amortiseerunud küttekolded, ülekütmine külmade ilmadega ja alkoholijoobes inimeste hooletu suitsetamine. Otsene oht on ka kevadisel kulupõletamisel.

Inimestel on võimalus ise korstnapühkija koju kutsuda või paluda selleks valla abi. Käesoleva ajani pole seda võimalust kasutatud.

Tuleohutuse tagamisel on probleemiks veevõtukohtade nõuetele mittevastavus. 2006. aastal hukkus Valgjärve vallas ühes elumaja põlengus 2 inimest.

Koostöös päästeametiga on jagatud ja paigaldatud riskirühma kuuluvatele inimestele suitsuandureid, samuti on vallavalitsuse poolt andureid eakatele juubeliks kingitud suurel hulgal.

2005 2006 2007 2008 2009 2010 Põlva maakond 168 314 188 169 137 112 Valgjärve vald 11 15 6 13 5 4 Tabel 10. Päästeteenistuses registreeritud tulekahjud Põlva maakonnas ja Valgjärve vallas. Allikas: ESA

Kõige suuremaks ohuks on kevadise jää sulamise aeg, mis meelitab lapsi veekogude äärde. Päästjad juhivad lastevanemate tähelepanu asjaolule, et veekogude ääres tuleb lastel silm peal hoida, samuti keelata jääle minekut. Põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini. Teiseks suuremaks ohuks on ujumisoskuste puudumine või selle ülehindamine, samuti järelevalve puudumine randades laste tegevuse üle. 2008. aastal uppus Eestis 77 inimest, 2009. aastal 61, 2010. aastal 97 inimest ja 2011. aasta 3 kuuga 3 inimest.

12 10 10 8 8 6 6 4 3 2 2 2 0 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Joonis 17. Registreeritud õnnetused veekogudel Põlva maakonnas. Allikas: Päästeamet

1.4. Tervislik eluviis

Omavalitsus levitab tervisealast informatsiooni peamiselt perearsti ja vallalehe kaudu. Viimasel ajal on näha teedel üha enam kepikõndi harrastavaid inimesi, eriti populaarne on see eakate hulgas. Antud tegevus sobib aastaringseks harrastamiseks, kuna libedal ajal on kepid

toeks. Valgjärve pargis on olemas terviserada, mida talveperioodil kasutatakse suusarajana. Oluliselt tähtis on sellele valgustuse rajamine, kuna raja kasutamine on populaarne aastaringselt. Terviserada on olemas ka Savernas, kuid selle kasutamine pole inimeste seas eriti poolehoidu leidnud.

Populaarne liikumisvahend on jalgratas ja suvel on sellega liikujaid teedel väga palju. Kahjuks pole inimesed harjunud mõtlema ohutusele jalgrattaga liigeldes, vähe kantakse kiivreid, liigeste kaitsmeid. Suureks ohuks on valda läbiv Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee oma liiklustihedusega.

Aktiivselt tegelevad tervisevõimlemisega Valgjärve piirkonna inimesed, kus 2-l korral nädalas kooli võimlas koos käiakse. Lisaks kasutatakse võimlat nii võrkpallitreeninguteks kui ka muudeks sportimisaladeks. Spordiringid tegutsevad Maaritsas 3-l päeval nädalas ja Savernas 1-l päeval nädalas.

Alates 2007. aastast on eraldatud Põlva Maavalitsuse poolt traumade ennetamisele suunatud tegevuste korraldamiseks toetust. Sellest sai alguse tervisedenduslike ürituste korraldamine valla erinevates piirkondades: • ülevallaline võrkpallivõistlus, • nii lasteaias kui koolides tervisliku toitumise põhireeglite tutvustamine, • eakate üritustel iga - aastased loengud tervise hoidmise eesmärgil, • liiklusohutuse alased infopäevad lasteaias ja koolides, • külapäevad aktiivse sporditegevusega erinevates piirkondades, • lastekaitsepäevad Saverna lasteaias erinevate spordi- ja muu tegevusega, • volbrijooks.

