65 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

65 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

65 buss sõiduplaan & liini kaart 65 Kanepi Vaata Veebilehe Režiimis 65 buss liinil (Kanepi) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Kanepi: 15:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 65 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 65 buss saabub. Suund: Kanepi 65 buss sõiduplaan 60 peatust Kanepi marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:25 teisipäev 15:25 Saverna Kool 6 Kooli Tee, Estonia kolmapäev 15:25 Saverna neljapäev 15:25 Palava reede 15:25 laupäev Ei sõida Hansi pühapäev Ei sõida Silgu Kanepi 21d August Weizenbergi Tänav, Estonia 65 buss info Jõksi Suund: Kanepi Peatust: 60 Hobuala Reisi kestus: 135 min Liini kokkuvõte: Saverna Kool, Saverna, Palava, Sirvaste Hansi, Silgu, Kanepi, Jõksi, Hobuala, Sirvaste, Jusa, Saverna, Saverna Kool, Tuleviku, Mäe, Piigaste, Krootuse, Piigaste, Piigaste Põik, Luka, Veski, Jusa Sulaoja, Sahkri, Maaritsa, Sahkri, Sulaoja, Pusu, Saverna Kool, Saverna, Tüve, Taba, Valgjärve, Puugi, Saverna Tamme, Kooliküla, Kitseaia, Pikajärve, Kitse, Männiku, Pilkuse, Juusa, Otepää, Juusa, Pilkuse, Saverna Kool Männiku, Kitse, Pikajärve, Kitseaia, Kooliküla, 6 Kooli Tee, Estonia Valgjärve Kool, Valgjärve, Taba, Tüve, Saverna, Saverna Kool, Saverna, Jusa, Sirvaste, Hobuala, Tuleviku Jõksi, Kanepi Mäe Piigaste Krootuse Piigaste Piigaste Põik Luka Veski Sulaoja Sahkri Maaritsa Sahkri Sulaoja Pusu Saverna Kool 6 Kooli Tee, Estonia Saverna Tüve Taba Valgjärve Puugi Tamme Kooliküla Kitseaia Pikajärve Kitse Männiku Pilkuse Saverna — Pilkuse, Estonia Juusa Otepää Valga põik, Otepää Juusa Pilkuse Saverna — Pilkuse, Estonia Männiku Kitse Pikajärve Kitseaia Kooliküla Valgjärve Kool Valgjärve Taba Tüve Saverna Saverna Kool 6 Kooli Tee, Estonia Saverna Jusa Sirvaste Hobuala Jõksi Kanepi 21d August Weizenbergi Tänav, Estonia 65 buss sõiduplaanid ja marsruudi kaardid on saadaval võrguühenduseta PDF-ina aadressil moovitapp.com. Kasuta Moovit App abi, et näha linnas Eesti live bussiaegu, rongi sõiduplaani või metroo sõiduplaani ja samm- sammult suunajuhiseid mistahes ühistranspordi jaoks. Vaata live saabumisaegu Moovitist MaaS Lahendused Toetatud riigid Mooviteri kogukond © 2021 Moovit - kõik õigused kaitstud.

