akvere Valla õnumid R II aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) Mu isamaa on MINU ARM Kas teie teate, et Rakvere Kohaliku elu kroonikasse valla kõige rõõmsamad ini- süvenedes, on teada, et juba mesed elavad Sämi, Uhtna 1879. aastal kirjutas Carl ja Kohala piirkonnas? Ludvig Reinomägi, kuidas Ah, et miks? Aga sel liht- Varudi ja Uhtna valla koo- sal põhjusel, et laulus „Nagu lilapsed kevadpeoks kok- linnutiivul” seda just väide- ku kogunesid ja lauludega takse: üles astusid ja et Kohala „Laul teeb rinna rõõm- meeskoor 17 ning Kohala saks, lahkeks, lõbusaks. segakoor 33 lauljaga osales Meie meeltes headust tulul V üldlaulupeol, mis toimus tegevaks.” Tartus 1894. aastal. Tõsi- Sama mõtet kinnitas lau- asi on seegi, et kui lauljad lupeo avakõnes ka proua laulukaare alla jõudsid, oli Sõmeru Haridusseltsi Kohala osakonna segakoor 1938. Uhtna pasunakoor 1931. a. president ütlusega: „Laul pasunakoor seal juba ära teeb eestlase rõõmsaks. käinud. Nimelt osales pasu- Uhtna topoteegi andmebaasist leiab fotomälestusi erinevate aastate ja koosseisude kohta: Sämi laulukoor 1926, Kohala Laul teeb eestlase julgeks. nakoor III üldlaulupeol. laulukoor 1929, Uhtna-Sämi laulukoor 1931, Sämi Muusika- Laulu- ja Tuletõrje Selts aastal 1932, laulukoor 1933 ... Laul teeb eestlase vabaks.”

elleaastases laulupeorongkäigus marssis Rakvere valla lipu all tervelt kolm Uhtna kandi kollektiivi S– Uhtna laululapsed, Uhtna naiskoor ja Uhtna man- doliiniorkester.

Mandoliinimängijad valmistas suureks peoks ette Jaa- nus Põlder. Kodukandi lauluvankrit on aga eest vedanud ja tagant lükanud dirigendid Elina Peri ja Mirja Markson.

Nüüd sõna peolkäinutele.

ELINA PERI, Uhtna naiskoori ja lastekoori dirigent Minu esimene meenutus laulupeost on pärit 100. juu- belilaulupeost, ehk siis aastast 1969. Ise küll peol ei käi- nud, aga isa oli Tallinnas meeskooriga laulmas. Kuulasin raadiost ülekannet ja kui meeskoorid esinesid, olin täitsa kindel, et tundsin ära oma isa hääle. Ema vaidles küll vas- tu, aga mina jäin endale kindlaks. Ise olen laulupidudega päriselt seotud alates 1990. aas- tast. Siis osalesid peol Uhtna pasunakoor ja lastekoor. En- dal seekord laulupeol käia ei õnnestunudki, sest viibisin Soomes koolitusel. Kui televiisori uudistesaatest väikest klippi näidati, oli veidi nutune tunne küll. Sealt edasi olen osa võtnud kõikidest laulupidudest. Viimase peo tegi minu jaoks eriliseks see, et repertuaar Nii me üheskoos tulime – Rakvere vald. tervikuna oli kuidagi mõnus ja südamelähedane. Nais- koori lauludest sai lemmikuks „Kergotamine”. Ju män- gisid siin oma osa minu Lõuna-Eesti juured. Lastekoori lauludest meeldis väga kihnu rahvalaulul põhinev „Maar- ja kuld” ja Rasmus Puuri „Maa, mida armastan”. Ühend- kooride „Üksi pole keegi” kummitab tänaseni. „Igaviku tuules” hakkas meeldima esimesest kuulami- sest saati – ilus sõnum, ilus muusika. Rongkäik oli väga meeleolukas. Palju tervitati nii lastekoori lauljaid, nais- koori kui ka mandoliine. Eriti said kiita naiskoori uued sinised kleidid. Sageli hõigati meile: „Elagu ilusad Uhtna võimlejad!” Meelde jäi ka see, et suutsime mitmel korral laulma panna kogu linnaliini bussi. Aitäh meie lastekoo- ri lauljatele, kes agaralt kaasa laulsid ja ise lugusid välja pakkusid.

MIRJA MARKSON, Uhtna naiskoori dirigent Esimene mälestus meenub mulle aastast 1985, kui olin Kaunite siniste kleitidega Uhtna naiskoor rongkäigus, ees marssimas dirigendid Elina Peri ja Mirja Markson. õe, venna ja isaga rahva hulgas rongkäiku vaatamas ja oma rahvatantsijast emale kaasa elamas. Rahvast oli palju südameasi. Sellele peole ja üldse eestlastele mõtlemine ja laulda – see on kirjeldamatu tunne, eriti ühendkooride ja elamus suur. Seda, kas me tantsupidu vaatamas käisi- toob minul igatahes pisara silma ja meel läheb härdaks. laule lauldes. Õnneks oleme me laulurahvas ja laulupeod me, ei mäleta. Arvan, et minu esimene laulupeol osalemi- Võib-olla sellepärast, et meid on tegelikult nii vähe, pal- jätkuvad kindlasti ka edaspidi. ne oli aastal 1993, kui toimus VII noorte laulupidu. Tä- jud noored on siit lahkunud ja just see pidu ühendab ning nasel päeval on sellisel suurel peol osalemine minu jaoks liidab selleks korraks kogu Eesti rahva. Laulukaare all olla Foto: Siiri Saarmets Järgneb lk 2 2 RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20)

Algus lk 1 Rahvamuusikapidudel ja 2019 mandoliinimängi- osalemine annab samuti jana; Raudo – 1999, 2009 RITA TÜRNA, Uhtna võimsa tunde, kui män- lauljana ja 2014, 2019 naiskoori laulja givad koos sajad inime- mandoliinimängijana; Eve Minu esimene laulupeo- sed, lood kõlavad uhkelt – 1987 koolinoorte peol ja kogemus pärineb aastast ja enesekindlalt. Kristjani 1999, 2009 lauljana, 2014 arvates oli selle peo kõige mandoliinimängijana ja 1980. Laulsin Jõhvi kesk- mõnusam lugu Lõõtsalugu 2019 mandoliini ja saate- kooli lastekooris, mida ju- Setumaalt mandoliinide- kandlega. hatas õpetaja Endla Jaanus. ga ja lahedaks pidas ta ka Mäletan sellest, et meil olid lõõtsade esinemist eral- Jah, tegelikult ongi nii, et roosad kleidid ja ühe laulu- di. Raudo ja minu arvates emotsioone, mis peopäeva- jaoks oli vaja 2 pulka. Hoo- oli aastal 2014 toimunud del ja peojärgsetel päevadel pis rohkem on hinge läinud rahvamuusikapeol lisaks valdasid, on raske sõnades- viimased peod. Kolm vii- üldkontserdile väga vah- se panna. Kohalkäinuna mast laulupidu olen olnud va ja emotsiooniküllane (olin lastekoori saatjaks) Uhtna naiskooriga. Kõige näppepillide liigi kontsert võin kinnitada, et sellist meeldivam mulle oli meie Kochi aidas, seekord eraldi üksmeelt, mõistmist ja to- esimene laulupidu nais- kontserti kahjuks ei olnud. lerantsust eestlaste hulgas kooriga. On laule, mida ei Minu jaoks