DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Nimi)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Jahipiirkonna Nimi) Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 18 Kunda, JAH1000319 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Kunda Jahindusklubi 1.2. Registrikood 80259054 1.3. Aadress koidu 85-22, Kunda, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Ando Holm 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 53417151 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Ando holm Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Toolse looduskaitseala: Vabariigi Valitsuse 06.06.2005 määrus nr 117 § 4 lg 4 ja Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 6 ja nimetus/ 10 lähtuvad piirangud. 1. Looduskaitsealal on lubatud jahipidamine 1. augustist kuni 28. (29) veebruarini. 2. Kaitseala piirangu kirjeldus valitseja nõusolekuta on keelatud uute ehitiste (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ja jahiulukite lisasöötmine. 4.2. Objekti Toomla ja Ubja väike-konnakotka püsielupaigad. Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4, § 50 lg 5 ja lg 51, § 14 lg 1 p 6 ja nimetus/ p 10 ning § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: 1. Väike-konnakotka pesapuu ümber kehtib 100 meetri raadiusega piirangu kirjeldus sihtkaitsevööndi režiimiga kaitsekord. 2. Inimeste viibimine ja jahipidamine on merikotka püsielupaigas keelatud 15. märtsist kuni 31. augustini. 3. Jahiulukite lisasöötmine on püsielupaigas ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 4. Püsielupaigas on väikeehitise (sealhulgas jahindusrajatiste) püstitamine ja jahiulukite lisasöötmine ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud. 5. Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 1/2 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Kunda jahipiirkonna piir läheb Selja jõe suudmest Kunda lahes mööda Kunda lahe rannajoont Piirivalve teeni piirikirjeldus (jahipiirkonna juurde kuulub ka mere akvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest), jätkudes mööda Piirivalve teed Toolse teeni ning mööda Toolse teed Koidu teeni; teeristist mööda Koidu teed Metsavahi teeni ning mööda Metsavahi teed Laoplatsi teeni, jätkudes mööda Laoplatsi teed Rakvere–Kunda raudteeni; edasi mööda Rakvere–Kunda raudteed Aiandi teeni ning mööda Aiandi teed Kunda jõeni, siis mööda Kunda jõge Kunda–Viru-Nigula maanteeni; sealt mööda Kunda–Viru-Nigula maanteed Malla teeristini; Malla teeristist mööda Kunda–Viru-Nigula vana maanteed Vana -Töökoja teeni ja mööda Vana -Töökoja teed Kutsalani Kunda–Viru-Nigula uuel maanteel; Kutsalast mööda Kunda–Viru-Nigula uut maanteed turbakarjääri teeni, jätkudes mööda turbakarjääri teed turbaraba betoonteeni ning mööda turbaraba betoonteed Raba kraavini; seejärel mööda Raba kraavi Raba sihini ning mööda Raba sihti Sonda metskonna kvartali QN204 lõunasihini; siitpeale mööda kvartali QN204 lõunasihti ja Kambi kinnistu läänepiiri Kongla ojani, jätkudes mööda Kongla oja Rätsepa kraavini ning mööda Rätsepa kraavi Sonda metskonna kvartali QN204 lõunanurgani; sealt mööda Kraavide sihti Sonda metskonna kvartali QN202 kirdenurka; seejärel mööda Sonda metskonna kvartalite QN202, QN201, QN200, QN199 põhjasihti kvartali QN199 loodenurgani, jätkudes mööda kraavi Sonda metskonna kvartali QN173 edelanurgani; siis mööda Varudi–Alaküla sihti Kunda jõeni ning mööda Kunda jõge Kärestiku kinnistu lõunapiirini; siitpeale mööda Kärestiku kinnistu lõunapiiri Uhtna–Kunda maanteeni; edasi mööda Uhtna–Kunda maanteed Aru karjääri piirini ning mööda Aru karjääri piiri Kunda–Rakvere raudteeni; sealt mööda Kunda– Rakvere raudteed Jõeäärse kraavini ja mööda Jõeäärse kraavi Selja jõeni ning mööda Selja jõge Põdruse–Kunda maanteeni; edasi mööda Põdruse–Kunda maanteed Katela teeristini; Katela teeristist mööda Katela–Saariku–Selja– Karepa maanteed Karepa sillani Selja jõel, jätkudes mööda Selja jõge selle suudmeni Soome lahes. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000319&mount=view kaart 2/2.
Load more

Recommended publications
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Hooli Oma Valla Minevikust, Olevikust Ja Tulevikust
    XXI aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Oktoober 2013 • Nr 10 (253) Volikogu esimehe veerg Ükski teadmine pole kogu komisjonides ja eestsei- Hooli oma valla minevikust, midagi väärt, kui seda ei saa suses. Volikogu istungitel lan- jagada. getatakse otsused, mis on läbi Edgar Rice Burroughs arutatud ja milles on ühisele kokkuleppele jõutud. Oleme Sõmeru valda on juhitud tegutsenud ühtse meeskonna- olevikust ja tulevikust koostöö ja üksmeele na ning kõigi tarkusi, oskusi ja vaimus kogemusi arvestades. Kes minevikku ei mäleta, Samuti on väga hea koos- elab tulevikuta. Seetõttu said Hää vallarahvas! Märkama- töö olnud volikogu ja valla- algatatud kaks aastat tagasi jalg- tult on neli aastat läinud ning valitsuse ning vallaametnike rattamatkad mööda Sõmeru tänane vallavolikogu koosseis vahel. Üksteisemõistmine on valla pärandkultuuri objekte. lõpetab tegevuse. 20. oktoobril taganud valla hea käekäigu ja Toimus neli matka, mille käigus toimuvad valimised, kus ot- stabiilse arengu. Meil pole ol- läbisime pea kogu Sõmeru valla sustate teie, kes moodustavad nud vaja aega raisata mõttetute territooriumi. Loodan, et kõik järgmise vallavolikogu. Nagu vaidluste ja üksteisele ärate- said suurepärase elamuse meie tavaks on saanud, peaksin hak- gemise peale. Oleme kindlal pärandkultuuri objektidest ja kama nüüd teile aru andma, arusaamisel, et halvad suhted palju targemaks valla minevi- mida on tänane vallavolikogu edu ei too ja tegu oleks liht- kust, olevikust ja tulevikust. selle nelja valitsemisaastaga salt ajaraiskamise ning rahva Aitäh kõigile osalenutele! korda saatnud. Tegelikult pole raha asjatu kulutamisega. Edu sellisel aruandel mõtet, sest toob konstruktiivne koostöö, M N oleme tegutsenud avatult – üksteise mõtete ärakuulamine igaüks, kes on soovinud, on ja nendega arvestamine. Seda saanud meie tegemisi näha ja kõike soovin ma ka uuele vo- Lõbusad matkasellid.
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Investeeringute Kava
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 09.10.2019 määrusega nr 48 30.06.2021 määrusega nr 89 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 1 – Investeeringute kava Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Sisukord 1. Valdkonnaülesed investeeringud 3 2. Kogukonnad 4 3. Haridus 6 4. Noorsootöö 8 5. Kultuur 8 6. Sport ja tervisedendus 9 7. Sotsiaalkaitse ja turvalisus 10 8. Tehniline taristu 11 9. Teed, tänavad ja tänavavalgustus 14 10. Keskkond 15 11. Majandusüksus 17 12. IT-arendus 18 2 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Investeeringute kavas on hinnangulised maksumused välja toodud kogumaksumuses. Kui finantseerimisallikana on kavandatud toetusmeetmed, siis on kogumaksumusse arvestatud ka KOV, MTÜ või erasektori omafinantseering. Investeeringuobjektid on järjestatud kandi ja ajalise määratluse järgi. Investeeringute kava on koostatud läbi ideekorje ning täpsustatud investeeringud on nelja eelseisva aasta lõikes valla eelarvestrateegias. Kandid: Arkna, Lasila, Lepna, Sõmeru, Ubja, Uhtna, Vaeküla ja Veltsi. Arkna kant – Arkna, Papiaru, Roodevälja ja Aluvere küla; Lasila kant – Lasila, Karunga, Järni, Levala ja Karitsa küla; Lepna kant – Lepna alevik ning Tobia, Taaravainu, Kõrgemäe, Eesküla, Mädapea ja Tõrma küla; Sõmeru kant – Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Koovälja küla; Ubja kant – Ubja, Katela, Andja, Aresi, Toomla, Sooaluse ja Nurme küla; Uhtna kant – Uhtna alevik ning Kohala, Kohala-Eesküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Jäätma,
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Haldusüksused Ja Nende Lühendid Administrative Units of Estonia and Their Abbreviations (1866–2017)
    Eesti Keele Instituut Institute of the Estonian Language KNAB: Kohanimeandmebaas / Place Names Database 30.10.2017 (03.05.1995) EESTI HALDUSÜKSUSED JA NENDE LÜHENDID ADMINISTRATIVE UNITS OF ESTONIA AND THEIR ABBREVIATIONS (1866–2017) Loetelus on Eesti haldusüksused ajavahemikus 1866–2017, seejuures 1950–1970 on arvesse võetud ainult linnad ja alevid. Valdade (1970–1989~91 ka külanõukogude) nimed on antud ilma liigisõnata. Praegused haldusüksuste nimed on poolpaksus kirjas , kihelkonnanimed on *tärniga. Teises tulbas on osutatud, millisesse kihelkonda kuulus omaaegne mõisavald ning millises maakonnas oli/on üksus 1922., 1939. ja 2017. a. Kolmandas tulbas on kohanimeandmebaasis kasutatav lühend. Märkuste lahtris on toodud viited haldusüksuse loomise, ümbernimetamise või likvideerimise kohta (allikaks Uuet 2002, Ajalooarhiivi andmebaas ja KNABi jaoks kogutud andmed). Mõne enne 1890ndaid olnud valla liitmise aeg ei ole teada, sel juhul on märkuses vaid XIX saj (vahel on tegu olnud pooliseseisva vallaga). Valdade tinglikuks algusajaks on 1866, kuid enamik valdu oli teises staatuses olemas juba varem. Tingmärgid: > liidetud millegagi, < lahutatud millestki, ^ ümber nimetatud v endise nimega. Lühend krkv = kirikuvald. Üksuste omavahelisi piirimuutusi ei kajastata. Põhitabeli järel on lühendite, samuti omaaegsete saksa- ja venekeelsete nimede register. Haldusüksused, mille lühendeid pole antud, kirjutatakse kohanimeandmebaasis täielikult välja, lisades sünonüüminumbri vastavalt tabelile, kui see on antud (nt Atla2, Jõgisoo1 ). The list contains names of administrative units of Estonia from the period 1866–2017, from 1950 through 1970 only urban municipalities are included. The names of rural municipalities are written without a generic term ( "vald" ). The names of current administrative units are in bold , the names of ecclesiastical parishes are marked with an *asterisk. The second column refers to the parish the unit belonged to before 1917 and the counties that the unit belonged to in 1922, 1939 and 2017.
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid Koostanud August Kondoja 1989.a. Rakvere Rajooni Riikliku Ajalooarhiivi materjalide põhjal Viru-Jaagupi osakond 1949.a kevadel moodustati praeguse Viru-Jaagupi osakonna külade territooriumiul 6 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. 1. kolhoos „Tungal“ - Saueaugu küla 2. kolhoos „Uus Täht“ - Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad 3. kolhoos „Olev“ - Variku küla 4. kolhoos „Allika“ - Allika küla 5. kolhoos „Prožektor“ - Voore küla 6. kolhoos „Lembitu“ - Kirikuküla, Kannastiku küla. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised. 1950.a lõpul oli 3 kolhoosi: 1. kolhoos „Uus Täht“ = „Tungal“ +„Uus Täht“ (ehk Saueaugu, Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad moodustasid uue kolhoosi „Uus Täht“) 2.kolhoos „Prožektor“ = „Prožektor“ + „Lembitu“ (ehk Voore, Kirikuküla ja Kannastiku küla moodustasid uue kolhoosi „Prožektor“) 3. kolhoos „Lenini Tee“ = „Olev“+ „Allika“ (ehk Variku küla ja Allika küla liitusid üheks kolhoosiks). 1951.a ühinesid kolhoos „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, uueks nimeks sai kolhoos „Prožektor“. 1952.-1957.a. oli üks ühendatud kolhoos „Tee Kommunismile“, mille baasil 1957.a algul moodustati Viru- Jaagupi sovhoos. Kolhooside ühinemise skeem Viru-Jaagupis „Tungal“ „Uus Täht“ „Lembitu“ „Prožektor“ „Olev“ „Allika“ 1949 04.04.1949 1949 1949 1949 1949 „Uus Täht“ „Prožektor“ Lenini Tee 1950 1950 1950 „Tungal“ + „Uus Täht „Lembitu“ + „Prožektor „Olev“ + „Allika“ „Prožektor“ 1951 „Prožektor“ + Lenini Tee Tee Kommunismile 1952 – 1957 Viru-Jaagupi sovhoos 1957 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Viru-Jaagupi osakond 1975 Küti osakond Küti osakonnas algas kolhooside moodustamine 1948. aasta lõpul. 1. Esimene kolhoos moodustati 3. detsembril 1948.a. Arukülas, nimeks sai see kolhoos „Hommik“. 1949.a moodustati järgmised kolhoosid: 2. kolhoos „Rünga“ - Rünga külas 3. kolhoos „Uuevälja“ - Uuevälja külas 4.
    [Show full text]
  • Toimepiirkondade Määramine Raport
    Siseministeerium Toimepiirkondade määramine Raport Täitja: Statistikaamet Koostajad: Anu Tõnurist, Mihkel Servinski, Ülle Valgma Tallinn 2014 Sisukord 1. Lähteülesande kirjeldus ............................................................................................................... 5 2. Analüüsi etapid............................................................................................................................ 7 3. Andmeallikad ............................................................................................................................... 8 4. Metoodilised lähtekohad andmeanalüüsi teostamiseks .............................................................. 9 4.1 Pendelrände lähtekoht ja sihtkoht....................................................................................... 9 4.2 Pendelrände ulatus ............................................................................................................. 9 4.3 Peamine pendelrände sihtkoht ........................................................................................... 9 4.4 Toimepiirkonna sisemine tsoneering .................................................................................. 9 4.5 Linnaliste asulate käsitlemine kandina.............................................................................. 10 4.6 Toimepiirkondade liitmine ................................................................................................. 10 5. Linnalised asulad ja kandid Eestis............................................................................................
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Lääne-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Vôsu Vihula Kunda Viru-Nigula Haljala Kadrina Kaarli Rakvere Rägavere Rakvere Tapa Tamsalu Vinni Tamsalu Väike-Maarja Laekvere Simuna Rakke Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Lääne-Virumaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 9 Tallinn 1996 I © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Lääne-Virumaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Lääne-Virumaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-21-5 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt,
    [Show full text]