DOCSLIB.ORG

Valla Aumärk Antakse Kahele Tegusale Naisele

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Valla Aumärk Antakse Kahele Tegusale Naisele akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Veebruar 2018 • Nr 2 (2) Toimetaja veerg Valla aumärk antakse kahele aliharjapäev on seljataga, vastlaliug kohe-kohe ukse ees. Külmakraadid vahelduvad soojaga ning päevad onT kukesammu võrra pikemad. Käes on küünlakuu. Kuigi tegemist on aasta kõige lühema kuuga, jääb sellesse palju tä- tegusale naisele henduslikke tähtpäevi ja sündmusi. Tänaseks on ühinemisega kaasnenud teadmatus ja sega- Ühinenud vallas jätkatakse Linda Kangur on olnud kut- dus vaikselt hajuma hakanud ning iga päev tajud ja tunnis- endisest Sõmeru vallast alguse sutud sotsiaalminister Margus tad endale, et nüüd on meie koduvald tunduvalt suurem ja saanud traditsiooni tunnusta- Tsahkna vastuvõtule 2016. aas- inimesi rohkem. Kuigi jah, vahel on ikka imelik mõelda, et da aumärgiga inimesi, kes on tal oma aastatepikkuse töö eest endise sõmerulasena pean ennast nüüd pidama mitte rakve- oma tegevusega osutanud val- sotsiaalvallas. relaseks vaid Rakvere valla kodanikuks ning endised Rakve- lale silmapaistvaid teeneid. Sel re valla inimesed peavad harjuma mõttega, et nende ühine aastal kinnitas volikogu märgi Urve Soe panus aegade vallaelu käib ka teisel pool Vallimäge. Eks kõik tulegi tasa ja saajateks Linda Kanguri, tema jooksul valla noortele orien- targu ning loodan kogu hingest, et õige pea tekib see sisemi- kauaaegse ja tänuväärse töö teerumise õpetamisel on tun- selt õige ühtsustunne, ja meist saab päriselt tervikkogukond. eest Lasila külarahva ja kooli- nustamist väärt. Ta pühendas Kuid kui kõrvale jätta kõik argine, siis see aasta on üks üt- õpilaste tervise hoidmisel ning palju aega ja energiat, et õpeta- lemata uhke ja mitmekülgne. Au sees on meie vabariik, oma edendamisel ja Urve Soe, kes da noori orienteeruma, võtma väärika juubeliga, mis on ärgitanud nii paljusid sellele mõtle- suunas valla noori tegelema seda ala kui sporti ja meelela- ma ja igasugusid põnevaid ettevõtmise teoks tegema. On välja orienteerumisega. Need kaks hutust üheskoos. naist on oma tegemistega kõ- Urve alustas Sõmerul mat- kuulutatud Eestile kingituste tegemine ja toredate ürituste- netanud paikkonna inimesi, kade ja orienteerumistega ga tähistamine. Kingitused on üles seatud Eesti vabariik 100 olles eeskujuks ja teenäitajaks. 1988. aastal. Orienteerumine internetilehele. Järgmises lehenumbris anname ülevaate ka Lisaks valla aumärkidele oli tema hobi, põhitöökoht oli meie allasutuste poolt tehtud kingitustest. Kui sinulgi on oma antakse vabariigi aastapäe- Sõmeru lasteaias. Aastal 1992 kingitus või lugu, mille oled meie riigile teinud või ootab see va pidulikul tähistamisel, 23. sai temast Aluvere põhikooli alles tegemist, anna sellest mulle teada, räägime tehtust ka veebruaril üle ka tänuplaadid ringijuht, kes korraldas koo- teistele. 2017. aasta heade tegude eest. li kehalise kasvatuse tundides Rakvere vald kingib Eesti 100. sünnipäevaks oma kogukon- orienteerumise võistlusi. nale ja eelkõige noortele loodus- ja tehnikamaja. Sõmeru vana Linda Kangur on elukut- Tema õpilased mäletavad, mõisa viljakuivati noorusajad jäävad 1600. aasta kanti. Ühtlasi selt velsker. Praegu küll pen- kuidas pärast tööpäeva lõppu Linda Kangur. Foto Lasila põhikooli erkogu on see üks vähestest Sõmeru mõisa säilinud kõrvalhoonetest. sionil, kuid töötab Lasila päe- kutsus Urve kokku hulga erine- Tänaseks on erinevaid otstarbeid kandnud maja saamas uut vakeskus. Linda tuli Lasilasse vas vanuses noori. Need õppe- “Turistiga”, Nutsu korvis, hingamist. Päev-päevalt jõuab lähemale aeg, mil saame öel- velskriks 1959. aastal. Medit- õhtud ei olnud