oli sel korral igapäevaselt ei kohta. Saime suuda ilma pisarateta laul- Rongkäigus tõstsid muusikaga meeleolu meie mandoliinimängijad. huvitav käia laval kaks kor- teada, et pilgeni täiskiilutud da, nii näppepillige liigis da. Lemmikuid palju, iga liinibussi mahub alati 1,2,3, tega kui ka Virumaa tütar- Laulupidudest ja mandoliiniga ja koondor- ... reisijat, et lauluväljakul, laul selles suures lauljate- silise kooli mudilaskooriga. Tollest laulupeost meenub lastekooriga, mis mõlemad kestris saatekandlega. kus pole õieti ruumi astumi- meres oli üli-üli ... rahvamuusika- esimesena laulupeo avalu- ka peole said. Kõige roh- pidudest RAJA PERE Laulupidude lahutamatu sekski, mahub vabalt sõitma osa on kollektiiviga koos ka kaksikutevankriga, et gu, Mihkel Lüdigi “Koit”, kem meeldis Teelele koolis liikmete pilgu läbi KARIN VÄHI, Uhtna kodust kaasas teadmine, et koos sõpradega ööbimine ööbimine kusagil kooli- WC järjekorras toimis edu- naiskoori laulja see on minu vanavanaonu ja elamine, bussiga proo- Oleme laulu- ja rahva- majas; see on nii tore, see kalt põhimõte, et kus häda Laulupeol osalemise tun- kirjutatud laul ja seda peab videsse sõitmine, rongkäik muusikapidudel osalenud liidab, need ööjämmid… kõige suurem, seal abi kõige ne on kirjeldamatu tunne. kindlasti kohe eriti ilusasti ja laulukaare all laulmine. mitmeid kordi nii koori- Lauldakse hääled kähe- lähem ... Seda peab ise kogema. Olla laulma ... Kui aga laulukaare Teele lemmiklaul oli “Üksi lauljate kui ka pillimän- daks, naerdakse kõhud Minu jaoks oli pisikeseks üks seal tohutus massis all kõik see meeletult suur pole keegi”. Järgmist laulu- gijatena. Need on olnud kõverasse ja mängitakse tõrvatilgaks meepotis vaid ja näha seda pealtvaataja- koor laulma hakkas, jäin pidu ootab ta juba pikisil- huvitavad ja emotsiooni- sõrmed villi, aga tore on; see, et meie valla tantsijad te hulka – see on elamus. mina suu ammuli vaatama- mi. küllased kogemused. Kõi- hommikuks on ju kõik kor- murule ei mahtunud, aga et ge võimsama emotsiooni Koju jõudes on väsimus ja kuulama ja unustasin laul- ras ning jäävad ilusad mä- mitte väiklane olla, nõustun on ikkagi andnud seismine elevus korraga nii sinu sis- mise sootuks. Nii võimas KERSTI SASS JA MIKK lestused, mida meenutades 100 protsendiliselt tantsu- laulukaare all ja koos laul- tuleb jälle naeratus näole ja se pugenud, et rahunemi- oli see hetk ja tunne. Laulu JALAK, mandoliini- peo üldlavastaja Vaike Ra- mängijad mine, see on midagi sellist, soe tunne südamesse. jaste poolt kirjapanduga: ne võtab päevi, nädalaid ja lõpuks sain vast ka mõne rea kaasa lauldud. Meenub et hing jääb kinni, emot- Laulupeo rongkäik – või- ”Kui suur rõõm ja au on ar- juba ootad järgmist pidu. ka lauluväljakul rahvamas- Olime peol samuti pea- sioon on korraga ülev ja mas, emotsionaalne, nii mastada oma maad. Maad, Minul oli kolmas kord au si kadumine, ekslemine, aegu pererühmana. Mina õnnelik, tundub nagu kogu palju naeratavaid ja heatu- mis meid toidab ja katab, olla kaare all. hirm, omade taasleidmis- ja Mikk mandoliiniga, rahvas hingab ka samas julisi inimesi, hõiked, vastu- tööd ja igapäevast leiba an- rõõm ja tol hetkel ülisuu- Kaisa Virumaa tütarlaste- taktis. Seda tunnet, kui hõiked, äratundmisrõõm, nab. Maad, mida on küntud LAIDI PLOTNIK, Uhtna rena tundunud Mustamäe kooriga ja Getter Uhtna dirigent tuleb ühendkoori kallistused…. Rongkäigus ja väetatud, mis mõnes pai- naiskoori laulja ja mando- koolimaja, mis siis meie lastekooriga. Getter oli lau- ette ja tõstab käed – lau- liikudes jääb tunne nagu gas on kivine, teisal soine, liinimängija koori ööbimiskohaks oli. lupeol teist korda, Kaisa on lud lähevad – tuli süttib, oleks see olnud vaid hetke- mis vahel nõuab vihma, siis Ma oleks saanud osa võt- Esimene üldlaulupidu käinud varem võimlemis- kustub - seda tunnet ei line jalutuskäik läbi vooga- jälle päikest. Maad, mis oo- ja tantsupeol. Mikk on sa- ta III noorte laulu-ja tant- 1990. aastal jäi aga meelde oska sõnadesse panna, aga va inimjõe, oled kui veetilk tab külvi ja lõikust, mis kas- muti lapsena peol käinud. supeost 1972. aastal, kuid peona, kuhu läksin juba see on võimas. Vaatajana vooluvees, mille eesmär- vatab maasikaid, aga ka pik- Minu jaoks oli peol esine- on ka võimas, aga midagi kahjuks ei pääsenud meie Pärnu Rääma põhikooli giks on voolata laulukaare ki rohukõrsi, millele lapsed mas käia esimest korda. jääb nagu vajaka, kuigi sel koor eelproovist edasi. nime kandnud lastekoori alla, olla tilk selles meres. saavad küpsed marjad ritta Meie perele väga meel- aastal, kui hümni lauldi Eriti võimsaks ja oluliseks Teist korda osalesin 1987. koosseisus ja enda tehtud seada. Maad, kus me oleme dis. Getter ütles, et oli ilma võimenduseta ja kogu muutis kogemuse ning sündinud, võidelnud, vaen- aastal VI noorte laulu- ja (eks ema käed aitasid ka) rahvarõivastega. Tean, et emotsionaalne ja mõne rahvaga koos, oli hea tun- emotsiooni, et saime peol lase eest varju otsinud, taas tantsupeo rongkäigus, sest siis laulsin algusest lõpuni laulu ajal tuli lausa pisar ne – oleme laulurahvas. osaleda terve perega. selja sirgeks ajanud, oma olin lastekoori saatja, kus uhkelt kaasa ka “Koidu”. silma. Laulupeod on meie rahva Meie laulupidude ajalu- rada käinud.” laulis tütar Raili. Laulu- Viimased kaks üldlaulupi- visiitkaart, olulised meile gu: Kristjan – 2017 koo- kaare alla sain laulma al- du olen saanud laulukaare endile, sest loovad ühtse linoorte peol lauljana ja Laulu- ja pillipeol osale- les 2009. aastal koos meie all laulda koos Uhtna nais- tunde ja annavad meist 2019 mandoliinimängija- jate mõtteid vahendas teistele kauni pildi. kooriga. Kahel viimasel kooriga ja pillipeol man- na; Liisa – 2014 lauljana Sirje Rebane laulupeol olen