Lisaks on korraldatud Valgjärve rannas Saverna lasteaia vanema rühma, Saverna ja Valgjärve põhikoolide õpilastele vetelpäästealane õppus, Valgjärve pargis kepikõndi propageeriv üritus juhendaja käe all. Aastal 2009 viidi läbi pilatese treeningud valla kolmes suuremas piirkonnas. Lasteaialapsed said nautida ujumist Põlva ujulas, korraldati mitmeid erinevaid spordipäevi lasteaias koos vanemate ja vanavanematega.

Kõige aktiivsemad osalejad tervisedenduslikel üritustel on Saverna lasteaia kollektiiv koos lastega, kasutamata ei jäeta ühtki võimalust sportimiseks, matkamiseks, ujumiseks jne. Ürituste korraldamiskulud kaetakse maakondlikest projektidest ning vallaeelarvest.

Vallas on tervisenõukogu, mille liikmed on valla elanikkonna terviseürituste eestvedajateks, kaasates sellesse külade aktivistid.

1.5. Terviseteenused

Esmatasandi arstiabi vallas pakub perearst Maritta Loog OÜ, praksis asub Saverna külakeskuses. Vajadusel suunatakse haigeid eriarstide vastuvõtule Põlvasse, Võrru või Tartusse, paraku on bussiühendus maakonna keskusega ebapiisav.

Perearsti kaasabil on toimunud kohapeal eriarstide – kardioloogi ja endokrinoloogi vastuvõtt, kahel korral on vallaelanikel olnud võimalus luutiheduse uuringuks.

Lisaks töötab Savernas hambaarst üks kord nädalas. Apteek on avatud kahel korral nädalas, teenindab Kambja apteek.

Koolitervishoiu teenust pakub lasteaia ja põhikooli lastele samuti perearstipraksis.

Sanatoorset ravi pakub AS Värska Sanatoorium, mida meie valla inimesed taastusraviks enamasti kasutavad. Maakonda teenindab SA Tartu Kiirabi, mille koosseisus on 3 kiirabibrigaadi. Kahjuks puuduvad küladel viidad ning kiirabil on olnud probleeme inimeste leidmisega.

Lähim haigla asub maakonnakeskuses Põlvas, mis asub Savernast 23 km kaugusel. Põlva Haiglas asub ka hooldusraviosakond, teine hooldusraviosakond asub Räpinas. Töötervishoiuteenust pakub Medicover Eesti AS.

Psühholoogilist individuaalnõustamist, pere- ja grupinõustamist, psühhiaatrilist nõustamist, erivajadustega laste nõustamist, seksuaalnõustamist, nõustamist suitsetamisest loobumiseks, toitumise nõustamist pakutakse Põlvas ja Tartus.

Võimalusel on vallavalitsus toetanud transporditeenusega eakaid, vähekindlustatud või eriolukorda sattunud inimesi –peresid.

2. Terviseprofiili eesmärkide saavutamise vahendid

Lähtuvalt praegusest majanduslikust olukorrast ei ole võimalik ette planeerida tegevustele ajalist ja rahalist ressurssi.

Käesolevas peatükis tuuakse välja valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende täitmiseks võimalikud tegevused.

Terviseprofiili eesmärk: Valgjärve vald on kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonnaga, terve, haritud ja aktiivse rahvastikuga piirkond, kus on tugev paikkondlik identiteet.

2.1. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused

Sotsiaalse sidususe all mõistetakse ühiskonna võimet tagada iga oma liikme heaolu, ületades sotsiaalset lõhestumist ja vältides tõrjutust. Sidususel on otsene seos tervisega – mida suurem on sidusus, seda paremad on tervisenäitajad. Sidususe kõrge tase toetab ka sotsiaalset turvalisust. Sotsiaalset sidusust iseloomustavad tööhõive, vaesuse ja kihistumise näitajad. Tõrjutud sotsiaalsete gruppide olemasolu on oluline risk rahva tervisele, seevastu võrdsed võimalused ja võrdne ligipääs teenustele suurendavad sotsiaalset turvalisust ja sidusust ning parandavad tervisenäitajaid. Kohalikul võimul on võimalused mõjutada sotsiaalse sidususe arengut seadusandluse, rahastamisotsuste ja ühiskonna prioriteetide kujundamise kaudu.

