DOCSLIB.ORG

Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26 akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi. Neli tähendab folklooris lõpetamist ja ühtekuulu- Esimene etapp – koos käimine hulgas ringlema lasta, et ripäev toimub 2020. aastal nud seda folkloorikera ke- vust, sellest lähtuvalt otsus- teisedki saaksid seda ühte- Kundas. rida. Kogukondade ühise tegevuse aluseks on koostööd toetavad tasime oma kevadise folk- kuuluvusrõõmu ja tegemis- Aitäh kõikidele abilistele, ettevõtmised: suvise kooskäimiskoha rajamine, sportlike ja kul- looripäeva oma sõprade annika aasa tuuriliste ühisürituste korraldamine. Ainult koostöö kaudu tekib lusti nautida. Viies folkloo- kes aastate jooksul on aida- arusaamine, sallivus ja usaldus, mis võimaldab teha kokkulep- peid tuleviku suhtes. 2. juunil toimub Sõmerul Maaelufestival. Ootame kõiki meie valla külade esindajaid oma küla nime kandva sildiga rongkäiku, et tunda ühisest koosolemisest rõõmu ja saada positiivseid emotsioone. Eesti sajanda sünnipäeva auks kutsume ELKS Pandivere osakond pidas veekonverentsi inimesi rajama 100 pargiroosi istutusala ning tegema valla piir- Eesti Looduskaitse Seltsi kutsus geoloogina üles kõiki kondades 100 jaanilõket. Täpsem info on maikuu lehes. Pandivere osakond koos- maavarasid arukalt kasutama. Teine etapp – esmavajaduste rahuldamine töös Rakvere vallavalitsu- Põnevat päeva modereeris sega korraldas 21. aprillil Juhan Aare, kes on juhtinud Vesi, kanalisatsioon, teed, transport, tervis, turvalisus jm. Ühi- Sõmeru keskusehoones fosforiidikaevandustevas- sed mured võivad olla heaks ajendiks kokku saada, kuid tavaliselt veekonverentsi „Puhas vesi, taseid kampaaniaid. Kohale ei ole need probleemid esialgu küla tasandil lahendatavad. Samas elu alus“, mis oli pühenda- tulnud pea mõnikümmend tuleb nendega tegelda ja mõelda, mis on meie võimuses teha, et tud Pandivere veekaitseala huvilist jäid konverentsiga vallaga üheskoos need probleemid lahendada. 30. aastapäevale. väga rahule. Iga ettekande Alustasime valla uue arengukava koostamist, samuti on lõpus esitati esinejatele tee- töös teede arengukava. Augusti teisel poolel ja septembris Arutleti puhta vee prob- makohaseid küsimusi, millest saame kokku igas piirkondlikus kogukonnas (kandis), et saa- leemide üle. Avakõne pi- teravaim puudutas beebide da elanikkonnalt mõtteid nende arengukavade koostamiseks. das ELKS Pandivere osa- väärarengu teemat ja teema Tänase lehe vahel on küsimustik, millele soovime teiepoolset konna auliige Ülo Niisuke: seotust meie joogiveega. tagasisidet. Mida rohkem tagasisidet saame, seda paremini „6.12.1988. aastal moodustati ELKSi auliige Ülo Niisuke oskame tulevikus valla arengut suunata. Nüüd on teie võimalus ENSV Ülemnõukogu otsu- võttis veekonverentsi kokku Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres, järgmiselt: valla ühtsele arengule kaasa aidata. sega Pandivere veekaitseala. Ministrite Nõukogu oma Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik, vee- „Konverents andis uut loo- Kolmas etapp – koos loomine määrusega 13.12.1988. aas- konverentsi moderaator Juhan Aare. Foto Anneli Meibaum tust, et järeltulev põlvkond kaitseb agaralt Virumaad ning Küla korrastustalgud on esimene samm, kus kiiresti saadakse