DOCSLIB.ORG

Aeg on Sirutada Tiivad Vat Seisukohta Tekitab Jätkuv Ootus Ja Teadmatus Haldusreformi Taas on Sulgunud Koolide Ja Lasteaedade Uksed, Et Suuna- Lõppvaatuse Osas

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Aeg on Sirutada Tiivad Vat Seisukohta Tekitab Jätkuv Ootus Ja Teadmatus Haldusreformi Taas on Sulgunud Koolide Ja Lasteaedade Uksed, Et Suuna- Lõppvaatuse Osas XXV aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Juuli 2017 • Nr 7 (298) Vallavanema veerg Suure tõenäosusega on käesolev veerg minu viimane. Ebale- Aeg on sirutada tiivad vat seisukohta tekitab jätkuv ootus ja teadmatus haldusreformi Taas on sulgunud koolide ja lasteaedade uksed, et suuna- lõppvaatuse osas. 29. juuniks pidi Vabariigi Valitsus langetama ta oma lõpetajad uutele teedele, kust otsida, leida ja kogeda lõpliku otsuse Sõmeru, Rakvere, Haljala ja Vihula valla sundliit- midagi sootuks uut. Palju õnne kõigile lõpetajatele! mise osas. Teema on muutunud halenaljakaks, sest kaks poliiti- list erakonda on ristanud mõõgad ühe Tartumaa omavalitsuse Sõmeru lasteaia Nublude rühma lõpetasid: Emili Gut- kohale ja kui kokkuleppele ei jõuta, rakendatakse sundliitmist mann, Elisabeth Iskül, Karolin Kirs, Greete-Liis Mägisalu, Tartumaa teisele omavalitsusele ja meie neljale omavalitsuse- Mirell Tamm, Esmeli Veskilt, Tanel Anton, Aksel Bild, Elias le. Selline poliitkauplemine on tegelik haldusreformi sisu. 5000 Rhiger Jørgensen, Sander Karja, Martti Kintsel, Ken-Rico elaniku kriteerium, finantsvõimekus, teenuste kvaliteet jne. Liinve, Aaron Murakas, Kristjan Sergejenkov, Karl Mattias unustati poliiterisuste puhul täielikult. Kui oli vaja „Loksat“ Mägisalu, Kaspar Sirgmets, Sten Sokko, Karl Marten Tamm, teha, siis tehti ka ära. Kõik sõltub valla- või linnajuhi erakondli- Sander Vainos, Johan Valem, Keiro Veisenen, Ott Gregor Jaa- kust kuuluvusest ja positsioonist selles erakonnas. go. Lasteaia tarkust aitasid koguda õpetajad Jaana Veskilt, Ave Rahvaküsitluse tulemused ja erinevad uuringud ei oma Naab ja õpetaja abi Janne Nuiamäe. otsustusprotsessis mingit mõju, see on poliitmängu vähetäh- tis osa. Mängu ilu ja korrektsuse tarbeks suunati neli teemat piirkondlikele komisjonidele. Esimene komisjoni koosolek oli tuline, täis emotsioone ning häältega 3 : 2 soovitati valitsusel rakendada meie suhtes sundliitmist. Seekordne Põhja-Eesti piirkondliku komisjoni koosolek oli hoopis teise tonaalsusega. Rahuliku häälega ja kerge südamega hääletusprotseduuri läbi Sõmeru põhikooli lõpetanud. viimata otsustati konsensuslikult teha valitsusele ettepanek eri- Sõmeru põhikooli lõpetasid: Kristina Borodkina, Keiri- suste tegemiseks Keila linnale ja Lääne-Virumaa neljale vallale. Liis Ilves, Andre Kõrts, Meri-Ly Luik, Keido Maripuu, Kel- Jäine põhjatuul asendus maheda lõunasuunaga. Kas on meele- ly Moones, Karoline Nõmmeloo, Jan Põdra, Kädli Ründla muutuse põhjuseks arvukad suhtlemised erinevate ministritega ja Rando Rebane. Lõpetajad saatis teele klassijuhataja Taimi ja riigikogu liikmetega või on erakonnad aru saanud kemplemi- Randalainen. se mõttetusest, ei tea. 15. juuli on kohe saabumas ja 90 päeva enne valimisi peavad kõik teemad selgeks vaieldud olema. Niigi on hulk omavalitsusi pöördunud kohtu poole õigluse jalule- seadmiseks. Millised on resultaadid, selgub lähikuudel. Sega- Nublude rühm. dust on kuhjaga. Sõmeru lasteaia Sipsikute rühma lõpetasid: Liisa Auveer, Analoogset meelemuutust piirkondliku