Valdkonna probleemid: • Majanduskriis on suurendanud töötute arvu vallas, mis omakorda suurendab tõrjutust ja majanduslikku toimetulematust. • Maksumaksjate osakaal elanikkonnast on suhteliselt väike, mis omakorda kasvatab survet valla eelarvele ja sotsiaalsfääri ülevalpidamise võimekusele.

• Suur alkoholiprobleemidega inimeste arv, mis on kogukonnale turvalisuse riskiks. • Töötajate kvalifikatsioon ei vasta tööjõu nõudlusele ja tööturule naasmiseks on vaja ümberõpet. • Rahvastiku ränne. Sotsiaalse sidususe suurendamiseks tuleb valla elanikel teha mitmeid elukorralduse muutusi, mille tulemusel noored ja tööjõuline elanikkond siirdub elama suurematesse linnadesse või välismaale, mis omakorda vähendab valla tööealise elanikkonna arvu.

Valdkonna eesmärk: Valgjärve valla elanikerühmade sidususe suurendamine ja tõrjutuse vähendamine.

Võimalikud meetmed: • Kaasata külaliikumisse elanikerühmi, kellel on oht kaotada side kogukonnaga (töötud, puudega inimesed, alkoholiprobleemidega inimesed). • Toetada koostöö-ja toetusvõrgustikke ning huvialaühenduste tegevust, luues sellega inimeste omaalgatust ja sotsiaalset aktiivsust soosiv keskkond. • Tagada tervisega seonduva teabe kättesaadavus sotsiaalselt tundlikele gruppidele, kasutades selleks neile arusaadavaid suhtlusvorme. • E- kaasatus - infotehnoloogiliste oskuste arendamine, võimaluste loomine e - teenuste kasutamiseks.

2.2. Laste tervislik ja turvaline areng

Lapse- ja noorukieas pannakse alus inimese terviseteadlikkusele ja tervist säästvale käitumisele. Tervist mõjutavad peresuhted, kodused elamistingimused, kodukoha loodus- ja tehiskeskkond, lasteaia- ja koolikeskkond, samuti üldine sotsiaalmajanduslik keskkond, sh haridus- ja tervishoiusüsteemi korraldus, töötus ja vaesus riigis. Suurt mõju avaldab lastele neid ümbritsev sotsiaalne võrgustik, vanemate, vanavanemate ja sõprade eluviis ja käitumine. Lapse ja noore tervise ning arengu kujunemist tuleb käsitleda koosmõjus perekonna ja keskkonnaga, kus laps suurema osa ajast viibib. Investeering haridusse võrdub investeeringuga tervisesse.

Koolil ja koolis toimuval on oluline roll lapse väärtushinnangute, sotsiaalsete oskuste, tervise ja toimetuleku kujunemisel. Haridustee katkemine ja rahvastiku tervis on omavahel seotud. Mida madalam on haridustase, seda halvemad on tervisenäitajad ning lühem keskmine eluiga. Pöörates õigel ajal tähelepanu arengu- ja tervisehäiretele ning riskiteguritele, on võimalik paljusid probleeme ennetada. Laste tervise ja arengu toetamine põhineb tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna paindlikul koostööl, liikudes meditsiiniliselt mudelilt enam sotsiaalse mudeli poole. Tähelepanu vajavad sotsiaalsete probleemidega, tagasihoidliku haridustaseme ja majandusliku taustaga peredes elavad lapsed ja noored. Nende tervise ja arengu toetamisele suunatud tegevused aitavad märkimisväärselt vähendada rahvastiku tervisenäitajates avalduvat ebavõrdsust.

Valdkonna probleemid: • Suurenenud probleemid laste koolikohustuse mittetäitmisega. • Puuduvad uuringud laste subjektiivsete hinnangute kohta oma tervisele ja teadmiste kohta tervise edenduse vallas. • Kergliiklusteede puudumine ja lapsevanemate vähene vastutustunne laste turvalisuse eest sattuda liiklusõnnetustesse. • Valla ääremaadel elavad lapsed ei saa käia spordihoonetes sportimas. • Lastevanemate vastutustundetu käitumise tulemusena laste kasvatamisel on suurenenud laste tubaka-ja alkoholi tarbimine. • Lastevanemate vähene koostöö lasteaia ja kooliga suurendab käitumisprobleemide tekkimise riski.

