Murdepunkt“ Ja Spordiprojektidele

Total Page:16

File Type:pdf, Size:1020Kb

Murdepunkt“ Ja Spordiprojektidele XXIII aastakäik SÕMERU VALLA AJALEHT Veebruar 2015 • Nr 2 (269) Kodaniku veerg Elina Peri, koori- ja danud valda mitmel laulu- orkestrijuht, kauaaegne peol ja arvukatel lauluvõist- muusikaõpetaja lustel. Koolipidudel esinevad Meie kohus on seista nud meie esivanematel elu tema plokkflöödi õpilased, Niipea kui Elina Võru- laulavad ansamblid, koorid oma rahva õnne eest, eest võidelda, et rahvana pü- maalt Uhtnasse jõudis, hak- õiguse eest olla inimesed, sima jääda. ja solistid. Kui on piisavate kas ta juhendama kohalikke oskustega lapsi, pole tal aga mitte orjad. Aeg, mida me nimeta- lauluhuvilisi. Kolhoosiaas- me ärkamisajaks, oli meie olnud keeruline kapelli kok- tatel oli tema juhendada ku panna. Richard Hildrecht ajaloo murdeaeg, kus me lisaks erinevatele ansamblite- rahvas leidis jõudu, julgust 1985–1995 juhtis Elina le ka tööveteranide segakoor, Uhtna pasunakoori. 2006. Uus aasta, uued mõtted ja tarkust, raputamaks maha mille lauljad teda väga austa- ja kombed. Nagu näete, ei need võõraste võimude ahe- aastal valmis tema tööna sid ja hoidsid. Ta on aastaid pasunakoori ajalooraamat. vestle selles veerus seekord lad. Just siis, kui suured ja elus hoidnud piirkonna koo- ei vallavanem ega ka voli- võimsad meie maad tallasid 2014. aasta sügisest seisab rimuusika traditsiooni. ta taas pillimeeste palvel kogu esimees, vaid lihtsalt ja üksteist järades olid arust Elina Peri on paljudes las- üks valla kodanik, lihtne lagedaks jäänud, võtsid meie Uhtna pasunakoori ees, et tes muusikahuvi äratanud. hoida elus pikaajalist pilli- külamees. Ja miks ka mitte! isad relvad ja sundisid need Tema töö saab alguse laste- Ehk võtab järgmises Sõme- suured vaikima. See oli meie mängutraditsiooni. aiast, jätkub koolis ja nagu Elina on oma tegevuse- ru Sõnumites samuti keegi rahva suur ja võidukas vaba- elu on näidanud, tulevad lehelugeja omi mõtteid ja dussõda, mille tulemusena ga Uhtna piirkonna kultuu- lauljad tema juurde laulukoo- riloosse jätnud sügava jälje arvamusi välja öelda, kas või loodi maailma kaardile uus ri ka pärast kooli lõpetamist. vahelduse pärast. riik – EESTI VABARIIK, ning väärib oma töö eest Elina juhtimisel on Uhtna väärikat tunnustust. Minu mõtted aga liigu- mida austusega tunnusta- lapsed ja täiskasvanud esin- vad juba veebruarikuus saa- vad tänagi enamik maailma buva vabariigi aastapäeva riike. Elina Peri suunas ning siit ka mõnin- See võit ja vabadus ei tul- gad uitmõtted. nud mitte kergelt. Lahingud Aare Hein, ühiskondli- rattaprojekti, tegeledes just VABA RIIK – ISAMAA vaenuväljal nõudsid ränki kult aktiivne inimene, ilma poistega ning innustades neid kõlab ju uhkelt. End kui palju ohvreid. Võitluses langesid kelleta on raske ette kujuta- leidma huvitavaid vaba aja te- me oma tormakas igapäevas nii isad kui pojad selleks, da mistahes ettevõtmist gevusi. Aare on olnud oluline lüli sellele mõtleme? Enamasti et meie võiksime elada. Et Sõmeru vallas. Sõmeru valla taidlejate sõprus- tundub vabadus ja iseseisvus meie võiksime elada ja edasi Ta on olnud Sõmeru val- sidemete loomisel ja hoidmisel nagu iseenesest mõistetav. võidelda oma rahva õnne ja lavolikogu liige aastatel 1999– norralaste, soomlaste ja lätlas- Aga kas ikka on? vabaduse eest. 2002 ja 2000–2013 ja kuulunud tega. Meie väikene Eestimaa. 