DOCSLIB.ORG

Juuli 2020 Nr 7

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Juuli 2020 Nr 7 akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Juuli 2020 • Nr 7 (31) Kevad pani vaatama aastatetaguseid tulekuid ga lasteaed ja kool sai kevadel saata teele küpse lennu uusi avastajaid, keda ootab ees järgmi- ne eluetapp. Uhkus ja rõõm valdab nii vanemaid kui ka õpetajaid, kelle mälestustesse jäävad aastatetagusedI tulekud, kooskasvamised ja minekud. Palju õnne kõigile meie valla lõpetajatele! Foto Kerttu Kangur Lasila lasteaia lõpetajad: Janely Sinimets, Eleonor Leht, Marten Udeküll, Karin Marie Kangur, Grete Otsmaa, Melissa Soopere, pildilt on puudu Elerin Pärnaste ja Hans Kristjan Saluvee, õpetajad Eda Kan- gur, Katrin Saluvee, Maarika Kudi, Monika Otsmaa. Foto Katrin Murakas Foto Anneli Meibaum Lasila kooli 5. lend: Martin Ottokar, Gerty Pu- Näpi kooli I lend: Kadi Arula, Nele-Liis Maurus, nane, Jane-Ly Kongi, Gayle Punane, Denel Karrik, Aleksandra Kudelkina, Marleen Kask, Cristo Maa- klassijuhataja Liis Otsus. sik, Alex Klopp, Kuldar Kornelt, Jarmo Haavajõe, Denis Keerd, klassijuhatajad Ruth Veidenberg ja Svetlana Johanson. Foto Kuma Foto Sõmeru lasteaia 55. lennu Midli-Madli rühm: Anita Orumägi, Karinee Blum, Armin Razdovalov, Lisette Aruoja, Joosep Penno, Marinel Meidla, õpe- tajad Liina Tinus ja Tiiu Paulus, õpetaja abi Siina Medvedjeva. Foto Anniki Jalast Uhtna kooli 34. lend: Anna-Maria Darsch, Getter Elis Jalak, Stevelin Jevsejeva, Jaana Kutsõn, Anet- te Laurimäe, Arabella Lichtfeldt, Axsor Lichtfeldt, Freddi Malmberg, Frederik Malmberg, Robert Foto Egle Neuhaus Moks, Kristo Männiste, Kristjan Raja, Kregor Reba- Veltsi kooli 4. klassi lõpetaja: Ellie-Maria Leipalu, ne, Kertu Vähi, Birgit Übius, klassijuhatajad Malle klassijuhataja Anneli Martinson. Tiinas ja Ene Neito. Foto Meelis Meilbaum Sõmeru lasteaia 55. lennu Krati rühm: Britta-Liis Armus, Jason Pikhof, Sten –Marcus Ilves, Loore Tala- laev, Karolin Kalda, Dagne Tammjärv, Kiur Koit, Gre- te-Liis Veskus, Edgar Lepik, Hannabret Vilu, David Mikvere, õpetaja Tiia Pikker, õpetaja assistent Vikto- ria Nikitina, õpetaja abi Annika Pedova. Foto Avo Seidelberg Foto Janek Laanemäe Sõmeru kooli 4. lennu lõpetajad: Laura-Liis Bild, Foto Kaire Kullik Hannes Holm, Aigar Kalm, Ketter Kerge, Eliza Kis- Uhtna lasteaia 44. lennu Tähetäpsi rühm: Mai- konen, Kaarel Kobin, Anette Krõlov, Marielle Mägi, ro Pikkmaa, Trevor Tatkam, Arlet Major, Merili Veltsi lasteaia lõpetajad: Mairold Jakobson, Eleo- Reno Marten Proosa, Marit Pärnamets, Gertu Puusepp, Kaisa Liisa Pähkel, Rasmus Rosar, Willem nora Rikolas, Emili Baumann, Rudolf Neuhaus, Rebane, Robin Reinholdy, Andra Ründla, Raigo Kangro, Nora Saarpuu, Kertu Lusti, Felanda Malm- Andri Talpsepp. berg, Klein Pajumägi, Kerto Sep, Sverre Magnus Va- Saarmets, Raidi Salujärv, Marten Tsimolonskas, hesalu, Darja Anastasija Lokman, Kaisa-Eleen Anni- Lukas Uttendorf, klassijuhataja Aili Pung. Pildilt mäe, õpetajad Piia Allvee, Laidi Plotnik, õpetaja abi puuduvad Anete Reedik ja Artjom Matikainen, Dagmar Lõhmus. 2 RAKVERE VALLA AJALEHT Juuli 2020 • Nr 7 (31) Juuli 2020 • Nr 7 (31) Täna lõppemas ühe raamatu reis, kus lood olid argipäevaselt soojad Pühendumus ja hariduse väärtustamine on varandus, lased saanud nautida tema tantsuoskust. Tantsusamme MARLEEN KASK lõpetas mis avab maailma, pakub võimalusi ja loob kindla tee on ta õpetanud ka teistele õpilastele. Ta on hea suhtleja, Näpi põhikooli eeskujuli- tuleviku tarbeks. Seda hinnates ja meie noorte pin- avatud kõigele uuele. Tal on õiglane meel ning ta oskab ku käitumise ja hinnete- gutusi arvesse võttes oli Rakvere vallavalitsusel taas enda eest seista. ga „4“ ja „5“. Ta on julge rõõm tunnustada õpilastele määratud kõrgeima tun- ja aktiivne osaleja kõigis nustusmeenega Tidrik nelja tegusat noort, kes on pa- ettevõtmistes