Lisa Rakvere Vallavolikogu 27.01.2021 määrusele nr 80

RAKVERE VALLA JÄÄTMEKAVA 2021-2026

Rakvere vald 2021

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Sisukord Sisukord ...... 2 Sissejuhatus ...... 6 1. Üldosa ...... 8 1.1. Rakvere valla üldiseloomustus ...... 8 1.1.1. Asukoht ...... 8 1.1.2. Rahvastik ...... 9 1.1.3. Infrastruktuur ...... 9 1.1.4. Ettevõtlus ...... 9 1.1.5. Looduskeskkond ...... 12 1.2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused ...... 13 1.2.1. Euroopa Liidu õigusaktid ...... 13 1.2.2. Eesti õigusaktid ...... 14 1.2.3. Rakvere valla jäätmekäitluse alased õigusaktid ...... 14 1.3. Jäätmehoolduse arengudokumendid ...... 14 1.3.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnakava ...... 14 1.3.2. Riigi jäätmekava 2014-2020 ...... 15 1.3.3. Rakvere valla arengukava 2019-2035 ...... 15 1.4. Jäätmekava rakendamisega kaasnev keskkonnamõju ...... 15 1.5. Tekkivate jäätmete kogused liikide ja päritolu kaupa ...... 16 1.6. Olmejäätmed ...... 17 1.7. Pakend ...... 19 1.8. Biolagunevad jäätmed ...... 20 1.9. Ehitus-ja lammutusjäätmed ...... 21 1.10. Ohtlikud jäätmed ...... 22 1.11. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed ...... 24 1.12. Elektri-ja elektroonikaseadmed ...... 25 1.13. Reoveesete ...... 26 1.14. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmed ...... 27 1.15. Metallijäätmed ...... 27 1.16. Suurjäätmed ...... 28 1.17. Kaevandamisjäätmed ...... 28 1.18. Jäätmete kogumine ja käitlus ...... 29

2

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.18.1. Korraldatud jäätmevedu Rakvere valla territooriumil ...... 29 1.18.2. Pakendijäätmete kogumis- ja käitlussüsteem ...... 30 1.18.3. Biolagunevate jäätmete kogumis- ja käitlussüsteem ...... 33 1.18.4. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumis- ja käitlussüsteem ...... 33 1.18.5. Avalikus ruumis tekkivate jäätmete käitlussüsteem ...... 33 1.18.6. Koondandmed eriliigiliste jäätmete kogumissüsteemide osas ...... 33 1.18.7. Kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised ...... 36 1.19. Jäätmemajanduse rahastamine ...... 37 2. Eelnevate jäätmekavade eesmärkide täitmise analüüs ...... 38 4. Planeerimine ...... 41 4.1. Jäätmetekke prognoos ...... 41 4.2. Eesmärkide seadmine ...... 42 4.3. Koostöö ...... 43 4.4. Elanike ja ettevõtete teadlikkuse arendamine ...... 43 4.5. Järelevalve ...... 43 5. Tegevuskava ...... 44 6. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale ...... 47 6.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju...... 47 6.2. Jäätmeveo keskkonnamõju ...... 47 6.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju ...... 47 LISAD ...... 49 Lisa 1 – Olmejäätmete koguteke, kogused tonnides ...... 49 Olmejäätmete koguteke endises Rakvere vallas aastatel 2014-2018, kogused tonnides . 49 Olmejäätmete koguteke endises Sõmeru vallas aastatel 2014-2017, kogused tonnides .. 54 Lisa 2 – Pakendijäätmete koguteke, kogused tonnides ...... 58 Endise Rakvere valla ettevõtete pakendijäätmete teke aastatel 2014-2018, kogused tonnides ...... 58 Endise Rakvere valla majapidamiste pakendijäätmete teke aastatel 2014-2018, kogused tonnides ...... 59 Endise Sõmeru valla ettevõtete pakendijäätmete teke aastatel 2014-2017, kogused tonnides ...... 60 Endise Sõmeru valla majapidamiste pakendijäätmete teke aastatel 2014-2017, kogused tonnides ...... 60 Lisa 3 - Ehitus-ja lammutusjäätmete koguteke, kogused tonnides ...... 62

3

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endises Rakvere vallas tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmed 2014-2018 aastatel, kogused tonnides ...... 62 Endises Sõmeru vallas tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmed 2014-2017 aastatel, kogused tonnides ...... 64 Lisa 4 - Väljavõtted MTÜ Lääne Viru Jäätmekeskus korraldatud ohtlike jäätmete saatekirjadest (Rakvere valla territoorium) ...... 66

Joonised: Joonis 1: Rakvere valla paiknemine. Allikas: Rakvere valla veebileht ...... 8 Joonis 2: Olmejäätmetest liigiti kogutud pakend 2014-2018. aastatel ...... 20 Joonis 3: Olmejäätmetest liigiti kogutud biolagunevad jäätmed...... 20 Joonis 4: Liigiti kogutud ohtlike jäätmete osakaal olmejäätmetest...... 23 Joonis 5: Liigiti kogutud elektroonikaseadmete osakaal olmejäätmetest...... 26

Tabelid: Tabel 1: Rahvastiku arv perioodil 2014-2020 ...... 9 Tabel 2: Rakvere vallas paiknevad mäeeraldised ...... 11 Tabel 3: Jäätmeteke ja käitlus Rakvere vallas perioodil 2014-2018 ...... 16 Tabel 4: Olmejäätmete teke Rakvere valla territooriumil 2014-2018 ...... 17 Tabel 5: Liigiti kogutud jäätmete osakaal nende arvutuslikust kogutekkest aastal 2018 ...... 18 Tabel 6: Pakendjäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 ...... 19 Tabel 7: Biolagunevate jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 ...... 21 Tabel 8: Liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 ...... 22 Tabel 9: Ohtlike jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 ...... 23 Tabel 10: Rakvere vallas tekkinud ning taaskasutatud vanaõli aastatel 2014-2018, kogus tonnides ...... 24 Tabel 11: Rakvere vallas tekkinud vanarehvid ja põllumajandusplast aastatel 2014-2018, kogus tonnides...... 25 Tabel 12: Elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 ...... 26 Tabel 13: Rakvere vallas reovee käitlemise tulemusel tekkinud jäätmed (19 08) 2014-2018, kogused tonnides ...... 27 Tabel 14: Rakvere vallas tekkinud tervishoiu jäätmed 2014-2018, kogused tonnides ...... 27 Tabel 15: Rakvere vallas tekkinud suurjäätmed 2014-2018, kogused tonnides ...... 28 Tabel 16: Rakvere vallas tekkinud maavara kaevandamisjäätmed 2014-2018, kogused tonnides ...... 29 Tabel 17: Pakendikonteinerite paiknemine Rakvere vallas pakendiorganisatsioonide kodulehtede alusel...... 31 Tabel 18: Eriliigiliste jäätmete olemasolevad kogumislahendused jäätmeliikide kaupa Rakvere vallas ...... 33 Tabel 19: Jäätmekäitluskohad Rakvere valla territooriumil ...... 36

4

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 20: Eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmine, Sõmeru valla jäätmekava 2014- 2020 ...... 38 Tabel 21: Eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmine, Rakvere valla jäätmekava aastateks 2015-2020 ...... 40 Tabel 22: Jäätmetekke prognoos ...... 42 Tabel 23: Riigi jäätmekavast tulenevad eesmärgid ...... 42

5

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Sissejuhatus

Rakvere valla jäätmekava 2021-2026 (edaspidi jäätmekava) on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb Rakvere valla jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse Rakvere valla arengukavas ja kehtivas riigi jäätmekavas ning jäätmeseaduses sätestatut.

Jäätmekava eesmärk on käsitleda jäätmehoolduse arendamist, sealjuures rõhutada seatud strateegilisi eesmärke, käsitleda nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ning nende maksumust. Lisaks antakse ülevaade valla jäätmehoolduse hetkeolukorrast (sealhulgas ülevaade valla haldusterritooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse, päritolu ja käitluse kohta ning hinnang tuleviku jäätmevoogudest ja täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse kohta), käsitletakse jäätmekäitluse alternatiive ning hinnatakse jäätmekäitluse eeldatavat keskkonnamõju.

Rakvere valla jäätmekava vastab jäätmeseaduse § 39 lõikes 3 toodud nõuetele, sisaldades: 1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude arengule tulevikus; 2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest; 3) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude jäätmevoogude, mille kohta on Euroopa Liidu tasandil kehtestatud eraldi regulatsioon, käitlemisest; 4) uute kogumissüsteemide, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, täiendavate jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut; 5) täiendavaid andmeid jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta; 6) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või poliitika ülevaadet nende jäätmete osas, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid; 7) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust; 8) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavituskampaaniate kasutamise ülevaadet; 9) andmeid minevikus saastunud jäätmete kõrvaldamise kohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta; 10) valdkonna arengukava ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.

Lisaks käsitleb kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava jäätmeseaduse § 42 lõikes 2 sätestatut: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist.

6

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekava koostamise käigus analüüsiti Rakvere valla jäätmemajandust puudutavaid materjale. Töö seadusandliku baasi annavad Eestis kehtivad seadusandlikud aktid ning normdokumendid.

Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, mis kuuluvad jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Jäätmekava ülesehituses ja sisus on järgitud Keskkonnaameti poolt koostatud juhendit “Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamise juhendmaterjal. Versioon 08.01.2016”.

Käesolev jäätmekava ei saa olla lõplik ja paindumatu tegevuskava, vaid vajaduse korral muudetav strateegia. Muudatusi ning täpsustusi jäätmekavas võivad kaasa tuua lisauuringute või muu informatsiooni laekumisel ilmnevad hinnangute muutused olukorrale või tulevikutrendidele. Samuti võivad muutusi tuua kaasa prognoosimatud või raskesti prognoositavad muutused poliitilistes või majanduslikes sfäärides.

Kava realiseerimine sõltub lisaks Rakvere vallas toimuvatele arengutele ka laiemalt üle- eestilisest jäätmekäitluse alasest ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat kava vaadelda dünaamilise dokumendina, mida tuleb perioodiliselt üle vaadata ja korrigeerida.

Käesolev jäätmekava on koostatud Rakvere Vallavalitsuse ametniku poolt.

7

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1. Üldosa

1.1. Rakvere valla üldiseloomustus

1.1.1. Asukoht Sõmeru valla ja Rakvere valla ühinemisel moodustunud Rakvere vald asub Lääne-Viru maakonnas ja kaardub rõngasvallana ümber Rakvere linna. Valla territoorium moodustab 294,7 km². Vallakeskusest Sõmerult on Rakveresse 5 km, Tallinna 98 km, Tartusse 132 km, Pärnusse 187 km ja Narva 114 km. Lähim sadam asub Kundas.

Joonis 1: Rakvere valla paiknemine. Allikas: Rakvere valla veebileht Valla haldusterritooriumil paikneb 4 alevikku (Sõmeru, Näpi, Lepna, Uhtna) ja 47 küla (Aluvere, Andja, Aresi, Arkna, Eesküla, Järni, Jäätma, Kaarli, Karitsa, Karivärava, Karunga, Katku, Katela, Kloodi, Kohala-Eesküla, Kohala, Koovälja, Kullaaru, Kõrgemäe, Lasila, Levala, Muru, Mädapea, Nurme, Paatna, Papiaru, Päide, Rahkla, Raudlepa, Raudvere, Roodevälja, Rägavere, Sooaluse, Sämi-Tagaküla, Sämi, Taaravainu, Tobia, Toomla, Tõrma, Tõrremäe, Ubja, Ussimäe, Vaeküla, Varudi-Vanaküla, Varudi-Altküla, Veltsi, Võhma).

Rakvere valla territooriumile jäävad looduskaitsealad/kaitsealused loodusobjektid: Kaitsealused objektid: Lasila looduskaitseala, Arkna mõisa park, Kohala mõisa park, Uhtna mõisa park, Rägavere mõisa park, Lasila mõisa park, Vaeküla mõisa park, Mädapea tammiku maastikukaitseala, Mädapea mõisa park, Karitsa mõisa park, Järni hoiuala, Kunda jõe hoiuala, Sämi maastikukaitseala, Mõdriku-Roela maastikukaitseala, Samma allikad ja Rahkla allikad

8

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.1.2. Rahvastik Neljas alevikus ja 47-külas elab kokku 01.01.2020 seisuga 5618 elanikku. Rahvastiku tihedus Rakvere vallas on 19,08 in/km2 kohta.

Rahvaarvu struktuur on Eesti keskmisest veidi kõrgem ja rahvastik ka keskmisest veidi noorem ning rahvaarvu muutus kuni 2030, aastani on minimaalne, piirdudes kokku 3-4%-lise vähenemisega.

Tabel 1: Rahvastiku arv perioodil 2014-2020 Vald 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Rakvere 5647 5576 5548 5583 5565 5624 5648 vald Sh endine 2108 2084 2088 2106 Rakvere vald Sh endine 3539 3492 3460 3477 Sõmeru vald Allikas: Rakvere valla arengukava 2019-2035

1.1.3. Infrastruktuur Rakvere vallas tegutseb kaks vee-ettevõtjat. AS Rakvere Vesi tegutseb Sõmeru, Näpi, Uhtna ja Lepna alevikes, Karitsa, Levala, Lasila, Roodevälja, Ussimäe, Ubja, Arkna, Veltsi, Tõrremäe, Tõrma ja Taaravainu külades. Rakvere valla teenindada on Vaeküla ja Kohala külad. Hajaasustusaladel paiknevatel üksikelamutel on valdavalt oma puurkaevud ning reovee kohtkäitlussüsteemid.

Soojusega varustavad Rakvere valda AS Adven Eesti, AS Rakvere Soojus ja SW Energia OÜ.

Rakvere vallas asub viis kooli: Sõmeru Põhikool, Uhtna Põhikool, Lasila Põhikool, Veltsi Lasteaed- Algkool ja Näpi Kool. Lisaks Veltsi Lasteaed- Algkoolile on Rakvere vallas Sõmeru Lasteaed Pääsusilm Sõmeru ja Uhtna majad ning Lasila põhikooli lasteaed. Vallas asuvad Sõmeru Noortekeskus, Sõmeru Noorte Loodus- ja Tehnikamaja, Roodevälja Noortekeskus, Uhtna Noortekeskus, Ubja Noortekeskus (Ubja Külaselts Linda), Vaeküla Noortekeskus, Arkna Noortekeskus ja Lasila Noortekeskus. Vald omab multifunktsionaalset keskusehoonet Sõmerul, kus asuvad vallavalitsus, kultuurikeskus- klubi, päevakeskus ja raamatukogu. Sõmeru Raamatukogu haruraamatukogu asub Lepnal ja raamatukogu on ka Uhtnas. Rakvere vallas tegutseb mitmeid huviringe ja on palju võimalusi sportlikult aja veetmiseks. Vallas tegutseb üheksa spordiklubi. Külakeskusi on vallas kaks: Vaekülas ja Ubjas, kus saab pilgu heita ka Ubja põlevkivikaevanduse ajaloole. Rakvere vallas toimub Maaelufestival, mis 2013-2015 kandis Lambafestivali nime. Rakvere vallas on üks hooldekodu Uhtnas. Päevakeskused asuvad Sõmerul, Ubjas, Arknas ja Lasilas. Sõmerul asub Sõmeru Tervisekeskus. Sõmerul asub ka üldkasutatav saun.