komisjoniga soo- Tuule Lill, Andreas Pärnamets, Knut Karja ja Rasmus Uue- viks ka ilmataadile. Pidev lõõskav ja jahutav tuul on kõiki lõpli- küla, õpetajateks Sirje Vabamägi, Terje Ristna ja õpetaja abi kult tüüdanud. Sooja sumedat ja mõnusat suveõhtut on olnud Karin Timm. ainult paaril korral. Kõigil ei ole võimalik soojale maale peesita- ma minna, tuleb leppida kohalike ilmaoludega. Õnneks on suve algusele oma ilu ja võlu andnud erinevad toredad üritused. Eelmises lehes oli põgus ülevaade igati kor- daläinud ja meeleolukast maaelu festivalist. Jagus müüjaid ja ostjaid, oli esinejaid ja kuulajaid. Pidu igale maitsele. Kindlasti tuleb lisa ka kolmanda festivali näol. Sõmeru on hea koht sellis- te ürituste korraldamiseks. Pisut erilised olid tänavused põhikoolide lõpuaktused. Kui Uhtna kooli lõpetanud. Sõmeru koolis nappis noormehi neidude saatmiseks, siis Uht- nas oli olukord täiesti vastupidine. Lõpetas ainult 6 noormeest, Uhtna kool saatis teele 31. lennu: Risto Allas, Tanel Kul- ei ühtegi neidu. Kas oli selle põhjuseks üheksa aasta jooksul lamäe, Martin Matto, Marek Viirg, Argo Virusiim ja Sander vahetunud viis klassijuhatajat või on tegemist selle aastakäigu Vissak. Tehti taas ajalugu, sest lõpetajateks olid ainut poisid anomaaliaga, ei oska seletada. Ehk kohalikud teavad täpsemalt. – kuus toredat noormeest, kellest Argo Virusiim – lõpetas Lõpetajad ise olid väga kaunid ja väärikad. Silmist võis lugeda põhikooli kiitusega. kindlat soovi elus edasi jõuda ja suuri tegusid teha. Seda soovin neile ka omalt poolt. Enne jaanipäeva toimus Rakveres võidupäeva pidulik tähistamine ja paraad. 2004. aasta paraad toimus vahetult val- Sipsikute rühma lapsed. minud uuel keskväljakul, siis selle aasta paraad mahtus vaevu Kevad toob kõigile minekurutu, nn gümnaasiumi ringile. Seekord ruulis Kaitseliit oma maleva- koolikell rõõmsaks teeb meele. Sõmeru lasteaia Pääsusilm Uhtna maja Pokude rühma Lõpuspurt tehtud – kuid ära veel tuku, tega, noorkotkad ja kodutütred, kohal olid leegionärid. Paraadi lõpetasid: Johanna Soosaar, Grete Basmanova, Loore Allas, juhatas kindral Meelis Kiili, kes oli minu kolleeg Rakvere met- Carolina Klooster, Elenor Marie Vahesalu, Iiris Valk, Adeele täna sa lähed siit teele. samajandis töötades. Mikkus, Marin-Lee Kivisalu, Janeli Raiend, Emili Laanemäe, Seekordne presidendi kõne oli väga jõuliselt suunatud Anni-Liis Viru, Kasper Taal, Tamur Namm ja Rainer Nõlvak. Meenuta hetkeks – see oli nii ammu, kodaniku kaitse ja turvalisuse temaatikale. Loodan väga, et Tulevastele koolijütsidele jäävad järgi lehvitama õpetajad algus jäi aastate taha. vastavad ministeeriumid ja jõustruktuurid teevad omad järel- Mari Liima ja Kaie Teiva ning õpetaja abi Krista Mets-Raudla. Nüüd sa siit püstipäi minema sammud dused, sest valdkond vajab tõsiselt järeleaitamist ja muutusi. nentides – polnudki paha! Suurõnnetuse või katastroofi puhul ei maksa tagantjärele tark olemine mitte midagi. Mahtusid sellesse numbrid ja tähed, Võidutulest süüdatud jaanituled toimusid Ubjas ja Vae- külas. Rahvas nautis koosolemist ja kogukonnatunnet. Tege- laulutund, tirel ja suusad. mist oli küllaga ja kedagi norutamas ei märganud. Küll oleks Isegi valemid tuupisid pähe, soovinud, et kogukonna eestvedamisel oleks jaanituled süüda- mõnikord panid ka puusalt. tud ka Sõmerul ja Uhtnas. Enne suvepuhkusele siirdumist Eksamiärevus ajusid laastas, õnnestus vallavanemal koos Sõmeru vihmahoog üle veel käis. kooli