Kinnitatud Valgjärve Vallavolikogu 23.09.2014 a määrusega nr. 1-1.1-9

VALGJÄRVE VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2023

Savernas 2014 Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

SISUKORD

1. Üldandmed, asukoht ja eripära ...... 5 2. Ajalugu ...... 5 3. Valla hetkeolukorra analüüs ...... 6 3.1 Rahvastik ...... 6 3.2. Haridus ja noorsootöö ...... 7 3.3 Kultuur ja sport ...... 9 3.3.1 Sportimisvõimalused ...... 10 3.3.2 Kirik ...... 11 3.4 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, tervise edendus ...... 12 3.4.1 Elanike toimetulek, tööhõive ...... 13 3.4.2 Turvalisus ja korrakaitse ...... 13 3.4.3 Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid ...... 13 3.5 Elukeskkond ...... 14 3.5.1 Looduskeskkond ...... 14 3.5.2 Tehniline infrastruktuur ...... 14 3.5.3 Kaitsealad ja kaitstavad objektid ...... 14 3.5.4 Teed ja tänavad ...... 15 3.5.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon ...... 17 3.5.6 Jäätmemajandus ...... 17 3.5.7 Side ...... 18 3.5.8 Soojamajandus ...... 18 3.6 Ettevõtlus, maamajandus ja turism ...... 18 3.7 Haldus ja avalikud teenused ...... 19 3.7.1 Vallavolikogu ...... 19 3.7.2 Vallavalitsus ...... 20 3.7.3 Valla lipp ja vapp ...... 20 3.7.4 Kolmanda sektori osakaal ...... 20 3.7.5 Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus ...... 21 4. SWOT – analüüs ...... 21 5. Visioon – Valgjärve vald aastal 2023 ...... 22 6. Valla arengu strateegilised eesmärgid ...... 23 7. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid ...... 23 7.1 Haridus ja noorsootöö ...... 23 7.1.1 Haridus ...... 23 7.1.2 Noorsootöö ...... 24 7.2 Kultuur ja sport ...... 24 7.2.1 Kultuur ...... 24 7.2.2 Sport ...... 24 7.3 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja tervise edendus ...... 25 7.3.1 Sotsiaalhoolekanne ...... 25 7.3.2 Tervishoid ...... 25 7.3.3 Turvalisus ...... 26 7.4 Elukeskkond ...... 26 7.4.1 Heakord ...... 26 7.4.2 Kaitstavad objektid ...... 26 7.4.3 Elamumajandus ...... 27 7.4.4 Tehnilised infrastruktuurid ...... 27 7.4.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon ...... 27 7.4.6 Jäätmemajandus ...... 28

2

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 7.4.7 Soojamajandus ...... 28 7.5 Ettevõtlus ja turism ...... 28 7.5.1 Ettevõtlus ...... 28 7.5.2 Turism ...... 29 7.6 Haldus ja avalikud teenused ...... 29 7.6.1 Vallavalitsus ja volikogu ...... 29 7.6.2 Kolmas sektor ...... 29 8. Tegevuskava aastatel 2014-2018 ...... 30 8.1 Haridus ja noorsootöö ...... 30 8.2 Kultuur ja sport ...... 32 8.3 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja tervise edendus ...... 34 8.4 Elukeskkond ...... 36 8.5 Ettevõtlus, maamajandus ja turism ...... 38 8.6 Haldus ja avalikud teenused ...... 39 9. Arengukava rakendamine, tagasiside ja muutmine ...... 40 LISAD ...... 41 Lisa 1 Kaitsealused objektid ...... 41 Lisa 2 Natura 2000 alad Valgjärve vallas ...... 43 Lisa 3 Kalda kasutamise kitsendused ...... 44 Lisa 4 Laste ja noortepargi idee kirjeldus ...... 45 Lisa 5 Valgjärve autospordikompleksi idee kirjeldus ...... 46

3

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

SISSEJUHATUS

Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ (kehtestatud 30. augustil 2012) visioon seab järgnevate aastate peamiseks arengueesmärgiks Eestis selle, et on tagatud elamisvõimalused igas Eesti paigas ja kogu riigi territooriumil.

Valgjärve valla arengukava määratleb Valgjärve valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2014-2023 ning selle eesmärgiks on tagada valla jätkusuutlik, järjepidev ning koordineeritud areng. Traditsiooniliselt üldsõnalise arengukava abil ei ole see siiski saavutatav ning seetõttu on ka käesoleva arengukava üheks olulisemaks osaks tegevuskava, mis sätestab konkreetsed tegevused järgnevaks neljaks aastaks.

Kindlasti ei saa käesolevat arengukava vaadelda täielikult iseseisva dokumendina, sest seda toetavad ja täiendavad erinevad valdkondlikud ja piirkondlikud arengukavad ning teisalt nö juhivad riiklikud arengukavad, sest mõeldamatu oleks valla arengu kavandamine täielikult vastupidises suunas riiklikule arengule. Olulisemateks on seejuures Riiklik Arengukava, Põlva maakonna arengukava 2011-2017, Põlva maakonnaplaneering, Valgjärve valla üldplaneering, Valgjärve küla arengukava, kandi arengukava aastateks 2008-2015, , Vissi ja Krüüdneri küla arengukava 2011-2021. Samas on käesolev arengukava ise aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele.

Valla arengukavast tuleneb valla eelarvestrateegia mis koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ja toetuste taotlemisel.

Valgjärve Vallavolikogu 27. mai 2014 otsusega nr 1-1.2/19 algatati Valgjärve valla arengukava muutmine ja uue redaktsiooni koostamine aastateks 2014 - 2023.

Valgjärve valla arengukava 2014-2023 koostamisel võeti arvesse eelmise arengukava suundumusi, koosolekutel esitatud seisukohti, erinevate külade ja piirkondade arengukavasid ning vallaametnike ja volikogu liikmete ettepanekuid.

4

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 1. Üldandmed, asukoht ja eripära

Joonis 1. Valgjärve valla asukoht Eesti kaardil. (http://et.wikipedia.org/wiki/Valgjärve_vald )

Valgjärve vald asub Põlva maakonna loodeosas. Piirnevateks haldusüksusteks on Põlva maakonna Kõlleste ja vallad, Valga maakonna Otepää ja Palupera vallad ning Tartu maakonna Kambja vald. Valgjärve valla territooriumi suurus on 143,15 km 2. Vallas on 16 küla, suurimad neist on Saverna, Valgjärve ja Maaritsa. Valla halduskeskus asub Savernas, mida läbib Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Veel läbib valda ristipidi Saverna-Pilkuse riigitee. Tänu suurte riigiteede heale seisukorrale ja lähiaastatel rajatud kergliilusteedele Saverna, Maaritsa ja Valgjärve külades, on Saverna, Valgjärve ja Maaritsa küla kui ka Valgjärve vald tervikuna küllaltki atraktiivne paik eelkõige elu-, puhke- ja suvituskohana. Soodne on ka ettevõtlust luua, sest logistiliselt on valla asukoht väga hea. Lõuna-Eesti suurim tõmbekeskus Tartu asub vaid 38 km ehk ca 30 minutilise autosõidu kaugusel Savernast. Võru linnaga on ühendus samuti hea, Savernast asub ta 31 km kaugusel. Maakonnakeskus Põlva, millega üendus on kehvem, asub 20 km kaugusel ning Valga maakonnas asuv Otepää 17 km kaugusel Savernast.

2. Ajalugu

Praeguse Valgjärve valla kui territooriumi ajaloolist kujunemist iseloomustavad sagedased administratiivsed ümberkorraldused, millest tulenevalt puuduvad väljakujunenud ajaloolised keskused. Enam-vähem võrdsetes osades jaotub territoorium endiste Kambja, Kanepi ja Otepää kihelkondade vahel.

1917-1939. aastani kuulusid praeguse Valgjärve valla erinevad külad Tartumaa Krüüdneri valda, Tartumaa Vastse-Otepää valda, Võrumaa Põlgaste valda ja Võrumaa Valgjärve valda. 1938/39. aasta reformiga määrati osa küladest Tartumaa Veski valda ning Vastse-Otepää ja Põlgaste valla külad liideti Võrumaa Valgjärve vallaga. 1945. aastal moodustati Veski valla territooriumil Krüüdneri ja Vana-Prangli külanõukogud, Valgjärve valla territooriumil Pikajärve ja Valgjärve valla külanõukogud. 1950. aastal nn suur Tartu maakond kaotati ning kõik Valgjärve valla praegused külad liideti Otepää rajooniga. 1954. aastast kuulusid valla külad Valgjärve ja Veski külanõukogudesse. 1959. aastal läksid Valgjärve ja Veski külanõukogud seoses Otepää rajooni likvideerimisega Põlva rajooni koosseisu. 1966. aastal liideti osa Valgjärve külanõukogu territooriumist külanõukoguga ning seoses Veski

5

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 sovhoosi likvideerimisega ja osade maade liitmisega Saverna Sohvoosiga ühendati 1972. aastal , , Krüüdneri, Vissi ja Maaritsa külad uuesti Valgjärve külanõukoguga. 1987. aastal eraldus Saverna kolhoosist Maaritsa kolhoos.

Eelnevast nähtuvalt on Valgjärve valla territoorium püsinud praegusel kujul alates 1972. aastast. Valgjärve valla omavalitsuslik staatus taastati 19. detsembril 1991. aastal.

3. Valla hetkeolukorra analüüs 3.1 Rahvastik

2014. aasta 1. jaanuari seisuga elab Valgjärve vallas rahvastikuregistri andmetel 1419 inimest. Neist 730 (51,5%) on naised ja 689 (48,5%) mehed.

Tabel 1 Elanike arv külades aatatel 2011 – 2014 (Rahvastikuregister)

elanike arv elanike arv elanike arv elanike arv Küla 2011 2012 2013 2014 Abissaare 64 66 71 68 80 75 74 76 Hauka 34 32 33 33 41 43 46 49 Krüüdneri 43 28 29 28 Maaritsa 171 171 171 169 Mügra 75 72 74 77 Pikajärve 66 64 59 63 45 45 45 44 51 48 42 45 Saverna 375 372 351 339 72 75 74 75 Sulaoja 41 39 41 40 79 70 68 64 Valgjärve 197 198 195 192 Vissi 48 51 52 59 Kokku: 1473 1449 1425 1419

Vanuseliselt jaguneb valla rahvastik sarnaselt Eesti Vabariigi keskmisele selliselt, et alaealiste ja pensioniealiste osakaal on ühiskonnas peaaegu võrdne. Suurima grupi valla elanikest moodustavad tööealised inimesed. Täpsema ülevaate rahvastiku vanuselisest koosseisust annab alljärgnev joonis:

6

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Joonis 1 Valgjärve valla rahvastikupüramiid

Valgjärve valla rahvaarv on vahemikus 2011-2014 vähenenud 54 inimese võrra ehk ca 3,6 %. Vähenemine on toimunud nii väljarände kui negatiivse loomuliku iibe tõttu.

Oluliselt mõjutavad valla rahvaarvu logistiline asukoht ja ühenduse kvaliteet töökohtade suhtes samuti ka töökohad vallas, et tööikka jõudvad noored ei lahkuks elama linnadesse ja teistesse valdadesse. Eluliselt vajalik on luua vallas võimalikult atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond, sest selle mõjul ei jää paljud linnadesse õppima ja tööle läinud noored sinna elama. Nimetatud tingimuste olemasolu korral suureneb ka üldine sisseränne Valgjärve valda. Suureks eeliseks on siinkohal juba mainitud Tartu linna ja Otepää lähedus ning väga hea transpordiühendus valla keskusest ja Maaritsa piirkonnast nii Tartusse kui Võrru.

3.2. Haridus ja noorsootöö

Valgjärve valla koolivõrk katab vajadused üldhariduse osas. Alates 1. septembrist 2011. a lõpetas tegevuse Valgjärve Põhikool.

Vallas tegutseb kaks õppeasutust: Saverna Põhikool ja Saverna Lasteaed „Sipsik“. Gümnaasiumihariduse omandamiseks on lähimad Kanepi Gümnaasium ja Otepää ja Põlva Gümnaasium.

7

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Saverna Põhikoolis õpib 2014 aasta 1. septembri seisuga 68 õpilast. Õpilaste õpitulemused on head, lõpueksamite ja tasemetööde tulemused on võrdlusgrupi kesmised. Maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel on kooli õpilased pälvinud auhinnalisi kohti. Koolis on kaheksa klassikomplekti, liitklassina tegutseb 5. ja 6.klass. Klassis on 4-12 õpilast. Koolis töötab 19 inimest, neist 11 on õpetajad.

Saverna Põhikool on olnud koostööpartneriks Narva Kesklinna Koolile ja Narva 6. Koolile. Koostööd tehakse ka naaberkoolide: Kanepi Gümnaasiumiga ja Põhikooliga.

Huvitegevuse paremaks korraldamiseks on koolis tööl huvijuht. Koolis tegutseb seitse erinevat huviringi (arvuti, kunst, käsitöö, meedia, muusika, puutöö, sport). Koolis toimuvad traditsioonilised üritused ja rahvakultuuri tähtpäevade tähistamised.

Saverna Lasteaed Sipsik tegeleb laste koolieelse ettevalmistusega ning laste arengukeskkonna ja personali töökeskkonna parendamisega. Loodud on laste arengut toetav õpikeskkond, mida õppeasutus väärtustab läbi lapsekesksuse, mängulisuse ja koostöö printsiibi.

Lasteaias käib 2014. aasta 1. septembri seisuga 55 last, kelle vanuseks on 2-7 aastat. Lasteaias on moodustatud kolm liitrühma. Vajadus kolme liitrühma järele jääb kindlasti püsima ka järgmistel õppeaastatel. Samuti on tekkinud ruumikitsikus seoses lasteaiakoha soovijate arvu suurenemisega. Ruumikitsikust leevendaks juurdeehitus nt moodulmaja.

