DOCSLIB.ORG

Aastat Jäi Turismiteona Raamima Kollaste Akende Projekt, Lk 1

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aastat Jäi Turismiteona Raamima Kollaste Akende Projekt, Lk 1 Loe järgmisest Koidust Põlvamaalastel avaneb kolmapäeval ainulaadne võimalus kuulata Hortus Musicust. Nr 139 • Laupäev, 30. november 2013 • Hind 0,80 eurot Ene Ergma tunnustas Helsingis Aastat jäi turismiteona raamima Leaderi mõju Eesti külaelu arengule kollaste akende projekt Loe 2. lk Mati Määrits Atria Vastse-Kuuste tehases töötab pea [email protected] Aasta turismitöötaja auhind läks kahele poolsada inimest Põlvamaa 2013. aasta tu- rismi- või turundusteona jää- Aasta turismitöötajana Loe 3. lk vad möödujate pilke vähe- leidsid tunnustust Pesa malt viieks aastaks püüdma Hotelli restorani peakokk National Geographicu (NG) Saima Rüütle ning Mooste Kanepi valla- kollased aknad, silmapaist- Viinavabriku (Eesti Foto- vaim uustulnuk on Räpina vanemana jätkab turismi Keskus) juhataja Loomemaja, parimad turis- mitöötajad aga Saima Rüütle Minna Jõgeda. Urmas Hallap ja Minna Jõgeda. Saima Rüütle asus Põl- Kanepi vallavolikogu valis vamaal toitlustamisega neljapäeval teisel katsel SA Põlvamaa Arenduskes- tegelema juba 1969. aas- vallavanemaks omavalit- kus turismiarendusjuhil tal. Just tema juhenda- sust viimased poolteist aas- Ulla-Maia Timmol oli nel- misel hakkas 1991. aastal tat juhtinud Urmas Hal- japäeval Räpina uues sada- tööle vastvalminud hotell lapi (Reformierakond). mahoones põhjust rõõmus- Pesa köök ning sai vastu Vallasekretär Õie Põderi tada, sest tunnustust vää- võtta ning toitlustada esi- ütlusel kandideerisid nii rivaid kandidaate meil ja- mesi Põlvasse saabunud nagu eelmiselgi korral, Ur- gus. Aasta turismiteo ka- turismigruppe. mas Hallap ja Aivar Luts tegoorias oli nominente Restorani peakoka (Keskerakond), häälte va- seitse: lisaks kollaste ametit on ta tänaseks hekorraks kujunes vasta- akende projektile Räpina pidanud 22 aastat. Lisaks valt 7:6. sadam (eestvedaja Räpina sellele juhendas Saima Urmas Hallap peab järg- Vallavalitsus), maakonna Rüütle aastaid Põlva neval perioodil oluliseks Mati Määritsa fotod Keskkooli kaubandus- piirile paigaldatud pesa- Kollaste raamide projekti ühe eestvedajana võttis maavanem Ulla Preedenilt tunnustuse laiapõhjalist koalitsiooni ja klassi kokaõpilasi. puud ja infotahvlid (SA vastu Tiiu Rüütle. Tagaplaanil Räpina sadama rajamist vedanud Teet Helm. volikogu koostööd. Põlvamaa Arenduskes- Tänu peakoka posi- Järgneval perioodil pea- kus), Taevaskoja radade tiivsele suhtumisele koha- vad Kanepi ja Põlgaste lap- renoveerimine (RMK), likku toorainesse, paku- sed saama mänguväljakud, Seto Külävüü Kostipäiv takse Pesa Hotellis järjest keskasula kauplemisala (MTÜ Setomaa Turism), enam kohalikust toor- ning lasteaialapsed tasuta rahvusvaheline rattamatk ainest valmistatud rooga- toidu. Samuti otsitakse «Põlvamaa pärlid» (Mat- sid, «Omakandiroogade võimalusi Põlgaste pansio- kaklubi Lõunamatkad) menüü» on populaarsust naadi laiendamiseks, va- ning Värska sanatooriumi kogunud paljude Põlva- hendas Reformierakonna veekeskus. maa külastajate seas ning Kanepi piirkonnaorgani- Aknakujuliste raamide aidanud kaasa Põlvamaa satsiooni juht Janis Kukk. paigaldamist siinsete vaa- kui rohelisema maakonna Kanepi volikogus kuulub tamisväärsuste juurde ve- tutvustamisele. Keskerakonna nimekirjale dasid projekti «Elu kahe Minna Jõgeda on 2010. seitse, Reformierakonnale aasta suvest oskuslikult maailma piiril» raames Saima Rüütle. Helina Pärnaste. Signe