tantsijate ja Uhtna kooli lauljate- Tulemus endasse usu sul taastas, ga osaleda noorte laulu- ja tantsupeol elu taas lillena näis. „Mina jään“. Suur tänu tublidele noor- tele ja sügav kummardus õpetaja Aili Mine, kuid vahel ka tagasi vaata. Pungale ja Elina Perile. Ole veel pisike põnn. Suur tänu vallavanema veeru luge- jatele! Loodan väga, et sügisel ametisse Meie poolt aeg teid nüüd teele on saata astuv uus vallavanem jätkab selle vee- sooviks, et saadaks teid õnn. Pokude rühma lapsed. ru täitmist, vald muutub suuremaks ja sündmusi on arvukamalt. Autor Sirje Rebane Kaunist suve meile kõigile! Peep Vassiljev 2 SÕMERU VALLA AJALEHT Juuli 2017 • Nr 7 (298) Meie tahame elada ja kirjutada aegade Jaanihommik lasteaias raamatusse Selja taha on jäänud noorte pidu, mis kandis endas imelist jäämise ja usalduse sõnumit. Publiku ette jõudsid hingelised ja noori kõnetavad uusteosed, mis olid läbi pikitud tradit- siooniliste ja oodatutega. Meie noored ei taha olla vaikiv ja ununev lehekülg aegade raa- matus. Neis on tahe tegutseda. Usun, et oleme teinud õige sammu usaldades nende kätte midagi kallist, oma päikese kullakera, et selle abil edastada neile südamepalve, palun jääge, me vajame teid. Noored loojad, juhid, autorid ning osalevad lapsed ja noored Suvisel pööripäeval, kui imelise jaaniõhtuni veel veidi aega oli, rääkisid sellel peol ühises keeles. Oli tunda kokku kõlavaid süda- pidas Sõmeru lasteaiapere juba jaanihommikut. Selle traditsiooni metukseid, mis annavad vanematele kindlustunde, et meie kul- algatas eelmisel aastal muusikaõpetaja Mirja Markson, kes ka see- tuur ja elu siin väiksel Eestimaal on hoitud ja see ei kao. kord toreda Jaanina lasteaeda tuli. Esmalt pidid lapsed teda õues Südamlik tänu kauni peo eest meie Sõmeru kooli tantsijad, otsima. Võttis veidi aega, enne kui Jaan üsna põnevast kohast üles Uhtna kooli lauljad ja gümnaasiuminoored ning teie armastatud leiti ja üheskoos sportima hakati. Sel päeval puhus väga tugev juhendajad! külm tuul, aga lapsed ei pannud lõbusaid võistlusmänge mängi- Annika Aasa des seda tähelegi. Liikumisõpetaja Kersti Piht oli pargis neli tege- vuspaika valmis seadnud. Nagu jaanipeole kohane, ei puudunud sealt traditsiooniline köievedu ja ka saapa viskamine. Kuigi ilm oli tuuline, sai varjulisemas kohas isegi väikese lõkke süüdata. Lõkke ümber tantsiti Kaera-Jaani ja osavamad lapsed meisterdasid jaa- niussikesi. Pidu lõpetati maitsva lõunasöögiga uues õuepaviljonis. Nii said need „ jaanid“ sissejuhatuse. Moonika Gustavson Kohe alustavad Sõmeru valla lauljad ja tantsijad teekonda lauluväljakule. Uhtna lauljad. 60 aastat Uhtna rahvatantsu ja 20 aastat Tantsumaiast 1956 - rahvamaja juhenda- ja Urve Allemann moodustas naisrahvatantsurühma; 1963 – saadi esimesed rahvarii- Jaan läheb jaanitulele ehk maasika- ded; 1970 – naisrühm osales Tallinnas tantsupeol; 1972 pidu Uhtna hooldekodus – rahvatantsu juhendajaks saab uus klubijuhataja Ülo Luht; 1973 – Aivi Lichtfeldt teeb diplomitöö veteranide segarühmaga; 1974 – nais- rühma hakkab juhendama Maie Karus; 1979 – Sirje Rebane paneb Kohala koo- lis kokku lasterühma; 1981 – kooli tantsurühmi juhen- dab Aivi Lichtfeldt;
Load more

Recommended publications
  • PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi Direktor
