DOCSLIB.ORG

Ja Laulupäewale Lv. Juunil F. A

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Ja Laulupäewale Lv. Juunil F. A MWKmM«e? 5 senti Mmub kolm korda nädala», igal teifipäewal, «eljapät- wal ja laupaewal. Toimetus ia talitus: Rakwercs. Lai S-b Kõnetraat 2-21. ?L. Talitus on awatuö kella Vi bom. luni f. 5 jj Tellimise hind: 1 kuu . Kr. —.65 3 1.80 6 .. 8J3Ö 12 „ ... ... <U# Ajakiri ..Põllumees" aastatelliiaile 12õ sendi iuuremaksn eeft. SnNwttrSte UU mtütmceiet ttbel testiti; sflstdd Jftiiel PEATOIMETAJAD: ELMAR LEHTMETS ja VOLDEMAR TARTU. teUtt eei « teUtt Icdi lö sesti. ÜUiei « fmtL Nr. 65 TeistpSewal, 14. jnunil 1983. a. Kakweres. VIU aastakäik oär Tulge kõik Wäike-Maarja laulupäewale lv. juunil f. a. Nüüd ma hKlkKan surema. .. Tõlliste talnveremehe enesetavp. Maareformi 10. a. juubeli pidustusi m 8. junni hommikul wöttis enesetapmise « Rakvere Piimaühing, Tiigi uul. 3, tel, 2-42. eesmärgil sisse äädikat Tõlliste Truva Wirumaal. m 6* talu omanik Karl Kuldsepp. Kuldsepp oli Uhtnas püstitati maareformi mälestussammas. täi hommikul teistele talu elanikele rääkinud, O Oleme alandanud täispiima müügihinda ja müüme et „nüüd ma hakkan surema". Alul ei saa- Rahwarohked aktvfed ka Kulina! ja Kloodis. m dud peremehest aru nina arwati. et ta Pühapäewal, 12. junnil korraldasid Sõ- gramme, põllutööministrilt Kösierilt, m 5 senti liiter, nalia teeb, kuid hiliem selgus, et pereme- mern walla Uhtna aj. põllupidajad maare- Wiru maawalitsuse liikmelt W. Tartult ja alates 10 juunist s. a , ning vastavalt sellele alandasime ka hel suremisesa siiski tõsi taga oli. Kiirelt sõrmi 10 a. juubeli mälestnspäewa. Pae- teistelt. Aktust kaunistas oma ettekanne- 0 teiste piimasaaduste hindu. Juhatus. 3e kutsuti Malgast kohale arst. kuid see ei saa- iva tähtsamaks ja chnwitawamaks punktiks tega Kuliua-Roela ühendatud segakoor. m nnd enam aidata, kuna enesetapja kategoo oli maareformi mälestussamba awamine Aktusest osawõtjate hulk ulatus iile 5ÖU riliselt keeldus sisse wõtmast wastuabinõu- Kohala ja Nhtna teeharudel. Sammas ~ inimese. Wõis tähele panna, et nii mõnelgi "* T sid põletama happe wastu. Olles täie mõis- ilr ?♦> snnr neljakandiline põllnkiwi, wastawa wanemal põllupidajal olid silmad wees, tuse iuures ja rahulik, seletas ta. et las- kiwisse raiutud pealkirjaga ja asetatud sel- kui südamlikel sõnul tuletati meelde neid tagu tal rahulikult surra. Mis põhjusel ta lekohasele alusele — on ligi 2 meetrit raskusi ja wõitlusi, mis on tulnud wõita €«$ii paak («arendab Kullatagawara. aga surra tahtis, seda ei wastanud ta juu- kõrge. maareformi läbiwiimiseks ja oma kohta- resoliiate mitmekordse küsimise peale. Pidustused algasid kell 2 päewal rongi- dele elama asumiseks. Naelsterlingi tõusu pole loota. K. oli jõukas inimene, wõlgasid tal ei käiguga Uhtna mõisast mälestusmärgi Hiljem korraldatud peolauast osawõtjate olnud. Ta oli Miissmees. aastat waua. juurde, kus korraldama toimkonna nimel hulk ulatus ligi 3vtt-ui. Warematel aegadel hoidis Eesti pank tab asiolu, et naela kursitõusu suuretual Ü. Bock /selgitas mälestussamba mõtet. oina kattewara kullas. Siis astuti aga määral on waewalt loota. 