Luba Endale Parimat!

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Luba Endale Parimat! LK 3RAKVERE KOALITSIOON LAGUNEB LK 4-5 TÖÖPAKKUMISED HELISTA! LÜHINUMBER 1300 17227 PÕHINUMBER 515 0068 27. aprill 2018 Nr.17(1001) Tasuta nädalaleht 6904 8704 93 € 6905 6903 6923 Luba endale 8604 8704 0404 9504 UUED põrandapanija püksid põrandapanija UUED UUS 112 € 5804 124 € VÄRV 146 € 8704 parimat! 5804 6902 Kui ostad ükskõik millised SNICKERS Workwear FLEXI Work tööpüksid tavahinnaga, anname sulle MAKSIMAALNE LIIKUMISVABADUS art 2819/3218 PUSA väärtus 76 € FlexiWork tööpüksid tõstavad töömugavuse 9504 ja paindlikkuse täiesti uuele tasemele. Keha liikumist 0404 arvestav tipptasemel disain ja õhku läbilaskev elastne, TASUTA 5804 tugev ja ülimalt mugav Cordura® stretškangas tagavad VÄRV UUS maksimaalse liikumisvabaduse ja ventilatsiooni. Cordura® stretš: 88% Cordura®, 12% elastaan, 270 g/m². Rip-stop: 65% polüester, 35% puuvill, 200 g/m². Tugevdused: 100% Cordura®-polüamiid. 136 € 8704 Snickers Workwear 8604 Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. kõrge kraega pusa art 2819/3218 (väärtus 76 €) Kampaania kestab kuni tasuta pusasid jätkub. Kampaania ei kehti www.tamrex.ee e-poes ja Snickers Workwear laste pükste ostu puhul. TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 •TARTUAardla 114, Ringtee 37a •PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3 •RAKVEREPikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 •VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 •NARVA Maslovi 1 •HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 •TÜRI Türi-Alliku •RAPLA Tallinna mnt 2a •KEILA Keki tee 1 •KURESSAARE Tallinna 80a OSTES MEILT UUED REHVID, ON VAHETUS POOLE HINNAGA! 2 TASUB TEADA Kuulutaja reede, 27. aprill 2018 TÄNA MAAILMAS Roger Resto kohandub väikelinna vajadustega 2010: Oh Eun-sun oli Veidi üle poole aasta on Ta- siis on siin suur valik mänge, Eestis võiks mõnd kohta met- seks peaks igalt külastajalt kõrge tiitli omanik vaid viiv pal tegutsenud Roger Resto, telerist tulevad spordiülekan- ropoliks nimetada, siis oleks umbkaudu 25-30 eurot pileti- 27. aprillil 2010. aastal tõusis Himaalaja mäestikus asuva mida omanikud liigitavad ded,“ selgitas Toomse, miks ei see Tallinn. Meie tahame raha küsima. „Koputaksin 8091-meetrise Annapurna mäe otsa Lõuna-Korea alpinist gastropubiks. Kuulutaja käis ole Roger üksnes toidukoht. metropoli kvaliteeti ka siia Eesti artistide südametunnis- Oh Eun-sun, misjärel kuulutati ta esimeseks naiseks, kes on uurimas, mida selle all silmas Rogeri tegevuste valik on tuua – Tapa inimesed soovi- tuse peale. Nii mõnedki pane- suutnud vallutada kõik üle 8000 meetri kõrgused mäetipud peetakse ning milliseid või- tõepoolest lai – noolemängu, vad ju sama heades tingimus- vad end sellega väiksemate maailmas. Mõni kuu hiljem jäeti ta aga austavast tiitlist ilma. malusi seal klientidele paku- lauajalgpalli ja piljardi kõrval tes pidutseda ja sama head linnade ja ühtlasi paljude ini- Kuigi 1966. aastal sündinud Oh Eun-sun õppis kõrgkoolis takse. leiab sealt ka näiteks poksi- toitu süüa,“ märkis ta. meste ees n-ö lukku. Väikes- inseneriteadust, oli tema ainsaks tõeliseks kireks kõrged Roger Resto üks omanikest masina ja lauacurlingu, aga ka A la carte menüü kõrval tes kohtades võiks ju olla vei- mäed ja mägironimine. Tema eesmärgiks oli ära käia maail- Klaus-Hans Kerde rääkis, et Ameerika filmidest tuntud leiab Rogerist ka lõunapak- di teine hinnaskaala,“ selgitas ma kõigi kõrgemate, enam kui 8000 meetri kõrguste mägede idee teha Tapale üks korralik jukeboxi ehk plaadimasina, kumised. „Meil on selline Toomse kurba tõsiasja. tipus ja lisaks vallutada kõigi maailmajagude kõrgemad mäe- restoran tekkist pisut üle aas- kust müntide eest endale loosung: oled sa sõdur, kind- „Siinkohal ka üleskutse – tipud. Kui üle 8000 meetri kõrguseid mägesid on maailmas ta tagasi. Praegune kontsept- meelepärast muusikat saab ral või töömees, Rogeris saa- kui lugejate seas leidub mõne neliteist, siis maailmajagude kõrgemaid mägesid on seitse. sioon sündis mitmete asjasse valida. vad kõik kõhu täis,“ sõnas huvitava oskusega inimesi, kaasatud inimeste arutelude Toomse, viidates sellele, et olgu selleks muusika, must- Oh Eun-sun alustas oma unistuse täitmist 1997. aastal, kui Rõhk kvaliteetsel toidul alistas esimese 8000-meetrise mäe, milleks oli Gasherbrum käigus. „Gastropubi tähen- nende juurde on lõunale oo- kunst või oled tantsuõpetaja, II. Oma viimase mäkketõusu 8000 meetri kõrgustele mäge- dab, et