osalenud doliini mängida koos Uht- ka pillipeol. Emotsioonid na mandoliiniorkestriga. ja tunded on igal laulu- Pillipeol olime koos Tarvo- peol olnud ülevad. Tun- ga. Lugude õppimine, üle- nen rõõmu ja uhkust, et vaatused, peole saamine, olen saanud laulda koos peole sõitmine, kooli põ- kooriga ühtses inimmeres. randatel ööbimine, proovid Ootan juba järgmist pidu, lauluväljakul, väliköögis supi söömised, rongkäik, sest see on ootamist väärt! kontserdid, kähedaks laul- Selle peo lemmiklaul oli dud häälega bussis lauldes P. Uusbergi “Igaviku tuules”. kojusõit – see on see, mis Seda lauldes oli kananahk teeb laulupeost erilise rän- ihul. Naiskoori lauludest naku ja kogemuse, mida meeldis “Kergotamine”, see on kellelegi, kes seda kaasa laul pani ka publiku kaasa pole teinud, väga raske sõ- laulma ja liigutama. nades edasi anda. Selleks et laulu- ja tantsupeost pä- TRIINU HEINLUHT, riselt osa saada, tuleb see Uhtna naiskoori laulja ja ikka algusest lõpuni põle- mandoliinimängija tavas päikeses ja ladistavas TARVO PLOTNIK, vihmas ise lauldes-tantsi- mandoliinimängija des läbi kogeda. Meie lapse Teele Rii- Minu esimene laulupidu nu jaoks oli see laulupidu oli 1987. aasta koolinoor- lauljana osaledes esimene. te laulupidu, kus osalesin Peoeelse virr-varri tegi ta tolleaegse Pärnu 5. 8-klas- läbi nii Uhtna kooli laulja- Uhtna lauljad. August 2019 • Nr 8 (20) RAKVERE VALLA AJALEHT 3 Tõrma pole ainult surnuaed ja rebasefarm õrmast juttu tehes (õpetaja aastatel 1863-1886) mis on arheoloogilise kaitse assotsieerub ini- eestvedamisel loodi Tõrma all ja kus on säilinud algupä- mestelT tihti surnuaed laulukoor, mille repertuaar rane taimkate ning allikad ja või nõukogudeajal ku- oli algselt vaimulik. Moo- karstid, mis on veesäilitus- rikuulus rebasefarm. rits Keskküla kooliõpetajaks alana kaitse alla võetud. Lubage lükata see fakt saamisel taasasutati 1899. Tänases Tõrma külas elab ümber ja piilume koos aastal Tõrmas vahepeal paa- aasta alguse seisuga 180 800-aastase küla ajalukku. riks aastaks soiku jäänud elanikku. Külas tegutseb segakoor, mis tegutses kuni aastast 2009 mittetulundus- Sõna Tõrma on pärit soo- 1940. aastani. Koor osales ühing Vana Tõrma Selts, me keelsest sõnast terma, sel ajavahemikul kõikidel mille ridadesse kuulub kaks- törma, mis tähendab nõlva- üldlaulupidudel. 1930–1940. kümmend kolm liiget. Küm- kut, kinku, küngast. Arheo- aastani tegutses Tõrmas ne aasta jooksul on Tõrma loogiliste leidude järgi ole- perenaisteselts Virve, mis muudetud taas silmatorka- tades on Tõrma küla saanud lisaks seltskondlikule tege- vaks ja nähtavaks kõigile, alguse juba II sajandi algul vusele töötas suvekuudel ka kes sinna satuvad. Aktiivset ning on sellest ajast alates lasteaiana. koostööd tehakse küla terri- olnud pidevalt asustatud. Eesti Vabariigi ajal oli tooriumil tegutsevate firma- Tõrma küla asus kesk Tõrmas tuletõrjeselts Valve, dega: OÜ Virumaa Katused, viljakaid põllumaid ning Tõrma küla tähistav silt Paju talu juures enne 1940. a. tegutses näitering, aiandus- OÜ Tammiku trepid, seda läbisid suured kau- selts, Kaitseliidu malevkond Ehitus ja Kõrtsi talu, kes on bateed Tallinna, Tartu ja ja piimaühing. seltsi tegemisi igati toetanud Narva liinil. Esmakordselt 1929. aastal avati Tõrmas ja võimaluste piires abista- märgiti Tõrmat Liivimaa Eesti esimene suusahüp- nud. Henriku kroonikas 1219. pemägi, mis on vahepeal 2009. aasta projekti raa- aastal Virumaale tunginud uuenduskuure läbinud, kuid mes sai küla infoviidad sakslaste peatuspaigana – kahjuks tänaseks päevaks on talude nimedega ja info- Villa magna Turma. see maha põletatud ja tund- tahvli. Samuti teisaldati Ajaga küla elanike arv ja matuseni muutunud. praegusele asukohale küla jõukus kasvas. Taani hinda- Suur muutus saabus nõu- 780. aastapäevaks paigalda- misraamatu järgi oli 1241. kogude võimu tulekuga. tud mälestuskivi. aastal küla Põhja-Eesti suu- 1940. aasta sündmused 2012. aastal taastati silmu- rim – 70 adramaad, mille purustasid kogu senise kü- sekujuline ühendus-kraav põhjal on H. Moora pai- laelu. Kõik organisatsioo- ümber mälestuskivi ja info- gutanud Tõrma 13. sajandi nid lõpetasid tegevuse, tahvli, 2014. aastal lisandus Mandri-Eesti tähtsaimaks aktiivselt tegutses karus- üle kraavi kulgev jalakäijate kaubanduskeskuseks Tartu, loomakasvandus, mis kas- kaarsild. Otepää ja Viljandi kõrval. vas suurimaks rebasefar- Iga-aastastel hoogtööpäe- On teada, et 1696. aas- Tõrma täna. miks Euroopas ning andis vakutel korrastatakse ole- tal oli külaelanike arv 200 kaks tarandkalmet, mis on meks: Tõrma Väljataguse, Lisaks vilja jahvatamisele Tõrmale nime. masolev plats, jõudumöö- piires. Vakuraamatuid sir- dateeritud 2.–6. sajandisse Tõrma Metsküla ja Tõrma tegutsesid kahes talus koh- 1949. algas kolhoosi- da rajatakse ja hooldatakse vides paljastuvad faktid, et ning oletatakse ka kolmanda Vanaküla. 1920. aastail Lep- vivabrikud ning üks tärklise- de ajastu. Tõrma kolhoosi alustatud matkarada, mis 1763. aastal oli Tõrma küla kivikalme olemasolu. Lisaks na karjamõisa tükeldamisel vabrik. hakkas juhtima P. Toom- kulgeks mööda Tõrma küla kohustatud tasuma aastas on leitud veel 3 aardeleidu: tekkis teiste seas Lepna- 19. sajandi kultuuri- ja bre. Juba 1950. aasta augus- läänepiiril asuvat soostunud mõisale 66,2 tündrit ruk- 1912., 1926. ja 1998. aas- Eesküla, kuhu said maid ka majanduselu elavnemine on tis ühines Tõrma Karitsa langeallikaid ja lõunapoolse- keid, 86,2 tündrit otri, 67,2 tal. Kõik aardeleidudes esi- Vabadussõjast osa võtnud jätnud jälje ka Tõrma kül- kolhoosiga ning sealt edasi te karstiallikateni. tündrit kaeru, 25 rubla ja nevad hõbeehted on pärit Tõrma Vanaküla perepojad. la. Arvatavalt aastal 1838 ümberkaudsete kolhoosi- 10. augustil tähistatakse 4 kopikat raha, 36 lammast, 12.