tal kinnitas kaitseala suuru- seks 350 875 ha. Veekaitseala Avameelse ettekande tee- tema südame, Pandivere, loo- midagi üheskoos ära teha ja tulemus on kohe nähtav ning käega dust ja maavarasid. Usku lisab katsutav. Eduelamus on heaks aluseks järgmistele sammudele! moodustati sel põhjusel, et mal „Joogivesi ja selle prob- kaitsta Pandivere väärtuslik- leemid“ tegi Tallinna tehni- ka see, et konverentsil osale- Valla ja kogukonna koostöös toimuvad juuni alguses Lepnal ku põhjavett, takistada fos- kaülikooli meresüsteemide jad võtsid üksmeelselt vastu ümber laste mänguväljakule puuistutamise talgud. foriidi uurimiste laiendamist instituudi teadur Kai Künnis- Peep Vassiljevi ja Juhan Aare Küladel on võimalus korrastada viidamajandus, algatada küla ja kaevandamise alustamist Beres, kelle hinnangul on Ees- poolt koostatud pöördumise ajaloo kogumist, korraldada kokkutulekuid, mõelda oma süm- ning piirata militaarreostuse ti joogiveega üldisemalt lood VIROLIle, mis nõuab Pandi- boolikale jne. Selles protsessis on oluline, kas külal on initsia- teket, samuti reguleerida põl- hästi. Meil on palju magedat vere veekaitseala taastamist tiivgrupp, moodustatud MTÜ, selts ja valitud nende eestveda- lumajandustegevust. vett ja seda nii kaua, kuni me ja ajakohastatud eeskirjade jad või külavanem. Aastatetagused problee- ise oma vett rumalusest ära ei vastuvõtmist. Seltsi liikmete Järjest ambitsioonikamad ettevõtmised esitavad tegijatele mid on aktuaalsed ka täna: solgi. Kai Künnis-Beresi sõnul tänusõnad kuuluvad Rakve- suuremaid väljakutseid ning tekib täiendav infovajadus (oma lämmastik ja fosfor satuvad tuleks põhjavee mikrobioloo- re vallavalitsusele, kes toetas infolist, FB, teadetetahvel, külakeskuse loomine jne). väetiste ja reovete näol ik- giliste uuringutega alustada igati konverentsi korralda- mist.“ Küla arengukava koostamine annab tunnistust õppivast ko- kagi pinna- ning põhjavette. võimalikult ruttu, et teada ELKS Pandivere osakonna auliige gukonnast, kes ise määrab, millises suunas areneda ning oskab Kaasajal on lisandunud tai- saada, miks kallid veefiltrid Täname ELKS Pandivere Ülo Niisuke, veekonverentsi ava- osakonna tublisid liikmeid ka kavandatut sihipäraselt ellu viia. Külade arengukava koosta- mekaitsevahendid, ravimid ja muutuvad Eesti tingimustes kõne pidamas. Foto Anneli Meibaum misel räägitu on heaks sisendiks omavalitsuse arengukavasse plastikaat. Kuhugi ei ole ka- bakteritele pesaks. silmaringi laiendava ja mõt- lemapaneva konverentsi kor- ja ühtlasi hea võimalus mõelda ja jõuda kokkulepetele külade dunud soov alustada fosforii- Geoloog Kalle-Mart Suur- te tegevuste, mängude, orien- raldamise eest! investeeringuvajadustes. di kaevandamist ning laien- oja ja MTÜ Pajusti Vaba Aja teerumise, loodusvaatluste dada põlevkivi kaevandamist Keskus noorsootöö eden- Eriline tänu Kalju Vagale Tugevale kogukonnale saab omavalitsus tulevikus delegeerida jne) avastama loodust ja ka- kui veekonverentsi peakorral- juba teenuse osutamise. Heaks näiteks võib tuua Ubja ja Vae- õli tootmise otstarbeks. See daja Kalju Vaga tutvustasid sutama õppeprotsessis mit- tooks pöördumatud muuda- Rakvere-Koeravere oosi ja dajale ja ideeautorile. Tänu ka küla MTÜd, kes haldavad külakeskuseid ja osutavad noorsoo- tetraditsioonilisi loomingulisi Rakvere valla keskkonnaspet- tööteenust. tused meie maakonna loodu- Jupri oja iseärasusi ning nen- digitehnoloogilisi vahendeid. ses ja sotsiaalses keskkonnas.