MWKmM«e? 5 senti Mmub kolm korda nädala», igal teifipäewal, «eljapät- wal ja laupaewal. Toimetus ia talitus: Rakwercs. Lai S-b Kõnetraat 2-21. ?L. Talitus on awatuö kella Vi bom. luni f. 5 jj Tellimise hind: 1 kuu . . . Kr. —.65 3 1.80 6 .. . . . 8J3Ö 12 „ ...... Nüüd ma hKlkKan surema. .. Tõlliste talnveremehe enesetavp. Maareformi 10. a. juubeli pidustusi m 8. junni hommikul wöttis enesetapmise « Rakvere Piimaühing, Tiigi uul. 3, tel, 2-42. eesmärgil sisse äädikat Tõlliste Truva Wirumaal. m 6* talu omanik Karl Kuldsepp. Kuldsepp oli Uhtnas püstitati maareformi mälestussammas. täi hommikul teistele talu elanikele rääkinud, O Oleme alandanud täispiima müügihinda ja müüme et „nüüd ma hakkan surema". Alul ei saa- Rahwarohked aktvfed ka Kulina! ja Kloodis. m dud peremehest aru nina arwati. et ta Pühapäewal, 12. junnil korraldasid Sõ- gramme, põllutööministrilt Kösierilt, m 5 senti liiter, nalia teeb, kuid hiliem selgus, et pereme- mern walla Uhtna aj. põllupidajad maare- Wiru maawalitsuse liikmelt W. Tartult ja alates 10 juunist s. a , ning vastavalt sellele alandasime ka hel suremisesa siiski tõsi taga oli. Kiirelt sõrmi 10 a. juubeli mälestnspäewa. Pae- teistelt. Aktust kaunistas oma ettekanne- 0 teiste piimasaaduste hindu. Juhatus. 3e kutsuti Malgast kohale arst. kuid see ei saa- iva tähtsamaks ja chnwitawamaks punktiks tega Kuliua-Roela ühendatud segakoor. m nnd enam aidata, kuna enesetapja kategoo oli maareformi mälestussamba awamine Aktusest osawõtjate hulk ulatus iile 5ÖU riliselt keeldus sisse wõtmast wastuabinõu- Kohala ja Nhtna teeharudel. Sammas ~ inimese. Wõis tähele panna, et nii mõnelgi "* T sid põletama happe wastu. Olles täie mõis- ilr ?♦> snnr neljakandiline põllnkiwi, wastawa wanemal põllupidajal olid silmad wees, tuse iuures ja rahulik, seletas ta. et las- kiwisse raiutud pealkirjaga ja asetatud sel- kui südamlikel sõnul tuletati meelde neid tagu tal rahulikult surra. Mis põhjusel ta lekohasele alusele — on ligi 2 meetrit raskusi ja wõitlusi, mis on tulnud wõita €«$ii paak («arendab Kullatagawara. aga surra tahtis, seda ei wastanud ta juu- kõrge. maareformi läbiwiimiseks ja oma kohta- resoliiate mitmekordse küsimise peale. Pidustused algasid kell 2 päewal rongi- dele elama asumiseks. Naelsterlingi tõusu pole loota. K. oli jõukas inimene, wõlgasid tal ei käiguga Uhtna mõisast mälestusmärgi Hiljem korraldatud peolauast osawõtjate olnud. Ta oli Miissmees. aastat waua. juurde, kus korraldama toimkonna nimel hulk ulatus ligi 3vtt-ui. Warematel aegadel hoidis Eesti pank tab asiolu, et naela kursitõusu suuretual Ü. Bock /selgitas mälestussamba mõtet. oina kattewara kullas. Siis astuti aga määral on waewalt loota. 150--miljonili- GksportwSi kilo 1 kroon. Sette järele awas mälestusmärgi wasta- Weltsi ja Kloodi asundused pidasid oma saatuslik samm ja wahetati kattewara Pa- se „kursi stabiliseerimise fondi" abil hoiab Eksportwõi hinna noteerimisel reed.'l wa kõuega Wiru maawalitsuse abiesimees maareformi mälestnspäewa Kloodi alg- berwalimtäks. Selle tagajärjel sai Eesti Inglismaa pank naela praegusel tõrgu- inäärati 1. sordi wõi madalamaks ostu- H. K i i w e r. Järgnes mälestussamba õn- kooli ruumes. Pidustus algas aktusega hinnaks 1 kroon