RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20)
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
akvere Valla õnumid R II aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) Mu isamaa on MINU ARM Kas teie teate, et Rakvere Kohaliku elu kroonikasse valla kõige rõõmsamad ini- süvenedes, on teada, et juba mesed elavad Sämi, Uhtna 1879. aastal kirjutas Carl ja Kohala piirkonnas? Ludvig Reinomägi, kuidas Ah, et miks? Aga sel liht- Varudi ja Uhtna valla koo- sal põhjusel, et laulus „Nagu lilapsed kevadpeoks kok- linnutiivul” seda just väide- ku kogunesid ja lauludega takse: üles astusid ja et Kohala „Laul teeb rinna rõõm- meeskoor 17 ning Kohala saks, lahkeks, lõbusaks. segakoor 33 lauljaga osales Meie meeltes headust tulul V üldlaulupeol, mis toimus tegevaks.” Tartus 1894. aastal. Tõsi- Sama mõtet kinnitas lau- asi on seegi, et kui lauljad lupeo avakõnes ka proua laulukaare alla jõudsid, oli Sõmeru Haridusseltsi Kohala osakonna segakoor 1938. Uhtna pasunakoor 1931. a. president ütlusega: „Laul pasunakoor seal juba ära teeb eestlase rõõmsaks. käinud. Nimelt osales pasu- Uhtna topoteegi andmebaasist leiab fotomälestusi erinevate aastate ja koosseisude kohta: Sämi laulukoor 1926, Kohala Laul teeb eestlase julgeks. nakoor III üldlaulupeol. laulukoor 1929, Uhtna-Sämi laulukoor 1931, Sämi Muusika- Laulu- ja Tuletõrje Selts aastal 1932, Aresi laulukoor 1933 ... Laul teeb eestlase vabaks.” elleaastases laulupeorongkäigus marssis Rakvere valla lipu all tervelt kolm Uhtna kandi kollektiivi S– Uhtna laululapsed, Uhtna naiskoor ja Uhtna man- doliiniorkester. Mandoliinimängijad valmistas suureks peoks ette Jaa- nus Põlder. Kodukandi lauluvankrit on aga eest vedanud ja tagant lükanud dirigendid Elina Peri ja Mirja Markson. Nüüd sõna peolkäinutele. ELINA PERI, Uhtna naiskoori ja lastekoori dirigent Minu esimene meenutus laulupeost on pärit 100. juu- belilaulupeost, ehk siis aastast 1969. Ise küll peol ei käi- nud, aga isa oli Tallinnas meeskooriga laulmas. Kuulasin raadiost ülekannet ja kui meeskoorid esinesid, olin täitsa kindel, et tundsin ära oma isa hääle. Ema vaidles küll vas- tu, aga mina jäin endale kindlaks. Ise olen laulupidudega päriselt seotud alates 1990. aas- tast. Siis osalesid peol Uhtna pasunakoor ja lastekoor. En- dal seekord laulupeol käia ei õnnestunudki, sest viibisin Soomes koolitusel. Kui televiisori uudistesaatest väikest klippi näidati, oli veidi nutune tunne küll. Sealt edasi olen osa võtnud kõikidest laulupidudest. Viimase peo tegi minu jaoks eriliseks see, et repertuaar Nii me üheskoos tulime – Rakvere vald. tervikuna oli kuidagi mõnus ja südamelähedane. Nais- koori lauludest sai lemmikuks „Kergotamine”. Ju män- gisid siin oma osa minu Lõuna-Eesti juured. Lastekoori lauludest meeldis väga kihnu rahvalaulul põhinev „Maar- ja kuld” ja Rasmus Puuri „Maa, mida armastan”. Ühend- kooride „Üksi pole keegi” kummitab tänaseni. „Igaviku tuules” hakkas meeldima esimesest kuulami- sest saati – ilus sõnum, ilus muusika. Rongkäik oli väga meeleolukas. Palju tervitati nii lastekoori lauljaid, nais- koori kui ka mandoliine. Eriti said kiita naiskoori uued sinised kleidid. Sageli hõigati meile: „Elagu ilusad Uhtna võimlejad!” Meelde jäi ka see, et suutsime mitmel korral