Nr 3 (838) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Mai 2013
1 Sisukad ja rahva- Sisukad ja rahvarohked rohked kultuuripäevad Annabergis kultuuripäevad Annabergis 2 Toimetaja veerg 5. –7. aprillil toimusid Bonnis, Haus Annabergis järjekordsed Quo vadis, ÜEKN? Eesti Kultuuripäevad, kuhu ko- gunesid kaasmaalased, estofiilid ja Eesti sõbrad, et koos vaimu teritada ja meeldiv nädalavahe- 3 tus veeta. Annabergi maja oli Ansip kohtus seekord puupüsti täis: osalejaid Berliinis Saksamaa 84, neist 19 last. liidukantsleriga Meeleolukas nädalavahetus sai alguse reedel, mil koguneti õhtusöö- President Ilves: giks laudade ümber. Muusikalise et- IT-lahendused tegid teaste tegi Anneli Aken, “tulles kopu- Eesti suureks riigiks tamata” ja lauldes kohe reede õhtul end kuulajate südameisse. Eestist sai Laupäevane päev algas sügavuti 41. kosmoseriik minekuga. Tuntud animafilmide re- žissööri Priit Tenderi film “Ussinuu- Lühidalt maja” ja mõtted filmireisilt maailma äärele Tšukotkale meelestasid mõ- Luksemburgi naiste spontaanne esinemine Anneli Akna juhatusel. Jürgen Rooste luuletusi lugemas. tisklema teemadel, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Uuring “Järelümber 4 Ka Olav Ehala näitas Eesti anima- filme, neid, mis saanud temalt muusi- asumine Saksamaale ka. Vaadates läbilõiget Eesti Joonisfil- 1941. aastal” mi filmidest läks mõte sellele, et just niisugusele baasile, kus kunstnikud Soomes elavad aastate jooksul on saanud ajada oma eestlased loovad autorifilmide asja, saabki ainult kas- omamoodi keelt vada üks kunstiküps Lotte, kes lööb läbi ka turumajanduses. Ka “Mirjami lugudel” hakkab häs- 5 ti minema, avaldas lootust Priit Ten- Müncheni Eesti der, kes ühtlasi korraldas nooremale filmipäevad 2013 rahvale töötoa “Liikuv pilt”. Luuletaja ja ajakirjanik Jürgen Rooste esines ettekandega “Uusim EstDocs avas viienda eesti luule on tõesti luule”, kus väitis, lühifilmide konkursi et just praegu on Eestis aeg, mil ilmub läbi aegade kõige rohkem luulet, aga Väsimatu öölaulupiduline Olav Ehala. Head lapsed saavad end ise hoitud! Joonitamishoos... fotod: Frank Rockstroh USAs elava muusiku loetakse läbi aegade kõige vähem – ja Jonas Tarmi uusimat see ongi normaalsus. Jürgen luges et- luule vastu. “Siiani mul ühtegi luu- handusest pealkirja all “Tants auru- kogemustest Pihkvas. Lõunasöögile teos esitati Tallinnas te nii oma kui ka teiste autorite luulet leraamatut raamaturiiulis pole. Järg- katla ümber – Eesti ja eurosüsteem”. kutsuv kell katkestas me tähelepanu ja see oli aus performance: sokkides mise Eesti reisi ajal investeerin aga Ka kuivast ja karmist asjast võib rää- ja lasi me päevad kiirmeetodi korras luuletaja ümber täitus põrand lange- kindlalt paari eesti nüüdisaja luule- kida piltlikult. Et referent enne juriidi- lõpetada juba söögilauas. nud (loe: loetud) lehtedega ja Ehala kogusse,” kinnitas kultuuripäevaline ka ja majanduse tudeerimist end Eesti Lisaks huvitavatele ettekannetele Berliinis sai näha 6 mängis saateks “Kurba valssi”... Kerdi Wirki. Kunstiakadeemias end maalikunstni- näitasid Annabergi tulnutele oma ins- Mare Vindi loomingut Kindral Riho Terrase ettekanne kuks koolitada laskis, on ta lektori- tallatsioone kunstnikud Lydia Nüüd kõik siurud ja saatanad “Riigikaitse lai käsitlus Eestis” tõi võimetele küll kasuks tulnud… Kerdi ja Eha Salla. risti ja rästi fookusesse näiteks ka meie laste kas- Wirki ütles: “Ettekanne pani mõtle- Võib öelda, et EÜSLi Eesti Kul- Kristiina Poska võitis kuidas teid küll kisti ja kästi vatuse ja füüsilise ettevalmistuse: kut- ma Eesti rollist Euroopa Liidus ja kui tuuripäevade eesmärk kutsuda kulla Saksa Dirigendipreemia sabad on sõlmes ja õieli sõrad seikka jõudnud eesti poistest ei suuda tubli see väike riik on, kes on suutnud pädevaid referente Eestist ja Ees- poeet laval möllab, ulub, pooled läbida vastavaid katseid. halbadest aegadest hoolimata hoida ti poliitika esindajaid, kes valgus- Berliini Eesti Kool põrkleb ja põrab Pühapäeva hommikul esines oma riigivõla taseme madalal.” taks kaasmaalastele probleemiasetusi lõpetas kooliaasta kuni horisondiks murdub Järvi Kotkas Frankfurdist, kel õnnes- Päevade viimase ettekande tegi Eestis ja uusi kultuurilisi ilminguid, kevadkontserdiga elamise sirge joon tus vaatamata eelnevate ööde pika- Berliini saatkonna asejuht Carl Eric samuti häid muusikuid ja kunstnik- leveninud öölaulu- ja tantsupidudele Laantee Reintamm, kes võitis me sü- ke sudametoiduks, mis annaks impul- Müncheni Eesti Kooli Noor autor äratas nii mõneski kuu- naelutada kultuuripäevalisi tundideks damed oma inimliku sarmiga: oli põ- si kokku tulla, ning sidet kodumaaga suveplaanid lajas sügavama huvi kaasaegse eesti kuulama sissejuhatavat loengut ra- nev kuulata ta pajatusi diplomaaditöö hoida läks igati täide. Eha Salla
pilte üritusest vaata EÜSLi kodulehelt www.eüsl.ee 7 Muljeid... Saame siis rikkaks või ei saa? ●●Karin Ladva-Zoller: See oli fan- gib Katariina Unt (end Lauk-Tamm) lauldud Eesti laule Olav Ehala saa- dis see meie tavapärasele Annabergi tastiline ja kultuuri täis nädalava- või midagi sarnast. Etendust “Aabit- tel ja vestelda huvitavate inimeste- õhkkonnale ainult vunki juurde. Välisränne vähendas hetus. Muusik, filmimees, luuletaja, sa kukk” pole ma ka näinud, ka see ga. Sellised üritused väliseestlastele Eesti rahvaarvu kindral Eestist, mida veel tahta. Minu oleks huvitav. on väga vajalikud, kuna see ühen- ●●Anneli Aken: Mulle meeldisid 6629 inimese võrra jaoks oli suur elamus Jürgen Rooste Suur aitäh selle suurepärase nä- dab eestlasi üle kogu maailma. Elu kõik ettekanded. Algul mõtlesin skep- esinemine. Ta tutvustas ka tänapäeva dalavahetuse eest! on meid viinud küll Eestist välja, kuid tiliselt, et miks küll kultuuripäevadel Lühidalt eesti luuletajaid, mis oli väga huvitav. ka kodust kaugelt hoiame Eestit sü- riigikaitsest rääkima peaks, aga ta- Nüüd on mul juba paar luuleraama- ●●Kerdi Wirki: Kultuuripäevadelt dames ja aitame, kus saame, olgu see gantjärele oli see just kõige huvita- tut nimekirjas, mida tahaksin kindlas- tulles oli mu esimene mõte, et kuigi siis ainult kogemus ühest teisest rii- vam. Eks sõltub, kui laialt asjale lä- ti Eestis olles osta. Oli ka suurepära- elan 2000 km kaugusel Eestist, olen gist või kontaktide vahendamine Ees- heneme, kas kultuur kui kaunid kuns- 8 ne, et Eesti kergemuusika grand old uhke, et eestlane olen. Uhke, et kuu- ti ettevõtetele. tid või kogu maamunal elamise ja po- Kuulutused ja teated man Olav Ehala oli isiklikult kohal, lun selle tagasihoidliku rahva hulka, liitiline kultuur. Järvi Kotkas rääkis see on ka unustamatu elamus. kes oskab hinnata teisi väärtusi kui ●●Margit Markus-Moossen: Ainult rahast nii ülevaatlikult ja arusaada- Pilk ette Järgmisel korral võiks siis teat- ainult majanduslik heaolu. suured tänusõnad sisukate kultuuri- valt, et vist isegi saalis istuvad lapsed ritüki (monoetenduse) Eestist Anna- Kõik ettekanded olid väga huvita- päevade eest! Teemad ja esinejad olid said aru, et raha ei ole mitte ainult Viimane veerg bergi tuua, nagu “Nisa”, kus män- vad ja mitmekesised. Poole ööni sai väga toredad ning loomulikult an- paber ja münt. 2 arvamused Nr 3 (838) Mai 2013