kilograinni. Hind mi 10 nistamise talitus Rakwere õpetaja B. Kloodi algkooli õuel, kus waimuliku tali- pank inglise naela langemisel palju sel. Kuid töösturite ringkondadest nõu- Ederbergi poolt. Öeldi terwitnsi ja asetati tuse pidas Haljala õpetaja M. Nurm. Oma kahju. takse weel naela kursi allapoole laskmist. senti madalam eelmise nädala noteerin- samba jalale jka lilli. kõnes hallepea õpetaia andis kujuka üle Nähtawasti on see Panka ettewaatlik- Nii Paistab, et tõus wõimalik ei ole, kuid gust. maste aastasadade eest teostatud maare- kusele manitsennd, sest nüüd on hakatud Wõihinna allaiuineknt põhjustas suur Rongikäigns mindi tagasi Uhtna mõisa formide kohta, siirdudes hiljem Eesti maa- langus on weel tõenäoline. õuele, kus peeti päewakohane aktus ja kus resormi teostamise juurde. Südamlik kõne paberwaluutat uuesti kullaks wahetama. Naelsterlingites hoitud kattewara pealt pakkumine wälisturgudel. Hinnad norge- kõnelesid Wiru maawalitsuse abiesimees H. haaras kõiki kooswiibijaid. Eesti panga wiimases nädalaarnandes sai ©ilsti pauk senini Inglismaalt, int nesid nii Saksas kui Jnglises. Taani no Kiiwer ja P. A. W. koonduse Wirumaa Aktusekõned pidasid riigikogu liige A. paistiski juba silma knllawara suurene ressi kuni 5Vii protsenti. Kullas hoitud teering läks alla 10 punkti ja on Pmegn sekretär M. Lõõtsmann. Terwitnsi tõi Wann ja Wiru maawalitsuse liige W. mine. meie rahas 105 senti kilo. Warudi põllumeeste kogu poolt K. Tres- Tartu. Terwitustelegramm oli tulnud kattewaralt protsenti ci saa. Nüüd on tip. põllutööministrilt O. Kösterilt, kes ärasõi- Kunldawasti ole!vat pangal kawatsus aga Inglismaal protsendimäär langenud Niihästi mälestusmärgi awamisel kui ka dn tõttu Saaremaale ei saanud pidustus- lähemal ajal weel suuremal määral oma- kohati alla ühe. Seega -ei ole ka sekti poo Eksportööridele pikendati aktusel ja hiljem korraldatud ühisel koos- test osa wytta. le kulda soetada. lest enam kasulik naelsterlingites kattewa ludastd. wiibimisel peolauas oli rahwast rohkesti. Terwitusi töid ühise põlluharijate era- Pabevwaluuta iuuberwahetust õigus- ra hoida. Wabariigi walitsuse roedosel koosolekul Meeleolu, waatamata igapäewase elu ras- konna Wirumaa keskkorralduse poolt sek- kustele, oli peolauas wäga elaw. Wähe- retär R. Känd, Kloodi algkooli pool! õpe- pikendati wõi- ja inunaeksportööridele malt kordki tahetakse unustada praegu ül- taja Schneider ja Paatna-Laanemõisa või- seniseid wäljaweolubasid, et neile anda diselt walitsewa kitsikuse 'pigistust. Seda- lumeeste kogu ning Kloodi tuletõrje üh. wekl wiimast wõimawst ühiste müügi- sama wõib öelda ka samal päewal peetud nimel A. Lindemann. Aktus lõppes pidu- korralduste lloom.i's>eks. Teatawasti lõppe- pidustuste kohta Kulinal ja Kloodis. toimkouua esimehe A. Johannese löpusõ- Põllumehed — ettewaatuft! sid n»unaeksportööridiele antud lväljaweo- naga. Aktust kaunistas oma ettekannetega Uut sorti agendid maal liikmel. Küti ja Roela waldade põllupidajate kohalik lanlnkoor. load 8. juunil. 