Copy Link

Recommended publications

109 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
109 buss sõiduplaan & liini kaart 109 Tartu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 109 buss liinil (Tartu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Tartu Bussijaam: 9:30 - 19:00 (2) Võru Bussijaam: 8:00 - 17:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 109 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 109 buss saabub. Suund: Tartu Bussijaam 109 buss sõiduplaan 26 peatust Tartu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 9:30 - 19:00 teisipäev 9:30 - 19:00 Võru Bussijaam 2 Vilja Tänav, Võru kolmapäev 9:30 - 19:00 Savioru neljapäev 9:30 - 19:00 Alaküla reede 9:30 - 19:00 laupäev 9:30 - 19:00 Raiste Tee pühapäev 9:30 - 19:00 Mustja Heimtali Uha 109 buss info Suund: Tartu Bussijaam Kanepi Peatust: 26 Reisi kestus: 70 min 21d August Weizenbergi Tänav, Estonia Liini kokkuvõte: Võru Bussijaam, Savioru, Alaküla, Silgu Raiste Tee, Mustja, Heimtali, Uha, Kanepi, Silgu, Hansi, Palava, Saverna, Pusu, Sulaoja, Sahkri, Maaritsa, Pedaku, Vissi, Raanitsa, Paalimäe, Kambja, Hansi Ülenurme, Jalaka, Sepa Turg, Tarmeko, Tartu Bussijaam Palava Saverna Pusu Sulaoja Sahkri Maaritsa 2 Külaplatsi Tee, Estonia Pedaku Vissi Raanitsa Paalimäe Kambja Ülenurme Jalaka 25 Ringtee Tänav, Tartu Sepa Turg Tarmeko 51 Vaba Tänav, Tartu Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu Suund: Võru Bussijaam 109 buss sõiduplaan 24 peatust Võru Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 8:00 - 17:30 teisipäev 8:00 - 17:30 Tartu Bussijaam 2 Turu Tänav, Tartu kolmapäev 8:00 - 17:30 Ülenurme neljapäev 8:00 - 17:30 Kambja reede 8:00
[Show full text]
Päästeameti Tulekahjusündmuste Ajalis-Ruumiline Muster Perioodil 2009-2013
TARTU ÜLIKOOL Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Ilona Vares PÄÄSTEAMETI TULEKAHJUSÜNDMUSTE AJALIS-RUUMILINE MUSTER PERIOODIL 2009-2013 Magistritöö geoinformaatikas ja kartograafias Juhendajad: PhD Raivo Aunap MSc Tanel Tamm Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2014 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Tulekahju ning seda soodustavad peamised faktorid ................................................ 4 1.1. Tulekahju olemus ............................................................................................... 4 1.2. Tulekahju peamised tekkepõhjused .................................................................... 6 1.3. Tulekahju peamised mõjufaktorid ...................................................................... 7 2. Geokodeerimine ....................................................................................................... 12 3. Andmed ja metoodika .............................................................................................. 15 3.1. Uuritavate piirkondade valik ............................................................................ 15 3.2. Andmed ............................................................................................................ 17 3.3. Andmete kontroll ja geokodeerimine ............................................................... 18 3.4. Andmeanalüüs .................................................................................................
[Show full text]
KANEPI KIHLKUND: Vällävõtõ Reimanni Nele Kokkopant Ja 2004.A Ilmunu Raamadust "Võromaa Kodolugu
KANEPI KIHLKUND: vällävõtõ Reimanni Nele kokkopant ja 2004.a ilmunu raamadust "Võromaa kodolugu Uiakatsi järv hääd kätt ja Koorastõ Suurjärv. KANEPI KIHLKUND 2 KANEPI OM VÕROMAA VÄHÄMBIT KIHLKUNDÕ. Suurust om täl päält 370 km . Kihlkunna naabri Võromaa küle pääl omma Põlva ja Urvastõ. Tõõnõ külg jääs vasta Tarto- maa Otõmpää (Otepää) ja Kamja (Kambja) kihlkundõ. Umaette kihlkund tetti Kanepist Roodsi kuninga Karl XI käsükiräga 1675. aas- tagal. Põlva, Otõmpää ja Urvastõ kihlkunna veere panti üttekokko. Põha-Võromaa olõssi ku uma pinnamoodu poolõst nigu veitkene vigurinõ, a sis jälki parralt tõsinõ. Nii ku timä ineminegi, kinkast kimmähe ei tiiä, kost täl nali pääle nakkas ja kunas miil hallõs lätt. SUURÕMBA JA TÄHTSÄMBÄ KOTUSÕ KANEPI VAI KANAPÄÄ? Kanepi nimme om kirotõt