150--miljonili- GksportwSi kilo 1 kroon. Sette järele awas mälestusmärgi wasta- Weltsi ja Kloodi asundused pidasid oma saatuslik samm ja wahetati kattewara Pa- se „kursi stabiliseerimise fondi" abil hoiab Eksportwõi hinna noteerimisel reed.'l wa kõuega Wiru maawalitsuse abiesimees maareformi mälestnspäewa Kloodi alg- berwalimtäks. Selle tagajärjel sai Eesti Inglismaa pank naela praegusel tõrgu- inäärati 1. sordi wõi madalamaks ostu- H. K i i w e r. Järgnes mälestussamba õn- kooli ruumes. Pidustus algas aktusega hinnaks 1 kroon kilograinni. Hind mi 10 nistamise talitus Rakwere õpetaja B. Kloodi algkooli õuel, kus waimuliku tali- pank inglise naela langemisel palju sel. Kuid töösturite ringkondadest nõu- Ederbergi poolt. Öeldi terwitnsi ja asetati tuse pidas Haljala õpetaja M. Nurm. Oma kahju. takse weel naela kursi allapoole laskmist. senti madalam eelmise nädala noteerin- samba jalale jka lilli. kõnes hallepea õpetaia andis kujuka üle Nähtawasti on see Panka ettewaatlik- Nii Paistab, et tõus wõimalik ei ole, kuid gust. maste aastasadade eest teostatud maare- kusele manitsennd, sest nüüd on hakatud Wõihinna allaiuineknt põhjustas suur Rongikäigns mindi tagasi Uhtna mõisa formide kohta, siirdudes hiljem Eesti maa- langus on weel tõenäoline. õuele, kus peeti päewakohane aktus ja kus resormi teostamise juurde. Südamlik kõne paberwaluutat uuesti kullaks wahetama. Naelsterlingites hoitud kattewara pealt pakkumine wälisturgudel. Hinnad norge- kõnelesid Wiru maawalitsuse abiesimees H. haaras kõiki kooswiibijaid. Eesti panga wiimases nädalaarnandes sai ©ilsti pauk senini Inglismaalt, int nesid nii Saksas kui Jnglises. Taani no Kiiwer ja P. A. W. koonduse Wirumaa Aktusekõned pidasid riigikogu liige A. paistiski juba silma knllawara suurene ressi kuni 5Vii protsenti. Kullas hoitud teering läks alla 10 punkti ja on Pmegn sekretär M. Lõõtsmann. Terwitnsi tõi Wann ja Wiru maawalitsuse liige W. mine. meie rahas 105 senti kilo. Warudi põllumeeste kogu poolt K. Tres- Tartu. Terwitustelegramm oli tulnud kattewaralt protsenti ci saa. Nüüd on tip. põllutööministrilt O. Kösterilt, kes ärasõi- Kunldawasti ole!vat pangal kawatsus aga Inglismaal protsendimäär langenud Niihästi mälestusmärgi awamisel kui ka dn tõttu Saaremaale ei saanud pidustus- lähemal ajal weel suuremal määral oma- kohati alla ühe. Seega -ei ole ka sekti poo Eksportööridele pikendati aktusel ja hiljem korraldatud ühisel koos- test osa wytta. le kulda soetada. lest enam kasulik naelsterlingites kattewa ludastd. wiibimisel peolauas oli rahwast rohkesti. Terwitusi töid ühise põlluharijate era- Pabevwaluuta iuuberwahetust õigus- ra hoida. Wabariigi walitsuse roedosel koosolekul Meeleolu, waatamata igapäewase elu ras- konna Wirumaa keskkorralduse poolt sek- kustele, oli peolauas wäga elaw. Wähe- retär R. Känd, Kloodi algkooli pool! õpe- pikendati wõi- ja inunaeksportööridele malt kordki tahetakse unustada praegu ül- taja Schneider ja Paatna-Laanemõisa või- seniseid wäljaweolubasid, et neile anda diselt walitsewa kitsikuse 'pigistust. Seda- lumeeste kogu ning Kloodi tuletõrje üh. wekl wiimast wõimawst ühiste müügi- sama wõib öelda ka samal päewal peetud nimel A. Lindemann. Aktus lõppes pidu- korralduste lloom.i's>eks. Teatawasti lõppe- pidustuste kohta Kulinal ja Kloodis. toimkouua esimehe A. Johannese löpusõ- Põllumehed — ettewaatuft! sid n»unaeksportööridiele antud lväljaweo- naga. Aktust kaunistas oma ettekannetega Uut sorti agendid maal liikmel. Küti ja Roela waldade põllupidajate kohalik lanlnkoor. load 8. juunil. 