9öeile Pikendati Klbasid maareformi pidustused algasid kell 1 päe Peale aktust oli kooswiibimiue peolauas, «Keskkassadele" on lisaks tulnud ..MajanduslUt nüüd kuni 1. juulini. Wõiekspovtööride wal Wiru-Jakobi surnuaial pärja aseta- kus rohkelt kõnesid peeti ja kõlasid rahwa- Kuriülulsaid ,,Omaabisid" ja „Kesk Tallinna tööstur. Kuna tal ktdumlsäri- lodd oliid antud kuni 15. juunini, neid misega langenute mälestussambale. Pärja laulud. Hiljem järgnes jalakeerutus uoor- pikendati 1. augustina N!eed tähtajad pani põllutöökoja liige R. Siil wastawa tele, millest ka wauemad inimesed ei loo- kassasid" kirub >kogu maa. ga.ei wedanud, siis loodab ta „looma- kõnega. bnnud. i--4 Nüüd wiimastel päewadel on neile müügiga" nüüd näihtawasti Paremat äri on lõpliklld ja selleks ajaD tuleb nüüd Kell 4 p. l. peeti pidustuste aktus Kuli- lisaks tulnud -weel mingisugune „Ma- teha. eksportööridel kummalgi alal leppida na algkooli aias. Aktuse awas korraldama Üldiselt möödusid kõik need pidustused janduÄliit", kelle agendid ka juba maal Kuna põllumeeste kütseesitns — põl omawaljel kokku ühiste müügikorralduste toimkonna nimel E. Põiklik. Aktuse wat- hoogsalt ja andsid tunnistust maarahwa ntoodustam'is^ks. muliku talituse pidas Wiru-Nigula õpeta- ühistundest ja iseteadmusest. Nagu uime- ringji köitvad ja põllumeestelt igasuguste lu töö koda — on asunud energiliselt põl- ja A. Alwer, kes oma wäga sisukas kõues tatud, oli osawõtt eriti weel ilusa ilma meelitawate juttudega liikme raha ehk õi- lumajanduslsaaduste tuvustamiswõima- meelde tuletas neid raskusi, milliseid asu- tõttu wäga rohkearwuliue. Kõigi kitsikuste gemini „ovganiseerim.ijs,e kulusid" wälja lusi korraldada, siis ei ole maamhwal Osa Kaupu wabaneb warstt jail on tulnud wõita. kiuste oli ka meeleolu ülem. Eestlase ise- kauplewad. Need „kulud" olewat maa linna ärimeeste poolt.asutatud wärdjaid lltsentfideft! Peokõned pidasid riigikogu abiesimees R. loomu kohaselt aga ei awalduuud see mee- suutuse järele 250 sendist kuni 500 sen- tarwis, kelle juhid Põllu meesse le pealegi Maiandusministeeriumis walmib Peuno ja Wiru maawalitsuse esimees K. leolu mitte suurtes sõnades ja mingis kõi- warsti nimekiri kaupade kohta, millede Pajos. Terwitusi tõid Rakwere-Jaagupi keuuustawas rõõmujoowastuses. waid brni Mu kohta, missugune summa nüüd- tundmatud ja kes> saadild raha ei toa mil põllumeeste seltsi poolt E. Kello ja Roela- rohkem isiklise tundelise läbielamuseua. — se'l kehwal aj.Gl, -kus iga sent kallis, kül- leks ära kasuwwad. sissewedu wabastawkse monopolide alt. Altserwa maanaiste seltsi poolt pr. Hal- Head muljed neist pidustustest piisiwad laldaselt suur sirmina on selleks, et tä- Ka nende agentide reklavmwõtted ära- Klluldawasti on seal nimekirjas pea kõik lik. Oli saabunud ka rida terwitustele- weel kaua. hele pann pöörata selle peale, belle kätte tawad kohe kahtlust. Whelt Poolt tungi- need kaubad, millede tolle wiimati Gs- ja mis otstarbeks see vahja lÄheb. wad nad nwai kallale põllu töökoja le/ku.na teti. Knn.a ,MskkasIsad" ja „Omaabid" teiselt Poolt tutewad wälja walega, et Walitsuses tuleb küsimus sel nädalal Wiru Malewa Palermo suurlaager läheneb. otsustamisele. omale ohwveid püüawad „kindlustamise- „liidu" asutajaist olewat üks põllunleeste 1S.000 osawõtjat. Mitmekesine tegewuskawa. ga", on uue ühisuse asutajad oma alaks erakonna sekretär, püüdes sellega Pollit- wõtnud lihaiinüügi korralduse. Selle uue harijate usaldust wõita. Piima, munade