ning esineja nustanud oma kooliaastatesse enamaga kui head ja ANNA-MARIA DARSCH kooli üritustel. Oma kena väga head õpitulemused. on tegus Uhtna põhikooli lauluhäälega on ta aastate tüdruk, kes on kogu kooli- jooksul tervet kooliperet Klaasikunstnik Piret Ellamaa poolt loodud tunnustus- aja saanud oma õppetule- rõõmustanud. Olles hoo- meene Tidrik on nime saanud Kohala külakooli esimese liv nii iseenda kui teiste muste eest peamiselt väga Foto Kadri Kask õpetaja järgi. Kuju loomisel on kunstnik kasutanud järg- häid hindeid. Möödunud suhtes, oskab ta kaaslas- mist motot: „Kui inimene on õpihimuline ning uudishi- õppeaastate jooksul on tega arvestada, hoolib noorematest ning on suurepära- mulik maailma vastu, siis ta saab valida endale ise oma tema kohusetundlikku ne klassikaaslane ja sõber. Talle meeldib kaaslasi aidata eluraamatus tegelaskuju. Vastasel juhul tehakse aga va- suhtumist õppetöösse ja ning neile rõõmu valmistada. Ta on avatud suhtleja, loob likud tema eest tihtilugu ära ning tuleb kehastada seda eeskujulikku käitumist meeleldi sõprussuhteid, järgib reegleid, teeb suurepära- rolli, mis määratakse.” Kuju kätkeb endas mõistuse, loo- tunnustatud haridus- ja selt vahet hea ja halva vahel nii enda kui ka teiste puhul. vuse, tahtejõu ja väärikuse sümbioosi. teadusministeeriumi kii- Ta algatab tegevusi ning on klassi positiivne liider. Tidrik anti üle Lasila põhikoolist Gayle Punasele, tuskirjaga. Ta täidab kõiki Uhtna põhikoolist , Näpi koolist Anna-Maria Darschile talle usaldatud ülesandeid LAURA-LIIS BILD on tark ja Sõmeru põhikoolist Marleen Kasele Laura-Liis Bil- põhjalikult. Klassikaas- ja kohusetundlik neiu dile. laste hulgas on hinnatud ning on alates 1. klassist GAYLE PUNANE on tubli ja kaaslane, kes suudab ra- lõpetanud kõik õppeaas- hulikult lahendada prob- kohusetundlik Lasila kooli tad Sõmeru põhikoolis leeme või vajadusel selgi- õpilane, kes on esindanud kiituskirjaga. Samuti on tada raskusi valmistavat ta andekas näitleja ning kooli paljudel olümpiaadi- Foto Anniki Jalast del ja õpivõistlustel. Ta on õppeülesannet. tema mängitud rollid alati rõõmsameelne, sära- Sihikindel tüdruk peab on mahlakad ja väljen- silmne ja väga vastutulelik. lugu tervislikust ja sportlikust eluviisist. Koos klassikaas- dusrikkad. Igal aastal on lasega koostas ta loovtöö teemal „Tervislik toitumine ja Klassijuhataja parema käe- ta esindanud kooli piir- na lööb ta aktiivselt kaasa noored”. Selle raames pandi kokku väike kokaraamat kondlikel olümpiaadidel tervisele kasulike toiduretseptidega. Ta osaleb aktiivselt klassivälistel üritustel, pak- Foto Avo Seidelberg ja õpilasvõistlustel. Käes- kudes ideid, mida ja kuidas kõigil kooliüritustel, laulab kooli lastekooris, on käinud oleval õppeaastal osales teha. Oma rõõmsa olekuga laulupidudel. Suur osa tema vabast ajast kulub juba emakeele ja keemia olümpiaadidel ning etlusvõistlusel aastaid tantsutreeningutele Esteetika tantsukoolis. Tant- inspireerib ta teisigi tegut- „Koidulauliku valgel”, saavutades II koha. Laura-Liis on Foto Andre Punane sema ning on kohusetund- supisikuga on ta tasapisi nakatanud ka oma klassikaasla- olnud edukas ka piirkondlikel etluskonkurssidel, kus ta lik ja järjepidev ka oma ho- si. Klassi ühisüritused ei möödu tema juhendamisel uusi eelmisel aastal saavutas III koha ja käesoleval aastal ko- bides. 