Toimetaja veerg
ai on looduskaitsekuu ja seda tä- histatakse juba 33. korda. Loodus M puhkeb igal kevadel, kuigi mõnel aastal veidi varem ja mõnel hiljem. Seetõt- tu ei saa kevadel kuidagi looduse teemast mööda minna. On ju ka elul algus, areng ja hääbumine, sünd, kasvamine ja surm. See kõik on toimunud miljoneid aastaid ning sellise ringita ei oleks elu. Looduskaitse- kuu tänavune teema on “Pärand täis elu”. Kahjuks on ka Eestis toimuv linnastumi- ne toonud kaasa loodusest kaugenemise. Inimesed on elu loo- mulikust ringkäigust looduses võõrdunud ja võivad oma käitu- Pildil on vasakult: Veljo Areng, Jaak Juhansoo, Laas Leivat, Marju Rink-Abel, Meeli Bagger. Foto: Vaado Sarapuu mise ning suhtumisega teha keskkonnale liiga isegi siis, kui nad soovivad head. Tuleb tõdeda, et nii see tõesti on, kuid seda enam tuleb loodu- sele tähelepanu pöörata ja rohkem püüda loodusega ühes rüt- Quo vadis, ÜEKN? mis elada. Tegid ju seda nii meie vanemad ja vanavanemad, kes kartuli panid maha toomingate õitsemise aegu ja lasid karja ÜEKNi täiskogu koosolek Torontos välja ikka alles siis, kui loodus seda lubas. Silme ette tuleb film “Ideaalmaastik”, kus nõukogude kolhoosis saab kevadkülvi vo- Ülemaailmse Eesti Kesknõuko- nide käigus esitatud soovitused, ar- linik Mait Kukemeri (Arvo Kukumägi) n-ö vanakooli põllume- gu (ÜEKN) täiskogu koosole- vamused, ettepanekud, kaasa arvatud ÜEKNi täiskogul helt nõu, et külvata saab alles siis, kui palja tagumendiga paras kust 5.–6. aprillil Toronto Tartu võimalikud muudatused põhikirjas osalejaid 10 riigist maa peal istuda... College’is võtsid osa kümne liik- ja kodukorras, ja koostab ettekande mesmaa delegaadid. Külalisena ÜEKNi sihtide, tegevuse ja tulevi- Esindatud olid: Inglismaa Eest- Looduse tundmine peab olema sama loomulik kui lugemis- viibis koosolekul ja edastas ter- oskus, tõdes keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kin- ku kohta. Komisjoni kuuluvad Marju laste Ühing, Austraalia Eesti vitused Eesti Vabariigi suursaa- Rink-Abel Ameerikast, Markus Hess Seltside Liit, Eesti Ühiskond nitades keskkonnahariduse arendamise tänavuse tegevuskava, dik USAs, Kanadas ja Mehhikos Kanadast ja Aho Rebas Rootsist. Saksa Liitvabariigis, Eestlaste Marina Kaljurand. mille eelarve on 1,2 miljonit eurot. Lapsi peab nagu muude õpe- Otsustati ka, et ÜEKN palkab täis- Kesknõukogust Kandas, Ees- tustegi puhul ninapidi asja sisse vedama, siis arenevad osku- Koosoleku juhatajateks valiti Mar- kohaga tegevjuhi, kes tegeleb admi- ti Rahvuskomitee Ühendriiki- sed meid ümbritsevat loodust tähele panna ja väärtustada juba ju Rink-Abel ja Laas Leivat ning sek- nistratiivse tööga, majandusega, info des, Rootsi Eestlaste Liit, Läti maast-madalast. Tore kuulda, et ka Saksamaa eesti lastele selli- retäriks Meeli Bagger. vahendamisega ja muude ülesannete- Eesti Selts, Leedu Eesti Selts, seid üritusi, eriti veel Eestimaal, korraldatakse. On ju just meie Toronto koosolek oli eriline: suu- ga, mida saab juhatuselt. Selleks voli- Vene Selts Liit jaTšehhi Ees- kodumaa üks neist vähestest riikidest Euroopas, kus tõeliselt rem osa ajast kahe tööpäeva jooksul tati juhatust tegevjuhi koha välja kir- ti Klubi. Puudus Ukrana Eesti oli plaanitud aruteludeks ÜEKNi ees- jutama ja otsima sobivat kandidaati. Seltsi esindaja. puutumatut ja kaunist loodust näha saab! Hiljutine väljasõit märgi, tegevuse ja tuleviku üle. See, Moodustati kaks uut töörühma minu lemmikkohta Soomaa rahvusparki Pärnumaa ja Viljan- et ÜEKN identiteedikriisis vaevleb, ÜEKNi juurde. Esimene neist osa- dimaa piiril tõestas seda veel kord. Ehkki ka mina ei ela lausa on delegaatidele tuttav probleem ju- leb koostööpartnerina Eesti riigi al- mida seekord tiheda ajakava tõttu ette linnas, oli tohutu elamus tõmmata iseenda käega jõeveest välja ba mitmeid aastaid olnud. Lahendust gatatud 2014. aasta projektis “Noo- ei kantud. kala, mida siis hiljem lõkketulel uhhaaks keeta. Ja unelauluks pole leitud ning ikka ja jälle on prob- red Eestisse”, et tugevdada assimi- ÜEKNi 12. liikmesmaaks võeti 100aastases talus ööbides kostus MP3-muusika asemel rukki- leem edasi lükatud järgmisele koos- leerumisohus olevate väliseesti noor- vastu Soome Eestlaste Liit. olekule. Aeg aga ei oota. Leida või- te integratsiooni Eestisse. Projekt on Napi häälteenamusega otsustati räägu “rääk-rääk” ja kevadine käokuku. Nii tekib küll tunne, malusi kriisist väljumiseks ja vastu mõeldud 18–24 aasta vanustele välis- alates 2014. aastast tõsta liikmemak- et mõne paiga siin ilmas tahaks enda jaoks lukku panna. Kui võtta konkreetseid otsuseid olukorra eesti noortele ja see kestab ühe näda- su delegaadi pealt kümnelt 100-le vähegi võimalik, nautige loodust! Karin Aanja muutmiseks – see oli pähkel, mille la. Teine töörühm tegeleb eesti keele Ameerika dollarile aastas. kallal liikmesmaade esindajatel tuli küsimustega. Kinnitati uus ÜEKNi juhatus. Esi- sedakorda ühiselt pead murda. Päevakorda kuulusid veel ÜEKNi mehena jätkab tööd Jaak Juhansoo. Alustuseks esitas Aho Rebas, 2012. aasta tegevus- ja majandusaru- Juhansoo mainis, et ametisse astudes kauaaegne ÜEKNi esindaja Eestis, annete, revisjonikomisjoni ja ÜEKNi oli tal kolm soovi, mida tahtis ellu oma visiooni hetkeseisu muredest ja esindaja Eestis ettekannete ärakuu- viia. Kahjuks kõik nendest pole veel Eesti Rada mõtteid olukorra muutmiseks tulevi- lamine ja kinnitamine. Samuti võe- täidetud ja seepärast peab ta edasi kus. Järgnenud elavate diskussioo- ti teatavaks 2013. aasta esialgne te- võitlema. Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja nide käigus esitati ohtralt küsimusi, gevuskava ja eelarve, mida juhatus, Järgmine ÜEKNi täiskogu koos- Vanim väliseesti väljaanne vastulauseid ja ettepanekuid. arvestades täiskogul otsustatut, kor- olek toimub 2014. aasta aprillis Asutatud 1945. aastal Otsustati moodustada komisjon, rigeerima peab. Teatavaks võeti ka Riias. kes töötab läbi eelnenud diskussioo- liikmesmaade 2012. aasta aruanded, Meeli Bagger Peatoimetaja/Chefredakteur: Tellimine/Abonnement: Karin Aanja Aastatellimus Euroopas 25 EUR Vastutav toimetaja Saksamaal/ Väljaspool Euroopat 28 EUR VABANDUS PILTUUDIS Verantwortlicher Redakteur Tudengitele 15 EUR Deutschland: Mitme Eesti Raja lugeja teatel Maie Kisis-Vainumäe Eesti Raja konto: ei jõudnud märtsikuu Eesti Ra- Estnische Volksgemeinschaft da õigeaegselt kohale. Pole täp- Kaastöötaja/Mitarbeiter: in der BRD selt selgunud, kas süü oli Eesti Meeli Bagger EESTI RADA Deutsche Bank, või Saksa Postil, kuid enamiku Hamburg BLZ: 20070024 lugejateni leht viimaks siiski Toimetus Saksamaal/ Konto nr 440011504 jõudis. Kelleni märtsi Eesti Ra- Redaktion Deutschland: IBAN: da pole jõudnud, palume toi- EESTI