Tabel 2 Sündide arv Valgjärve vallas aastatel 2006 -2013 aasta sündide arv 2006 10 2007 10 2008 8 2009 18 2010 12 2011 9 2012 10 2013 14

Saverna Lasteaed Sipsik jätkab oma eripära kujundamist – keskkonnateadlikkuse suurendamine, õuesõppe metoodika kasutamine ja täiustamine koostöös erinevate huvigruppidega. Laste aktiivsuse suurendamiseks õppeprotsessis kasutavad pedagoogid aktiivselt õuesõppe- ja lapsekeskset metoodikat. Õuesõppe paremaks rakendamiseks ning lastele pakutavate tegevuste mitmekesistamiseks on plaanis rajada erinevaid õuesõppe keskkondi, mängu- ja aiatöövahendite hoiustamise paviljon ning liiklusväljak, märgistada kodukoha taimedega tutvumise rada, täiustada ning muuta turvalisemaks õuealal olevaid atraktsioone, piirata kiiguväljakud turvaaiaga, renoveerida õueala ümbritsev piirdeaed ning haljastada õueala.

Koolis töötab eripedagoog/logopeed alates septembrist 2014, psühholoogi teenust saab vajadusel tellida Rajaleidja keskusest. Erivajadustega laste arv suureneb pidevalt.

8

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 Valgjärve valla noored on sportlikud ja aktiivsed ning võtavad osa vallasisestest, maakondlikest ja vabariiklikest spordiüritustest, konkurssidest, noorteühenduste tööst ja noortele organiseeritud vaba aja üritustest.

27.05.2008 on registreeritud valla hallatava asutusena Valgjärve Valla Avatud Noortekeskus, kus noortel on võimalik veeta vaba aega ja olla mitmete ürituste läbiviimise algatajateks.

Valla noortel on võimalus suviti töötada kohalike ettevõtjate juures omandades tööharjumust ning teenida taskuraha. Valgjärve valla territooriumil tegutsevad Relvo Sport Motell ja MTÜ Pikajärve Laager, kus noortele pakutakse võimalust osaleda erinevates laagrites.

3.3 Kultuur ja sport

Valgjärve valla territooriumil on kolm rahvaraamatukogu - Savernas, Valgjärvel ja Maaritsas. Raamatukogud võiksid muutuda külas multifunktsionaalseks infokeskuseks. Raamatukogud on avatud koostööle ja on baasiks vabaharidusele. Maaritsa rahvaraamatukogu on praegu avatud osalise koormusega, kuid oleks vaja lahtioleku aega pikendada.

Tabel 3 Valla raamatukogude võrdlusandmed

Valgjärve Saverna Maaritsa raamatukogu raamatukogu raamatukogu 2012 2013 2012 2013 2012 2013 kuni 31.08.2014 lugejate arv 347 357 311 327 75 80 75 sh lapsi kuni 16 a 122 114 84 88 20 20 21 kojulaenutuste arv 12006 11801 11234 1217 1164 3014 1881 1 laenutused kohapeal 39 42 225 684 152 33 - külastused kokku 5832 5885 4006 4604 549 1239 886 sh lapsi kuni 16 a 1377 1093 901 1066 109 279 247 välisteeninduspunkte 2 2 1 1 0 0 0 töökohtade arv 1,0 1,0 1,0 1,0 0,7 0,5 0,5 ürituste arv (suulised) 4 4 14 19 0 11 25 näituste arv 6 4 13 12 0 3 2 väljapanekute arv 3 5 14 13 1 3 2 üritustel osalenute arv 69 53 357 445 0 64 124 teenindatavate elanike 505 494 694 679 250 255 - arv Lugejate % 69 72 45 48 30 31 - teenindatavatest

Maaritsa kultuurimaja kasutavad aktiivsemalt Maaritsa kandi inimesed. Kultuurimajas korraldatakse üritusi, toimub spordiringide töö ja koos käib külaselts. Maaritsa kultuurimajas on sisustatud jõusaal ja ehitatud vastavad olmeruumid.

2011. a alguses vahetati välja Maaritsa kultuurimaja aknad, välisuks, renoveeriti jõusaal. Kultuurimaja saalis värviti üle põrand ning lava sai uue eesriide. Hoone

9

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 vajab välissoojustust, vahetust ootavad katus, elektri- ja küttesüsteem, renoveerimist vajavad tualettruumid.

Teistes keskustes koondub kultuuri ja huvialaringide töö kooli, külakeskuse ja raamatukogude juurde. Saverna Külakeskuse hoones tegutsevad noortekeskus, raamatukogu ja mitmesugused ringid. Külakeskuse saal on hea koht erinevate näituste, kultuuriürituste ja koolituste korraldamiseks.

Valgjärve koolimaja hoone on suur ja ruumikas ehitis. Hoone on amortiseerunud. Hoone ümbruses on avalikuks kasutuseks mõeldud laste mänguväljak, võrkpalliplats ja pargi servas asub külaplats koos laululavaga. Piirkonna elanikel on soov kasutada raamatukogu ja spordisaali osa (vahekoridor). Ülejäänud hoone osale (koolimaja osa) soovitakse leida uus kasutaja või omanik. Hoone renoveerimiseks võib kaasata välisvahendeid erinevatest võimalikest projektidest ja programmidest. Tasub kaaluda ka hoone osalist võõrandamist. Kui on tagatud võimla ja raamatukogu osa avalik kasutus, siis ka terve kinnistu võõrandamist.

Ringidest tegutsevad valla teritooriumil kõikides suuremates keskustes Savernas, Valgjärvel ja Maaritsas spordi- ja käsitööringid, aeroobikaring Maaritsas, zumba, kõhutantsuring „Jaleila“ ja šoutantsuring „Õietolm“ ja keraamikaring Savernas.

Eakad on koondunud seltsingusse ”Sügiskuld” korraldades igakuiseid vabaaja veetmise ja rahvahariduse üritusi. Tegutsevad Sügiskulla naisansambel ja tantsuring ”Sügiskulla Leedid”.

Noortekeskuses tegutseb djembering ja koostöös kooliga puutööring ning aeroobika. Kaugemaks eesmärgiks on oma valla noortebändi moodustamine.

Peetakse igaaastaseid ülevallalisi traditsioonilisi üritusi: Saverna duatlon, erinevad suusavõistlused, lumerajasõidu võistlused, jõulupidu, jaanipäev, kevadlaat Maaritsas, Mihklilaat Savernas, jõululaat Valgjärvel, sügispidu Savernas, naistepäevapidu Maaritsas, aastalõpupidu Valgjärvel ning künni- ja õllepidu Valgjärvel, valla pensionäride pidu, EV aastapäeva tähistamine ja tublide tunnustamine.

Külapäevi ja teisi külarahvast kaasavaid üritusi peetakse külaaktiivide eestvedamisel nii Valgjärvel, Maaritsas kui ka Savernas.

Saverna keskasulas on valla omandis maatükk, kuhu on plaanis rajada laste- ja noortepark. Täpsem ideekirjeldus on toodud lisas 4.

3.3.1 Sportimisvõimalused

Valgjärve vallas on peamiseks sportimisvõimaluseks korv, jalg- ja võrkpalli mängimine ning lauatennis, mida võimaldavad Saverna Põhikooli, Valgjärve võimla ja Maaritsa Kultuurimaja saal. Valgjärve täismõõtmetes spordisaal on amortiseerunud ja tuleb renoveerida koos oma kõikide abiruumidega. Savernas, Valgjärvel ja Maaritsas on võimalik kasutada jõusaali, kuid jõusaalide sisustus on vananenud. Saverna Põhikooli juures on staadion, kus saab mängida korv, jalg- ja võrkpalli. Palliplatsid ja jooksurajad on vananenud ja vajavad rekonstrueerimist, kogu staadion vajab valgustamist. Lisaks on Saverna staadionil puudu erinevatest väliatraktsioonidest, mida saaksid kasutada nii koolilapsed, kui külaelanikud. 2005. a.

10

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 sai asfalteeritud korvpalliplats ja ehitatud alus võrkpalliplatsile, neid on vaja lähitulevikus edasi arendada. Valgjärvel asuvad korv - ja võrkpalli välisväljakud.

Looduslike olude tõttu on Valgjärve valla elanikel suurepärased eeldused suusaspordi harrastamiseks ning seda võimalust ka kasutatakse. Vallas on võrkpallivõistluste ja lauatennise võistluste korraldamise traditsioon. Valgjärvel on rajatud huvilistele multifunktsionaalne terviserada, mida tuleb veel täiendada. Valgjärve terviserajale tuleks ehitada valgustus. Savernas on olemas valgustatud terviserada mida aktiivselt kasutatakse.

Autosport. Valgjärve vald on autospordi ringkondades väga tuntud oma käänuliste kruusateede poolest. Ei leidu vallas teid, mis pole olnud erinevatel rallidel kiiruskatsete läbiviimise kohaks. Lisaks võistlustele kasutatakse kruusateid pidevalt treeninguteks ja autode testimiseks. Populaarsuse eelduseks on ka valda läbiv riikliku ning rahvusvahelise tähtsusega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Kiirusakatsed kulgevad mõlemat poolt suurt maanteed ning on seega väga atraktiivsed nii pealtvaatajatele, võistlejatele kui ka lihtsalt treenijatele. Viimastel aastatel on aktiivsed vallaelanikud koostöös vallavalitsusega korraldanud mitmeid võistlusi autode jäärajasõidus. Neid tingimusi arvestades on ideeks Valgjärve valda luua autospordikompleks. Täpsem ideekirjeldus on toodud lisas 5.

Suurematel autospordivõistlustel tuleb tagada vallaelanike ja maaomanike huvide kaitse ürituste külastajate tekitatud võimalike probleemide eest.

3.3.2 Kirik

Valgjärve valla elanikud käivad jumalateenistustel Kambja, Kanepi ja Otepää kirikus, kuna valla territoorium koosneb nimetatud kolme kihelkonna äärealadest. Lisaks on Valgjärve valla territooriumil (Kambja kihelkonna osas) säilinud kaks kirikuhoonet.

Krüüdneri kirik. Kuna Krüüneri vald asus 19. sajandil ajaloolise Kambja kihelkonna äärealal ning oli ka teistest kirikutest (Kanepi, Otepää) kaugel, ehitati praeguse Sulaoja küla territooriumile parun von Maydelli eestvõttel, abikassa toel ja valla osavõtul vennastekoguduse vana lagunenud palvemaja asemele Krüüdneri kirik, mis pühitseti sisse 19. septembril 1904. a. Parun kinkis kirikule oreli, paruni proua aga kroonlühtri ja altaripildi. Kirik täitis Kambja koguduse abikiriku rolli. Krüüdneri kiriku tegevust korraldas kohalik vennastekogudus, kuus korda aastas käis seal jumalateenistust pidamas Kambja kirikuõpetaja ning naaberkoguduste õpetajad Kanepist ja Otepäält kumbki üks kord aastas. Kui Kambja kirik 1944. aastal sõjas hävis, oli Krüüdneri kirik ainsaks regulaarseks jumalateenistuste pidamise kohaks terves kihelkonnas. Veel 1952. aastal oli päevakorral küsimus Krüüdneri palvemaja muutmisest ajutiselt Kambja kihelkonna keskuseks, kuid nõukogude võimu survel likvideeriti Kambja kogudus (s.t. liideti Nõo kogudusega), Kambja kiriku varemed jäid kuni nõukogude aja lõpuni üles ehitamata ja Krüüdneri abikirik võeti koguduse käest ära. Seega kaotas Krüüdneri kirik oma algse otstarbe. Hoonet kasutas kolhoos. Kiriku sisustuse saatus on teadmata. Aastal 2001 tagastati hoone Kambja kogudusele, 2003. a. lõppes rendileping elanikega. Hoonel on olemas eeldused saada eriotstarbeliseks kirikuks, kuid selleks vajab ta põhjalikku remonti. Maaritsa (Vana-Prangli) kirik. Aastail 1846 – 1848 siirdus Kambja kihelkonnas 11,1% rahvastikust (umbes 800 inimest) vene õigeusku. Seetõttu ehitati 1873. a Maaritsa külla õigeusu kirik. Usuvahetusliikumine Kambja kihelkonnas algas 1845 ja Vana-Prangli õigeusu kogudus asutati 1847. a. Esialgu käis kogudus koos selleks

11

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 üüritud hoones Aksi karjamõisas. 9. märtsil 1847 pühitseti sisse Aksi kirik. Koguduse kasvades jäi kirik kitsaks. Seetõttu ehitati Prangli valla Lutsu tallu avar puukirik, mis pühitseti sisse 1860. aastal. Peagi alustati kivikiriku ehitust Maaritsa külas. Kirik valmis 1873. aastal. Kelle kinkis kirikule koguduse liige Ilja Patakov. Veel enne kivikiriku valmimist rajati selle lähedusse Maaritsa surnuaed. 19. sajandi teises pooles läks suur osa koguduse liikmetest tagasi Kambja kogudusse. Kui 1851. aastal kuulus Maaritsa kogudusse ligi 2000 hinge, siis 1928. aastaks oli neist alles umbes 300. Oma preester oli Maaritsas kuni 1951. aastani. Nõukogude võim võttis koguduselt kiriku ära. Hoonet kasutas kolhoos. Tänapäeval on rahuldavas korras säilinud kunagised preestri ja köstri elamud, mis on asustatud kohalike elanikega. Kirik on halvasti säilinud ja varisemisohtlik. Kiriku hoone säilitamine eeldab kirikuhoone konserveerimist ja remontimist koostöös Muinsuskaitseametiga vähemalt sellises mahus, et ära hoida selle kokkuvarisemine.

3.4 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid, tervise edendus

Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine.

Valgjärve vallas tegelevad sotsiaalhoolekande alaste küsimuste lahendamisega vallavalitsuse sotsiaalnõunik ning vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Lisaks riiklikele toetustele eraldatakse valla eelarvest alljärgnevaid sotsiaaltoetusi:  sünnitoetus  matusetoetus  ühekordsed toetused isikutele ja peredele  toetus õnnetusjuhtumi puhul  ravikindlustuseta inimestele ravikulude kompenseerimine  pensionäride ja puuetega inimeste ürituste korraldamise toetamine  kütte ostmise toetus  kooli lõpetamise toetus (makstakse põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse ja päevases õppevormis kõrgkooli lõpetajatele)  toetus jõulupakkide ostuks  lastelaagri osalustasu kompenseerimine  toetus mittetöötavatele pensionäridele ja puuetega inimestele prilliklaaside kompenseerimiseks  toetus lastele ja puuetega inimestele abivahendite ostmiseks või laenutamiseks  valla põhikooli 1. klassi minevate laste toetus  isikliku abistaja toetus  toetus huvihariduse osaliseks kompenseerimiseks  sõidutoetus gümnaasiumiõpilastele.