24. veebruaril läheme pidevalt spordi- ja kultuuriko- Olgu mistahes ettevõtmi- Ta põllud, metsad, sood ja ja asetame lilled ja pärjad misjoni. ne, ikka paneb Aare korralda- järved ning need hallid pae- vabadussammaste ja mäles- Teame teda kui tuntud pilli- misele õla alla, jäädes ise taga- sed nõod siin põhjala piiril tusmärkide jalamitele, aus- meest, kes on rahvast rõõmus- sihoidlikuks ning väljapeetuks. on meie isamaa. Maa, mille tamaks vabaduse eest lange- tanud aastakümneid erinevatel Aare perest on väljakasva- meie kauged esivanemad nute mälestust. üritustel ja erinevates koossei- nud kaks imevahvat last – poeg rahvaste rände ajal endile sudes pilli mängides. Samuti ja tütar –, kes nüüd juba ise on ta hoidnud koos ja olnud agaralt kohalikus kultuuri- ja igaveseks eluajaks valisid ja Ilusat saabuvat vabariigi südameks ansamblile Törts, spordielus tegutsevad. rajasid. aastapäeva kõigile! keda tuntakse üle terve Eesti. Aaret tunnevad ja teavad See väike maa on olnud Pillimehena on Aare aastaid Sõmeru vallas KÕIK. Temas meie esivanemate rõõmu- teinud tuju heaks hooldekodu peitub nii palju suuri inimesi, de, murede, laulude, laste elanikel, külakeskuste koosvii- et on üllatav, kuidas ta kõike ja tantsude maa. Kuid ta on bimistel, laste pidudel, jaanitu- kanda suudab: olnud ka pikkade orjasajan- ledel ja klubi tantsuõhtutel. • pereisa ja pillimees dite valude ja piinade maa. Aare südameasjaks on ol- • rajameister ja helitehnik Ikka ja ikka on olnud ajaloos nud rajada Sõmerule tervise- • iluaednik ja maastikuehitaja suuri ja vägevaid, kellel just rada, kus talvel saab suusatada • tehnik ja torumees seda väikest maalappi vaja ja suvel joosta ning kõndida. • jõuluvana ja lõkkemeister Lauskmaale on kerkinud mitu • õhtujuht ja tarbekunstnik on läinud kas omavahelis- laskumisnõlva, ikka Aare eest- Ja kõike seda suudab ta te sõdade tallermaaks või Ruuben Lambur vedamisel ja abil. jagada kõigi Sõmeru valla ini- lihtsalt siin tallamas, röövi- 2011. aasta Sõmeru valla 2012. aastal aitas Aare ellu mestega. Aare Hein volikogu esimehelt Maido Nõlvakult kingitust vastu võtmas. mas, hukkamas ja hävitamas aukodanik viia Sõmeru noortekeskuse käies. Kõigi nendega on tul- Kultuuri ja spordiprojektid Sõmeru liitus alaealiste õigusrikkumiste ennetustööd ootavad kirjutajaid Sõmeru valla eelarvest on ette nähtud eraldised kultuuri tõhustava projektiga „Murdepunkt“ ja spordiprojektidele. Volikogu määrusega kehtib alates sellest Eesti Avatud Noorte- Projekt on sotsiaalne ekspe- aastast uus taotlemise kord, millega saab lähemalt tutvuda valla keskuste Ühenduse projekt riment, kus kasutatakse noorte kodulehel. Kardinaalseid muudatusi sisse pole viidud, projekte „Murdepunkt“ kestab kuni kaasamist ja noortekeskuste saab esitada kultuuri ja spordi valdkondadele, lühenenud on 2016. aasta aprillini. Selle pro- mängulisi õpimeetodeid kor- taotlejale teatamise tähtaeg. Kuna eelnevalt on ette tulnud, et jektiga luuakse üle Eesti 20 duva riskikäitumise ennetami- aruande esitamise tähtajast pole kinni peetud, siis kehtiva kor- noortekeskuse juurde 2-liik- seks. ra alusel on Sõmeru vallavalitsusel õigus osaliselt või tervikuna melised mobiilsed meeskon- Projekti „Murdepunkt“ toetus tagasi nõuda, kui ei likvideerita määratud tähtajaks puu- nad, kes asuvad ennetuslikku