klassikalised katelok lenksu otsas ning pa- da, et Sõmeru mõisa vana kuivatihoone on rekonstrueeritud siinitöötajana on ta külarahvast õpetaja vs õpilane stiilis vaid kiraamil hiiglaslik komps. Kui noorte loodus- ja tehnikamajaks ja selle tegevuses osalevatel teenindanud kõik need aastad see õhkkond oli vaba - sai joos- mõni väsis, peatuti ja puhati. noortel on laienenud silmaring, paranenud meeskonnatöö os- kuni tänaseni. ta, mürada, kuid vajalikul het- Matkad olid alati sisustatud kused ja tekkinud tööharjumused ning neist on saanud ühis- Lasila päevakeskuses on Lin- kel oskas Urve distsipliini taga- erinevate tegevustega, kuid da eakatele abiks nii tervise- da. Ta õpetas noortele kaardi konnas hästi toimetulevad Lääne-Virumaal elavad noored kunagi ei puudunud sealt ka probleemide puhul, praktiliste ja leppemärkide tundmist. orienteerumine. Ööbiti ühi- inimesed. asjade ajamisel kui ka hinge- Esimesed kaardi järgi liikumi- Lisaks on tänase lehe veergudel imelised kingitused inimes- ses suures mägimatka telgis. hoidjaks. Tema juures käiakse sed looduses toimusid lasteaia Rattad kinnitati puu külge ja te mõtete näol - kui tähtis on meie riik, meie maa, meie ini- käsitööd tegemas ning lihtsalt pargis. Tol ajal tundus see park mesed. ööseks jäeti alati keegi vane- omavahel kokku saamas ning noortele avastajatele nii suur ja matest lastest neid valvama. Peatu sinagi argirütmist ja mõtiskle selle üle. suhtlemas. Lasila eakate mee- sealt kontrollpunkte otsida oli Hommikusöögiks tehti lõke, Kui võiksin anda sinule ühe omaduse, annaksin sulle võima- lest on Linda väga töökas, hoo- paras väljakutse. Pärast võist- katelokis valmis kaerahelbe- luse näha iseennast nii, kuidas teised näevad sind. Siis võiksid liv ning abivalmis, tema kohal- lust toimus alati autasustami- puder, mis sai kuldse võisilma tähele panna kui võrratu sa oled! Umbes nii võiks alata üks olek annab turvatunde. ne, kus juhendaja jagas enda ning kõrvale auras vaarikavarre Siiamaani teenindab Linda tehtud diplomeid koos barba- sõbrapäeva armastuskiri, mille oma väljavalitule salaja jopetas- tee. Urve õpetas noori metsas, ka kooliõpilasi, tehes ära kaa- rissi- või piparmündikommiga. kus tuleb toetuda loodusele, kusse või postkasti sokutama peaks. Miks lasta niisama mööda lumised, mõõtmised ja kait- Need kommid, mis Urve enda selline vahva tähtpäev nagu seda on sõbrapäev. Parem teha sel hakkama saama. Kuidas süüda- sesüstid. Samuti paneb peale raha eest soetas ja siis lastele ta lõket kui vihma sajab? Mil- päeval midagi niisugust, mida oled juba ammu teha tahtnud, plaastri või sideme, lohutab ja jagas, oli alati kui kirss tordil. aga pole aega või tahtmist olnud või pole sul endal jätkunud pii- lest keeta teevett kui lähedal ei võtab valu ära. Vajadusel suu- Heatahtlikkusest Urvel puudu ole ühtegi talu? Milliseid seeni Urve Soe koos endise õpilase ja savalt ideid. See, meile sisserännanud püha, annab hea võima- nab spetsialisti juurde. Õpilas- ei tulnud. Lisaks trenni tege- metsast korjata või milliseid orineteerumise edendaja Toivo luse võtta aeg maha ja mõelda oma sõpradele. Mida nad sinu tel on Lindaga usalduslik suhe. misele veetis ta palju aega koos marju süüa? Kõik küsimused Murakaga. elus tegelikult tähendavad ja mis on see, mida nad sinult oota- Linda on aktiivne külaelanik, truu kaaslase, väikese koera said vastuse. Looduse puhtana vad? Mõtleme järele, kui palju oleme oma elus teinud mõttetusi osaleb üritustel ja kokkusaa- Nutsuga. Võib kindel olla, et ka hoidmine oli tema range nõue. tegevad orienteerumisega, on ja kaotanud sellega tõelisi sõpru. Kas nad on seda väärt, et neil mistel, on agar oma arvamust õpilastele meenub rida mäles- Urvel on oma tegemisi tei- lihtsalt minna lasta? Tuleb osata neid