9öeile Pikendati Klbasid maareformi pidustused algasid kell 1 päe Peale aktust oli kooswiibimiue peolauas, «Keskkassadele" on lisaks tulnud ..MajanduslUt nüüd kuni 1. juulini. Wõiekspovtööride wal Wiru-Jakobi surnuaial pärja aseta- kus rohkelt kõnesid peeti ja kõlasid rahwa- Kuriülulsaid ,,Omaabisid" ja „Kesk Tallinna tööstur. Kuna tal ktdumlsäri- lodd oliid antud kuni 15. juunini, neid misega langenute mälestussambale. Pärja laulud. Hiljem järgnes jalakeerutus uoor- pikendati 1. augustina N!eed tähtajad pani põllutöökoja liige R. Siil wastawa tele, millest ka wauemad inimesed ei loo- kassasid" kirub >kogu maa. ga.ei wedanud, siis loodab ta „looma- kõnega. bnnud. i--4 Nüüd wiimastel päewadel on neile müügiga" nüüd näihtawasti Paremat äri on lõpliklld ja selleks ajaD tuleb nüüd Kell 4 p. l. peeti pidustuste aktus Kuli- lisaks tulnud -weel mingisugune „Ma- teha. eksportööridel kummalgi alal leppida na algkooli aias. Aktuse awas korraldama Üldiselt möödusid kõik need pidustused janduÄliit", kelle agendid ka juba maal Kuna põllumeeste kütseesitns — põl omawaljel kokku ühiste müügikorralduste toimkonna nimel E. Põiklik. Aktuse wat- hoogsalt ja andsid tunnistust maarahwa ntoodustam'is^ks. muliku talituse pidas Wiru-Nigula õpeta- ühistundest ja iseteadmusest. Nagu uime- ringji köitvad ja põllumeestelt igasuguste lu töö koda — on asunud energiliselt põl- ja A. Alwer, kes oma wäga sisukas kõues tatud, oli osawõtt eriti weel ilusa ilma meelitawate juttudega liikme raha ehk õi- lumajanduslsaaduste tuvustamiswõima- meelde tuletas neid raskusi, milliseid asu- tõttu wäga rohkearwuliue. Kõigi kitsikuste gemini „ovganiseerim.ijs,e kulusid" wälja lusi korraldada, siis ei ole maamhwal Osa Kaupu wabaneb warstt jail on tulnud wõita. kiuste oli ka meeleolu ülem. Eestlase ise- kauplewad. Need „kulud" olewat maa linna ärimeeste poolt.asutatud wärdjaid lltsentfideft! Peokõned pidasid riigikogu abiesimees R. loomu kohaselt aga ei awalduuud see mee- suutuse järele 250 sendist kuni 500 sen- tarwis, kelle juhid Põllu meesse le pealegi Maiandusministeeriumis walmib Peuno ja Wiru maawalitsuse esimees K. leolu mitte suurtes sõnades ja mingis kõi- warsti nimekiri kaupade kohta, millede Pajos. Terwitusi tõid Rakwere-Jaagupi keuuustawas rõõmujoowastuses. waid brni Mu kohta, missugune summa nüüd- tundmatud ja kes> saadild raha ei toa mil põllumeeste seltsi poolt E. Kello ja Roela- rohkem isiklise tundelise läbielamuseua. — se'l kehwal aj.Gl, -kus iga sent kallis, kül- leks ära kasuwwad. sissewedu wabastawkse monopolide alt. Altserwa maanaiste seltsi poolt pr. Hal- Head muljed neist pidustustest piisiwad laldaselt suur sirmina on selleks, et tä- Ka nende agentide reklavmwõtted ära- Klluldawasti on seal nimekirjas pea kõik lik. Oli saabunud ka rida terwitustele- weel kaua. hele pann pöörata selle peale, belle kätte tawad kohe kahtlust. Whelt Poolt tungi- need kaubad, millede tolle wiimati Gs- ja mis otstarbeks see vahja lÄheb. wad nad nwai kallale põllu töökoja le/ku.na teti. Knn.a ,MskkasIsad" ja „Omaabid" teiselt Poolt tutewad wälja walega, et Walitsuses
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Uhtna Põhikooli Arengukava
    KINNITATUD Sõmeru Vallavolikogu 25.01.2017 määrusega nr 62 UHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2017 – 2021 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 I ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4 1. KOOLI ASEND JA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 4 1.1. Kooli asend .......................................................................................................................... 4 1.2. Kooli ajalugu ........................................................................................................................ 4 1.3. Kooli moto, missioon, visioon ja põhiväärtused ning sümboolika ...................................... 