pakume restorani kva- Toiduvalikus on lähtutud datud kõigi eluvaldkondade ja ei soovi sellist tasu, mis väi- dele tegi naine 2010. aastal, jõudes Annapurna tippu. Nii sai liteediga toite ja jooke, aga sa- rahvusvahelisest klientuurist esindajad ja keha võib kinni- kelinna „ära tapab“, siis võtke temast esimene naine maailmas, kes suutis vallutada maailma mal ajal on kohal pubilikum ja pakutakse erinevaid tama tulla ka tunkedes. „Li- julgelt ühendust,“ julgustas kõik kõrgemad mäed. Kuid selle kõrval oli ta veel ka väga miljöö – inimene ei pea pint- kööke – menüüst leiab nii saks pakume toidu väljavedu Toomse, „Roger Resto peab kiire mägironija. Kui näiteks itaallane Reinhold Messner, kes saku ja lipsuga siia tulema,“ pitsat ja burgerit kui seakar- töökohtadesse, meil on või- saama kohaks, kus pidevalt esimese mehena maailmas tõusis kõigi neljateistkümne üle selgitas ta. reed ja veisesteiki. mekus vedada ka kaugemale toimub külastajatele midagi 8000 meetri kõrguste mägede tippu, kulutas selleks 16 aastat, Rogeri sisekujunduses on Kvaliteetse toorme kõrval kui Tapa linna,“ märkis huvitavat ja elamust pakku- siis Oh Eun-sun sai hakkama kõigest 13 aastaga. militaarhõngu, mis on igati pannakse suurt rõhku heale Toomse, lisades, et väikeses vat.“ Annapurna alistamine oli Oh Eun-sunile väga oluline, sest asjakohane, arvestades, et teenindusele, ehkki sobiva kohas peabki ettevõte väga Kerde lisas, et Roger on ta oli teadlik, et hispaanlanna Edurne Pasabán üritab samuti üheks algimpulsiks restorani tööjõu leidmine oli omanike paindlik olema ja pakkuma avatud ka noortele artistidele, esimesena sama rekordit püstitada. Kui korealanna jõudis rajamisel olid just liitlassõdu- sõnul paras väljakutse. „Hin- paljusid erinevaid teenuseid. kes soovivad esinemiskoge- oma viimase mäe otsa 27. aprillil 2010, siis hispaanlanna lõ- rid. „Mingi lisajõud peab väi- gekirjas on meil 20 inimest, must saada. „Võime anda ko- keses kohas tegutsedes olema. praeguseks oleme tiimi paika Ootamatu ha ja audientsi, tule aga koha- petas 14 mäe tippu tõusmise 20 päeva hiljem, 17. mail 2010. bändide nõudlus Kuid üsna varsti hakkasid tekkima kahtlused ja kuulujutud, Näiteks, kes peab Haapsalus saanud, aga see võttis aega,“ le. Koolides on tihti oma et kumba naistest pidada ikkagi rekordiomanikuks. Asi oli restorani, teeb seda turistide nentis Toomse. „Väikeses ko- Toomse ja Kerde rääkisid, et bänd, aga meie lihtsalt ei tea selles, et tõendid Oh Eun-suni jõudmisest Kanchenjunga toel. Tapal on jällegi kohapeal has on elutempo aeglasem. Roger oli planeeritud vaik- neid ja ei oska otsida,“ kutsus mäe tippu 6. mail 2009. aastal osutusid väga kahtlasteks ja olemas kontingent, kes siin Meie oleme sellised särtsud seks vaba aja veetmise ko- omanik üles. ebaveenvateks. Eksperdid panid tähele, et Kanchenjunga ti- paratamatult viibib ja soovib poisid pealinnast ja ootused haks, kus pärast toidu nauti- Algsega võrreldes on Roge- pus seisva Oh Eun-suni fotol oli taust sedavõrd udune ja laia- sellist teenust saada,“ arutles olid ilmselt veidi teistsugu- mist veidi mängida ja juttu ris muutusi tulemas veelgi. livalguv, et polnud võimalik kindlaks teha, et foto oli tehtud Kerde. sed, kui siin harjutud. Ka liit- rääkida. Õige pea sai aga sel- Näiteks mõlgutatakse mõt- just nimetatud mäe otsas. lased tulevad teisest kultuuri- geks, et külastajad ootavad ka teid nii karaoke- kui bin- Ka Korea Alpinismiliit hakkas kahtlema korealanna esita- Aja sisustamine Rogeris ruumist ja tahavad kõike ko- elavamat meelelahutust, ha- goõhtute korraldamiseks, tud tõendites, sest fotodel polnud näha sellist maastikku, mil- Teine koha omanikest, Rene he ning kiiresti saada ning kati küsima muusikat, sooviti soojade ilmade saabumisega line Kanchenjunga mäetipu ümbrus peaks olema. Pealegi sei- Toomse on ise pika kaitse- klient on kuningas. See nõu- tantsida. Nii tuli Rogeril ko- avatakse külastajatele väliter- sab Oh Eun-sun nimetatud fotol paljastel kividel, kuid sel väeteenistuse taustaga inime- dis harjumist, aga sisseelami- haneda. „Hakkasime esinejaid rass jne. Kõigil huvilistel ta- aastaajal peaks Kanchenjunga tipp olema kaetud lumega. ne, kes tajus, et Tapal on puu- se protsess on nüüd läbi saa- kutsuma, elavat muusikat sub jälgida Roger Resto Face- Mõni kuu hiljem tunnistaski Oh Eun-sun, et väga halbade du üks korralik toitlustus- ja mas – töötajad mõistavad, et pakkuma. Nüüd hiljaaegu oli booki voogu RogerRes- ilmastikutingimuste tõttu jäi ta mõnesaja meetri kaugusele vaba aja veetmise koht, kus asju on vaja kiiresti ja korrali- meil ka Comedy-õhtu ja nad toSport. Kangchenjunga tipust ja tõepoolest ei suutnud seda mäge saaksid end mõnusalt tunda kult teha,“ arvas Toomse, li- tahavad mai lõpus uuesti tul- „Usun, et see restoran jääb vallutada. Nii jäi ta 10. detsembril 2010. aastal ametlikult il- nii liitlasväelased, Tapal tee- sades, et teeninduskvaliteeti la,“ sõnas Toomse. siia pikaks ajaks. Nii nagu ini- ma rekordinaise tiitlist ja esimeseks naiseks 14 kõrgeimas nivad Eesti kaitseväelased kui tõstetakse ka töötajate pideva Ühtlasi tõi ta välja prob- mesed muutuvad, muutub ka mäetipus kuulutati hispaanlanna Edurne Pasabán. ka kohalikud
Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Uhtna Põhikooli Arengukava
    KINNITATUD Sõmeru Vallavolikogu 25.01.2017 määrusega nr 62 UHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2017 – 2021 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 I ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4 1. KOOLI ASEND JA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 4 1.1. Kooli asend .......................................................................................................................... 4 1.2. Kooli ajalugu ........................................................................................................................ 4 1.3. Kooli moto, missioon, visioon ja põhiväärtused ning sümboolika ...................................... 5 1.4. Õpilased ............................................................................................................................... 6 1.5. Õppeedukus.......................................................................................................................... 9 1.6. Õpetajad ja muu personal................................................................................................... 12 1.7. Kooli juhtimine .................................................................................................................. 13 II KOOLIARENDUSE VALDKONNAD ...................................................................................
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Üldplaneering 0Lukorra Analüüs
    RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING 0LUKORRA ANALÜÜS Rakveres 2008 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................. 3 1. Üldplaneeringu alused .............................................................. 5 1.1 Õiguslik taust ...................................................................................................................................................... 5 1.2 Kõrgemad arengudokumendid ja planeeringud .................................................................................................. 5 1.2.1 Euroopa Liidu arengudokumendid .............................................................................................................. 5 1.2.2 Riiklikud arengudokumendid ...................................................................................................................... 6 1.2.3 Lääne-Viru maakonnaplaneering ................................................................................................................ 7 1.3 Rakvere valla arengukava 2004 -2015 ............................................................................................................... 8 1.4 Rakvere vald (kujunemislugu, sümboolika) ...................................................................................................... 10 2. Ülevaade olemasolevast olukorrast ..........................................12 2.1. Asend ja suurus ...............................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Uhtna Raamatukogu 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
    1 UHTNA RAAMATUKOGU 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2018 2 Sisukord 1.Põhilised tegevussuunad ......................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogu arendus ja nõukogud ................................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest. Omapoolne hinnang. ................................................. 5 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................. 6 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ......................................................................................... 6 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ....................................................................