Valdkonna eesmärk: Valgjärve vald on tervislikke eluviise, õpilase omapära ja arengut toetava õpikeskkonnaga omavalitsus. Valla noortel on head huvihariduse omandamise ja tervislikud vaba aja veetmise võimalused.

Võimalikud meetmed: • Uurida laste subjektiivset hinnangut oma tervisele ja nende teadlikkust tervist edendava elustiili kohta. • Suurendada lastevanemate ja haridusasutuste koostöövõimalusi läbi projektide, loengute ja nõustamiste.

• Suurendada lastevanemate teadlikkust ja oskusi laste tervise edendamisel ja arengu toetamisel läbi projektide, loengute ja nõustamiste. • Propageerida ohutut ja tervislikku liikumist ja turvaelementide kasutamist läbi projektide, loengute, infopäevade ja nõustamiste. • Paremate arenguvõimaluste loomine vähekindlustatud peredele.

2.3. Tervist toetav keskkond

Inimest ümbritsev keskkond mõjutab terviseseisundit sageli enam, kui seda tajutakse. Selles peatükis vaadeldakse elukeskkonnana keskkonda, mis ümbritseb meid väljaspool töö- ja õpikeskkonda. Elu-, töö- ja õpikeskkonda võivad sattuda erinevad keemilised, füüsikalised ja bioloogilised ohutegurid peamiselt toodetest, ehitistest, rajatistest, sõidukitest ja tööstusettevõtetest. Nende ohuteguritega puutub inimene kokku kas vahetu kontakti või õhu-, vee ja toidu kaudu. Samuti võib kontakt toimuda teiste inimeste või loomade kaudu. Nendest ohuteguritest tulenev negatiivne mõju võib ilmneda tihti alles aastate pärast (allergia, närvikahjustus, kasvaja). Seega on keskkonna mõju tervisele kompleksne ning sõltub nii keskkonnategurite iseloomust kui ajast, mille jooksul nad tervist mõjutavad.

Valdkonna probleemid: • Probleemiks on piirkonniti põhjaveetaseme langemine ja kaevude kuivaks jäämine, mis põhjustab probleeme joogivee kättesaamisel, puudub kanalisatsioon. Puudub statistika, kui suur on selliste perede osakaal. • Organiseeritud tervisespordiga tegelemiseks puuduvad inimestel huvi ja harjumused. • Valla lehes on liiga vähe tähelepanu pööratud tervislike eluviiside propageerimisele. • Valla probleemiks on amortiseerunud kanalisatsiooni ja joogivee trassid ning puuduvad või vananenud veetöötlusseadmed. • Kaubavedude transiit läbi suuremate asulate on suhteliselt suur, millega kaasneb müra ja kannatab liiklusohutus. • Puudub objektiivne hinnang inimeste tervisehinnangute ja tervisespordiga tegelemise kohta.

Valdkonna eesmärk: Valgjärve vald on meeldiva elukeskkonnaga, korrastatud ja kaasaegse infrastruktuuriga vald, kus järgitakse säästva arengu ja tervisedenduse põhimõtteid.

Võimalikud meetmed: • Tõsta inimeste teadlikkust keskkonnast tulenevatest terviseriskidest läbi loengute, projektide. • Leida võimalusi elanikkonna paremaks varustamiseks kaevude ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks. • Uurida vallaelanike tervisehinnanguid, koguda teavet nende toitumisharjumuste ja tervisespordiga tegelemise kohta. • Tagada kehalist aktiivsust soodustav toetav keskkond ning infrastruktuur.

2.4. Tervislikud eluviisid

Peamisteks käitumuslikeks tervisemõjuriteks tuleb pidada vähest kehalist aktiivsust, tasakaalustamata toitumist ja riskikäitumist, näiteks alkoholi, tubaka ja narkootikumide tarbimist, hooletut käitumist liikluses (kiiruse ületamine, helkurita liikumine, turvavöö kasutamata jätmine), hasartmängurlust, riskivat seksuaalkäitumist.