Zupsmann. neli ning IRL-ile kaks Põlvamaa Partnerluskogu vedanud Eesti Fototurismi kohta. ja Piiriveere Liider, kelle sega. Loomemaja pakub julges riskida ja avada uue Keskuse tegevust selliselt, nimel võtsid tunnuskirja, kohalikele väikeettevõtja- koha seni katmata piirkon- et see on uustulnuka staa- Ahja valla- lilled ning Ulve Kangro TTunnustus tele ja MTÜ-dele võima- da. Kui kujutada ette ko- tusest muutunud popu- tehtud padja vastu Tiiu luse ennast teostada ning dumajutust, siis just sel- laarseks külastuskohaks, vanemaks Rüütle ja Signe Zupsmann. erinevad arendavad kooli- lisena,» on nende iseloo- kus korraldatakse semi- Põlvamaal paiknevad NG Põlva- ja Valgamaa piiril, tused rõõmustavad nii mustamiseks öeldud. nare, koolitusi ning tähis- sai Peeter Sibul kollased raamid Postiteel Laheda vallas Võrumaa suuri kui ka väikeseid. Ridali lennuklubi uus tatakse suuremaid täht- Ahja volikogu valis nelja- (maanteemuuseumis), Val- piiril ning Valgjärve vallas Loomemaja esindajana klubihoone pakub võima- päevi. päeval vallavanemaks va- gesoos, Moostes, Räpinas, Tartumaa piiril. võttis tunnustuse vastu lusi väiksemate semina- Tema juhtimisel on rem Veriora, Meremäe ja Podmotsas ja Leevil. Taevaskojas rajati pool projektijuht Helina Pär- ride ja koosviibimiste pi- edasi arenenud keskuse Puhja valda juhtinud Pee- Kaasaegse infrastruk- aastat kestnud tööde käi- naste. damiseks, välja on ehitatud spetsiifiline tegevussuund ter Sibula (Reformiera- tuuriga Räpina sadam täi- gus jalgradu, järsakupiir- Nimetatud kategoorias lennusimulaator ning - fotoretkede korralda- kond). dab olulise tühimiku Peipsi deid, treppe ja kaarsildu. kandideerisid veel Põlva kaasaegsed tualettruumid. mine ümbruskonna põne- Vallavalitsuse juristi lõunaosas ja annab hoogu RMK ehitas oma vahendi- Kodukohvik Tillu, mille Tänavu 50. tegutsemisaas- vates paikades. Valve Luude ütlusel toetas järveturismile. Sadamas test parklasse lisaks teabe- väsimatu ja positiivne pe- tat tähistavale lennuklu- Muu hulgas on Moos- Sibula kandidatuuri viis saavad peatuda nii suure- punkti, uuendas infotahv- renaine on Eve Veski. Ta- bile tähendab see esimese test ligemale 17 km kau- rahvaesindajat, volikogu mad kui väiksemad paa- leid, pinke ning puhkekoh- lupoe ruumides pakutakse etapi elluviimist suure- gusel rajatud spetsiaalne liikmed Priit Trahv (IRL-i did, alused, ning luuakse tasid. head toitu, kordumatut ko- mast plaanist renoveerida fotovarje, kus saab te- nimekiri) ja Eve Neemsalu võimalused täisväärtusli- dust miljööd ning klubilist lennukite koduks olev an- gutseda korraga kuni (Keskerakonna nimekiri) kuks puhkamiseks. Aasta uustulnukas - meelelahutust - Muusika- gaar ning kaasajastada kolm inimest. said kumbki kaks häält. Põlvamaa sai sel aastal Räpina Loomemaja maiuse nime kandvat tehnilised võimalused eda- Minna Jõgeda oli ka Vallavolikogus kuulub kolm uut piiritähist, mil- Aasta atraktiivseima uus- kontsertide sarja. siseks arenguks. Mooste üheks tähtsünd- Reformierakonnale viis, leks on stiliseeritud pesa- tulnukana sai þüriilt enim Nüüdsest on ka Ahja Krootuse külas Orupe- museks saanud Oktoob- nii IRL-ile kui Keskera- puud, mis tähistavad Põl- punkte sel kevadel avatud piirkonnas inimestel koht, dastiku virgestusala uues rifesti peakorraldaja, mis konnale kaks kohta. vamaad kui loodussõbra- Räpina Loomemaja, mis kuhu külalisi majutada - disc-golfi pargis saab män- oli tänavu rikkalikuma Revisjonikomisjoni esi- likku ja rohelisemat elu asub Räpina mõisa endises Kristiina Tare koduma- gida kümnel