rohkem hinnata, väärtus- välja ütlema ka valusate prob- tusi väikse koerakesega. kõik ühel meelel, et Urve on nud alati suure südamega, sest nende kujunemises oma rolli tada nende olemust ja tänada neid selle eest, et nad olemas on. leemide lahendamiseks. Lisaks orienteerumisele sai sellest energiat. Orientee- Samuti on Linda Lasila küla toimus Urve eestvedamisel kandnud. Täna elab Urve Soe Mõnikord piisab ka sellest, et sul on teadmine ja kindlus kel- rumine on tema kirg ja suur Harjumaal, Lilleorus. lele toetuda, keegi, kes on alati sinu jaoks olemas. Samas püüa ja mõisa „elav ajalugu“. Ta teab mõnusaid matku - jala, jalgra- hobi. Urve pühendumus laste rääkida väga palju huvitavaid tastega, suuskadega, rongiga ka sina teiste jaoks olemas olla. See on oskus, mille tunneb ära ja noorte õpetamisele on roh- Vallale esitatud materjalide vaid tõeline sõber. lugusid erinevatest ajajärku- ja bussiga. Kohalejõudmine kem kui tänu väärt. dest. ei olnud kunagi probleem. põhjal koostas Sellel kuul, tähistades meie riigi üht tähtsamat sündmust, Võib enam kui kindle olla, annika aasa riigi 100 juubelit, ärme lase ennast heidutada muutusi täis Urve väntas nägu naerul oma et tema õpilased, kes ka täna ajast. Tunneme ikka uhkust, et oleme eestlased oma väikesel kodupinnal, maal, mille on meie esivanemad vabaks võidelnud. Hoidkem ja armastagem oma kodu ja lähedasi. Meie väikeses riigis on igaüks oluline, seepärast olgem ikka hoolivamad ja üh- Eesti Kooriühing jagas aastapreemiaid tehoidvamad. Jah, tõsi. Kooriühingu aasta- siooni. Elina on äratanud palju- külaliste kutsumine, esinemis- Kõikidele sõpradele mõeldes ja kaunist lähenevat vabariigi preemiad 2017 on sedapuhku des lastes muusikahuvi. Tema kava õppimine, esinejate täna- juubelit soovides Annika Aasa Estonia kontserdisaalis jagatud, töö saab alguse lasteaias, jätkub mine jpm. Kui piirkonnas on toimetaja ent rõõm on tõdeda, et kutsu- koolis ja nagu elu on näidanud mistahes pidustused siis Elina tute hulgas oli aasta korraldaja tulevad lauljad tema juurde juhendamisel esineb tavaliselt nominendina ka meie oma, laulukoori ka pärast kooli lõ- ikka mitu kollektiivi. Uhtna naiskoori ja pasunakoori petamist. Tema laululapsed on 2016. a tähistati Elina eest- dirigent, Uhtna lasteaia muu- saavutanud mitmel aastal
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Uhtna Põhikooli Arengukava
    KINNITATUD Sõmeru Vallavolikogu 25.01.2017 määrusega nr 62 UHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2017 – 2021 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 I ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4 1. KOOLI ASEND JA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 4 1.1. Kooli asend .......................................................................................................................... 4 1.2. Kooli ajalugu ........................................................................................................................ 4 1.3. Kooli moto, missioon, visioon ja põhiväärtused ning sümboolika ...................................... 5 1.4. Õpilased ............................................................................................................................... 6 1.5. Õppeedukus.......................................................................................................................... 9 1.6. Õpetajad ja muu personal................................................................................................... 12 1.7. Kooli juhtimine .................................................................................................................. 13 II KOOLIARENDUSE VALDKONNAD ...................................................................................