laulma panna kogu linnaliini bussi. Aitäh meie lastekoo- ri lauljatele, kes agaralt kaasa laulsid ja ise lugusid välja pakkusid. MIRJA MARKSON, Uhtna naiskoori dirigent Esimene mälestus meenub mulle aastast 1985, kui olin Kaunite siniste kleitidega Uhtna naiskoor rongkäigus, ees marssimas dirigendid Elina Peri ja Mirja Markson. õe, venna ja isaga rahva hulgas rongkäiku vaatamas ja oma rahvatantsijast emale kaasa elamas. Rahvast oli palju südameasi. Sellele peole ja üldse eestlastele mõtlemine ja laulda – see on kirjeldamatu tunne, eriti ühendkooride ja elamus suur. Seda, kas me tantsupidu vaatamas käisi- toob minul igatahes pisara silma ja meel läheb härdaks. laule lauldes. Õnneks oleme me laulurahvas ja laulupeod me, ei mäleta. Arvan, et minu esimene laulupeol osalemi- Võib-olla sellepärast, et meid on tegelikult nii vähe, pal- jätkuvad kindlasti ka edaspidi. ne oli aastal 1993, kui toimus VII noorte laulupidu. Tä- jud noored on siit lahkunud ja just see pidu ühendab ning nasel päeval on sellisel suurel peol osalemine minu jaoks liidab selleks korraks kogu Eesti rahva. Laulukaare all olla Foto: Siiri Saarmets Järgneb lk 2 2 RAKVERE VALLA AJALEHT August 2019 • Nr 8 (20) August 2019 • Nr 8 (20) Algus lk 1 Rahvamuusikapidudel ja 2019 mandoliinimängi- osalemine annab samuti jana; Raudo – 1999, 2009 RITA TÜRNA, Uhtna võimsa tunde, kui män- lauljana ja 2014, 2019 naiskoori laulja givad koos sajad inime- mandoliinimängijana; Eve Minu esimene laulupeo- sed, lood kõlavad uhkelt – 1987 koolinoorte peol ja kogemus pärineb aastast ja enesekindlalt. Kristjani 1999, 2009 lauljana, 2014 arvates oli selle peo kõige mandoliinimängijana ja 1980. Laulsin Jõhvi kesk- mõnusam lugu Lõõtsalugu 2019 mandoliini ja saate- kooli lastekooris, mida ju- Setumaalt mandoliinide- kandlega. hatas õpetaja Endla Jaanus. ga ja lahedaks pidas ta ka Mäletan sellest, et meil olid lõõtsade esinemist eral- Jah, tegelikult ongi nii, et roosad kleidid ja ühe laulu- di. Raudo ja minu arvates emotsioone, mis peopäeva- jaoks oli vaja 2 pulka. Hoo- oli aastal 2014 toimunud del ja peojärgsetel päevadel pis rohkem on hinge läinud rahvamuusikapeol lisaks valdasid, on raske sõnades- viimased peod. Kolm vii- üldkontserdile väga vah- se panna. Kohalkäinuna mast laulupidu olen olnud va ja emotsiooniküllane (olin lastekoori saatjaks) Uhtna naiskooriga. Kõige näppepillide liigi kontsert võin kinnitada, et sellist meeldivam mulle oli meie Kochi aidas, seekord eraldi üksmeelt, mõistmist ja to- esimene laulupidu nais- kontserti kahjuks ei olnud. lerantsust eestlaste hulgas kooriga. On laule, mida ei Minu jaoks oli sel korral igapäevaselt ei kohta. Saime suuda ilma pisarateta laul- Rongkäigus tõstsid muusikaga meeleolu meie mandoliinimängijad. huvitav käia laval kaks kor- teada, et pilgeni täiskiilutud da, nii näppepillige liigis da. Lemmikuid palju, iga liinibussi mahub alati 1,2,3, tega kui ka Virumaa tütar- Laulupidudest ja mandoliiniga ja koondor- ... reisijat, et lauluväljakul, laul selles suures lauljate- silise kooli mudilaskooriga. Tollest laulupeost meenub lastekooriga, mis mõlemad kestris saatekandlega. kus pole õieti ruumi astumi- meres oli üli-üli ... rahvamuusika- esimesena laulupeo avalu- ka peole said. Kõige roh- pidudest RAJA