RADA DE64200700240440011504 metusele teada anda, saadame Maie Kisis-Vainumäe BIC/SWIFT: DEUTDEDBHAM kindlasti välja uue lehe. Palu- me ka omalt poolt vabandust. In der Gracht 10 D-51105 Köln Kuulutused, reklaam/ tel: 0221/83 47 03 Anzeigen, Reklame: Veebileht “Rahvuskaaslased vä- faks: 0221/830 31 03 1,00 EUR/cm2 ●● lismaal” jälle avatud! Mullu oktoob- e-mail: [email protected] alates 50 cm2 – 0,80 EUR/cm2 2 2 ris häkiti Eesti riiklik sever eesti.ee alates 100 cm – 0,70 EUR/cm ja seoses sellega ka veebileht “Rah- Toimetus Eestis/ alates 200 cm2 – 0,60 EUR/cm2 2 2 vuskaaslased välismaal” kurikuulsa Foto: Raivo Tasso Redaktion Estland: üle 300 cm – 0,50 EUR/cm Anonymuse poolt ja see suleti. Tänavuse talgupäeva “Teeme ära!” raames korraldatud 1522 talgul osales Karin Aanja Nüüd on veebileht lõpuks taasava- kokku 40 098 eestimaalast (3,1% elanikkonnast). Suurima talgute ja Lille 6, 75201 Aruküla Leinakuulutused: tud haridus- ja teadusministeeriumi talguliste arvuga maakond oli Harjumaa, kus osales 374 talgul kokku tel: (+372) 53 929 684 Kahe veeru laiuselt: serveril aadressiga rahvuskaaslased. 12 085 inimest. Ilmataatki oli talguliste vastu armuline, pakkudes ka Küljendus: Karin Aanja 1 cm kahel veerul – 5 EUR hm.ee. linnainimestele võimalust värskes õhus ja tärkavas kevades toimetada. Trükikoda: Bookmill, Tartu Veebilehel on nagu varemgi pal- Eesti esimese presidendina Kanadas riigivisiidil viibinud president Toomas Toimetus jätab endale õiguse ju informatsiooni väliseestluse koh- Hendrik Ilves, Evelin Ilves ja riigipead saatev ametlik delegatsioon Kirjasaatjad: toimetada ja lühendada kaastöid ta, mitmesaja väliseesti seltsi kontak- osalesid “Teeme ära!” talgupäeval Toronto lähedal eesti kogukonna ning kirju nende selguse huvides. Karin Kitsing / München tandmed, samuti uudiseid projekti- Jõekääru suvekodus. “Nii nagu Eestis välja mõeldud Skype on tänaseks Avaldatud artiklite sisu eest Karin Ladva-Zoller / München levinud üle maailma, ulatuvad ka Eestist alguse saanud koristustalgud vastutavad allakirjutanud. taotluste võimaluste kohta. Kõik hu- Ingrid Melzer / Berliin vilised on jälle teretulnud veebilehte “Teeme ära!” nüüd juba ligi sajasse riiki,” ütles president Ilves, kes Eha Salla / Frankfurt kasutama! Jõekääru suvekodus võsa lõikas. Aho Rebas, veebilehe haldaja Mai 2013 Nr 3 (838) Eesti uudised 3 Lühidalt Peaminister Andrus Ansip kohtus Lühidalt Berliinis Saksamaa liidukantsleriga ●●Välisministeeriumi kinnitusel ●●Rootsis Malmös toimunud 58. Eu- on Eesti-Vene piirilepingu projek- Peaminister Andrus Ansip koh- rovisiooni laulukonkursi finaalis jäi ti lisatud kaks klauslit, millega on tus 17. aprillil Saksa liidukants- Eesti eurolaul, Birgit Õigemeele esi- nõustunud ka Vene pool. Esimese ler Angela Merkeliga, kohtu- tatud “Et uus saaks alguse” 19 punk- lausega kinnitavad pooled, et lepin- misel keskenduti peamiselt tiga 20. kohale. Õigemeel sõnas, et guga reguleeritakse eranditult rii- Euroopa Liidu ja euroala kon- on lõpptulemusega väga rahul. “Mi- gipiiri puudutavaid küsimusi, ning kurentsivõime suurendamisega nu arvates Bonnie Tyleri ja Cascada teise lausega kinnitatakse vastastik- seotud teemadele. vahel olemine ei ole üldse halb,” ütles ku territoriaalsete nõudmiste puudu- Peaministri sõnul on Eesti rahul laulja ERRi raadiouudistele. Esikoha mist. Kogu muu tekst on samal ku- Saksamaa ja Angela Merkeli eest- sai seekord Taani. jul, nagu kirjutati alla 2005. aastal. vedamisega Euroopa Liidu koos- töös, samuti on Euroopa rahaliit tä- ●●Eesti väikeste ja keskmiste ette- ●●Riigikogu täiskogu nimetas 23. na märksa tugevam kui mõned aas- võtjate esindusorganisatsioon EVEA aprillil Mart Laari Eesti Panga nõu- tad tagasi. annab juba 20. korda välja Ettevõtlu- kogu esimeheks. Salajasel hääletusel “Eesti huvid on väga hästi kaits- se Sõbra auhinda, tänavu otsustati Et- oli Laari nimetamise poolt 46 saadi- tud. Meie vaated rahandus- ja ma- tevõtluse Sõbra tiitliga pärjata kõiki kut, vastu 34 ja erapooletuks jäi neli janduspoliitika küsimustes suuresti Eesti eraettevõtjaid. EVEA president saadikut. Insuldi järel ratastooli sun- kattuvad,” sõnas peaminister An- Marina Kaas tõdes, et 2012. aastal nitud Laar kohtus ajakirjanikega va- sip, kelle sõnul võtab eurokriisi la- Peaminister Andrus Ansip ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel täitus 25 aastat Eesti eraettevõtluse hetult pärast hääletust. Laar kinnitas, hendamine aega ja kiireid lahendusi andsid pärast kohtumist ühise pressikonverentsi. taastekkest ja see on oluline daatum. et tervis on tal korras, kuid ta lisas, selles osas ei ole. “Eesti ja Saksa- Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo Vastavalt EVEA volikogu otsuse- et võib pärast viie aasta pikkuse ame- maa vaated on lahenduste osas sar- le omistati “Ettevõtluse sõber 2012” tiaja lõppu riigitöölt lõplikult erru nased,” ütles Ansip. laga liitumisel. Peaminister kinni- Samuti oli kohtumisel teemaks tiitel kõikidele Eesti eraettevõtjatele, minna. “Ma ei usu, et ma enam järg- Tema sõnul tuleb edaspidi kes- tas, et Eesti on euroalaga liitumi- Euroopa Liidu idapartnerlus. kes on aidanud Eesti riigil püsida ja mine kord sellega hakkama saan,” kenduda juba Euroopa Liidus kok- sest palju võitnud – kasvanud on Peaminister kohtus visiidil ka areneda, elada läbi kriise, luua töö- rääkis Laar Delfile. Senise kesk- kulepitud majanduskoordinatsiooni Eesti usaldusväärsus välisinvesto- Saksa ettevõtjatega, kellele tutvus- kohti, siseneda edukalt rahvusvahe- panga nõukogu esimehe Jaan Män- reeglite rakendamisele ning eelar- rite silmis ning see on loonud uusi tas Eesti majanduskeskkonda ning listele turgudele ja luua meie riigist niku volitused lõpevad 12. juunil. vepoliitika kestlikkuse ja konku- töökohti. vastas ettevõtjate küsimustele. positiivne kuvand kogu maailmas. rentsivõime taastamise eesmärki- Veel räägiti Rail Balticust ja Saksamaa on Eesti jaoks üks ●●Töötuse määr Eestis oli 2013. aas- dele. energiaühendustest. Peaministri olulisemaid väliskaubanduspartne- ●●KredEx avab suvel Tallinnas ja ta I kvartalis 10,2%, mis on kõrgem “Me oleme seda meelt, et majan- sõnul on Eesti osaline Euroopa Lii- reid, 2012. aasta seisuga on Saksa- Tartus elektriautode renditeenuse, võrreldes eelmise kvartaliga (9,3%), duskasv ja konkurentsivõime tule- du siseturul, kuid samas ei taga see maa Eestile viies väliskaubandus- mille eesmärk on pakkuda kõiki- kuid madalam võrreldes varasema nevad edukatest reformidest,” ütles meile piisavaid ühendusi. “Me ei partner. Saksamaa osakaal Eesti dele huvilistele võimalust proovida aasta sama kvartaliga (11,5%). Töötu- Ansip. “Nendega peamegi jätka- saa rääkida Euroopa Liidu ühisturu kaubavahetuses on 7,5 protsenti. elektriautoga sõitmist. Renditeenu- te hinnanguline arv oli I kvartalis 71 ma,” lisas ta. hüvede täiel määral kasutamisest, Välisinvesteeringute osas on Sak- se kasutamiseks tuleb esmalt sõlmi- 000, mis on eelmise