Valgjärve Valla Arengukava 2008-2017
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 16.10.2012. a määrusega nr. 1-1.1-9 VALGJÄRVE VALLA ARENGUKAVA 2008-2017 Savernas 2008 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. Üldandmed, asukoht ja eripära 5 2. Ajalugu 5 3. Valla hetkeolukorra analüüs 6 3.1 Rahvastik 6 3.1.1 Rahvastiku koosseis ja jaotuvus 6 3.1.2 Rahvastikuprognoos 7 3.2 Elukeskkond 7 3.2.1 Looduskeskkond 7 3.2.2 Põhjavesi 8 3.2.3 Maakasutus 8 3.2.4 Kaitsealad ja kaitstavad objektid 9 3.3 Sotsiaalne keskkond 10 3.3.1 Hariduselu ja noorsootöö 10 3.3.2 Kultuur ja vaba aeg 11 3.3.3 Kirik 12 3.3.4 Sportimisvõimalused 13 3.3.5 Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid 14 3.3.6. Sotsiaalhoolekanne 14 3.3.7 Elanike toimetulek, tööhõive 15 3.3.8 Turvalisus ja korrakaitse 16 3.4 Tehniline infrastruktuur 16 3.4.1 Teed ja tänavad 16 3.4.2 Ühisveevärk ja kanalisatsioon 19 3.4.3 Jäätmemajandus 20 3.4.4 Side 20 3.4.5 Soojamajandus 20 3.5 Ettevõtlus 21 3.5.1 Tööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus 21 3.5.2 Turism 21 3.6 Valla juhtimine 22 3.6.1 Vallavolikogu 22 3.6.2 Vallavalitsus 22 3.6.3 Kolmanda sektori osakaal 23 3.6.4 Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus 24 4. SWOT – analüüs 25 5. Visioon – Valgjärve vald aastal 2017 26 6. Valla arengu strateegilised eesmärgid 26 7. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid 27 7.1 Elukeskkond 27 7.1.1 Heakord 27 7.1.2 Kaitstavad objektid 27 7.1.3 Elamumajandus 28 7.2 Tehnilised infrastruktuurid 28 7.2.1 Teed 28 7.2.2 Ühisveevärk ja kanalisatsioon 29 7.2.3 Jäätmemajandus 29 2 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 7.2.4 Side 29 7.2.5 Soojamajandus 29 7.3 Ettevõtlus ja turism 30 7.3.1 Ettevõtlus 30 7.3.2 Turism 30 7.4 Haridus, kultuur, sport, noorsootöö 30 7.4.1 Haridus 30 7.4.2 Kultuur ja ühistegevus 31 7.4.3 Sport 31 7.4.5. Noorsootöö 32 7.5 Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus 32 7.5.1 Tervishoid 32 7.5.2 Sotsiaalhoolekanne 33 7.5.3 Turvalisus 33 7.6 Valla juhtimine 33 7.6.1 Vallavalitsus ja volikogu 33 7.6.2 Kolmas sektor 34 8. Tegevuskava aastatel 2012 – 2016 35 8.1 Elukeskkond 35 8.2 Tehnilised infrastruktuurid 36 8.3 Ettevõtlus ja turism 37 8.4 Haridus, kultuur, sport, noorsootöö 38 8.5 Tervishoid, sotsiaalhoolekanne, turvalisus 41 8.6 Valla juhtimine 42 9. Valgjärve valla arengukava seos teiste arengudokumentidega 44 10. Arengukava rakendamine, tagasiside ja muutmine 44 Kasutatud kirjandus 44 Lisad: 45 Lisa 1 Kaitsealused objektid 45 Tabel 1 Muinsuskaitsealused objektid Valgjärve vallas 45 Tabel 2 Looduskaitselise väärtusega alad ja objektid vallas 47 Lisa 2 Natura 2000 alad Valgjärve vallas 48 Lisa 3 Kalda kasutamise kitsendused 49 Lisa 4 Laste- ja noortepargi idee kirjeldus 50 Lisa 5 Valgjärve autospordikeskuse idee kirjeldus 51 3 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 SISSEJUHATUS Valgjärve valla arengukava määratleb Valgjärve valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2008-2017 ning selle eesmärgiks on tagada valla jätkusuutlik, järjepidev ning koordineeritud areng. Traditsiooniliselt üldsõnalise arengukava abil ei ole see siiski saavutatav ning seetõttu on ka käesoleva arengukava üheks olulisemaks osaks tegevuskava, mis