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Kokkuvõte 25 Lk, Pdf, 12Mb
    Tartu, 20.10.2014 www.monument.ee Heiki Koov Teise maailmasõja monumentide uurimine Lääne-Virumaa näitel Sissejuhatuseks monumentide e-kataloogist Monumentidest internetikataloogi tegemiseks on eelkõige kaks põhjust: 1. Paljud monumendid on tänaseks lihtsalt kivid, sammaldunud ja täiesti unustusse vajunud. Koos saame muuta nad elavaks. 2. Sarnaselt monumentidele on unustusse vajunud ka arhiivides, muuseumides, raamatukogudes ja ka erakogudes asuvad monumenditeemalised infomaterjalid. Miks mitte panna neid internetti kõigile koduloohuvilistele vaatamiseks? Kõik monumentide uurimistööd on siia veebilehele väga oodatud! Eesti monumentide e-kataloogi saamisloost on juttu http://www.monument.ee/idee . Vaata ka www.monument.ee lehel teisi teemasid: Novembris 2014 on e-kataloogis: • 400 Lääne-Virumaa monumenti, • fotod ja natuke juttu on ka Keila valla monumentidest ja skulptor Endel Taniloo looming, samuti mitmed fotod Haapsalu monumentidest. Põhjalikumalt on uurinud Ida-Virumaa monumente Mait Sepp ( [email protected] ) ja Hiiumaa monumente Mart Mõniste Hiiumaa Militaarmuuseumist ( [email protected] ). See aga ei tähenda, et neid monumente ei saaks veel põhjalikumalt uurida. Need mehed on kaastööst väga huvitatud. Loodetavasti saan nende kahe maakonna monumendid lähikuudel siia üles pandud. Kust leida infot, kui suur on töö maht? Need on väga olulised kaks küsimust. Tuleb vähemalt püüda selle poole, et n-ö leiud oleksid mõttestatud töö tagajärg. Muidugi palju on ka juhuslikkust ja paraku osa infost jääbki leidmata. Eestis asuvatest monumentidest on olemas päris paks raamat „Kivid kõnelevad“ . Raamat on mahukas selle pärast, et Eestis asub palju monumente ja kui igale monumendile pühendada kasvõi ainult väike foto ja natuke juttu, siis kokku tulebki mitmesajaleheküljeline raamat. Nimetatud raamatus on Lääne-Virumaalt esindatud 140 monumenti. Tuletan meelde, et minu e-kataloogis on juba 400 Lääne-Virumaa monumendi fotod ja enamikest ka pikemad kirjeldused.
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, Tege
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, tegevussuund, tegevus Teostamise aeg ja eelarve Ressursid Teostaja 2021 2022 2023 2024 2025+* KOKKU Allikas Vastutav Kaasatavad organisatsioon partnerid Eesmärk 1. Tallinn-Narva regionaalne toimepiirkond TULEMUSNÄITAJAD: - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. - Ühistegevuse ja -projektide arv naabermaakondadega on kasvanud. Tegevussuund 1.1: Rakveres on avalikke teenuseid koondav riigiasutuste piirkond Tegevussuund 1.2: Koostöö tegemine Ida-Virumaa ja Harjumaaga Tallinn-Narva toimepiirkonna arendamisel Tegevus 1.2.1. Tallinn-Narva teljel asuva VIROL HOL, IVOL, regionaalse toimepiirkonna käsitlemine X X X X X REHO (ühishuvide ja võtmetegevuste maakondlikud väljaselgitamine, vastavate meetmete osakonnad rakendamine), koostöö arendamine regioonis Harjumaa ja Ida-Virumaaga (seos maakonnaplaneeringu tegevuskavaga) Tegevus 1.2.2. Koostöö arendamine Ida- X X X X X VIROL VIROL, Virumaaga omavalitsused, kultuuri- asutused Eesmärk 2 Kohalikud omavalitsused tagavad avalike teenuste kättesaadavuse TULEMUSNÄITAJAD: - Maakonna ja omavalitsuste juhtimine on suunatud arengule ja avatusele. - Avalike teenuste mitmekesisus. - Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud. - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. Tegevussuund 2.1: Kohalike omavalitsuste maakondlik koostöö ja ühistegevus Tegevus 2.1.1 Maakondlik mainekujundus X X X X X VIROL Omavalitsused, ja traditsioonide ja väärtuste hoidmine LVAK (parimate tunnustamine, maakonna teenetemärkide
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]