4. klassis asus ta koos oma kaksikõega kitarriringis samme õppimata. guni I koha, mis tagas talle osalemise üleriiklikul võistlu- pillimängu õppima ja on pakkunud koos teiste ringiliik- Ta teab, et järjekindlus eesmärkideni jõudmisel, tubli sel Tartus. Ta oskab seada eesmärke ja teha kõik endast metega ilusaid kontserdielamusi. Gayle on aastaid tant- õppimine ja aktiivne eluviis on investeering tulevikku. oleneva nende saavutamiseks. sinud Tarvanpää rahvatantsurühmas ja nii on koolikaas- Veltsi lasteaed-algkool paneb tähendusliku punkti möödunud õppeaastale õppenud õppeaasta seadis kena koolilõpetaja as tõesti juhtub nii, Kõik laulud ja luuletused oli eriline igas mõt- liblikatega kaunistud korv- et lõpupidu sellel ke- õppisid lapsed selgeks ko- tes.L Eriline eriolukorrast tooli ja külalised kohvilau- vadelK ei tulegi? Selline kurb dus, abiks vaid laulusõnad tingituna, distantsõppest dade taha. Aktusel esinesid küsimus rõhus meid eriolu- ja -videod. Meil oli justkui ja ka selle poolest, et Veltsi Ellie-Maria koos muusika- korra kehtestamise ajast. proov ja esinemine ühes kooli lõpetas vaid üks õpi- õpetaja Sveniga ning laste- Ei, igal lennul peab jääma – kõik sujus ideaalselt ja lane. aia koolieelikud videosilla mälestus toredast lasteaia lapsed olid imelised. Nad Õppeaasta viimasel nä- vahendusel. Üllatus, mis ajast ja ka lõpupeost. Tuli said särada ja tunda ennast dalal toimusid koolis tee- rõõmupisara silmanurka panna pead kokku ja leida enda peol kõige tähtsa- mapäevad: projektipäev, tõi, oli koolikaaslaste head parim võimalus ja lahen- matena. Õhkkond oli soe, kus tutvustati projektinä- soovid videotervitusena. dus. õdus ja kodune ning süda- dalal valminud töid; mat- Pidulik koosviibimine lõp- Lepatriinude lõpupidu mes rõõm ja kurbus ühe- kapäev lõbusa seiklemise- pes ploomipuu istutamise- oligi sellel aastal eriline. aegselt. Erilisest lõpupeost ga Veltsi soos; kunstipäev ga kooli aeda ja ühise tor- Tähtis sündmus toimus jääb eriline mälestus nii kivimaalingutega; liikumis- disöömisega. tähtsal päeval – lastekait- hinge kui ka südamesse ja päev võistluste, pallimängu Veltsi koolipere soovib sepäeval, kui tähistatakse saamata kallistused teeme ja kettagolfiga; muusika- kõigile mõnusat ja sooja Valge Õhupalli päeva, mil- järgi juba siis, kui kõik meie päev laulude, pillimängu ja suvepuhkust. le motoks on „Tee lapsele viis lepatriinut on lenna- muusikakuldvillakuga. pai“. Eriolukorrast tulene- nud meie enda Veltsi kooli. 1.–3. klassi õpilased said Anneli Martinson valt oli peol viis lõpetajat
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Esivanemate Pärimuste Radadel Vanemate Ja Külaseltside Baasil Ning Arutleda, Kuidas Kogukonnad 26
    akvere Valla õnumid R I aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Mai 2018 • Nr 5 (5) Kuni Su küla veel elab, elad sina ka Eesti külaliikumise Kodukant eestvedamisel toimusid märt- sikuus mõttetalgud, kuidas luua toimiv koostöömudel küla- Esivanemate pärimuste radadel vanemate ja külaseltside baasil ning arutleda, kuidas kogukonnad 26. aprillil kogunesid saavad osaleda omavalitsuse otsustusprotsessides. Soovin teie- ga jagada olulisemaid mõtteid, mis kohtumisel kõlama jäid ning Sõmerul taas väikesed laulu- ideid, mida saaksime üheskoos ellu viia. lapsed, et üheskoos laulda ja Kogukonna kaasamise eesmärk on kokku koguda kogukonnas tantsida IV folklooripäeval, parim ajupotentsiaal ning rakendada seda muutuste edukamaks mis kandis sel korral peal- tegemiseks. Kaasamine tähendab vastutuse jagamist, ühise vas- tutuse loomist (Tim Merry). See suurendab pühendumust, ent kirja „Käi ümber küla rin- sellega peaks suurenema ka vastutus tulemuse eest. Kogukonna gi”. Lisaks Sõmeru ja Uhtna kaasamisega saab teha otsuseid teistega koos ja teistega arvesta- lasteaialastele, olid taas külas des. mudilased Vinnist, Haljalast, Meie valla piirkondlikud kogukonnad (kandid) on väga erine- valt arenenud. On piirkondi, kus inimeste kooskäimise tradit- Kundast. Tantsrõõmu pak- sioonid ja ühiste tegevuste ning eesmärkide elluviimine on väga kusid Sõmeru kooli tantsu- aktiivne, ent mõningates kohtades puuduvad ühised huvid ja tra- lapsed rühmast Päikeseratas. ditsioonid sootuks. Millest see tuleneb? Julgen arvata, et prob- Üheskoos muusikaõpe- leemiks on eestvedaja puudumine, kes julgeb võtta endale au ja vastutuse olla oma piirkonna arengumootoriks ja kontaktisikuks tajatega õpiti tundma eri- vallaga. See peab olema meie ühine väljakutse, et kõik meie val- nevaid pille ning tantsiti ja la piirkonnad oleks ühtselt aktiivsed ning otsustusprotsessidesse lauldi läbi hulgaliselt folkloo- kaasatud. rilugusid. Mida me saaksime üheskoos teha? Eesti külaliikumise poolt on välja pakutud kolm etappi.