sätestab konkreetsed tegevused aastateks 2011-2015. Kindlasti ei saa käesolevat arengukava vaadelda täielikult iseseisva dokumendiga, sest seda toetavad ja täiendavad erinevad valdkondlikud ja piirkondlikud arengukavad ning teisalt nö juhivad riiklikud arengukavad, sest mõeldamatu oleks valla arengu kavandamine täielikult vastupidises suunas riiklikule arengule. Olulisemateks on seejuures Riiklik Arengukava 2004-2006, Põlva maakonna arengukava 2011-2017, Põlva maakonnaplaneering, Valgjärve valla üldplaneering ning Valgjärve küla arengukava aastateks 2004-2010, Saverna kandi arengukava aastateks 2008-2015, Maaritsa, Vissi ja Krüüdneri küla arengukava 2011-2021. Samas on käesolev arengukava ise aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele. Valgjärve valla arengukava 2008-2017 koostamisel võeti arvesse eelmise arengukava suundumusi, koosolekutel esitatud seisukohti, erinevate külade ja piirkondade arengukavasid ning vallaametnike ja volikogu liikmete ettepanekuid. 4 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 1. Üldandmed, asukoht ja eripära Valgjärve vald asub Põlva maakonna loodeosas. Piirnevateks haldusüksusteks on Põlva maakonna Kõlleste ja Kanepi vallad, Valga maakonna Otepää ja Palupera vallad ning Tartu maakonna Kambja vald. Valgjärve valla territoorimi suurus on 143,15 km2. Vallas on 16 küla, suurimad neist on Saverna, Valgjärve ja Maaritsa. Valla halduskeskus asub Savernas, mida läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Veel läbib valda ristipidi paar aastat tagasi uue katte saanud Saverna-Pilkuse riigitee. Tänu suurtele riigiteede heale seisukorrale on nii Saverna, Maaritsa küla kui Valgjärve vald tervikuna väga atraktiivne paik ning seda eelkõige elu-, puhke- ja suvituskohana. Soodne on ka ettevõtlust luua, sest logistiliselt on valla asukoht väga hea. Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus Tartu asub vaid 38 km ehk ca 30 minutilise autosõidu kaugusel Savernast. Võru linnaga on ühendus samuti hea, Savernast asub ta 31 km kaugusel. Maakonnakeskus Põlva, millega üendus on kehvem, asub 20 km kaugusel ning Valga maakonnas asuv Otepää 17 km kaugusel Savernast. 2. Ajalugu Praeguse Valgjärve valla kui territooriumi ajaloolist kujunemist iseloomustavad sagedased administratiivsed ümberkorraldused, millest tulenevalt puuduvad väljakujunenud ajaloolised keskused. Enam-vähem võrdsetes osades jaotub territoorium endiste Kambja, Kanepi ja Otepää kihelkondade vahel. 1917-1939. aastani kuulusid praeguse Valgjärve valla erinevad külad Tartumaa Krüüdneri valda, Tartumaa Vastse-Otepää valda, Võrumaa Põlgaste valda ja Võrumaa Valgjärve valda. 1938/39. aasta reformiga määrati osa küladest Tartumaa Veski valda 5 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 ning Vastse-Otepää ja Põlgaste valla külad liideti Võrumaa Valgjärve vallaga. 1945. aastal moodustati Veski valla territooriumil Krüüdneri ja Vana-Prangli külanõukogud, Valgjärve valla territooriumil Pikajärve ja Valgjärve valla külanõukogud. 1950. aastal nn suur Tartu maakond kaotati ning kõik Valgjärve valla praegused külad liideti Otepää rajooniga. 1954. aastast kuulusid valla külad Valgjärve ja Veski külanõukogudesse. 1959. aastal läksid Valgjärve ja Veski külanõukogud seoses Otepää rajooni likvideerimisega Põlva rajooni koosseisu. 