1.1.4. Ettevõtlus Rakvere valla ettevõtted on AS HKScan Estonia (Rakvere Lihakombinaat), Bauroc AS, Stora Enso Eesti AS, Helter-R AS, Rakvere Põllumajandustehnika OÜ, Raktoom AS, Ferrel AS, Rakvere Betoon OÜ, Swetrak AS, OG Elektra AS. Rakvere valla territooriumil asub Põhjakeskus mis on Lääne-Virumaa suurim kaubanduskeskus. Traditsioonidega tegevusalad on põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus, samuti toiduainetetööstus. Ettevõtluse arenguks on soodsad tingimused tänu heale logistilisele

9

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 asukohale ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolule. Rakvere valla iseloomulikuks tunnusjooneks on suurtööstuse kontsentratsioon eelkõige Sõmeru-Näpi ja Roodevälja piirkonnas. Väljaspool Sõmeru-Näpi piirkonda tegutsevad ettevõtjad tegelevad peamiselt kas ehitusmaterjalide tootmise, metsanduse, põllumajanduse või teenindusega. Kunagiste kolhoosikeskuste mõjupiirkonnas Uhtnas, Ubjas, Vaekülas, Roodeväljal, Lepnal, Lasilas ja Veltsis tegeldakse traditsiooniliselt enam põllumajandusliku tootmisega.

Rakvere vallas on 2021. aastal äriregistrisse kantud ettevõtteid järgmiselt: ● osaühinguid 702 ● aktsiaseltse 10 ● füüsilisest isikust ettevõtjaid 132 ● mittetulundusühinguid 81 ● korteriühistuid 140 ● täisühing 1 ● usaldusühing 130 ● tulundusühistu 7 ● maaparandusühistu 1

10

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 2: Rakvere vallas paiknevad mäeeraldised

Kood Asukoht Kaevandamis- Kaevandamis- Mäeeraldise Maavara Kaevandamis- Maavara Korrastamiss loa number loa omaja nimetus nimetus loa kehtivus kasutamise uund eesmärk 1059 Sämi küla, L.MK/320835 Sämiliiva OÜ Sämi Ehitusliiv, 20.09.2011- Ehitus, Veekogu ja Rakvere Vald liivakarjäär täiteliiv 09.05.2026 teedeehitus ja metsamaa remont 181 Päide küla, LVIM-025 AS Eesti Teed Veltsi karjäär ehitusliiv 26.10.2004- Ehitus, Metsamaa Rakvere vald 18.02.2029 teedeehitus 1369 Rägavere küla, L.MK/326702 AS Eesti Teed Pikametsa täiteliiv 25.08.2015- Teedeehitus, Metsamaa Rakvere vald liivakarjäär 25.08.2030 täitematerjal 356 Ubja küla, KMIN-037 AS Kunda Ubja põlevkivi 15.09.2002- Tsemenditööstuse Metsamaa Nurme küla, Nordic Tsement Põlevkivikarjäär 24.06.2027 tehnoloogiline Rakvere vald kütus 259 Andja küla, KMIN-050 AS Kunda Aru-Lõuna ehituslubjakivi 08.08.2004- Tsemenditoor, Tehisvee-kogu Rakvere vald Nordic Tsement lubjakarjäär 05.11.2028 ehituskillustiku tootmine 1282 Andja küla, L.MK/329568 AS Kunda Aru-Lõuna II Tsemendi- 26.07.2017- Tsemenditoor, Tehisveekogu Rakvere vald Nordic Tsement lubjakarjäär lubjakivi, 25.07.2032 kõrgemarginaalne ehituslubjakivi ehituskillustik 1289 Toomla küla, KMIN-124 AS Kunda Toolse-Lääne Tsemendilubja 04.02.2015- Tsemenditoor, veekogu Rakvere vald Nordic Tsement lubjakivikarjäär kivi, 04.02.2045 kõrgemarginaalne ehituslubjakivi ehituskillustik

Allikas: Maa-ameti X-GIS maardlate kaardirakendus

11

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.1.5. Looduskeskkond Rakvere vald on rikas maavarade poolest. Rakvere valla territooriumil asub kaks kruusamaardlat, kolm liivamaardlat, kaks lubjakivimaardlat ja kuus turbamaardlat. Kaevandamisload on väljastatud Sämi, Pikametsa ja Veltsi liivakarjääris, Ubja põlevkivi kaevandusväljal ning Aru- Lõuna, Aru- Lõuna II ja Toolse- Lääne lubjakivikarjääris. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud Eesti põlevkivi- ja Rakvere ning Toolse fosforiidimaardlates.

Rakvere valla territooriumil asuvad Lasila looduskaitseala keskkonnaregistri koodiga KLO1000642; Mädapea tammiku maastikukaitseala keskkonnaregistri koodiga KLO1000578 ning Järni hoiuala keskkonnaregistri koodiga KLO2000033. Rakvere valla territooriumile ulatub osaliselt Kantküla-Mustjärve ja Porkuni metsa looduskaitseala; Kunda jõe hoiuala ning Porkuni, Sämi ja Mõdriku- Roela maastikukaitseala.

Suur osa valla territooriumist asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Rakvere valla territooriumil asub ka suur osa 20 km pikkusest Koeravere- Rakvere- Pahnimäe oosistikust, mis on üks Eesti pikim.

Rakvere vallas asub kohaliku kaitse alla võetud Pahnimäe maastikukaitseala keskkonnaregistri koodiga KLO1000562. Kaitseala eesmärk on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oos), maastikuilmet ning alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi (Kloodi linnamägi), samuti tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Teadaolevalt asuvad alal hetkel III kaitsekategooria taimeliigi aas-karukella ning II kaitsekategooria palu- karukella kasvukohad. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Pahnimäe piiranguvööndisse. Lisaks vajab kaitset Tõrma ja Karitsa külas kulgev Koeravere-Rakvere-Pahnimäe oosistiku osa koos Jupri karstiojaga. Piirkonnas asub olulise tähtsusega karstiala, mis tulenevalt veeseadusest vajab kaitset. Piirkonnas ei ole välistatud II kaitsekategooria taimeliigi kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) esinemine.

Lasila ja Mädapea loodusaladel paiknevad kõrge väärtusega pärandkooslused ja vanad laialehised metsad.

Sämi-Kuristiku karstiala on suur ja kaunis nelja lähestikku asetseva kurisuga karstiala Sämi külas. Karstiala on umbes 300 m pikkune ja kuni sadakond meetrit lai. Seal neelduvad kaks Pikaristi soost tulevat oja. Suuri allikarühmi on Kunda jõe ääres veel Sämis ning Rahklas. Kitsa ja sügava paepõhjalise oru alguses on ligi 50 m pikal frondil veerikkad Rahkla allikad, mis annavad alguse Rahkla ojale. See suubub allpool endise Rahkla vesiveski kohta Kunda jõkke. Muru karstiala asub Sämi-Kunda maanteest lääne pool metsas Kunda jõeoru veesäilitusalal, muru oja paekihtidesse lõikunud kitsas orus. Seal on paelasundis arvukalt vett neelavaid kurisuid ja avalõhesid. Samma allikatest saab alguse Selja jõgi ning Tõrma allikad on alguseks Maidla ojale, mille ülespaisutamise tulemusel on Rakveres Raja poe juures mitu kaunist tiiki.

12

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused

Rakvere valla jäätmekava tugineb mitmetele rahvusvahelistele, riiklikele ja omavalitsuse tasandi dokumentidele, mistõttu on jäätmekava koostamisel analüüsitud nii kohalikke kui ka riiklikke ja rahvusvahelisi õigusakte, planeeringuid ja arengukavasid.

1.2.1. Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist. Jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised raamküsimusi käsitlevad õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv), millega kehtestatakse õiguslik raamistik jäätmete käitlemiseks ühenduses; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1013/2006 (jäätmeveo määrus), millega kehtestatakse menetlused ja kontrollimeetmed jäätmesaadetistele olenevalt nende päritolust, sihtkohast ja marsruudist, veetavate jäätmete liigist ja käitlusviisist sihtkohas; 3) Euroopa Komisjoni otsus 2014/955/EL, millega kehtestatakse jäätmenimistu.

Jäätmekäitlust käsitlevad Euroopa Liidu tasandil järgmised õigusaktid: 1) Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ (prügiladirektiiv), millega sätestatakse tehnilised nõuded prügilatele ja erinõuded prügi vastuvõtmisele prügilates ning kehtestatakse prügilatekategooriad ladestatavate jäätmete tüübi alusel; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ, millega sätestatakse nõuded laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmisele sadamates; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta, millega sätestatakse nõuded õhku, vette või pinnasesse juhitava heite vältimiseks ja piiramiseks ning jäätmete tekke vältimiseks suurtes tööstuskäitistes.

Jäätmevooge käsitlevad Euroopa Liidu tasandil järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ (pakendidirektiiv), millega sätestatakse nõuded pakendijäätmete vältimise, taaskasutamise ja ringlussevõtu ning pakendite korduskasutamise kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (elektroonikaromude) kohta; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus number 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist; 6) Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta; 7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta; 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist; 9) Nõukogu direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta; 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmetekäitlemise kohta; 11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 1257/2013 laevade ringlussevõtu kohta.

13

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.2.2. Eesti õigusaktid Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmemajandusega seonduvat, on jäätmeseadus, milles on püstitatud üleriigilised jäätmehoolduse arendamise eesmärgid ja põhimõtted. Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse riigi ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavad. Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Lisaks jäätmeseadusele reguleerib jäätmete käitlemist pakendiseadus. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteem peab olema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt, et saavutatakse pakendiseaduses toodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid ja kehtestatud sihtarvud. Pakendiseadus sätestab pakendile ja pakendi kasutamisele esitatavad üldnõuded, pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimise ja vähendamise meetmed, pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi korralduse ning vastutuse kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest. Jäätmekäitluse järelevalve toimimist reguleerib keskkonnajärelevalve seadus, mis kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelevalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelevalve teostajatest.

1.2.3. Rakvere valla jäätmekäitluse alased õigusaktid Kohaliku omavalitsuse erinevate õigusaktidega täpsustatakse jäätmehoolduse arendamise erinevaid aspekte. Rakvere valla jäätmekäitlust kohalikul tasandil reguleeriv õigusakt on 21.03.2018 vastu võetud Rakvere Vallavolikogu määrus nr 11 “Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri”. Jäätmehoolduseeskiri on kehtestatud eesmärgiga soodustada jäätmete sorteerimist. Jäätmehoolduseeskiri sätestab jäätmehoolduse üldnõuded, jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused jäätmekäitlusel, jäätmete (sh vanapaber ja -papp, pakendid ja pakendijäätmed, ohtlikud jäätmed, tervishoiu- ja veterinaarjäätmed, ehitusjäätmed) sorteerimisel, jäätmete veo, korraldatud jäätmeveoga seonduva ja sellega liitumise, jäätmete kõrvaldamise, korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded.

1.3. Jäätmehoolduse arengudokumendid

1.3.1. Eesti keskkonnastrateegia ja keskkonnakava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on riigi keskkonnaalase tegevuse kavandamine ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks, mille eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus-ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Jäätmete osas on strateegias püstitatud eesmärk, et aastal 2030 peab olema tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt peab olema vähendatud tekkivate jäätmete ohtlikkust. Jäätmete ladestamise vähendamiseks, on esmaselt oluline vähendada märkimisväärselt jäätmeteket, kasutades sealjuures tõhusamalt loodusvarasid ja muid ressursse. Selleks on oluline katkestada seosed ühelt poolt jäätmetekke ja loodusvarade kasutamise ning teiselt poolt majanduskasvu vahel, see tähendab, et majanduskasv ei tohi põhjustada loodusvarade kasutamise ja jäätmekoguste ning negatiivse keskkonnamõju suurenemist. Teiseks on oluline suurendada jäätmete sortimist, taaskasutamist, sealhulgas ringlusse võttu, et vähendada kõrvaldatavate jäätmete kogust miinimumini. Oluline on ka vähendada jäätmete ohtlikkust ning

14

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 ohtlike ainete sisaldust jäätmetes, mis ühtlasi väldib jäätmete käitlemisel õhku, vette ja pinnasesse sattuvate heitkoguste suurenemist. Strateegia alusel töötatakse välja konkreetsemad tegevused ja fikseeritakse need perioodiliselt koostatavas Eesti Keskkonnategevuskavas.

1.3.2. Riigi jäätmekava 2014-2020 Kohalike omavalitsuste jäätmekavade koostamise aluseks on Riigi jäätmekava. Riigi jäätmekava 2014-2020 kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2014. aasta korraldusega number 256. Riigi jäätmekava 2014-2020 eesmärk on jäätmekäitluse hierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. Jäätmekava strateegilised eesmärgid on püstitatud jäätmekäitluse hierarhiat silmas pidades. Iga strateegilise eesmärgi elluviimiseks vajalik tegevus on koondatud kolmeks meetmeks, kusjuures jäätmekavas on esitatud vaid meetme kirjeldus ning mõõdikud meetme elluviimise hindamiseks. Tegevus, selle tähtajad ning teostajad esitati jäätmekava juurde kuuluvas dokumendis “Riigi jäätmekava 2014-2020 rakenduskava”. Esimeseks strateegiliseks eesmärgiks on vältida ja vähendada jäätmeteket, sealhulgas vähendada jäätmete ohtlikkust. Olmejäätmete tekke kasvuprotsent peab jääma alla 1⁄2 sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) kasvuprotsendist ja pakendijäätmete tekke kasvuprotsent alla ⅔ SKP kasvuprotsendist. Teiseks strateegiliseks eesmärgiks on võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Ringlusse võtu osakaal jäätmeliigi kogumassist peab 2020.aastaks olema: 1) olmejäätmetel 50% 2) pakendijäätmetel 60% 3) biolagunevatel jäätmetel 13% 4) ehitus-lammutusjäätmetel 70%

Lisaks peab elektroonikaromude kogumise osakaal olema jäätmete kogumassist 65% ja kantavate patarei-ja akujäätmete kogumise osakaal jäätmete kogumassist 45%. Kolmandaks strateegiliseks eesmärgiks oli vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades muuhulgas seiret ning järelevalvet. Alates 2016. aastast peavad olema kõik suletud prügilad korrastatud. Riigi jäätmekava 2014-2020 juurde on koostatud ka dokument “Riigi jäätmekava 2014-2020 rakenduskava”. Peale uue riigi jäätmekava või valdkondliku tegevuskava valmimist tuleb vajadusel ajakohastada ka kohaliku omavalitsuse jäätmekava.

1.3.3. Rakvere valla arengukava 2019-2035 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 kohaselt peab igal omavalitsusüksusel olema arengukava, milles määratletakse lühi- ja pikaajalise arengu eesmärgid ning nende saavutamiseks kavandatavad tegevused. Rakvere valla arengukava 2019-2035 on vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23. jaanuari 2019. a määrusega nr 39. Arengukava sätestab jäätmekäitluse eesmärgiks puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamise Rakvere vallas.