mitund muudu: Kannapieza 1582, Cannebkyllo 1638, Cannapaeh 1750, Kanapää 1868, Kanepi 1925. Saksa keelen naatigi tarvitama Kannapäh nimme. Peris vana nimi om olnu Kanõpitsa vai Kanõpistõ. Saksa keele perrä tull nallakas nimi ka maarahva kiilde. Seo ilma aigu või viil kuulda, ku mõni ütles: «Tulõ minnä Kanapäähä.» Kanepit teedäs laembalt ku kihlkunna keskpaika. Siin om ütenkuun kõik inemiisile aost aigu tähtsä paiga – kuul ja kerik, seldsimaja ja poodi, vana kalmuaia. " KOORASTÕ om kihlkunna edelänukan. Koorastõ mõisa (Kors) oll olõman jo 1511. aastagal. Koorastõ vald oll inne viimäst sõta kihlkunnan kõgõ suurõmb vald. Tan om hulga ilosit järvi ja suurõ mõtsa. PÕLGASTÕ jääs Kanepi-Puskaru-Põlva tii viirde. Edimäst kõrda om säänest kotust nigu Poelcks nimmat 1628. aastagal. Tuu võidsõ olla Põlgastõ mõisa, midä parhilla tundas hoobis Lahe nime all. A esiki muistidsõl aol elli Põlgastõ nukan inemiisi – vana Juudaliina kalmõ omma tuu tunnismärgis.
[Show full text]
14. Jaanuar Oli Taliharjapäev Põlvamaal Jagati Kultuuri-, Spordi- Ja Terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG Preemiaid Ka Kanepi Valda Igas Külas“ Koordinaator
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht JAANUAR 2020 NR 1 (146) 14. jaanuar oli taliharjapäev Põlvamaal jagati kultuuri-, spordi- ja terviseedendamise VALLAVANEMA VEERG preemiaid ka Kanepi valda igas külas“ koordinaator. korraldas esmakordselt Põlvas Eesti Johanson, kelle meelisharrastus Elutööpreemia kultuuris pälvis karikavõistlused batuudihüpetes ja on tõukerattasport. Põlvamaa Ene Mähar ning spordis Enno Toss. topelt trampetihüpetes ning esines spordi sõber on Maratonsport OÜ Aasta tegija kultuuris on edukalt rahvusvahelisel võistlusel (juhataja Hillar Zahkna). Triinu Laan Moostes toimunud FINCUP 2019. Tunnustuse võttis Põlvamaa terviseedendaja on Eesti Filharmoonia kammerkoori vastu klubi eestvedaja Karin Joala. orienteerumisklubi Põlva Kobras, muusikalise lavastuse „Suidsu- Aasta meessportlane on käsipallur sannasümfoonia“ paigapealse projekti- Henri Sillaste, naissportlane aasta tervisesõbralikum organi- juhtimise ja „Suidsusannapääva“ orienteeruja Annika Rihma, aasta satsioon Mooste mõisakool. projekti eestvedamise eest. meesseenior orienteeruja Tõnu Aasta tervisetegusid oli kaks – Põlva Aasta tegija spordis Martin Luts, Põlvamaa aasta tegija spordis on Nurm, naisseenior orienteeruja kooli esimesed olümpiamängud Kanepi Streetball korraldaja. Martin Luts kogukonna aktiivse Saima Värton, aasta noormees ning Lootospargi staadioni reno- käimalükkamise, oskusliku vaba- spordis käsipallur Alfred Timmo, veerimine. Põlvamaa kultuuripärliks kuulutati 2019. aasta on lennanud linnu- tahtlike meeskonna kaasamise aasta spordineiu
[Show full text]
ÜP Lähteseisukohad Ja KSH
Versioon 13 - 11 - 2018 /// TÖÖ NR 3135/18 Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Töö nr 3135/18 Tartu-Kanepi 2018 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon Üldplaneeringu ja KSH projektijuht Kanepi valla üldplaneeringu lähteseisukohad 3 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 5 2. KANEPI VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ................... 5 2.1. Kanepi valla üldplaneeringu koostamise eesmärk .............................. 5 2.2. Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded ....................................... 5 2.3. Kanepi valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .......... 10 2.4. Ametkondade seisukohad ja ettepanekud üldplaneeringu koostamiseks .......................................................................................... 10 2.4.1. Valla arenguvisioon ja lähtematerjalid ....................................... 11 3. ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS ............................................................... 12 3.1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus .............. 12 3.2. Mõjutatava keskkonna ülevaade ..................................................... 14 3.2.1. Planeeringuala asukoht, asend ja põhistruktuur ......................... 14 3.2.2. Sotsiaalne keskkond ................................................................