–13. sajandist. Tõenäo- 1977. aastal ühendati Lepna rajati Tõrmasse kool. Esi- de liitumisest tekkis Ener- Tõrmas küla 800. aastapäe- 86 kana, 1043 kanamuna, 2 liselt olid need peidetud Eesküla ja Tõrma Metskü- algu tegutses see endise gia kolhoos, mis tegutses va, mis toob kokku kõik puuda 17,5 naela villast lõn- vahetult enne muistset la, mille tulemusena tekkis Lepna-Eesküla territoo- nõukogude aja lõpuni. Eesti need, kellele Tõrma kor- ga. Riigile 27,1 tündrit ruk- vabadusvõitlust. Lisaks on praegune Eesküla. riumil, kuid juba 1869 ko- taasiseseisvumisega inten- da läheb ja katkematu side keid, 31,1 otri ja kirikule 27,1 leitud juhuleide: kivikirves, 18. sajandil arenes märga- lis koolimaja Tõrma külla. siivistus uuesti ettevõtlus. püsib. rukkeid ja 31,1 otri. Peale viljahõõrumiskive, šlakki, tavalt tööstus. Vilja jahva- Kõige pikaajalisem õpetaja Lisaks värvikale ajaloole, Jõudu tegusale rahvale kü- selle tuli talumehel teha veel valuvorm ja muud. Muistse tamiseks ehitati 3 tuulikut. ja kohaliku kultuurielu eest- on tähelepanuvääriv ka loo- laelu kooshoidmiseks! jala- ja hobusepäevi ning leiumaterjali rohkuse tule- Viimane neist hävis 1980. vedaja oli Moorits Keskküla, dus. Tõrma küla asub üle- küüdivoorid ja vabadikel ja- musena võeti Tõrma küla aasta kulupõlengu tagajär- kes oli Tõrma kooli õpetaja mordoviitsiumi karbonaat- Küla tegemistesse heitis lapäevad. asulakohana 1996. aastal jel. 19. sajandil oli küla ojal aastatel 1899–1921. 1921. kivimitest pealiskorral, mida pilgu Annika Aasa, Tegusa küla kinnituseks muinsuskaitse alla. kaks vesiveskit kuni ajani, aastal ühines Tõrma Järni ja katab karbonaatne moreen toetudes Marge ja Uudo on arheoloogilised mater- 19. sajandi II poolel, kui mil kaevati uus säng allikale Karitsa kooliga ning edasi ning sellel olevad rähk- ja Kruusimägi, Lembit Kalda jalid, mille põhjal on teada, toimus talude päriseks ost- ning vesi juhiti vesirehele. tegutseti Karitsa mõisahoo- gleimullad. Siinkohal võib ja Jaana Karja kogutud et territooriumile jäävad mine, jagunes Tõrma kol- nes. Kooliõpetaja Lorenzoni esile tõsta Tõrma Hiiemäge, materjalidele.

Tõrma kuulus karusloomakasvatus. Foto Virumaa Muuseumid Mälestuskivi. 4 RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20) Sündinud akvarellid meretuulte meelevaldsel Keri saarel Rebeca: „Mulle väga meeldis Keril olla. Mere kohin, see tohutu kohin, mida või- Kõik inimesed olid sõbralikud ja ma igal mendavad arvatavasti lainetes veerevad hommikul tõusin hea tujuga.” kivid ja kruus, andis kogu olemisele Keril erilise tunde, mida ma pole kusagil mujal Põnevust jätkus igaks päevaks – paadi- kogenud. Saar oli iga päev isesugune, eri- sõidud Pranglile, lõbusõidud ümber Keri nevates värvivarjundites kümblev ja pak- ja paadist merre hüppamine ning suple- kus meeletult ilusaid päikeseloojanguid. mine 15-kraadises merevees päikeseloo- Tuletorni plinkimine öises hämaruses, janguvärv põskedel helkimas, oli paras millel on tänavu väärikas 300. sünnipäev, katsumus. Ilmajaama torni ronimine, naelutas pilgu mitmeks hetkeks. Akva- helikopteriplatsi puhastamine ja põne- rellinäituselgi oli tuletorni maalidel erili- vus sellest, kui kopter saarel maandus. ne tähendus. Näituse tarbeks ja filmide vaatamiseks Viimasel õhtul tuul rauges, meri laksus korrastasime ühiselt ka kinomaja. Saun, rahulikult nagu saabumise päevalgi, aga fotojaht, orienteerumine asjade leidmi- meeleolu oli veidi kurb. Seda oli näha ka seks, pannkoogid, saaremaasikad – mida lastest, kes õhtukullas randa kogunesid metsa puudumise tõttu ei tihanud kui- ja isekeskis keri hõimu tootemiga oma dagi metsmaasikateks kutsuda – ja palju rituaalseid toiminguid mängisid, millele muud. lõkkekuma maagilisi värve lisas. Vaatasi- me seda eemalt. Ei tihanud selle maagili- sust lõhkuda. Kui sa soovid Keri saarele vaikust min- õnevusi pakkuv Keri liku eluga kurssi ja tutvustas mine. “Nagu teeks remonti,” na nautima, siis seda sa sealt ei leia. Küll saar oli taas meie noor- kõike, millega sealsed asukad kommenteeris mõni. Pahtliga teleP päralt - noored peavad arvestama. Esimese sai alustööle vormida huvita- aga leiad sealt vaikuse hääle ja vaikuse lõid kaasa MTÜ „Sõmeru üllatuse saime juba randudes. vaid reljeefe. Pärast kuivamist enese sees, kui Keri su omaks võtab. Stardi“ ja külaseltsi Kerile saabuja peab saart ter- algas maalimine – majakad, Linda ühisprojektis „Käsi- vitama pea kohal kätt lehvi- kajakad, linnupesad, kibuvit- käes looduse ja tehnikaga“, tades. Kui sa seda ei tee, saad saroosid ja siis, oh õudust, mida rahastas PRIA Lea- selle tagajärgi kohe tundma tõmmati see kõik ühe pruuni deri meede ja vedas Piret – väikeste tigedate tiirude „soustiga“ üle. Soush aga an- Laidroo. pikad küünised haaravad sul dis maalile sügavuse ja pärast juustest või siis halvimal ju- Ideest teostuseni tundus hul tabab nokk valusalt peala- ootusaeg väga pikk, kuid lõ- ge. Saarel pesitseb väga palju puks tuli teele asuda päev linde ning inimene on nende varemgi, sest rahutu meri jaoks kutsumata külaline. iga päev Kerile ei luba. Plaa- Püüdsime neid häirida nii Iiris: „Tore oli kohtuda uute inimestega nis oli sõita Leppneemest vähe kui võimalik. ja õppida uut akvarellitehnikat.” kahe mootorpaadiga, kuid Imeilusat ilma tuleb Keril sadamas selgus, et meid ning maksimaalselt ära kasutada Meeliülendav oli näituse päev, mis kõike vajaminevat pagasit on – suplus jäises rannavees, fo- avati kinomajas täpselt sel kellaajal, mis liiga palju. Seetõttu seadsime tosessioon päikeseloojangus, Kerile kohane. Nimelt on ajaga Keril nii Laura: „Ma tundsin end Keril hästi. end hoopis Prangli praamile – muheda jutuga grilliõhtu ja nagu on. See käib seal kuidagi teisiti, Paadisõidud ja