erineval rajal. programmiga kui varem ja meheks valiti Eve Neem- propageerivat maakonda. tall-tõllakuuris. Poole aas- jutus. «Väga hubane koht, Park rajati MTÜ Spordi- pälvis osalenutelt kõrge salu. Uued pesapuud leidsid taga on kogu hoone suude- hooldatud territoorium ja klubi Kõlleste eestveda- tunnustuse. oma koha Kanepi vallas tud täita aktiivse tegevu- mõnus pererahvas, kes misel. Mati Määrits 2 Uudised Toimetaja Mati Määrits, [email protected], tel 799 9454, 505 0335 Koit 30. november ’13 Eesti sookurg tegi ränderekordi - 61 päevaga 5800 kilomeetrit eised lehed T Sel suvel Põlvamaal Ahja sioonispetsialisti Marge Abeba ongi sookurgede selt Eesti kurgedega talvi- raadio-, aga ka satelliit- Võru vanim elanik küla lähedal Eesti Maaüli- Kohtla edastusel kujunes lõunapoolseim talvitamis- tuma Etioopiasse ja nende saatjad panid maaülikooli sai 103 kooli vanemteadur Aivar rekordilise rände kogupik- koht,» ütles Leito. rändetee on kuni 6500 ki- teadlased Eestis kurgedele Leito, doktorant Ivar Ojas- kuseks ligi 6000 kilo- Valdav osa Euroopas pe- lomeetrit. «Siiski talvitub koos Hispaania ja Saksa- Võru vanim elanik Maria te ja ornitoloog Urmas Sel- meetrit. sitsevatest sookurgedest enamik Soome kurgi ikka- maa teadlastega ühistel Kolk tähistas esmaspäeval lise värvirõngaste ja satel- Maaülikooli põllumajan- talvitub Edela-, Lõuna- ja gi Euroopas ja Põhja-Aaf- välitöödel. 103. sünnipäeva. Maria, liitsaatjaga märgistatud dus- ja keskkonnainstituu- Kagu-Euroopas ning Põh- rikas,» täpsustas ta. 2003. aastast on Eesti kes elab praegu Võrus oma noor sookurg nimega Ahja di vanemteadur Aivar Lei- ja-Aafrikas Alþeerias ja Tu- Sookure pesitsus- ja rän- kureteadlased n-ö iseseis- tütre ja väimehe juures, on 4 jõudis 20. novembri to sõnul oli sookure rände neesias. Enamiku sookur- deökoloogiat on maaüli- vunud ning ostavad, pai- kogu elu teinud rasket füü- keskpäeval Etioopias Ad- kogupikkus 5800 kilomeet- gede rändetee pikkus sün- koolis uuritud juba 1997. galdavad ja jälgivad raa- silist tööd Ulila turbara- dis Abeba lähedal asuvasse rit ja see kestis kokku 61 nikohast talvitamisalani aastast. 1999. aastast on dio- ja satelliitsaatjaid ise- bas, kuid pole sellele vaa- talikorterisse ja on seal päeva (22. septembrist 20. on paar tuhat kilomeetrit. kasutatud raadiojälgimist seisvalt maaülikoolis siht- tamata oma eluaja jooksul nüüd paigale jäänud. novembrini). Kõige pikemaid rändeid ning 2001. aastast satelliit- finantseeritava teadustee- haiglaravi vajanud. Eesti Maaülikooli turun- «See on lõunapoolseim teevad Leito sõnul Soome jälgimist. Sealjuures on ma raames. Tähtpäevalise tütar Lai- dus- ja kommunikatsiooni- punkt, kust märgistatud idaosas pesitsevad kured, tehtud tihedat rahvusva- ne rääkis Võrumaa Tea- osakonna
Load more

Recommended publications
  • Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
    TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
    [Show full text]
  • ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
    Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
    [Show full text]
  • KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 Nr 1.1-15/20/1 COVID-19 Leviku
    KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 nr 1.1-15/20/1 COVID-19 leviku tõkestamiseks liikumisvabaduse piirangu kehtestamine Võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lg 5 p 3, Terviseameti peadirektori 18.05.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/28 „23. aprill 2010 käskkirja nr 1-1.1/71 "Nakkushaiguste erakorralisest sündmusest teavitamise kord ja epideemiatõrjeks valmisoleku tagamine" muutmine“ p 1 ja arvestades sellega, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on tõusuteel ja üritus „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 Lõuna-Eestis, võib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut negatiivselt mõjutada, otsustan inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks: 1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt: 1.1. Shakedown: ajavahemik: 03.09.2020 kella 12.00-st kuni 04.09.2020 kella 15.00-ni; koht: Sulaoja-Abissaare-Pikareinu-Krüüdneri-Maaritsa; 1.2. Prangli: ajavahemik: 04.09.2020 kella 10.00-st kuni 05.09.2020 kella 17.00-ni; koht: Vissi-Suure Kambja- Sirvaku- Tõdu-Piigaste-Saverna-Maaritsa; 1.3. Kanepi: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 05.09.2020 kella 18.00-ni; koht: Mügra- Karste-Kaagvere-Pilkuse-Pikajärve-Valgjärve-Saverna; 1.4. Otepää: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 14.00-ni; koht: Nüpli- Pilkuse-Kaagvere-Kooraste-Koigu-Vidrike; 1.5.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Supplementary Regulations Published on 3 May 2021 2
    INDEX 1. INTRODUCTION .............................................................................................................................................. 4 1.1 Preamble ..................................................................................................................................................... 4 1.2 Road Surface .............................................................................................................................................. 4 1.3 Overall SS distance and total distance of the itinerary ........................................................................ 4 2. ORGANISATION .............................................................................................................................................. 4 2.1 FIA titles for which the rally counts ......................................................................................................... 4 2.2 Visa numbers – FIA and ASN .................................................................................................................. 4 2.3 Organiser’s name, address and contact details (permanent office) .................................................. 4 2.4 Organisation Committee ........................................................................................................................... 5 2.5 Stewards ..................................................................................................................................................... 5 2.6 FIA Delegates ............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • 20.August – Eesti Vabariigi Taasiseseisvumispäev
    Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht AUGUST 2018 NR 8 (129) 20.august – Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäev INTERVJUU VALLAVANEMA MARIKA DRENKHAN - VEERG Üheksa kuud on Kanepi Vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees möödas uue valla loomisest, nüüdseks Kust Sa oled pärit? Oled Sa taluinimene? on juba näha Olen 10 aastat elanud Lohusalus, seal käisin 3 Kui ma lõpetasin kooli, mõtlesin, et ei lähe iial esimesi tulemusi. aastat algkoolis. Mul on meeles, et koolis oli kokku maale elama. Mõtlesin, et lähen Tallinna. Mind on Kuigi paljudele oli 19 õpilast ja meie klassis kaks. Keskkooli lõpetasin tõmmanud suurlinnad, aga armastus tõi