    PILISTVERE KIHELKOND JA VABADUSE RISTI VENNAD Jaak Pihlak, Viljandi Muuseumi direktor Käesolev kirjutis on kaheksas sarjast, mis on pühendatud Viljandi- maaga seotud Vabaduse Risti kavaleridele. Artiklid on koostatud kihel- kondlikul alusel. Seni on ilmunud ülevaated Kõpu, Tarvastu, Paistu, Karksi, Kolga-Jaani, Suure-Jaani ja Halliste kihelkonnaga seoseid oma- nud ristivendadest (VMA 1998–2004). Järgnevas artiklis käsitletakse mehi, kellel oli kokkupuuteid Pilistvere kihelkonnaga. Eesti Vabaduse Rist ehk Vabadusrist (VR) on riiklik teenetemärk, mida annetas Vabariigi Valitsus Vabadussõjas osutatud sõjaliste teene- te, lahingutes üles näidatud isikliku vapruse ja mitmesuguste tsiviiltee- nete eest. Samuti anti see kõrge orden Verduni linnale ning Prantsuse, Inglise ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Lisaks on Vabaduse Rist tsiviil- teenete eest määratud 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisel silma paistnud kümnele mehele. Aastatel 1919–1925 jagati kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429). Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitme- le mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti. Nii loeti 2076 isikut Eesti kodanikeks, kellele annetati 2151 teenetemärki. Ülejäänud 1056 olid arvatud välismaalasteks ja nemad pälvisid 1073 Vabaduse Risti (EVRKR 2004: 7). Tänaseks on otsene seos selle teenetemärgi kandjatega katkenud, sest 6. oktoobril 2000 suri Karl Jaanus, viimane Vabaduse Risti kavaler. Ta maeti sõjaväeliste austusavalduste saatel Pilistvere kalmistule. Nimetatud ordeni pälvinud Eesti kodanikest pärines ligi 300 isikut aja- looliselt Viljandimaalt. Kui siia hulka arvata ka endise Pärnumaa Halliste ja Karksi kihelkonnad, mis praegu on Viljandimaa osad, siis kasvab arv oluliselt. Lisanduvad veel need, kes hiljem sidusid oma elu selle kandiga, olid siin teenistuses või puhkavad Viljandimaa mullas (EVRKR 2004: 9). Kuna järgnevas loos on tegemist isikutega, kes mingil ajal omasid sõjaväelisi aukraade, siis ei saa mööda minna väikesest selgitusest.
    [Show full text]
  • Uhtna Põhikooli Arengukava
    KINNITATUD Sõmeru Vallavolikogu 25.01.2017 määrusega nr 62 UHTNA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2017 – 2021 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 I ÜLDOSA ...................................................................................................................................... 4 1. KOOLI ASEND JA ISELOOMUSTUS ................................................................................. 4 1.1. Kooli asend .......................................................................................................................... 4 1.2. Kooli ajalugu ........................................................................................................................ 4 1.3. Kooli moto, missioon, visioon ja põhiväärtused ning sümboolika ...................................... 5 1.4. Õpilased ............................................................................................................................... 6 1.5. Õppeedukus.......................................................................................................................... 9 1.6. Õpetajad ja muu personal................................................................................................... 12 1.7. Kooli juhtimine .................................................................................................................. 13 II KOOLIARENDUSE VALDKONNAD ...................................................................................