päikeseloojangud olid ühe päevaga sai väisata kahte tutvumisring 15 Uhtnast ja saare tahtsi ja lainete järgi või siis mõju- mu lemmikud. Ka ronimine oli super. saart, mis pakkus lastele erili- Veltsist pärit nn kerilasega. Maalimist õpetas Gennadi Lapin. tab aega saarealune jääaja pinnas – mis No ja muidugi maalimine. Mind üllatas selt rõõmu ja seiklust. Esimene hommik Keril sisaldab eelajaloolist metsa ja taimestik- väga, et maalimise asemel hakkasime Neli tundi pärast Prangli oli imeilus ja päikesekülla- ku - ja sellest tekkiv gaas. Üks lastestki alguses hoopis pahteldama. See oli äge. kuumuse trotsimist, jalutus- ne, kuid tuul lõõtsus, lainete värve taastades tõusiski see kommenteeris, kas aeg on Keril kuidagi Keril töötas „Keri takso“. Kutsusime seda käike, jäätist, rannas turnimist rahu oli läbi ja need loksusid eriliselt esile. nihkes. Asjad ei käi saarel inimese tahte Porsche’ks. See oli tegelikult aiakäru. ja silmapiirile jäävat Keri kii- rohelistena, valged vahutor- Maalida sai palju ja inspi- järgi, vaid me peame leidma eneses saa- Igatsen Kerile tagasi.” gates, saabusid kauaoodatud did laineharjadel krussis, üle ratsioonist puudust ei tulnud, rega sobiva rütmi. kaptenid Peep ja Mart Prangli kivide randa – suurepärane sest Keri saare maagiline maa- Ütlen suur aitäh kõigile sadamasse. Kibekiirelt siba- avaakord maalimisele, mille ilm peidab eneses nii palju. Urve Udu: „ „Sain väga hea uue kogemu- sid kõik paatidesse. Mootorid juhendajaks tuntud vabakut- Meri oli kogu aja väga Kristo: korraldajatele ja tegijatele. Olen teinud köhatasid vaikse turtsatusega seline akvarellist Gennadi tormine, andes vaid vahel või- se – näha saart, õppida uut tehnikat ja kõik Pireti-Genka kunstiprojektid al- tööle ja peagi oli Prangli va- Lapin. Tunnid algasid ja kõik maluse minna ja tulla. Kuklas tutvuda uute inimestega, mis mind nii gusest peale kaasa oma õpilaste ja tüt- hutava kiiluveega selja taga. pühendusid huviga erilisse kajav lause, et siia satuvad kunstiliselt kui ka kunstiväliselt arendas.“ retütar Roosiga. Igaüks on neist olnud Oranžid päästevestid üll, olid prantsuspärasesse papier-pel- vaid head inimesed, pani omamoodi vahva, aga see kord oli eriline. „Sain juurde palju uusi teadmi- kõigi pilgud Keri poole suu- lie tehnikasse. Osaliste imes- tundma, et Keri tahtis meid Kärt: Juba asukoht polnud eelnevatega võr- natud, silmad veepinda noo- tus oli suur, kui algas aluse endale hoida. si ning tuttavaid. Õppisin papier-pellie akvarellitehnikat. Keri saarel oli mõnus reldav. Seisid keset väikest Keri saart ja livatest päikesekiirte mängust ettevalmistamine ja pahtelda- igalt poolt vaatas meri vastu. Mööduvad kissis. „Kerile satuvad ainult olla – see oli väike ja hubane.“ laevad, kajakad ja tiirud oma pisipoega- head inimesed,“ sõnas Peep ja paat lisas kiirust. Sõitjate Eriti tormisel päeval sai tunda, kuidas dega valvel, oli elamus. Pääsupere toime- käed klammerdusid tugeva- meri sind juba maja uksel tervitas, pi- tamisi maja koridoris oli nii armas vaa- malt paadinööridesse, kurgus serdades hommikutervituseks soolasete data. Tormine ja rahulik meri, värvide kurisesid kilked ja naeratused pritsmetega üle. Telkijad pidasid tormiga mäng merel ja igapäevane kaaslane tuul. venisid kõrvuni. tõsist võitlust, kes andis alla, teist hoidis Hallid ja roosad ainult ümarad kivid Sõit ja saabumine Kerile Keri ja küllap saar teab miks. rannas, omapärane õitsev taimestik – ning tunne sellest oli igal saa- Maja katus andis tihti märku tuule kõik see andis indu maalimiseks. Näitus bujal isesugune, kuid kõigil tõusmisest ja Peebu sõnutsi viitab selle kinomajas oli selle tunnistajaks. Ka tööd olid sära silmis ja usun, et on kolisemine sellele, et tuule kiirus on üle tuli teha, et saarel kenam oleks. Keri saar meenutades siiani. 8 m/s. on koht kuhu igatsed tagasi.” Saar tervitas meid imeilu- Kajakad teatasid saarel häälekalt oma sa ilmaga ja meri selle ümber olemasolust ja tiirud pidasid nendega Kerile seilas loksus vaikselt. Rõõmsameel- vihaselt kisendades igapäevast võitlust. Margit Kaare ne ja energiline saarevaht Kadri-Anna viis meid koha- Saare võlust lummatud õpetaja Urve Udu. August 2019 • Nr 8 (20) RAKVERE VALLA AJALEHT 5

Vallavalitsus annab teada

3. juuli • Maksta sotsiaaltoetusi kokku summas 649 eurot. Algas Näituse tänava kergliiklustee • Omandada Rakvere vallale Päide külas asuv Jaani • Kehtestada liikluspiirang 50 km/h ning paigaldada ehitust tee ja Uhtna alevikus Muru-Lambasaba tee. liiklusmärgid Eeskülas Eesküla teel. 23. juulil alustati Tõrremäel Näituse tänava äärde rajatava • Eraldada projektipõhist toetust ja sõlmida leping • Teavitada KÜt Astri, et Rakvere vallavalitsusel puu- kergliiklustee ehitustöödega. Uus kergliiklustee kulgeb Rak- MTÜ Meie Energiaga toetusprojekti “Välijõusaali dub õigus anda nõusolek riigimaa ja reformimata vere linna piiril asuva Maag konservitööstuse juurest kuni seadmed” projektikulude katmiseks summas riigimaale maakütte torustiku rajamiseks ja asja- Põhjakeskuseni. õiguslikuks koormamiseks isikliku kasutusõiguse 13 307,92. Tööde perioodil on Näituse tänaval liikluskiirus piiratud alusel. • Määrata ühele isikule hooldaja ja maksta hooldaja- kuni 30 km/h. Ehitustegevuse perioodil kitseneb liiklus- toetust. • Anda nõusolekud Terviseküla MTÜle koridor, jalakäijad liiguvad sõiduteel, mistõttu palume kõigil • Maksta sotsiaaltoetusi summas 374,20. Juustufestivali (17. august) ja Rallirada MTÜle liiklejatel, sealhulgas jalakäijatel ja jalgratturitel, jälgida ajutisi • Väljastada ehitusload eraisikutele üksikelamu püsti- Rakvere romuringi (14. september) korraldamiseks. liikluskorraldusvahendeid ja olla tähelepanelik! tamiseks Levala ja küladesse ning • Anda nõusolek Lääne-Viru Maanaiste liidule korral- Kergtee ehituse käigus rajatakse Näituse tänavale Põhja- OÜ Pintlexile vee- ja kanalisatsioonitorustiku dada 2. ja 3.08 Mädapea floksipäevad ning eraldada keskuse juurde ka nõuetekohane linnaliinide bussipeatus. ehitamiseks Tõrremäe külla. toetust kuni 600 eurot puhkpilliorkestri aiakontserti Olemasolev bussipeatus on ajutiselt üle viidud 200 meetrit • Anda kasutusluba Lepna alevikus asuvale välijõu- eest tasumiseks. Circle-K tankla poole. Tööde lõpptähtaeg on 30. september saalile. 