“ de loodusväärtuste keskkon- sialistile Maia Simkinile ja Toimivat jätkusuutlikku kogukonda iseloomustab kõige Koos püütakse jõuda aru- Põneva ettekande tegi Tartu naseisundit tänasel päeval. tegelusjuhile Siiri Saarmetsa- paremini see, kas tegeletakse ka puudust kannatavate, elu ham- ülikooli looduslike pühapai- Loodusgiid ning puhta vee saamisele, et inimene on osa le, kes konverentsi korralda- masrataste vahele jäänud inimeste ja teiste abivajajatega. Siin on kade keskuse juhataja, Eesti teemapargi rajaja Priit Adler loodusest. Avastamisrõõmu misel abikäe ulatasid. ääretult oluline koostöö kogukonna ja omavalitsuse sotsiaaltöö- rahvusliku folkloorinõukogu valgustas konverentsil osale- ning tegutsemislusti jagub Mõelgem ja tegutsegem nii, taja vahel. Kogukond saab olla ka märkaja rollis, andes õigeaeg- juhatuse liige Ahto Kaasik, jaid Järvamaa ja Lääne-Viru- Järsi külas Metsamõisa talus et puhast vett jätkuks ka tule- selt omavalitsusele teada abivajajast. kes rääkis pühadest allikatest maa piirimail asuva
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Bussiliinide Infoleht
    Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Juuni 2020 Nr 6
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Juuni 2020 • Nr 6 (30) Mida me tänasest Lapsed taas tulla ei saa, kriisist õppisime? 12. märtsil alanud eriolukord on tänaseks läbi lühike aeg, pikk on maa ... saanud. Tervishoiualase hädaolukorra lahenda- miseks kehtivad veel erinevad meetmed. Viiru- See viisijupp vasardas sesse nakatumise oht ei ole veel täielikult möödas, mu peas enne emade- kuid tavapärane elurütm hakkab vaikselt taastu- päeva, mõeldes nii Uhtna ma. Seljataga on kolm pingelist kuud, kus pidi- kui ka kõigi teiste kantide me valla poolt osutatavaid teenuseid korraldama emade peale. Kuigi tege- kehtivaid meetmeid arvestades, mis tähendas likult pole asi üldsegi, ei ümberkorraldusi ja kiireid otsuseid. emadepäevas ega pikas Mida me nendest kolmest kuust õppisime? maas ja aeg oli ainus, mida Tööd on võimalik teha efektiivselt ka ilma füü- paljudel seekord voli pärast silise kontaktita. Nõupidamisi, koolitusi ja õppe- käes oli, kuid eriolukorra ja tööd saab edukalt teha e-keskkonnas. Alati ei ole luurava koroonaohu tõttu vaja tunde kulutada nõupidamistele sõitmisteks. oli otsene kontakt lastega, Valmisolek kriisideks on päriselt vajalik, olu- sugulaste ja tuttavatega vä- line on jagada oma muresid, rõõme ja kogemusi henenud paljudel Eestimaa teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega. Sel- peredel. leks, et kriisideks paremini valmis olla, on hea, Raske aeg mitte ainult kui asutuste vaheline suhtlus ka igapäevaselt toi- emadele vaid ka isadele, Emadepäeva õnnitlus hooldekodus. mib, tuntakse üksteist ja kohtutakse. Tuleb seada lastele, vanavanematele, prioriteete, mis on oluline, mis mitte. Kommuni- onudele, tädidele – kõigi- Mõlemad vestluskaas- katsiooni korraldus peab olema tagatud selliselt, le kes oma kallitega kok- lased tänavad ka kõiki et kõik osapooled saavad kokkulepitud reegli- kusaamist ootavad.