Tervisekäitumist mõjutavad otseselt isiku enda hoiakud, uskumused, väärtushinnangud, teadlikkus, oskused ja motivatsioon. Inimest ümbritsev elukeskkond oma keskkondlike, sotsiaalmajanduslike ja psühhosotsiaalsete mõjudega määrab suures osas ära, milliseid tervist puudutavaid otsuseid langetatakse ning kuidas inimene enda ja teiste inimeste suhtes käitub. Tervisliku eluviisi soodustamiseks tuleb erinevate eluvaldkondade esindajatega koostöös viia ellu abinõud terviseteadlikkuse ja tervist toetava keskkonna kujundamiseks. Tuleb suurendada kehalist aktiivsust soodustavate võimaluste ja täisväärtusliku toidu kättesaadavust, vähendada sõltuvust tekitavate ainete kättesaadavust ja nõudlust nende järele ning soodustada turvalist käitumist liikluses, olmes ja vaba aja veetmisel. Oluline on tervelt elatud elu, mitte lihtsalt elatud elu.

Käesolevas peatükis antakse ülevaade, kuidas on võimalik tervislikke valikuid suurendada ja inimeste riskikäitumist vähendada.

Valdkonna probleemid: • Puudub teave elanikkonna subjektiivsete tervisehinnangute ja tervisespordiga tegelemise kohta. • Teavitustöös on liiga vähe tähelepanu pööratud igapäevase kehalise aktiivsuse tähtsusele ja tervislike eluviiside propageerimisele. • Puuduvad kergliiklusteed, valgustatud suusarajad, korralik staadion. • Vallas toimub vähe sportlikke pereüritusi. • Mittetulundusühingud ja külaseltsid tegelevad pigem kultuuri kui spordiürituste korraldamisega.

Valdkonna eesmärk: Valgjärve valla elanikud on tervislike ja sportlike eluviisidega.

Võimalikud meetmed: • Koguda teavet valla elanike toitumisharjumuste ja tervisespordiga tegelemise kohta läbi uuringute ja projektide. • Tagada kehalist aktiivsust soodustav toetav keskkond ning infrastruktuur läbi vallaeelarve ja projektide. • Tõsta inimeste teadlikkust tervislikust toitumisest, tervist toetavast liikumisest ning liikumisharrastuse võimalustest läbi koolituste, nõustamiste, infopäevade. • Anda inimestele võimalus veeta vaba aega kehaliselt aktiivselt ühisüritustel ja perepäevadel osalemiseks läbi vallaeelarve ja projektide. • Edendada sõltuvusvaba elustiili ja suurendada erinevate huvidega inimeste vaba aja veetmise võimalusi läbi vallaeelarve ja projektide. • Levitada tervisealast informatsiooni vallalehe, tervisepäevade korraldamise, loengute ja nõustamiste läbi.

2.5. Tervishoiuteenuste pakkumise jätkusuutlikkus

Pärast taasiseseisvumist on Eesti meditsiinis toimunud suured muutused. Tervishoiureformid algasid 1992. aastal üleminekuga solidaarsele ravikindlustusepõhisele tervishoiu rahastamisele, mis tõi endaga kaasa tervishoiuteenuste osutajate ja tervishoiu rahastaja eraldumise ning lepinguliste suhete tekkimise haigekassa ning tervishoiuteenuste osutajate

vahel. Teiseks oluliseks muutuseks Eesti tervishoiusüsteemis on teenuse osutajate võrgustiku reorganiseerimine perearstikeskse esmatasandisüsteemi ning optimeeritud haiglavõrgu arendamise kaudu. Tervishoiusüsteem peab olema patsiendikeskne, et tagada ravi järjepidevus. Selle oluliseks eelduseks on esmatasandi, eriarstiabi ja hooldusravi/hoolekande vaheline koostöö ning koordineeritus. Oluline aspekt on patsiendi informeeritus, mis ühelt poolt tähendab oskust orienteeruda tervishoiusüsteemis ning teisalt teadlikkust oma terviseprobleemidest ning ravivõimalustest.