2019. • Kooskõlastada puurkaevude asukohad Päide, Kaarli 24. juuli Palume vabandust võimalike ebameeldivuste pärast! ja Kohala külades. • Maksta sotsiaaltoetusi kokku summas 275 eurot. • Eraldada reservfondist toetust Arkna Terviseküla Õige aeg küsida toetust 8. juuli MTÜle Juustufestivalil liikluskorralduse korralda- • Omandada erasisikult tasuta korteriomand Rakvere miseks summas 478,80. Ranitsatoetus on ühekordne toetus, mida makstakse es- vallale • Jagada külas Möldre katastriüksus vastavalt makordselt kooli (1. klassi) mineva lapse vanemale, eestkost- maakorralduskavale ning määrata moodustatavatele jale või hooldajale avalduse alusel. 17. juuli katastriüksustele lähiaadressid ja sihtotstarbed. Kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et toetust ei kasutata • Anda arvamus Roodevälja Terminali OÜ ohtlike • Anda nõusolek Ussimäel Saare ja Sooääre katastri- peres sihipäraselt, eraldatakse selle pere lapsele koolitarvete ja jäätmete käitluslitsentsi taotlusele. üksuste piiride muutmiseks ning määrata moodus- kooliks vajalike esemete komplekt toetusega võrdses rahalises • Anda ehitusluba MTÜ Uhtna jahtkonnale jahimaja tatavatele katastriüksustele lähiaadressid ja sihtots- väärtuses. Ranitsatoetuse suurus 2019. aastal on 150 eurot. ehitamiseks Raudlepale, OÜle Balti teenused Põhja- tarbed. Gümnaasiumitoetust makstakse õppetoetusena kõikide- keskuse laiendamiseks ning parkla ja sadeveekanali- • Moodustada vallavara enampakkumisega võõranda- le peredele, kelle lapsed õpivad statsionaarse õppevormiga gümnaasiumiõppes ning kelle elukoht on registreeritud Rak- satsiooni rajamiseks Tõrremäele. mise ja hoonestusõiguse seadmise ettevalmistami- vere vallas. Kutseõppeasutuste õpilastele toetust ei maksta. • Anda kasutusluba abihoonele Tobia külas. seks ja läbiviimiseks alaline komisjon. Toetus ei ole sissetulekupõhine ning selle saamiseks tu- • Kooskõlastada rajatava puurkaevu asukoht Päide • Tunnistada edukaks Sõmeru aleviku mängu- ja leb lapsevanemal või täisealisel õpilasel kaks korda aastas, külas. virgestusväljakute rajamiseks Tommi Play OÜ pak- septembri- ja jaanuarikuu jooksul esitada Rakvere vallava- kumus summas 62 840,80 ja Sõmeru aleviku koerte • Lõpetada detailplaneeringu koostamise menetlus litsusele avaldus. Gümnaasiumitoetuse ühekordne määr on Kuivajõe kinnistul Taaravainu külas. jalutus- ja mänguväljaku rajamiseks PoMo Playg- 65 eurot. • Määrata Hajaasustuse programmi esitatud toetuste rounds OÜ pakkumus summas 14 534,40. taotluste rahastamine ja mitterahastamine. • Võõrandada kirjalikul enampakkumisel Lasila külas Mittetulundussektor saab taotleda • Teha Rakvere vallavolikogule ettepanek valitsemi- asuvad kinnistud ning määrata enampakkumise seks mittevajaliku vallavara korteriomandi tingimused. lisaraha võõrandamine interneti keskkonnas (osta.ee) alg- • Kooskõlastada rajatavate puurkaevude asukohad 20. augustini on taas võimalik mittetulundusühingutel hinnaga 3000 eurot. Taaravainu külas ja Uhtna alevikus. taotleda ühekordset toetust ürituse või ühistegevuse korral- damiseks, mille kaudu arendatakse omaalgatuslikku tegevust Ametlikud teated ja soodustatakse valla elanike koostööd. Lisaks saab jooksvalt taotleda projektipõhist toetust, mida antakse MTÜle teistest fondidest taotletavate avalikkusele ja kogukonna ning piir- Rakvere Vallavalitsuse 17.07.2019 korraldusega nr 295 Rakvere vallavalitsus võõrandab konna arengule suunatud tegevus- ja investeeringuprojektide lõpetati Taaravainu küla, Kuivajõe kinnistu detailplanee- kirjalikul enampakkumisel korraldamiseks ning kaasfinantseerimise katmiseks. Siinko- ringu koostamine, mis algatati Rakvere Vallavalitsuse hal tuleb pidada silmas, et taotlus tuleb vallale esitada kindlas- 16.11.2017 korraldusega nr 363. ühtse kompleksina järgmised Rakvere valla omandis olevad ti enne põhiprojekti rahastamistaotluse esitamist. Detailplaneeringu eesmärgiks oli teostada krundijaotus, Taotluste hindamisel võetakse arvesse taotluse sisu koos- määrata ehitusõigus ja hoonestusala, sihtotstarbe muut- Lasila külas asuvad kinnisasjad: kinnisasi (registriosa nr 4452831, katastritunnus kõla toetuse andmise eesmärgi ja vallas kehtivate arengukava- mine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine ning Tiigi tn 1 66204:003:0212, pindala 1399 m2, sihtotstarve tootmis- dega. Samuti tegevuse mõju kohalikule kogukonnale ja valla muude seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevate maa); arengule ning jätkusuutlikust ja kogukonna kaasatust, tege- kinnisomandi kitsenduste määramine. Tiigi tn 4 kinnisasi (registriosa nr 4454531, katastritunnus vuse uudsust ja omapära ning eesmärkide selgust ja arusaa- Planeeringuala oli kavandatud jagada kolmeks krundiks 2 66204:003:0202, pindala 10 358 m , sihtotstarve tootmis- davust ning kaasrahastamise olemasolu. Kõik taotlused tuleb juurdepääsuga Rakvere-Jõepere teelt läbi Tee kinnistu maa); esitada vormikohaselt. Unustada ei tohi nõutud lisasid. - ärimaa, tee ja tänava maa ning kergliiklusmaa. Ärimaa Tiigi tn 6 kinnisasi (registriosa nr 4432931, katastritunnus krundile oli kavandatud määrata ehitusõigus kuni 3-korru- 66201:001:0943, pindala 11 835 m2, sihtotstarve tootmis- Toetuste andmise kord, vajalikud lisad ning taotlused on selise lamekatusega ärihoone püstitamiseks. Parkimine oli maa); kättesaadavad valla kodulehelt. kavandatud lahendada krundisiseselt 80-kohalises parklas Tiigi tn 8 kinnisasi (registriosa nr 4432931, katastritunnus Bussisõidu soodustused puudega ja 2 ning hoonestusalal hoonete juurde planeeritavates parkla- 66201:001:0944, pindala 12 174 m , sihtotstarve tootmis- tes. maa). piiratud töövõimega isikutele Ühtse kompleksina müüdavate kinnistute enampakkumise Detailplaneeringu koostamine lõpetati kinnistu omaniku alghinnaks on 13 000 eurot. Alates 1. augustist kehtib 0 eurone piletihind Harjumaa, avalduse alusel. Kuivajõe kinnistu detailplaneeringu koos- Enampakkumisel osalemise osavõtutasu on 50 eurot. Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa avalikel maakonna- tamine algatatakse uue menetlusena kehtiva planeerimis- Enampakkumisel osalemise tagatisraha on 500 eurot. seaduse järgi. ja kaugbussiliinidel: Ostjal lasub ühe aasta jooksul arvates lepingu sõlmimisest • keskmise ja raske puudega isikutele, Menetluses olevate planeeringutega on võimalik tutvuda Tiigi tn 4, Tiigi tn 6 ja Tiigi tn 8 kinnistustel paiknevate vare- Rakvere valla veebilehel: https://www.rakverevald.ee/de- mete lammutamise kohustus ning ohutuse tagamise kohus- • puuduva töövõimega isikutele, tailplaneeringud tus Tiigi tn 1 kinnistul. • osalise töövõimega isikutele (töövõimetuspensionäridele), Enampakkumisel osalemiseks tuleb hiljemalt 12. augustiks • sügava puudega isiku saatjatele. 2019 kella 14-ks esitada Rakvere vallavalitsusele avaldus Tasuta sõiduõigust (0 eurone pilet) saab puudega isik tõenda- koos hinnapakkumusega. Samas dokumendis tuleb esitada da kolmel erineval viisil – pensionitunnistusega, puudega isiku MTÜ UUs Uhtna sai KOP pakkuja nimi ja elukoht või asukoht, isiku- või registrikood ja kaardiga ning Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud tõendiga. kevadvoorust rahalist kontaktandmed, ostja poolne arendusvisioon koos planeeri- Soodustust tõendav dokument kehtib koos isikut tõendava doku- toetust projektile “Uhtna tavate töökohtade loomise infoga ning anda kinnitus, et pak- mendiga. piirkonna elanikkonna kuja nõustub sõlmima lepingu enampakkumise tingimustel. Puuduva töövõimega ja osalise töövõimega isikud tõendavad aktiivsete tegevuste Enampakkumise tingimused on määratud vallavalitsuse oma sõiduõigust töövõime kaardiga, mis kehtib samuti koos isikut võimaluste uuendamine”. 24.07.2019 korraldusega nr 308, mis on kättesaadav valla veebilehel: www.rakverevald.ee tõendava dokumendiga. Saadud raha eest soetati Eelpool toodud soodustustele lisaks jäävad kehtima kõik vara- 15 bodypump kangi, mida Dokumendid esitatakse kinnises ümbrikus, millel on märge semalt kehtestatud soodustused sügava puudega isikutele, noor- saab kasutada naiste kogukeha treeningus (uus trennihooaeg „Lasila krundid“, Rakvere vallavalitsuse aadressil Kooli taas oktoobrist), lisaks 3 stepilauda. Jõusaali bosupall ja tn 2, Sõmeru alevik, 44305 Lääne-Virumaa või e-posti teel tele vanuses 0–19 aastat ja 63-aastastele ning vanematele sõitja- triitsepsi köis. Kaks õuemängu ühisüritustel kasutamiseks digitaalselt allkirjastatult aadressile: vallavalitsus@rakvere- tele. Tasuta saab sõita ka sügava või raske nägemispuudega isiku ja pop-up telk välisürituste korraldamiseks. Kokku sai MTÜ vald.ee saatja või puudega isikut saatev juht- või abikoer. raha 1884,36 €, millest Rakvere vald toetas omaosaluse osas Info: Janek Seidelberg, tel 529 0230, Kui reisija ei kasuta oma sõidusoodustust elektroonilisel sõi- summas 189,86. [email protected] dukaardil, vaid esitab tõendamiseks mõne muu eelpool mainitud tõendi, väljastab juht sõitjale printerist prinditud paberil 0 pileti! 4 RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20)

Marutaud on surmav, kuid 100% ennetatav

20.augustil Eesti on juba kuuendat aastat marutaudivaba maa, kuid selle staa- tuse säilitamiseks on oluline roll lemmikloomade vaktsineerimisel. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) teostab kaks korda aastas metslooma- kell 17.00 de marutaudivastast vaktsineerimist, kuid ka koerad ja kassid peavad olema vaktsineeritud. Uhtna külaplatsil VTA loomatervise ja -heaolu osakonnajuhataja Harles Kaup rõhutab, et lemmikloomad peavad olema regulaarselt vaktsi- Mälestuste hõlmas puhkab minevik, neeritud. „Haiguse ärahoidmiseks tuleb pöörduda loomaars- ti poole ning lasta vähemalt kord kahe aasta jooksul kass või koer tuulte tiivul tõttab mööda olevik. marutaudi vastu vaktsineerida.“ Vaktsiin on kõigile tasuta. „Riik toetab marutaudivastast vaktsineerimist tagades volitatud veteri- Kaunilt vaikib tulevik, naararstidele vaktsiini ning süstiks vajalikud vahendid,“ lisas Kaup. Marutaud on levinud meie naaberriigis, samuti on sellel aastal maru- soovime, et see oleks õnnelik. taudi juhtumeid olnud Poolas, Rumeenias ja Türgis. Eelmisel aastal tuvastati juhtum Leedus. „Kuna inimesed reisivad palju, siis võib juhtu- da, et haigus tuuakse kaasa välisriigist.“ Marutaudist tingitud inimeste Õnnitleme augustikuu surmajuhtumid on suures osas seotud koerahammustusega. „Käes- Esinevad rahvatantsijad ja koorilauljad Eesti oleval aastal oli juhtum Norras, kus suri noor naine, kes oli välisriigis juubilare ja sünnipäevalisi Vabariigi, Rakvere valla rahvatantsu ja meie koeralt hammustada saanud ning tagasi kodumaale naastes diagnoo- kõigi auks ja rõõmuks siti marutõbi,“ selgitas Kaup marutaudi ohtlikust. 94. sünnipäeval Harles Kaup annab seitse soovitust, kuidas marutaudi ennetada: HILJA EELMÄE Sõmeru 91. sünnipäeval • Vaktsineeri oma koera ja kassi regulaarselt marutaudi vastu. • Tee seda vähemalt üks kord kahe aasta jooksul! HEINO ROKK Arkna PEO LÕPETAB SIMMAN • Ära lase oma loomi hulkuma! 90. sünnipäeval • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega. ERIKA NIILOP Uhtna simmanit teeb Pisikeste Pillide Punt • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi LIUBOV KHRYAPINA Mädapea Pidu toimub iga ilmaga ning on TASUTA kui nad näivad sõbralikud. • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti. VALENTINA SEMJONOVA Ubja Info: 5175262; 5277235 • Kui saad hammustada, pöördu kiiresti traumapunkti või perearsti 89. sünnipäeval Sponsorid: Rakvere vald, OG Elektra, OÜ Inglise Aed poole. SALME SALUMÄE Lepna • Lemmikloomaga reisimisel järgi loomadega reisimise reegleid. 88. sünnipäeval