5 1.4. Õpilased ............................................................................................................................... 6 1.5. Õppeedukus.......................................................................................................................... 9 1.6. Õpetajad ja muu personal................................................................................................... 12 1.7. Kooli juhtimine .................................................................................................................. 13 II KOOLIARENDUSE VALDKONNAD ...................................................................................
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Uhtna Raamatukogu 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
    1 UHTNA RAAMATUKOGU 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2018 2 Sisukord 1.Põhilised tegevussuunad ......................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogu arendus ja nõukogud ................................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest. Omapoolne hinnang. ................................................. 5 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................. 6 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ......................................................................................... 6 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ....................................................................
    [Show full text]
  • Kokkuvõte 25 Lk, Pdf, 12Mb
    Tartu, 20.10.2014 www.monument.ee Heiki Koov Teise maailmasõja monumentide uurimine Lääne-Virumaa näitel Sissejuhatuseks monumentide e-kataloogist Monumentidest internetikataloogi tegemiseks on eelkõige kaks põhjust: 1. Paljud monumendid on tänaseks lihtsalt kivid, sammaldunud ja täiesti unustusse vajunud. Koos saame muuta nad elavaks. 2. Sarnaselt monumentidele on unustusse vajunud ka arhiivides, muuseumides, raamatukogudes ja ka erakogudes asuvad monumenditeemalised infomaterjalid. Miks mitte panna neid internetti kõigile koduloohuvilistele vaatamiseks? Kõik monumentide uurimistööd on siia veebilehele väga oodatud! Eesti monumentide e-kataloogi saamisloost on juttu http://www.monument.ee/idee . Vaata ka www.monument.ee lehel teisi teemasid: Novembris 2014 on e-kataloogis: • 400 Lääne-Virumaa monumenti, • fotod ja natuke juttu on ka Keila valla monumentidest ja skulptor Endel Taniloo looming, samuti mitmed fotod Haapsalu monumentidest. Põhjalikumalt on uurinud Ida-Virumaa monumente Mait Sepp ( [email protected] ) ja Hiiumaa monumente Mart Mõniste Hiiumaa Militaarmuuseumist ( [email protected] ). See aga ei tähenda, et neid monumente ei saaks veel põhjalikumalt uurida. Need mehed on kaastööst väga huvitatud. Loodetavasti saan nende kahe maakonna monumendid lähikuudel siia üles pandud. Kust leida infot, kui suur on töö maht? Need on väga olulised kaks küsimust. Tuleb vähemalt püüda selle poole, et n-ö leiud oleksid mõttestatud töö tagajärg. Muidugi palju on ka juhuslikkust ja paraku osa infost jääbki leidmata. Eestis asuvatest monumentidest on olemas päris paks raamat „Kivid kõnelevad“ . Raamat on mahukas selle pärast, et Eestis asub palju monumente ja kui igale monumendile pühendada kasvõi ainult väike foto ja natuke juttu, siis kokku tulebki mitmesajaleheküljeline raamat. Nimetatud raamatus on Lääne-Virumaalt esindatud 140 monumenti. Tuletan meelde, et minu e-kataloogis on juba 400 Lääne-Virumaa monumendi fotod ja enamikest ka pikemad kirjeldused.