    [Show full text]
  • Rakvere Valla Teede Arengukava 2019-2035
    Kinnitatud Rakvere Vallavolikogu 20. märts 2019, otsus nr 78 Muudetud Rakvere Vallavolikogu 18. detsember 2019, otsus nr 101 25. november 2020, otsus nr 27 RAKVERE VALLA TEEDE ARENGUKAVA 2019-2035 Sõmeru 2019 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................. 5 2. Riigiteedest Rakvere valla territooriumil ............................................................................... 6 3. Vallateede, parklate, sildade ja tänavavalgustuse seisundid................................................... 7 3.2. Valla kõnni- ja kergliiklusteede seisukorra hinnang ....................................................... 8 3.3. Valla omandis olevate parklate seisukorra hinnang ........................................................ 9 3.4. Vallateede sildade seisukorra hinnang ............................................................................ 9 4. Teehoiu kavandamine ja vahendite jaotamise põhimõtted ................................................... 12 4.1. Rakvere valla kohalike teede teehoiu kavandamine ja finantseerimine ........................ 12 5. Säilitustööde keskmine finantseerimisvajadus aastas........................................................... 14 5.1. Rakvere valla kohalike kruusa- ja mustkattega teede aastane remondivajadus ............ 14 6. Teede hooldamine................................................................................................................
    [Show full text]
  • Beebid Said Kingiks Hõbelusikad
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Detsember 2020 • Nr 12 (36) Beebid said kingiks hõbelusikad Foto: Siiri Saarmets Isadepäeva eel, 7. no- Vallavanem ütles kokku- Viiruseohtu arvestades sel Pered, kes sel aastal või vembril, kogunesid kõi- tulnuile soojad tervitussõnad aastal käepigistusi ei olnud. varasematel kordadel ei ole ge pisemad vallaelanikud ning andis pisikestele peolis- Õnnesoovid edastati naera- saanud lusikapeol osaleda ja koos emade ja isadega Sõ- tele üle nimelise graveerin- tuse ja lillekimbuga. kellele hõbelusikad on jäänud meru keskusehoone saali guga hõbelusika. Lisaks sai Muusikalisi vahepalasid kätte andmata, saavad oma traditsioonilisele beebide iga laps Eesti Lastekirjanduse pakkusid Rakvere muusika- lapse lusika kätte vallavalit- lusikapeole. Peokutse oli Keskuse ja Kultuuriministee- kooli õpilased Kelli Pärnaste susest. Info kantselei tel 329 saadetud 31 tüdrukule ja riumi poolt kingiks raamatu juhendamisel. Ühiselt söödi 5944. 21 poisile. „Pisike puu“. maitsvaid suupisteid ja pidu- Janne Lainjärv päevakooki. Isadepäev tõi sumomaadluses medalisaju 13. detsembril kell 12 Sõmeru keskusehoones RAKVERE VALLA KODUSTE LASTE JÕULUHOMMIK Külas Mikku-Manni lasteteater etendusega Võistlusel osalenud Eesti Karude grupp. Võistluse algul rituaali meeldetuletus. „Salasoov“ Peale etendust jagab jõuluvana Isadepäeval toimusid seid medaleid. Näpi kooli Tubli kolmanda koha Pärn(U12 -45 kg 5. koht) pakke Rakvere valla kodustele lastele. Jõgeval Eesti meistrivõist- ja Vinni päevakodu lastest saavutasid Rebeka Gep- ja Kristjan Küttim (U10 lused sumomaadluses U8, tublimaks tüdrukuks oli ner U12 –55 kg tüdrukute +45 kg 7. koht ja U12 +60 Kes ei saa sel päeval osaleda, saavad U10 ja U12 vanuseklassi Kadi-Ly Kesamaa, kes saa- seas ning väga visa Kevin kg 7. koht). Kokkuvõttes paki kätte Rakvere vallavalitsusest poistele ja tüdrukutele.