Elen Kurvits HELVI METSPALU Sõmeru VTA kommunikatsioonispetsialist NADEŽDA EINASTE ELGA POHLA Veltsi 87. sünnipäeval Korrektne ja õigesti paigutatud postkast muudab SILVIA KELK Näpi 86. sünnipäeval postikulleri tööd lihtsamaks HELJAM LAUD Mädapea UNO INNO Karitsa saadetistel sinu postkasti Kortermajades paigalda- teeotsa. Alati tuleb arvestada 83. sünnipäeval kiiremini jõuda. Postkastide- takse postkast kortermaja asjaoluga, et oleks tagatud ELFRIDE SALUMÄE Mädapea le kehtestatud minimaalsed välisukse vahetusse lähedus- võimalus sõiduki ajutiseks LUULE SUURKAEV Levala mõõtmed on 25 x 35 x 6 cm, se. Näiteks saab kasutada peatumiseks ning seejuures LINDA SAKKEUS Ussimäe kuid soovituslik on kasutada välisukse sisse paigaldatavaid oleks tagatud peatuvate sõi- HELBE-MAI MÄE Koovälja märgatavalt suurema mahu- postkaste, et tagada ligipääs dukite ja inimeste ohutus. 82. sünnipäeval tavusega postkaste. Postkasti ilma välisust avamata. Juhul, Tagatud peab olema ka aasta postitamiseks ette nähtud ava kui postkastid on paigalda- ringi ligipääs postkastile ning ILANJA ŽUBKOVA Ubja minimaalsed mõõtmed on 2 x tud trepikotta, võiks kasuta- teehooldustööde tegemine. ARNO KRUUSER Sõmeru 23 cm. Lisaks võiks postkast da universaalvõtit, mis tagab Postkastil peab olema nähta- 81. sünnipäeval olla pealt täidetav, et vältida kogu maja trepikodade ligi- vale kohale märgitud küla ja RISTE MÄETAGA Kohala saadetise kokku murdmist ja pääsetavuse ühe võtmega. talu nimi. ARVO ÕUNAPUU Uhtna lukustatav, et tagada saadetise Eramaja puhul paigalda- Kui soovid oma postkasti AHTI KALEVI LAAKSO Ussimäe turvalist säilimist. takse postkast elamut piirava asukohta muuta, siis teavi- ILME TALU Päide Nii saad oma saadetised Postkasti paigaldamisel jäl- aia külge. Aia puudumisel on ta oma soovist ka Omnivat 80. sünnipäeval kiiremini kätte. Paraku on gi, et postkastile oleks taga- heaks tavaks paigaldada post- kodulehel asuva veebivormi RAIVO KARU Sõmeru Rakvere vallas endiselt palju tud aasta ringi ligipääs ja et kast krundi teepoolsele pii- abil. Vajaduse korral võetak- selliseid postkaste, mis nõue- tee postkastini ning postkasti rile. Hoolitseda tuleb ka selle se sinuga ühendust, et post- TOOMAS PEENEMA Sõmeru tele ei vasta. alune oleks vaba takistustest eest, et koduloomad (eelkõige kasti asukoht kinnitada või 75. sünnipäeval Korrektse postkasti (lumi, jää, jalgrattad, lapse- koerad) ei pääseks postkasti selle paigaldamist täpsustada. HENN HANSEN Karivärava spikker vankrid, suusad jne). Postkast juurde või teisele poole aeda, Kindlasti on oluline postkasti MATI SIKKA Uhtna peab tagama saadetiste kaits- sest sellisel juhul on postikul- asukoht kooskõlastada, sest HEIKI-ENN LEE Sõmeru Postkast on midagi sellist, tuse ilmastikuolude eest ilma leril õigus keelduda postkasti kahjuks ei ole võimalik pos- mis püsib aastaid või aasta- MALLE PENJAN Sõmeru ligipääsu piiramata. Kindlasti teenindamast oma turvalisuse ti toimetada nendesse post- 70. sünnipäeval kümneid. Siiski tuleks aeg- peab postkast olema juurde- tagamiseks. kastidesse, mille asukoht ei ALVAR SUNE Rägavere ajalt jälgida, kas postkast suu- pääsetav hoolimata kellaajast, Külades paigaldatakse post- ole kinnitatud. Samuti ei ole dab „teenindada“ praeguseid et võimaldada postikulleril kastid eeskätt põhimaantee Omnival kohustust toimeta- hoopis mahukamaid saadeti- osutada varajast lehekannet. või suurema hooldatud tee da saadetisi postkasti, mille si. Eestis on ligikaudu 600 000 Oluline on et postkast oleks äärde, koondades ümbrus- paigutamine ei ole kooskõlas- postkasti, millest kõik ei vasta korralikult tähistatud. Jurii- konna adressaadid ühte koh- tatud. nõuetele ning mis teevad kir- dilise isiku postkastile peab ta. Kokkuleppel paigaldatakse Augustikuu lõpuni on Olgu veel pikad aastate read, jakandja töö raskeks, kui mit- olema märgitud ka ettevõtte postkast elu- või asukohast Omniva e-poest võimalik toogu nad õnne ja kõike head! te võimatuks. nimi/nimed, et kindlustada mõistlikule kaugusele, näi- soetada soodushinnaga Korrektsed postkastid tee- posti toomine neile ettevõte- teks lähimasse bussipeatuses- postkaste. Õnnitleme vad kirjakandjate töö liht- tele, kes postkasti kasutavad. se, küla infotahvli juurde või samaks ja aitavad tellitud STANISLAVA LIIVAMÄE Kohalast 75. sünnipäeval Mina sündisin maailma täna Lausa leekima löövad tähed, Vabandame eksituse pärast eelmises lehes viipab kutsuvalt Põhjanael, muid päevi mina ei tea. väljud maisest – koju lähed, Mina sündisin maailma täna. rajaks Linnutee särav pael ... Küll maailm on ilus ja hea. Rakvere Valla Sõnumid Kaaskirjutaja: Sirje Rebane tel 517 5262, Rakvere vallavalitsus 325 7740 Mälestame Palju õnne lapse Kooli 2, SÕMERU Lääne-Virumaa sünni puhul! Tel 329 5944 IVI SÕNAJALG 01.06.1927–01.07.2019 Vaeküla Materjale saab saata iga kuu [email protected] LIIDI ROSENBERG Kohala 20. kuupäevaks VILMA PAKK 04.09.1929–18.07.2019 Veltsi küla Toimetaja: Annika Aasa HENRI KURM Sõmeru [email protected] tel 5336 4604, 322 1021 VILMA PÜSSIM 03.05.1940–02.07.2019 Kohala-Eesküla leht internetis: www.rakverevald.ee TREVOR MOOR Aresi