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, Tege
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, tegevussuund, tegevus Teostamise aeg ja eelarve Ressursid Teostaja 2021 2022 2023 2024 2025+* KOKKU Allikas Vastutav Kaasatavad organisatsioon partnerid Eesmärk 1. Tallinn-Narva regionaalne toimepiirkond TULEMUSNÄITAJAD: - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. - Ühistegevuse ja -projektide arv naabermaakondadega on kasvanud. Tegevussuund 1.1: Rakveres on avalikke teenuseid koondav riigiasutuste piirkond Tegevussuund 1.2: Koostöö tegemine Ida-Virumaa ja Harjumaaga Tallinn-Narva toimepiirkonna arendamisel Tegevus 1.2.1. Tallinn-Narva teljel asuva VIROL HOL, IVOL, regionaalse toimepiirkonna käsitlemine X X X X X REHO (ühishuvide ja võtmetegevuste maakondlikud väljaselgitamine, vastavate meetmete osakonnad rakendamine), koostöö arendamine regioonis Harjumaa ja Ida-Virumaaga (seos maakonnaplaneeringu tegevuskavaga) Tegevus 1.2.2. Koostöö arendamine Ida- X X X X X VIROL VIROL, Virumaaga omavalitsused, kultuuri- asutused Eesmärk 2 Kohalikud omavalitsused tagavad avalike teenuste kättesaadavuse TULEMUSNÄITAJAD: - Maakonna ja omavalitsuste juhtimine on suunatud arengule ja avatusele. - Avalike teenuste mitmekesisus. - Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud. - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. Tegevussuund 2.1: Kohalike omavalitsuste maakondlik koostöö ja ühistegevus Tegevus 2.1.1 Maakondlik mainekujundus X X X X X VIROL Omavalitsused, ja traditsioonide ja väärtuste hoidmine LVAK (parimate tunnustamine, maakonna teenetemärkide
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]
  • Jaanuar 2018 Nr 1
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Jaanuar 2018 • Nr 1 (1) Vallavanema veerg Laul teeb rinna rõõmsaks Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks. (Albert Einstein) õõmsat ja teguderohket uut aastat kõigile ühinenud valla elanikele. Möödunud punase tulekuke aasta tõi kaa- sa Rpalju muutusi, millest oli vallaelu jaoks kahtlemata olulise- maks Rakvere valla ja Sõmeru valla ühinemine, mis tingis oma- korda ühinenud valla volikogu valimise ning uue vallavanema ja volikogu esimehe ametisse kinnitamise. Samuti hoiate käes esimest ühist uue valla lehte nimega Rakvere Valla Sõnumid. Kuigi eeltööd kahe omavalitsuse liitmiseks algasid juba varem, polnud kellegi jaoks ju saladuseks seegi, et Vabariigi Valitsus soovis meiega sunniviisiliselt liita ka Haljala ja Vihula valla. See- ga oli enne valimisi segadust piisavalt. Õnneks tuli positiivne otsus ja sundliitmine jäi sedapuhku ära, mis andis omakorda võimaluse jätkata juba alustatud ühinemisläbirääkimisi. Peale valimiste väljakuulutamist tekkis haldusterritooriumi mõttes üks ühine Rakvere vald. Samuti valiti üks volikogu. Kuni 4. detsembrini toimetas kaks vallavalitsust ja vallavanemat. 