[Show full text]
2009. A. Põlvamaa Partnerluskogu Heakskiidetud Projektitaotlused Ja Toetussummad
2009. a. Põlvamaa Partnerluskogu heakskiidetud projektitaotlused ja toetussummad. Meede 1.1 Kohalike ressursside säästev rakendamine Taotleja Projekti nimi Toetus MTÜ Võhanduveere Leevi külaplatsi kompostkäimla 22482 MTÜ Spordiklubi Kõlleste Krootuse lauluplatsi ja ujumiskoha uuenda-mine 54100 MTÜ Kiidjärve Küla Selts Kiidjärve pargi rekonstrueerimisprojekti koostamine 130626 Laheda Vallavalitsus Kõrbjärve ujumiskoha rajamine 143946 Kanepi Vallavalitsus Kanepi kirikupargi käiguteede renoveerimine 138056 SA Veriora Noortekas Veriora noorteka puhkenurga kujundamine 117057 Kõlleste Vallavalitsus Krootuse puhkeala kavandamine 133200 MTÜ Tegus Veriora Kodukooli almanahh 39500 MTÜ Krootuse Kultuuriselts Käsitöö- ja kodumajandusruumi välja-arendamine 134343 MTÜ Piigaste Vana-Piigaste mõisapargi rekonstrueerimis-projekti 134449 koostamine MTÜ Folgisellide Selts Mooste rahva- ja pärimusmuusikakeskusele 78750 rahvapillide soetamine MTÜ Kanepi Dokumentaalfilm Kanepi kihelkonna ajaloost 3. osa 73143 Kommunikatsioonikeskus MTÜ Pikajärve Laager Pikajärve küla kultuurimälestiste ja ajalooliste 112996 objektide uurimine, tähistamine ja avalik eks- poneerimine MTÜ Kanepi Raamatuküla Raamat „Minu Kanepi“, Milvi Hirvlaane ajalooline 63546 uurimus Kanepi ajaloost OÜ Relvo Sport Motell Cantervilla lossi ajaloopärandil põhinev üritustesari 115980 MTÜ Võhanduveere Leevi küla arengukontseptsiooni koostamine 80143 Meede 1.2 Ettevõtlusaktiivsuse ergutamine Taotleja Projekti nimi Toetus MTÜ Mooste mõisa Mooste mõisa tall-tõllakuuri ümberehitamis- ja 328158 arendusselts
[Show full text]
KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 Nr 1.1-15/20/1 COVID-19 Leviku
KORRALDUS Tallinn 31.08.2020 nr 1.1-15/20/1 COVID-19 leviku tõkestamiseks liikumisvabaduse piirangu kehtestamine Võttes aluseks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 28 lg 5 p 3, Terviseameti peadirektori 18.05.2020 käskkirja nr 1.1-1/20/28 „23. aprill 2010 käskkirja nr 1-1.1/71 "Nakkushaiguste erakorralisest sündmusest teavitamise kord ja epideemiatõrjeks valmisoleku tagamine" muutmine“ p 1 ja arvestades sellega, et COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik on tõusuteel ja üritus „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 Lõuna-Eestis, võib COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikut negatiivselt mõjutada, otsustan inimeste elu ja tervise ning ülekaaluka avaliku huvi kaitseks: 1. Kehtestada üritusel „WRC Rally Estonia 2020“, mis toimub ajavahemikul 04.09–06.09.2020 kõikidele isikutele, kellel puudub nimetatud ürituse ametlik rallipass või luba, liikumisvabaduse piirangu keeluga viibida ürituse „WRC Rally Estonia 2020“ toimumise kõikide piirkondade kiiruskatsete perimeetrites järgmiselt: 1.1. Shakedown: ajavahemik: 03.09.2020 kella 12.00-st kuni 04.09.2020 kella 15.00-ni; koht: Sulaoja-Abissaare-Pikareinu-Krüüdneri-Maaritsa; 1.2. Prangli: ajavahemik: 04.09.2020 kella 10.00-st kuni 05.09.2020 kella 17.00-ni; koht: Vissi-Suure Kambja- Sirvaku- Tõdu-Piigaste-Saverna-Maaritsa; 1.3. Kanepi: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 05.09.2020 kella 18.00-ni; koht: Mügra- Karste-Kaagvere-Pilkuse-Pikajärve-Valgjärve-Saverna; 1.4. Otepää: ajavahemik: 04.09.2020 kella 12.00-st kuni 06.09.2020 kella 14.00-ni; koht: Nüpli- Pilkuse-Kaagvere-Kooraste-Koigu-Vidrike; 1.5.
