DOCSLIB.ORG

Beebid Said Kingiks Hõbelusikad

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Beebid Said Kingiks Hõbelusikad akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele. vutas U12 +55 kg tüdru- Lillepuu U12 +60 kg pois- saavutasid Eesti Karud Info 329 5944. Spordiklubi Eesti Karu- kute seas Eesti meistritiitli te seas. klubide üldarvestuses II Palume etendusele tulles järgida kõiki VabVabariigi COVID-19 käi- de lapsed olid väga vaprad ehk esimese koha ja jäi Tublilt maadlesid ka koha. tumisjuhiseid. ja noppisid hoolega kuld- väga napilt absoluutkate- Karlos Verbitski (U12 Tiina Höövelson seid, hõbedasi ja pronksi- goorias teiseks. -40 kg 5. koht), Roland 2 RAKVERE VALLA AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Detsember 2020 • Nr 12 (36) Õpilased valisid kontaktõppe Saame tuttavaks Sügisest alustas Lasila Veltsi kooli õpilased ja noortekeskuses tööd Anni- õpetajad korraldasid kü- ka Kook. laskäigu sel sügisel Sõ- Annika on pärit Rapla- maalt ning õppis Rapla Ve- merule, et tutvuda Rak- siroosi gümnaasiumis ja vere vallavalitsuse tööde hiljem Tallinnas. Peale Tal- ja tegemistega. Samuti linnas õpingute lõpetamist, oli plaanis läbi viia koo- asus ta Tapale ajateenistus- litunnis algatatud eelnõu se. Ta on kahe poja ema ja salajane hääletus, millega elab Kadrinas. pidi selguma õpilaste soov Tema hobideks on eeter- edaspidise õppetöö jätku- likud õlid. Huvitub vaimse- mise kohta – koduõppel, test ja spirituaalsetest tee- distantsõppel või kontak- madest. On aktiivne ja liikuv tõppel. inimene. Vallavanem Maido Nõl- Oma tööks peab ta suurte ja väikeste noortega nende unis- vak võttis meid rõõmuga tuste ja soovide ühist elluviimist ning noorte vaba aja sisus- vastu ja tutvustas Sõmeru Veltsi õpilased keskusehoones vallavanemaga ringkäigul. tamiseks tegevuste ja võimaluste loomist. keskushoonet ja vallavalit- Praegu läheb põhienergia sellele, et Lasilas toimiks aktiiv- laul. Huviga uuriti õpeta- raamatud meelitasid uuri- selle tulemuse vallavanem ne avatud noortekeskus. Ta soovib luua juurde tingimusi ja suse ruume, samuti tööta- ja Margit Kaare portree- ma ja avastama. ka valjult kinnitas. jaid ning nende tööülesan- tegevusi, mis vastavad noorte vajadustele ja huvidele. Noor- näitust, mida ilmestasid Lõpuks kogunetigi vo- Rõõmsa elevuse- ja uute deid. Põnevust pakkusid sootöö olulisust ja sisu on Annika hinnangul ühiskonnas maalide saamislood. Sõ- likogu laua taha ja algas keskushoone lavatagused teadmistega asusime taga- veidi valesti mõistetud. Ta soovib, et tegelik sisu ja olulisus ruumid, kuhu tavaliselt meru raamatukokku oleks salajane hääletus. Õpilas- siteele. saaks märgatud. võimalust piiluda pole. lapsed tahtnud kauemaks te sooviks osutus jätkata Tänu toreda elamuse Tema motoks on musketäridest tuttav hüüdlause „Üks Lava tagant astuti otse la- jääda, sest väljapandud kontaktõppel koolis ning eest! kõigi ja kõik ühe eest”, mille toel hea kasvatada noortes õlg- õla tunnet. vale ja esitati oma maja Veltsi kooli õpetajad Minu Euroopa Üle-eestiline 16 osaluskohvik … Istun mõnusal diivanil oma soojas toas. Viimane, mida reaalselt mäletan, on ”Käteka“ see koht, kus Freia, Luna … oli kohtumiskohaks aastase lume hilinemise või ja Marion panevat “pimedat“, premeerides ennast eduka noortele ning noorte- olematuse. juhtumi lahendamise puhul