Valdkonna probleemid: • Puudub teave elanikkonna rahulolust ja tervishoiuteenuse kättesaadavusest. • Elanikkonnal on vähesed esmaabialased teadmised. • Suurenev omaosalus tervishoiuteenuste ja ravimite eest tasumisel ei võimalda kroonilistele haigetele ja madalama sissetulekuga inimestele ravi kättesaadavust. • Vähekindlustatud elanikkonnal puudub ligipääs hambaraviteenusele. • Hajaasustuses on ligipääs elamutele kohati raskendatud halbade teeolude tõttu.

Valdkonna eesmärk: Valgjärve valla elanikele on tagatud esmatasandi arstiabiteenus ja juurdepääs eriarsti ning rehabilitatsiooniteenusele.

Võimalikud meetmed: • Korraldada elanikkonna rahulolu-uuringud tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta läbi projektide, uuringute ja infopäevade. • Esmaabialaste teadmiste suurendamine valla elanike seas läbi teabepäevade, loengute, koolituste. • Toetada mittetulundusühinguid ja külaseltse tervisedenduse ja sportlike ürituste korraldamisel läbi vallaeelarve ja projektide. • Toetada perearsti- ja apteegiteenuse pakkumist infrastruktuuri korras hoides. • Omastehooldajate koolitamine läbi nõustamiste, koolituste infomaterjali.

3. Kokkuvõte Valgjärve valla terviseprofiilist

Käesoleva terviseprofiili koostamisel ei ole vallarahva seas läbi viidud tervisekäitumise ja subjektiivsete hinnangute kogumiseks küsitlusi ega uuringuid. Eesmärgiks on anda esialgne ülevaade vallarahva tervisemõjuritest ja hetkeolukorrast, mis annavad võimaluse tervisedenduse edasiseks arendamiseks.

Valla tervisetegurite hetkeseisundit on hinnatud Tervise Arengu Instituudi poolt koostatud kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamise juhendmaterjalis vajalikuks ja soovituslikuks peetud indikaatorite abil.

Keskkonnast tulenevad tegurid mõjutavad vallaelanike tervist pigem positiivses kui negatiivses suunas. Keskkonda saastavat tööstust valla territooriumil ei ole. Maal elades peavad inimesed praktilise elu vajadustest lähtuvalt rohkem liikuma ja tegema füüsilist tööd, mis on tervisedenduse seisukohalt igati positiivne. Probleemseks keskkonnast tulenevaks teguriks on salvkaevudega majapidamiste joogivee halb kvaliteet. Selle parandamiseks on vald mitu aastat osalenud hajaasustuse veeprojektis, mille kaudu saavad vallaelanikud taotleda toetust.

Suurimaks probleemiks on rahvastiku vähenemisest tulenevad probleemid. Paljud teenused, mis linnainimestele on kättesaadavad ühistranspordi abiga, asuvad maainimese jaoks väga kaugel ja nende tarbimiseks tuleb teha suuri lisapingutusi. Rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab valla eelarves sotsiaalsfääri kulutuste rahastamist, seab ohtu haridusteenuse pakkumise jätkusuutlikkuse. Nendele tegevusvaldkondadele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Selline protsess on iseloomulik pea kõikidele eesti maavaldadele ja siin ei ole võimalik erilisi meetmeid tarvitusele võtta. Oluline on teavitada inimesi võimalustest, mida nad ise oma tervise ja tuleviku kindlustamiseks ette saavad võtta.

Lähtuvalt praegusest majanduslikust olukorrast ei ole võimalik ette planeerida tegevustele ajalist ja rahalist ressurssi. Peatükkides on välja toodud valdkondade probleemid, eesmärgid ja nende täitmiseks võimalikud tegevused. Oluline on valla arengusse kaasata Euroopa Liidu struktuurifondide ja Leader vahendeid.

Tervise ebavõrdsuse vähendamiseks on vajalik tagada kõigile inimestele ja lastele võrdsed

osasaamise võimalused tervislikest eluviisidest ning nõu ja abi raskustest ülesaamisel. Abivajajate nõustamist ning preventiivset tegevust tuleb süsteemselt ning pidevalt arendada. Selleks on vaja investeerida nii inimkapitali kui valla juhtimiskorraldusse.