siia. haldusreform algul Haapsalus ja edasi õppima läksin Tartu Ülikooli Olen kõike teinud meie majapidamises, aga arusaamatu, oli see Majandusteaduskonda, mille lõpetasin 1986.aastal abikaasa on üdini maainimene, mina olen rohkem riigi surve ning täna kaubatundmise ja kaubanduse organiseerimise toetav, teen lillepeenrad, niidan, korjan marju, hoian oleme väga tänulikud erialal. lapselapsi, mulle meeldib, kui kõik on korras ja ma valitsusele, et tehti Kuidas sattusid Kanepisse? aitan sellele meelsasti kaasa. Elaksin sama hästi ka erand ja meil on Juhtus nii, et abiellusin Kanepi poisiga ja suures linnas tornmajas vaatega merele. Lapsena olin oma Kanepi vald. Haldusreformi eelselt esimene töökoht oli Otepää Tarbijate Kooperatiivis ma kogu aeg koolis või trennis, mul on kaks venda, hirmu tekitanud allasutuste sulgemine kaubatundja. Soovisime lapsed Kanepi kooli panna nemad toimetasid rohkem kodus ja aias. Vagusid on läinud hoopis vastupidiselt, endistes ja sain AS Cuculus Kanepi kauplusse tööle. Sealt kõplasin siin esimest korda. Meil on ilus elamine ja vallakeskustes on avatud teenusekeskused. alates olengi Kanepiga seotud. Mingil ajal tundus, ma olen siin väga rahul.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Kommunikatsiooniministri 10
    Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. veebruari 2005. a määrus nr 26 „Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid” Lisa (majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. veebruari 2014. a määruse nr 10 sõnastuses) RIIGIMAANTEEDE NIMEKIRI JA RIIGIMAANTEEDE LIIGID Sellest riigimaantee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 1 Põhimaanteed 1.1.1 E20 1 Tallinn–Narva* 212,64 10,375 209,153 198,877 1.1.2 212,541 212,64 1.2.1 E263 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa* 287,828 5,505 287,828 282,323 1.3.1 E264 3 Jõhvi–Tartu–Valga* 219,671 0,000 0,527 1.3.2 1,864 2,411 209,843 1.3.3 3,574 130,347 1.3.4 137,675 219,671 1.4.1 E67 4 Tallinn–Pärnu–Ikla* 192,250 13,040 191,790 178,750 1.5.1 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru* 184,553 1,663 184,553 182,890 1.6.1 6 Valga–Uulu* 124,759 1,419 124,759 123,340 1.7.1 E77 7 Riia–Pihkva* 21,965 195,565 216,918 21,353 1.8.1 8 Tallinn–Paldiski* 47,152 11,300 47,152 35,852 1.9.1 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla* 80,980 0,000 70,463 77,615 1.9.2 73,618 80,770 Risti–Virtsu–Kuivastu– 1.10.1 10 143,728 0,000 67,450 Kuressaare* 140,788 1.10.2 68,102 141,440 1.11.1 E265 11 Tallinna ringtee* 38,155 0,000 38,155 38,155 1.12.1 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme* 122,712 0,000 70,985 117,552 1.12.2 76,145 122,712 Sellest riigimaantee Marsruudi Jrk Tee Aadress Tee liik ja nimetus pikkus nr nr Pikkus km Algus Lõpp km km km 1 2 3 4 5 6 7 2 Tugimaanteed 2.1.1 12 Kose–Jägala* 36,796 0,000 36,796 36,796 2.2.1 13 Jägala–Käravete* 52,702 0,000 52,702 52,702 2.3.1 14 Kose–Purila* 39,146 0,000 39,146
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Ahja Mooste Alaküla Vastse-Kuuste Ihamaru Põlva Räpina Valgjärve PÕLVA Mikitamäe Kanepi Veriora Mustajõe Värska Suuremetsa Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Põlvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Seeria C No 20 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Põlvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Põlvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-67-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be requested from Estonian Interuniversity Population Research Centre.