Valgjärve vallas osutatakse alljärgnevaid sotsiaalteenuseid:  sotsiaalnõustamine;  proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine;  koduteenused;  hooldamine perekonnas;  hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses;  võlanõustamine

12

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 Saverna Hooldekodu on asutatud vanuritele ning füüsiliselt ja sotsiaalselt mittetoimetulevatele isikutele alaliseks elamiseks ja hooldamiseks. Hooldekodus on 24 kohta ning tänu soodsale asukohale on selle täituvus aastaringselt väga kõrge. Kohti on vaja luua juurde, sest soovijaid on palju. Hooldekodu renoveerimise käigus 2011. a sügisel muutus hoone soojapidavamaks ja energiasäästlikumaks.

Kavas on täiendada maja funktsioone uute sotsiaalteenuste loomisel ja pikemas perspektiivis arendada välja Saverna Hoolekandekeskus.

3.4.1 Elanike toimetulek, tööhõive

Valgjärve vallas leidub töökohti rohkem meestele. Raskem on töökohta leida keskealistel ja vanematel isikutel, kellel on kesk- või põhiharidus. Üldiselt on vallas praegu töökohti piisavalt, pigem on probleemiks tööjõupuudus. Paljud varasematel aastatel tööta jäänud noored ja energilisemad inimesed on leidnud stabiilsed töökohad linnades ja ei ole huvitatud tagasi vallas asuvatele töökohtadele tulema, sest töötasud on linnas kõrgemad. Töökoha kaotanu, kes ei suuda või ei taha kiiresti uut töökohta leida, jääbki tihtilugu rakenduseta ja hakkab sõltuma sotsiaaltoetustest. Põhiliselt on töötud madala haridustaseme ja kvalifikatsioonita inimesed. Veelgi süvendab probleeme alkoholism. 31. jaanuari 2014. a seisuga oli Eesti Töötukassas registreeritud 57 töötut; 31. Juuni 2014. a seisuga 34 töötut.

3.4.2 Turvalisus ja korrakaitse

Valgjärve valda teenindab üks Põlva Politseijaoskonna konstaabel. Ühe korra nädalas teatud ajavahemikul viibib konstaabel vallavalitsuse kantseleis, kus tal on kodanike vastuvõtuks kabineti kasutamise võimalus. Muudel aegadel on konstaabel kättesaadav telefoni vahendusel. Valgjärve vallas on moodustatud kaks vabatahtlikku päästekomandot, Savernas ja Valgjärvel. Saverna komando on vallavalitsuse hallata ja Valgjärve komando on eraldiseisev MTÜ. Mõlemal on oma garaaž ja töökorras tuletõrjeauto. Autod on vanad ja vajaksid väljavahetamist uuemate vastu. Lähim riiklik komando asub Otepääl.

3.4.3 Meditsiiniline teenindamine ja tervishoid

Arstiabi on vallas kättesaadav OÜ Maritta Loog vahendusel. Perearstikeskus asub Saverna külakeskuse hoones. Seal töötab 1 perearst ja pereõde. Samas kompleksis osutab hambaravi teenust OÜ Antalainen. Ravimite jaemüügiga tegeleb OÜ Kambja Apteek. Perearstikeskus tagab valla elanikele esmatasandi arstiabi kättesaadavuse. Lähimaks kiirabiteenuse pakkujaks on SA Tartu Kiirabi (brigaadid Põlvas ja Otepääl).

Valgjärve vallal on hea koostöö Põlvamaa Tervisenõukoguga. Koostöös on võimalik korraldada mitmeid tervisedenduse üritusi ja osaleda vastavates projektides. Kaasatud on tervisedenduslikku töösse ka volikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon, valla sotsiaalnõunik ja perearst. Tervisedenduse- ja turvalisusega seotud kompetents on valla tasandil väga oluline, sest kõige efektiivsem tegevus saab toimuda ainult kohapeal: • valla tervisedenduse programmide elluviimine • tervisepäevade korraldamine inimeste teadlikkuse tõstmiseks; •tervislike eluviiside propageerimine (või tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele kaasaaitamine); • tervisedendusliku tegevuse arendamine ja tõhustamine.

13

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Valgjärve Vallavolikogu määrusega 21.06.2011 nr 1-1.1-6 kinnitati valla terviseprofiil ja tegevuskava aastateks 2011-2013. See andis esialgse ülevaate vallarahva tervise hetkeolukorrast ja tervisemõjuritest, et kavandada tervisedenduse arendamiseks uusi samme. Tänaseks on terviseprofiili tegevuskava täidetud.

3.5 Elukeskkond 3.5.1 Looduskeskkond

Valgjärve vallas on kaunis loodus. Vald jääb Otepää kõrgustiku idaosasse. Reljeef on vahelduv, koosnedes mitmesuguse suuruse ja kujuga kuplitest, kühmudest ja küngastest, mille vahel looklevad ebakorrapärase kujuga soostunud lohud ja orud. Kõrgeimaks punktiks on Hauka külas asuv Laanemägi (211 m üle merepinna). Loodusressurssidest on arvestatavad kruusa-liiva ja põhjavee varud. Valla territooriumil on seitse maardlat, neist kolm on pidevas kasutuses. Viies maardlas leidub kruusa ning kahes liiva.

Hüdrograafilise võrgu moodustavad rohked ojakesed, magistraalkraavid tehislike paisjärvekestega, jõed ja järved. Valgjärve valla piirides asuvad Krüüdneri Kogrejärv, Krüüdneri järv, Kangru järv, Ristijärv, Kuksina järv, Valgjärv, Pikajärv, Keebi järv ja Unsa järv. Nendest viimased kaks ei ole tunnistatud avalikult kasutatavateks veekogudeks. Pindalalt on suurimad Valgjärv (64,6 ha) ja Pikajärv (9,3 ha). Vooluveekogudest läbivad valda Leevi jõgi, Sulaoja jõgi, Võhandu jõgi, Elva jõgi, Porijõgi, Idaoja, Kangrusoo oja, Pikareinu oja ning oja. Kehvas olukorras on Krüüdneri järv, mida ähvardab kinnikasvamine. Vee äravoolu asukohta järvest on muudetud kui ehitati vana truubi asemele uus truup, mille tulemusena on järve ääres olevad kinnistud suurvee ajal üleujutatud.

3.5.2 Tehniline infrastruktuur

Valgjärve valla territooriumil kasutatakse olmevajadusteks puur- ja salvkaevudest võetavat põhjavett. Kasutust leiab peamiselt kvaternaari ja kesk-devoni veekompleksi põhjavesi, sest ülejäänud põhjavee kompleksid lasuvad sügavamal ning vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Kvaternaari vesi on peamiseks joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk-devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevudest, mille sügavused on 75-204 meetrit . Keskkonnaregistri http://register.keskkonnainfo.ee andmetel on seisuga 14.07.2014 Valgjärve vallas 35 puurkaevu. Paraku ei ole täpset ülevaadet tegelikult töötavate kaevude ja neist võetava vee koguse kohta. OÜ Saverna Teenus omandis olevatele puurkaevudele on paigaldatud veemõõturid.

3.5.3 Kaitsealad ja kaitstavad objektid

Valgjärve vallas paiknevad järgmised Natura 2000 kaitsealad: • Hauka loodusala - on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi (liigirikkad madalsood) ja II lisa liigi elupaiga (harivesiliku elupaik) kaitseks. Harivesiliku püsielupaiga kaitse toimub vastavalt kaitse-eeskirjale. • Valgjärve loodusala - on loodud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi (looduslikult rohketoiteline Valgjärve järv koos pargiga) kaitseks.

14

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 Valla territooriumil asuvad looduskaitsealad ja –objektid: 1. Krüüdneri mõisa park (muinsuskaitse all). 2. Valgjärve mõisa metsapark ja Valgjärv (looduskaitse all), kus edaspidi kaitset väärivateks objektideks on tammed. Valgjärve metsapark on kujunenud endise Valgjärve mõisa ümber. Koostatud on projekt metsapargi territooriumi korrastamiseks ja paremaks kasutamiseks puhkamise ja virgestuse otstarbel. 3. Pikajärve mõisa park (muinsuskaitse all), mis on rajatud 18. sajandi keskpaigas Pikajärve mõisa ümber. 4. Kalevipoja lootsik – Sirvaste külas otseti maas asuv lootsikukujuline kivi. 5. Kübarsepa kuusik – Valgjärve mõisa pargi lääneosas Hauka talu maal peal sooheinamaal kasvav kuusik. 6. Kohtukivi – trepikujuline kivi Valgjärve pargis 7. Peksukivi – orjaaegne kivi Pikajärve mõisa ees. 8. Magnoolia puu Krüüdneri külas. 9. Krüüdneri läikiva kurdsirbiku püsielupaik – kaitsealuse samblaliigi läikiva kurdsirbiku Krüüdneri püsielupaik. 10. Krüüdneri põlispuud.

Ajaloo-, arhitektuuri- ja arheoloogiamälestiste täpne loetelu on toodud lisas nr 1. Valgjärve vallas asuvate Natura 2000 alade kirjeldused on toodud lisas nr 2.

3.5.4 Teed ja tänavad

Valgjärve valla teedevõrgu kogupikkuseks on ca 150 km. Mustkattega teid on 36 km, millest põhiosa moodustab Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Vallateede nimekirjas on teid ca 33 km ulatuses, avaliku kasutamisega erateid on ca. 36 km. Talveperioodil lisandub ca 80 km teid lumetõrje teostamiseks Valgjärve valla elanikeregistris olevate inimeste elukohani. Erateede omanikud, kes soovivad valla poolt pakutavat lumetõrjet, peavad tagama, et lumesahk saaks lund lükata. Segavad faktorid on teeäärne võsa, amortiseerunud ja ebatasane teekate.

Tabel 4 Avalikuks kasutamiseks määratud erateed Valgjärve vallas Tee pikkus Tee nr Tee nimetus (km) 8560018 Pikareinu 1 tee 2,020 8560019 Pikareinu 2 tee 1,661 8560020 Vanamäe tee 1,257 8560021 Looga tee 1,344 8560022 Lennardi tee 1,767 8560023 Kiltre tee 0,974 8560024 Kuke tee 1,411 8560025 Kula tee 1,234 8560026 Tigase tee 2,320 8560027 Uibo tee 0,839 8560028 Mugra tee 1,007 8560029 Reinukese tee 2,061 8560030 Ärmiko tee 2,588 8560031 Puntuse tee 1,921 8560032 Zeigo tee 1,326 8560033 Kalpuse 2,330

15

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 8560034 Kivi tee 1,074 8560035 Voika tee 0,695 8560036 Prantsu tee 1,962 8560037 Lepiku tee 1,231 8560038 Kure tee 0,595 8560039 Kasemäe tee 0,521 8560040 Valgjärve küla tee 0,240 8560041 Nässi tee 1,475 8560042 Kooli tee 0,851 8560043 Metsanurga tee 0,511 kokku 36,135

Tabel 5 Riigimaanteed Valgjärve vallas Tee nr Tee nimetus Tee Sanitaarkaitsevöönd pikkus tee servast (m) (km) 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 18,943 200 89 Põlva-Saverna 1,208 60 18127 Saverna-Krootuse 2,2 60 18129 -Mügra 2,525 60 18130 Sirvaste-Kitse 8,206 60 18131 Karste-Kitse 2,509 60 18133 Pusu tee 3,361 60 18134 Sulaoja-Krüüdneri 3,052 60 18136 Maaritsa-Prangli 2,4 60 18143 Vissi-Vooreküla 3,7 60 18147 Saverna-Pilkuse 11,03 60 18148 Maaritsa-Otepää 9,581 60 18168 Saverna-Jõksi 7,2 60 18171 Valgjärve-Aiaste 2,157 60 18172 Valgjärve-Tamme 2,522 60 18174 Saverna-Tillundi 7,5 60 18176 Piigaste-Sulaoja 0,382 60 18177 Valgjärve-Krüüdneri 5,45 60 22185 Pangodi-Vissi 2,494 60 kokku 96,42

Tabel 6 Valla teed Valgjärve vallas Tee nr Tee nimetus Tee pikkus (km) 8560001 Valgjärve-Soona-Aiaste-Oru 5,312 8560002 Valgjärve-Puugi 2,672 8560003 Töökoda-Rätti 1,256 8560004 Valgjärve-Pumbajaama 0,207 8560005 Valgjärve-Ringtee 1,145 8560006 Sirtsi-Hobuala 5,676 8560007 Sirtsi-Hobuala (ümbersõit) 0,205 8560008 Immasoo tee 0,914

16

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 8560009 Mügra 1 tee 0,981 85600010 Vassila-Kuksina-Soe 2,338 85600011 Pusu-Kuksina 2,880 85600012 Saverna-Kooli tee 0,799 85600013 Krüüdneri-Lutike 2,335 85600014 Maaritsa-Topsi-Vahtra 2,043 85600015 Vissi-Topsi 3,130 85600016 Pikajärve küla tee 0,430 85600017 Karjääri tee 0,920 kokku 33,243

Kevadeti on halvas olukorras enamus erateid. Valda läbivad kohalikud riigiteed on võrreldes paari aasta taguse olukorraga paremini korras. Teeäärne võsa on eemaldatud, äärtesse on kaevatud nõvad ja katet on uuendatud. Valla eelarvest on suudetud viimastel aastatel finantseerida vallateede suvist ja talvist elementaarset hooldust (hööveldamine, teeäärte niitmine ja aukude parandamine). Probleemiks on see, et kuna valla teid on kilometraažilt vähe, siis ka riigilt saadav rahasumma on väike. Teid remontida on väga kallis ja kilomeetrite järgi arvestatud rahasummast ei jätku pikemate teelõikude remondiks.

Riigiteedest on 2007. a kõva katte alla viidud maantee nr. 18147 (Saverna ja Pilkuse). Nimetatud teelõik läbib kahte elujõulist küla - Valgjärvet ja Pikajärvet. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks valmisid Saverna j Maaritsa külades koostöös Maanteeametiga Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee äärde kergliiklusteed. 2014. aastal valmis 1,3 km pikkune kergliiklustee ka Valgjärve keskasulas.