kogumaksumus on 188 889 dujääke. Samuti avalikustab vallavalitsus toetuse saajad oma programmi 13–17-aastaste eurot ja seda on rahasta- valla veebilehel ja ajalehes Sõmeru Sõnumid. Toetuse saaja on riskis olevate noorte ja õigus- tud Euroopa Majandus- kohustatud teavitama avalikkust toetuse saamisest enda kodu- rikkujatega kasutama. piirkonna (EMP) toetus- Programmi rakendus- lehel, infosildil, kuulutusel või meediakajastustes. Alaealiste korduvate õigus- te programmi „Riskilapsed üksuseks on Eesti Noorsootöö Muudatusi esineb ka taotluse ja aruande vormides, mis on rikkumiste ennetamiseks jul- ja -noored“ taotlusvoorust Keskus. leitavad valla kodulehel. gustatakse noori kaasa rääkima „Tõrjutud noorte sotsiaalne Lisainfo programmi ko- dulehelt: http://www.entk.ee/ Eelmisel aastal esitati komisjonile 23 taotlust neist rahulda- nende isiklikku elu mõjutavate kaasamine ja õigusrikkumis- riskilapsedjanoored/ ti 18, toetades summas 5145 eurot. Järgmine taotluse esitamise otsuste tegemisel ning katseta- te ennetamine“. Programmi tähtaeg on 20. veebruar. Head kirjutamist! ma eakaaslaste grupis uusi käi- viivad üheskoos ellu haridus- ja tumisviise, mis toetavad noore teadusministeerium, justiits- Piret Laidroo Annika Aasa eneseväljendust ja on vastuvõe- ministeerium ja sotsiaalminis- Sõmeru valla noorsootööspetsialist kultuurispetsialist tavad laiemale kogukonnale. teerium. 2 SÕMERU VALLA AJALEHT Veebruar 2015 • Nr 2 (269) Kooli ja lasteaia uudised Talvine tervisenädal lasteaias hoones, mille tarbeks töötasid ne on oma vald. Vald, kus tead, mõelda, kuidas üks poliitiline Ühisel virgutusvõimlemisel. noored tulevikuküla ehitamise kuidas asjad käivad, tunned idee võib kogu Eesti segamini meetodil välja oma ettekujutu- inimesi ja oskad vajaduse kor- paisata, tuua kaasa töökaotu- Sõmeru lasteaed Pääsusilm pidas tervist edendava lasteaiana se kodukohast, mida seminaril ral abi küsida. Olin meeldivalt sed, tüli ja probleeme. Siiani 12.–16. jaanuarini Sõmerul ja Uhtnas talvist tervisenädalat. esitleti. üllatunud, kui paljud inimesed kõik ju toimis, milleks siis seda Liikumine hoiab tervist – rühmades toimusid spordipäevad Projekti lõppüritus toimus tegelikult koduvallas on nõus lõhkuda.“ ja ühel hommikul kogunesid lapsed ning personal lasteaia saali, et Sõmeru noortekeskuses, kus kaasa rääkima, kui plaanitak- teha ühine hommikune virgutusvõimlemine. Neid mõnusaid har- jutusi võib teha igal hommikul. tehti kokkuvõtteid. Tänu pro- se valda lõhkuma või liituma Viktoria Nikitina (projek- Tervislik toit on tähtis – lastele pakuti rohkelt puuvilja ja õpeta- 2014. aasta läbivaks noor- jektile tekkis Hiiumaa ja Sõme- hakata. Väga põnev kogemus! ti korraldusmeeskonna liige): ti jooma tervisejooki. Uhtna lasteaias valmistasid lapsed ise smuu- sootööteemaks Sõmeru val- ru noortel uusi koostöömõt- Osalemine nii fosforiidiprob- „Minule andis projektis osale- tisid. las oli projekt „Haldusreform teid, mida plaanitakse suvel leemi lahendamisel kui ka tut- mine suurema ülevaate oma Värskes õhus liiguvad lasteaialapsed peaaegu
Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Vinni Sovhoostehnikumi (ST) Endised Kolhoosid
