akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi. Neli tähendab folklooris lõpetamist ja ühtekuulu- Esimene etapp – koos käimine hulgas ringlema lasta, et ripäev toimub 2020. aastal nud seda folkloorikera ke- vust, sellest lähtuvalt otsus- teisedki saaksid seda ühte- Kundas. rida. Kogukondade ühise tegevuse aluseks on koostööd toetavad tasime oma kevadise folk- kuuluvusrõõmu ja tegemis- Aitäh kõikidele abilistele, ettevõtmised: suvise kooskäimiskoha rajamine, sportlike ja kul- looripäeva oma sõprade annika aasa tuuriliste ühisürituste korraldamine. Ainult koostöö kaudu tekib lusti nautida. Viies folkloo- kes aastate jooksul on aida- arusaamine, sallivus ja usaldus, mis võimaldab teha kokkulep- peid tuleviku suhtes. 2. juunil toimub Sõmerul Maaelufestival. Ootame kõiki meie valla külade esindajaid oma küla nime kandva sildiga rongkäiku, et tunda ühisest koosolemisest rõõmu ja saada positiivseid emotsioone. Eesti sajanda sünnipäeva auks kutsume ELKS Pandivere osakond pidas veekonverentsi inimesi rajama 100 pargiroosi istutusala ning tegema valla piir- Eesti Looduskaitse Seltsi kutsus geoloogina üles kõiki kondades 100 jaanilõket. Täpsem info on maikuu lehes. Pandivere osakond koos- maavarasid arukalt kasutama. Teine etapp – esmavajaduste rahuldamine töös Rakvere vallavalitsu- Põnevat päeva modereeris sega korraldas 21. aprillil Juhan Aare, kes on juhtinud Vesi, kanalisatsioon, teed, transport, tervis, turvalisus jm. Ühi- Sõmeru keskusehoones fosforiidikaevandustevas- sed mured võivad olla heaks ajendiks kokku saada, kuid tavaliselt veekonverentsi „Puhas vesi, taseid kampaaniaid. Kohale ei ole need probleemid esialgu küla tasandil lahendatavad. Samas elu alus“, mis oli pühenda- tulnud pea mõnikümmend tuleb nendega tegelda ja mõelda, mis on meie võimuses teha, et tud Pandivere veekaitseala huvilist jäid konverentsiga vallaga üheskoos need probleemid lahendada. 30. aastapäevale. väga rahule. Iga ettekande Alustasime valla uue arengukava koostamist, samuti on lõpus esitati esinejatele tee- töös teede arengukava. Augusti teisel poolel ja septembris Arutleti puhta vee prob- makohaseid küsimusi, millest saame kokku igas piirkondlikus kogukonnas (kandis), et saa- leemide üle. Avakõne pi- teravaim puudutas beebide da elanikkonnalt mõtteid nende arengukavade koostamiseks. das ELKS Pandivere osa- väärarengu teemat ja teema Tänase lehe vahel on küsimustik, millele soovime teiepoolset konna auliige Ülo Niisuke: seotust meie joogiveega. tagasisidet. Mida rohkem tagasisidet saame, seda paremini „6.12.1988. aastal moodustati ELKSi auliige Ülo Niisuke oskame tulevikus valla arengut suunata. Nüüd on teie võimalus ENSV Ülemnõukogu otsu- võttis veekonverentsi kokku Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi teadur Kai Künnis-Beres, järgmiselt: valla ühtsele arengule kaasa aidata. sega Pandivere veekaitseala. Ministrite Nõukogu oma Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik, vee- „Konverents andis uut loo- Kolmas etapp – koos loomine määrusega 13.12.1988. aas- konverentsi moderaator Juhan Aare. Foto Anneli Meibaum tust, et järeltulev põlvkond kaitseb agaralt Virumaad ning Küla korrastustalgud on esimene samm, kus kiiresti saadakse tal kinnitas kaitseala suuru- seks 350 875 ha. Veekaitseala Avameelse ettekande tee- tema südame, Pandivere, loo- midagi üheskoos ära teha ja tulemus on kohe nähtav ning käega dust ja maavarasid. Usku lisab katsutav. Eduelamus on heaks aluseks järgmistele sammudele! moodustati sel põhjusel, et mal „Joogivesi ja selle prob- kaitsta Pandivere väärtuslik- leemid“ tegi Tallinna tehni- ka see, et konverentsil osale- Valla ja kogukonna koostöös toimuvad juuni alguses Lepnal ku põhjavett, takistada fos- kaülikooli meresüsteemide jad võtsid üksmeelselt vastu ümber laste mänguväljakule puuistutamise talgud. foriidi uurimiste laiendamist