Põhimaantee ohutuks ületamiseks Savernas on vajalik rajada kergliiklustunnel. Piirkonna atraktiivsuse ja elukeskkonna parandamiseks oleks vajalik laiendada kergteede võrgustikku: Eesmärk on tulevikus Saverna kergtee ühendada suusarajaga, ühenduste loomine Kõlleste, Kanepi ja Otepää asulatega ning kolme valla keskust ühendava kergliiklustee marsruudil Valgjärve – Kanepi – Puskaru - Ihamaru – Krootuse – Valgjärve ehitus.

3.5.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon

Olemasoleva ühisveevärgi -ja kanalisatsioonisüsteemi osas on toimunud olemasolevate võrkude, pumplate ja puhastite hädavajalikud rekonstrueerimised.

Vallas tegutseb üks veeettevõte, 100% valla osalusega OÜ Saverna Teenus, kellele kuulub kogu Saverna, Valgjärve ja Maaritsa keskasulate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga on valla elanikest osaliselt või terviklikult liidetud ligikaudu 700 inimest, mis on ligikaudu 44% valla elanikkonnast.

Täpsema ülevaate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kohta annab Valgjärve valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026.

3.5.6 Jäätmemajandus

Alates 01. septembrist 2008 rakendus Valgjärve vallas korraldatud olmejäätmevedu. Valla eelarvest tasutakse Valgjärve Vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste

17

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 jäätmete vedu. Eraisikud peavad oma olmejäätmetest vabanemise eest ise tasuma. 2010. aasta suvel valmis kuus jäätmepunkti: Savernas, Maaritsas, Valgjärvel, Pikajärvel, Aiastes ja Sirvastes, kus on paigaldatud spetsiaalsed konteinerid klaasi, papi, plastiku ja teiste pakendijäätmete kogumiseks. Valgjärve valla jäätmejaam asub Savernas ja sinna saavad valla elanikud tasuta ära tuua vanapaberit ja pappi, pakendijäätmeid, klaasi, vanu rehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Mööbli, ehitusjäätmete ning asbesti sisaldavate jäätmete eest tuleb jäätmete üleandmisel tasuda. Lisaks korraldab vallavalitsus kord aastas valla elanikelt ohtlike jäätmete kogumise ringi valla territooriumil. Vallavalitsus planeerib tulevikus ka eterniidi kogumise kampaaniaid. Jäätmemajanduse arengusuunad on kirjeldatud 5 valla ühises jäätmekavas.

3.5.7 Side

Valgjärve vallas on üks postkontor, mis asub Savernas, külakeskuse hoones. Postkontori olemasolu ja selle asukoht tagab postiteenuste rahuldava kättesaadavuse kogu valla elanikele. Telefoniside valla territooriumil põhineb nii analoogsidel kui ka digitaalsidel, mis seab teatud piirangud edasisele arengule selles valdkonnas. Vallavalitsuses ja valla hallatavates asutustes on digitaaltelefonivõrk, samuti mõnedel valla territooriumil asuvatel ettevõtetel. Mobiilside osas on valla territoorium kaetud kõigi Eestis mobiilsidet pakkuvate operaatorite levialaga.

Interneti püsiühenduse võimalus on olemas kõigil soovijail, kes asuvad levipiirkonnas, ning seda võimalust on üha sagedamini ka kasutama hakatud. On mitu erinevat operaatorit, kes sellist teenust pakuvad. Avalik internetipunkt ehk AIP asub Valgjärve rahvaraamatukogus, teistes raamatukogudes on interneti kasutamiseks üles seatud lugejaarvuti. Vajadus on kiire püsiühenduse järgi hajasustusega piirkondades nii ettevõtete kui ka elanikkonna seas. Võimaluse korral osaletakse lairiba võrgu arendusprojektides.

3.5.8 Soojamajandus

Vallas tegeleb soojatootmisega 100% valla osalusega osaühing Saverna Teenus. Hakkepuidul töötav keskkütte katlamaja asub Saverna keskasulas. Kaugküttevõrguga on ühenduses kõik Savernas asuvad valla hallatavad asutused ja kortermajad. Ülejäänud valla territooriumil on käesolevaks ajaks üle mindud lokaalküttele. Kuna kortermajad on vanad ja amortiseerunud, siis on ka nende soojapidavus väike ning tihti majasisesed küttesüsteemid tasakaalustamata. Sellest tulenevalt on temperatuur erinevates korterites ebaühtlane ja tundub, et katlamaja ei küta piisavalt. Tegelikult tuleb katlamajast kõikidesse majadesse, nende soojasõlmedesse, ühesugune temperatuur. Kortermajade soojasõlmedest, soojamõõtjatest edasi peavad majaühistud ise tagama sooja võrdse jaotuse kõikidesse korteritesse, tasakaalustades oma majasisese küttesüsteemi. Korteriühistud maksavad OÜ-le Saverna Teenus nende maja keldris oleva mõõtja järgi kulutatud sooja MWH eest.

3.6 Ettevõtlus, maamajandus ja turism

Valgjärve valla territooriumil on registreeritud äriregistri andmetel 55 OÜ –d, 84 FIE –d, 24 MTÜ –d. Tegevuspiirkonniti on kõige rohkem ettevõtjaid eelkõige Saverna piirkonnas, kus tegutseb tervelt 42% kogu valla ettevõtjatest. 16% tegutseb Valgjärve piirkonnas, 12% Maaritsa piirkonnas ning 30% teiste valla külade territooriumitel. Tegevusalade osas on kõige arvukamalt esindatud põllumajanduse ning teenindusega

18

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 tegelevad ettevõtjad, keda on vastavalt 33% ja 35% valla ettevõtjatest. Küllaltki suure osa moodustavad ka puidu töötlemise (19%) ja kaubandusega (9%) tegelevad ettevõtjad.

Kahtlemata on Valgjärve vald looduskeskkonna poolest üks Lõuna-Eesti kaunemaid paiku, millele on iseloomulikud kupliline maastik ning mitmed kaunid järved. Turistidele ja kohalikele elanikele on mõnusateks suplemis- ja ajaveetmiskohtadeks Pikajärve ja Valgjärve järved. Viimasest on tänu Valgjärve pargi korrastusprojektidele kujunemas tõeline turismimagnet. Järve kaldale kavandatav puhkeala telkimisvõimaluste ja piknikuplatsidega on lähitulevikus suurepärane koht puhkamiseks. Samuti kavandatakse Valgjärvele rajada vaatetorn, mille võimalik asukoht on Saverna-Pilkuse tee ääres asuv endine puurkaevu maaala.

Maalilise Pikajärve kaldal korrastatud mõisahoone koos pargiga on valla kunemaid tegutsevaid turismiobjekte, mis ei jää alla kuulsamatele mõisakompleksidele nii sisustuse, ajaloolise väärtuse kui ka pakutavate teenuste osas. Pakutakse kvaliteetset peo- ja majutusteenust. Rajatud on korralik ja puhas ujumisrand, paadi, kanuu ja vesirattasõidu võimalus. Järve kaldal on esinemisplats artistidele ning vaatajatele on rajatud kaldapealsele mõnus järvevaatega istumisala. Cantervilla lossi kõrvalhoonetes ja välialadel asub Lõuna-Eesti suurim kogupere mängumaa.

Saverna külas asub Mart Mitti elukoht Kiltre talu. Mart Mitt oli rahvusliku liikumise tegelane, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutaja ning aastatel 1874-1883 seltsi president. Ta oli Carl Robert Jakobsoni kaasaegne, tema sõber ja tema ideede elluviija. 1868. aastal ostis Mart Mitt Kiltre talu. Erinevatel ajastutel on talu nii renoveeritud kui ka lõhutud. Praegusel ajal on Kiltre talukompleksist järel vaid varemed ja see on eraomandis. Vald peab oluliseks Kiltre talukompleksi taastamist koostöös omanikuga. Talukompleksi võiks rajada õppe-ja koolituskeskuse, kus õpetatakse käepärastest ja taaskasutamiskõlblikest materjalidest valmistama eluks tarvilikku ning kohalike ehitusmaterjalide, loodusressursside käitlemist ja kasutamist hoonete ja rajatiste valmistamisel.

Vallas on üks tunnustatud majutusasutus: Relvo Sport Motell, mis lisaks majutusele pakub ka vaba aja sisustamise teenuseid.

Toitlustamist pakuvad veel Valgjärvel kohvik „Atsi juures“. Lisaks tegutseb vallas Pikajärve mõis, mille kaubamärkideks on Cantervilla Loss, mis pakub ajaloolise miljööga majutust ja toitlustust ning Cantervilla mängumaa.

Valla peamised turismiobjektid on:

1. Krüüdneri park 2. Valgjärve park, järv, tammed, telemast, kuppelmaastik 3. Pikajärve mõisa hoone, järv, Cantervilla mängumaa 4. Maaritsa õigeusu kirik

3.7 Haldus ja avalikud teenused 3.7.1 Vallavolikogu

Volikogu on Valgjärve valla kõrgeimaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu on üheksaliikmeline ja selle tööd juhib volikogu esimees. Volikogu istungid toimuvad

19

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 üldjuhul kord kuus. Volikogu juurde on moodustatud neli alalist komisjoni: sotsiaal- ja tervishoiu-, kultuuri- ja spordi-, hariduse-, ning revisjonikomisjon.

3.7.2 Vallavalitsus

Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Valgjärve Vallavalitsus on kuueliikmeline ja selle tööd juhib vallavanem. Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul kaks korda kuus teisipäeviti. Valgjärve Vallavalitsuses töötab täistööajaga seitse ametnikku: vallavanem, vallasekretär, pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja, maanõunik, sotsiaalnõunik ja arendusnõunik. Kolm ametnikku – majandusnõunik, raamatupidaja-kassapidaja ja spetsialist töötavad hetkel osalise tööajaga. Enamus vallavalitsuse ametnikest omavad pikaajalist avaliku teenistuse staaži.

Valgjärve Vallavalitsuse hallata on seitse asutust: Saverna Põhikool, Saverna Lasteaed, Saverna Rahvaraamatukogu, Valgjärve Rahvaraamatukogu, Maaritsa Rahvaraamatukogu, Saverna Hooldekodu, Maaritsa Kultuurimaja ja Valgjärve Valla Avatud Noortekeskus.

Vallavalitsuse toimetamisel ilmub üks kord kvartalis Valgjärve valla ajaleht „Oma vald“. Lisaks ajalehele kasutatakse elanikele informatsiooni edastamiseks valla kodulehekülge, aadressil www.valgjarve.ee . Valla üldine elektronpostiaadress on [email protected] .

3.7.3 Valla lipp ja vapp

Valla lipu ja vapi keskseks kujundiks on kotkapea, mis meenutab, et valla territoorium on konnakotkale sobiv elupaik. Valla vapikilbi taustvärv on kollane, mis sümboliseerib kuldseid viljapõldusid, valla elanike töökuse tulemusel saavutatavat jõukust ning materiaalseid ja vaimseid hüvesid. Vapi sinine lainelõikeline piit on vete (Valgjärve ja teiste vallas asuvate veekogude) võrdkuju, aga samuti ka taevaavaruse ning optimistlike tulevikupüüdluste sümbol. Laineline joon iseloomustab ka vallale iseloomulikku kuppelmaastikku.

3.7.4 Kolmanda sektori osakaal

27. jaanuaril 2004. loodi MTÜ Koduküla Valgjärve, juunis 2004 MTÜ Maaritsa ja Savernas MTÜ Saverna Kes Kus.

2008. a suvel valiti külavanem Kooli külas. 2009 juunis loodi MTÜ Kooli Küla Selts.

20

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

MTÜ Pikajärve Laager tegeleb eelkõige suviste lastelaagrite korraldamisega.

Valla kui terviku ühtsuse huvides on ülimalt tähtis, et kõik kolm piirkonda – Saverna. Valgjärve ja Maaritsa – teeksid omavahel tihedalt koostööd ja üha rohkem nende piirkondade inimesi võtaksid osa külaaktiivide tööst ja korraldatud üritustest.

Valla teritooriumil tegutsevad tuntumad MTÜ -d:

MTÜ Maaritsa MTÜ Kooli Küla Selts MTÜ Pikajärve Laager MTÜ Koduküla Valgjärve MTÜ Pikajärve küla arendamise selts MTÜ Saverna Kes Kus MTÜ Kotkaklubi

3.7.5 Koostöö, sõprussidemed, välissuhtlus

Valgjärve vald osaleb MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ja MTÜ Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevuses. Valgjärve vallal on sõlmitud koostööleping Strugo Krasnenski rajooniga Pihkva oblastis Venemaal. Eesmärgiks on piiriülene koostöö kultuuri ja spordi vallas. Suhtleme ka Ukraina Kulikovka rajooni omavalitsustega.

MTÜ-l Saverna KesKus on sõprussuhted Leeduga, Ukmerge piirkonnas. Sealne Lyduokiai perekapell ja külaliidrid on käinud kahel korral Savernas ning MTÜ Saverna KesKus esindajad Ukmerges ja ümbruskonna külades. Plaanis on leida sõprusvaldu euroopa riikidest. Tihedamad sidemed on lähinaabervaldade Kõlleste, Kanepi, Laheda ja Vastse-Kuustega.