    [Show full text]
  • Märts 2020 Nr 3
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Märts 2020 • Nr 3 (27) Mis on Eesti minu jaoks? Hommikul, kui päike tõuseb, Tulvil tänutunnet kiired puudutavad maad. Oluline on oskus mär- 2007. aastast alates an- Sooja tuule paitus põsel, gata enda ümber inimesi, takse vallas teenekatele okstel linnud laulavad. kes oma igapäevaste te- inimestele aumärke. Sel Merelt vaikselt laine loksub, gemiste juures annavad aastal tunnustati tehtud merikarp on rannas maas. endast rohkem, kui neilt töö ja vallale antud pa- Korjan liivalt karbi pihku, oodatakse. nuse eest Uhtna raama- kuulan merekohinat. Veebruar on Rakvere tukogu direktorit Inge vallas märkamise kuu, Pikkoja kui innukat ja Lepatriinu rohukõrrel, sibab kiirelt kõrgele. kus vabariigi sünnipäeva mitmekülgset maaelu Tahab jõuda enne tippu, eel jagatakse just neile edendajat ning EstRus kui läeb looja päikene. tublidele tunnustust. Steel OÜ juhatuse liiget Tegusid ei saa mõõta Timmo Majorit kui edu- Päeva kuldne ketas veereb, ühtse mõõdupuu järgi, kat ettevõtjat ja valla all- vaikselt üle Eestimaa. mis on ühe jaoks väike, asutuste toetajat. Siin on kõik, mis mulle armas, see teisele hindamatu. Aumärgi võtab vastu Timmo Major. Foto Mario Mikvere oska ainult märgata. Laura Käiväräinen Veltsi kooli endine õpilane Rakvere valla nimi on jõudnud ka maailma, aitäh: Martin Ottokar eduka osalemise eest sumomaad- luse juunioride Euroopa meistrivõistlustel Ungaris ja Mida vaibad kannavad? maailmameistrivõistlustel Jaapanis 2019. aastal. On suur rõõm kui oma ettevõte ei piirdu argise tegevusega, vaid hindab kõrgelt ka väljapoole tegutse- mist. Vald tänab: Rebecca Liis Armust naisettevõtluse arendajat ja vastutustundlikkuse väärtustajat ettevõtlusmaastikul. FER PROJECT OÜd, kui Ubja külaelu toetavat ning kooliõpilastele ja külalistele avatud ettevõtet. Foto Mario Mikvere Rakvere vallavalitsuse tänukirjaga tunnustati: isaks aumärkidele anti 21.