kvartaliga võrrel- Kohtumisel Angela Merkeliga kui puuduvad ühendused nendele samaa kaheksandal kohal. da kasutusleping ELMO kodulehel des 7000 võrra suurem. Töötus kasvas oli juttu ka Läti püüdlustest euroa- turgudele,” lausus Ansip. ER ning seejärel saab teenust kasutada nii meeste kui ka naiste seas. Vanuse- nutitelefoni või tavalise mobiiliga. rühmiti oli töötus kõige väiksem 50– 74aastaste ehk vanemaealiste hulgas ●●Maksu- ja tolliameti (MTA) pea- (6,9%). Kvartaliga lisandunud 7000 President Ilves Google’i konverentsil: direktori Marek Helmi sõnul on Ees- töötust üle poole olid alla 25aastased. tis salaturu osakaal teatud kaupadele IT-lahendused tegid Eesti suureks riigiks väga suur, näiteks salasigarettide tar- ●●Eesti tööstustoodangu kasv oli bimise tulemusena jääb riik igal aas- märtsis üks euroliidu suurimatest. President Ilves kõneles lisabi artikliks,” ütles president Il- “Kõige olulisem on mitte kaota- tal ilma vähemalt 40 miljonist eurost Märtsis kasvas Eesti tööstustoodang Londoni lähistel Hertford ves. da riigina tahet asju uutmoodi teha. maksutulust. Erinevatel hinnangu- aastatagusega võrreldes 7,1%, tea- shire’is Google’i mõttekoja President Ilves osales konverent- Sellise tahte kadumine viib stagnat- tel on 20–25% kogu Eestis tarbita- tas Euroopa Liidu statistikaamet Eu- Google Ideas iga-aastasel sil Zeitgeist 2013 korraldajate kut- sioonini,” ütles Eesti riigipea lõpe- vatest sigarettidest ebaseaduslikud. rostat. Suurem oli kasv vaid Hol- konverentsil Zeitgeist 2013 sel, vestlust temaga juhtis Google tuseks. landis (11%) ja Leedus (8,4%). Eesti demokraatia ja e-riigi Ideas’i rajaja ja juht Jared Cohen, President Ilves andis Londonis ●●17. mai seisuga on Eestis diag- Kuigi töötleva tööstuse toodangu eduloost ning e-demokraatia kes on ka värskelt ilmunud, digi- intervjuu ka telekanali CNN mai- noositud 130 HIV-nakatunud isi- kasv on tänavu kiirenenud, on sel- võimalustest. ajastut analüüsiva raamatu “The nekale aktuaalseid sündmusi kajas- kut. Kokku on aastate jooksul Ees- le müük välisturule oluliselt aeglus- “Vahetult pärast taasiseseisvu- New Digital Age” üks autoritest. tavale programmile “Quest Means tis HI-viirus diagnoositud 8507 ini- tunud ja siseturule isegi vähenenud. mist vastu võetud vajalikud otsused Jared Cohen esitas presidendi- Business”. mesel, sealhulgas AIDS 396 inime- nagu arvutiõpe koolides ja üle-rii- le ühtlasi küsimuse, kuidas vähen- ER sel. Uute haigusjuhtude arvu poolest ●●Eurostati andmete kohaselt on giline vaba interneti ühenduse taga- dada ühiskondades korruptsiooni. on Eesti endiselt Euroopa esirinnas. Eesti esimese ELi liikmesriigina täit- mine koos toimivate IT-lahendus- Eesti riigipea rõhutas andmete läbi- nud 2020. aasta taastuvenergia ko- te ning e-teenustega on muutnud paistvuse olulisust. ●●Mullu alustas Tallinnas ●●Tallinna lauluväljakule kogunes hustusliku üldeesmärgi. Taastuvener- Eesti oma geograafilistest piiridest “Mida rohkem on ühiskonnas tööd Euroopa Liidu sisejul- 6. aprillil üle 300 juhuvalikuga lei- gia direktiiviga seatud üldeesmärk suuremaks,” ütles president Too- avatust ja mida rohkem andmeid geoleku valdkonna IT agen- tud inimest, kes hääletasid rahvakogu Eestile on 25%-line taastuvallikate mas Hendrik Ilves Google’i konve- – nagu näiteks valitsuse kulutused tuur (ametliku nimega: Amet veebilehel tehtud ettepanekute üle. osakaal energia lõpptarbimises. Eu- rentsil Zeitgeist 2013. – on avalikud ja interneti kaudu li- õigusel, vabadusel ja turvali- Rahvakogulased otsustasid muu hul- rostati andmetel ulatus taastuvenergia “Me oleme väike, aga kiire va- gipääsetavad, seda vähem on kor- susel põhineva ala suurema- gas, et rahvahääletuste korraldamist osakaal Eestis 2011. aastal 25,9%- ba interneti ühendusega riik. Tänu ruptsiooni. Arvutit ei ole võimalik huliste IT süsteemide opera- ja erakondade loomist tuleks lihtsus- ni. Eesti Taastuvenergia Koda ter- sellele näeme me uusi võimalusi ja ära osta,” sõnas president Toomas tiivjuhtimiseks), mis on sa- tada. Samuti toetati valimiskünnise vitab eesmärgi täitumist. Koja juha- loome innovatiivseid IT-lahendusi, Hendrik Ilves. muti tunnustus Eestile. langetamist ja poliitiliste reklaamide taja Rene Tammisti sõnul tähendab mis on ühtlasi meie suurimaks vä- piiramist. Samas ei pooldanud rah- see puhtamat keskkonda, suurene- vakogulased presidendi otsevalimist. nud energiajulgeolekut, madalamaid soojuse hindasid ja tuhandeid maa- ●●2011. aasta rahva ja eluruumide piirkondades loodud töökohti. Eestist sai 41. kosmoseriik loenduse (REL 2011) andmetel oli 20-aastasest ja vanemast Eesti elanik- ●●Keskerakond on kohalike omava- 7. mai varahommikul startis dustele. Edukalt on viidud läbi sa- konnast kõrgharidusega 34%, kesk- litsuste kontekstis üle kogu Eesti ja Prantsuse Guajaanast kande- telliidi pardal oleva tarkvara uuen- haridusega 45% ning põhi- ja mada- Tallinnas populaarseim partei, pealin- rakett Vega. Eesti tegi suure damine. Raadioamatöörid kõigilt lama haridusega 21%. Põhi- ja mada- nas jääb parteil napilt puudu võima- sammu oma kosmoseajaloo mandritelt edastavad ESTCube-1 lama haridusega inimeste osatähtsus lusest saavutada absoluutne enamus, kujundamisel kell 7.06, kui Eu- juhtimiskeskusesse vastuvõetud on 2000. aasta loendusega võrreldes selgus rahvusringhäälingu tellitud roopa kanderakett Vega pardalt raadiomajaka signaale. Eesti esime- vähenenud seitse protsendipunkti. Emori kohalikke valimisi puuduta- eraldus oma orbiidile Eesti ne satelliit on saanud Põhja-Amee- vast uuringust. Tallinnas on erakon- esimene satelliit ESTCube-1. rika õhukaitse juhtimiskeskuse Euroopa inimõiguste kohus mõis- Kanderaketi start õnnestus ●● dadest populaarseim Keskerakond, plaanipäraselt. NORAD jälgitavate kosmoselae- tis märtsi lõpus Eesti riigilt pronks- kes on kasvatanud oma populaarsust vade registris ametlikuks tähiseks sõduri teisaldamise vastu protestinud 35 protsendilt 47 protsendile. Viima- “Eesti kosmoseteadus on tänu 2013-021C. Kremli-meelse rühmituse Öine Vaht- se kuuga on langenud Reformiera- andekatele noortele spetsialistidele Hiljuti Eesti infotehnoloogia ja kond liikmele Aleksandr Korobovile konna ja sotsiaaldemokraatide toetus, astunud suure sammu edasi. Usun telekommunikatsiooni liidu (ITL) ja tema mõttekaaslastele kokku ligi Reformierakonna toetus on langenud kindlalt, et Eestil on võimalus edu- Postmargi on kujundanud Indrek aastaauhinna ehk Eesti juhtiva- 50 000 eurot. Kohtuotsuse kohaselt 17 protsendilt 13 protsendile ja sot- kalt kaasa aidata inimkonna kos- Ilves. Foto: Eesti Post te tehnoloogiaettevõtete ühenduse peab Eesti riik otsuse jõustumisel siaaldemokraatidel 17 protsendilt 12 moseavastustele,” kommenteeris poolt välja antud tiitli “Aasta te- maksma kaebajatele kompensatsioo- protsendile. Isamaa ja Res Publica Eesti kosmoseteaduse keskuse Tar- meeskond esimest korda avalikult gu 2012” pälvinud tudengisatellii- ni välja kolme kuu jooksul. Kaebajad