    [Show full text]
  • Kãlleste Valla Üldplaneering Seletuskiri
    Kõlleste Vallavalitsus K LLESTE VALLA LDPLANEERING SELETUSKIRI O Hendrikson " Ko Klleste Vallavalitsus Rae oja pl 8 Krootuse 51004 TARTU 63501 PÃLVA,AA Tel 740 .800 fa s 740 .801 Tel 7.0 3441 hendrikson2hendrikson.ee kolleste2kolleste.ee www.hendrikson.ee www. olleste.ee Tartu 5 Klleste 000. 0 Klleste valla üldplaneeringu seletuskiri Klleste Vallavalitsus 000. T66 nr 8.1/07, Seletuskiri Klleste valla üldplaneeringu seletuskiri 3 SISUKORD 1 Sissejuhatus. levaade üldplaneeringu koostamise protsessist.........5 K!lleste valla üldplaneeringu l"hteseisukohad...................................9 3 K!lleste valla ruumilise arengu suundumused.................................. 11 3.1 KÕLLESTE VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE PÕHISEISUKOHAD........................................11 3.2 KÕLLESTE VALLA ARENGUVISIOON ..........................................................................................12 3.3 KÕLLESTE VALLA KESKKONNAVÄÄRTUSED..............................................................................13 3.4 KÕLLESTE VALLA RUUMILISED ARENGUSUUNAD......................................................................14 4 Maakasutuse p!him!tted. levaade üldplaneeringust maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa........................................................................ 17 4.1 MAADE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED KÕLLESTE VALLA ÜLDPLANEERINGUS ...........................17 4.2 ELAMUMAA ..............................................................................................................................18 4.2.1 Tingimused elamumaade
    [Show full text]
  • Liiklusloenduse Tulemused 2007. Aastal
    Liiklusloenduse tulemused 2007. aastal AS Teede Tehnokeskus 2008 MAANTEEAMET Tallinn 2008 AS TEEDE TEHNOKESKUS PMS GRUPP & LIIKLUSUURINGUD JA TEEILMAJAAMAD LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED 2007. AASTAL Tööde teostajad: Tiit Kaal, PMS-grupi projektijuht Stanislav Metlitski Osakonna juhataja Veiko Tikas PMS-grupi peaspetsialist Maret Jentson PMS-grupi peaspetsialist Egon Horg, PMS-grupi peaspetsialist Luule Kaal Osakonna juhataja Tallinn 2008 Liiklusloendus 2007 aastal SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………………..….. 3 LÜHENDITE SELGITUSED ……………………………………………………...…..… 5 MAJANDUS 2007. aastal …...………………………………………...………………... 6 Mootorikütus ………………………………………………………………………. 8 Sõidukid ja juhiload ……………………………………………………………….. 9 ILMASTIK 2007. aastal …..…………………………………………………………..…. 12 Õhutemperatuur ............................................................................................. 12 Sademed ........................................................................................................ 13 LIIKLUSLOENDUSSEADMETE KIRJELDUS ….…………………………………..… 14 Pikaajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 14 Lühiajaline liiklusloendus …………………………..…………………………….. 15 LOENDUSSEADMETE JA VOOLIKUTE PAIGALDUSSKEEMIDE VÕRDLUS ….. 17 Liiklusloendurite võrdlus …………………………………………………………. 17 Voolikute paigaldusskeemi võrdlus ……………………………………………... 20 LIIKLUSLOENDUSANDMETE TEISENDAMINE AKÖL-ks ……………………….... 22 LIIKLUSLOENDUS 2007. aastal …..………………………………………………..…. 24 Liiklussagedus püsiloenduspunktides …………………………………..…..... 24 Liiklussagedus põhimaanteedel ……………………………………………….