4. SWOT – analüüs

TUGEVUSED: NÕRKUSED:  Soodne asend: Tartu, Põlva, Võru,  Elamufond on amortiseerunud Otepää, Venemaa ja Läti lähedus  Infrastruktuurid ei vasta kohati  Looduslikud ressursid: kaunis kaasaegsetele nõudmistele loodus, järved, pargid  Ebapiisav transpordiühendus  Väga hea transpordiühendus maakonnakeskuse Põlvaga ning suuremate linnadega Otepääga  Valda läbib riikliku ning  Vahendite vähesus külaelanike rahvusvahelise tähtsusega Tallinn- kooskäimiskohtade arendamiseks Tartu-Võru-Luhamaa maantee  Elanike passiivsus ja ükskõiksus,  Väljakujunenud teedevõrgustik madal eetika  Vajalike infrastruktuuride olemasolu  Vallaelanike vähene ühtsustunne  Atraktiivne elukoht  Tugeva vallakeskuse puudumine  Huvipakkuvad turismiobjektid ning  Üha suurenev tööjõupuudus hulgaliselt kaitstavaid objekte ja  Ettevõtjate ja alternatiivse ettevõtluse mälestisi vähesus  Kultuuripärandi olemasolu  Kruusateede kehv olukord  Avalike teenuste kättesaadavus  Valla madal investeerimisvõime  Arenenud põllumajandus  Kasutuseta hoonete olemasolu  Ettevõtlike ja aktiivsete inimeste  Kasutuskõlbliku kirikuhoone olemasolu puudumine  Elujõuliste MTÜ –de olemasolu  Avatud Noortekeskuse olemasolu

21

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

VÕIMALUSED: OHUD:  EL struktuurifondide kasutamine  Ranged nõuded ettevõtjatele  Koostöö väljaspool valda asuvate  Alkoholismi ja narkomaania organisatsioonidega ja teiste levimine omavalitsustega  Riiklike poliitikate ebastabiilsus,  Piiriülene koostöö omavalitsuste kohustuste kasv ilma  Täiend- ja ümberõpe töötutele riigipoolsete finantseeringuteta  Elatustaseme kasv  Riigi hariduspoliitika  Lõuna-Eestit külastavate turistide  Ebaselge haldusreform arvu kasv  Kuritegevuse kasv  Ettevõtluse mitmekesistumine  Laste arvu vähenemine  Rahvaarvu suurenemine  Suuremahuline kruusa- ja  Soodne asukoht (Tartu, Otepää liivatagavara väljakaevamine lähedus)

5. Visioon – Valgjärve vald aastal 2023

Valgjärve vald on soositud elamise koht, kus on puhas ja turvaline elukeskkond ning kaasajastatud infrastruktuurid.

Ettevõtluskliima ja elukeskkkonna paranemise tulemusena on suurenenud sisseränne valda ning pidurdunud väljaränne.

Valgjärve vallas on arenenud mitmekülgne ettevõtlus, mis võimaldab saada tööd suurel osal tööjõulisest elanikkonnast.

Valgjärve vald on populaarne turismisihtkoht oma kauni looduse ja huvipakkuvate turismiobjektide tõttu.

Valgjärve vallas on tervislik elukeskkond ja arenenud terviseedenduslik tegevus, kindlustunnet ning turvalisust lisab sotsiaalteenuste kättesaadavus ja nende kvaliteet.

Valgjärve vallas on vajadusi ja majanduslikke võimalusi arvestav kool. Piirkonna ühtse hariduskeskkonna väljaarendamisel on võimalik saada konkurentsivõimelist alus- ja põhiharidust.

Valgjärve vallas on toimiv ja erinevate sihtgruppide vajadusi arvestav kultuuriruum, kus toimuvad sageli mitmesugused kultuuriüritused ja spordivõistlused. Valla territooriumil on spordikompleks, mitu kaasaegset spordiväljakut ning suuremates asulates on võimalik kasutada jõusaali.

Valgjärve vallas on aktiivsed ja õpihimulised inimesed, kes suudavad täiend- ja ümberõppe võimalusi kasutades tööturul konkurentsivõimelised olla.

Noored on hakanud aktiivselt osa võtma ühiskonnaelust ja noortekeskuse tegevustest.

Vallavolikogu ja –valitsuse koostöö toimib ning otsustusprotsessidesse on kaasatud vastavate huvigruppide ja külade/piirkondade esindajaid.

Vallal on valda tutvustavad reklaammaterjalid ning vald on tuntud ja tunnustatud osa Põlva maakonnast.

22

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

6. Valla arengu strateegilised eesmärgid

 Puhta ja turvalise loodus- ja elukeskkonna säilitamine ning arendamine. Selle saavutamiseks säästva arengu propageerimine ning keskkonnaprojektides osalemine.  Ettevõtluse arengu toetamiseks majanduskliima parandamine, väikeettevõtluse toetamine ning tehnilise infrastruktuuri arendamine.  Turismi konkurentsivõime suurendamine läbi olemasolevate võimaluste parema rakendamise ja uute lahenduste kasutuselevõtmise, valla kui turismisihtkoha maine kujundamine ning selle teadvustamine väljaspool valda.  Valla haridussüsteemi arendamine, hariduse kvaliteedi, konkurentsivõime ja infrastruktuuri parandamine ning kaasajastamine.  Kultuuriruumi arendamine läbi elanike aktiveerimise, piiriülese koostöö ja sportimisvõimaluste kaasajastamise ning mitmekesistamise.  Sotsiaalhoolekandesüsteemi kaasajastamine ning elanike tervishoiualase teadlikkuse suurendamine  Tööhõive suurendamine läbi elukestva õppe propageerimise ja toetamise ning ettevõtluse arendamise.  Kodanikualgatuse toetamine ja edendamine ning kogukondade kaasamine valla elu arendamisse.  Valla haldusaparaadi kaasajastamine ning valla maine parandamine, sõprusomavalitsuste leidmine ning väliskoostöö arendamine.

7. Valdkondade arengueeldused, probleemid ja eesmärgid

7.1 Haridus ja noorsootöö 7.1.1 Haridus Arengueeldused:  Vallas on olemas kaks haridusasutust: Saverna Põhikool ja Saverna Lasteaed  Kvalifitseeritud personali olemasolu  Olemas on haritud ja ettevalmistatud kaader, kes suudab piirkonnas suunata ning juhtida haridus- ja noorsootööd  Kool tegutseb kooliks ehitatud hoones ja juurdeehituses, koolil on spordisaal ja -väljak ja suur maaala.  Lasteaed tegutseb vallamajaga ühes hoones eraldi tiivas, lasteaial on mänguväljak ja aiaga piiratud territoorium

Probleemid:  Koolihoonete amortiseerumine ning tervisekaitsenõuetele mittevastavus  Kooli inventari, õppevahendite ja IKT vananemine  Pedagoogilise personali vananemine  Noorte pedagoogide vähesus  Välisväljaku amortiseerumine Savernas  Õpilaste arvu vähenemine  Huvihariduse võimaluste vähesus  Lasteaia hoone amortiseerumine (siseruumide põrandad ja laed vajavad renoveerimist)  Ruumide vähesus ei võimalda kõikide soovijate vastuvõttu lasteaeda.

23

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

EESMÄRK: Valgjärve vallas on kättesaadav kvaliteetne alusharidus, õpilastel on võimalik omandada konkurentsivõimeline alus- ja põhiharidus. Tagatud on lapsesõbralik, kaasaegne ja turvaline õpikeskkond koos kaasaegsete IKT ja õppevahenitega

7.1.2 Noorsootöö Arengueeldused:  Huvigruppide olemasolu  Kvalifitseeritud kaader, kes suudab juhtida noorsootööd  Suvised laagrid, ühised üritused  Töötamisvõimalused ettevõtjate juures  Avatud noortekeskuse ja noorteorganisatsioonide olemasolu  Kinnistu olemasolu noortele mõeldud väliobjektide, atraktsioonide loomiseks

Probleemid:  Vabatahtlike noortejuhtide puudus  Noorte ennasthävitavad harjumused ja mitteharivad huvid  Noorte vähene huvi kohaliku elu arendamiseks  Huvipakkuva ja sobiva töö vähesus piirkonnas

EESMÄRK: Valgjärve vallas on palju aktiivseid noori, kes soovivad osaleda valla elu edendamisel. Noortekeskuses tegutsevad erinevate valdkondade huvirühmad. Toimub huvitavaid noorteüritusi.

7.2 Kultuur ja sport 7.2.1 Kultuur Arengueeldused:  Maaritsa Kultuurimaja olemasolu  Saverna külakeskuse ja külaplatsi olemasolu  Külaplatside olemasolu Valgjärvel, Maaritsas  Vallas on kolm raamatukogu: Saverna Rahvaraamatukogu, Valgjärve Rahvaraamatukogu ja Maaritsa Rahvaraamatukogu  Tegutsevad mitmed huvialaringid, seltsingud ja MTÜ-d  Kultuuripärandi olemasolu

Probleemid:  Valgjärve võimlakompleksi amortiseerumine  Maaritsa Kultuurimaja amortiseerumine  Vahendite vähesus külaelanike kooskäimise kohtade täiustamiseks  Vallast pärinevate kultuuritegelaste elutöö ja tegevuse vähene tunnustamine

EESMÄRK: Valgjärve vallas on aktiivne kultuurielu, mille korraldamisest võtavad osa seltsingud ja mittetulundusühingud ning eraisikud

7.2.2 Sport Arengueeldused:  Spordiväljaku olemasolu Saverna Põhikooli juures  Saverna Põhikooli ja Valgjärve koolihoone saalide olemasolu  Maaritsa Kultuurimaja saali kasutamine sportimiseks

24

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

 Suusa- ja terviseradade olemasolu Savernas ja Valgjärvel  Orienteerumispüsiraja olemasolu Savernas  Suusatamistraditsioonid  Spordivõistluste korraldamise traditsioonid  Spordihuviliste olemasolu  Spordiklubide ja rajatiste olemasolu (huvisport, autosport)

Probleemid:  Suure hulga elanikkonna madal sportimise aktiivsus  Spordisaalide amortiseerumine  Spordiväljakute amortiseerumine  Jõusaalide sisustuse vananemine  Rahvaspordi ja huvispordiga seotud eestvedajate vähesus

EESMÄRK: Valgjärve vallas on aktiivne sporditegevus

7.3 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja tervise edendus 7.3.1 Sotsiaalhoolekanne Arengueeldused:  Saverna Hooldekodu olemasolu  Toimiv valla sotsiaaltoetuste süsteem

Probleemid:  Saverna Hooldekodu ruumipuudus ja renoveerimisvajadus  Rehabilitatsioonisüsteemi ja ennetustöö puudumine  Töötute huvi puudumine täiend- ja ümberõppe vastu  Pikaajaliste töötute vähene huvi tööturule naasmiseks

EESMÄRK: Valgjärve vallas on hästi toimiv ning inimestega maksimaalselt arvestav sotsiaalhoolekandesüsteem

7.3.2 Tervishoid Arengueeldused:  Perearstikeskuse olemasolu  Hambaraviteenuse olemasolu  Apteegi olemasolu  Maakondlikud info- ja õppepäevad, terviseedenduslikud üritused

Probleemid:  Eriarstiabi kaugus  Koduõendusteenuse puudumine  Raviteenuste kõrge hind  Elanikkonna vähene teadlikkus tervislikest eluviisidest

EESMÄRK: Valgjärve valla elanikkond on tervislike eluviisidega ja tagatud on esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus

25

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

7.3.3 Turvalisus Arengueeldused:  Savernas ja Valgjärvel on olemas vabatahtlikud päästekomandod ja töökorras tuletõrjeautod

Probleemid:  Valla oma konstaabli puudumine  Inimeste ükskõiksus  Kogukonna ühtsuse puudumine  Naabrivalve ebapiisav toimimine  Kuritegude suhteliselt suur arv  Kodanikujulguse vähesus  Vahendite puudus turvateenuse sisseostmiseks

EESMÄRK: Valgjärve vallas on turvaline elukeskkond

7.4 Elukeskkond 7.4.1 Heakord Arengueeldused:  Kaunis loodus, vahelduv maastik  Väljakujunenud teedevõrgustik  Teatud inimgruppide huvi heakorra tagamiseks

Probleemid:  Haljastusprojektide puudumine  Kasutuseta hoonete lagunemine vähendab elukeskkonna väärtust ja atraktiivsust  Ammendunud karjääride tekkimine ja nende korrastamise vajadus

EESMÄRK: Valgjärve vallas on heakorrastatud elukeskkond

7.4.2 Kaitstavad objektid Arengueeldused:  Hästi säilinud kaitstavate objektide olemasolu  Mitmete kaitstavate objektide ainulaadsus  Teatud inimgruppide huvi kaitstavate objektide säilimise tagamiseks  Valgjärve pargi haljastusprojekti olemasolu  Kohalike elanike huvi Valgjärve valla parkide korrastamiseks

Probleemid:  Kaitstavad objektid on viidastamata  Kaitstavad objektid on halvasti korrastatud  Juurdepääs kaitstavatele objektidele on raskendatud  Valgjärve pargi haljastusprojekt ei vasta täielikult vajadustele  Valgjärve park ja järverand vajavad pidevat korrastamist  Maaritsa ja Krüüdneri kirikute lagunemine

EESMÄRK: Valgjärve valla kaitstavad objektid on väärtustatud

26

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

7.4.3 Elamumajandus Arengueeldused:  Suur nõudlus elamispindade järele  Valla soodne asend

Probleemid:  Elamufondi amortiseerumine  Puuduvad piisavad vahendid elamufondi uuendamiseks ja elamuehituseks  Korteriühistute madal aktiivsus elamute korrastamisel EESMÄRK: Valgjärve vallas on korrastatud elamumajandus

7.4.4 Tehnilised infrastruktuurid Arengueeldused:  Väljakujunenud ning piisavalt tihe teedevõrgustik  Valda läbivad heas korras ja kõvakattega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Põlva- Saverna, Saverna-Pilkuse maanteed • Teederegistri olemasolu • Elektriliitumiste piisavad võimalused • Olemasolev tänavavalgustuse võrk • Turvaliste kergliiklusteede olemasolu suuremates keskustes

Probleemid:  Asulasiseste teede kate on kohati halvas seisukorras  Tihedama liiklusega kruusakattega teed on kehvas seisus  Täiendada avalikult kasutatavate erateede võrgustikku • Kergliiklusteede puudumine suuremate külade vahel • Madal pinge kaugemates taludes • Olemasoleva tänavavalgustuse amortiseerumine • Liiklejate turvalisuse tõstmiseks ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks tuleks välja ehitada kolme valla keskust ühendav kergliiklustee marsruudil Valgjärve – Kanepi – Puskaru - Ihamaru – Krootuse – Valgjärve.