Liit (IRL) on toetust pealinnas nel- tu observatooriumi direktor dr Anu satelliidi esimese nädala tulemu- di ESTCube-1 start on pühendatud ei olnud rahul politsei tegevusega ap- ja protsendipunkti võrra kasvatanud Reinart, kes ka ise satelliidi starti ja si. Meeskonna hinnangul möödu- Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aas- rillirahutuste kontrolli alla saamisel ning omab nüüd 10 protsendi suurust Eesti saamist kosmoseriigiks jälgis. sid esimesed seitse päeva kosmo- tale. Eesti saamine kosmoseriigiks ning nende kinnipidamisel jõuvõtete toetust. Üle Eesti kasvas Keskerakon- 13. mail Tartu ülikoolis toimu- ses oodatust edukamalt. Satelliidiga jäädvustati ka spetsiaalselt selleks kasutamisega ning edasiste kinnipi- na reiting viimase kuuga 7 protsendi nud rektor professor Volli Kalmu on alustatud kahepoolset sidet ning puhuks loodud ESTCube-1 pildiga damistingimustega, mis olid väideta- võrra, 22 protsendilt 29 protsendile. tänuüritusel esitles ESTCube-1 ESTCube-1 allub tõrgeteta korral- postmargile. ER valt ebainimlikud. 4 sündmuste kroonika Nr 3 (838) Mai 2013 Uuring “Järelümberasumine Soomes elavad eestlased Saksamaale 1941. aastal” Eesti Rahvusarhiivi poolt läbivii- asujatel või nende lähedastel täita loovad omamoodi keelt dava väliseesti ajaloolis-kultuurili- lisatud küsitlusleht (küsimustik, ka se pärandi kogumise ja säilitamise saksakeelne, on olemas ka EÜSLi Soome eestlaste keel soomes- riikliku projekti raames uurib Ees- kodulehel www. eüsl.de) ning saata tub juba mõne aastaga – „tere” ti Ajaloomuuseum baltisakslaste ja see aadressil: asemel öeldakse “moi” ja “sest” eestlaste ümberasumist Saksamaale Olev Liivik asemel “siks”. Ehkki Soomes 1941. aastal (Nachumsiedlung). Eesti Ajaloomuuseum tuleb eesti keele õppijaid iga nä- Projekti eesmärgiks on täpsusta- Pirita tee 56 dalaga juurde, peaks neid olema da ümberasujate arvu ja analüüsida Tallinn 10127 palju rohkem, kirjutab 23. aprilli koosseisu, küsitluslehtede ja interv- e-post: [email protected] Eesti Päevaleht. juude abil kogutakse järelümberasu- tel: (+372) 622 8616 “Ma käisin vahest vanaema juures jate mälestusi. mob: (+372) 509 0626 öö külas”, “Vabapäevitti pelasin saa- Samuti kogub Eesti Ajaloomuu- libändit”, “Ma tahan siks Eestisse, et seum teemaga seotud ainelist päran- Kes teab 1941. aastal Eestist lah- seal on palju sõpru” – nii kõnelevad dit (dokumente, fotosid jm). kunud järelümberasujate kontakte, vähemalt kaks aastat Soomes elanud Käesolevaga palume kõigil 1941. palume need samuti edastada Eesti Helsingi Latokartano põhikooli 1.–8. aastal Eestist lahkunud järelümber- Ajaloomuuseumile. klassi lapsed. Ja mitte ainult lapsed, ka nende vanemad. Näited pärinevad kahest Tartu üli- Nimi kooli lõputööst. Neist esimene, Eveli Posti mullu kaitstud bakalaureusetöö, Nimi ümberasumise ajal puudutab Soomes Eesti laste kirja- Kristiina Praakli töötab Tartu ülikoolis mitmekeelsusuuringute teadurina. keele muutumist, ning teine, Kristiina Foto: Jassu Hertsmann Sünniaasta Praakli 2009. aastal kaitstud doktori- töö 1990ndatel Soome läinud eestlas- pool on soome, teine aga eesti keeles. näiteks, et „käisin eile verotoimistos- Rahvus te keele muutumist. Mõlemast tööst Näiteks “toppajope” (toppatakki ehk sa (maksuamet)”, siis kauem seal vii- selgus, et juba paari aastaga koguneb sulejope), “suusaloma” (hiihtoloma binud ütleks pigem “käisin eile vero- Elukoht Eestis enne võõrsil elavate soomlaste kõnepruuki ehk suusapuhkus), “ajokeeld” (ajo- toimistus”. “Kaks keelt on nii sarna- ümberasumist palju soomekeelset sõnavara, aga ka kielto ehk sõidukeeld), “veroamet” sed, et kaua võõrsil viibinud inimene põhjanaabrite keelele omaseid jooni. (verotoimisto ehk maksuamet) jne. ei taju enam, kummas keeles ja mis Miks otsustasite 1941. Kopeerimise kõrval on teine oo- kujul see sõna täpselt esineb, ja nii te- aastal ümberasumise kor- Laenatakse spetsiifilisi sõnu tuspärane trend soome keele igapäe- kivadki sõnadest juba kolmandad va- ras Saksamaale lahkuda? Praakli täheldas eestlaste suulises vaste viisakusväljendite ülevõtmine. riandid,” ütles Praakli. keelekasutuses üsnagi tüüpilisi kee- Soomekeelseks muutuvad tervitused, lemalle, mis on omased kakskeelses hüvastijätud ja õnnitlused – vastad te- Napp huvi keelt hoida Kas Teil oli kavatus juba keskkonnas elavatele inimestele. Üks lefonile ja ütled “moi”. Hoolimata sellest, et välismaal eesti 1939. aastal asuda Saksa- neist on n-ö koodivahetuse rohke ka- Tükk maad vähem leidub muutusi keelt õpetavaid koole on juurde tul- maale ümber? sutamine, kus kõneleja alustab lauset grammatikas ning lauseehituses, ent nud nii Soomes kui ka mujal ning eesti keeles, läheb hetkeks üle soome ka siin võib mõne näite tuua. “Näiteks mitmekordistunud on ka õppurite arv, Kellega koos lahkusite keelele ning lõpetab taas eesti kee- naudi suvest – eestlane ütleb naudi tõdesid nii Eesti instituudi eesti kee- Eestist? les: „Ega muidu ei kolikski, aga sinna suve, ent siin on selgelt soome keele le ja kultuuri välisõppe koordineeri- enam ei saa, sest seal vuokrasopimus rektsiooni mõju,” seletas Praakli. ja Raina Reiljan kui ka Vantaas ees- Millise transpordivahen- loppuu (rendileping lõpeb). Mingi Ehkki soome ja eesti keel on oma- ti keele õpet koordineeriv Mari-Liis diga ja millal ära sõitsite? silt oli seal ukse peal olnud.” Veel ta- vahel lähedased sugulaskeeled, ei Hendrikson Soome eestlaste vähest sub tähele panna, et laenatakse pigem mõjuta see eestlaste emakeelt roh- huvi emakeele vastu. Milline oli Teie sihtkoht pragmaatilist ja valdkonnaspetsiifilist kem kui mõni teine võõrkeel. Seda “Iga nädal tuleb vähemalt üks õpi- Saksamaal? sõnavara nagu maahanmuuttaja (im- kinnitavad Praakli sõnul ka Saksa- lane juurde,” on Hendriksoni sõnul migrant). maal elavate eestlaste seas tehtud uu- viimase aasta trend, ent tõdes kohe, Mis meenub ümberasu- Praakli selgitas, et sageli seostu- ringud. Küll aga mängib keelte sugu- et see pole võrreldavgi üldiste rände mise korralduslikust vad ülevõetud sõnad inimese tööga lus rolli soomekeelsete mõistete ees- numbritega. “Arvestades, kui palju poolest? või on lihtsalt tegu uuele koduriigile ti keelde integreerimises, mis ilmneb siin eestlasi ja eesti lapsi on, peaks iseloomulike mõistetega. “Niikaua, ka erinevate vanuserühmade hulgas. õppijaid olema mitu korda rohkem,” Meenutage lahkumis- kui me veel ema äiti’ga ei asenda, on Uuringud näitavad, et mida kauem ütles ta. hetke: milline oli Teie ja kõik korras,” kommenteeris ta keele on inimene Soomes elanud, seda roh- Andke toimetusele teada, milliseid teiste ümberasujate mee- muutumise mõju ulatuslikkust. Veel kem hakkab ta soomekeelseid sõnu saksa keelekeskkonnast tulenevaid leolu? kohtab Soome eestlaste kõnepruu- eesti keelele omasemaks muutma. muutusi olete märganud oma ema- gis segakopeerimist, kus liitsõna üks Kui äsja Soome läinud eestlane ütleb keeles! ER Kas arvasite, et lahkute ajutiselt või alatiseks?