    [Show full text]
  • Mudakonna (Pelobates Fuscus) Elupaiganõuded Eestis“ (Markus 2010) Ja Selle Põhjal Ilmus 2013
    Mudakonna (Pelobates fuscus) kaitse tegevuskava Rohe-kärnkonn (foto: P. Pappel) 1 KOKKUVÕTE Mudakonlaste sugukonda kuuluva hariliku mudakonna levila ulatub Kesk- ja Ida-Euroopast Venemaa lääne- ja edelaosani. Rahvusvahelise punase nimestiku alusel kuulub mudakonn soodsas seisundis olevate liikide hulka, kuid liigi populatsiooni trend on hinnatud langevaks. Eriti drastiline on liigi langustrend levila põhja- ja lääneosas – Eestis, Rootsis, Taanis, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal. Eestis on mudakonn II kaitsekategooria liik ning kuulub ka EL Loodusdirektiivi IV lisasse. Liigi arvukuse languse peamiseks põhjuseks võib pidada elupaikades toimunud muutusi – põllumajanduse olulist intensiivistumist (põllumajanduskemikaalide ja -mürkide kasutamine, mosaiikse põllumajandusmaastiku asendumine monokultuursete põllumassiividega jne), mis on kaasa toonud nii maismaa- kui vee-elupaikade hävimise või nende kvaliteedi olulise languse. Olulist negatiivset mõju on avaldanud ka sigimisveekogude kinnikasvamine, nende kaladega asustamine, kinniajamine, reostamine ja kuivendamine. Samuti maastikumosaiigi kadumine (avamaastike võsastumine ja seeläbi maastiku ühtlustumine). Eestis on mudakonna kriitiliselt ohustavaks teguriks sigimisveekogude hävimine (nende kinnikasvamine ja kaladega asustamine), kuid üha suureneva tähtsusega ohuteguriteks on ka avamaastike kadumine ning põllumajanduse intensiivistumine. Viimane on põhjustanud liigi hävimise mitmetest Lääne-Euroopa piirkondadest. Lisaks suurendab Eestis ja laiemalt Euroopas elupaikade hävimine ja nende
    [Show full text]
  • Valgjärve Valla Arengukava 2008-2017
    Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 16.10.2012. a määrusega nr. 1-1.1-9 VALGJÄRVE VALLA ARENGUKAVA 2008-2017 Savernas 2008 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 SISUKORD Sissejuhatus 4 1. Üldandmed, asukoht ja eripära 5 2. Ajalugu 5 3. Valla hetkeolukorra analüüs 6 3.1 Rahvastik 6 3.1.1 Rahvastiku koosseis ja jaotuvus 6 3.1.2 Rahvastikuprognoos 7 3.2 Elukeskkond 7 3.2.1 Looduskeskkond 7 3.2.2 Põhjavesi 8 3.2.3 Maakasutus 8 3.2.4 Kaitsealad ja kaitstavad objektid 9 3.3 Sotsiaalne keskkond 10 3.3.1 Hariduselu ja noorsootöö 10 3.3.2 Kultuur ja vaba aeg 11 3.3.3 Kirik 12 3.3.4 Sportimisvõimalused 13 3.3.5 Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid 14 3.3.6. Sotsiaalhoolekanne 14 3.3.7 Elanike toimetulek, tööhõive 15 3.3.8 Turvalisus ja korrakaitse 16 3.4 Tehniline infrastruktuur 16 3.4.1 Teed ja tänavad 16 3.4.2 Ühisveevärk ja kanalisatsioon 19 3.4.3 Jäätmemajandus 20 3.4.4 Side 20 3.4.5 Soojamajandus 20 3.5 Ettevõtlus 21 3.5.1 Tööstus, põllumajandus, kaubandus, teenindus 21 3.5.2 Turism 21 3.6 Valla juhtimine 22 3.6.1 Vallavolikogu 22 3.6.2 Vallavalitsus 22 3.6.3 Kolmanda sektori osakaal 23 3.6.4 Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus 24 4. SWOT – analüüs 25 5. Visioon – Valgjärve vald aastal 2017 26 6. Valla arengu strateegilised eesmärgid 26 7. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid 27 7.1 Elukeskkond 27 7.1.1 Heakord 27 7.1.2 Kaitstavad objektid 27 7.1.3 Elamumajandus 28 7.2 Tehnilised infrastruktuurid 28 7.2.1 Teed 28 7.2.2 Ühisveevärk ja kanalisatsioon 29 7.2.3 Jäätmemajandus 29 2 Valgjärve valla arengukava 2008 - 2017 7.2.4 Side 29 7.2.5 Soojamajandus 29 7.3 Ettevõtlus ja turism 30 7.3.1 Ettevõtlus 30 7.3.2 Turism 30 7.4 Haridus, kultuur, sport, noorsootöö 30 7.4.1 Haridus 30 7.4.2 Kultuur ja ühistegevus 31 7.4.3 Sport 31 7.4.5.
    [Show full text]