1.4. Jäätmekava rakendamisega kaasnev keskkonnamõju

Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmehoolduse arendamine oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse ülesanne. Jäätmekavas püstitatud eesmärkide realiseerimine on kindlasti

15

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 positiivse mõjuga ümbritsevale keskkonnale, kuna kavas loetletud tegevused aitavad korrastada jäätmekäitlust, suurendada jäätmete sorteerimist ja taaskasutust, vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid ja ohtlike jäätmete sattumist keskkonda. Järelevalve tõhustamise, korraldatud jäätmeveo toimimise ja sihipärase teavitustööga on võimalik vähendada prügi omavoliliste maha paneku kohtade tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu näiteks jäätmete põletamist või matmist. Vältimaks negatiivset keskkonnamõju on tähtis pakkuda elanikele liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks mugavamaid võimalusi võimalikult kodu lähedalt. See suurendab jäätmete liigiti kogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka, sealhulgas koormust keskkonnale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik siis, kui planeerimisdokument koostatakse ja selle alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS seaduse § 6 lõigetes 2–4 sätestatust. Jäätmekavaga ei kavandata KeHJS seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Jäätmekavaga ei kavandata eeldatavalt tegevusi, mis võiksid avaldada olulist mõju või põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi, seada ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit või vara. Kavandatavate tegevustega ei kaasne mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile. Jäätmekäitluse hetkeolukorra kirjeldus 1.5. Tekkivate jäätmete kogused liikide ja päritolu kaupa Käesolevas jäätmekavas on olemasoleva olukorra kirjeldamisel kasutatud Rakvere Vallavalitsuse käsutuses olevat informatsiooni ja riikliku jäätmestatistika ning -aruannete andmeid. Riiklik jäätmestatistika andmebaas JATS koondab kokku tekitatud, kogutud ning käideldud jäätmekogused jäätmekäitlejate esitatud jäätmearuannete põhjal. Antud andmestik võimaldab anda ülevaadet, kui suur osa tekkivatest jäätmetest taaskasutatakse või kõrvaldatakse. Statistikat kogutakse jäätmeliikide kaupa omavalitsuse täpsusega ning võimalik on eraldi käsitleda tekkivaid jäätmekoguseid ettevõtetest ja majapidamistest. Rakvere vallas on olnud üldine jäätmeteke võrdlemisi stabiilne. Alljärgnevas tabelis on toodud summaarselt jäätmetekke kogused, mis perioodil 2014-2018 olid kogutud endise Rakvere valla ja endise Sõmeru valla territooriumitelt kokku.

Tabel 3: Jäätmeteke ja käitlus Rakvere vallas perioodil 2014-2018

Aasta Koguteke Transport Taaskasutus Taaskasutus,% Transport (sh sisse välja kogutud) 2014 147819,4 7690,9 3893,1 2,6 20481,9 2015 86470 82541,9 18064,6 20,9 23558,6 2016 70261,4 6330,4 5234,1 7,4 26360,4 2017 66887,1 3474,7 21574 32,3 24600,1 2018 388760,8 7466,4 320461,4 82,4 19262,3 Allikas: Keskkonnaagentuus, JATS

Suure osa kogu tekkinud jäätmetest moodustavad kaevandamisel tekkinud mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed. Kohapeal taaskasutatakse tekkivaid jäätmeid vähe, sest suur osa transporditakse valla territooriumilt välja.

16

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

1.6. Olmejäätmed Olmejäätmed (jaotisekoodiga 20) on kodumajapidamiste jäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed, sealhulgas liigiti kogutud jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmed ei ole koostiselt ühtlased. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimisharjumused, kohapealne sorteerimismäär, aastaaeg, elamutüüp, elanike sorteerimisteadlikkus jne. Riigi jäätmekava 2014-2020 alusel on olmejäätmete tekkel otsene seos majandusolukorra ja üldise tarbimise tasemega - mida paremini läheb riigi majandusel ning seeläbi inimestel, seda enam tarbitakse erinevaid tooteid ja teenuseid. Suurema tarbimisega kaasneb ka suurem jäätmeteke. Seetõttu on jäätmetekke vähendamise aluseks elanikkonna teadlikkus, tarbimisharjumused ning sorteerimise mugavamaks tegemine. Jäätmeseaduse § 66 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. Kogu olmejäätmete teke on toodud tabelis 4.

Tabel 4: Olmejäätmete teke Rakvere valla territooriumil 2014-2018

Aast Kogu Segaolmejäätmed Olme- ja Liigiti Liigiti a jäätmeteke (prügi) pakendi- pakendjäät kogutud kogutud (pakend-ja ja med ilma olmejäätmet olmejäätmete olmejäätmed olmejäätmetest, t segaolme- e osakaal,% taaskasutus, ), t jäätmeteta % 2014 4504,8 1503,6 3001,2 66,6 8,7 2015 4604,2 2044,7 2559,5 55,6 32,6 2016 3273,5 1150,9 2122,6 64,8 36,5 2017 3057,6 1219,834 1837,766 60,1 35,9 2018 3381,9 1378,2 2003,7 59,2 42 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

2014-2018. aastatel on olnud kogu olmejäätmete tekke kogus vähese langemisega. Langus võib olla tingitud asjaolust, et rahvastiku arv on aastatega vähenenud. Rahvaarv on viimase viie aasta jooksul keskmiselt langenud 0,4 %. Liigiti kogutud olmejäätmete taaskasutus on olnud tõusvas trendis, millest võib järeldada, et inimeste keskkonnateadlikus on võrreldes 2014. aastaga tõusnud, mis tõttu on tekitatud jäätmete taaskasutusse suunamise kogus olnud suurem. 2018. aastal moodustas suure osa olmejäätmetest pakendjäätmed, paber- ja kartongjäätmed, ohtlikud jäätmed ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed. Olmejäätmete edasise taaskasutamise osakaalu kohta andmed puuduvad, kuna need transporditakse Rakvere valla territooriumilt välja. Olmejäätmete kogused ettevõtete ja majapidamiste lõikes on toodud Lisas 1.

17

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 5: Liigiti kogutud jäätmete osakaal nende arvutuslikust kogutekkest aastal 2018

Jäätmeliik Liigiti Liigiti Arvestuslik Arvutuslik Koguteke, t kogutud kogutud % kogus 2018. jäätmete segaolme- segaolme- aastal, t osakaal,% jäätmetest jäätmete (Eesti hulgas, t keskmine) Biolagunevad jäätmed 66,7 4 31 427,2 494 Klaas 81,9 4,1 5,2 71,7 153,6 Paber ja kartong 208,303 10,4 13,5 186,057 394,36 Tekstiil ja rõivad 4,788 0,2 5,1 70,3 75,1 Elektri- ja 42,6 2,1 1,8 24,8 67,4 elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmed Ohtlikud jäätmed 61 3,04 1,4 19,3 80,3 Pakendid 1006 50,2 28,5 392,7 1399 Plast 12,34 0,6 18,1 249,5 261,8 Puit 2,1 28,9 28,9 Metall 10,294 0,5 4,7 64,8 75 (Võttes aluseks Eesti keskmise massiprotsendi)1 Allikas: Keskkonnaagentuur, JATS

Enim liigiti kogutud jäätmetest moodustavad pakend-, paber-, kartong- ning klaasijäätmed. Hoolimata eeltoodust on paber- ja kartongjäätmete ning pakendi osakaal segaolmejäätmete hulgas suur. Kõige enam võib segaolmejäätmetes leiduda biolagunevaid jäätmeid, mistõttu on vajadus tõsta inimeste teadlikust ning leida tõhusamad võimalused biolagunevate jäätmete sorteerimiseks.

Kohalik omavalitsus peab käesoleval hetkel korraldama vähemalt järgmiste jäätmete liigiti kogumise: 1. paber ja kartong (20 01 01); 2. plastid (20 01 39); 3. metallid (20 01 40); 4. klaas (20 01 02); 5. biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6. biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7. bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 8. pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid; 9. puit (20 01 38); 10. tekstiil (20 01 10, 20 01 11);

1 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendjäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring, 2013 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf) 18

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

11. suurjäätmed (20 03 07); 12. probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13. ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga "*" tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.

Kuna Rakvere vallas ei ole jäätmejaama, siis on valla kodanikel võimalik eelnimetatud jäätmeid viia MTÜ-sse Lääne-Viru Jäätmekeskus. Erinevat liiki jäätmete avalikud kogumispunktid on väljatoodud järgnevates alapunktides. 1.7. Pakend Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekordseid pakendeid. Pakendjäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. Pakendiseadus kehtestab nõuded pakendi ja pakendijäätmete kasutamisele, soodustades sellega pakendi või pakendimaterjali ringlust ja taaskasutamist. Pakendid ja nendest tekkivad jäätmed on üheks oluliseks aspektiks, millele viimasel ajal tähelepanu on pööratud. Suur osa pakendijäätmetest on ühekordsed pakendid, mille taaskasutamise süsteem ei ole veel välja kujunenud. Korraldatud on alkoholi- ja joogipakendite (klaas-, plast- ja metallpakendite) kogumine, sorteerimine ja taaskasutamine, millele andis tõuke pakendiaktsiisi seadus ja pakenditele kehtestatud tagatisraha süsteem (pandipakendid). Pakendjäätmed moodustavad olulise osa olmejäätmetest ja prognooside kohaselt pakendjäätmete osatähtsus kasvab. Rakvere vallas oli 2018. aastal pakendjäätmete osakaal segaolmejäätmetes arvutuslikult 392,8 tonni (võttes aluseks Eesti keskmise massiprotsendi 28,5%)2. Rakvere valla territooriumile on paigutatud 49 segapakendikonteinerit, kuhu saab iga vallaelanik tasuta viia klaas-, papp-, metall- ja plastpakendeid. Lisaks on 4 paber- ja kartongi kogumiskonteinerit. Kõik konteinerid on varustatud infokleebisega. Taaskasutamiseks peavad pakendijäätmed olema konteinerisse paigutades puhtad või vähemalt kaanega kaetud, et need ei määriks ära teisi konteinerisse juba paigutatud pakendjäätmeid. Määrdunud pakend kuulub segaolmejäätmete hulka mis viiakse segaolmejäätmete konteinerisse.

Tabel 6: Pakendjäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018

Aasta Kogu teke, Transport Taaskasutus Taaskasutus,% Transport t sisse välja 2014 2793 73,476 250,334 9 267,916 2015 2095,5 1756,528 1299,228 62 1031,606 2016 1376,5 2527,199 978,12 71,1 1073,917 2017 1583,5 1908,339 750,239 47,4 1004,796 2018 1484 557,028 1224,557 82,5 1299,898 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

2 Eestis tekkinud segaolmejäätmete, eraldi kogutud paberi- ja pakendjäätmete ning elektroonikaromu koostise uuring, 2013 (https://www.envir.ee/sites/default/files/sortimisuuring_2013loplik.pdf) 19

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Olme- ja pakendjäätmete tekkest kokku on liigiti kogutud pakendjäätmete osakaal aastatega osaliselt langenud. Sellegi poolest on pakendjäätmete osakaal olmejäätmetest olnud suurem.

93,1 100,0 86,2 90,0 81,9 80,0 74,1 70,0 64,8 60,0 50,0 40,0

Osakaal,% 30,0 20,0 10,0 0,0 2014 2015 2016 2017 2018 Periood Joonis 2: Olmejäätmetest liigiti kogutud pakend 2014-2018. aastatel Arvestades suurenevat tarbimist on oodata edasiseks perioodiks pigem pakendijäätmete tekke kasvu. Rakvere valla pakendjäätmete teke ettevõtete ja majapidamiste lõikes on toodud Lisas 2. 1.8. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp ning biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed ja toidu- ja köögijäätmed). Säästva Eesti Instituudi läbiviidud uuringu tulemuste1 kohaselt moodustas biolagunevate jäätmete sisaldus segaolmejäätmetes Eesti maapiirkondades keskmiselt 31%. Võttes arvesse eeltoodut oli Rakvere vallas 2018. aastal segaolmejäätmete hulgas arvutuslikult 427,2 tonni biolagunevaid jäätmeid. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamiseks segaolmejäätmete hulgast tuleb neid eraldi koguda ning suunata kompostimisele. Olmejäätmetest (jaotuskood 20) eraldi kogutud biolagunevate jäätmete osakaal oli Rakvere vallas 2018. aastal 3,3% (Joonis 3). Suur osa biolagunevaid jäätmeid kompostitakse Rakvere vallas eraisikute kinnistute piires kompostrites või komposti hunnikutes, mis tingib jäätmekäitlejale üle antud biolagunevate jäätmete madala protsendi. Jäätmestatistika ei kajasta biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete ega köögi- ja sööklajäätmete taaskasutamise hulka ning tõenäoliselt on vallas tekkivate biolagunevate jäätmete kogus märgatavalt suurem.

6,0 5,1 5,0 4,0 4,0 3,6 3,3 3,0

2,0 Osakaal,% 1,0 0,6 0,0 2014 2015 2016 2017 2018 Periood

Joonis 3: Olmejäätmetest liigiti kogutud biolagunevad jäätmed. Riigi jäätmekava näeb ette, et ringlusse võtu osakaal jäätmeliigi kogumassist peab 2020. aastaks olema biolagunevatel jäätmetel 13%. Riikliku jäätmestatistika kohaselt biolagunevate jäätmete

20

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 liigiti kogutud kogus on viimasel viiel aastal olnud vahemikus 0,15-4,38 t ning tegu on olnud ettevõtetelt vastu võetud (või ettevõtete alla deklareeritud) biolagunevate jäätmetega.

Tabel 7: Biolagunevate jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018 Aasta Biolagunevad Biolagunevate köögi- ja Biolagunevad jäätmed, t sööklajäätmete osakaal, haljastusjäätmed, t t 2014 119,674 0 119,674 2015 92,605 85,725 6,88 2016 13,062 8,682 4,38 2017 93,419 76,319 17,1 2018 66,698 31,148 35,55 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

Biolagunevate jäätmete segaolmejäätmete hulka sattuvate koguste vähendamiseks tutvustatakse valla kodanikele järjepidevalt nende kohapealseid komposteerimise võimalusi. Rakvere valla planeeritavad tegevused on kirjeldatud jäätmekava punktis 5 „Tegevuskava“ meede 3 all. Kalmistul tekkivad jäätmed sisaldavad väga suures koguses haljastusjäätmeid. Rakvere vallas asuvale Tõrma kalmistule on eraldi paigaldatud 15 olmejäätmete ja 10 haljastusjäätmete konteinerit. Haljastusjäätmed viiakse Tõrma kalmistult Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Arvestades jäätmestatistikas kajastuvat väga madalat haljastusjäätmete kogust, võib eeldada, et perioodil 2014-2018 esines ebatäpsusi kalmistute haljasjäätmete deklareerimises korrektse omavalitsuse alla. 1.9. Ehitus-ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed on jäätmed, mis tekivad ehitiste või nende osade rajamisel, lammutamisel, renoveerimisel või restaureerimisel. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 1-2 korda aastas on võimalik Lääne-Viru Jäätmekeskusele eterniiti tasuta üle anda. Vastavalt vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Rakvere vallas tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid saab tasu eest üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Ehitus- ja lammutusjäätmete puhul kehtib saastaja maksab printsiip. Kahtluse korral on Rakvere Vallavalitsusel lähtuvalt jäätmehoolduseeskirjast õigus küsida nõuete kohase käitlemise eest dokumenti.

Lääne-Viru Jäätmekeskus võtab vastu järgmisi ehitus- ja lammutusjäätmed: ● oksad, risu; ● eelsorteeritud puit; ● töödeldud (liimitud, lakitud, värvitud mööblidetailid) puit; ● kivid, betoonitükid (kuni 0,5 m); ● kipsipõhised ehitusmaterjalid; ● ehitus- ja lammutuspraht;

21

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

● suurjäätmed (mööbel); ● asbesti sisaldavad ehitusjäätmed.

Alates 2020. aastast tuleb ehitus- ja lammutusjäätmeid taaskasutada ühes kalendriaastas vähemalt 70 % ulatuses nende jäätmete kogumassist. Rakvere vallas on taaskasutuse protsent väike, kuna enamus tekkinud jäätmetest transporditakse valla territooriumilt välja ning käideldakse mujal. Tulenevalt jäätmeseadusest on ettevõttel õigus ladustada jäätmeid, kui need taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.