reisiga … meelsetele, ametnikele ja Noorsootöö ja huvite- Järgmisel hetkel olen üks detektiividest, seisan Tallinna otsustajatele, ühise ees- gevuse lauas jutustasime lennujaamas ja olen valiku ees, kuhu lennata. Alustan lä- märgiga leida aktuaalse- pisut oma hobidest ja huvi- hinaabritest. Lennukiaknast näen looklevat Daugavat, mis tele probleemkohtadele dest – nii nendest, millega jaguneb enam-vähem kolmeks võrdseks osaks kolme riigi lahendusi. Lääne-Virumaa me juba tegeleme kui ka vahel. Veedan paar päeva Riias, et tutvuda selle maa kul- Osaluskohviku toimumis- nendest, mida veel soo- tuuriga. Eks meil ole lätlastega ka killuke ühist ajalugu – kohaks oli Roela rahvamaja viks teha. Proovisime leida Eesti ja Läti kuulusid kunagi Liivimaa alla. Vana-Liivimaa ja korraldajaks Vinni noor- kandipõhiselt erinevaid la- hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui Mõõgavendade tevolikogu. hendusi. Näiteks kui paljud ordu ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid ena- Sellel aastal arutleti osa- huvituvad rahvastepallist miku Lätist ning Eesti. Teen kiire käigu ka Jurmalasse ja luskohvikus järgnevatel ja teine osa robootikast, jalutuskäigu Riia vanalinna. Turaida muuseum-kaitsealal teemadel: „Kas valimi- jõudsime dilemmani, kas naudin veidi ka loodust, sest ma arvan, et Läti ja Eesti loo- sed suruvad mind kasti?!”, sinna kanti tuua see hu- dus on pisut erinevad. „Head otsustajad – otsus- viala, mida soovitakse või Pärast seda lendan Tšehhi. Seal olen tegelikult juba tage lõpuks ära!”, „Huvi- siis planeerida transport. käinud, aga kuna kõik oli nii ilus ja maagiline, siis lausa tegevuse kättesaadavus“, Arendav ja meeldiv oli kutsub tagasi. Tookord käisin Dubi linnas, Prahas ja öö- „Kliimamuutuste mõju kaasarääkimine valimiste bisin Pomezia hotellis. Reis toimus yeah-projektiga, mille minu kodukohale“, „Kas sa teemal. Just meeldiv, sest öelda seda, et see oli väga „Kas sa saad endaga hak- kaudu jõudsime ka Soome. Mõlemad kogemused olid nii saad iseendaga hakkama?“. Rakvere noortevolikogu hea päev. kama?” ja „Huvitegevuse toredad ja vahvad! See Tšehhi projektireis aitas väga pal- Osalejate hulgas olid ka liikmena sain tuttavaks Roosmarii Semmel: kättesaadavus”. Seda selle- ju kaasa mu inglise keele oskuse arendamisele. Kuna olin Uhtna põhikooli 9. klassi Vinni “ametivendadega”. Mulle meeldis, et saime pärast, et need olid mulle Eesti grupist üks vanimaid, pidin aitama ka teisi. Algul oli õpilased, kelle “kohviku- Valimiste teemal tulid ju- kohtuda erinevate meie enim huvipakkuvad. Sain väga raske, aga nädala möödudes kõik sujus. Külastasime muljed” olid igati positiiv- tuks vanusepiirangud ja vanuses inimestega ning kinnitust oma senistele ka erinevaid muuseume, kõige eredamini mäletan ajaloo sed. Väite kinnituseks mõ- osalusprotsendid, aga ka kuulda, mida nemad arva- teadmistele, aga avastasin muuseumi. ned näited: kodanikukohuse täitmine vad noori puudutavatest enda jaoks ka uusi asju. Reisi lõpp peatuseks valin Hispaania. Selle sihtkoha va- Paavo Basmanov: Meile ja kaasarääkimisvõimalus. või üldse aktuaalsetest tee- Eriti huvitav oli saada lisin mitmel põhjusel: mu ema on olnud seal nädal aega meeldis, kuidas erinevad Randel Jago: Mulle väga madest. Samuti saime oma teada näiteks seda, kui pal- koolitusreisil. Ta on rääkinud, et Hispaanias on väga