[Show full text]
Kanepi Vallavolikogu O T S U S T a B
KANEPI VALLAVOLIKOGU O T S U S Kanepi 20.11.2018 nr 1-3/2018/28 Vee-ettevõtja määramine ja tema tegevuspiirkonna kehtestamine Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesanne muuhulgas korraldada vallas veevarustust ja kanalisatsiooni. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 7 sätestab, et vee-ettevõtja määramine kuulub volikogu pädevusse. Ühinemiseelne Kanepi vald on alates 13.12.2016 AS Võru Vesi aktsionär. AS Võru Vesi opereerib endise Kanepi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) piirkondades alates 01.01.2017. Täna on endise Valgjärve valla territooriumil Saverna, Maaritsa ja Valgjärve külas ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrk OÜ Saverna Teenus hallata ja endise Kõllest valla territooriumil Krootuse ja Ihamaru külas OÜ Anton Invest hallata. AS Võru Vesi nõukogu on 19.11.2018 toimunud nõukogu koosolekul esitanud ettepaneku määrata AS Võru Vesi vee- ettevõtjaks endiste Kõlleste ja Valgjärve valla ÜVK piirkondades. Käesoleva otsusega ei toimu varade üleandmist ega aktsiate omandamist. ÜVVKS § 7 lõike 1 alusel saab vee-ettevõtjaks määrata ainult eraõiguslik juriidilise isiku ning § 7 lõige 12 sätestab, et vee-ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses § 7 lõikes 23 on välja toodud täiendavad nõuded, mida KOV-i volikogu otsus vee-ettevõtja määramise kohta peab sisaldama. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 37, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõiked 23 ja 3, konkurentsiseaduse § 15 ja AS Võru Vesi 19.11.2018 ettepaneku ning arvestanud ülaltoodud asjaoludega Kanepi Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Määrata alates 01.01.2019 Kanepi vallas Saverna, Maaritsa, Valgjärve, Krootuse ja Ihamaru külades vee-ettevõtjaks ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutajaks AS Võru Vesi, registrikood 10004973, aadress Ringtee 10, Võru linn, Võru maakond, 65620.