Tabel 8: Liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmed Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018

Aasta Kogu Transport Taaskasutatud, Taaskasutatud Transport jäätmeteke, t sisse t jäätmete kogus välja, t kogu jäätmetekkest, % 2014 1493,9 711,6 1040,2 69,6 1065 2015 2841,9 1089,2 2418,3 85 884,3 2016 3395,7 1293,4 1512,3 44,5 2816,2 2017 3952 809 470,3 12 3657,4 2018 3548,6 0 243,4 6,9 3739,3 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

Ehitusjäätmete liigiti kogumine ja taaskasutusse suunamine vajab jätkuvalt propageerimist. Ehitus- ja lammutusjäätmete lisaandmed ettevõtete ja majapidamiste lõikes on toodud Lisas 3. 1.10. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed liigitatakse ohtlikeks, kui need on Euroopa Komisjoni määruse nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale. Kodumajapidamistes tekib hulgaliselt ohtlikke jäätmeid, mis vähese keskkonnateadlikkuse tõttu võivad sattuda ka tavajäätmete hulka. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus võtab kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid kuni 20 kg aastast vastu tasuta. Ettevõtted saavad jäätmekeskusele ohtlike jäätmeid üle anda tasu eest. Rakvere valla territooriumil korraldatakse 1-2 korda aastas ohtlike jäätmete kogumisringe, mille kulud katab Rakvere Vallavalitsus. Vajadusel toimub teine kogumisringi MTÜ Lääne- Viru Jäätmekeskus Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) saadava toetuse toel.

Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed: 14. aegunud ravimid; 15. elavhõbeda kraadiklaasid; 16. vanaõlid, õlised kaltsud, filtrid; 17. värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid; 18. väetised ja pestitsiidid; 19. rotimürk jm biotsiidid; 20. kompaktlambid (säästupirnid), päevavalguslambid; 21. patareid ja akud.

22

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 9: Ohtlike jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018

Aasta Ohtlikud jäätmete koguteke, t Ohtlike ainetega saastunud pakendite osakaal, t 2014 12,906 1,525 2015 13,427 8,368 2016 17,447 14,033 2017 42,787 24,913 2018 60,96 26,996 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

2014-2018. aastatel on ohtlike jäätmete liigiti kogumine olnud kasvutrendis. See näitab, et võrreldes varasemaga on inimeste keskkonnateadlikus ohtlike jäätmete osas tõusnud.

3,500 3,042 3,000 2,328 2,500 2,000 1,500 0,822

Osakaal,% 1,000 0,430 0,525 0,500 0,000 2014 2015 2016 2017 2018 Periood

Joonis 4: Liigiti kogutud ohtlike jäätmete osakaal olmejäätmetest. Võttes aluseks segaolmejäätmetes leiduva Eesti keskmise ohtlike jäätmete massiprotsendi (1,4%) ning arvestades, et 2018. aastal tekkis segaolmejäätmeid Rakvere valla territooriumil 1378,2 tonni, oli 2018. aastal arvutuslik ohtlike jäätmete (jaotiskoodid 15 ja 20) kogus segaolmejäätmete hulgas 19,3 tonni (ohtlike jäätmete koguteke koos segaolmejäätmete hulgas leitud ohtlike jäätmetega antud perioodil oli 80,3 tonni). Tuginedes eeltoodule tuleb jätkuvalt inimeste seas teha teavitustööd ohtlike jäätmete ohtlikkuse osas ning mis mõju need avaldavad loodusele ning inimese tervisele, kui nendega hooletult ringi käia. Väljavõtted MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 2019. aasta ohtlike jäätmete saatekirjad on käesoleva jäätmekava Lisas 4.

Vanaõli hoiustamisel tuleb arvestada kindlate ohtlike jäätmete hoiustamisreeglitega, et ei tekiks pinnase ega põhjavee reostust. Mahutid peavad olema lekkekindlad ning asetsema betoonist pinnal. Lekete korral tuleb reostus koheselt likvideerida absorbendiga, mis peab olema vanaõli mahutite läheduses. Mahutid peavad olema varustatud ohupiktogrammidega. Tekkinud vanaõli tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavahele ohtlike jäätmete käitlejale.

23

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 10: Rakvere vallas tekkinud ning taaskasutatud vanaõli aastatel 2014-2018, kogus tonnides

Jäätmekood jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018 Mootori-, käigukasti- ja 13 02 määrdeõlijäätmed 30,9 52,3 339 57,6 17,5 Taaskasutatud 9,6 37,7 344 0 11,3 Taaskasutatud,% 31,2 72,1 101,5 0 64,9 13 05 Õlipüünisejäätmed 9 8,98 8 0,8 7,5 Taaskasutatud 0 0 3 0,8 0,5 Taaskasutatud,% 0 0 37,5 100 6,7 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

2018. aastal kulus Rakvere valla eelarvest ohtlike jäätmete käitlemiseks 1496, 88 eurot (Ragn- Sells AS 1435, 80 eurot ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus 149,47 eurot) ja 2019. aastal ohtlike ja suurjäätmete käitlemiseks 9305,81 eurot (8735,81 MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus ja 570 eurot Ragn-Sells AS). 1.11. Probleemtoodetest tekkinud jäätmed Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad ning rehvid ja põllumajandusplast. Tootja on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ja omama selle kõrvaldamiseks piisavalt tagatist. See tähendab, et probleemtoote müünud ettevõte on kohustatud tooteromu tagasi võtma. Vanade autorehvide kogumise nõuded sätestab Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2010. a määrus nr 80 „Rehvidest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord“. Rehvi tootja on vastavalt jäätmeseaduse § 26 lg 14 kohustatud tagasi võtma sama liiki rehvid sõltumata sellest, millal rehv on turule lastud. Millist kaubamärki rehv kannab ning kas kasutaja kavatseb osta uued rehvid. Tootja jäätmeseaduse tähendused on isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.

Vanarehvi kogumispunktid: 1. MTÜ Rehviringluse kogumispunkt VIANOR Rakvere (Tireman OÜ) Tõrremäe küla, Rakvere vald; 2. Lääne-Viru Jäätmekeskus võtab eraisikutelt iga-aastaselt 8 rehvi vastu tasuta.

Põllumajandusplasti on kohustatud vastu võtma põllumajandusplasti tootja. Tootja võtab tasuta vastu ainult sama liiki põllumajandusplastist tekkinud jäätmeid, mida ta ise toodetena turule laseb. Tootja peab korraldama põllumajandusplasti jäätmete kogumise nii, et igas Eesti maakonnas oleks vähemalt üks kogumispunkt. Rakvere valla kodanikud saavad silokile äraveo tellida Scandagra Eesti AS-ilt. Põllumajandusplastide kogumine ja vedu toimub kliendi asukohas kliendipoolse tellimuse alusel. Enne üleandmist tuleb jäätmed sorteerida järgmiselt: silokile eraldi, võrk eraldi, muud plastid eraldi. Sellega luuakse eeldused jäätmete taaskasutamiseks.3

3 https://scandagra.ee/teenused/pakendite-kogumine/ 24

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 11: Rakvere vallas tekkinud vanarehvid ja põllumajandusplast aastatel 2014-2018, kogus tonnides.

Jäätmekood jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018

16 01 03 Vanarehvid 35,91 9,27 5,547 0,15 4,5 Taaskasutatud 0 0 0 2,616 0 Taaskasutatud,% 02 01 04 Põllumajandusplast 7,2 4,6 1,8 52,26 14,26 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

Põllumajandusplasti Rakvere vallas perioodil 2014-2018 ei käideldud, vaid transporditi edasiseks käitlemiseks valla territooriumilt välja. 1.12. Elektri-ja elektroonikaseadmed Elektri-ja elektroonikaseadmete romud on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge. Need jäätmeliigid sisaldavad väärtuslikke metalle, kuid samas hulgaliselt ka äärmiselt keskkonnaohtlikke komponente nagu elavhõbe, tina, kaadmium, freoonid jne. Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete puhul kehtib tootjavastutus printsiip, mis tähendab, et tootja on kohustatud sellised jäätmed tagasi võtma. Komplektseid elektroonikaseadmeid saab Lääne-Viru Jäätmekeskuses tasuta ära anda. Lisaks on Uhtna alevikus Silla 6 korrusmaja parklasse paigutatud olmeelektroonika kogumise tarbeks merekonteiner, mida teenindab Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Elektroonikaromude kogumiskohtade osas saab informatsiooni: 1. elektri- ja elektroonikaseadmeid müüvad kauplustelt; 2. tootjalt; 3. tootjavastutusorganisatsioonist või 4. kohalikust omavalitsusest.

Elektriromude kogumiskoha nõuded: 1. ilmastikukindel kate (näiteks katus, present, kile); 2. vedelikukindel pinnakate (näiteks betoon, asfalt); 3. Varustatud näiteks betoonist äärega, et lekke korral vedelik laiali ei valguks. Leke koristatakse kokku absorbendiga. Kogumiskoht peab olema kõrvalistele isikutele ligipääsmatus kohas.

Turustaja on kohustatud oma müügikoha kaudu, mille müügipind on vähemalt 400 m2, elektri- ja elektroonikaseadmed kasutajalt tasuta vastu võtma turustava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu või mille väline mõõt ei ületa 25 cm. Kui kodumajapidamises kasutatava elektri- ja elektroonikaseadme turustajast ei ole mööda avalikke teid 10 km raadiuses kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumiskohta, peab tootja turustaja müügikoha kaudu füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma talle müüdava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme. Tootja on kohustatud turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt kodumajapidamiste elektroonikaromud (ka saastunud) tasuta vastu võtma, sõltumata üle antavate

25

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 elektroonikaromude arvust. Tootja on kohustatud tagasi võtma kõik elektroonikaromud ka siis, kui alates 1. jaanuarist 2019. a kehtima hakanud kogumise määr 65% on saavutatud.

Tabel 12: Elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete teke Rakvere valla territooriumil perioodil 2014-2018

Aasta Elektroonikaseadmed, Ohtlike osi sisaldavad Kasutuselt kõrvaldatud t elektri- ja mitteohtlikud elektroonikaseadmed, t elektroonikaseadmed, t 2014 0,165 0,165 0 2015 7,314 0 7,314 2016 0,12 0,12 0 2017 12,971 0 12,971 2018 42,598 22,778 19,82 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

Olmejäätmetest liigiti kogutud elektroonikaseadmete osakaal on võrreldes varasemaga tõusnud, mis tähendab, et oluliselt vähem selliseid jäätmeid satub prügilasse ning on võimaldatud tõhusam taaskasutusse suunamine. 2016. aasta vähene elektroonikaseadmete sortimise osakaal on tingitud nende jäätmete väga vähesest tekkest.

2,500 2,126 2,000

1,500

1,000 0,706

Osakaal,% 0,500 0,286 0,005 0,006 0,000 2014 2015 2016 2017 2018 -0,500 Periood

Joonis 5: Liigiti kogutud elektroonikaseadmete osakaal olmejäätmetest.

1.13. Reoveesete Rakvere valla teenindavates külades teostab reovee äravedu Feka-Ekspress OÜ. Teistes piirkondades vastutavad reovee transpordi eest vee-ettevõtjad. Reoveesetted antakse üle ja nende käitlemise eest vastutab MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus. MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus territooriumil on rajatud väljakud reoveesette kompostimisteks koos kaasneva taristuga: reoveesette ja tugiainete segamise väljak; komposti aunastamise väljak; valminud komposti järelvalmimise väljak; segamistehnika varjualune ja sademevee kogumise ja puhastamise rajatised.

26

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 13: Rakvere vallas reovee käitlemise tulemusel tekkinud jäätmed (19 08) 2014-2018, kogused tonnides

Aasta Koguteke 2014 3886,5 2015 3975 2016 2988,5 2017 3180,5 2018 3034,5 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS 1.14. Tervishoiu- ja veterinaarteenuste jäätmed Tervishoiujäätmed on nii inimese kui ka loomade tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Vastavalt Euroopa Nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilate kohta on nakkusohtlike jäätmete ladestamine tavajäätmete prügilatesse keelatud. Tervishoiuasutused peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Jäätmed tuleb pakkida tekkekohas ja viia tekkekohast pakituna tervishoiuasutuse jäätmehoidlasse kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Loomsete jäätmete käitlemine toimub vastavuses Põllumajandusministri 10. novembri 2000. a määrusega nr 65 „ Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaarnõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord“. Loomsete jäätmete käitlemisega tegeleb Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuv AS Vireen.

Tervishoiujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena. Nende käitlemisel tuleb jälgida Maailma Terviseorganisatsiooni WHO „Erikäitlust vajavad tervishoiujäätmed“ sortimise ja kogumise plaani. Ohtlike jäätmete kogumisruum peab olema suletud ja märgistatud bioloogilise ohu tähisega. Piirkonna lähim tervishoiujäätmete koguja on Ragn-Sells AS. Ravimeid, teravaid ja torkivaid esemeid ja kemikaale võtab vastu MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus.

Rakvere vallas on Sõmeru Tervisekeskus, kus tegutsevad nii perearstid ja õed, kui ka hambaarstid.

Tabel 14: Rakvere vallas tekkinud tervishoiu jäätmed 2014-2018, kogused tonnides

Jäätmenimistu jaotiskood 18 Inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud)

Aasta Jäätmete teke, t 2014 0,19 2015 1,7 2016 1,5 2017 0,912 2018 1,721 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS 1.15. Metallijäätmed Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest ja värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed. Metallijäätmete täpsustatud nimistu on kehtestatud Keskkonnaministri 19.08.2016 määrusega nr 26 „Metallijäätmete täpsustatud nimistu“.

27

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Metallijäätmete kogumissüsteem on Eestis seni hästi toiminud, sest metallijäätmete kokkuostuhinnad on olnud piisavalt motiveerivad nende üleandmiseks vastavatele jäätmete kogumisega tegelevatele ettevõtetele. JATS-i alusel tekkis Rakvere vallas 2018. aastal 375 237 tonni metallijäätmeid, millest taaskasutati 319 606 tonni.

1.16. Suurjäätmed Suurjäätmed on olmejäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse. Suuremõõtmelised jäätmed on: mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, vannid, WC-potid jms. Rakvere valla elanikud võivad oma suuremõõtmelisi jäätmeid üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskuses. Lisaks korraldab Rakvere Vallavalitsus üks kord aastas suurjäätmete kogumist. Tekkinud kulud katab Rakvere Vallavalitsus.

Tabel 15: Rakvere vallas tekkinud suurjäätmed 2014-2018, kogused tonnides

Jäätmenimistu jäätmekood 20 03 07- Suurjäätmed Aasta Jäätmete teke, t 2014 26,7 2015 19,4 2016 51 2017 42,6 2018 34,140 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS

1.17. Kaevandamisjäätmed Rakvere vallas on kaevandatavateks maavaradeks liiv Pikametsa, Sämi ja Veltsi karjäärides, lubjakivi Aru-Lõuna karjääris, peale selle sulgemist Toolse-Lääne karjääris ning põlevkivi Ubja karjääris. Lubjakivi ja liiva kaevandamisel kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse § 71 mõistes ei teki, sest kogu materjal kasutatakse ära. Kaevandustegevuse lõppemisel karjäärid korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile. Ubja põlevkivikarjääris toimub kaevandamisega samaaegselt kaevandatud ala korrastamine. Korrastamise käigus täidetakse juba väljatud ala eelmise tranšee katendiga (nii kaljuna kui kvaternaarne), millelt on eraldi kooritud muld, mis ladustatakse vahelattu. Kattepinnast tekib aastas hinnanguliselt 700-1000 tuhat m3. Kattepinnas on saastumata ja seda eraldi ei hoiustata, vaid toimub kohene tagasitäitmine. Must muld kooritakse vallidesse ning kuivemal perioodil veetakse kalluritega alale, kus kaljuse ja pehme kattepinnasega täidetud ala on eelnevalt tasandatud. Settebasseini setted, mis koosnevad põlevkivi ja savi heljumist kasutatakse koheselt korrastamisel. Keskkonnaamet on otsustanud, et kuna sellise kaevandamistehnoloogia kohaselt jäätmeid ei teki ja jäätmehoidlat alale ei moodustu, puudub Kunda Nordic Tsement AS-il kohustus omada jäätmeluba. Jäätmeseaduse mõistes ning kaevandamistehnoloogiat arvestades Ubja põlevkivikarjääris kaevandamis-, ega rikastamisjäätmeid ettevõttel ei teki. AS-il Kunda Nordic Tsement on käesoleval hetkel väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/328435 Aru-Lõuna lubjakivikarjääris, kus on tekkivateks ja taaskasutavateks kaevandamisjäätmeteks orgaanilisest kasvukihist ja saviliivast koosnev katend, mis vastavalt jäätmenimistule liigitub mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmeteks koodiga 01 01 02. Tulenevalt sellest on AS Kunda Nordic Tsement jäätmearuande esitamise kohustus.