ja peekoni Palju kõrgeid külalist. rekläiamtrikigv loodawad Aiad pollupida- Põllumeeste tegelastel ega ettewötetel wedu odawamaks. Wiru malewa suurlaager Palermos jäte üksustega, ülesairdeks RaNver^' eel jäte hulgas leida Mõne kergeuskliku ja ei ole selle une „liiduga" midagi ühist. Iga Reedesel tariisinõulogu koosolekul ot- kujuneb suursündmniieks ka Mkwerele, sete positsioonide wallutamine. neilt saadawäte liikinemaksudega praegu- põllnpidaja näidaku kõigile kahtlastele süstati alandada piima ja munade weo- kuna nii rohikearwulist kaitseliitlaste pe Kella VS—15 malewa sa noorkotkaste sel kitsal ajäl end ära elatada. agentidele ust, kes maarahwa raskusi püüa- hinda raudteedel wiie klassi wörra nwg ret pole meie linnas j,nba -ainmu enaui üksuste esinemine lapM ja ftliskonna Nagu kuuleme, ölewat selle uue „lii- wad selleks ära kasutada, et omale mõnu- peekoniwedil toimetada suure kiirusega nähtud. Senini ülesantud arw küünib ees. du" jeestwedajaks üks pankrotti läinnd sat äraelamist wõimaldada. iwäikse kiiruse tariifi järele. Tariifi alan- l 400 meheni, peale selle 200—300 noor- Noorkotkaste laager, uus algab tege damine loomade weoks tuleb arutusele kotkast ja W0 naiskodukaitse liiget. Ko- >vust juba 24. jnuni õhtu!, asub malewvi järgmisel nõukogu koosolekul. hale sõidotaise raudteel, lveomitode ja laagri läheduses. Raivlodutaitse laager Diskonto panga süüdistus- jalgratastega. Raudteel sõit on waba- asub Piira parki, kust -saadetaks.' ta.rwi PSHimStteline muudatus riigi walitsujie poolt lubatud laagripäe- likud korräldajad ja toimkonnad -välitöö material kohtus. wadeks taisnta, samuti warnstuse ja jalg ili'b'e juurde. Saksa poliitika üldsuunas. 10. juunil esitas prokuratuur Tallin- rataste wedu. Õige suureks tõotab knju- Wiru malewa Paleruio siuvilaagrn ^onna-Saksamaa kardab Preisi ülewöimn. na-Haapsaln rahukogule süüdistusmater- Seda toonitab kantsler Papen. neda jalgrattaüksnste Pere, kuna Peaaegu külastab ka rohke arw kõrgeid auivõõ President Hindenbnrg teatas Baieri, jali Diskonto Panga kuritarwituste koh- raid, kelle 'hulgas, oleks wälisbülalistena Saksa põllu majaudusnõukogu täis- ta. Prokuratuuri poolt süüdistatakse sel pooled laagrist oMvõtjad üksused ilmu- koosölekul Äsims riigikantsler von Papen Würientbergi ja Baadeni peannnistritele ivad keihale jalgratastel. Laagrisse tuleb Poola kaitseliidll ülem kol. Rnsin, Wars- nende lpc^lwe peäle, et .ta on walmis neid les Asjas John Johansoni, Mooses Leer- sawi irngeiu. ülem kol. Stesanski, rügcm. kõnega, milles toonitas, et uue walitsuse manni ja Oscher Steini U. N. S. § 604 wõtta kaasa igal 'kaitseliitlasel kaks liua loomine on olnud erinew harilikust par- wastu wõtNM pühäpäewal. Wastuwõt- telkide ehitamiseks, wkk, lusikas ja kruus, ülem major .