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE
    Grossi Toidukaubad VIRU RALLY 2014 RALLY GUIDE 1. Introduction The Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is the round 3 of Estonian and Latvian Rally Championship, round 2 of Estonian Juniors Rally Champion. Grossi Toidukaubad Viru Rally 2014 is a 2-day-rally. It consists of 11 special stages, 4 of them will be run twice. The Start and the Finish Podium are at Rakvere City Square. The competition cars have to arrive at the pre-start area minimum 45 minutes before their own start. Service Park is located at Tobia küla, Rakvere vald, AS OG Elektra. Rally Guide is mainly intended for the teams, competitors and media. It contains information necessary for the preparation before the event. Information that is given in Supplementary Regulations and other documents will not be published in the Rally Guide. Rally Guide has no regulatory power and is only to be considered as providing information. 1.1 GPS Coordinates N E Rally HQ 59° 20,046'' 26° 19,000'' Scrutineering 59° 20,230'' 26° 20,302'' Service Park 59° 20,040'' 26° 18,948'' Parc Fermé 59° 20,200'' 26° 19,139'' TC0/Podium 59° 20,903'' 26° 21,677“ Kehala 59° 16,171'' 26° 21,134“ 1.2 Korraldaja Organiser: MTÜ Kehala Adress: Kehala küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa, Eesti 46624 Phone: +372 53 476 567 e-mail: [email protected] www.kehala.ee PHONE NUMBERS OF SENIOR OFFICIALS Race director Madis Halling +372 53 476 567 Clerk of the Course Gabriel Müürsepp +372 50 32 757 Chief Scrutineer Raul Koov +372 51 37 561 Scriutineer from Latvia Gints Freimanis Chief Safety Officer Mihkel Haug +372 53 310 533 Secretary of the Event Karin Julge +372 55 609 882 Media Officer Margus Kiiver +372 56 641 068 Chief of Service Park Raido Kõiv +372 53 461 561 2.
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Eesti ANK Liikmed
    Eesti ANK liikmed 14 juriidilist HARJUMAA 14 KOV 38 noortekeskust isikut Tallinna linn Tallinna Spordi- ja Noorsooamet Pääsküla noortekeskus Valdeku noortekeskus Mustamäe Avatud Noortekeskus Haabersti noortekeskus Põhja-Tallinna Noortekeskus Kristiine noortekeskus Kesklinna noortekeskus Lasnamäe Noortekeskus Kose Vaba Aja Keskus Mähe avatud noortekeskus Keila linn Keila Linnavalitsus Keila Noortekeskus Loksa linn Loksa Linnavalitsus Loksa Noortekeskus Saue vald Saue Saue Valla Noortekeskus Noortekeskus Haiba noortetuba Laagri Noortetuba Riisipere Noortetuba Raasiku vald Raasiku Vallavalitsus Aruküla Noortekeskus Raasiku Noortekeskus Maardu linn MTÜ Maardu noortekeskus MTÜ Maardu noortekeskus Lääne-Harju Lääne-Harju vald kultuurikeskus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus Kose vald Kose Vallavalitsus Kose Avatud Noortekeskus Oru Noortekeskus Ravila Noortekeskus Habaja Noortekeskus Ardu Noortekeskus Saku vald Saku Valla Saku Noortekeskus Noortekeskus Kiisa Noortekeskus Kiili vald Kiili Vallavalitsus Kiili Valla Noortekeskus Kuusalu vald Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Noortekeskus Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsus Loo Noortekeskus Kostivere Noortekeskus Anija vald Anija Valla Noortekeskus (Anija Vallavalitsus) Kehra noortekesus Alavere noortekeskus Rae vald Rae Noortekeskus (Rae Vallavalitsus) Vaida Noortekeskus Järveküla Noortekeskus Rae Noortekeskus Lagedi Noortekeskus Jüri Noortekeskus Hiiumaa 1 KOV 1 juriidilist isikut 3 noortekeskust Hiiumaa vald Kärdla Noortekeskus (Kärdla Osavalla Kärdla noortemaja Valitsus) Kõrgessaare noortemaja
    [Show full text]
  • Uhtna Raamatukogu 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
    1 UHTNA RAAMATUKOGU 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2018 2 Sisukord 1.Põhilised tegevussuunad ......................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 4 2.1 Raamatukogu arendus ja nõukogud ................................................................................. 4 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 5 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 5 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 5 2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest. Omapoolne hinnang. ................................................. 5 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 6 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 6 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................. 6 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ......................................................................................... 6 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ....................................................................