PERE Laulupidude lahutamatu sekski, mahub vabalt sõitma osa on kollektiiviga koos ka kaksikutevankriga, et gu, Mihkel Lüdigi “Koit”, kem meeldis Teelele koolis liikmete pilgu läbi KARIN VÄHI, Uhtna kodust kaasas teadmine, et koos sõpradega ööbimine ööbimine kusagil kooli- WC järjekorras toimis edu- naiskoori laulja see on minu vanavanaonu ja elamine, bussiga proo- Oleme laulu- ja rahva- majas; see on nii tore, see kalt põhimõte, et kus häda Laulupeol osalemise tun- kirjutatud laul ja seda peab videsse sõitmine, rongkäik muusikapidudel osalenud liidab, need ööjämmid… kõige suurem, seal abi kõige ne on kirjeldamatu tunne. kindlasti kohe eriti ilusasti ja laulukaare all laulmine. mitmeid kordi nii koori- Lauldakse hääled kähe- lähem ... Seda peab ise kogema. Olla laulma ... Kui aga laulukaare Teele lemmiklaul oli “Üksi lauljate kui ka pillimän- daks, naerdakse kõhud Minu jaoks oli pisikeseks üks seal tohutus massis all kõik see meeletult suur pole keegi”. Järgmist laulu- gijatena. Need on olnud kõverasse ja mängitakse tõrvatilgaks meepotis vaid ja näha seda pealtvaataja- koor laulma hakkas, jäin pidu ootab ta juba pikisil- huvitavad ja emotsiooni- sõrmed villi, aga tore on; see, et meie valla tantsijad te hulka – see on elamus. mina suu ammuli vaatama- mi. küllased kogemused. Kõi- hommikuks on ju kõik kor- murule ei mahtunud, aga et ge võimsama emotsiooni Koju jõudes on väsimus ja kuulama ja unustasin laul- ras ning jäävad ilusad mä- mitte väiklane olla, nõustun on ikkagi andnud seismine elevus korraga nii sinu sis- mise sootuks. Nii võimas KERSTI SASS JA MIKK lestused, mida meenutades 100 protsendiliselt tantsu- laulukaare all ja koos laul- tuleb jälle naeratus näole ja se pugenud, et rahunemi- oli see hetk ja tunne. Laulu JALAK, mandoliini- peo üldlavastaja Vaike Ra- mängijad mine, see on midagi sellist, soe tunne südamesse. jaste poolt kirjapanduga: ne võtab päevi, nädalaid ja lõpuks sain vast ka mõne rea kaasa lauldud. Meenub et hing jääb kinni, emot- Laulupeo rongkäik – või- ”Kui suur rõõm ja au on ar- juba ootad järgmist pidu. ka lauluväljakul rahvamas- Olime peol samuti pea- sioon on korraga ülev ja mas, emotsionaalne, nii mastada oma maad. Maad, Minul oli kolmas kord au si kadumine, ekslemine, aegu pererühmana. Mina õnnelik, tundub nagu kogu palju naeratavaid ja heatu- mis meid toidab ja katab, olla kaare all. hirm, omade taasleidmis- ja Mikk mandoliiniga, rahvas hingab ka samas julisi inimesi, hõiked, vastu- tööd ja igapäevast leiba an- rõõm ja tol hetkel ülisuu- Kaisa Virumaa tütarlaste- taktis. Seda tunnet, kui hõiked, äratundmisrõõm, nab. Maad, mida on küntud LAIDI PLOTNIK, Uhtna rena tundunud Mustamäe kooriga ja Getter Uhtna dirigent tuleb ühendkoori kallistused…. Rongkäigus ja väetatud, mis mõnes pai- naiskoori laulja ja mando- koolimaja, mis siis meie lastekooriga. Getter oli lau- ette ja tõstab käed – lau- liikudes jääb tunne nagu gas on kivine, teisal soine, liinimängija koori ööbimiskohaks oli. lupeol teist korda, Kaisa on lud lähevad – tuli süttib, oleks see olnud vaid hetke- mis vahel nõuab vihma, siis Ma oleks saanud osa võt- Esimene üldlaulupidu käinud varem võimlemis- kustub - seda tunnet ei line jalutuskäik läbi vooga- jälle päikest. Maad, mis oo- ja tantsupeol.