28

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tabel 16: Rakvere vallas tekkinud maavara kaevandamisjäätmed 2014-2018, kogused tonnides

Jäätmenimistu jäätmekood 01 01 02- Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Aasta Jäätmete teke, t 2014 122 495 2015 56 492 2016 44 717 2017 40 564 2018 368 705,6 Allikas: Keskkonnaagentuur JATS 1.18. Jäätmete kogumine ja käitlus 1.18.1. Korraldatud jäätmevedu Rakvere valla territooriumil Rakvere vald on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Vallavalitsus on määranud jäätmeveo piirkonna, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused. Endise Rakvere valla territooriumil osutas kuni 1. augustini 2020. a jäätmeveo teenust AS Ragn-Sells. Alates 1. maist 2017. a loeti kõik endise Rakvere valla territooriumil elavad valla elanikud liitunuks korraldatud jäätmeveoga, jäätmekonteinerite tühjendamise ainuõigus oli AS- l Ragn-Sells. Endise Sõmeru valla haldusterritoorium moodustas ühe jäätmeveopiirkonna. Alates 2. maist 2017 on jäätmeveo ainuõigus antud üle MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus. Korraldatud jäätmeveoga hõlmati kõik jäätmetekitajad - eramud, kortermajad, sealhulgas ka need eramajad, suvekodud ja väike-ettevõtted, kes varem prügiveo lepinguid ei pidanud vajalikuks sõlmida. Jäätmevedu toimub omavalitsuse poolt üle antud jäätmevedajate registri alusel. Tiheasustusega aladel (Sõmeru-Näpi-Roodevälja-Ussimäe piirkond, Uhtna piirkond, Kohala piirkond, Ubja piirkond ja Vaeküla piirkond) peab toimuma jäätmemahutite tühjendamine 1 kord 4 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. Hajaasustusega aladel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul, minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. Erandkorras on olmejäätmete valdajal õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks ettenähtust harvemini (näiteks kui talveperioodil ei kasutata suvekodu). Olmejäätmete valdaja esitab selleks vallavalitsusele põhjendatud taotluse. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. Kui jäätmevaldajad elavad korrusmajas või soovivad kasutada mitme majapidamise peale ühist jäätmemahutit, on võimalik sõlmida ühiskasutusleping. Sellise lepingu sõlmimiseks tuleb vallavalitsusele saata vastavasisuline kokkulepe – kes ja millisel aadressil soovivad ühislepingut sõlmida, millises suuruses mahutit kasutatakse ja kellele vedaja hakkab esitama arveid. Kahe liitunud valla jäätmekorraldus ühtlustati aastal 2020. Uue perioodi hanke kohaselt oli plaanitud ühe jäätmevedaja valdusesse anda jäätmevedu kogu valla territooriumilt. Jäätmeliikidest jäid korraldatud jäätmeveoga hõlmatuks segaolmejäätmed. Endises Sõmeru vallas oli vallaelanikel võimalik vanapaberit ja pappi tasuta ära anda Lääne- Viru Jäätmekeskusele. Vanapaberi ja papi kogumiskonteinerid olid endises Sõmeru vallas kuni aastani 2013, kuid peale jäätmekeskuse avamist ei olnud enam otstarbekas avalike vanapaberi ja papi konteinereid hoida, kuna peamiselt viidi nendesse olmeprügi. Endises Rakvere vallas toimus vanapaberi ja papi kogumine avalike konteineritega, mida tühjendati kokkulepitud

29

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 graafiku alusel. Rakvere vald plaanib laiendada korraldatud jäätmeveo süsteemi paberi- ja papijäätmetele ning biolagunevatele jäätmetele (kirjeldatud punktis 5 „Tegevuskava“). Jäätmete sorteerimise parandamiseks on oluline, et korraldatud jäätmeveo hanke läbiviimisel tagatakse eriliigiliselt kogutud jäätmete konteinerite tühjendamisele tunduvalt soodsam hind kui segaolmejäätmete konteineritele. Juhul kui muutub jäätmeseaduses korraldatud jäätmeveo korraldus, korraldatakse edaspidi jäätmekäitlust vastavalt kehtivale seadusandlusele. Juhul, kui kinnistul keegi ei ela ja seetõttu majapidamises olmejäätmeid ei teki, siis saab jäätmevaldaja esitada vallavalitsusele põhjendatud taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.

1.18.2. Pakendijäätmete kogumis- ja käitlussüsteem Keskkonnaministri 16. jaanuari 2007. aasta määruse number 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” (edaspidi määrus nr 4) § 4 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalituse üksus vastavalt jäätmeseadusele § 31 lõikele 3 korraldama vähemalt määruses nr 4 4 § 3 lõike 2 punktides 1-6 nimetatud jäätmete ning punktis 8 nimetatud jäätmekoodidega 15 01 01 (paber- ja kartongpakend), 15 01 02 (plastpakend), 15 01 04 (metallpakend) ning 15 01 07 (klaaspakend) määratud pakendijäätmete liigiti kogumise.

Pakendiseaduse § 171 kohaselt peab tiheasustusega alal, kus asustustihedus on rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril, olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril, vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril - kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Pakendiseadus sätestab, et kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht ning nende tühjendamissagedus lepitakse iga kogumiskoha kohta kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Pakendiseadus lähtub tootjavastutuse põhimõttest, mis tähendab, et pakendiettevõtjad (pakendajad, maaletoojad ja kaubandus) on kohustatud tasuta tagasi võtma kõik pakendid, mis on turule toodud. Pakendiseaduse § 20 alusel on pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa tarbijale, kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja - pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antava kauba pakendile. Sellest tulenevalt peab olema müügikohtades informatiivne teade tarbijatele pakendi tagasivõtmise kohast (lähima pakendijäätmete vastuvõtupunkti või konteineri asukoht). Ettevõte võib pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist korraldada ise või delegeerida oma kohustused akrediteeritud tootjavastutusorganisatsioonidele, kes korraldavad pakendikonteinerite paigalduse ja tühjendamise. Pakendiseaduse kohaselt on tarbija kohustatud pakendi ja pakendijäätmed tagastama tühjalt ja liigiti sordituna vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud korrale ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõuetele. Pakendiseaduse alusel on akrediteeritud üks tagatisraha pakendite kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon (Eesti Pandipakend OÜ) ja kolm peamiselt konteinerite kaudu kogutava muu müügipakendiga tegelevat taaskasutusorganisatsiooni - MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).

Eesti Pandipakendi andmetel asuvad pandipakendi tagastuspunktid Rakvere vallas: ● Uhtna Pood OÜ, Mõisa 1, Uhtna alevik; ● Sõmeru A&O kauplus, Puiestee 6, Sõmeru alevik; ● Põhjakeskuse Hyper Rimi, Tõrremäe küla;

30

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

● Elektra kauplus, Tobia küla.

Rakvere valda on paigutatud 49 avalikku segapakendikonteinerit. Avalikesse pakendikonteineritesse võib iga Rakvere valla elanik viia jäätmeid tasuta. Lisaks on Sõmerul, Uhtnas ja Ussimäel võimalik TVO-le pakendit üle anda teenuse koju tellimise teel.

Tabel 17: Pakendikonteinerite paiknemine Rakvere vallas pakendiorganisatsioonide kodulehtede alusel.

Pakendiorganisatsioon Objekti aadress Konteineri Jäätmeliik maht ETO Kohala küla, Kohala 2,5 m3 Segapakend mõis ETO Näpi alev, Näpi tee 2,5 m3 Segapakend bussipaviljoni kõrval ETO Roodevälja küla, 2,5 m3 Segapakend Vahtra allee ETO Sõmeru alevik, Pikk tn 4 x 1,1 m3 Segapakend ETO Sõmeru alevik, 4 x 1,1 m3 Segapakend Puiestee 5 ETO Ubja küla, Sõmeru 2,5 m3 Segapakend mnt 2 ETO Uhtna alevik, Uhtna 2,5 m3 Segapakend maja 7 ETO Vaeküla, Vaeküla tee 2,5 m3 Segapakend 14 ETO Arkna, elamu 16 2,5 m3 Segapakend ETO Arkna, elamu 17 2,5 m3 Segapakend ETO Veltsi, ridaelamu 17 2,5 m3 Segapakend sissesõidutee ETO Veltsi, Veltsi 2,5 m3 Segapakend kortermajad (suurelamud) ETO Veltsi, Veltsi lasteaed- 2,5 m3 Segapakend algkool TVO Kohala küla, vana 1,5 m3 Segapakend kaupluse juures TVO Kohala-Eesküla, Pärna 0,6 m3 Segapakend kinnistu TVO Näpi alevi, Näpi tee 20 2,5 m3 Segapakend TVO Paatna küla, Erna 1,5 m3 Segapakend lauda juures TVO Sõmeru alevik, Põllu 3 1,5 m3 Segapakend TVO Sõmeru alevik, Astri 1 1,5 m3 Segapakend TVO Sõmeru alevik, Papli 3 1,5 m3 Segapakend TVO Sõmeru alevik, Nurme 1,5 m3 Segapakend ja Aia rist TVO Ubja küla, 1,5 m3 Segapakend kahekordsed majad

31

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Pakendiorganisatsioon Objekti aadress Konteineri Jäätmeliik maht TVO Uhtna alevik, 0,6 m3 Segapakend Nooruse/Mõisa TVO Uhtna alevik, 1,5 m3 Segapakend Nooruse/Mõisa TVO Vaeküla, Vaeküla tee 1,5 m3 Segapakend 14 TVO Sõmeru alevik, vedu - Segapakend kodust tellimise teel TVO Uhtna alevik, vedu - Segapakend kodust tellimise teel TVO Ussimäe küla, vedu - Segapakend kodust tellimise teel EPR Eesküla, Tammiku 1,10 m3 Segapakend EPR Järni küla, Järnirahva 1,10 m3 Segapakend EPR Karitsa küla, Tehniku 1,10 m3 Segapakend EPR Lasila küla, Pargiotsa 2,5 m3 Paber- ja tee kartongpakend EPR Lasila küla, 1,10 m3 Segapakend Mihklirahva EPR Lasila küla, Mäe tn 1 1,10 m3 Segapakend EPR Lasila küla, Vahtra pst 1,10 m3 Segapakend 11 EPR Lepna alevik, Lasteaia 2,5 m3 Paber- ja tn 2 kartongpakend EPR Lepna alevik, Lasteaia 1,10 m3 Segapakend tn 2 EPR Lepna alevik, Lasteaia 1,10 m3 Segapakend tänav EPR Lepna alevik, Energia 1,10 m3 Segapakend pst 6 EPR Lepna alevik, 1,10 m3 Segapakend Hämariku tee EPR Levala küla, Adelaide 1,10 m3 Segapakend EPR Levala küla, 1,10 m3 Segapakend Sepanõmme tee EPR Mädapea küla, Talulao 1,10 m3 Segapakend EPR Päide küla, Niidu vkt 1,10 m3 Segapakend 188 EPR Tõrma küla, 2,5 m3 Paber- ja Tööstusküla kartongpakend EPR Tõrma küla, Vana- 1,10 m3 Segapakend Tõrma tee EPR Tõrremäe küla, Haljala 2,5 m3 Paber- ja tee 13 kartongpakend EPR Tõrremäe küla, Haljala 1,10 m3 Segapakend tee 13

32

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Pakendiorganisatsioon Objekti aadress Konteineri Jäätmeliik maht EPR Ussimäe küla, 4,50 m3 Segapakend Pagusoo EPR Ussimäe, Pagusoo 7 4,50 m3 Segapakend

1.18.3. Biolagunevate jäätmete kogumis- ja käitlussüsteem Biolagunevate jäätmete kohapealne üleandmisvõimalus elanikel puudub. Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid on võimalik tasu eest üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskuses, kellel on kompostimise võimekus olemas. Rakvere vallas on peamiselt ühepereelamud, kus on vastavalt Rakvere valla jäätmehoolduseeskirjale lubatud biolagunevate jäätmete kompostimine oma kinnistu piirides. Korterelamute piirkondades vajab biolagunevate jäätmete kogumissüsteem täiendamist. Tuleb soodustada ja tutvustada ka korterelamute elanikele komposteerimise võimalusi ja toetusi. Komposteerimisvõimaluse puudumisel on soovitav korterelamutel ja ettevõtetel sõlmida lepingud biolagunevate jäätmete käilemiseks. Elanike biolagunevate jäätmete vastuvõtt ja ringlusse suunamine tuleb lahendada hiljemalt 2023. aastal.

Kui olukord võimaldab, on tiheasustusalal mõeldav kompostimine kompostriga. Jäätmehierarhiat silmas pidades on kompostimine kindlasti kõige keskkonnasäästlikum toidujäätmete käitlusviis.

1.18.4. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumis- ja käitlussüsteem Vastavalt vallas kehtivale jäätmehoolduseeskirjale tuleb ehitus- ja lammutusjäätmed sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liigiti kogumismahutisse. Rakvere vallas tekkivaid ehitus- ja lammutusjäätmeid saab tasu eest üle anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse. Rakvere valla elanikel on võimalik kolmel päeval aastas anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse tasuta eterniidi- ja klaasijäätmed. Jäätmekeskusele tekkinud kulud katab Rakvere Vallavalitsus.

1.18.5. Avalikus ruumis tekkivate jäätmete käitlussüsteem Rakvere valla avalikesse kohtadesse on paigutatud 61 prügikasti, mida tühjendatakse regulaarselt 2 korda nädalas. Endise Sõmeru valla territooriumil täidab antud ülesannet heakorra hanke võitnud ettevõte ja endise Rakvere valla territooriumil valla majandusüksus.

1.18.6. Koondandmed eriliigiliste jäätmete kogumissüsteemide osas Järgnevas tabelis on esitatud Rakvere vallas jäätmete üleandmise võimalused jäätmeliikide osas, mis tuleb vastavalt sortimismäärusele tekkekohal liigiti koguda.