    [Show full text]
  • Kokkuvõte 25 Lk, Pdf, 12Mb
    Tartu, 20.10.2014 www.monument.ee Heiki Koov Teise maailmasõja monumentide uurimine Lääne-Virumaa näitel Sissejuhatuseks monumentide e-kataloogist Monumentidest internetikataloogi tegemiseks on eelkõige kaks põhjust: 1. Paljud monumendid on tänaseks lihtsalt kivid, sammaldunud ja täiesti unustusse vajunud. Koos saame muuta nad elavaks. 2. Sarnaselt monumentidele on unustusse vajunud ka arhiivides, muuseumides, raamatukogudes ja ka erakogudes asuvad monumenditeemalised infomaterjalid. Miks mitte panna neid internetti kõigile koduloohuvilistele vaatamiseks? Kõik monumentide uurimistööd on siia veebilehele väga oodatud! Eesti monumentide e-kataloogi saamisloost on juttu http://www.monument.ee/idee . Vaata ka www.monument.ee lehel teisi teemasid: Novembris 2014 on e-kataloogis: • 400 Lääne-Virumaa monumenti, • fotod ja natuke juttu on ka Keila valla monumentidest ja skulptor Endel Taniloo looming, samuti mitmed fotod Haapsalu monumentidest. Põhjalikumalt on uurinud Ida-Virumaa monumente Mait Sepp ( [email protected] ) ja Hiiumaa monumente Mart Mõniste Hiiumaa Militaarmuuseumist ( [email protected] ). See aga ei tähenda, et neid monumente ei saaks veel põhjalikumalt uurida. Need mehed on kaastööst väga huvitatud. Loodetavasti saan nende kahe maakonna monumendid lähikuudel siia üles pandud. Kust leida infot, kui suur on töö maht? Need on väga olulised kaks küsimust. Tuleb vähemalt püüda selle poole, et n-ö leiud oleksid mõttestatud töö tagajärg. Muidugi palju on ka juhuslikkust ja paraku osa infost jääbki leidmata. Eestis asuvatest monumentidest on olemas päris paks raamat „Kivid kõnelevad“ . Raamat on mahukas selle pärast, et Eestis asub palju monumente ja kui igale monumendile pühendada kasvõi ainult väike foto ja natuke juttu, siis kokku tulebki mitmesajaleheküljeline raamat. Nimetatud raamatus on Lääne-Virumaalt esindatud 140 monumenti. Tuletan meelde, et minu e-kataloogis on juba 400 Lääne-Virumaa monumendi fotod ja enamikest ka pikemad kirjeldused.
    [Show full text]
  • Vabariigi Aastapäeval Jagas Sõmeru Vald Tunnustust
    XXII aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Märts 2014 • Nr 3 (258) Vallavanema veerg Vabariigi aastapäeval jagas Sõmeru Me võitlesime kõvasti. välja Aseri, Rakvere, Toolse ja Andsime endast parima. Tsitre fosforiidimaardlad. vald tunnustust Tegime seda, mis oli õige, ja Selle otsusega saaks punk- Rahvatantsurühm Sõmeru Sõsarad – rahvatantsu traditsioonide me muutsime midagi. ti panna teisele fosforiidisõja- hoidmise eest. Geraldine A. Ferrero le, pärandades teema meie Ansambel Meie – muusikalise meelelahutuse pakkumise eest. järgnevatele põlvkondadele. Perekond Kukk – Ubja klubi taaselustamise eest. On kummastav ja imeline Ehk on teadus siis oluliselt aeg, on langemise ja tärkami- edasi arenenud või väärtusta- Iga küla võib tunda rõõmu ja uhkust, et nende hulgas on inimesi, se aeg. Langenud on valitsu- takse rohkem puhast elukesk- kes ei pea paljuks leida aega ja tahtmist aidata, kuulata ja olla teiste sed ja riigipead Egiptuses ja konda. jaoks olemas. Täname teid, Ukrainas, tagasi astus meie Inge Pikkoja, Helle Pikkoja, Sirje Rebane – Uhtna piirkonna va- peaminister. Vabariigi aasta- Üheksa korda mõõda … batahtliku töö eest. päeva aegu on õide puhkenud 12. märtsil kell 15 toimub Tatjana Sõtšova ja Karl Mägi – Vaeküla piirkonna vabatahtliku töö eest. lumi- ja märtsikellukesed. Kunda klubis kohtumine re- Natalja Ivanova – Roodevälja piirkonna vabatahtliku töö eest. Lõppenud Sotši taliolümpia gionaalminister Siim-Valmar Maido Nõlvak – aktiivse vabatahtliku töö eest. peeti kümnekraadises sooju- Kiisleriga ning teiste minis- ses, kus uljamad sportlased