pal- arutatavad teemad olid meeldis osaluskohvik, sest arvamust nende teemade ju omavalitsused teevad ju võimalusi kui tahad midagi juurde õppida ja keskkond eraldi laudadesse jaotatud. seal sai rääkida igasugus- kohta jagada. Mina jõud- selleks, et oleks võimalik aitab keele arendamisele kaasa. Tahaks õppida tundma Sedasi sai omale meelepä- test olukordadest nagu sin osaluskohvikus osaleda kõigil käija huvitegevustes Hispaania kultuuri ja kuna olen õpilane, siis ehk riik toe- rase teema valida. Võtsin näiteks noorte huvid, dis- huvialade, valimistega ning jne. taks mind ja saaksin minna vahetusõpilaseks. Seni pole osa keskkonnaprobleemide tantsõpe jms. Samuti asja- kliimamuutuse teemadega Ja kui algus tundus osa- ma julgenud, aga kindlasti tahaks proovida. Tean sellest arutelust. Rääkisime fosfo- dest, mis mõjutavad meid seotud vestlustes. Kahjuks lemine veidi hirmutav, riigist juba suhteliselt palju, sest olen üht-teist lugenud. riidi kaevanduste taasra- ja mille kaudu meie mõ- oli aeg piiratud ja kõikides oli tagasi tulles kõik ok ja Varasemalt oli uurimise põhjuseks flamenco, millega ma jamise teemal, sellega tu- jutame ümbritsevat kesk- vestlusringides ei saanud teadmiseid palju. veidi aega tegelesin. Minu tantsutreener rääkis tavaliselt lenevatest probleemidest
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Üldplaneering 0Lukorra Analüüs
    RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING 0LUKORRA ANALÜÜS Rakveres 2008 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. 3 1. Üldplaneeringu alused .............................................................. 5 1.1 Õiguslik taust ...................................................................................................................................................... 5 1.2 Kõrgemad arengudokumendid ja planeeringud .................................................................................................. 5 1.2.1 Euroopa Liidu arengudokumendid .............................................................................................................. 5 1.2.2 Riiklikud arengudokumendid ...................................................................................................................... 6 1.2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering ................................................................................................................ 7 1.3 Rakvere valla arengukava 2004 -2015 ............................................................................................................... 8 1.4 Rakvere vald (kujunemislugu, sümboolika) ...................................................................................................... 10 2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ..........................................12 2.1. Asend ja suurus ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni Sovhoostehnikumi (ST) Endised Kolhoosid
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid August Kondoja: 1949. aastal oli praeguse Vinni ST territooriumil 26 kolhoosi, kuhu ühinesid kõikide külade endised talumajapidamised. 1952. aastaks need kolhoosid ühendati, siis oli samal territooriumil 5 kolhoosi. Kõik need kolhoosid eri aegadel likvideeriti ja reorganiseeriti sovhoosideks, mis ühendati ühtseks Vinni Sovhoostehnikumiks. Võrreldes ühendatutega oli väikeste kolhooside majanduslik tegevus tunduvalt efektiivsem. Kolhooside majanduslik olukord halvenes järsult, mille põhjuseks oli nende ebaõige juhtimine, ebakompetentsus, võhiklik kamandamine ülalt jm. Lõpuks jõuti selleni, et kolhoosid praeguse Vinni ST territooriumil eri aegadel likvideeriti–reorganiseeriti sovhoosideks (Viru-Jaagupis) või ühendati naabruses olevate sovhooside Küti ja Vinniga. Viru-Jaagupi osakond 27. aprillil 1948. a loodi Viru-Jaagupi lähedal Variku külas kolhoos Olevi”. Kolhoosi asutamise eestvedajaks oli keskmiktalupoeg Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõo. 16. septembril 1948. a loodi Voore külas kolhoos „Prožektor“. Kolhoosi esimees kehvik Alfred Roostalu. Teisi asutajaliikmeid: Johannes Palmiste, Anita Roostalu. 4. detsembril 1948. a loodi Saueaugu külas kolhoos „Tungal“. Kolhoosi esimees külasepp Johannes Pärk, aseesimees Anette Vilu. Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. Kiriku- ja Kannastiku külas kolhoos „Lembitu“. Kolhoosi esimees August Orav. Teisi asutajaliikmeid: Meeta Lugeneberg, Karl Lugenberg, Karl Lepik, Endel Lepik, Marie Inno. 4. aprillil 1949.a. loodi Kehala, Kupna,
    [Show full text]
  • Veebruar 2019 Nr 14
    akvere Valla õnumid R II aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Veebruar 2019 • Nr 2 (14) Vallavanema veerg elmises lehes tegin tagasivaate möödunud aas- Au tegijatele ta tegemistele. Nüüd annan väikese ülevaate E Taas on põhjust tunda uhkust ja heameelt, et meie selle aasta ettevõtmistest. Olulisemad investeerin- Maia Simkin gud on Uhtna hooldekodu soojustamine, ventilat- ümber on toredaid ja tegusaid inimesi, kelle tegemised siooni paigaldus ja rõdude kinniehitamine. Hoone ei ole jäänud märkamata. 2007. aastal Sõmeru vallast on populaarsust ko- katusele paigaldatakse päikesepatareid. Töid teeme alguse saanud kaunis traditsioon – aumärgiga tunnus- gunud Sõmeru maaelu- osaliselt projekti rahadega ja oluline kriteerium on tada inimesi, kes on oma tegevusega osutanud valla- festivali idee algataja ja energia säästmine, mis tagaks edaspidi küttekulude le silmapaistvaid teeneid – jätkub. Sel aastal kinnitas eestvedajana. Koostöös kohalike ettevõtjatega arvelt rahalise kokkuhoiu. volikogu märgisaajateks , kui innuka ja Maia Simkini on festivali näol käivi- Kooli hoonetest lähevad uuendamisele Veltsi laste- mitmekülgse maaelu edendaja ning Oleg Grossi, kui aed-algkooli tualettruumid, riietusruumid ja keldri- tunud üks mitmeke- maakonna ühe suurema tööandja ning spordi- ja kul- sisema programmiga ruumid. Toimub ka vee- ja kanalisatsiooni torustiku tuuriürituste toetaja. uuendamine ning ventilatsiooni ümberpaigaldami- maaelu tutvustavaid Lisaks valla aumärkidele antakse vabariigi aastapäeva ne. Järge ootab Uhtna kooli siseruumide ja Sõmeru üritusi kogu Eestis. Maa- pidulikul tähistamisel, 21. veebruaril üle ka tänuplaa- kooli I korruse tualettide ja riietusruumide renovee- elufestivalil on esindatud rimine, Lasila kooli sadevete ärajuhtimise süsteemi did 2018. aasta heade tegude eest. põllumajandustootjad, ehitus ja vundamendi soojustus ning uue küttesüs- käsitöömeistrid, maa- teemi projekteerimine. Samuti on plaanis alustada muuseumid. Kogu pe- Sõmeru kooli staadioni projekteerimise ja ehitusega.
    [Show full text]
  • Luba Endale Parimat!