    [Show full text]
  • Piirkonna Konkurentsivõime Tugevdamise Tegevuskava Lääne
    Piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava Lääne-Viru MAAKONNA TEGEVUSKAVA TEGEVUSTE1 Tegevuskavasse on lülitatud 21 arendatavat objekti/tegevuste kompleksi (edaspidi projektid), millest 7 on 2016 PRIORITEETSUS piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi poolt rahastatud. Projektide tegevuskavva lülitamisel on lähtutud TULENEVALT kooskõla vajadusest maakonna arengustrateegiaga (Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2030 (kinnitatud Lääne- MAAKONNA Viru maavanema 09.02.2015 korraldusega nr 1-1/15-153)) ning maakondliku toetuse määra kahekordse mahu põhimõttest. ARENGUKAVAST 21 projekti maakondliku toetuse maht on 21 251 692,09 €, sealhulgas juba eraldatud toetus 5 668 309,09 € ja eeldatav (põhjendada, miks on toetuse vajadus 15 583 383 €. maakonna jaoks üks tegevus prioriteetsem kui teine) Eraldatud toetuse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 2 projekti) - 12,1% 2) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 2 projekti) – 39,9% 3) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 3 projekti) – 48,0% Orienteeruva toetuse vajaduse järgi on tegevuste vaheline proportsioon järgmine: 1) terviklike turismitoodete ja atraktsioonide arendamine ( 6 projekti) - 48,0% 2) ettevõtluse seisukohast olulise tugitaristu kaasajastamine ( 2 projekti) – 18,0% 3) linnakeskuse avaliku ruumi atraktiivseks muutmine ( 1 projekt) – 16,3% 4) keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamine ( 5 projekti) – 17,7% 1 Toetust taotletakse järgmistele tegevustele: 1) sihtkoha
    [Show full text]
  • RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere Valla Sotsiaalmajanduslik Ülevaade
    Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Rakvere valla arengukava 2019-2035 – Lisa 2 Sisukord 1. Üldiseloomustus ...................................................................................................................... 3 1.1. Asukoht ............................................................................................................................ 3 1.2. Kujunemine ...................................................................................................................... 3 1.3. Rahvastik .......................................................................................................................... 4 1.4. Ettevõtlus .......................................................................................................................... 9 1.5. Rakvere valla kolmas sektor............................................................................................ 10 Joonised Joonis 1: Klastriüksuste paiknemise kaart (2015) ............................................................................ 4 Joonis 2: Rakvere valla rahvastikupüramiid, %, 01.01.2018, rahvastikuregister ............................... 6 Joonis 3: Rändesaldod ..................................................................................................................... 7 Tabelid Tabel 1: Elanike arv 1. jaanuari seisuga..........................................................................................