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid August Kondoja: 1949. aastal oli praeguse Vinni ST territooriumil 26 kolhoosi, kuhu ühinesid kõikide külade endised talumajapidamised. 1952. aastaks need kolhoosid ühendati, siis oli samal territooriumil 5 kolhoosi. Kõik need kolhoosid eri aegadel likvideeriti ja reorganiseeriti sovhoosideks, mis ühendati ühtseks Vinni Sovhoostehnikumiks. Võrreldes ühendatutega oli väikeste kolhooside majanduslik tegevus tunduvalt efektiivsem. Kolhooside majanduslik olukord halvenes järsult, mille põhjuseks oli nende ebaõige juhtimine, ebakompetentsus, võhiklik kamandamine ülalt jm. Lõpuks jõuti selleni, et kolhoosid praeguse Vinni ST territooriumil eri aegadel likvideeriti–reorganiseeriti sovhoosideks (Viru-Jaagupis) või ühendati naabruses olevate sovhooside Küti ja Vinniga. Viru-Jaagupi osakond 27. aprillil 1948. a loodi Viru-Jaagupi lähedal Variku külas kolhoos Olevi”. Kolhoosi asutamise eestvedajaks oli keskmiktalupoeg Mihkel Inno. Teisi asutajaliikmeid: Helene Kõo. 16. septembril 1948. a loodi Voore külas kolhoos „Prožektor“. Kolhoosi esimees kehvik Alfred Roostalu. Teisi asutajaliikmeid: Johannes Palmiste, Anita Roostalu. 4. detsembril 1948. a loodi Saueaugu külas kolhoos „Tungal“. Kolhoosi esimees külasepp Johannes Pärk, aseesimees Anette Vilu. Teisi asutajaliikmeid: Hugo Veike, Vassili Rudnev. Kiriku- ja Kannastiku külas kolhoos „Lembitu“. Kolhoosi esimees August Orav. Teisi asutajaliikmeid: Meeta Lugeneberg, Karl Lugenberg, Karl Lepik, Endel Lepik, Marie Inno. 4. aprillil 1949.a. loodi Kehala, Kupna,
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Bussiliinide Infoleht
    Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Investeeringute Kava
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 09.10.2019 määrusega nr 48 30.06.2021 määrusega nr 89 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 1 – Investeeringute kava Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Sisukord 1. Valdkonnaülesed investeeringud 3 2. Kogukonnad 4 3. Haridus 6 4. Noorsootöö 8 5. Kultuur 8 6. Sport ja tervisedendus 9 7. Sotsiaalkaitse ja turvalisus 10 8. Tehniline taristu 11 9. Teed, tänavad ja tänavavalgustus 14 10. Keskkond 15 11. Majandusüksus 17 12. IT-arendus 18 2 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 1 Investeeringute kavas on hinnangulised maksumused välja toodud kogumaksumuses. Kui finantseerimisallikana on kavandatud toetusmeetmed, siis on kogumaksumusse arvestatud ka KOV, MTÜ või erasektori omafinantseering. Investeeringuobjektid on järjestatud kandi ja ajalise määratluse järgi. Investeeringute kava on koostatud läbi ideekorje ning täpsustatud investeeringud on nelja eelseisva aasta lõikes valla eelarvestrateegias. Kandid: Arkna, Lasila, Lepna, Sõmeru, Ubja, Uhtna, Vaeküla ja Veltsi. Arkna kant – Arkna, Papiaru, Roodevälja ja Aluvere küla; Lasila kant – Lasila, Karunga, Järni, Levala ja Karitsa küla; Lepna kant – Lepna alevik ning Tobia, Taaravainu, Kõrgemäe, Eesküla, Mädapea ja Tõrma küla; Sõmeru kant – Sõmeru ja Näpi alevik ning Ussimäe ja Koovälja küla; Ubja kant – Ubja, Katela, Andja, Aresi, Toomla, Sooaluse ja Nurme küla; Uhtna kant – Uhtna alevik ning Kohala, Kohala-Eesküla, Varudi-Altküla, Varudi-Vanaküla, Sämi, Sämi-Tagaküla, Jäätma,
    [Show full text]
  • Abiks Loodusevaatlejale 100 Saksa-Eesti Kohanimed