Millal kaotasite lootuse Schleswig-Holsteini muusikafestival Eesti kultuurisündmuste Eestisse naasmiseks? kalender ●●13.07.2013 – Kiel, Schloß, ●●09.08.2013 – Hamburg, Eesti Instituudil koostöös kul- Milline oli ümberasujate kell 20.00 “Sissejuhatus Baltikum” St. Michaelis, kell 20.00 tuuri- ja välisministeeriumide suhtumine saksa ametlik- ●●14.07.2013 – Elmshorn, Reithalle, “Kraftvoll spirituell” ning kultuurivaldkonna part- ku poliitikasse ja ideoloo- kell 19.00, “Rap, Rock und Klassik” Eesti filharmoonia Kammerkoor, neritega on valminud uuen- giasse? Baiba Skride/viiul, Edwardas Armo- dirigent Tõnu Kaljuste datud versioon Eesti kultuu- nas/tšello, Balti Noorte Sümfooniaor- ●●09.08.2013 – Altenhof, risündmuste veebikalendrist Kas eestlased moodusta- kester, dirigent Kristjan Järvi Kuhhaus, kell 20.00 “Nordlichter” http://kultuur.info
14.–17. märtsil toimusid Eesti kino juubelile pühendatud tei- sed Eesti Filmipäevad Münche- nis. Filmide kaudu avanes vaade Eesti elule ja inimestele, kes on osakeseks maailmakultuurist, kuid samas säilitanud unikaalse kultuurilise eripära ja rikkumata looduse. Programmis olid dokumentaal- ja mängufilmid ning lastele nukufilmi- de paremik. Korraldajatele pakkus professionaalset toetust filmisarjade organiseerimisel kogenud Müncheni Linnaraamatukogu Gasteig. Filmipäevad avas pidulikult Eesti Vabariigi Berliini Suursaatkonna kul- tuuriatašee Harry Liivrand ning lühi- keste kõnedega esinesid ka filmipäe- Filmipäevade peaorganiseerijad Karin Ladva-Zoller (vasakul) ja Karin Kitsing Eesti kultuuriatašee Harry Liivrand (vasakul) rääkis Eesti kultuuriprojektidest vade peaorganiseerijad Karin Kitsing Müncheni linnaraamatukogus avasõnu lausumas. ja filmi “Uus maailm” režissöör Jaak Kilmi filmi valmimisest. ja Karin Ladva-Zoller ning linnaraa- matukogu projektijuht Sabine Hahn. Pärast avafilmi “Uus maailm” vaatamist oli publikul võimalus esita- da küsimusi filmi produtsendile Jaak Kilmile. Vestlusringi juhtis dr Mat- thias Makowski Goethe Instituudist. Jaak Kilmi valgustas dokumentaalfil- mi “Uus maailm” valmimislugu ning Harry Liivrand tutvustas Eesti kul- tuuriprojekte Saksamaal. Neljal päeval linastusid nii uued kui ka aegumatud filmid, mille la- vastajateks sarnase mõttemaailmaga erinevast rahvusest filmiloojad. Prog- rammi fookuses olid dokumentaal- lood: portreefilm Arvo Pärdist “24 prelüüdi ühele fuugale”, “Kaplinski süsteem” Jaan Kaplinskist, “Regilaul – laulud õhust”, “Hing” ja “Kiri Ruh- Kõige väiksemad said tutvust teha filminukkudega. Väikesed kinohuvilised lemmikuid välja valimas. Fotod: Jürgen Täll nust”, mis on tundmuslikud ja eredad sissevaated Eesti kultuurilukku ning seetõttu säilis pildi ja keele kooskõla mille kaudu sai nähtavaks side Eesti vadega Münchenis väga rahule. Fil- Korraldajad loodavad, et üritusega inimeste maailmatunnetusse ja sise- ning ehedus. looduse, inimese ja laulu vahel. mide külastatavus oli väga hea, sa- õnnestus tõsta Eesti kultuuri ja filmi tun- ilma. Filmipäevade viimasel päeval Eesti Filmipäevi kajastasid Münc- muti meediakajastus. Ürituse ees- tust Saksamaal ning on eriti tänulikud Mängufilmid “Seenelkäik” ja kohtus publikuga filmi “Regilaul – heni suurimad ajalehed Süddeutsche märk tutvustada Baierimaa pealinnas EÜSLile, Eesti kultuuriministeeriu- “Deemonid” käsitlesid elu Eestis ja laulud õhust” režissöör Ulrike Koch, Zeitung ja Abendzeitung ning artiklid Eestit ja Eesti uusimat filmikunsti nii mile ja Müncheni linna kultuuriosa- inimeste valikuvõimalusi. Kõikide kelle film eestlaste traditsionaalsest ilmusid ka ajalehes Baltische Rund- kohalikele inimestele kui ka eestlas- konnale usalduse ja rahalise toetuse filmide audiotekstid olid eesti kee- laulukultuurist leidis väga sooja vas- schau ja filmiajakirjas Artechock. tele läks igati täide. Plaanis on filmi- eest. les (subtiitrid inglise ja saksa keeles), tuvõtu ning pakkus võimsaid pilte, Kõik osapooled jäid Eesti Filmipäe- päevade jätkamine 2015. aastal. Karin Ladva-Zoller, Karin Kitsing
Tunnustatud noor muusik ●●Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üle- riigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (ing- lisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuu- sika heliloomingukonkursil. ●●Tänavu võitis Tarm USA EstDocs avas viienda kõrgeima noorte loomekuns- tiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi lühifilmide konkursi (National Young Arts Founda- tion) aastapreemia, mis omis- EstDocs dokumentaalfilmide “Iga kord, kui me vaatame filmi, tati 150 noorele erineva loo- festival Torontos ootab lühido- oleme viidud ainulaadsesse olukor- mekunsti valdkonna esindaja- kumentaalfilme. EstDocsi filmi- da, mis on tõlgendatud filmitegija le 10 000 kandidaadi seast. festival toimub 18.–22. oktoob- läätse kaudu,” ütles ta. “Lühifilmi- Jonas Tarm elab USAs 2004. aastast. Foto: Mike Canale ril 2013. de konkurss kogub jätkuvalt hoogu EstDocsi lühifilmide konkurss ka rahvusvahelisel tasandil, eelmise on jätkuvalt ainus rahvusvaheline aasta hitt “Kati and me” tõestas, et võistlus, mille sihiks on keskendu- filmitegija ei pea olema eesti pärit- USAs elava muusiku Jonas Tarmi da eestiainelistele teemadele. Selle oluga, tegemaks filmi eesti rahvast aasta konkursi teema on “Üks Ees- ja hindamaks ilu, mis peitub Eestis ti, mitu lugu”. Osavõtjad saavad esi- ja eestluses.” uusimat teos esitati Tallinnas tada filme tavaposti kaudu kuni 23. Registreerimisvorm koos juhen- septembrini 2013. aastal. diga on saadavad lühifilmide kon- Aprillis toimunud Eesti Muusika linna Kammerorkester dirigent Risto “Igal osal on erinev värving, eri- Filmide pikkus on piiratud seits- kursi veebileheküljel www.EstDocs. Päevadel tuli esiettekandele Ees- Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: omane hõng,” lisas ta. “Esimene osa me minutiga, lisaks tiitrid. Konkursi com. Eelmiste võistluste filmid on ti päritolu USAs elava helilooja “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas võitjad ja auhinnad kuulutakse väl- avatud vaatamiseks aadressil: You- Jonas Tarmi uus heliteos keelpil- ja “Kollane ajakirjandus”. keerukam. Teos peaks kuulajat ülla- ja ja filmid linastatakse Toronto ki- tube.com/EstDocsTO. liorkestrile. Teose jaoks ideede visandamiseks tama.” nodes EstDocsi publikule. Konkur- Filme tuleb esitada DVD-l Praegu Bostonis elav ja õppiv 19- kulus Tarmil neli kuud, nende noo- Tarm õppis kümnenda eluaastani si auhindade sponsoriteks on Eesti NTSC- või PAL-formaadis. Filmite- aastane andekas helilooja Jonas Tarm dikirja panemiseks veel kaks kuud Vanalinna Hariduskolleegiumis ning Üliõpilaste Selts ja Tartu College. gijad võivad esitada ka mitu võist- on USAs noorte heliloojate konkurs- ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kolis koos vanemate Eve ja Michael Auhindade kogusumma on 2500 lustööd, kuid iga film peab oleme sidel mitmeid tippauhindu võitnud ja kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes Tarmiga 2004. aastal USAsse. Ta Kanada dollarit. eraldi registreeritud ja esitatud eral- ta võttis Tallinnas toimunud festiva- osas tsiteeritakse legendaarse ees- õpib Bostonis New Englandi Konser- Lühifilmide konkursi eestveda- di DVD-l. list ka ise osa. ti helilooja Heino Elleri “Kodumaist vatooriumis ja mängib viiulit Bostoni ja Tauno Mölder ütles, et EstDocsi EstDocsi filme on vaadanud aas- Tarmi keelpillikontserdi “Pealkir- viisi” ja teises esitab iga orkestriliige Filharmoonia Noorteorkestris. lühifilmid on publikule mõjuvad. tate jooksul 10 000 inimest. ER jud” (Headline Hues) kandis ette Tal- lühikese soolo, märkis Tarm. ER 6 sündmuste kroonika Nr 3 (838) Mai 2013 Berliinis sai näha Mare Vindi loomingut