1966. aastal liideti osa Valgjärve külanõukogu territooriumist Ihamaru külanõukoguga ning seoses Veski sovhoosi likvideerimisega ja osade maade liitmisega Saverna Sohvoosiga ühendati 1972. aastal Abissaare, Sulaoja, Krüüdneri, Vissi ja Maaritsa külad uuesti Valgjärve külanõukoguga. 1987. aastal eraldus Saverna kolhoosist Maaritsa kolhoos. Eelnevast nähtuvalt on Valgjärve valla territoorium püsinud praegusel kujul alates 1972. aastast. Valgjärve valla omavalitsuslik staatus taastati 19. detsembril 1991. aastal. 3. Valla hetkeolukorra analüüs 3.1 Rahvastik 3.1.1 Rahvastiku koosseis ja jaotuvus 2011. aasta 2. septembri seisuga elab Valgjärve vallas rahvastikuregistri andmetel 1478 inimest. Neist 764 (51,5%) on mehed ja 720 (48,5%) naised. Elanike arv Valgjärve valla külades on 2011. aasta 2. septembri seisuga järgmine: Küla Elanike arv Abissaare 62 Aiaste 80 Hauka 35 Kooli 41 Krüüdneri 29 Maaritsa 170 Mügra 76 Pikajärve 66 Pikareinu 47 Puugi 53 Saverna 379 Sirvaste 73 Sulaoja 41 Tiido 78 Valgjärve 203 Vissi 47 Kokku: 1478 6 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 Vanuseliselt jaguneb valla rahvastik sarnaselt Eesti Vabariigi keskmisele selliselt, et alaealiste ja pensioniealiste osakaal on ühiskonnas peaaegu võrdne. Suurima grupi valla elanikest moodustavad tööealised inimesed. Täpsema ülevaate rahvastiku vanuselisest koosseisust annab alljärgnev joonis: Rahvastiku vanuseline koosseis 12,10% 20,40% 0-14 a. 15-64 a. üle 64 a. 67,50% 3.1.2 Rahvastikuprognoos Valgjärve valla rahvaarv on vahemikus 2008-2011 vähenenud 16 inimese võrra ehk ca 1 %. Vähenemine on toimunud nii väljarände kui negatiivse loomuliku iibe tõttu ja on viimasel ajal pidurdunud võrreldes kümneaasta taguse ajaga. Oluliselt mõjutavad valla rahvaarvu logistiline asukoht ja ühenduse kvaliteet töökohtade suhtes samuti ka töökohad vallas, et tööikka jõudvad noored ei lahkuks elama linnadesse ja teistesse valdadesse. Eluliselt vajalik on luua vallas võimalikult atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, sest selle mõjul ei jää paljud linnadesse õppima ja tööle läinud noored sinna elama. Nimetatud tingimuste olemasolu korral suureneb ka üldine sisseränne Valgjärve valda. Suureks eeliseks on siinkohal juba mainitud Tartu linna ja Otepää lähedus ning väga hea transpordiühendus valla keskusest ja Maaritsa piirkonnast nii Tartusse kui Võrru. 3.2 Elukeskkond 3.2.1 Looduskeskkond Valgjärve vallas on kaunis loodus. Vald jääb Otepää kõrgustiku idaosasse. Asendi tõttu Otepää kõrgustiku idaosas on Valgjärve valla lääneserv lumerikas. Lumeperiood võib kesta novembrist-aprillini. Reljeef on vahelduv, koosnedes mitmesuguse suuruse ja kujuga kuplitest, kühmudest ja küngastest, mille vahel looklevad ebakorrapärase kujuga soostunud lohud ja orud. Kõrgeimaks punktiks on Hauka külas asuv Laanemägi (211 m üle mere pinna). Loodusressurssidest on arvestatavad kruus-liiva ja põhjavee varud. Valla territooriumil on seitse karjääri, neist kolm on pidevas kasutuses. Viies karjääris leidub kruusa ning kahes liiva. 7 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 Hüdrograafilise võrgu moodustavad rohked ojakesed, magistraalkraavid tehislike paisjärvekestega, jõed ja järved. Valgjärve valla piirides asuvad