instituudi teadur Kai Künnis- Peep Vassiljevi ja Juhan Aare Küladel on võimalus korrastada viidamajandus, algatada küla ja kaevandamise alustamist Beres, kelle hinnangul on Ees- poolt koostatud pöördumise ajaloo kogumist, korraldada kokkutulekuid, mõelda oma süm- ning piirata militaarreostuse ti joogiveega üldisemalt lood VIROLIle, mis nõuab Pandi- boolikale jne. Selles protsessis on oluline, kas külal on initsia- teket, samuti reguleerida põl- hästi. Meil on palju magedat vere veekaitseala taastamist tiivgrupp, moodustatud MTÜ, selts ja valitud nende eestveda- lumajandustegevust. vett ja seda nii kaua, kuni me ja ajakohastatud eeskirjade jad või külavanem. Aastatetagused problee- ise oma vett rumalusest ära ei vastuvõtmist. Seltsi liikmete Järjest ambitsioonikamad ettevõtmised esitavad tegijatele mid on aktuaalsed ka täna: solgi. Kai Künnis-Beresi sõnul tänusõnad kuuluvad Rakve- suuremaid väljakutseid ning tekib täiendav infovajadus (oma lämmastik ja fosfor satuvad tuleks põhjavee mikrobioloo- re vallavalitsusele, kes toetas infolist, FB, teadetetahvel, külakeskuse loomine jne). väetiste ja reovete näol ik- giliste uuringutega alustada igati konverentsi korralda- mist.“ Küla arengukava koostamine annab tunnistust õppivast ko- kagi pinna- ning põhjavette. võimalikult ruttu, et teada ELKS Pandivere osakonna auliige gukonnast, kes ise määrab, millises suunas areneda ning oskab Kaasajal on lisandunud tai- saada, miks kallid veefiltrid Täname ELKS Pandivere Ülo Niisuke, veekonverentsi ava- osakonna tublisid liikmeid ka kavandatut sihipäraselt ellu viia. Külade arengukava koosta- mekaitsevahendid, ravimid ja muutuvad Eesti tingimustes kõne pidamas. Foto Anneli Meibaum misel räägitu on heaks sisendiks omavalitsuse arengukavasse plastikaat. Kuhugi ei ole ka- bakteritele pesaks. silmaringi laiendava ja mõt- lemapaneva konverentsi kor- ja ühtlasi hea võimalus mõelda ja jõuda kokkulepetele külade dunud soov alustada fosforii- Geoloog Kalle-Mart Suur- te tegevuste, mängude, orien- raldamise eest! investeeringuvajadustes. di kaevandamist ning laien- oja ja MTÜ Pajusti Vaba Aja teerumise, loodusvaatluste dada põlevkivi kaevandamist Keskus noorsootöö eden- Eriline tänu Kalju Vagale Tugevale kogukonnale saab omavalitsus tulevikus delegeerida jne) avastama loodust ja ka- kui veekonverentsi peakorral- juba teenuse osutamise. Heaks näiteks võib tuua Ubja ja Vae- õli tootmise otstarbeks. See daja Kalju Vaga tutvustasid sutama õppeprotsessis mit- tooks pöördumatud muuda- Rakvere-Koeravere oosi ja dajale ja ideeautorile. Tänu ka küla MTÜd, kes haldavad külakeskuseid ja osutavad noorsoo- tetraditsioonilisi loomingulisi Rakvere valla keskkonnaspet- tööteenust. tused meie maakonna loodu- Jupri oja iseärasusi ning nen- digitehnoloogilisi vahendeid. ses ja sotsiaalses keskkonnas.“ de loodusväärtuste keskkon- sialistile Maia Simkinile ja Toimivat jätkusuutlikku kogukonda iseloomustab kõige Koos püütakse jõuda aru- Põneva ettekande tegi Tartu naseisundit tänasel päeval. tegelusjuhile Siiri Saarmetsa- paremini see, kas tegeletakse ka puudust kannatavate, elu ham- ülikooli looduslike pühapai- Loodusgiid ning puhta vee saamisele, et inimene on osa le, kes konverentsi korralda- masrataste vahele jäänud inimeste ja teiste abivajajatega. Siin on kade keskuse juhataja, Eesti teemapargi rajaja Priit Adler loodusest. Avastamisrõõmu misel abikäe ulatasid. ääretult oluline koostöö kogukonna ja omavalitsuse sotsiaaltöö- rahvusliku folkloorinõukogu valgustas konverentsil osale- ning tegutsemislusti jagub Mõelgem ja tegutsegem nii, taja vahel. Kogukond saab olla ka märkaja rollis, andes õigeaeg- juhatuse liige Ahto Kaasik, jaid Järvamaa ja Lääne-Viru- Järsi külas Metsamõisa talus et puhast vett jätkuks ka tule- selt omavalitsusele teada abivajajast. kes rääkis pühadest allikatest maa piirimail asuva