EESMÄRK: Valgjärve valla sisene teedevõrk on korrastatud. Valgjärve valla külades on kvaliteetne elektriühendus, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassil ja külades on välja ehitatud tänavavalgustus

7.4.5 Ühisveevärk ja kanalisatsioon Arengueeldused:  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni struktuuri olemasolu  Kehtiv ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026  Külade veevärk on osaliselt rekonstrueeritud

Probleemid:  Reoveepuhastid on amortiseerunud  Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide amortiseerumine

EESMÄRK: Valgjärve valla ühisveevärk ja –kanalisatsioon on kaasajastatud

27

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

7.4.6 Jäätmemajandus Arengueeldused:  Vallas on käivitatud korraldatud olmejäätmevedu  Saverna külas on valla jäätmejaam ja külades jäätmepunktid  Vald osaleb koos teiste valdadega piirkonna jäätmeprobleemide lahendamisel  Jäätmekava olemasolu

Probleemid:  Aeg-ajalt tekib ebaseaduslikke prügi mahapaneku kohti  Paljude elanike vähene keskkonnateadlikkus ja ükskõiksus

EESMÄRK: Valgjärve vallas on hästi korraldatud jäätmemajandus

7.4.7 Soojamajandus Arengueeldused:  Saverna küla kaugküttevõrgu olemasolu  Kaugküttekatlamaja olemasolu Savernas

Probleemid:  Saverna küla kaugküttevõrgu ja soojussõlmede osaline amortiseerumine  Katlamaja amortiseerumine  Küttehindade tõus

EESMÄRK: Säilitada Saverna küla tsentraalne kaugküttesüsteem

7.5 Ettevõtlus ja turism 7.5.1 Ettevõtlus Arengueeldused:  Loodusressursside olemasolu (metsad, põllud)  Inimressursi olemasolu  Valla soodne asend  Infrastruktuuri olemasolu  Mitmete kasutuseta hoonete olemasolu  Head transpordiühendused suuremate linnade ja välisriikidega  Ettevõtjate teadlikkuse kasv projektide rahastamisvõimaluste kohta

Probleemid:  Suuremaid külasid omavahel ühendavate kergliiklusteede puudumine  Ettevõtluse ühekülgsus, mitmekesisuse puudumine  Tööjõu madal kvalifikatsioon  Madalad töötasud, madal ostujõud  Noorte inimeste äravool  Väike -ettevõtjate vähene teadlikkus projektide rahastamisvõimaluste kohta ning projektide kirjutamise vähene kogemus

EESMÄRK: Valgjärve vallas on arenenud ettevõtluskeskkond

28

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

7.5.2 Turism Arengueeldused:  Kaunis loodus, vahelduv maastik  Kaitsealad ja –objektid, turismiobjektid  Head puhkamisvõimalused Valgjärve vallas  Parkide ja järvede olemasolu  Majutusasutuste ja turismiteenuseid pakkuvate ettevõtete olemasolu  Talvepealinna Otepää lähedus  Suusa- ja terviseradade olemasolu

Probleemid:  Piirkonna turismiobjekte ja külastatavaid kohti ühendava kergliiklustee puudumine  Viidastuse puudumine  Turismiobjektide vähene korrastatus  Turismiinfo halb kättesaadavus, info- ja reklaamtahvlite puudumine  Vallale iseloomuliku väljapoole suunatud ürituse puudumine  Ammendunud karjääride korrastamise vajadus ja avalike supluskohtade vähesus

EESMÄRK: Valgjärve vald on atraktiivne ja konkurentsivõimeline turismipiirkond

7.6 Haldus ja avalikud teenused 7.6.1 Vallavalitsus ja volikogu Arengueeldused:  Ametnikkonna ja spetsialistide olemasolu  Vallalehe väljaandmine, veebilehe olemasolu  Vallavalitsuse ja –volikogu õigusaktide kättesaadavus valla raamatukogudes, valla kantseleis ja veebilehel

Probleemid:  Teatud erialaspetsialistide puudumine  Ametnikkonna vananemine  Puudub valda tutvustav infomaterjal  Koostöö ja sõprussidemete vähesus

EESMÄRK: Vallavalitsuse ja volikogu koostöö tagab stabiilse ning usaldusväärse juhtimise. Valgjärve vald on tuntud ja tunnustatud osa Põlva maakonnast

7.6.2 Kolmas sektor Arengueeldused:  Tegutsevad külaaktiivid, MTÜ-d ja seltsingud  Kehtivad Valgjärve valla külade arengukavad  Korteriühistute olemasolu  Huvigruppide olemasolu

Probleemid:  Paljude külade elanike passiivsus  Kolmanda sektori vähene kaasamine arendustegevusse  Kogukondade vähene ühtsus  EESMÄRK: Kolmas sektor on kaasatud valla arendustegevusse

29

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

8. Tegevuskava aastatel 2014-2018 E – Eesmärk Ü – Ülesanne T - Tegevus Eeldatav Täitmise Finantseerimis- Tegevus maksu- Koordineerija aeg allikad mus

8.1 Haridus ja noorsootöö

Valgjärve vallas on õpilastel võimalik omandada konkurentsivõimeline alus- ja E põhiharidus. Tagatud on lapsesõbralik ja turvaline õpikeskkond Ü 1. Luua tingimused konkurentsivõimelise alus- ja põhihariduse omandamiseks 1.1 Tegevused vastavalt lasteaia, kooli direktor, T kooli ja valdkondlikele 2014-2018 lasteaia direktor, Eelarve, fondid arengukavadele Vallavalitsus kooli direktor, 1.2 Kooli IKT taristu T 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid kaasajastamine arendusnõunik Ü 2. Tagada lapsesõbralik ja turvaline õpikeskkond 2.1 Saverna Põhikooli kooli direktor, võimlahoone üldine renoveerimine vallavanem, T ja ühendamine põhihoonega 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik (tunnelkoridor) Võimlasse majandusnõunik seadmete soetamine . 2.2 Saverna kooli kõrvalhoone kooli direktor, klassiruumide renoveerimine, vallavanem, T muusikaklassi valgustuse 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik, asendamine nõuetekohase majandusnõunik valgustusega 2.3 Saverna Põhikooli peahoone renoveerimine, klassiruumide remontimine, abiruumide remontimine. Küttesüsteemi kooli direktor, väljavahetamine, tualettruumide vallavanem, T 2014-2018 Eelarve, fondid väljaehitamine teisele korrusele ja arendusnõunik vee sissepanemine klassidesse, majandusnõunik elektrisüsteemi renoveerimine, välistrepi rekonstrueerimine, tulekindlate uste paigaldamine 2.4 Saverna kooli tööõpetusklasside sisustamise kooli direktor, T jätkamine uute nõuetekohaste 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid tööpinkide, töö- ja IKT arendusnõunik vahenditega.

30

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

2.5 Saverna kooli ja lasteaia jätkuv kooli direktor, kaasajastamine, töötajate pesemis- T 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid ja riietusruumi väljaehitamine kap. arendusnõunik remondi käigus.

2.6 Saverna lasteaias täiendavate lasteaia direktor, T ruumide leidmine rühma 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid avamiseks vastavalt vajadusele arendusnõunik

T 2.7 Lasteaiale juurdeehitus nn 2014-2016 lasteaia direktor, Eelarve, fondid moodulmaja vallavanem, arendusnõunik

T 2.8 Ekskursioonid, matkad 2014-2016 lasteaia direktor, Eelarve, fondid ja õppekäigud arendusnõunik sotsiaalsete oskuste kujundamiseks, kodukoha vaatamisväärsustega tutvumine T 2.9 Saverna Lasteaias 2014-2016 lasteaia direktor, Eelarve, fondid keskkonnateadlikkuse arendusnõunik arendamine, keskkonnahoidliku suhtumise kujundamine T 2.10 Lasteaia õuesõppe võimaluste 2014-2016 lasteaia direktor, Eelarve, fondid loomine ja arendusnõunik mitmekesistamine T 2.11 Raamatukogude 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid kaasajastamine ja raamatukogude multifunktsionaalseks muutmine juhatajad, arendusnõunik Ü 3. Renoveerida mängu- ja spordiväljakud 3.1 Saverna lasteaia mänguväljaku ning õueala edasiarendamine ja lasteaia direktor, liiklusväljaku ehitus, uue piirdeaia T 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid paigaldamine, kodukoha arendusnõunik taimedega tutvumise raja rajamine ja märgistamine 3.2 Saverna Põhikooli spordiväljaku renoveerimine ning kooli direktor, T valgustamine ja uute 2014-2018 vallavanem, Eelarve, fondid korvpallilaudade ja arendusnõunik võrkpallipostide paigaldamine vallavanem, 3.3 Valgjärve spordikompleksi T 2014-2018 arendusnõunik, Eelarve, fondid rekonstrueerimine MTÜ-d

31

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

3.4 Valgjärve kooli kinnistule või Volikogu, T selle osale uue rentniku/omaniku 2014-2018 Eelarve vallavanem leidmine Ü 4. Korrastada valla koolivõrk Volikogu, 4.1 Ühe tugeva põhikooli loomine, hariduskomisjon, T 2014-2018 Eelarve arengukava väljatöötamine kooli direktor, vallavalitsus Valgjärve vallas on palju aktiivseid noori , kes soovivad osaleda valla elu edendamisel. E Noortekeskuses tegutsevad erinevate valdkondade huvirühmad. Ü 1. Toetada ja abistada noori ka peale kooli lõpetamist sotsiaalnõunik, Eelarve 1.1 Noorte probleemide T 2014-2018 kultuuritöötaja, kaardistamine kooli esindajad sotsiaalnõunik, Eelarve 1.2 Noortele nõu ja toetuse T 2014-2018 kultuuritöötaja, andmine kooli töötajad 1.3 Koostöös ettevõtjatega leida ja Eelarve sotsiaalnõunik, T vahendada noortele enesearengu ja 2014-2018 kultuuritöötaja tööturule sisenemise võimalusi Ü 2. Toetada noorte omaalgatust ja klubilist tegevust 2.1 Noortekeskuse kaasajastamine, MTÜ-d, heli ja valgustehnika soetamine kultuuritöötaja, T ürituste läbiviimiseks, 2014-2018 Eelarve, fondid kooli direktor väliatraktsioonide arendamine Vallavalitsus koostöös kooliga 2.2 Noortele suunatud ürituste T 2014-2018 kultuuritöötaja Eelarve, fondid korraldamine 2.3 Noorteorganisatsioonide MTÜ-d, T 2014-2018 Eelarve tegevuse toetamine Vallavalitsus

8.2 Kultuur ja sport

Valgjärve vallas on aktiivne kultuurielu, mille korraldamisest võtavad osa vallavalitsus, E seltsingud ja mittetulundusühingud ning eraisikud Ü 1. Hoida korras olemasolevaid ja ehitada uusi kultuurirajatisi 1.1 Maaritsa kultuurimaja majandusnõunik, T soojustuse, katuse- ja kütte- ja 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik elektrisüsteemi renoveerimine 1.2 Saverna külakeskuse ventilatsioonisüsteemi ehitamine majandusnõunik, T 2014-2018 Eelarve, fondid ja agregaadi paigaldamine, arendusnõunik duširuumi väljaehitamine

32

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

1.3 Külaplatsi rajamine Savernasse. Maaritsa külaplatsi MTÜ-d, T 2014-2018 Eelarve, fondid valgustamine. Olemasolevate vallavalitsus külaplatside edasiarendamine majandusnõunik, 1.4 Savernasse turuplatsi T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid projekteerimine ja rajamine MTÜ-d Ü 2. Jätkata kultuuritraditsioone ning ühisürituste korraldamist 2.1 Valgjärve valla kultuurikomisjon, traditsiooniliste ürituste kultuuritöötaja, T 2014-2018 Eelarve, fondid korraldamine ja uute ürituste MTÜ-d organiseerimine Vallavalitsus

2.2 Kultuuri- ja spordikogemuste vahetamine, ühisürituste Volikogu, T 2014-2018 Eelarve, fondid korraldamine koostööpartneritega Vallavalitsus nii Eestisiseselt, kui piiriüleselt MTÜ-d, 2.3 MTÜ-de toetamine seltsingud, T külapäevade korraldamisel 2014-2018 Eelarve, fondid Vallavalitsus, Valgjärvel, Maaritsas ja Savernas Volikogu Ü 3. Pidada meeles vallast pärit kultuuritegelaste elutööd 3.1 Endistele kultuuritegelastele mälestustahvlite püstitamine, nende elu- ja sünnikohtade kultuurikomisjon, Eelarve, fondid, T 2014-2018 korrastamine, tähistamine ning vallavalitsus riik viidastamine ja olemasolevate objektide korrashoid E Valgjärve vallas on aktiivne sporditegevus Ü 1. Luua soodsad tingimused sportimiseks 1.1 Valgjärvele palliplatside MTÜ-d, T hooldamine ja vajaduspõhiselt 2014-2018 Eelarve, fondid Vallavalitsus täiendamine 1.2 Valgjärve terviseraja täiendamine (valgustus) , Savernas MTÜ-d, T 2014-2018 Eelarve, fondid terviseraja täiendamine ja Vallavalitsus hooldamine MTÜ-d, T 1.3 Jõusaalide kaasajastamine 2014-2018 Eelarve, fondid Vallavalitsus 1.4 Autospordikompleksi T 2014-2018 MTÜ-d Fondid väljaehitamine Ü 2. Kaasata elanikkond sporditegevusse

Vallavalitsus, 2.1 Spordiürituste korraldamise T 2014-2018 kultuuritöötaja, Eelarve, fondid traditsiooni jätkamine MTÜ-d

33

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

2.2 Uute spordi- rahvaspordi- MTÜ-d, kultuuri- huvispordi- ja terviseedenduslike ja T ürituste välja mõtlemine ja 2014-2018 Eelarve, fondid spordikomisjon, korraldamine, ideede otsimine sotsiaalnõunik uuteks atraktsioonideks

