Hooli Oma Valla Minevikust, Olevikust Ja Tulevikust
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................ -
TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula -
Vinni Sovhoostehnikumi (ST) Endised Kolhoosid
Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid August Kondoja: 1949. aastal oli praeguse Vinni ST territooriumil 26 kolhoosi, kuhu ühinesid kõikide külade endised talumajapidamised. 1952. aastaks need kolhoosid ühendati, siis oli samal territooriumil 5 kolhoosi. Kõik need kolhoosid eri aegadel likvideeriti ja reorganiseeriti sovhoosideks, mis ühendati ühtseks Vinni Sovhoostehnikumiks. Võrreldes ühendatutega oli väikeste kolhooside majanduslik tegevus tunduvalt efektiivsem. Kolhooside majanduslik olukord halvenes järsult, mille põhjuseks oli nende ebaõige juhtimine, ebakompetentsus, võhiklik kamandamine ülalt jm. Lõpuks jõuti selleni, et kolhoosid praeguse Vinni ST territooriumil eri aegadel likvideeriti–reorganiseeriti sovhoosideks (Viru-Jaagupis) või ühendati naabruses olevate sovhooside Küti ja Vinniga. Viru-Jaagupi osakond 27. aprillil 1948. a loodi Viru-Jaagupi lähedal Variku külas kolhoos Olevi”. Kolhoosi asutamise eestvedajaks oli keskmiktalupoeg Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõo. 16. septembril 1948. a loodi Voore külas kolhoos „Prožektor“. Kolhoosi esimees kehvik Alfred Roostalu. Teisi asutajaliikmeid: Johannes Palmiste, Anita Roostalu. 4. detsembril 1948. a loodi Saueaugu külas kolhoos „Tungal“. Kolhoosi esimees külasepp Johannes Pärk, aseesimees Anette Vilu. Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. Kiriku- ja Kannastiku külas kolhoos „Lembitu“. Kolhoosi esimees August Orav. Teisi asutajaliikmeid: Meeta Lugeneberg, Karl Lugenberg, Karl Lepik, Endel Lepik, Marie Inno. 4. aprillil 1949.a. loodi Kehala, Kupna, -
Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha -
RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga.......................................................................................... -
Maakonna Bussiliinide Infoleht
Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46 -
Üldplaneeringu Seletuskiri
Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. -
Investeeringute Kava
Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 09.10.2019 määrusega nr 48 30.06.2021 määrusega nr 89 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 1 – Investeeringute kava Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Sisukord 1. Valdkonnaülesed investeeringud 3 2. Kogukonnad 4 3. Haridus 6 4. Noorsootöö 8 5. Kultuur 8 6. Sport ja tervisedendus 9 7. Sotsiaalkaitse ja turvalisus 10 8. Tehniline taristu 11 9. Teed, tänavad ja tänavavalgustus 14 10. Keskkond 15 11. Majandusüksus 17 12. IT-arendus 18 2 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Investeeringute kavas on hinnangulised maksumused välja toodud kogumaksumuses. Kui finantseerimisallikana on kavandatud toetusmeetmed, siis on kogumaksumusse arvestatud ka KOV, MTÜ või erasektori omafinantseering. Investeeringuobjektid on järjestatud kandi ja ajalise määratluse järgi. Investeeringute kava on koostatud läbi ideekorje ning täpsustatud investeeringud on nelja eelseisva aasta lõikes valla eelarvestrateegias. Kandid: Arkna, Lasila, Lepna, Sõmeru, Ubja, Uhtna, Vaeküla ja Veltsi. Arkna kant – Arkna, Papiaru, Roodevälja ja Aluvere küla; Lasila kant – Lasila, Karunga, Järni, Levala ja Karitsa küla; Lepna kant – Lepna alevik ning Tobia, Taaravainu, Kõrgemäe, Eesküla, Mädapea ja Tõrma küla; Sõmeru kant – Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Koovälja küla; Ubja kant – Ubja, Katela, Andja, Aresi, Toomla, Sooaluse ja Nurme küla; Uhtna kant – Uhtna alevik ning Kohala, Kohala-Eesküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Jäätma, -
Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad -
Juuni 2020 Nr 6
akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Juuni 2020 • Nr 6 (30) Mida me tänasest Lapsed taas tulla ei saa, kriisist õppisime? 12. märtsil alanud eriolukord on tänaseks läbi lühike aeg, pikk on maa ... saanud. Tervishoiualase hädaolukorra lahenda- miseks kehtivad veel erinevad meetmed. Viiru- See viisijupp vasardas sesse nakatumise oht ei ole veel täielikult möödas, mu peas enne emade- kuid tavapärane elurütm hakkab vaikselt taastu- päeva, mõeldes nii Uhtna ma. Seljataga on kolm pingelist kuud, kus pidi- kui ka kõigi teiste kantide me valla poolt osutatavaid teenuseid korraldama emade peale. Kuigi tege- kehtivaid meetmeid arvestades, mis tähendas likult pole asi üldsegi, ei ümberkorraldusi ja kiireid otsuseid. emadepäevas ega pikas Mida me nendest kolmest kuust õppisime? maas ja aeg oli ainus, mida Tööd on võimalik teha efektiivselt ka ilma füü- paljudel seekord voli pärast silise kontaktita. Nõupidamisi, koolitusi ja õppe- käes oli, kuid eriolukorra ja tööd saab edukalt teha e-keskkonnas. Alati ei ole luurava koroonaohu tõttu vaja tunde kulutada nõupidamistele sõitmisteks. oli otsene kontakt lastega, Valmisolek kriisideks on päriselt vajalik, olu- sugulaste ja tuttavatega vä- line on jagada oma muresid, rõõme ja kogemusi henenud paljudel Eestimaa teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega. Sel- peredel. leks, et kriisideks paremini valmis olla, on hea, Raske aeg mitte ainult kui asutuste vaheline suhtlus ka igapäevaselt toi- emadele vaid ka isadele, Emadepäeva õnnitlus hooldekodus. mib, tuntakse üksteist ja kohtutakse. Tuleb seada lastele, vanavanematele, prioriteete, mis on oluline, mis mitte. Kommuni- onudele, tädidele – kõigi- Mõlemad vestluskaas- katsiooni korraldus peab olema tagatud selliselt, le kes oma kallitega kok- lased tänavad ka kõiki et kõik osapooled saavad kokkulepitud reegli- kusaamist ootavad. -
Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017. -
Joonis: Põhijoonis
RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla