Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid Koostanud August Kondoja 1989.a. Rakvere Rajooni Riikliku Ajalooarhiivi materjalide põhjal Viru-Jaagupi osakond 1949.a kevadel moodustati praeguse Viru-Jaagupi osakonna külade territooriumiul 6 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. 1. kolhoos „Tungal“ - Saueaugu küla 2. kolhoos „Uus Täht“ - Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad 3. kolhoos „Olev“ - Variku küla 4. kolhoos „Allika“ - Allika küla 5. kolhoos „Prožektor“ - Voore küla 6. kolhoos „Lembitu“ - Kirikuküla, Kannastiku küla. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised. 1950.a lõpul oli 3 kolhoosi: 1. kolhoos „Uus Täht“ = „Tungal“ +„Uus Täht“ (ehk Saueaugu, Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad moodustasid uue kolhoosi „Uus Täht“) 2.kolhoos „Prožektor“ = „Prožektor“ + „Lembitu“ (ehk Voore, Kirikuküla ja Kannastiku küla moodustasid uue kolhoosi „Prožektor“) 3. kolhoos „Lenini Tee“ = „Olev“+ „Allika“ (ehk Variku küla ja Allika küla liitusid üheks kolhoosiks). 1951.a ühinesid kolhoos „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, uueks nimeks sai kolhoos „Prožektor“. 1952.-1957.a. oli üks ühendatud kolhoos „Tee Kommunismile“, mille baasil 1957.a algul moodustati Viru- Jaagupi sovhoos. Kolhooside ühinemise skeem Viru-Jaagupis „Tungal“ „Uus Täht“ „Lembitu“ „Prožektor“ „Olev“ „Allika“ 1949 04.04.1949 1949 1949 1949 1949 „Uus Täht“ „Prožektor“ Lenini Tee 1950 1950 1950 „Tungal“ + „Uus Täht „Lembitu“ + „Prožektor „Olev“ + „Allika“ „Prožektor“ 1951 „Prožektor“ + Lenini Tee Tee Kommunismile 1952 – 1957 Viru-Jaagupi sovhoos 1957 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Viru-Jaagupi osakond 1975 Küti osakond Küti osakonnas algas kolhooside moodustamine 1948. aasta lõpul. 1. Esimene kolhoos moodustati 3. detsembril 1948.a. Arukülas, nimeks sai see kolhoos „Hommik“. 1949.a moodustati järgmised kolhoosid: 2. kolhoos „Rünga“ - Rünga külas 3. kolhoos „Uuevälja“ - Uuevälja külas 4. kolhoos „Kiir“ - Kulina ja Lähtse küla 5. kolhoos „Mars“ - Näsu ja Võhu küla. Hiljem ühendati väikesed kolhoosid - 1951.a olid kolhoosid „Hommik“ = „Hommik“ + „Rünga“ + „Uuevälja“ + „Kiir“ ja eraldi kolhoosiks jäänud „Mars“. Ühinemine jätkus ja 1952.a jäi ainult kolhoos „Hommik“, millega oli ühinenud kolhoos „Mars“. Ühinenud kolhoos nimetati ümber I.V.Stalini nimeliseks kolhoosiks. 12. jaanuaril 1956.a. ühendati I.V.Stalini nim. kolhoos Roela sovhoosiga (Küti osakonnana). 1.märtsil 1956.a moodustati omaette Küti sovhoos. Seega oli 1949.a Viru-Jaagupi ja Küti osakonna külades kokku 11 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. Aastatel 1956-1957, kolhooside likvideerimise ja sovhooside moodustamise ajal, oli kummaski osakonnas üks ühendatud kolhoos (2 kolhoosi). Kolhooside ühinemise skeem Kütis „Hommik“ „Rünga“ „Uuevälja“ „Kiir“ „Mars“ 03.12.1948 1949 1949 1949 1949 „Hommik“ 1951 „Hommik“ + „Rünga“ + „Uuevälja“ + „Kiir“ J.V.Stalini nimeline 1952 „Homik“ + „Mars“ Roela sovhoosi Küti osakond 12.01.1956 Küti sovhoos 01.03.1056 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Küti osakond 1975 Kaarli osakond 1949.a aprillikuul moodustati praeguse Kaarli osakonna külades 7 kolhoosi: 4. aprillil kolhoos „Nurme“ - Nurme küla 7. aprillil kolhoos „Koovälja“ - Koovälja küla 8. aprillil kolhoos „Aluvere“ - Aluvere küla 8. aprillil kolhoos „Adra“ - Aluvere küla 10. aprillil kolhoos „Kaarli“ - Kaarli asundus 15. aprillil kolhoos „Katku-Raudlepa“ - Katku ja Raudlepa küla 16. aprillil kolhoos „Sõmeru“ - Sõmeru asundus. 27. aprillil 1950.a ühinesid kolhoosid „Nurme“ ja „Koovälja“, uue kolhoosi nimeks jäi „Koovälja“. 28. jaanuaril 1951.a ühinesid „Koovälja“, „Katku-Raudlepa“ ja „Kaarli“, uue kolhoosi nimeks sai „Algus“. 25. veebruaril 1951.a ühinesid ka „Aluvere“, „Adra“ ja Sõmeru“ kolhoosid, uueks nimeks sai kolhoos „Areng“. 10. veebruaril 1952.a ühinesid kolhoosid „Algus“ ja „Areng“ M.I.Kalinini nimeliseks kolhoosiks. Sellest ajast peale jäigi praeguse Kaarli osakonna territooriumile üks ühendatud kolhoos. 6. märtsil 1958.a. muudeti kolhoosi nimi Kreutzwaldi nimeliseks, 21.veebruaril 1963.a aga Kaarli kolhoosiks. 20. jaanuaril 1971.a ühines Kaarli kolhoos Vinni Sovhoostehnikumiga Kaarli osakonnana. Roodevälja osakond Praeguse Vinni ST Roodevälja osakonna territooriumil moodustati järgmised kolhoosid: 1949.a. kevadel kolhoos „Papiaru“ - Papiaru külas. 1950.a ühendati „Papiaru“ kolhoosiga naabruses asuv kolhoos „Nõmme“ (praegu Kullaaru kolhoosi osa) nimeks jäi „Papiaru“. 1951. aastal „Papiaru“ kolhoos likvideeriti – endine kolhoos „Nõmme“ liideti „Valguse“ kolhoosiga (praegune Kullaaru kolhoos), endine „Papiaru“ kolhoosi osa liideti Roodevälja sovhoosiga. 1952.a liideti Roodevälja sovhoos Vinni sovhoosiga Roodevälja osakonnana. Sõpruse osakond Praeguse Vinni ST Sõpruse osakonna territooriumil moodustati kaks kolhoosi: 15. aprillil 1949.a kolhoos „Aruvälja“ - Aru, Ussimäe, Karkuse küla 16. aprillil 1949.a kolhoos „Kevad“ - Piira, Mäetaguse ja osa Karkuse külast. 15. aprillil 1950.a ühinesid kolhoosid „Aruvälja“ ja „Kevad“ kolhoosiks „Sõprus“. 2. veebruaril 1956.a. likvideeriti kolhoos „Sõprus“ ja ühendati Vinni sovhoosiga Sõpruse osakonnana. Vetiku, Vinni ja Vaeküla osakond Praeguse Vetiku, Vinni ja Vaeküla osakonna külades oli 1949.a moodustatud järgmised kolhoosid: 23. oktoobril 1948 kolhoos „Rahu“ - Vetiku küla 5. märtsil 1949.a kolhoos „Aru“ - Mõdriku asundus 6. aprillil 1949.a kolhoos „Lootus“ - Rägavere asundus 14. aprillil 1949.a kolhoos „Raudvere“ - Raudvere küla. 19. veebruaril 1950 ühinesid kolhoos „Lahe“ ja „Rahu“, uueks kolhoosinimeks sai „Järve“. 28. jaanuaril 1951.a ühinesid kolhoosid „Aru“, „Järve“, „Lootus“ ja „Rahu“ üheks „Järve“ kolhoosiks. 14. jaanuaril 1957.a likvideeriti kolhoos „Järve“ ja ühendati Vinni sovhoosiga. Hiljem moodustati nendest koos Vinni sovhoosi keskuse, Mõdriku Tehnikumi õppemajandi ja Vaeküla Tehnikumi õppemajandi maadega Vinni sovhoostehnikumi Vetiku, Vinni ja Vaeküla osakonnad. Kolhooside ühinemise skeem Vetikul, Vinnis, Vaekülas: „Aru“ „Lahe“ „Rahu“ „Lootus“ „Raudvere“ 05.03.1949 - 06.04.1949 - 23.10.1948 - 06.04.1949 - 14.04.1949 - 28.01.1951 19.02.1950 19.02.1950 28.01.1951 28.01.1951 „Järve“ 19.02.1950 – 28.01.1951 „Lahe“ + „Rahu“ „Järve“ 28.01.1951 – 14.01.1957 „Aru“ + „Järve“ + „Lootus“ + „Raudvere“ Vinni sovhoosi Järve osakond 14.01.1957 Vinni NST piirkonnas asunud kolhooside esimehed ja nende asutajaliikmed Viru-Jaagupi (osakond) 1949.a kevadel loodi praeguse Viru-Jaagupi osakonna territooriumil järgmised väikesed kolhoosid: 1. kolhoos „Tungal“ Saueaugu külas: esimees Ernst Pärk, aseesimees Anette Vilu (elab Saueaugu külas). Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. 2.kolhoos „Uus Täht“ Kehala külas: Esimees Karl Sirtse, raamatupidaja Elise Tõnne. Teisi asutajaliikmeid: Aliide Leemets (Põiklik), Hilja Kalvet, Linda Inno, Õilme Taadre. 3.kolhoos „Olev“ Voore mõisas Esimees Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõu. 4. kolhoos „Allika“ Allika külas Esimees Rudolf Tomp, teisi asutajaliikmeid: Salme Klammer, Salme Kuusemets, Lembi Räkki. 5. kolhoos „Prožektor“ Voore külas: Esimees: Alfred Orav, asutajaliikmed: Meeta Lugenberg, Karl Lugeneberg, Karl Leppik, Endel Lepik, Maie Inno. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised: 1.„Kolhoos „Tungal“ ja „Uus Täht“ ühinesid kolhoosiks „Uus Täht“. Esimehed olid Karl Sirtse, Mihkel Inno ja Vaike Inno (Peterson). 2.“Kolhoos „Olev“ ja „Allika“ ühinesid „Lenini Tee“ kolhoosiks. Esimeheks sai Helmut Nirgi, raamatupidaja oli Leida Nurga (Lalli). 3. Kolhoosid „Prožektor“ ja „Lembitu“ ühinesid, nimeks jäi „Prožektor“. Esimeheks jäi Alfred Rootalu. 4. Pärast seda ühinesid kolhoosid „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, nimeks jäi „Prožektor“, esimeheks sai Videvik. 5. 1952.a ühinesid kolhoosid „Uus Täht“ ja „Prožektor“, nimeks sai „Tee Kommunismile“. Esimehed olid: 1952 – 1954 Videvik 1954 - 1956 Kongi 1956 - 1957 Erich Erilt 1957.a „Tee Kommunismile“ kolhoos reorganiseeriti Viru-Jaagupi sovhoosiks, direktoriks sai Helmut Rebane. Alates 1975. aastast on Viru-Jaagupi sovhoos Vinni Näidisvohoostehnikumi koosseisus. Kaarli osakond 1.Kolhoos „Nurme“ moodustati Sõmeru vallas Kohala külanõukogus 4.aprillil 1949.a. Esimeheks valiti August Lints. Kolhoosi põhikiri kinnitati Virumaa TSN Täitevkomitee otusega nr 247 26. aprillist 1949.a. 7. aprillil 1949.a moodustati Sõmeru valla Kohala külanõukogus Koovälja külas kolhoos „Koovälja“. Põhikiri kinnitati Virumaa TSN Täitevkomitee otsusega nr 247 26. aprillist 1949.a. Esimeheks sai Mihkel Reim. Asutajad: Mart Levert, Juljus Aari, Ferdinand Lõhmus, Hugo Mäe, Gustav Neitov, Ida Peedi, Merie Neito, Liidia Kirsipuu, Aliide Aam, Leena Klaas, Anna Lepik, Olga Vodja, Anette Tamme, Anna Pall, Jette Tiitso, Mai Mäe, Miili Ruberg, Teofilie Laks, Mihkel Reim, August Kask, Johannes Tepper, Elmar Rulli, Jaan Tamme, Eduard Poom, Arnold Vahuri, Johannes Beelbaum, Eduard Arumäe, Jüri Pällo, Ann Kustin. (Rakvere RRA fond nr 726, nim 1, s 3 1.1) 15. aprillil 1949.a moodustati Sõmeru vallas Kaarli külanõukogus Katku ja Raudlepa külades „Katku-Raudlepa“ kolhoos. Põhikiri kinnitati Virumaa TSN Täitevkomitee otsusega nr 247 26. aprillist 1949.a. Esimees Heinrich Õiglane. Asutajaliikmed: A.Kustin, I.Röömer, O.Treimann, E.Polluks, U.Tarn, E.Tark, K.Kurs. (Rakvere RRA fond nr 726, nim 1, s 17 1.1 ja 6) „Nurme“ kolhoos tegutses 27. aprillini 1950.a, misjärel ühines kolhoosiga „Koovälja“. Ühinenud kolhoosi põhikiri kinnitati Virumaa TSN Täitevkomitee otsusega nr 528 2. augustist 1950. 10. aprillil 1949.a moodustati Sõmeru vallas Kaarli külanõukogus Kaarli asunduses kolhoos „Kaarli“. Põhikiri kinnitati Virumaa TSN Täitevkomitee otsusega nr 247 26. aprillist 1949.a. Esimees
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • TINGMÄRGID: Padaküla Küla Nõmme Küla Salutaguse Küla Karinu Küla Järva-Jaani Alev Sootaguse Küla Ramma Küla
    Pärispea küla Viinistu küla Natturi küla Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 7/4 Käsmu küla 6/3 Koolimäe küla Kasispea küla Vergi küla Altja küla Vainupea küla Käsmu järv Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn 29/15 Haili küla Oandu küla Pajuveski küla Eru küla Andi küla Loksa küla Tepelvälja küla Korjuse küla Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo küla Tammispea küla Lauli küla Vihula küla 10/5 Rutja küla Letipea küla Karepa küla Sagadi küla Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Vatku küla Ilumäe küla Karula küla Võhma küla Kiva küla Kosta küla Toolse küla 333/167 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla Kakuvälja küla Kuura küla Joandu küla Kaliküla küla Metsanurga küla Villandi küla Nõmmeveski küla Noonu küla Palmse küla 10/5 150 Kunda linn Malla küla Tidriku küla Selja küla Pärna küla Aaviku küla Aasumetsa küla Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla Iila küla Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla Annikvere küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Kutsala küla Varangu küla Viru-Nigula vald Pehka küla Linnuse küla Võsupere150 küla Kurna küla Salatse küla Siberi küla Paasküla küla 150 Marinu küla Aseriaru küla Koila küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kabeli küla Kavastu küla 150 Kanguristi küla Viitna küla Vasta küla Aseri alevik Oru küla Loobu küla Võle küla Valgejõe küla Liiguste küla Katela küla Tüükri küla Tatruse küla Aasukalda küla Nugeri küla Kõldu küla Haljala vald Kõrtsialuse küla Varudi küla Andja küla Viru-Nigula
    [Show full text]
  • Hooli Oma Valla Minevikust, Olevikust Ja Tulevikust
    XXI aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Oktoober 2013 • Nr 10 (253) Volikogu esimehe veerg Ükski teadmine pole kogu komisjonides ja eestsei- Hooli oma valla minevikust, midagi väärt, kui seda ei saa suses. Volikogu istungitel lan- jagada. getatakse otsused, mis on läbi Edgar Rice Burroughs arutatud ja milles on ühisele kokkuleppele jõutud. Oleme Sõmeru valda on juhitud tegutsenud ühtse meeskonna- olevikust ja tulevikust koostöö ja üksmeele na ning kõigi tarkusi, oskusi ja vaimus kogemusi arvestades. Kes minevikku ei mäleta, Samuti on väga hea koos- elab tulevikuta. Seetõttu said Hää vallarahvas! Märkama- töö olnud volikogu ja valla- algatatud kaks aastat tagasi jalg- tult on neli aastat läinud ning valitsuse ning vallaametnike rattamatkad mööda Sõmeru tänane vallavolikogu koosseis vahel. Üksteisemõistmine on valla pärandkultuuri objekte. lõpetab tegevuse. 20. oktoobril taganud valla hea käekäigu ja Toimus neli matka, mille käigus toimuvad valimised, kus ot- stabiilse arengu. Meil pole ol- läbisime pea kogu Sõmeru valla sustate teie, kes moodustavad nud vaja aega raisata mõttetute territooriumi. Loodan, et kõik järgmise vallavolikogu. Nagu vaidluste ja üksteisele ärate- said suurepärase elamuse meie tavaks on saanud, peaksin hak- gemise peale. Oleme kindlal pärandkultuuri objektidest ja kama nüüd teile aru andma, arusaamisel, et halvad suhted palju targemaks valla minevi- mida on tänane vallavolikogu edu ei too ja tegu oleks liht- kust, olevikust ja tulevikust. selle nelja valitsemisaastaga salt ajaraiskamise ning rahva Aitäh kõigile osalenutele! korda saatnud. Tegelikult pole raha asjatu kulutamisega. Edu sellisel aruandel mõtet, sest toob konstruktiivne koostöö, M N oleme tegutsenud avatult – üksteise mõtete ärakuulamine igaüks, kes on soovinud, on ja nendega arvestamine. Seda saanud meie tegemisi näha ja kõike soovin ma ka uuele vo- Lõbusad matkasellid.
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019 otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019 otsus nr 101 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Vinni Sovhoostehnikumi (ST) Endised Kolhoosid
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid August Kondoja: 1949. aastal oli praeguse Vinni ST territooriumil 26 kolhoosi, kuhu ühinesid kõikide külade endised talumajapidamised. 1952. aastaks need kolhoosid ühendati, siis oli samal territooriumil 5 kolhoosi. Kõik need kolhoosid eri aegadel likvideeriti ja reorganiseeriti sovhoosideks, mis ühendati ühtseks Vinni Sovhoostehnikumiks. Võrreldes ühendatutega oli väikeste kolhooside majanduslik tegevus tunduvalt efektiivsem. Kolhooside majanduslik olukord halvenes järsult, mille põhjuseks oli nende ebaõige juhtimine, ebakompetentsus, võhiklik kamandamine ülalt jm. Lõpuks jõuti selleni, et kolhoosid praeguse Vinni ST territooriumil eri aegadel likvideeriti–reorganiseeriti sovhoosideks (Viru-Jaagupis) või ühendati naabruses olevate sovhooside Küti ja Vinniga. Viru-Jaagupi osakond 27. aprillil 1948. a loodi Viru-Jaagupi lähedal Variku külas kolhoos Olevi”. Kolhoosi asutamise eestvedajaks oli keskmiktalupoeg Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõo. 16. septembril 1948. a loodi Voore külas kolhoos „Prožektor“. Kolhoosi esimees kehvik Alfred Roostalu. Teisi asutajaliikmeid: Johannes Palmiste, Anita Roostalu. 4. detsembril 1948. a loodi Saueaugu külas kolhoos „Tungal“. Kolhoosi esimees külasepp Johannes Pärk, aseesimees Anette Vilu. Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. Kiriku- ja Kannastiku külas kolhoos „Lembitu“. Kolhoosi esimees August Orav. Teisi asutajaliikmeid: Meeta Lugeneberg, Karl Lugenberg, Karl Lepik, Endel Lepik, Marie Inno. 4. aprillil 1949.a. loodi Kehala, Kupna,
    [Show full text]
  • Vabariigi Aastapäeval Jagas Sõmeru Vald Tunnustust
    XXII aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Märts 2014 • Nr 3 (258) Vallavanema veerg Vabariigi aastapäeval jagas Sõmeru Me võitlesime kõvasti. välja Aseri, Rakvere, Toolse ja Andsime endast parima. Tsitre fosforiidimaardlad. vald tunnustust Tegime seda, mis oli õige, ja Selle otsusega saaks punk- Rahvatantsurühm Sõmeru Sõsarad – rahvatantsu traditsioonide me muutsime midagi. ti panna teisele fosforiidisõja- hoidmise eest. Geraldine A. Ferrero le, pärandades teema meie Ansambel Meie – muusikalise meelelahutuse pakkumise eest. järgnevatele põlvkondadele. Perekond Kukk – Ubja klubi taaselustamise eest. On kummastav ja imeline Ehk on teadus siis oluliselt aeg, on langemise ja tärkami- edasi arenenud või väärtusta- Iga küla võib tunda rõõmu ja uhkust, et nende hulgas on inimesi, se aeg. Langenud on valitsu- takse rohkem puhast elukesk- kes ei pea paljuks leida aega ja tahtmist aidata, kuulata ja olla teiste sed ja riigipead Egiptuses ja konda. jaoks olemas. Täname teid, Ukrainas, tagasi astus meie Inge Pikkoja, Helle Pikkoja, Sirje Rebane – Uhtna piirkonna va- peaminister. Vabariigi aasta- Üheksa korda mõõda … batahtliku töö eest. päeva aegu on õide puhkenud 12. märtsil kell 15 toimub Tatjana Sõtšova ja Karl Mägi – Vaeküla piirkonna vabatahtliku töö eest. lumi- ja märtsikellukesed. Kunda klubis kohtumine re- Natalja Ivanova – Roodevälja piirkonna vabatahtliku töö eest. Lõppenud Sotši taliolümpia gionaalminister Siim-Valmar Maido Nõlvak – aktiivse vabatahtliku töö eest. peeti kümnekraadises sooju- Kiisleriga ning teiste minis- ses, kus uljamad sportlased
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Bussiliinide Infoleht
    Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46
    [Show full text]