8.3 Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja tervise edendus

Valgjärve vallas on tagatud esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus ning elanikkond on E tervislike eluviisidega Ü 1. Tagada esmaste tervishoiuteenuste kättesaadavus 1.1 Valla elanikkonnale vajalike T raviteenuste toetamine vastavalt 2014-2018 Vallavalitsus Eelarve võimalustele Ü 2. Propageerida tervislikke eluviise 2.1 Õppe- ja infopäevade sotsiaal-ja T korraldamine ning infomaterjalide 2014-2018 tervishoiu Eelarve levitamine komisjon 2.2 Terviseedenduse programmidest osavõtmine sotsiaal-ja koostöös huvitatud asutuste ja tervishoiu T 2014-2018 Eelarve, fondid organisatsioonidega, komisjon, terviseedenduslike ürituste sotsiaalnõunik korraldamine Sotsiaal-ja 2.3 Maakondliku tervisenõukoguga tervishoiu T 2014-2018 Eelarve koostöö tegemine komisjon, sotsiaalnõunik E Valgjärve vallas on hästi toimiv ning inimestega arvestav sotsiaalhoolekandesüsteem Ü 1. Parandada valla sotsiaalhoolekandesüsteemi 1.1 Sotsiaalkorterite vajaduse T 2014-2018 sotsiaalnõunik väljaselgitamine 1.2 Sotsiaalmaja siseuste sotsiaalnõunik, T 2014-2018 Eelarve, fondid vahetamine, WC-de ehitamine arendusnõunik hooldekodu 1.3 Saverna Hooldekodu juhataja , T renoveerimine, laiendamine ja 2014-2018 Eelarve, fondid sotsiaalnõunik, mitmefunktsionaalseks muutmine arendusnõunik hooldekodu 1.4 Saverna Hoolekandekeskuse juhataja, T 2014-2018 Eelarve, fondid loomine sotsiaalnõunik, arendusnõunik

34

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

1.5 Ennetustöö suurendamine T koostöös seotud isikute, asutuste ja 2014-2018 sotsiaalnõunik Eelarve organisatsioonidega 1.6 Tugiisikute leidmine ja T 2014-2018 sotsiaalnõunik Eelarve, fondid koolitamine 1.7 Aktiivne osalemine sotsiaalnõunik, T sotsiaalhoolekande alastes 2014-2018 Fondid arendusnõunik programmides ja projektides Ü 2. Edendada tööhõivet 2.1 Uuringute läbiviimine T riskirühmade koolitusvajaduste 2014-2018 sotsiaalnõunik Eelarve kindlakstegemiseks 2.2 Täiskasvanute ümberõppe ja T täiendkoolituste propageerimine ja 2014-2018 Vallavalitsus Eelarve, fondid toetamine 2.3 Tööhõive alastes T programmides ja projektides 2014-2018 sotsiaalnõunik Eelarve osalemine E Valgjärve vallas on turvaline elukeskkond Ü 1. Suurendada elukeskkonna turvalisust Vallavalitsus, T 1.1 Naabrivalve propageerimine 2014-2018 Eelarve konstaabel 1.2 Kodanikukaitse ja T 2014-2018 konstaabel Eelarve, fondid korrakaitsetöö alane teavitamine Vallavalitsus, Eelarve, fondid 1.3 Päästetehnika soetamine Päästeamet, T 2014-2018 (generaatori ostmine) kohalikud komandod Vallavalitsus, Eelarve, fondid 1.4 Maaritsasse ja Valgjärvele Päästeamet, T 2014-2018 tuletõrje veevõtukohtade rajamine kohalikud komandod Vallavalitsus, Eelarve, fondid 1.5 Vabatahtlike päästekomandode Päästeamet, T 2014-2018 toetamine kohalikud komandod

35

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

8.4 Elukeskkond

E Valgjärve vallas on heakorrastatud elukeskkond Ü 1. Reguleerida heakorra valdkond 1.1 Heakorraeeskirjade maanõunik, T 2014-2018 Eelarve täiendamine Vallavalitsus Ü 2. Heakorrastada elukeskkond 2.1 Kasutuseta T põllumajandushoonete suhtes 2014-2018 majandusnõunik Eelarve, fondid vajalike abinõude tarvitamine 2.2 Keskasulate haljastuse MTÜd, T 2014-2018 Eelarve, fondid korrastamine maanõunik 2.3 Savernasse pargi MTÜd, T 2014-2018 Eelarve, fondid projekteerimine ja rajamine vallavalitsus E Valgjärve valla kaitstavad objektid on väärtustatud Ü 1. Viidastada ning korrastada kaitstavad objektid 1.1 Kaitstavate objektide T viidastamine. Maaritsa kalmistu 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid viida paigaldamine 1.2 Kaitstavate objektide T 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid korrastamine 1.3 Valgjärve pargi T 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid korrashoidmine 1.4 Arhitektuurimälestiste T 2014-2018 Vallavalitsus Fondid väärtustamine ja renoveerimine 1.5 Maaritsa ja Krüüdneri kiriku Vallavalitsus. T 2014-2018 Eelarve, fondid konserveerimine Muinsuskaitseamet E Valgjärve vallas on korrastatud elamumajandus Ü 1. Korrastada elamumajandus 1.1 Valla omandis olevate T 2014-2018 majandusnõunik Eelarve, fondid korterite remontimine E Valgjärve valla sisene teedevõrk on korrastatud Ü 1. Koostada vallateede korrashoidu reguleerivad dokumendid 1.1 Eraomanike kinnistuid läbivate avalikult kasutatavate teede T 2014-2018 maanõunik Eelarve korrashoiu probleemi lahendamine, lepingute sõlmimine T 1.2 Teehoiukava koostamine 2014-2018 Vallavalitsus Eelarve Ü 2. Tagada vallateede korrashoid, arendada kergteede võrgustikku 2.1 Vallateede remont ja hooldus, majandusnõunik, T teede tolmuvabaks muutmine ja 2014-2018 Eelarve, fondid vallavanem mustkattega teede rajamine

36

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

2.2 Kergteede võrgustiku arendusnõunik, planeerimine ja turvaliste T 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid kergteede ning teeületuskohtade vallavanem väljaehitamine 2.3 Piirkonna konkurentsivõime tugevdamiseks vajalikud taristuinvesteeringud (kolme valla vallavanem, T keskust ühendava kergliiklustee 2014-2018 arendusnõunik, Eelarve, fondid rajamine marsruudil Valgjärve – maanõunik Kanepi – Puskaru - Ihamaru – Krootuse - Valgjärve) Ü 3. Tänavavalgustuse kaasajastamine 3.1 Tänavavalgustuse ala vallavanem, T laiendamine Savernas, Valgjärvel 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik ja Maaritsas 3.2 Olemasoleva tänavavalgustuse vallavanem, T rekonstrueerimine ja 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik keskkonnasäästlikumaks muutmine E Valgjärve valla ühisveevärk ja –kanalisatsioon on kaasajastatud Ü 1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava rakendamine 1.1 Tegevused vastavalt Arendusnõunik T ühisveevärgi ja kanalisatsiooni 2014-2018 OÜ Saverna Eelarve, fondid arendamise kavale Teenus 1.2 Osalemine hajaasustuse T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid programmis E Valgjärve vallas on hästi korraldatud jäätmemajandus Ü 1. Jäätmemajandust reguleerivate dokumentide täiustamine T 1.1 Jäätmekava rakendamine 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid Ü 2. Jäätmemajanduse korraldamine 2.1 Jäätmejaama toimimise jälgimine ja jäätmejaama T 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid edasiarendamine (platsile kõvakate, operaatori koolitamine) 2.2 Ohtlike jäätmete kogumispunkti tühjendamine ja T 2014-2018 maanõunik Eelarve, fondid ringi korraldamine, eterniidi kogumine Kvaliteetne ja taskukohane internetiühendus on kättesaadav kõigile Valgjärve valla E elanikele Ü 1. Kvaliteetse internetiühenduse kättesaadavuse tagamine 1.1 Avalikuks kasutuseks mõeldud vallavanem, T 2014-2018 Eelarve, fondid internetipunktide kaasajastamine raamatukogud 1.2 Kiire interneti püsiühenduse vallavanem, T 2014-2018 Eelarve, fondid arendamine valla territooriumil MTÜ-d E Säilitada Saverna küla tsentraalne kaugkütte süsteem Ü 1. Kaugküttesüsteemide töö tagamine

37

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

1.1 Kaugkütte-võrgu ja majandusnõunik, soojussõlmede rekonstrueerimine arendusnõunik T 2014-2018 Eelarve, fondid ökonoomsemaks. Katla OÜ Saverna rekonstrueerimine. Teenus 1.2 Korteriühistute nõustamine ja selgitustöö tegemine kortermajade renoveerimiseks koostöös Kredexi, T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid Eesti Korteriühistute Liidu ja PAK-ga koolituste ja infopäevade korraldamine.

8.5 Ettevõtlus, maamajandus ja turism

E Valgjärve vallas on arenenud ettevõtluskeskkond Ü 1. Ettevõtluse infrastruktuuride parandamine vt. Punkt 8.2 Ü 2. Alustavate ja tegutsevate ettevõtete toetamine 2.1 Ettevõtjate teavitamine T projektide rahastamisvõimaluste 2014-2018 arendusnõunik Eelarve kohta 2.2 Ettevõtlusalaste teabepäevade T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid ja koolituste läbiviimine

2.3 Alustavate ettevõtete toetamise T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve süsteemi väljatöötamine

2.4 Edukate ettevõtjate Vallavalitsus, T 2014-2018 Eelarve tunnustamine Volikogu

E Valgjärve vald on atraktiivne ja konkurentsivõimeline turismipiirkond Ü 1. Arendada turismi infrastruktuuri 1.1 Turismiobjektide ja vaatamisväärsuste kaardistamine, T 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid reklaammaterjalide koostamine, trükkimine ja levitamine 1.2 Info ja reklaamtahvlite paigaldamine, turismiobjektide ja T nendele juurdepääsuteede 2014-2018 arendusnõunik Eelarve, fondid korrashoid koostöös RMK, Keskkonnaameti ja maaomanikega 1.3 Jalgratta- ja matkateede majandusnõunik T 2014-2018 Eelarve, fondid planeerimine ja väljaehitamine arendusnõunik 1.4 Loodusõpperadade rajamine T 2014-2018 Vallavalitsus Fondid koostöös RMK-ga 1.5 Õppe-ja koolituskeskuse Vallavalitsus T rajamine Kiltre talukompleksi 2014-2018 Fondid kinnistu omanik koostöös kinnistu omanikuga

38

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

T 1.6 Valgjärve vaatetorni rajamine 2014-2018 Vallavalitsus Fondid

1.7 Valgjärve rannaala iga-aastane Eelarve, fondid T 2014-2018 maanõunik hooldamine ja arendamine 1.8 Veekogude seisundi tervendamine, harrastuskalapüügi edendamine ja avalike Arendusnõunik, T 2014-2018 Eelarve, fondid ujumiskohtade heakorrastamine, maanõunik juurdepääsuteede ja parklate rajamine

8.6 Haldus ja avalikud teenused

Vallavalitsuse ja volikogu koostöö tagab stabiilse ning usaldusväärse juhtimise. E Valgjärve vald on tuntud ja tunnustatud osa Põlva maakonnast Ü 1. Valla arengu järjepidev planeerimine

1.1 Valla hallatavate asutuste asutuste juhid, T 2014-2018 Eelarve arengukavade kaasajastamine arendusnõunik

1.2 Vallale vajalike maade ja valla T 2014-2018 maanõunik Eelarve teede munitsipaliseerimine 1.3 Vallavalitsuse kantselei T 2014-2018 vallavanem Eelarve personali optimeerimine Ü 2. Juhtimse efektiivsuse tõstmine 2.1 Uudsete lahenduste ja T juhtimismudelite aktiivne 2014-2018 vallavanem Eelarve rakendamine 2.2 Vallamaja ruumide sisustuse T 2014-2018 vallavanem Eelarve kaasajastamine 2.3 Vallavalitsuse T 2014-2018 vallavanem Eelarve transpordivahendite uuendamine 2.4 Vallavalitsuse ametnike ja vallavanem, T volikogu liikmete järjepidev 2014-2018 Eelarve, fondid vallasekretär koolitamine 2.5 Sõprusomavalitsuste leidmine arendusnõunik, T ning nende tööga tutvumine ja 2014-2018 Eelarve vallavanem kasulike kogemuste vahetamine Ü 3. Edendada valla mainekujundust 3.1 Valla tunnuslause arendusnõunik, T 2014-2018 Eelarve, fondid väljatöötamine vallasekretär 3.2 Valda tutvustava info- ja arendusnõunik, T reklaammaterjali valmistamine ja 2014-2018 Eelarve, fondid vallasekretär levitamine

39

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Põlvamaa mainekujunduskampaaniates arendusnõunik, T 2014-2018 Eelarve, fondid osalemine (bussiootepaviljonid, vallavanem teabepunktid, viidasüsteemid jne) E Kolmas sektor on kaasatud valla arendustegevusse Ü 1. Külaelu arendamine 1.1 Külaaktiividega koostöös Eelarve külade ja piirkondlike T 2014-2018 arendusnõunik arengukavade koostamine, uuendamine, täiendamine 1.2 Külade ja piirkondlike Eelarve T arengukavade arvestamine 2014-2018 arendusnõunik arendustegevuse koordineerimisel

1.3 Osalemine maakondlikes, vallavanem, T rahvusvahelistes ja muudes 2014-2018 Eelarve, fondid arendusnõunik ühisprogrammides ja –projektides 1.4 MTÜde, klubide ja seltside Vallavalitsus, T 2014-2018 Eelarve tegevuse toetamine Volikogu

9. Arengukava rakendamine, tagasiside ja muutmine

Omavalitsuse arengukava rakendamise eest vastutab vallavalitsus. Igat tegevussuunda koordineerib volikogu vastava valdkonna komisjon, kelle ülesandeks on moodustada vajadusel töörühmad. Töörühmadesse kuuluvad vastavate huvirühmade esindajad ja selles valdkonnas teemat erinevast vaatenurgast käsitlevad isikud. Töörühma ülesandeks on valdkonna detailsem uurimine ning sellega seotud konkreetsete ideede, lahenduste loetelu väljapakkumine, projektiideede selekteerimine.

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuleb arengukava vaadata üle iga aasta 1.oktoobriks. Selleks teavitab vallavalitsus kuu aega varem valla elanikke võimalusest kirjalike muutmisettepanekute esitamiseks. Kõiki ettepanekuid esitanuid teavitatakse omavalitsuse otsusest kirjalikult vastavalt avaliku teabe seadusele.