    [Show full text]
  • LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, Tege
    LÄÄNE-VIRU MAAKONNASTRATEEGIA 2030+ TEGEVUSKAVA 2021-2024 PÕHISUUND “INIMARENG” VALDKOND AVALIKUD TEENUSED Eesmärk, tegevussuund, tegevus Teostamise aeg ja eelarve Ressursid Teostaja 2021 2022 2023 2024 2025+* KOKKU Allikas Vastutav Kaasatavad organisatsioon partnerid Eesmärk 1. Tallinn-Narva regionaalne toimepiirkond TULEMUSNÄITAJAD: - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. - Ühistegevuse ja -projektide arv naabermaakondadega on kasvanud. Tegevussuund 1.1: Rakveres on avalikke teenuseid koondav riigiasutuste piirkond Tegevussuund 1.2: Koostöö tegemine Ida-Virumaa ja Harjumaaga Tallinn-Narva toimepiirkonna arendamisel Tegevus 1.2.1. Tallinn-Narva teljel asuva VIROL HOL, IVOL, regionaalse toimepiirkonna käsitlemine X X X X X REHO (ühishuvide ja võtmetegevuste maakondlikud väljaselgitamine, vastavate meetmete osakonnad rakendamine), koostöö arendamine regioonis Harjumaa ja Ida-Virumaaga (seos maakonnaplaneeringu tegevuskavaga) Tegevus 1.2.2. Koostöö arendamine Ida- X X X X X VIROL VIROL, Virumaaga omavalitsused, kultuuri- asutused Eesmärk 2 Kohalikud omavalitsused tagavad avalike teenuste kättesaadavuse TULEMUSNÄITAJAD: - Maakonna ja omavalitsuste juhtimine on suunatud arengule ja avatusele. - Avalike teenuste mitmekesisus. - Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud. - Elanike rahulolu teenustega on kasvanud. Tegevussuund 2.1: Kohalike omavalitsuste maakondlik koostöö ja ühistegevus Tegevus 2.1.1 Maakondlik mainekujundus X X X X X VIROL Omavalitsused, ja traditsioonide ja väärtuste hoidmine LVAK (parimate tunnustamine, maakonna teenetemärkide
    [Show full text]
  • Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi
    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 6 Haljala, Kadrina, Kiltsi, Kullaaru, Kunda, Laekvere, Mahu, Nõmmküla, Pajusti, Porkuni, Rakke, Ranna, Simuna, Tamsalu, Triigi, Tõrma, Uhtna, Varangu, Viitna, Vinni, Viru-Nigula, Vohnja ja Väike-Maarja jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 29.05.2007 nr 38 RTL 2007, 47, 832 jõustumine 15.06.2007 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 21.01.2009 RTL 2009, 11, 131 01.02.2009 25.06.2009 RTL 2009, 53, 778 10.07.2009 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] § 1. [Kehtetu -RTL 2009, 53, 778- jõust. 10.07.2009] § 2. Haljala jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Haljala jahipiirkonna pindala on 15 330 hektarit. (2) Haljala jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Haljala jahipiirkonna piir läheb Sagadi kraavi ja Palmse–Sagadi–Karula maantee ristumiskohast mööda Palmse–Sagadi–Karula maanteed Vainupea–Võle maanteeni, jätkudes mööda Vainupea–Võle maanteed Kandle sihini; sealt mööda Kandle sihti Vainupea jõeni ning mööda Vainupea jõge Haljala–Karepa maanteeni; siis mööda Haljala–Karepa maanteed Tatruse–Põdruse maanteeni; teeristist mööda Tatruse–Põdruse maanteed Põdruse–Kunda maanteeni, jätkudes mööda Põdruse–Kunda maanteed Tallinna–Narva maanteeni; teeristist mööda Tallinna–Narva maanteed Kadaka teeni; edasi mööda Kadaka teed Käspri sihini ning mööda Käspri sihti Sagadi kraavini, jätkudes mööda Sagadi kraavi Palmse–Sagadi–Karula maanteeni. § 3. Kadrina jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Kadrina jahipiirkonna pindala on 5900 hektarit.
    [Show full text]