    [Show full text]
  • Maakonna Bussiliinide Infoleht
    Maakonna bussiliinide infoleht Maakonna bussiliin nr 17 Maakonna bussiliin nr 28 / Уездная автобусная линия 28 Уездная автобусная линия 17 Alates 01.04.2019 ajavahemikus 01. juuni - 31. august Alates 01.04.2019 suvisel koolivaheajal Действует с 01.04.2019. С 1 июня по 31 августа Действует с 01.04.2019. Во время летних школьных каникул. KUNDA - KAREPA - VAINUPEA - RAKVERE RAKVERE - VAINUPEA - KAREPA - KUNDA KUNDA - TOOLSE - KUNDA - EISMA - 3 5 EISMA - KUNDA TOOLSE - KUNDA 3 5 Kunda 08:40 Kunda 08:40 Rakvere 12:20 Rakvere 12:20 1-5 1-5 Alajaam 08:41 Alajaam 08:41 Teater 12:23 Teater 12:23 Kunda pargi 06:30 Kunda pargi 15:40 Selja tee 08:42 Selja tee 08:42 Põhjakeskus 12:26 Põhjakeskus 12:26 Kunda 06:35 Kooli 15:42 Vahtramäe 08:43 Vahtramäe 08:43 Tõrremäe 12:27 Tõrremäe 12:27 Tigapõllu Tigapõllu Alajaam 06:36 Kunda 15:44 Suvilad 12:28 Suvilad 12:28 Selja tee 08:44 Selja tee 08:44 Alajaam 15:45 Päide 12:29 Päide 12:29 Selja tee 06:37 Tigapõllu 08:46 Kaliküla 08:46 Pahnimäe 12:31 Kuusiku 12:31 Vahtramäe 06:38 Selja tee 15:46 Toolse 08:48 Selja kool 08:49 Luha 12:32 Veltsi tee 12:32 Tigapõllu Vahtramäe 15:47 Toolse tee 08:50 Selja 08:51 Kisuvere 12:34 Veltsi 12:34 Tigapõllu 06:41 Tigapõllu Karepa 08:52 Selja kool 08:53 metsavaht Haljala tee 12:35 Haljala 12:39 Toolse 06:43 Kaliküla 15:50 Karepa 08:53 Hernemaa 08:56 Haljala 12:38 Haljala kalmistu 12:41 Selja kool 15:53 Toolse tee 06:45 Rutja 08:55 Toolse tee 08:57 Haljala kalmistu 12:40 Lambasaare 12:44 Selja 15:55 Karepa metsavaht 06:47 Eisma 09:02 Karepa metsavaht 08:59 Tatruse 12:42 Võle 12:46
    [Show full text]
  • Üldplaneeringu Seletuskiri
    Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] TÖÖ NR 2019-213 Asukoht (L-Est’97) X 6582993 Y 638119 Rakvere valla üldplaneering seletuskiri EELNÕU AVALIKUKS VÄLJAPANEKUKS Planeeringuala: LÄÄNE-VIRUMAA, RAKVERE VALD Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Projektijuht/planeerija: TEELE NIGOLA Kartograaf, planeerija: PIIA KIRSIMÄE Kontrollis: ENE KÕND Jaanuar 2021 TARTU Rakvere vald üldplaneering Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Rakvere valla üldplaneering OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Rakvere vald TÖÖ EESMÄRK: Üldplaneeringu koostamine Lääne-Virumaa Rakvere vallale TÖÖ LIIK: Üldplaneering TÖÖ TELLIJA: Rakvere Vallavalitsus Kooli 2, Sõmeru alevik 44305 Rakvere vald Lääne-Viru maakond Kontaktisik: Kaire Kullik Arendus- ja planeerimisspetsialist Tel 506 9623 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija Tel 730 0310, 518 7602 [email protected] Töö koostajad: Piia Kirsimäe- kartograaf, planeerija Priit Paalo- planeerija Silvia Türkson- planeerija assistent Konsultandid: Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Noeela Kulm - keskkonnaekspert Erki Kõnd - projektijuht, projekteerija Kontrollijad: Reet Lehtla - maastikuarhitekt-planeerija Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-213 Objekti aadress: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 65 Rakvere vald üldplaneering Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1.