Vaja on kaardistada vajadused ja võimalused seltsitegevuse toetamiseks ja olemasolevate ressursside paremaks kasutamiseks. Vaja on leida vahendid tervise- ja suusaradade pidevaks korrastamiseks ning spordiga oma vabast ajast tegelevate aktiivsete inimeste- eestvõtjate toetamiseks.

Suurt tähelepanu on vaja pöörata noortega seotud preventiivsele tegevusele, mis hoiab ära noorte kuritegevuse.

Tervislike eluviiside kättesaadavuse tagamiseks ja ümbritseva keskkonna ohutuse vähenemiseks on vajalik rajada valgustatud kergliiklusteede võrgustik.

Terviseprofiili koostamisele aitasid kaasa sotsiaalkomisjoni liikmed Maritta Loog, Inge Tamm, Kersti Meitsar ja Ülle Ani ning konstaabel Silver Hinto.

4. Tegevuskava aastateks 2011-2013

Tegevus Eesmärk Aeg Läbiviija Rahastamise allikad Riskirühma kuuluvate Sotsiaalse sidususe 2011-2013 KOV, ettevõtted KOV, projektid, isikute rakendamine suurendamine ettevõtted heakorra – ja avalikel töödel Külaseltside aktiivide Kogukondade 2011-2013 KOV, kolmas KOV, MTÜ-d, koolitus, ürituste sidususe sektor projektid läbiviimine, kaasamine suurendamine kogukonda Traumaennetustöö Tervist toetav 2011-2013 KOV KOV, projektid arendamine vallas keskkond Lastevanemate Laste tervislik ja 2011-2013 KOV, KOV, projektid teadlikkuse ja oskuste turvaline areng haridusasutused suurendamine laste tervise edendamisel Juurdepääsuteede Terviseteenuste 2011-2013 KOV, kinnistu KOV, kinnistu parendamine kättesaadavuse omanikud omanikud, projektid parandamine Viidamajanduse Terviseteenuste 2011-2013 KOV, kolmas KOV, kolmas täiendamine, kinnistute kättesaadavuse sektor sektor, projektid, märgistamine parandamine kinnistute omanikud Kehalise aktiivsuse Tervislikud eluviisid 2011-2013 KOV KOV, projektid, suurendamine läbi MTÜ-d ühisürituste Omastehooldajate Tervishoiuteenuste 2011-2013 KOV, perearst, KOV, projektid koolitus pakkumise jätkusuutlikkus Vallas asuvate tervise, Tervislikud eluviisid 2011-2013 KOV, kolmas KOV, projektid matka- ja suusaradade sektor arendamine/haldamine Aktiivõppe meetodeid Laste tervislik ja 2011-2013 Koolitusfirmad, Projektid, KOV, kasutades õpitoad turvaline areng haridusasutused, kolmas sektor noortele (tervisedendus, kolmas sektor, liikumisharrastused, vallavalitsus mürareostus, ohutus liiklemises, sõltuvused, seksuaalkasvatus) Sotsiaalse riskirühma Laste tervislik ja 2011-2013 Haridusasutused KOV, projektid, laste kaasamine turvaline areng kolmas sektor Esmaabialaste teadmiste Tervishoiuteenuste 2011-2013 KOV, kolmas KOV, projektid, suurendamine pakkumise sektor vabatahtlikud jätkusuutlikkus Uuringu läbiviimine Tervishoiuteenuste 2012-2013 KOV KOV, projektid elanike rahulolu kohta jätkusuutlikkuse tervishoiuteenustega tagamine Kergliiklustee rajamine Tervist toetav 2012-2013 KOV KOV, projektid keskkond

5. Kasutatud allikad

Kohaliku omavalitsuse ja maakonna terviseprofiili koostamine. Juhised. Tallinn, 2009. Maksu- ja Tolliamet Valgjärve valla arengukava 2008 – 2017 Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 http://www.sm.ee/tegevus/tervis.html (06.01.2010) http://www.mnt.ee http://www.rescue.ee http://www.sm.ee http://www.stat.ee http://www.tai.ee http://www.terviseinfo.ee http://www.tootukassa.ee http://www.valgjarve.ee