3. mail avati Berliini graafika tel, tema loodusvaated ja pargipildid galeriis Maniere Noire (Walden- võluvad vaatajat oma esteetilise kva- serstrasse 7a, 10551 Berliin) liteedi ja kergelt metafüüsiliste mee- eesti ühe nimekama graafiku ja leoludega. joonistaja, Tallinnas töötava Vindi loomingut on näidatud mit- Mare Vindi näitus “My view rises mel pool Euroopas, viimati oli tal abi- and falls when I look through the kaasa Andres Toltsiga näitus eelmise gap in the wall” (“Mu pilk tõuseb aasta lõpul Bernis. ja langeb, kui vaatan läbi avause müüris”). Berliinis avasid Vindi näituse Ees- ti suursaadik Kaja Tael ja galerist See on Vindi esimene isikunäitus Majla Zeneli, väljapanekut tutvusta- Saksamaa pealinnas. Näitusele on sid kultuuriatašee ja näituse kuraator välja pandud neliteist tööd kolmest Harry Liivrand koos kaaskuraatori erinevatel aegadel valminud see- Eero Kangoriga. riast: “Pargid” (2012, tušijoonistused Mare Vint saabub Berliini aga al- lõuendil), “Müürid” (2003–2004, sii- les 3. juunil oma näituse pidulikule ditrükk) ning “Maa ja taeva vahel” lõpetamisele, mil ta kommenteerib (1999, lito). vaatajatele ise oma töid. Vint leidis oma ülimalt rafineeri- Fotol vasakult: galerist Majla Zeneli, kultuuriatašee Harry Liivrand ja suursaadik Kaja Tael tud joonistusstiili juba 1970. aasta- ER näituse avamisel Berliini graafikagaleriis. Foto: Kati Kiisverk Kristiina Poska võitis Berliini Eesti Kool lõpetas Saksa Dirigendipreemia Eesti dirigent Kristiina Pos- kooliaasta kevadkontserdiga ka võitis 25. aprillil Berliinis lõppenud konkursil esimese Berliini Eesti Kool võtab kok- naisdirigendina Saksa Dirigen- ku möödunud aastat ja tunneb dipreemia 2013, mis on üks uhkust ja rõõmu kordaläinud ja Euroopa ihaldusväärsemaid ja töörohke aasta üle. doteeritud 35 000 euroga. 2009. Sügisel alustas kool tööd kolmes aastal võitis sama auhinna eesti vanusegrupis ning see muutus oli dirigent Mihkel Kütson. üheks kõige tähtsamaks edusammuks, Kristiina Poska on õppinud Ees- mille tulemusel paranesid õpitulemu- ti Muusika- ja Teatriakadeemias ja sed ja õpetajad said lastega vastavalt Berliini Hanns-Eisleri nimelises nende vanusele ja arengutasemele pa- Muusikakõrgkoolis ning on praegu remini tööd teha. Tavapärase õppetöö Berliini Koomilise Ooperi dirigent. kõrvalt astusid õpilased üles mitmetel Augustis näeb Kristiina Poskat Kristiina Poska. üritustel. Lapsed esinesid koolis õpi- juhatamas ka Eestis, kus ta Birgitta tud lauludega Berliini eestlaste jõu- festivalil juhatab sama teatri ühtai- Eelmise aasta mais sai Kristiina lupeol ning Eesti Vabariigi 95. aasta- nust külalisetendust – Brecht-Weilli Poska 3. koha ja publikupreemia ni- päeva peol. Laste tehtud fotoprojekti “Seitset surmapattu” saksa lavatähe mekal Kopenhaageni Nicolai Malko “Minu Eesti” näitust oli võimalus ka Dagmar Manzeli osalusel. noorte dirigentide konkursil. ER mitmetel üritustel aasta jooksul vaa- data. Ühel koolipäeval... Foto: Liina Stotz Berliini Eesti Kooli üheks suure- maks sündmuseks oli sel õppeaastal Märtsis külastas Berliini Ees- Aga ega suvi ainult puhkamiseks Pärimuslaager ootab lapsi kahtlemata Emakeelepäevade korral- ti kooli Eesti tuntud filmitegija Jaak ole. Õpilased said suviseks ülesan- damine märtsi alguses. Emakeelepäe- Kilmi, kes rääkis lastele filmitegemi- deks kokku panna fotoprojekt “Mi- vadel osalesid Eesti koolide juhid ja sest ja näitas Eesti laste tehtud filme. nu Berliin”. Iga laps teeb fotokollaži õpetajad üle kogu Euroopa. Külalistel Kuna muusika ja laulmine on Ber- oma lemmikpaikadest Berliinis. oli võimalus külastada Berliini Eesti liini Eesti Koolis olnud alati tähtsal Kooli juhtkond tõdeb üksmeelselt, koolide õppetööd, osaleda erialastel kohal, siis ka selle kooliaasta lõpus et uusi ideid kooli töö arendamiseks loengutel ning saada osa kultuuri- kõlasid õpilaste lemmiklaulud suurel on palju, oleks ainult jõudu ja aega! programmist. kevadkontserdil. Ingrid Melzer Müncheni Eesti Kooli suveplaanid Müncheni Eesti Kooli avastab 14.–16. augustil Kalevipojaga seotud kohti Jõgevamaal ja kü- lastab Alatskivi lossi. 2013. aasta suveprojekt viib meid Fotomeenutus mullusest laagrist. Tartu- ja Jõgevamaale, sest sealsed piirialad on seotud Kalevipoja toime- Laste pärimuslaager “Saame ●●Tarmo Kivisilla – pillide meis- tamiste ja tegemistega ning loodusli- kodus kokku” toimub sellel terdamine ja pillimäng, laul, saate- ke pinnavormide kuju on andnud ai- aastal 14.–17. augustini. muusika net muistendite tekkelugudele. Ka sellel suvel kohtuvad põneva- ●●Terje Raud – vanad käsitööosku- Alatskivi õppelaagris toome las- tes tegevustes eesti lapsed üle kogu sed õpitoas “Vana hea” tele lähemale Kalevipojaga seotud maailma. Kokku saadakse aga Ees- ●●Mari Tomp – tantsud, mängud, legendid ja kohamuistendid, külasta- timaal. laul, esinemiskava me Alatskivi lossi, toimub kohtumi- Kodus saavad kokku lapsed ja ●●Veronika Kivisilla – vanad lood ne Tartu lastekirjaniku Heiki Vilepiga juured. Ühendatud saab pärimus ja ja jutustamise kunst, taimepärimus, ning rahvamuusika ja -tantsu töötuba laste loovus. Laagripäevade ees- ravimise tarkused Mari Visnapuu juhendamisel. Aprillis külastas Müncheni Eesti Kool Poingu loomaparki. Foto: Sille Peters märk on tekitada lastes huvi ja aus- Registreerimine ja info: saame- Esimesel päeval külastame Kalevi- tust meie rahvuslike väärtuste (muu- [email protected]. Ko- pojaga seotud looduslikke kohti, Ka- armastatud lastekirjaniku, luuletaja ja Jääme lootma vaid veel päikese- sika, tants, vanad lood, rahvarõivad) gu info on saadaval ka Facebook’i levipoja Koja muuseumi huvitavaid muusiku Heiki Vilepiga, kes arvab, et paistele ja rannailmale kas või üheks ja oma identiteedi vastu. lehelt SAAME KODUS KOKKU! eksponaate võime päris oma käega inimene peaks olema nagu maailm – päevaks, sest meie ööbimiskoht Aar- Laager toimub Saue vallas Kop- Osalustasu katsuda ning Krati pargis saavad lap- oma ökoloogilise tasakaalu, riikide, de villa asub kohe Peipsi järve kaldal. pelmaal Endla talus (30 km Tallin- 100 eurot laagris ööbivale lapsele sed kehastuda Kalevipoja krattideks oma hingefloora ja -faunaga ja loo- Suured tänud aktiivsele lapsevane- nast). Osalejate vanus on 7–11 elu- 50 eurot lapsele, kes ei ööbi laagris ja võrrelda end Kalevipoja kujuga. dusliku tasakaaluga. male Linda Blumile ja õpetaja Margit aastat. Lapse registreeringu kinnitab Lõkkeõhtul toimub Kalevipoja legen- Kolmandal päeval toimub rah- Urbelile suveprojekti organiseerimise Laager lõpeb esinemisega Vana- osaluse eest tasumine: dide ja lugude jutustamise võistlus, vapillide, -laulude ja -muusika ning eest! Eelmise aasta Kihnu ja Soomaa mõisa suvepeol 17. augustil 2013. MTÜ Pärimus ja Loovus milles osalevad ka lapsevanemad. rahvatantsu