[Show full text]
Puhkeala Kooraste Rattarada / Kiidjärve
Juhani lomp Piigaste oja Albre järv Palandsuu Himosuu Pilkuse AdralompKonnulomp Hilba jõgi Kondsi soo Mustjärve oja Mädäsuu Sirvaste oja Lakõsuu Sirvaste Vahimäe soo Mundilomp Perässaarõ kr Käpässuu Kiivläte Aaviksoo Laanõ soo Kunnajärv Vitsisuu Sirvaste oja Suukõpp Verevä lomp Heisri Ahijärve raba Hilba jõgi JänesialasuuMajaalunõ soo Sirvaste oja Ahijärv Kogrõjärv Tõlvasuu Hilbusuu Sirvaste oja Taki tiigid Turbahavvasuu Rakesoo Turbasoo Samblõsuu Kar'asuu Kovata järv Võhandu jõgi Mustjärv Seega oja Mädäjärv Piirisoo KOORASTE RATTARADA / KIIDJÄRVE-KOORASTE PUHKEALA Harramäe soo Kellä soo Marguse oja Sikasuu Aniklombi soo Kiinisuu Kiudusuu Põdrasuu Laugjärvesoo Muraksuu Mügra Seega oja Tobratiik Mätissuu Harksuu Otisoo Karste Piigandi järv Piigandi Sulõndu järv Kaagna Võhandu jõgi Kaagvere Juhkassuu Idusoo Jõksi Vähkjärv Nälgsuu Jõksi järv Mõtstarõ soo Nahijärv Latiksuu Juksi järv Loku oja Lohosuu Vanataresoo Ristsuu Valgi oja Lainassuu Soesuu Kuugjärve soo Perätsjärv Lauri Verioja Ahja jõgi Voki järv Vidrike Kokõ oja Kanepi Lambahanna järv Loku oja Vidrike järv Palojärv Truuta Erastvere järv Erastvere Nahajärv Hino Seega oja Tammissuu Pühäjõgi Magari Magari järv Lubjaahju järv Loku oja Liinu järv Mudsina järv Pikkjärv Koigu Pühäjõgi Kokõ oja Kooraste Kõvvõrjärv Erastvere kontor Vaaba järv Kurvitsa jv Võhandu jõgi Kelläsuu Linajärv Kivestü soo Truuta soo Kogrõjärv Hatsikõ järv Soodoma Suurjärv Pühäjõgi Aalupi Linnõjärv järv Alopi oja Tapusuu lump Otitiik Kaalukuasuu Jõgehara LEGEND: Koigu oja Tsõõriksuu Parisuu oja Laatrõjärv Uiakatsi järv
[Show full text]
Ajaloolise Postitee Välja Arendamise Võimalusi Tuntud Turismiobjektiks
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katrin Trumm Ajaloolise Postitee välja arendamise võimalusi tuntud turismiobjektiks Bakalaureusetöö loodusturismi erialal Juhendajad: Thea Kull Reeli Kork Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………………… 3 1. Postitee ……………………………………………………………..………… 6 1.1 Looduslik keskkond …………………………………………...…….. 7 1.2 Pärandkultuuriobjektid ………………………………………..…….. 9 1.3 Teenusepakkujad …………………………………………………….. 10 1.4 Ühistransport ………………………………………………………… 12 2. Postitee arendamine turismiobjektiks ………………………………………… 13 3. Metoodika …………………………………………………………………….. 18 4. Küsitluse tulemused …………………………………………………………… 19 4.1 Vastajate isiklik kogemus seoses ajaloolise Postiteega ……………... 19 4.2 Info Postitee kui turismiobjekti kohta ………………………………... 20 4.3 Postiteega seonduvad märksõnad ……………………………………. 21 4.4 Puhkusereisi seltskond .......................................................................... 23 4.5 Ööbimised Postitee piirkonnas ............................................................. 24 4.6 Külastatavuse sesoonsus ....................................................................... 25 4.7 Teenuste tarbimine ................................................................................ 27 4.8 Millest on puudust tuntud ..................................................................... 28 4.9 Küsitletute taustainfo ............................................................................ 29 4.10 Küsitluse tulemused arvestades vastajate elukohta............................. 30 5. Arutelu ...............................................................................................................