Tabel 18: Eriliigiliste jäätmete olemasolevad kogumislahendused jäätmeliikide kaupa Rakvere vallas

Jäätmeliik Kogumissüsteem Kirjeldus Segaolmejäätmed Korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmevedu Paber ja kartong Avalikud paberi ja papi Paber ja kartong tuleb koguda kogumiskonteinerid, Lääne- liigiti, viies nimetatud Viru Jäätmekeskus jäätmed jäätmekeskusesse või

33

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmeliik Kogumissüsteem Kirjeldus avalikesse paberi ja kartongi kogumis konteineritesse. Eelsorteeritud Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmekeskusesse saab pakend eelsorteeritud pakendit tasuta ära anda Klaas Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmekeskus võtab klaasi vastu tasu eest. Vanametall Lääne-Viru Jäätmekeskus, Jäätmekeskus võtab vanametalli kokkuostupunktid vanametalli vastu tasuta. Lisaks on lähimad vanametalli kokkuostupunktid Rakveres: BLRT Refonda Baltic ja Kuusakoski AS Biolagunevad aia- Lääne-Viru Jäätmekeskus, Lokaalne üleandmise ja haljastusjäätmed kohtkompostimine oma võimalus Rakvere vallas kinnistu piirides puudub, lähim üleandmispunkt on Lääne- Viru Jäätmekeskus. Tõrma kalmistu territooriumil asub 12 biolaguneva, mida tühjendatakse regulaarselt 2 korda nädalas. Biolagunevad Lääne-Viru Jäätmekeskus, Lokaalne üleandmise köögi- ja kohtkompostimine oma võimalus Rakvere vallas sööklajäätmed kinnistu piirides puudub, lähim üleandmispunkt on Lääne- Viru Jäätmekeskus Bioloogiliselt Lääne-Viru Jäätmekeskus Lokaalne üleandmise mittelagunevad võimalus Rakvere vallas aia- ja puudub, lähim haljastusjäätmed üleandmispunkt on Lääne- (20 02 02, 20 02 Viru Jäätmekeskus 03) Pakendid Avalikud kogumiskonteinerid Avalikud kogumiskohad. Jäätmeseaduse kohaselt peaks olema igal tootjavastutusorganisatsioonil 10 konteinerit. Pandipakend Kogumispunktid Kogumisautomaadid kauplustes Puit Lääne-Viru Jäätmekeskus Eelsorteeritud puitu saab jäätmekeskusesse üle anda tasuta Tekstiil Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmekeskus võtab tekstiili vastu tasu eest Kasutatud riiete Konteinerisse võib tuua kogumiskonteiner, Sõmeru terveid ja puhtaid rõivaid, jalatseid, kodutekstiili,

34

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmeliik Kogumissüsteem Kirjeldus Puiestee 6, A&O kaupluse aksessuaare ja mänguasju. parkla Annetatud asjad tuleb panna kinnisesse kotti, et vältida nende määrdumist konteineri tühjendamisel. Suurjäätmed Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmekeskus võtab suurjäätmeid vastu tasu eest. Rakvere vald korraldab korra aastas Rakvere valla elanikele tasuta suurjäätmete kogumisringi Elektroonikaromud Lääne-Viru Jäätmekeskus, Komplektsed MTÜ Eesti elektroonikaromud saab Elektroonikaromu, MTÜ jäätmekeskusele üle anda EES-Ringlus, elektroonika tasuta. Mittekomplektsed kauplused võtab jäätmekeskus vastu tasu eest. Elektroonika kauplused võtavad vastu kaupluses müüdaval olevaid samalaadseid elektroonikaromusid. Rakvere vallas korraldatakse korra aastas jäätmete kogumisringe. Ohtlikud jäätmed Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmekeskusesse saab tasuta ära anda kuni 20 kg ohtlike jäätmeid aastas. Ettevõtted tasuvad oma ohtlike jäätmete eest ise. Igal aastal korraldatakse kord aastas tasuta eterniidi vastuvõttu. Lisaks korraldatakse 1-2 korda aastas valla elanikele tasuta ohtlike jäätmete kogumisringe. Valla territooriumil on kauplustesse paigutatud patareide kogumiskastid. Probleemtoodetest Lääne-Viru Jäätmekeskus, Lääne-Viru Jäätmekeskus tekkinud jäätmed MTÜ Rehviringlus, võtab ühelt isikult tasuta põllumajandusplasti tootjad, vastu 8 rehvi aastas, MTÜ MTÜ Autolammutuste Liit Rehviringluse lähimad kogumispunktid on Kuusakoski AS ja Vianor Rakvere. MTÜ Autolammutuste Liit lähim autolammutus asub Kehalas, Vinni vallas.

35

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmeliik Kogumissüsteem Kirjeldus Reoveesetted Lääne-Viru Jäätmekeskus, Reoveesetete vedu korraldab vee-ettevõtja vee-ettevõtja. Reovett käitleb Lääne-Viru Jäätmekeskus Ehitus- ja Lääne-Viru Jäätmekeskus Jäätmeid saab üle anda lammutusjäätmed jäätmekeskusele tasu eest. Rakvere valla elanikel on võimalik kolmel päeval aastas anda Lääne-Viru Jäätmekeskusesse tasuta eterniidi- ja klaasijäätmed. Jäätmekeskusele tekkinud kulud katab Rakvere Vallavalitsus.

1.18.7. Kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatised Enamus jäätmetest transporditakse valla territooriumilt välja Lääne-Viru Jäätmekeskusesse, kus toimub nende edasine käitlemine.

Tabel 19: Jäätmekäitluskohad Rakvere valla territooriumil

Registrikoo Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik d JKK5900099 Ubja Kunda Nordic Lääne-Virumaa, Muu tegevus põlevkivikarjäär Tsement AS Rakvere vald, Ubja küla JKK5900155 Tõrma küla Mittetulundusüh Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad ing Lääne-Viru Rakvere vald, töötlus Jäätmekeskus Tõrma küla JKK5900157 Tobia küla Mittetulundusüh Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad ing Lääne-Viru Rakvere vald, töötlus Jäätmekeskus Tobia küla JKK5900025 Tobia OG Elektra Lääne-Virumaa, Tavajäätmete jäätmekäitluskoht Tootmine AS Rakvere vald, käitluskoht, Tobia küla Koospõletustehas JKK5900154 Taaravainu küla Mittetulundusüh Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad ing Lääne-Viru Rakvere vald, töötlus Jäätmekeskus Taaravainu küla JKK5900115 Puidujäätmetest Ardor OÜ Lääne-Virumaa, Tavajäätmete hakke Rakvere vald, käitluskoht valmistamise tehas Sõmeru alevik JKK5900111 Paekarjääri Aluvere Ring Lääne-Virumaa, Vanarehvide vanarehvide MTÜ Rakvere vald, käitluskoht taaskasutuskoht Roodevälja küla JKK5900033 Näpi saeveski Stora Enso Eesti Lääne-Virumaa, Tavajäätmete katlamaja AS Rakvere vald, käitluskoht, Näpi alevik Koospõletustehas

36

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Registrikoo Nimetus Käitaja Asukoht Tegevuse liik d JKK5900021 Lepna sorteerimis- Ragn-Sells AS Lääne-Virumaa, Muu tegevus, ja Rakvere vald, Ümberlaadimisjaa ümberlaadimisjaa Lepna alevik m, vaheladu m JKK5900022 Lepna pinnase Ragn-Sells AS Lääne-Virumaa, Muu tegevus käitluskoht Rakvere vald, Lepna alevik JKK5900142 Lauri pinnasetäite LEPNA Lääne-Virumaa, Muu tegevus koht EHITUS OÜ Rakvere vald, Tõrma küla JKK5900162 Kunda Mobil Kunda Mobil Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad AS Rakvere vald töötlus Rakvere vallas JKK5900020 Kloodi Reinpaul OÜ Lääne-Virumaa, Tavajäätmete puidujäätmete Rakvere vald, käitluskoht, käitluskoht Kloodi küla Ümberlaadimisjaa m, vaheladu JKK5900167 Kivi pinnasetäite Virumaa Virumaa Katused Muu tegevus koht Katused OÜ OÜ JKK5900158 Karitsa küla Mittetulundusüh Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad ing Lääne-Viru Rakvere vald, töötlus Jäätmekeskus Karitsa küla JKK5900156 Eesküla küla Mittetulundusüh Lääne-Virumaa, Bioloogiline põllumaad ing Lääne-Viru Rakvere vald, töötlus Jäätmekeskus Eesküla küla JKK5900035 Aru-Lõuna Kunda Nordic Lääne-Virumaa, Muu tegevus lubjakivikarjäär Tsement AS Rakvere vald, Andja küla JKK5900170 Aiandi Lääne-Virumaa, Muu tegevus jäätmekäitluskoht Rakvere vald, Tõrremäe küla Allikas: Keskkonnaregister

1.19. Jäätmemajanduse rahastamine Jäätmeseadus sätestab põhimõtted, et jäätmekäitluse kulud kannab jäätmetekitaja, korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja tasub jäätmeveo teenustasu, mis peab katma jäätmekäitluskohtade rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järel hoolduskulud ning jäätmete veokulud. Keskkonnapoliitika põhimõte “saastaja maksab” ja “tootja vastutus” tähendab sisuliselt seda, et jäätmekäitluse kulud maksab kinni lõpptarbija.

Rakvere valla eelarves kulus 2020. aastal jäätmekäitlusele 20 300 eurot. Jäätmekäitluse eelarve peab tagama jäätmekava elluviimise.

37

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

2. Eelnevate jäätmekavade eesmärkide täitmise analüüs Rakvere valla territooriumil kehtib endise Sõmeru valla poolel Sõmeru valla jäätmekava ning endise Rakvere valla poolel Rakvere valla jäätmekava. Jäätmekavad on kehtivad 2020. aasta lõpuni. Jäätmekavade peamisteks eesmärkideks oli jäätmetekke stabiliseerimine, illegaalse jäätmekäitluse minimeerimine, sorteerimise ja taaskasutamise suurendamine, jäätmetekke üldine vältimine ja vähendamine.

Tabel 20: Eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmine, Sõmeru valla jäätmekava 2014-2020

Endise Sõmeru valla planeeritud Elluviimine tegevused

Meede 1: Jäätmete taaskasutamine Pakendiorganisatsioonidega pidev koostöö 1.1.Taaskasutatavate jäätmete pakendjäätmete kogumise parendamisel. kogumissüsteemi laiendamine; Elanikkonnale teavitustöö tegemine 1.2.Elanikkonna teadlikkuse tõstmine, et kohapeal jäätmete sorteerimise osas. Pidev saavutada olmejäätmete sorteerimine; meeldetuletus elanikele biolagunevate 1.3.Tekkivate olmejäätmete taaskasutamine jäätmete kohapealseks komposteerimiseks. võimaluste piires; Osaliselt jääb taaskasutuse protsent alla 1.4.Biolagunevate jäätmete soovitud tulemuse, mistõttu tuleb läbi viia kohtsorteerimise, kompostimise tihedamini ja tõhusamalt sorteerimisalaseid võimaluste ja vajaduste kindlaks koolitusi elanike seas. määramine; Ohtlike jäätmete osas korraldatakse 1.5.Jäätmete taaskasutamise osakaalu kogumisringe, mida kohalikud elanikud saavutamine 30-40% kogutavatest tõhusalt kasutavad. jäätmetest (5 aasta jooksul); Ohtlike ainete osas on tehtud teavitustööd 1.6.Ohtlike ainete kasutamise vältimine või näiteks põllumajanduses kasutatavate nende kasutamise vähendamine mürkide osas. Rikkumiste korral toimib tagamaks hilisema taaskasutuse naabrivalve, kes teavitavad vallavalitsust. võimaluse; Puidujäätmeid kasutatakse ettevõtete 1.7.Puidujäätmete taaskasutamine ettevõtte siseselt. Ettevõtted on siseselt – teiste toodete tootmiseks, keskkonnateadlikumad, kuna neile kehtivad soojusenergia tootmiseks; teatud seadusest tulenevad erisused (nt 1.8.Puidujäätmete kompostimine koos keskkonnaloa omamise kohustus). reoveesette, haljastusjäätmete ning kodumajapidamises biolagunevate jäätmetega; 1.9.Puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks väljaspool ettevõtte territooriumi.

Meede 2: Koostöö teiste Koostöö erinevate organisatsioonide ja organisatsioonidega haldusorganitega on sujuv. Plaanis on Koostöö on vajalik Keskkonnainvesteeringute Keskuselt taaskasutusorganisatsioonide, taotleda toetust jäätmemahutite keskkonnaameti- ja inspektsiooniga ning terviksüsteemi soetamiseks (süvamahutid). mittetulunduslike organisatsioonidega nagu Vallavalitsusel on jäätmeregister (EVALD) Ökokratt, Roheline maakond jt. Peamised jäätmealase statistika saamiseks ja arvestuse

38

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endise Sõmeru valla planeeritud Elluviimine tegevused

ühistegevuse valdkonnad on: pidamiseks, uuendatud on 2018. aastal 2.1.projektide, rahataotluse koostamine; jäätmehoolduseeskiri, kontsessioonileping 2.2.korraldatud jäätmeveo konkursi segaolmejäätmete veoks on sõlmitud MTÜ korraldamine; Lääne-Viru Jäätmekeskusega aastani 2023. 2.3.jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; 2.4.selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; 2.5.jäätmekava koostamine; 2.6.jäätmealaste uuringute korraldamine

Meede 3: Elanike ja ettevõtete Elanike pidev teavitustöö läbi kohaliku teadlikkuse arendamine ajalehe, valla kodulehekülje ja valla Jäätmete tekke vältimine, jäätmete Facebooki lehel. Võimalusel tehakse sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub teavitustööd otse suurel määral elanike valmisolekust vallakodanikuga/kodanikega kohtudes. jäätmekäitlust edendada. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine: 3.1. Üldine teave, jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus; 3.2. Konkreetne teave, teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne; 3.3. Jäätmekäitluse tehnoloogia, info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (milliseid jäätmeid kompostida, komposti kasutamine jne). Pideva teavitustöö aluseks on eesmärgistatud info edastamine (kohalikud ajalehed, kuulutused, viidad, internet).

Meede 4: Jäätmekäitluse regulaarne Vallavalitsuse ametnik teeb võimalusel korraldus ja järelevalve ringsõite vallas jälgides üldist korrashoidu, Järelevalvet jäätmekäitluse osas teostavad reageerib valla kodanike kaebustele ning järgmised institutsioonid: püüab leida lahendusi ebaseadusliku 4.1.Vallavalitsus; prügistamise likvideerimiseks. Koostöö 4.2.Keskkonnainspektsioon. toimub ka Keskkonnainspektsiooniga ja Lisaks Veterinaar- ja Toiduameti Virumaa Keskkonnaametiga. Veterinaarkeskus, mis teostab järelevalvet Volitus keskkonnajärelevalve teostamiseks loomsete jäätmete käitluse üle. on antud keskkonnakaitsespetsialistile ja Järelevalve eesmärgiks on heakorraspetsialistile. jäätmekäitlusalaste rikkumiste viimine Illegaalse prügitekke ja jäätmekäitluse

39

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endise Sõmeru valla planeeritud Elluviimine tegevused

miinimumini. Eesmärgi realiseerimiseks osakaal on väga väike ja vajalikud tegevused: jäätmekäitlusettevõtted panustavad üha 4.3.tuleb määrata või volitusi anda enam jäätmete taaskasutusse, keskkonnajärelevalvega tegelevatele ringlussevõtmisse või korduvkasutusse isikutele; võtmise nimel. 4.4.regulaarselt tuleb kontrollida eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitlust, vajadusel karistada rikkujaid; 4.5.kontrollida jäätmeveo toimimist; 4.6.tuleb kaasajastada jäätmekava regulaarselt jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja seadusandluse muudatustest tulenevalt; 4.7.tõsta elanikkonna teadlikkust.

Tabel 21: Eelmise perioodi jäätmekava eesmärkide täitmine, Rakvere valla jäätmekava aastateks 2015-2020

Endise Rakvere valla planeeritud Elluviimine tegevused

Jäätmete ringlussevõtt või muul viisil Ringlussevõtust ja taaskasutamisest maksimaalne taaskasutamine informeeritakse valla kodanike valla ● Järjepidev jäätmete ringlussevõtt; kodulehe, valla ajalehe ja ka valla Facebooki ● Taaskasutusele suunatud teadlikkuse lehe kaudu. Lisaks toimub teavitustöö otse tõstmine; suhtlemisel valla kodanikega. ● Liigiti kogutud jäätmete Toimub pidev teavitustöö kompostimise üleandmisvõimalustest teavitamine osas. kodulehe, valla ajalehe ja muu Kortermajade juurde plaanitakse paigaldada meedia kaudu; süvamahutid biolagunevate jäätmete liigiti ● Olmejäätmetes sisalduvate kogumiseks, tutvustatakse valla kodanikele biolagunevate jäätmete liigiti kompostrite kasutamise võimalusi. kogumine; Kontsessioonileping segaolmejäätmete ● Nõuetele vastavate käitluskohtade veoks on sõlmitud MTÜ Lääne-Viru loomine biolagunevate jäätmete Jäätmekeskusega kuni aastani 2023. ringlussevõtuks – kompostimistehnoloogiate ja kääritamise tehnoloogiate soetamine, toidujäätmete eeltöötluskäitise rajamine; ● Reorganiseerida tulenevalt riigi muudatustest korraldatud jäätmeveo süsteem; ● Maakonnakeskuse Rakvere linna uuskasutuskeskuste kasutamine.