    EESTI TEADUSTE AKADEEMIA EESTI LOODUSEUURIJATE SELTS Saksa-Eesti Kohanimed Abiks loodusevaatlejale nr 100 Tartu 2016 Eesti Looduseuurijate Seltsi väljaanne Küljendus: Raino Suurna Toimetaja: Rein Laiverik Kaanepilt on 1905. a hävinud Järvakandi mõisahoonest (Valdo Prausti erakogu), Linda Kongo foto (Rein Laiveriku erakogu). ISSN 1406-278X ISBN 978-9949-9613-6-8 © Eesti Looduseuurijate Selts Linda Kongo 3 Sisukord 1. Autori eessõna .............................................................................................................................................................................. 5 2. Sada tarka juhendit looduse vaatlemiseks ................................................................................................................................... 6 3. Lühenditest ................................................................................................................................................................................... 9 4. Kohanimed ................................................................................................................................................................................. 10 5. Allikmaterjalid .......................................................................................................................................................................... 301 4 Eessõna Käesolevas väljaandes on tabeli kujul esitatud saksakeelse tähestiku alusel koos eestikeelse vastega kohanimed, mis olid kasutusel 18. ja 19. sajandil – linnad, külad, asulad
    [Show full text]
  • Juuni 2020 Nr 6
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Juuni 2020 • Nr 6 (30) Mida me tänasest Lapsed taas tulla ei saa, kriisist õppisime? 12. märtsil alanud eriolukord on tänaseks läbi lühike aeg, pikk on maa ... saanud. Tervishoiualase hädaolukorra lahenda- miseks kehtivad veel erinevad meetmed. Viiru- See viisijupp vasardas sesse nakatumise oht ei ole veel täielikult möödas, mu peas enne emade- kuid tavapärane elurütm hakkab vaikselt taastu- päeva, mõeldes nii Uhtna ma. Seljataga on kolm pingelist kuud, kus pidi- kui ka kõigi teiste kantide me valla poolt osutatavaid teenuseid korraldama emade peale. Kuigi tege- kehtivaid meetmeid arvestades, mis tähendas likult pole asi üldsegi, ei ümberkorraldusi ja kiireid otsuseid. emadepäevas ega pikas Mida me nendest kolmest kuust õppisime? maas ja aeg oli ainus, mida Tööd on võimalik teha efektiivselt ka ilma füü- paljudel seekord voli pärast silise kontaktita. Nõupidamisi, koolitusi ja õppe- käes oli, kuid eriolukorra ja tööd saab edukalt teha e-keskkonnas. Alati ei ole luurava koroonaohu tõttu vaja tunde kulutada nõupidamistele sõitmisteks. oli otsene kontakt lastega, Valmisolek kriisideks on päriselt vajalik, olu- sugulaste ja tuttavatega vä- line on jagada oma muresid, rõõme ja kogemusi henenud paljudel Eestimaa teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega. Sel- peredel. leks, et kriisideks paremini valmis olla, on hea, Raske aeg mitte ainult kui asutuste vaheline suhtlus ka igapäevaselt toi- emadele vaid ka isadele, Emadepäeva õnnitlus hooldekodus. mib, tuntakse üksteist ja kohtutakse. Tuleb seada lastele, vanavanematele, prioriteete, mis on oluline, mis mitte. Kommuni- onudele, tädidele – kõigi- Mõlemad vestluskaas- katsiooni korraldus peab olema tagatud selliselt, le kes oma kallitega kok- lased tänavad ka kõiki et kõik osapooled saavad kokkulepitud reegli- kusaamist ootavad.
    [Show full text]