[Show full text]
Aastat Jäi Turismiteona Raamima Kollaste Akende Projekt, Lk 1
Loe järgmisest Koidust Põlvamaalastel avaneb kolmapäeval ainulaadne võimalus kuulata Hortus Musicust. Nr 139 • Laupäev, 30. november 2013 • Hind 0,80 eurot Ene Ergma tunnustas Helsingis Aastat jäi turismiteona raamima Leaderi mõju Eesti külaelu arengule kollaste akende projekt Loe 2. lk Mati Määrits Atria Vastse-Kuuste tehases töötab pea [email protected] Aasta turismitöötaja auhind läks kahele poolsada inimest Põlvamaa 2013. aasta tu- rismi- või turundusteona jää- Aasta turismitöötajana Loe 3. lk vad möödujate pilke vähe- leidsid tunnustust Pesa malt viieks aastaks püüdma Hotelli restorani peakokk National Geographicu (NG) Saima Rüütle ning Mooste Kanepi valla- kollased aknad, silmapaist- Viinavabriku (Eesti Foto- vaim uustulnuk on Räpina vanemana jätkab turismi Keskus) juhataja Loomemaja, parimad turis- mitöötajad aga Saima Rüütle Minna Jõgeda. Urmas Hallap ja Minna Jõgeda. Saima Rüütle asus Põl- Kanepi vallavolikogu valis vamaal toitlustamisega neljapäeval teisel katsel SA Põlvamaa Arenduskes- tegelema juba 1969. aas- vallavanemaks omavalit- kus turismiarendusjuhil tal. Just tema juhenda- sust viimased poolteist aas- Ulla-Maia Timmol oli nel- misel hakkas 1991. aastal tat juhtinud Urmas Hal- japäeval Räpina uues sada- tööle vastvalminud hotell lapi (Reformierakond). mahoones põhjust rõõmus- Pesa köök ning sai vastu Vallasekretär Õie Põderi tada, sest tunnustust vää- võtta ning toitlustada esi- ütlusel kandideerisid nii rivaid kandidaate meil ja- mesi Põlvasse saabunud nagu eelmiselgi korral, Ur- gus. Aasta turismiteo ka- turismigruppe.
[Show full text]
28.Oktoobril on Üleminek Talveajale
Kanepi Teataja Vallavalitsuse ja vallavolikogu ajaleht OKTOOBER 2018 NR 10 (131) 28.oktoobril on üleminek talveajale Tunnustati Põlvamaa 2018. aasta tublimaid ettevõtjaid VALLAVANEMA 5. oktoobri õhtul jagati Kanepi VEERG Aiandis toimunud pidulikul vastuvõtul Põlvamaa 2018. aasta ettevõtlusauhinnad. Tunnustuse saajate hulgas oli kaks Kanepi valla ettevõtet: E-Sahver OÜ ja Kanepi Aiand OÜ. Ettevõtteid tunnustati neljas kategoorias: Ettevõtluse Edendaja, Tõusev Täht, Põlvamaa Pärl ja Põlvamaa Mastimänd. Ettevõtluse edendaja on üksikisik, ettevõte, asutus, organisatsioon või omavalitsus, Margus Vahtramäe, Kanepi Aiand OÜ. Indrek ja Martin Haavistu, E-Sahver OÜ. Fotod: kes on oma tegevusega otseselt või Põlvamaa Arenduskeskus kaudselt aidanud kaasa Põlvamaa ettevõtluse arengule. Seejärel varuvad ettevõtte taga inimesele, lisaks hooajatöölised. on hotellil rahvusvaheline Rohelise 2018. aasta ettevõtluse olevad vennad Martin ja Indrek Kanepi Aiand on ka aktiivne Võtme märgis. See tähendab, et Oleme märkamatult jõudnud edendaja Põlvamaal on Haavistu need kokku, puhastavad, osaleja teadus- ja arendustegevuse sügisesse ja selleaastane väga ilus keskkonnasäästlikkuse põhimõtted suvi on möödas. Sügisel teeme puidutöötlemise ja mööblitootmise pakendavad ja kiirkülmutavad. projektides (sordiaretus, on ettevõttes au sees. Viimase ettevalmistusi talveks, algamas on kompetentsikeskuse Tsenter Vajalik kraam saadetakse Tartusse sordivõrdlused, liigpõhised paari aasta jooksul on hotell palju kütteperiood. Siinkohal soovitan käima lükanud ning värskelt ja
[Show full text]