    [Show full text]
  • Juuni 2020 Nr 6
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Juuni 2020 • Nr 6 (30) Mida me tänasest Lapsed taas tulla ei saa, kriisist õppisime? 12. märtsil alanud eriolukord on tänaseks läbi lühike aeg, pikk on maa ... saanud. Tervishoiualase hädaolukorra lahenda- miseks kehtivad veel erinevad meetmed. Viiru- See viisijupp vasardas sesse nakatumise oht ei ole veel täielikult möödas, mu peas enne emade- kuid tavapärane elurütm hakkab vaikselt taastu- päeva, mõeldes nii Uhtna ma. Seljataga on kolm pingelist kuud, kus pidi- kui ka kõigi teiste kantide me valla poolt osutatavaid teenuseid korraldama emade peale. Kuigi tege- kehtivaid meetmeid arvestades, mis tähendas likult pole asi üldsegi, ei ümberkorraldusi ja kiireid otsuseid. emadepäevas ega pikas Mida me nendest kolmest kuust õppisime? maas ja aeg oli ainus, mida Tööd on võimalik teha efektiivselt ka ilma füü- paljudel seekord voli pärast silise kontaktita. Nõupidamisi, koolitusi ja õppe- käes oli, kuid eriolukorra ja tööd saab edukalt teha e-keskkonnas. Alati ei ole luurava koroonaohu tõttu vaja tunde kulutada nõupidamistele sõitmisteks. oli otsene kontakt lastega, Valmisolek kriisideks on päriselt vajalik, olu- sugulaste ja tuttavatega vä- line on jagada oma muresid, rõõme ja kogemusi henenud paljudel Eestimaa teiste omavalitsuste ja organisatsioonidega. Sel- peredel. leks, et kriisideks paremini valmis olla, on hea, Raske aeg mitte ainult kui asutuste vaheline suhtlus ka igapäevaselt toi- emadele vaid ka isadele, Emadepäeva õnnitlus hooldekodus. mib, tuntakse üksteist ja kohtutakse. Tuleb seada lastele, vanavanematele, prioriteete, mis on oluline, mis mitte. Kommuni- onudele, tädidele – kõigi- Mõlemad vestluskaas- katsiooni korraldus peab olema tagatud selliselt, le kes oma kallitega kok- lased tänavad ka kõiki et kõik osapooled saavad kokkulepitud reegli- kusaamist ootavad.
    [Show full text]
  • Märts 2020 Nr 3
    akvere Valla õnumid R III aastakäik RAKVERE VALLAS AJALEHT Märts 2020 • Nr 3 (27) Mis on Eesti minu jaoks? Hommikul, kui päike tõuseb, Tulvil tänutunnet kiired puudutavad maad. Oluline on oskus mär- 2007. aastast alates an- Sooja tuule paitus põsel, gata enda ümber inimesi, takse vallas teenekatele okstel linnud laulavad. kes oma igapäevaste te- inimestele aumärke. Sel Merelt vaikselt laine loksub, gemiste juures annavad aastal tunnustati tehtud merikarp on rannas maas. endast rohkem, kui neilt töö ja vallale antud pa- Korjan liivalt karbi pihku, oodatakse. nuse eest Uhtna raama- kuulan merekohinat. Veebruar on Rakvere tukogu direktorit Inge vallas märkamise kuu, Pikkoja kui innukat ja Lepatriinu rohukõrrel, sibab kiirelt kõrgele. kus vabariigi sünnipäeva mitmekülgset maaelu Tahab jõuda enne tippu, eel jagatakse just neile edendajat ning EstRus kui läeb looja päikene. tublidele tunnustust. Steel OÜ juhatuse liiget Tegusid ei saa mõõta Timmo Majorit kui edu- Päeva kuldne ketas veereb, ühtse mõõdupuu järgi, kat ettevõtjat ja valla all- vaikselt üle Eestimaa. mis on ühe jaoks väike, asutuste toetajat. Siin on kõik, mis mulle armas, see teisele hindamatu. Aumärgi võtab vastu Timmo Major. Foto Mario Mikvere oska ainult märgata. Laura Käiväräinen Veltsi kooli endine õpilane Rakvere valla nimi on jõudnud ka maailma, aitäh: Martin Ottokar eduka osalemise eest sumomaad- luse juunioride Euroopa meistrivõistlustel Ungaris ja Mida vaibad kannavad? maailmameistrivõistlustel Jaapanis 2019. aastal. On suur rõõm kui oma ettevõte ei piirdu argise tegevusega, vaid hindab kõrgelt ka väljapoole tegutse- mist. Vald tänab: Rebecca Liis Armust naisettevõtluse arendajat ja vastutustundlikkuse väärtustajat ettevõtlusmaastikul. FER PROJECT OÜd, kui Ubja külaelu toetavat ning kooliõpilastele ja külalistele avatud ettevõtet. Foto Mario Mikvere Rakvere vallavalitsuse tänukirjaga tunnustati: isaks aumärkidele anti 21.