31. detsembrini aga töötasid moodustatud vallas kaks vallaasutust, Sõmeru vallavalitsus ja Rakvere vallavalitsus, oma eelarve ning asjaajamisega. Samas üks huvitav fakt ka ajaloolastele. Det- sembri alguses töötas kolm päeva vallas kolm vallavanemat – kaks eelmist ning uus vallavanem. Uhtna naiskoor. Foto Annika Aasa. Nii olemegi tänases päevas Minul endal tuli peale valimisi teha kiireid otsuseid ja valikuid „Tõele au andes on koorilaulu konkursil I koha. Dirigendiks Praeguse, 28-liikmelise nais- doliiniorkester, kellega nais- – kas võtta vastu ettepanek asuda uue Rakvere valla vallavane- traditsioonid Uhtna-mail üsna oli siis Ella Lillo.“ koori ees seisavad dirigentide- kooril samuti head sidemed. maks või jääda oma senise töö juurde päästeametis.
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20)
    akvere Valla õnumid R II aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) Mu isamaa on MINU ARM Kas teie teate, et Rakvere Kohaliku elu kroonikasse valla kõige rõõmsamad ini- süvenedes, on teada, et juba mesed elavad Sämi, Uhtna 1879. aastal kirjutas Carl ja Kohala piirkonnas? Ludvig Reinomägi, kuidas Ah, et miks? Aga sel liht- Varudi ja Uhtna valla koo- sal põhjusel, et laulus „Nagu lilapsed kevadpeoks kok- linnutiivul” seda just väide- ku kogunesid ja lauludega takse: üles astusid ja et Kohala „Laul teeb rinna rõõm- meeskoor 17 ning Kohala saks, lahkeks, lõbusaks. segakoor 33 lauljaga osales Meie meeltes headust tulul V üldlaulupeol, mis toimus tegevaks.” Tartus 1894. aastal. Tõsi- Sama mõtet kinnitas lau- asi on seegi, et kui lauljad lupeo avakõnes ka proua laulukaare alla jõudsid, oli Sõmeru Haridusseltsi Kohala osakonna segakoor 1938. Uhtna pasunakoor 1931. a. president ütlusega: „Laul pasunakoor seal juba ära teeb eestlase rõõmsaks. käinud. Nimelt osales pasu- Uhtna topoteegi andmebaasist leiab fotomälestusi erinevate aastate ja koosseisude kohta: Sämi laulukoor 1926, Kohala Laul teeb eestlase julgeks. nakoor III üldlaulupeol. laulukoor 1929, Uhtna-Sämi laulukoor 1931, Sämi Muusika- Laulu- ja Tuletõrje Selts aastal 1932, Aresi laulukoor 1933 ... Laul teeb eestlase vabaks.” elleaastases laulupeorongkäigus marssis Rakvere valla lipu all tervelt kolm Uhtna kandi kollektiivi S– Uhtna laululapsed, Uhtna naiskoor ja Uhtna man- doliiniorkester. Mandoliinimängijad valmistas suureks peoks ette Jaa- nus Põlder. Kodukandi lauluvankrit on aga eest vedanud ja tagant lükanud dirigendid Elina Peri ja Mirja Markson. Nüüd sõna peolkäinutele. ELINA PERI, Uhtna naiskoori ja lastekoori dirigent Minu esimene meenutus laulupeost on pärit 100. juu- belilaulupeost, ehk siis aastast 1969.
    [Show full text]