40

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endise Rakvere valla planeeritud Elluviimine tegevused

Jäätmetekke vältimise ja vähendamise Teavitustööd tehakse läbi valla kodulehe, programm Facebooki lehe ja kohaliku ajalehe. ● Elanikkonna teadlikkuse tõstmine; Võimalusel käiakse kohapeal rääkimas ja ● Olmejäätmete tekke vältimine tutvustamas jäätmete sorteerimist ning Oluline osa inimeste informeerimas tarbimise vähendamisest, tarbimisharjumuste muutmisel, kokkuhoidlikkusest, toidu raiskamisest jm. vajalik omavalitsuse koordineeriv ja toetav tegevus. Olmejäätmete tekke kasvuprotsent peaks jääma kuni aastani 2020 alla poole sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuprotsendis. Pakendijäätmete tekke kasvuprotsent peab kuni aastani 2020 jääma alla ⅔ SKP kasvuprotsendist.

Jäätmehoolduse Jäätmehoolduseeskiri on muudetud 2018 kavandamine/korraldamine Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga on ● Valla õigusaktide ülevaatamine ja sõlmitus kontsessioonileping kuni aastani uuendamine, kui muutuvad riigi 2023. õigusaktid; ● Rakvere valla jäätmekava iga- aastane läbivaatamine, vajadusel täiendamine; ● Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine ● Uue perioodi jäätmekava koostamine .

Koostöö teiste omavalitsustega Seatud eesmärgid on täidetud. ● Koostöö naaberomavalitsustega Näiteks ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine; ● Jäätmealaste ülesannete üle andmine MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus. Korraldatud jäätmeveo hanked, jäätmehoolduseeskirjade eelnõude ja ühise jäätmekava väljatöötamine jms.

4. Planeerimine 4.1. Jäätmetekke prognoos Arvestades viimase viie aasta maksimaalseid olme- ja pakendjäätmete tekke koguseid ning vastavalt prognoosidele „Rahvastikuprognoos kohaliku omavalitsuste rühmades. Klasteranalüüs“2, Geomeedia OÜ koostatud rahvastikukomponendi prognoos „Rahvastiku

41

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026 võimalikud arengutrendid 2012-2023“3 teostati jäätmetekke prognoos. Valla kodanike keskkonnateadlikus on aastate lõikes kasvanud, seda on näha olmejäätmete tekkekoguse vähenemises (Tabel 4) ning pakendjäätmete tekkekoguse suurenemised (Tabel 6). Võttes aluseks, et 2014-2019. aasta keskmine olmejäätmete tekke kogus ühe inimese kohta oli 327. Samal perioodil oli keskmine pakendjäätmete teke 1 inimese kohta 334 kg. Arvestades asjaolu, et inimeste sorteerimisharjumused on paranemas ning pideva pakendihulga tõusuga on vatsavalt riigi jäätmekavale oodata pakendite koguse suurenemist ca 2% aastas elaniku kohta. Tabel 22: Jäätmetekke prognoos Aasta 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Elanike arv 5565 5624 5648 5596 5573 5551 5529 5507 5485 Olmejäätmete, t 1898 2023 1837 1830 1822 1815 1808 1801 1794 Pakendjäätmed, 1484 3304 1913 1906 1899 1891 1884 1876 1869 t 4.2. Eesmärkide seadmine Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50% ja 2025. aastaks 55% kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Kohaliku omavalitsuse jäätmealased eesmärgid tulenevad eeskätt riigi jäätmekavas seatud eesmärkidest, mis on esitatud järgmises tabelis. Tabel 23: Riigi jäätmekavast tulenevad eesmärgid

Mõõdik Baastase Sihttase 2020 2011

Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal olmejäätmete 27% 50% (sihttase kogumassist 2025. a 55%, 2030. a 60% ja 2035. a 65%)

Pakendijäätmete ringlussevõtu osakaal pakendijäätmete 56% 60% (sihttase kogumassist 2025. a 65% ja 2030. a 70%)

Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu osakaal 5% 13% olmejäätmete kogumassist

Biolagunevate jäätmete osakaal ladestatavates 57% 20% (2023. a olmejäätmete kogumassist lõpuks tagatud, et biojäätmeid kogutakse kas eraldi või need võetakse ringlusse tekkekohal)

42

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Ehitus-ja lammutusjäätmete taaskasutuse osakaal nende 72% 75% jäätmete kogumassist

Elektroonikaromude kogumise osakaal kolmel eelneval 50% 65% aastal turule lastud elektri-ja elektroonikaseadmete kogumassist

Kantavate patarei ja akujäätmete kogumise osakaal 33% 45% jäätmete kogumassist

Lähtuvalt riigi jäätmekavast on kohalikul tasandil eesmärgiks parandada lokaalseid võimalusi liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks ja tõsta inimeste keskkonnateadlikkust jäätmete sorteerimisvajaduste osas. Jäätmete liigiti kogumine võimaldab nende edasist ringlussevõttu. Eeskätt on probleemseks biolagunevate jäätmete osas sihttasemete saavutamise tagamine. 4.3. Koostöö Jäätmekäitlus on kohaliku omavalituse piire ületav tegevus. Jäätmekäitluse paremaks ja hõlpsamaks korraldamiseks on vajalik koostöö erinevate omavalitsuste, riigiametite, taaskasutusorganisatsioonide, MTÜ-de ja ettevõtetega. Peamised ühistegevuse valdkonnad on:  projektide ja rahataotluste koostamine;  korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine;  jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine;  selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine;  jäätmekava koostamine;  jäätmealaste uuringute koostamine. 4.4. Elanike ja ettevõtete teadlikkuse arendamine Kaasaegse jäätmekäitluse arendamine ei ole üksnes tehniline vaid ka sotsiaalne probleem. Jäätmekavaga püstitatud eesmärkide elluviimine eeldab elanike kaasamist ja vastavat selgitustööd. Jäätmete tekke vähendamine, jäätmete sorteerimine ja käitlemine tekkekohas sõltub suurel määral elanike valmisolekust jäätmekäitlust edendada. Antava teabe järgi on jagunemine järgmine:  Üldine teave. Jäätmekäitluse üldised põhimõtted, eri jäätmeliikide iseloomustus.  Konkreetne teave. Teavitamine ja informatsioon käitlusskeemide, eraldi kogutud jäätmete vastuvõtu asukohtade ning lahtioleku aegade kohta, jäätmeveo maksumuse kohta jne.  Informatsioon jäätmekäituse tehnoloogiast. Info jäätmete kohtsortimise ja koduses majapidamises võimalike tehnoloogiate rakendamise kohta (milliseid jäätmeid kompostida, komposteerimistehnoloogiad, komposti kasutamine, milliseid jäätmeid tohib põletada jne.). Pideva selgitustöö aluseks on eesmärgistatud info edastamine kohtumiste, loengute, kohaliku ajalehe, kuulutuste, viitade, buklettide, interneti kaasabil. 4.5. Järelevalve Vastavalt Keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 3 teostavad keskkonnajärelevalvet Keskkonnaamet ja Rakvere Vallavalitsuse poolt määratud järelevalvet teostavad isikud. Sama seadus kehtestab keskkonnajärelevalvet teostavate, keskkonna järelevalvele allutatud asutuste ja isikute õigused ning kohustused ja järelevalve toimingute korra.

43

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Lisaks nimetatutele teostab järelevalvet ka Veterinaar- ja Toiduamet loomsete jäätmete käitlemise üle.

5. Tegevuskava Tegevus Eesmärk Teostamise aeg Vastutaja Meede 1. Korraldatud Elanikkonna 1. Pidevalt 1. KOV; segaolmejäätmete vedu: keskkonna- (infomaterjali, 2. KOV ja KeA; 1. elanike teavitamine korraldatud teadlikkuse artiklid, 3. KOV. jäätmeveoga seonduvast, suurendamine, loengud); küsimuste ja probleemide jäätmete 2. pidevalt; lahendamine; sorteerimise 3. pidevalt. 2. järelevalve teostamine; propageerimine ja 3. jäätmevaldajate registri illegaalse pidamine. jäätmekäitluse minimeerimine. Meede 2. Pakendijäätmete eraldi Pakendjäätmete 1. Pidevalt 1. KOV, koolid, kogumine: sorteerimise ja (infomaterjalid (info- 1. elanikkonna jätkuv teavitamine taaskasutuse ja loengud); materjalid, pakendite kogumissüsteemist, suurendamine ning 2. pidevalt; loengud); pakendi sorteerimise keskkonna- 3. 2021-2023 2. ETO, TVO, vajalikkusest ja nende teadlikkuse lõpp. KOV; taaskasutamisest tööstuses; tõstmine. 3. KOV (KIK-i 2. vajadusel pakendikonteinerite toetuse abil). arvu suurendamine või ümberpaigutamine; 3. avalikus ruumi paigutada süvakonteinerid ja kohtkogumissüsteemi loomine. Meede 3. Biolagunevate jäätmete Biolagunevate 1. 2021-2023 1. KOV käitlemine: köögi- ja lõpp; 2. KOV ja 1. hange biolagunevate jäätmete haljastusjäätmete 2. pidevalt koolid; korraldatud veoks; liigiti kogumine. (infomaterjalid 3. KOV (KIK-i 2. elanikkonna teavitamine Keskkonna- ja loengud, toetuse abil); biolagunevate jäätmete teadlikkuse artiklid); 4. KOV (KIK-i kompostimisvõimalustest tõstmine. 3. 2021-2023; toetuse abil). eramajapidamistes, kompostrite 4. 2021-2023. arvu suurendamine, korterelamutes biolagunevate jäätmete liigiti kogumise toetamine läbi toetusmeetmete; 3. kogukonnakeskustesse ja korterelamute juurde biolagunevate jäätmete kogumissüsteemi loomine; 4. avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine selleks sobivates kohtades.

44

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tegevus Eesmärk Teostamise aeg Vastutaja Meede 4. Ohtlike jäätmete ja Elanikkonna Pidevalt KOV, koolid ja probleemtoodete jäätmete keskkonnateadlikku (infomaterjalid, Lääne-Viru kogumine ja käitlemine. se suurendamine, loengud, Jäätmekeskus Elanikkonna teavitamine ohtlikke ohtlikke jäätmete artiklid). jäätmete ja probleemtoodete keskkonda sattumise eraldikogumisest ning nende vältimine, jäätmeliikide üleandmis- sorteerimise võimalustest. suurendamine.

Meede 5. Ohtlike jäätmete ja Illegaalse 1-2 korda aastas KOV, Lääne-Viru suuremõõtmeliste jäätmete prügistamise Jäätmekeskus kogumisringide jätkumine. vältimine ja jäätmekonteinerite suuremõõtmeliste või ohtlike jäätmetega täitumise vältimine. Meede 6. Jäätmehoolduse Illegaalse 1. pidevalt; 1. KOV; regulaarne kavandamine ja jäätmekäitluse 2. pidevalt; 2. KOV; järelevalve: minimeerimine ja 3. vajadusel; 3. KOV, KeA, 1. Rakvere valla jäätmekava ja elanike keskkonna- 4. 2021-2023; maa jäätmehoolduseeskirja teadlikkuse 5. aeg-ajalt. omanikud; ajakohastamine riiklike tõstmine. 4. KOV, KeA; õigusaktide ja valdkondlike 5. KOV. arengukavade muutumisel; 2. korraldatud jäätmeveo hanke korraldamine ja järelevalve; 3. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade pidev likvideerimine; 4. Infovoldiku koostamine piirkonna jäätmekäitlusnõuete tutvustamiseks; 5. Hoogtööpäevakud valla territooriumil. Meede 7. Jäätmealase koostöö Elanike keskkonna- 2021-2026, KOV, arendamine teiste omavalitsuste, teadlikkuse ja pidevalt MTÜ, riigiametite, taaskasutus- koostöö ettevõtjad, organisatsioonide, MTÜ-de ja suurendamine riigiametid, KIK. ettevõtetega: 1. projektide ja rahataotluste koostamine; 2. korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine; 3. jäätmealase statistika, arvestuse, registrite pidamine; 4. selgitustöö ja ürituste korraldamine, teavitamine; 5. jäätmekava koostamine;

45

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tegevus Eesmärk Teostamise aeg Vastutaja 6. jäätmealaste uuringute koostamine.

Meede 8. Elanikkonna ja Sorteerimise ja 2021-2026, 1. KOV; ettevõtete motiveerimine taaskasutuse pidevalt. 2. KOV, Lääne- keskkonnasäästlikule suurendamine ning Viru Jäätme- jäätmekäitlusele, elanike keskkonna- keskus, prügilad, keskkonnahariduse andmine teadlikkuse kasv. Keskkonnaamet; erinevatele vanuserühmadele. 3. KOV, 1. Keskkonnasõbraliku ettevõtte taaskasutus- valimine organisatsioonid; 2. Õpilastele, elanikele ja 4. KOV; ettevõtjatele infopäevad 5. KOV, koolid. prügilate, jäätmejaamade ja jäätmekeskustega praktiliseks tutvumiseks 3. Koostöö jätkumine taaskasutusorganisatsioonide ja teiste keskkonnaharidust ja keskkonnahoidu populariseerivate organisatsioonidega 4. Jäätmete teema tutvustamine Keskkonna Kolmapäevade programmides. 5. Õpilastele suunatud üritused Meede 9. Ehitus- ja Sorteerimise ja 1. 2021; 1. KOV; lammutusjäätmete üleandmine tõhusama 2. 2021-2026; 2. KOV, KeA; vastavat luba omavale ettevõtjale. taaskasutamise 3. 2021-2026. 3. KOV, Lääne- 1. koostada vallavalitsusele suurendamine, Viru Jäätme- jäätmeõiendi vorm ning lisada elanike keskkonna- keskus (KIK-i see valla kodulehele. Kohustada teadlikkuse kasv. toetus). ehitus- ja lammutustööde teostajal esitada vallavalitsusele enne tööde algust täidetud jäätmeõiend; 2. Kontrollida ehitus- ja lammutustööde objektidel toimuvat ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumist; 3. Võimaldada valla kodanikel 1-2 korda aastas tasuta ära anda asbesti sisaldavaid isolatsioonimaterjale, eterniiti ja klaasi. Meede 10. Vanapaberi ja papi Sorteerimise ja 1. 2021-2023 1. KOV eraldi kogumine ja hõlmamine tõhusama korraldatud jäätmeveoga

46

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Tegevus Eesmärk Teostamise aeg Vastutaja taaskasutamise 2. MTÜ Lääne- suurendamine Viru Jäätmekeskus

6. Jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale Jäätmekava rakendamine omab positiivset mõju keskkonnale, eelkõige jäätmete taaskasutamise ja jäätmetest tekkiva negatiivse mõju vähenemise näol. Jäätmekäitluse mõju keskkonnale võib käsitleda mitmest aspektist. Mõju keskkonnale võib hinnata nii otseseks kui kaudseks. Otseselt võib kahjulik mõju ilmneda inimese tervisele või keskkonna seisundi kahjustamist läbi loodusliku keskkonna reostamise (sobimatute jäätmete põletamine; jäätmete ladestamine ebasobivas keskkonnas; jäätmete sattumine ebasobivasse keskkonda (meri ja muud veekogud); jäätmetest tekkiv nõrgvesi ja lõhnareostus; jäätmete reageerimisel keskkonnas tekkivad ohtlikud ühendid jne.) Kaudselt mõjutab keskkonda jäätmeressursside taaskasutamine sest jäätmete taaskasutus vähendab oluliselt maavarade ja teiste ressursside kasutust. 6.1. Jäätmete tekke ja jäätmete kogumise keskkonnamõju. Kõige suuremat mõju keskkonnale avaldavad jäätmete kogused, mida viiakse otseselt keskkonda st ebaseaduslikult ladestatud jäätmed. Eestis need probleemid oluliselt vähenenud, kuid negatiivseid näiteid võib siiski endiselt tuua. Ülemaailmselt on see aga üks suuremaid probleeme, sest paljudes riikides jäätmekäitlus puudub või on see äärmiselt puudulik. Väga oluline on jäätmete sortimise vajalikkuse mõistmine. Mida rohkem me suudame jäätmeid sortida, seda suurem on jäätmete taaskasutus ja seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju. Sortimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete puhul mõjutab keskkonda ebameeldiv lõhn, konteinerite nõrgvesi ja näriliste ja lindude levik. Selle tõkestamiseks on vajalik regulaarne jäätmevedu, korralikult suletud jäätmekonteinerid ja nende sobiv paigutus ruumis. Komposteeritavate biolagunevate jäätmete puhul tuleb jälgida komposteerimisnõudeid ning seda eriti tiheasustusalal. 6.2. Jäätmeveo keskkonnamõju Jäätmeveo peamiseks keskkonnamõjuks on jäätmeveomasinate tekitavad heitgaasid, hais ja müra ning nende poolt jäätmeveo käigus jäätmete sattumine keskkonda. Korraldatud jäätmeveo rakendumine on taganud selle, et ühte piirkond teenindab kindlal ajahetkel üks jäätmevedaja, kelle kasutuses on tehniliselt sobilik masinapark. Eriti oluliselt parandab ta õhukvaliteeti tiheasustusalal. Jäätmeveoga liitumise kohustus hajaasustusega aladel tagab kinnistu omanikel soovi oma konteinereid täita, mistõttu väheneb prügi põletamine või selle viimine loodusesse sellistes piirkondades. 6.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Tänasel ajahetkel vastavad kõik Eesti prügilad kehtivatele nõuetele. Lõhna-, visuaalset- ja loomset mõju ei ole võimalik vältida. Prügilas ladestamine asub jäätmekäitluse hierarhias kõige madalamal ja peamine eesmärk peaks olema jäätmete prügilasse sattumise vältimine. Prügi tööstuslik põletamine toob kaasa õhku paisatavaid saasteaineid ja prügi ladustamisel tekkivat võimalikku keskkonnamõju (veereostus, hais jne) ning prügikütus on ka süttimisohtlik. Prügi põletamine on jäätmehierarhias järgmine ja tema positiivne keskkonnamõju on selles, et ta aitab säästa energeetilisi ressursse. Jäätmete taaskasutamine on kõige suurema positiivse mõjuga käitlusviis. Selle viisi peamisteks keskkonnaalaseks ohuks on käitlusettevõtete poolt keskkonnanõuete eiramine või rikkumine.

47

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

See võib kaasa tuua ka olulise keskkonnareostuse. Jäätmete kõrvaldamise väga negatiivsed praktikad on ebaseaduslik mittesobivate jäätmete põletamine ja jäätmete looduskeskkonda viimine (ebaseaduslik prügi ladestamine).

48

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

LISAD Lisa 1 – Olmejäätmete koguteke, kogused tonnides Olmejäätmete koguteke endises Rakvere vallas aastatel 2014-2018, kogused tonnides E- ettevõtetelt; M- majapidamistelt Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018*

E M E M E M E M E M

20 01 01 Paber ja kartong 1,19 2,46 327,38 9,926 478,657 14,881 195,2 13,08 8 23

20 01 02 Klaas 1,82 1,2 4,46 3,22 5,56 13,1

20 01 08 Biolagunevad 8,682 köögi-ja sööklajäätmed

20 01 10 Rõivad 0,592

20 01 11 Tekstiilid 3,69 12,613 4,788

20 01 14* Happed* 0 0,083

20 01 19* Pestitsiidid* 0 0,187

49

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

20 01 21* Luminestsentslambi 9,46 0,1 0,05 0,008 0,078 0,039 0,004 0,331 0,615 d ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed

20 01 23 01* Klorofluorosüsivesi 0,55 0 1,181 0,39 nikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured kodumasinad

20 01 25 Toiduõli ja -rasv 14,026 91,398 35,019 35,38 6

20 01 26* Õli ja rasv, mida ei 0 0,38 2,003 ole nimetatud koodinumbriga 20 01 15

20 01 27* Ohtlikke aineid 0,08 0,498 0,01 1,156 0,415 0,18 3,511 2,68 3,755 sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud

20 01 33* Koodinumbritega 16 0,018 0,03 0 0,017 0,838 0,24 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid

50

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

20 01 35 01* Ohtlikke osi 19,01 14,014 36,83 41,65 sisaldavad 6 kasutuselt kõrvaldatud suured kodumasinad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

20 01 35 02* Ohtlikke osi 0 0,38 3,897 8,757 9,552 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed kodumasinad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

20 01 35 03* Ohtlikke osi 0 2,82 0 5,2 2,908 16,43 sisaldavad 8 kasutuselt kõrvaldatud infotehnoloogia- ja kommunikatsioonise admed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

51

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

20 01 35 04* Ohtlikke osi 0 0,88 0,045 2 0 5,7 0,935 0,45 1,858 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud tavatarbijatele määratud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

20 01 35 05* Ohtlikke osi 0,36 0,326 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud valgustusseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

20 01 36 Kasutuselt 0 1,1 0 7,329 0,64 19,18 kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadme d, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

52

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

20 01 36 01 Kasutuselt 0 13,295 9,26 17,317 10,29 25,72 kõrvaldatud suured 6 3 kodumasinad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

20 01 36 03 Kasutuselt 2,1 0,2 kõrvaldatud infotehnoloogia- ja kommunikatsioonise admed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

20 01 36 04 Kasutuselt 0,294 kõrvaldatud tavatarbijatele määratud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35*

20 01 40 Metallid 0,008 0 15,052 0 7,607 7,82 2,474

20 01 98* Sortimata 0 0,004 0 0,001 0,003 0,224 0,05 0,583 ravimikogumid

53

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Allikas: Keskkonnaagentuur

Olmejäätmete koguteke endises Sõmeru vallas aastatel 2014-2017, kogused tonnides E- ettevõtetest; M- majapidamistest Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 E M E M E M E M 20 01 01 Paber ja kartong 32,894 3,12 7,848 6,5 1,397 0,46 6,3 20 01 02 Klaas 4,08 0 4,2 0,14 3 12,023 3,5 20 01 14* Happed* 0,475 0,071 0 20 01 19* Pestitsiidid* 0 0,095 20 01 21* Luminestsentslambi 0,374 0,405 0,182 0,1 0,097 0,003 d ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed 20 01 23 01* Klorofluorosüsivesi 0,046 0,6 0 0,505 nikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud suured kodumasinad 20 01 26* Õli ja rasv, mida ei 0 0,079 ole nimetatud koodinumbriga 20 01 15

54

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 E M E M E M E M 20 01 27* Ohtlikke aineid 0,04 0,452 1 1,825 2,146 1,82 11,032 sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 20 01 33* Koodinumbritega 16 0,056 0,11 0,389 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 03* nimetatud patareid ja auks ning sortimata patarei- ja akukogumikud 20 01 35 02* Ohtlikke osi 0 1,68 0 6,649 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud väikesed kodumasinad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 03* Ohtlikke osi 0,26 4,714 0,31 0,828 0,872 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud infotehnoloogia- ja kommunikatsioonise admed, mida ei ole nimetatud

55

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 E M E M E M E M koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

20 01 35 04* Ohtlikke osi 0 0,48 2,186 4,85 1,095 0,25 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud tavatarbijatele määratud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35* Ohtlikke osi 0,165 42,47 sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadme d, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23*

56

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 E M E M E M E M 20 01 36 Kasutuselt 0 6,214 5,642 kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadme d, mid ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 36 01 Kasutuselt 9,155 kõrvaldatud suured kodumasinad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23* ja 20 01 35* 20 01 39 Plastid 6,98 12,2 7,028 20 01 40 Metallid 0,002 14,76 4,021 20 01 98* Sortimata 0,15 0,002 0 0,001 7,957 0,073 ravimikogumid 20 01 99 Nimistus mujal 1,26 nimetamata mud jäätmed Allikas: Keskkonnaagentuur

57

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Lisa 2 – Pakendijäätmete koguteke, kogused tonnides Endise Rakvere valla ettevõtete pakendijäätmete teke aastatel 2014-2018, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018*

15 01 01 Paber- ja 1351,35 770,396 38,139 421,706 172,654 kartongpakend

15 01 02 Plastpakend 131,868 65,395 48,662 51,712 209,027

15 01 03 Puitpakend 195,693 162,515 5,96 7,1 193,144

15 01 04 Metallpakend 27,652 38,898 62,744 47,668 39,751

15 01 06 Segapakend 0 11,248 98,89 25,044 645,096

15 01 07 Klaaspakend 44,303 35,813 37,656 27,576 63,244

15 01 10* Ohtlikke 0 0,02 12,438 18,783 23,69 aineid sisaldav või nendega saastatud pakend Allikas: Keskkonnaagentuur

58

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endise Rakvere valla majapidamiste pakendijäätmete teke aastatel 2014-2018, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018*

15 01 01 Paber-ja kartongpakend

15 01 02 Plastpakend

15 01 03 Puitpakend

15 01 04 Metallpakend 0,001 1,96 24,011 41,594 68,356

15 01 06 Segapakend 33,165 32,768 33,186 50,016 65,029

15 01 07 Klaaspakend

15 01 10* Ohtlikke 0,023 0,012 0,67 0,04 aineid sisaldavad või nendega saastunud pakend

Kokku 33,189 34,74 57,197 92,28 133,425 Allikas: Keskkonnaagentuur

59

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endise Sõmeru valla ettevõtete pakendijäätmete teke aastatel 2014-2017, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 15 01 01 Paber- ja 127,511 136,701 132,758 89,781 kartongpakend 15 01 02 Plastpakend 492,978 476,822 350,568 91,836 15 01 03 Puitpakend 96,661 71,299 68,368 15 01 04 Metallpakend 6,347 3,869 3,73 0,751 15 01 06 Segapakend 246,557 247,766 408,528 664,431 15 01 07 Klaaspakend 0,899 1,16 1,379 1,132 15 01 10* Ohtlikke 0,83 1,312 1,113 0,937 aineid sisaldav või nendega saastatud pakend Kokku 971,783 938,929 966,444 848,868 Allikas: Keskkonnaagentuur

Endise Sõmeru valla majapidamiste pakendijäätmete teke aastatel 2014-2017, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 15 01 01 Paber-ja kartongpakend 15 01 02 Plastpakend 0,519 15 01 03 Puitpakend 15 01 04 Metallpakend 0,168 0,002 12,224 22,048

60

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

15 01 06 Segapakend 35,708 30,586 33,707 16,2 15 01 07 Klaaspakend 0,369 15 01 10* Ohtlikke 0,022 0,015 0,465 aineid sisaldavad või nendega saastunud pakend Kokku 36,786 30,603 45,931 38,713 Allikas: Keskkonnaagentuur

61

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Lisa 3 - Ehitus-ja lammutusjäätmete koguteke, kogused tonnides Endises Rakvere vallas tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmed 2014-2018 aastatel, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018* Ehitus- ja lammutusjäätmed ettevõtetelt

17 01 Betoon, 107,24 6,34 1163,9 10,92 382,26 tellised, plaadid ja keraamikatoot ed

17 02 Puit, klaas ja 0,22 169,748 74,399 122,655 58,574 plastid

17 06 05* Asbesti 5,72 30,82 12,7 52,678 46,52 sisaldavad ehitusmaterjali d

17 09 04 Ehitus- ja 296,935 118,215 87,92 237,531 520,483 lammutusprah t, mida ei ole nimetatud koodinumbrite ga 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03*

62

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 2018*

17 01 Betoon, 2,28 1,98 5,34 0,56 32,22 tellised, plaadid ja keraamikatoot ed

17 02 Puit, klaas ja 2,74 0,7 105,02 plastid

17 06 05* Asbesti 2,8 55,52 43,39 sisaldavad ehitusmaterjali d

17 09 04 Ehitus- ja 19,46 27,887 25,64 46,49 137,95 lammutusprah t, mida ei ole nimetatud koodinumbrite ga 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* Allikas: Keskkonnaagentuur

*2018 liitusid endine Sõmeru vald ja endine Rakvere vald

63

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Endises Sõmeru vallas tekkinud ehitus-ja lammutusjäätmed 2014-2017 aastatel, kogused tonnides Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 Ehitus- ja lammutusjäätmed ettevõtetelt 17 01 Betoon, 5 1821,9 5,36 0 tellised, plaadid ja keraamikatoot ed 17 02 Puit, klaas ja 5,04 8,671 6,9 685,36 plastid 17 06 05* Asbesti 3,9 2,440 7,78 sisaldavad ehitusmaterjali d 17 08 02 Kipsipõhised 45,66 ehitusmaterjali d, mida ei ole nimetatud koodinumbrig a 17 08 01* 17 09 04 Ehitus-ja 76,934 98,303 329,68 324,99 lammutussega praht, mida ei ole nimetatud koodinumbrite ga 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 02*

64

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätmekood Jäätmeliik 2014 2015 2016 2017 Ehitus- ja lammutusjäätmed majapidamistest 17 01 Betoon, 9,66 2,7 2,14 1,8 tellised, plaadid ja keraamikatoot ed 17 02 Puit, klaas ja 56,29 63,7 96,32 plastid 17 06 05* Asbesti 2,3 3,4 66,82 24,8 sisaldavad ehitusmaterjali d 17 08 02 Kipsipõhised 1,42 ehitusmaterjali d, mida ei ole nimetatud koodinumbrig a 17 08 01* 17 09 04 Ehitus-ja 17,96 15,5 77,4 127,96 lammutus segapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbrite ga 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 02* Allikas: Keskkonnaagentuur 65

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Lisa 4 - Väljavõtted MTÜ Lääne Viru Jäätmekeskus korraldatud ohtlike jäätmete saatekirjadest (Rakvere valla territoorium) Jäätme- Jäätmete nimetus Kogus R-/D- HP kood kg kood kood 02 01 08* Ohtlike aineid sisaldavad 104 R12x HP6 põllumajanduskemikaali jäätmed. 15 01 10* Ohtlike aineid sisaldavad või nendega saastatud 78 R12x HP5 pakendid 16 06 01* Pliiakud 49 R13 HP14 20 01 21* Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat 8,1 R13 HP7 sisaldavad jäätmed 20 01 23 12* Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutusest 580 R13 HP14 kõrvaldatud suured jäätmed 20 01 27* Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, 1655 R12x HP6 liimid, vaigud 20 01 33* Koodinumbritega 16 06 01*, 16 06 02* ja 16 06 129 R12s HP14 03* nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid ja akusid 20 01 35 12* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud 940 R12s HP14 ekraanid, kuvarid ja suurema kui 100 cm² ekraaniga varustatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21* ja 20 01 23* 20 01 35 14* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud 756 R12s HP14 suured seadmed (mille mis tahes väline mõõde on üle 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 31 11*, 20 01 31 13* 20 01 35 15* Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud 62 R12s HP14 väikesed seadmed (mille ükski väline mõõde ei

66

Rakvere valla jäätmekava aastateks 2021-2026

Jäätme- Jäätmete nimetus Kogus R-/D- HP kood kg kood kood ületa 50 cm), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 31 11*, 20 01 31 13* 20 01 98* Sortimata ravimikogumid 41 R1 HP6 Allikas: MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

67