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Hooli Oma Valla Minevikust, Olevikust Ja Tulevikust
    XXI aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Oktoober 2013 • Nr 10 (253) Volikogu esimehe veerg Ükski teadmine pole kogu komisjonides ja eestsei- Hooli oma valla minevikust, midagi väärt, kui seda ei saa suses. Volikogu istungitel lan- jagada. getatakse otsused, mis on läbi Edgar Rice Burroughs arutatud ja milles on ühisele kokkuleppele jõutud. Oleme Sõmeru valda on juhitud tegutsenud ühtse meeskonna- olevikust ja tulevikust koostöö ja üksmeele na ning kõigi tarkusi, oskusi ja vaimus kogemusi arvestades. Kes minevikku ei mäleta, Samuti on väga hea koos- elab tulevikuta. Seetõttu said Hää vallarahvas! Märkama- töö olnud volikogu ja valla- algatatud kaks aastat tagasi jalg- tult on neli aastat läinud ning valitsuse ning vallaametnike rattamatkad mööda Sõmeru tänane vallavolikogu koosseis vahel. Üksteisemõistmine on valla pärandkultuuri objekte. lõpetab tegevuse. 20. oktoobril taganud valla hea käekäigu ja Toimus neli matka, mille käigus toimuvad valimised, kus ot- stabiilse arengu. Meil pole ol- läbisime pea kogu Sõmeru valla sustate teie, kes moodustavad nud vaja aega raisata mõttetute territooriumi. Loodan, et kõik järgmise vallavolikogu. Nagu vaidluste ja üksteisele ärate- said suurepärase elamuse meie tavaks on saanud, peaksin hak- gemise peale. Oleme kindlal pärandkultuuri objektidest ja kama nüüd teile aru andma, arusaamisel, et halvad suhted palju targemaks valla minevi- mida on tänane vallavolikogu edu ei too ja tegu oleks liht- kust, olevikust ja tulevikust. selle nelja valitsemisaastaga salt ajaraiskamise ning rahva Aitäh kõigile osalenutele! korda saatnud. Tegelikult pole raha asjatu kulutamisega. Edu sellisel aruandel mõtet, sest toob konstruktiivne koostöö, M N oleme tegutsenud avatult – üksteise mõtete ärakuulamine igaüks, kes on soovinud, on ja nendega arvestamine. Seda saanud meie tegemisi näha ja kõike soovin ma ka uuele vo- Lõbusad matkasellid.
    [Show full text]
  • Uhtna Raamatukogu 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
    1 UHTNA RAAMATUKOGU 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2018 2 Sisukord 1.Põhilised tegevussuunad ......................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogu arendus ja nõukogud ................................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest. Omapoolne hinnang. ................................................. 5 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................. 6 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ......................................................................................... 6 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ....................................................................
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]