    LK 3RAKVERE KOALITSIOON LAGUNEB LK 4-5 TÖÖPAKKUMISED HELISTA! LÜHINUMBER 1300 17227 PÕHINUMBER 515 0068 27. aprill 2018 Nr.17(1001) Tasuta nädalaleht 6904 8704 93 € 6905 6903 6923 Luba endale 8604 8704 0404 9504 UUED põrandapanija püksid põrandapanija UUED UUS 112 € 5804 124 € VÄRV 146 € 8704 parimat! 5804 6902 Kui ostad ükskõik millised SNICKERS Workwear FLEXI Work tööpüksid tavahinnaga, anname sulle MAKSIMAALNE LIIKUMISVABADUS art 2819/3218 PUSA väärtus 76 € FlexiWork tööpüksid tõstavad töömugavuse 9504 ja paindlikkuse täiesti uuele tasemele. Keha liikumist 0404 arvestav tipptasemel disain ja õhku läbilaskev elastne, TASUTA 5804 tugev ja ülimalt mugav Cordura® stretškangas tagavad VÄRV UUS maksimaalse liikumisvabaduse ja ventilatsiooni. Cordura® stretš: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Tugevdused: 100% Cordura®-polüamiid. 136 € 8704 Snickers Workwear 8604 Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. kõrge kraega pusa art 2819/3218 (väärtus 76 €) Kampaania kestab kuni tasuta pusasid jätkub. Kampaania ei kehti www.tamrex.ee e-poes ja Snickers Workwear laste pükste ostu puhul. TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 •TARTUAardla 114, Ringtee 37a •PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3 •RAKVEREPikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 •VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 •NARVA Maslovi 1 •HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 •TÜRI Türi-Alliku •RAPLA Tallinna mnt 2a •KEILA Keki tee 1 •KURESSAARE Tallinna 80a OSTES MEILT UUED REHVID, ON VAHETUS POOLE HINNAGA! 2 TASUB TEADA Kuulutaja reede, 27.
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Avatud Talude Päeval Avas Haljalas Väravad Kolm Talu
    AUGUST 2018, nr 7 Mihkel Mosel Olmeprügi Veel aasta tagasi võitlesime, toonane Haljala ja sai küla- tekitab Vihula koos, hirmust sundliitmise ees, et kokku vanemaks probleeme saaks tänane omavalitsus. Leian, et tegime õigesti ja lõime parima võimaliku liidu! Leo Aadel lk 3 lk 5 Vallavanem Haljala Valla Sõnumid Avatud talude päeval avas Haljalas väravad kolm talu Arma Ratsakeskus Rutjal Mäehansu talu Arma Ratsakeskus osales täna- vu avatud talude päevadel nel- Varangul jandat korda. „Oleme ju ka ise avatud uste päevi korraldanud, Külastajate seas oli üheks suu- juustu, mida sai avatud puhvetis aga avatud talude päev on ikka reks lemmikuks Varangu külas ka maitsta. supertore,“ rääkis perenaine asuv Mäehansu metsatalu, kus Õuealal ilutses näitus. Maja Mare Kalme. „Tegelikult tahaks võõrustajaks on Salumäede seintel oli Konrad Mägi Ateljee isegi sellisest sündmusest küla- pere. Selles majapidamises on maalilaagri tööd ja välja oli pan- lisena osa võtta. Kõik on väga mitmesugust vaatamist. dud perenaise kootud põranda- hästi ja ühtselt organiseeritud.“ Talu üheks tegevusalaks on ja seinakatteid, salle ja linikuid. Ka pererahval endal oli kõik loomakasvatus: kitse- ja lam- Muidugi mõista oli avatud ka kenasti korraldatud. Talli seinal bakasvatus. Perenaise sõnul on käsitöötuba, kus on üleval ka- oli sisutihe päevakava. Üles oli neil loomi kokku 246. Peami- hed kangasteljed. Kes soovis, seatud küünikohvik, kus asus ne tootmissuund on liha, kuid sai ka proovida kaltsuvaipa ku- külaliste registreerimise laud. selle kõrval väärindatakse ka duda. Kalme rääkis, et inimesed tu- villa. Lambad olid karjamaal, „Kursusi ma enam ei kor- levad peamiselt loomi vaatama, kuid õuealal olid aedikus mõ- ralda,“ nentis Marge, „Küll aga ja nii olid hobused mitmel pool ned angoorakitse sikud, lleyni õpetan neid, kes ise küsima nähtavad.
    [Show full text]