    [Show full text]
  • Joonis: Põhijoonis
    RAKVERE LINNA VÄLJAVÕTE M 1:20 000 Pärispea küla 7 Viinistu küla Natturi küla 5 Pedassaare küla Turbuneeme küla Lahe küla Suurpea küla Lobi küla Pihlaspea küla 3 T Käsmu küla V V Koolimäe küla Kasispea küla 10 Vergi küla V 1 Altja küla Vainupea küla K V 7 5 3 1 1 3 5 7 Võsu alevik Mustoja küla LoksaLoksa linn linn V Haili küla 1 7 Eru küla V Oandu küla V Pajuveski küla Loksa küla V Andi küla Tepelvälja küla Korjuse küla V Vihula vald Koljaku küla Eisma küla Vihasoo külaTammispea küla 3 Lauli küla V 5 Vihula küla Rutja küla Letipea küla Sagadi küla Karepa küla V V Tiigi küla Tõugu küla Kotka küla Võhma küla V Ilumäe küla 5 Karula küla Kiva küla Vatku küla Kosta küla Toolse küla 3 Mahu küla Paasi küla Muike küla Simunamäe küla V Kakuvälja küla Kunda linn Kuura küla Joandu küla 7 7 Villandi küla Kaliküla küla Metsanurga7 küla 1 Nõmmeveski küla V Noonu küla VMalla küla Palmse küla T 10 7 5 3 1 B 1 3 5 7 10 V Tidriku küla Selja küla K T Aaviku küla Pärna küla Aasumetsa küla 1 Parksi küla Vila küla Adaka küla Kandle küla Kiviküla küla Ojaküla küla T Iila küla T 5 Uusküla küla Kunda küla Joaveski küla 5 Annikvere küla 7 Kutsala küla Metsiku küla Villavere küla Murksi küla Unukse küla Kalvi küla Varangu küla Pehka küla Viru-Nigula vald Linnuse küla Kurna küla Võsupere küla Salatse küla 3 Siberi küla Paasküla küla 3 Marinu küla Koila küla 3 15 Aseriaru küla Vanaküla küla Sakussaare küla Kavastu küla 5 T Kabeli küla Kanguristi küla V Haljala vald Vasta küla K Aseri alevik 5 Oru küla Loobu küla Võle küla T 1 Valgejõe küla Liiguste küla Tüükri küla
    [Show full text]
  • Endised Kolhoosid Koostanud August Kondoja
    Vinni Sovhoostehnikumi (ST) endised kolhoosid Koostanud August Kondoja 1989.a. Rakvere Rajooni Riikliku Ajalooarhiivi materjalide põhjal Viru-Jaagupi osakond 1949.a kevadel moodustati praeguse Viru-Jaagupi osakonna külade territooriumiul 6 kolhoosi, mis haarasid kõiki talumajapidamisi. 1. kolhoos „Tungal“ - Saueaugu küla 2. kolhoos „Uus Täht“ - Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad 3. kolhoos „Olev“ - Variku küla 4. kolhoos „Allika“ - Allika küla 5. kolhoos „Prožektor“ - Voore küla 6. kolhoos „Lembitu“ - Kirikuküla, Kannastiku küla. Hiljem toimusid väikeste kolhooside ühinemised. 1950.a lõpul oli 3 kolhoosi: 1. kolhoos „Uus Täht“ = „Tungal“ +„Uus Täht“ (ehk Saueaugu, Kehala, Väljaotsa, Kupna ja Sooaluse külad moodustasid uue kolhoosi „Uus Täht“) 2.kolhoos „Prožektor“ = „Prožektor“ + „Lembitu“ (ehk Voore, Kirikuküla ja Kannastiku küla moodustasid uue kolhoosi „Prožektor“) 3. kolhoos „Lenini Tee“ = „Olev“+ „Allika“ (ehk Variku küla ja Allika küla liitusid üheks kolhoosiks). 1951.a ühinesid kolhoos „Prožektor“ ja „Lenini Tee“, uueks nimeks sai kolhoos „Prožektor“. 1952.-1957.a. oli üks ühendatud kolhoos „Tee Kommunismile“, mille baasil 1957.a algul moodustati Viru- Jaagupi sovhoos. Kolhooside ühinemise skeem Viru-Jaagupis „Tungal“ „Uus Täht“ „Lembitu“ „Prožektor“ „Olev“ „Allika“ 1949 04.04.1949 1949 1949 1949 1949 „Uus Täht“ „Prožektor“ Lenini Tee 1950 1950 1950 „Tungal“ + „Uus Täht „Lembitu“ + „Prožektor „Olev“ + „Allika“ „Prožektor“ 1951 „Prožektor“ + Lenini Tee Tee Kommunismile 1952 – 1957 Viru-Jaagupi sovhoos 1957 Viru-Jaagupi sovhoosi osakonnad 1971 Vinni NST Viru-Jaagupi osakond 1975 Küti osakond Küti osakonnas algas kolhooside moodustamine 1948. aasta lõpul. 1. Esimene kolhoos moodustati 3. detsembril 1948.a. Arukülas, nimeks sai see kolhoos „Hommik“. 1949.a moodustati järgmised kolhoosid: 2. kolhoos „Rünga“ - Rünga külas 3. kolhoos „Uuevälja“ - Uuevälja külas 4.
    [Show full text]