^'r^ag, Dnmi; ja „Polska nyse' juuyes wiibib ka kantsleir. ja N. S. § 1155 järele. Need paragrah- Tbroujla" vedaktor Ewert, kes koos fait- lanMntliku kaibineti kujundamisest. On wid kõnelewad kergemoelsest panga asja- kuna lõllnat mõleinatel päcwadel wal- tegemist olnud põhimõtöeliku muudatuse- Leihtede kuulmist mööda tahawad Lõu- seiiidu iileina lindral Ros'ka-ga.ja staabi- na-Saksa osariikide Peaministrid waba- ajmnise juhtimisest ja kuritahtlikest pan nustab na i s kodu ka Uje. ga AdhtunaS riii.gi jnhtim.isel. Muidugi Laagri üksikasjaline ka iva saade ta k'e ülem.i kol. Acaidega jõuawap 2~). jmiuii sündiwat s.ee põhiseaduse piirides. riigi presidenti informeerida meeleolust ga vaha wäljawõtmisest ning näewad ..il \'2 laagris^, -kns '.viibiwad kn-ni õh Lõilna^Saksamaal. Eriti tahetakse presi karisiusena ette wangiroodn. lähematel päewadel üksuste paalitutele. täienduseks warem antud korraldustele. tnni. Laagrit külastab ka kaitseminister Saksa rahwa praegune kuulmatu ra- dendi tähelepanu juhtida Ellele, et uue kereni, 1. diwiisi ülem. kindr. Tõnisson handysKk ra aineline seisukord nõuab kabineti ühekülgne 'kooslseis tekitab Lõu Kindral A. Tõnisson waliti Kawa järele -on ette nähtud laagrisse wabadussõjalaste liidu auliikmeks. ja rida teisi tõrgem>a'd juhte. , ? walitsuse wabaneinist parteipoliitilisest na-Saksa aiariikides teatawat kartust, et ilmumine 25. jnunil kiltti 'kella 8 homm. Narma Eesti wabadussõjalaste liidu Kella 8—9 h. üksuste korralda luine ja Laagrist osawõtjate meelelahutuse eest nwtlemisest ja part^poliitiliste doktriini- uue riigiwalitsusje majandlls^ ja sotsiaal- voolt maliti wabadnÄõjaaeane Wiru mäe- hoolitseb 1. R>akwere miwf. orkester, de kütketest. On sarwis koondada jõud polNika on otsustawalt mõjutatud Prei- rinna juht ia praeanne t. dimüsl ülem asukohtade sisse-ivõtmine. Kell 9 honnn. kindral-maior Aleksander Tõnisson Nar- on tõotuse andmine, laagri awanline ja Vecib selle tehakse iv eel gramnlosonimuu Saksamaa uuesti ülesehitamislele, ütles si suurtöösturis ja snuvpõllumeeste hu- sikät tvaljnhääldalja kandu ja esiueivad von Papen. widest. ma Eesti wabadussõjalaste liidu esimesets lrpu 'ülestõstlnine. Peale selle algab laag auliikmeks. Tel oulzul oli mabadusiõiala^ ris õppetöö ja sisetegeivus, millest ivõiks tcA* ojawau >õõtspillimängiiat. Laagri !te poolt korraldatud ronaikäik. millest wõt- lõpp on bell 15. Laagrist osawõtjatel on tis osa üle Ms) wabadussõialase. kindral A. nimetada: laupäewal enne lmurat ma- RSukogude walitfus laensb Suured Kullasaadetiesd Tõnissoni juurde Kreenholmi, kus anti lewkondadewaheline laskewõistlus willt tvõimalik wõtta osa fa Rakivere laulu wabadussõjalaste esindajate voolt kindral püssidest ja õppepiirlkondadewaheline Vieirast, kuna kaitseliitlased, kes kuulu rahwalt raha. Ameerikas. T. Tõnissonile üle anaadress. >ivad laulukooridesse, wabastatakse proo Wene rahwaiolnissaride nõukogu awal^ püstolkuul ipilduja-ineeskondade laske- das dekreedi uue siselaenu wäljalask- Juuni algusest kuni senini on Amee- wõistlus; 'fellrt 16—18 jalgrattur - ja .wide ajal õppustest. rika Ühendriikidest toodud Euroopasse 29 800 merehädalist päästeti. . Malewa.laagrjielu ja tegewuse jälgi mise kohta. Laen tehakse 3200 miljoni LloNd sai 8. juunil vaadioteate, et His ratsaüksuste rilvisõidnd wastawate unne on wõimaldatild '!öi'k.idele 'kaaslo miljonit dolwrit kulda. Sellest on läinud nlÄrshrnutidega. suuruses. Laen koosneb 2 seeriast. Laeit paania aurik „Teide" jooksis Fernando danikkudiele rerive laagri kestwnsel. kustutatakse 10 aasta pärast. Prantsusmaale 12,8 milj. dollarit, Hol- Po saarest lõunapool madalikule. Auriku Kella 14—19 loeng
Ja Laulupäewale Lv. Juunil F. A