40

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

LISAD

Lisa 1 Kaitsealused objektid Tabel 1 Muinsuskaitsealused objektid Valgjärve vallas Nr Registri nr Mälestise nimetus Asukoht 1 11580 Kivikalme "Ristimäe kivikalme" Hauka küla 2 23835 Krüüdneri mõisa park Krüüdneri küla 3 23836 Krüüdneri mõisa pargisild Krüüdneri küla 4 23837 Krüüdneri mõisa veskisild vesiveski vare metega Krüüdneri küla 5 23838 Krüüdneri mõisa õlleköögi keldrid Krüüdneri küla 6 23839 Krüüdneri mõisa õllemeistri elamu Krüüdneri küla 7 23840 Krüüdneri mõisa talli varemed Krüüdneri küla 8 23841 Krüüdneri mõisa moonakatemaja 1 Krüüdneri küla 9 23842 Krüüdneri mõisa moonakatemaja 2 Krüüdneri küla 10 4208 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Maaritsa küla 11 4209 Maaritsa kalmistu Maaritsa küla 12 23843 Maaritsa õigeusu kirik Maaritsa küla 13 11581 Asulakoht Mügra küla 14 11582 Kalmistu Mügra küla 15 11583 Kalmistu "Tooma kirik" Mügra küla 16 11584 Kivikalme Mügra küla 17 11585 Kivikalme Mügra küla 18 11586 Kivikalme Mügra küla 19 11587 Kivikalme Mügra küla 20 11588 Kivikalme Mügra küla 21 11589 Kivikalme Mügra küla 22 11590 Kivikalme Mügra küla 23 11591 Kivikalme Mügra küla 24 11592 Kivikalme Mügra küla 25 11593 Kivikalme Mügra küla 26 11594 Kivikalme Mügra küla 27 11595 Kivikalme Mügra küla 28 11596 Kivikalme Mügra küla 29 11597 Kivikalme Mügra küla 30 11598 Kivikalme Mügra küla 31 11599 Kivikalme Mügra küla 32 11600 Kivikalme Mügra küla 33 11601 Kivikalme Mügra küla 34 11602 Kivikalme Mügra küla 35 11603 Kivikalme Mügra küla 36 11604 Kivikalme Mügra küla 37 11605 Asulakoht Pikajärve küla 38 11606 Kivikalme Pikajärve küla 39 11607 Kivikalme Pikajärve küla 40 23844 Pikajärve mõisa peahoone Pikajärve küla 41 23845 Pikajärve mõisa park Pikajärve küla 42 23846 Pikajärve mõisa aitkuivati Pikajärve küla

41

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

43 23847 Pikajärve mõisa jääkelder Pikajärve küla 44 23848 Pikajärve mõisa laut Pikajärve küla 45 23849 Pikajärve mõisa linnumaja Pikajärve küla 46 23850 Pikajärve mõisa tall Pikajärve küla 47 23851 Pikajärve mõisa teede piirdepostid Pikajärve küla 48 11608 Kivikalme Puugi küla 49 11609 Kääbas Puugi küla 50 4210 II maailmasõjas hukkunute ühishaud Saverna küla 51 11610 Kalmistu Sirvaste küla 52 11611 Kultusekivi Valgjärve küla 53 23852 Valgjärve mõisa ait-kuivati Valgjärve küla 54 23853 Valgjärve mõisa moonakatemaja varemed Valgjärve küla 55 23854 Valgjärve mõisa puukuur Valgjärve küla

Tabel 2 Looduskaitselise väärtusega alad ja –objektid Valgjärve vallas Nr Nimetus Asukoht Märkused 1 Valgjärve metsapark ja Valgjärv Valgjärve küla Krüüdneri park (tamm, mägimänd, 2 Kolm elupuude gruppi) Krüüdneri küla 3 Valgjärve tammed Valgjärve küla 4 Kalevipoja lootsik Sirvaste küla piiranguvöönd 20 m 5 Krüüdneri püsielupaik Krüüdneri küla 6 Krüüdneri põlispuud Krüüdneri küla 7 Kübarsepa kuusik Valgjärve küla 8 Magnoolia Krüüdneri küla 9 Liivaku tamm Pikajärve küla

42

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Lisa 2 Natura 2000 alad Valgjärve vallas

• Hauka püsielupaik

• Harivesiliku elupaik II kat. kaitsealune sisalikku meenutav loomaliik. Eestis haruldane. Kuulub kahepaikseteste klassi, sabakonnaliste seltsi. Kehapikkus koos sabaga 14-15 cm. Nahk krobeline, tumepruun või mustjashall. Kõhupool erekollane, mustade täppidega. Nime saanud kõrgest hambulisest harjast, mis sigimisajaks (aprilli lõpp-mai) areneb isasloomade seljale. Elutseb peamiselt vees. Talle sobivad päikesepaistel asuvad puhta, sageli läbipaistva veega mõningase veetaimestikuga ilma kaladeta veekogud.

Kaitse:  Vajalik säilitada väiksed lombid ja veesilmad.  Ärge pange kalu oma tiiki.  Hoidke tiigikaldad võsast puhtad.  Ärge laske oma tiiki taimestikku täis kasvada

• Valgjärve loodushoiuala Kaitsealune park koos järvega.

• I prioriteedi järv- Valgjärv Looduslikult rohketoiteline järv, tumedaveeline. Taimedest esinevad kaelus-penikeel, valge vesiroos, harilik pilliroog.

43

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Lisa 3 Kalda kasutamise kitsendused

Tabel 3 Looduskaitseseadusest ja veeseadusest tulenevad ranna ja kalda kasutamise piirangud Valgjärve valla avalikult kasutatavatel veekogudel Piiranguvööndi Ehituskeelu- Kallasraja Veekogu nimi laius (m) vööndi laius laius (m) (m)** Valgjärv 100 50 4 Idaoja 100 50 4 Sulaoja 100 50 4 Võhandu jõgi 100 50 4 Piigaste oja 100 50 4 Leevi jõgi 100 50 4 Elva jõgi 100 50 4 Porijõgi 100 50 4 Krüüdneri Kogrejärv 50 25 4 Krüüdneri järv 50 25 4 Ristijärv 50 25 4 Kuksina järv 50 25 4 Kangrujärv 50 25 4 Pikajärv 50 25 4 Sahkri järv 50 25 4 Veskimõisa järv 50 25 4 Unsa järv 50 25 4 **tulenevalt looduskaitseseadusest ulatub järve või jõe kaldal metsamaal ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini

44

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Lisa 4 Laste ja noortepargi idee kirjeldus MTÜ Saverna Kes Kus: Laste- ja noortepark. Asukoha kirjeldus: Ristküliku- kujuline maatükk (2, 5 ha, ligi kaudsed mõõdud 110x 240 m) paikneb Saverna keskasulas piki Tartu-Võru (Tallinn- Luhamaa) maanteed. Asukoht on ideaalne püüdmaks rohkelt kasutatavalt maanteelt pilke, asub korrusmajade vahetus läheduses ning mitte kaugel lasteaiast ja koolimajast (lasteaed on mures oma atraktsioonide lõhkumise pärast- jäävad korrusmajade vaateväljast välja ning koolistaadionile kipuvad noorukid sõitma lausa sõiduautodega ning rikkuma murukatet). Lisaks varjaks planeeritav park möödujate eest ka – mitte nii kaunis korras olevaid aiamaa-lapikesi kasvuhoonetega.

Kuidas teostub pargi rajamine? Praegu tegeleme projekteerimisega, milleks eraldas raha Põlvamaa Partnerluskogu, pargi rajamine peaks hakkama toimuma etappide kaupa- nii nagu õnnestub raha hankida. Loodame hästi palju ära kasutada noori- nii töödel (nt saame hakata ette kasvatama haljastusel kasutatavaid taimeistikuid) kui raha kogumisel- annetused, tuluüritused jne. Kavatseme veel kirjutada projekte erinevate etappide elluviimiseks ning võimalusel kasutama kohalike ettevõtjate abi, vabatahtlike tööjõudu ning kohalikku materjali.

Mis parki tuleb? Esialgsed plaanid on :valgustusega parkla ja jalgrattatee majade juurest, siis piki maanteed kuni bussijaamani (võimalus ületada maanteed kauplusesse minekuks), üle oja viiv jalakäiate sild. Ala ümritseb (võrk)aed, et väikelapsed ei saaks nii kergesti ära kaduda ning samas oleks võimalik korraldada sel alal ka huvitavaid kinniseid üritusi. Rohkelt haljastust (kindel asi on hekk aiamaade ja pargi vahel): muru, põõsad, et oleks meeldivaid nurgakesi vabaja veetmiseks.

Atraktsioonid noortele- palliplats, skatepark, väliväljak, (soovime, et noored ise otsustaksid, mida nad lisaks sinna soovivad) ning osavust nõudvad ja lustlikud ning vastupidavad ronimisatraktsoonid, skate-park rulatajatele ja/või trikiratastele.

Atrakstioonid lastele- liiklusväljak mänguautodele ja jalgratastele, liivakastiga ja liumäega ronimisatrakstioonid, kiiged. Paviljonid- kus on võimalik kerget einet võtta, vihma korral tegevusi läbi viia, vanematel oma lapsi jälgida.

Lava - kus saavad lapsed ja noored ise esineda. Läbi viia erinevaid rahvaüritusi ning kuhu on võimalik kutusda ka külalisi. Pingid (ilmselt mitte statsionaarsed, aga korralik muruplats) Tualetid+ veevõtu koht Pargipingid Prügikastid

Kindlasti on vaja ka atraktsioone, mis on kasutamiskõlblikud (või on võimalik muuta funktsiooni) kasutamiseks talvel. (Näiteks rulluisuväljak liuväljaks)

45

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023

Lisa 5 Valgjärve autospordikompleksi idee kirjeldus

Valgjärve autospordikeskus on tulevikus rahvusvaheline Lõuna-Eesti võidusõidukeskus, kus käib igapäevane tegevus auto- ja motospordialal. Lisaks igapäevastele treeningutele ja koolitustele toimuvad nädalavahetusel aastaringselt erineva tasemega võistlused.

Autospordikompleks on keskus, mis ühendab Eesti, Läti ja Venemaa autosportlasi, kus nii lätlased kui ka venelased saavad lisaks Eestis ehitatud autodele võimaluse neid siin põhjalikult testida ning võistlusteks ettevalmistada. Eesmärgiks on luua keskkond, mis suurendaks välisriikide huve meie autospordivõimaluste vastu ning kaasaks rohkem meeskondi kasutama kogenute eesti autospordiedendajate teenuseid. Projektis on suur prioriteet noortele suunatud tegevustel. Eesmärk on luua ühine keskkond baltiriikide noorte koolitusteks ja abistamiseks rallisporti suundumisel. Keskusest peab saama rahvusvaheliste talendijahtijate huviorbiit.

Eelpool on toodud mitmeid autospordiga seotud spetsiifilisi eesmärke ja probleeme mida keskusega on mõeldud lahendada. Siiski on spordikompleksil ka teine suur väljund, milleks on kogu perele suunatud puhkuse ja vabaja veetmise võimalused. Rajal saab sõita rendi-autodega. Saab teha treening- ja lustisõite oma autodega sealjuures võimalus kuulata kogenute sõitjate näpunäiteid. Lastele on mõeldud erinevad liiklusteemalised mänguväljakud. Spordi-kompleks pakub nii majutust, lõõgastavat sauna kui ka toitlustust. Võimalus korraldada firma üritusi, seminare ja konverentse. Motospordi huvilistele on avatud kestvus- ning motokrossirada. Koostöös Läti ja Venemaa partneritega ootame välisriikide külastajate seas suurt lätlaste ning venelaste aktiivsust.

Autospordikeskuse loomise tulemusena kujuneks Valgjärve vallast autospordilembeline turismispiirkond ning tehnikahuviliste peamine peatuspaik. Kahtlemata aitab see projekt kaasa ka mitmete valla probleemide lahendamisele, sh. aktiivse ajaveetmise ja turismiga seonduvatega ning aitab valla kui turismisihtkoha maine kujundamisele ning selle teadvustamisele väljaspool valda. Sellega luuakse vallast atraktiivne ja konkurentsivõimeline turismipiirkond.

Valgjärve vald on looduskeskkonna poolest üks Lõuna-Eesti kaunemaid paiku, millele on iseloomulikud kupliline maastik ning mitmed kaunid järved. Sageli avalikel teedel suurel kiirusel kihutavad võidusõiduautod on kindlasti sellise keskkonna häirijad. Kuna autospordikeskuse sõidurada ehitatakse Lõuna-Eesti maastikku imiteeriv, siis koondab see treeningud ühte kohta ning aitab sellega muuta valda loodussõbralikuks puhkepaigaks.

Autospordi treeningute ning võistlustega kahjustatakse valla teekatet ja muudetakse see võidusõitmisega pehmeks ning isegi peale hööveldamist lähevad kruusateed kergelt auklikuks. Keskuse loomisega väheneks teede koormus ning paraneks nende kvaliteet.

Vallas tõuseks ametlike registreeritud ringide juurdekasv. Kuna spordikeskuses on üks prioriteete noortele suunatud tegevustel, siis kasvaks kindlasti noorte aktiivsus. Autosport on väga populaarne spordiala ning ei jäta kedagi külamaks, eriti noorte hulgas. Noored hakkaksid aktiivselt osa võtma ühiskonnaelust ja spordikeskuse

46

Valgjärve valla arengukava 2014 - 2023 tegevustest. Seega tõuseks ühtlasi külarahva aktiivsuse kasv. See kõik viib omakorda kultuuriruumi arendamisele läbi elanike aktiveerimise ja sportimisvõimaluste mitmekesistamise.

Looduslike olude tõttu on Valgjärve valla elanikel suurepärased eeldused autospordi harrastamiseks ning seda võimalust ka kasutatakse. Külaelu aktivistid on juba aastaid talvel korraldanud jääradasid. Autospordikompleksi võimaldab külaelanikel korraldada rajal võistlusi ning treeninguid, mis aitab veelgi kaasa küla elanikkonna omaalgatuse kasvule ning arendustegevuse hoogustamisele ja aktiviseerimisele.

Spordikeskuses hakkavad toimuma mitmed rahvusvahelise ja kohaliku tasemega võistlused, mis tulevikus kindlasti loovad vallale mitmeid iseloomulikke väljapoole suunatud üritusi.

47