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid Koostanud August Kondoja 1989.a. Rakvere Rajooni Riikliku Ajalooarhiivi materjalide põhjal Viru-Jaagupi osakond 1949.a kevadel moodustati praeguse Viru-Jaagupi osakonna külade territooriumiul 6 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. 1. kolhoos „Tungal“ - Saueaugu küla 2. kolhoos „Uus Täht“ - Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad 3. kolhoos „Olev“ - Variku küla 4. kolhoos „Allika“ - Allika küla 5. kolhoos „Prožektor“ - Voore küla 6. kolhoos „Lembitu“ - Kirikuküla, Kannastiku küla. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised. 1950.a lõpul oli 3 kolhoosi: 1. kolhoos „Uus Täht“ = „Tungal“ +„Uus Täht“ (ehk Saueaugu, Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad moodustasid uue kolhoosi „Uus Täht“) 2.kolhoos „Prožektor“ = „Prožektor“ + „Lembitu“ (ehk Voore, Kirikuküla ja Kannastiku küla moodustasid uue kolhoosi „Prožektor“) 3. kolhoos „Lenini Tee“ = „Olev“+ „Allika“ (ehk Variku küla ja Allika küla liitusid üheks kolhoosiks). 1951.a ühinesid kolhoos „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, uueks nimeks sai kolhoos „Prožektor“. 1952.-1957.a. oli üks ühendatud kolhoos „Tee Kommunismile“, mille baasil 1957.a algul moodustati Viru- Jaagupi sovhoos. Kolhooside ühinemise skeem Viru-Jaagupis „Tungal“ „Uus Täht“ „Lembitu“ „Prožektor“ „Olev“ „Allika“ 1949 04.04.1949 1949 1949 1949 1949 „Uus Täht“ „Prožektor“ Lenini Tee 1950 1950 1950 „Tungal“ + „Uus Täht „Lembitu“ + „Prožektor „Olev“ + „Allika“ „Prožektor“ 1951 „Prožektor“ + Lenini Tee Tee Kommunismile 1952 – 1957 Viru-Jaagupi sovhoos 1957 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Viru-Jaagupi osakond 1975 Küti osakond Küti osakonnas algas kolhooside moodustamine 1948. aasta lõpul. 1. Esimene kolhoos moodustati 3. detsembril 1948.a. Arukülas, nimeks sai see kolhoos „Hommik“. 1949.a moodustati järgmised kolhoosid: 2. kolhoos „Rünga“ - Rünga külas 3. kolhoos „Uuevälja“ - Uuevälja külas 4.
    [Show full text]
  • Kasutatud Allikad
    809 KASUTATUD ALLIKAD Aabrams 2013 = Aabrams, Vahur. Vinne õigõusu ristinimeq ja näide seto vastõq. — Raasakõisi Setomaalt. Hurda Jakobi silmi läbi aastagil 1903 ja 1886. Hagu, P. & Aabrams, V. (koost.) Seto Kirävara 6. Seto Instituut, Eesti Kir- jandusmuuseum. [Värska–Tartu] 2013, lk 231–256. Aben 1966 = Aben, Karl. Läti-eesti sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1966. Academic = Словари и энциклопедии на Академике. Академик 2000–2015. http://dic.academic.ru/. Ageeva 1989 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Наука, Москва 1989. Ageeva 2004 = Агеева, Р. А. Гидронимия Русского Северо-Запада как источник культурно-исторической информации. Издание второе, исправленное. Едиториал УРСС, Москва 2004. Ahven 1966 = Ahven, Heino. Härgla või Härküla? — Ühistöö 04.08.1966. Aikio 2000 = Aikio, Ante. Suomen kauka. — Virittäjä 2000, lk 612–613. Aitsam 2006 = Aitsam, Mihkel. Vigala kihelkonna ajalugu. [Väljaandja Vigala Vallavalitsus ja Volikogu.] s. l. 2006. Alasti maailm 2002 = Alasti maailm: Kolga lahe saared. Toimetajad Tiina Peil, Urve Ratas, Eva Nilson. Tallinna Raamatutrükikoda 2002. Alekseeva 2007 = Алексеева, О. А. Рыболовецкий промысел в Псковском крае в XVIII в. — Вестник Псковского государственного педагогического университета. Серия: Социально-гуманитарные и психолого-педаго- гические науки, № 1. Псков 2007, 42–53. http://histfishing.ru/component/content/article/1-fishfauna/315- alekseeva-oa-ryboloveczkij-promysel-v-pskovskom-krae-v-xviii-v (Vaadatud 02.11.2015) Almquist 1917–1922 = Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630. Med särskild hänsyn till den kamerala indelningen av Joh. Ax. Almquist. Tredje delen. Tabeller och bilagor. Stockholm 1917–1922. Aluve 1993 = Aluve, Kalvi. Eesti keskaegsed linnused. Valgus, Tallinn 1993. Alvre 1963 = Alvre, Paul. Kuidas on tekkinud vere-lõpulised kohanimed.
    [Show full text]