töötuba, milles tutvume suveprojekt on paljudele veel siiani Õpetajateks on oma ala tublid Pank SEB 10220199836227 Teisel päeval külastame Alatskivi torupilli, keelpillide ja rütmipillidega hea mälestus. entusiastid. Selgitusse märkida lapse nimi! lossi ja kohtume Tartumaal tuntud ja ning õpime lihtsaid rahvatantse. Karin Ladva-Zoller Mai 2013 Nr 3 (838) eesti uudised 7 Saame siis rikkaks või ei saa? Lühidalt ●●Rahvusvaheline spordiar- Andres Arrak arutleb Eesti praeguse majandusliku seisu üle bitraaži kohus (CAS) mõis- tis Andrus Veerpalu rahvusva- Paistab, et majandusteoreetilist ja muud meeltesegadust jätkub helise dopinguagentuuri (WA- tänasesse avalikku arvamusruumi küllaga. Aastaid viie rikkama DA) vigadele viidates dopingu- hulka jõudmise lootust salaja põues ja meeles soojendanud eestla- tarvitamise süüdistuses õigeks. sed on segaduses. Kas õnn ikka jõuab meie õuele või peame kartuli- koori edasi sööma? ●●27. märtsil tähistati Eestis ÄRGNE INE IISIJ AVAL priiuse põlistumise päeva: uus Illimar Poom leiab 13. mai Päe- keskkonnast. Valijad võivad kibestu- KAS KR .? vabaduse aeg on osutunud pike- valehes, et “kuuldused (euroopaliku) nult anda hääled neile, kes lubavad SEISUND VÕTIS TIKUS.. maks eelmisest. Tegemist on üli- NTSKI heaoluriigi lõpust on tugevasti liial- võimatut. Samas Postimehes nendib FINA malt erilise, ainukordse ajatähi- datud.” Seejuures on ta veendunud, et minister Ligi, et “Euroopa on ehita- sega. Loodetavasti ei kordu see vundamendina on heaoluriik aluseks nud sotsiaalset utoopiat”. Võiks lisa- Eesti ajaloos mitte kunagi – see tä- ühiskonna jõukusele. Mis sest, et te- da – ja keeldub hambad ristis sellest hendab, et meie riik jääb vabaks. gelikult on asi hoopis vastupidi. loobumast. NB! Kreekas on esimest Samal ajal tõdeb Poom, et esineb korda peale sõda natsid parlamendis. ●●Kauaaegne nukuteatri juht Mee- ka selline arvamus, et “heaoluriik ma- Ka see on üks võimalik stsenaarium. lis Pai esitas sihtasutuse nõukogu- hitab laiskust ja kuulub kaduvikku, Äärmuslus vohab alati kriisiolukor- le viimastel kuudel tekkinud usal- sest kurnab majandust.” Heaolu (loe: ras. duskriisi tõttu lahkumisavalduse. hoolekande)riik degradeerib indiviidi Nukuteatri uueks juhiks sai Rakve- isikliku panuse kahandamise ja vas- SKP kasv kõvasti alla ootuste re teatri senine juht Joonas Tartu. tutuse delegeerimise kaudu. Heaolu- Eestlaste tuju ei tõstnud ka hiljutine riik vabastab ühiskonna nii pere- kui uudis majanduskasvu tempo olulisest ●●Emadepäeval kuulutas Siiri ka kogukondlikest sidemetest ja kul- langusest. Selle aasta esimese kvarta- Oviir Estonia kontserdisaalis väl- tiveerib (õpitud) sotsiaalset abitust. li kasvutempo (võrreldes aastataguse- ja aasta ema 2013 tiitli saaja Malle Vastakem lihtsale küsimusele: kes ga) oli vaid 1%, mis on kriisijärgne Kobini. Hiiumaal elaval naisel on või mis on süüdi vaesuses? Kaks äär- madalaim. Lõhe rikastega ei kahane 4 last, lisaks on ta üles kasvatanud muslikku vastusevarianti on – a) vae- soovitud tempos, mis võib tähenda- O hulga kasulapsi. Lisaks lastele on
ENT sus on iseloomuomadus (minu isa da, et Eesti jookseb enne tühjaks, kui EUR majapidamises 30 lammast, kana- C tsitaat), b) kõik teised (ühiskond) on sissetulekute tase lähinaabritega üht- 1 kari, üks kukk ning nudipäine lehm. süüdi. Äärmused on alati äärmusli- lustub. On ilmselt loodusseadus, et kud, tähtis on, kuhu langeks tänava- vesi voolab madalamalt kõrgemale, ●●Tänavune õpilasmaleva suvi küsitluse keskmine. Hoolimata sot- ehk inimesed valguvad parema elu ja Joonistas Kaja Põder avatakse 25. juunil Tallinnas Rae- siaalsest halast ja patoloogilisest va- suuremate sissetulekute poole. Täna koja platsil. Noored saavad endale litsuse kritiseerimisest, olen veendu- on selge – riigid konkureerivad mitte meelepärase malevapaiga valida nud, et oma sisimas kaldub keskmise üksnes kaupadega turgudel, vaid ka raha eest kallistamine) süsteemi ra- osutusime Euroopa kiireimini kasva- 46 erineva rühma hulgast, kus töö- eestlase vastus (vähemalt veel prae- elanikkonna ja töökäte pärast. ha juurde ei tekita. Selles kontekstis vaks majanduseks (olles küll enne se- ülesanded varieeruvad maasika- gu) indiviidi ja keskmise heaolueu- Praegune vaba liikumine (eestlaste pean jätkuvalt Eesti Nokiaks medit- da üks sügavamaid kukkujaid). See korjamisest toiduvalmistamiseni rooplase vastus ühiskonna poole. jaoks suur iseseisvumisejärgne võit) siiniteenuste eksporti. Eriti neid tee- näitab eelkõige eesti ettevõtjate tar- ning rühmapaigad Tallinnast Val- Vananev ja üha laisemaks muutuv parema elu poole on justkui nii inim- nuseid, mis seotud vanadega. Samal mukust ja kohanemisvõimet. Kiiret gamaani. Möödunud aastal osales Euroopa seisab raske tõdemuse ees. õigus kui ka majanduslik paratama- ajal peab kasvama tootlikkus nii töö- kriisist väljumist toetas muidugi ka õpilasmaleva rühmades üle Eesti Senist heaolu on finantseeritud kre- tus. Et me lasnamäelaste samasugust taja kui ka töötunni kohta. Me peame põhiliste kaubanduspartnerite (Soo- 4500 noort. “Kõik meie rühmad on diitkaardiga juba aastakümneid. Siit õigust omal ajal tunnistada ei taht- hakkama tootma üha kallemaid asju me, Rootsi, Venemaa, Saksamaa) loodud põhjusega ja kannavad ühist siis ka tänane võlakriis. Kahanevat nud, on iseasi. Veidi utreerides võiks ja väärtusahel peab pikenema. Kui suhteline majanduslik edu. Ent koos eesmärki, milleks on töökasvatuse tööjõudu ja maksumaksjaskonda on küsida – kas tõesti koondub Euroopa praegu annab üks töötund Soomes aastaid kestnud majanduslangusega ja kvaliteetse vaba aja pakkumi- kompenseeritud kasvava legaalse ja elanikkond mõnda suurde metropoli. väärtust 40 eurot, siis lahe lõunakal- ja (tihtilugu küll sümboolsete) kasi- se ühildamine,” selgitas SA Õpi- illegaalse migratsiooni arvel. Mille poolest me siis erineksime Aaf- dal vaid 11 eurot. nusmeetmetega, on kasv Euroopas ja lasmalev juhataja Maarja Saavik. rika linnriikidest. Kui arenenud riigid Ning asi ei ole mitte niivõrd toot- eurotsoonis aeglustunud. Ekspordist Kõrged palgaootused (riikide ühendused) ei suuda tagada mises, vaid pigem selle väljamõt- tugevalt sõltuv Eesti on sellega koos ●●Eesti Pandipakendi korralda- N-ö valged inimesed Euroopas on ju- inimväärset elu ääremaal, siis on mu- lemises, mida toota. Meie toodame kaotanud ka suure osa kasvupotent- tud võistlusel, kus õpilased pidid ba ammu loobunud “musta” töö tege- delis mingi viga sees. Aga äkki ongi enamasti ikka veel mujal väljamõel- siaalist. koolidesse paigaldatud kogumis- misest. Euroopa pealinnades on raske kõik kinni põhiväärtused (sh kultuuri dud asju. Kas Eesti peamiselt mik- kastidesse tooma taaskasutatavaid leida valgenahalist teenindajat (kui, ja religiooni) hüljanud tarbimisühis- ro- ja väikeettevõtted (98% hõivest) Euroopaga ühes rütmis pakendeid, võitis kõige loodus- siis Ida-Euroopast). Kui ikka ise tööd konna nomaadlikus eluviisis? on kunagi võimelised ka innovatsioo- Nüüd on kogu küsimus selles, mis sõbralikuma kooli tiitli Aruküla teha ei viitsi, peab keegi teine selle niks, on mõtlemise koht. Viimane saab Euroopa majandusest. Prants- Põhikool Harjumaal. 70 võistlu- ära tegema. Ja tundub, et vähemalt Lai jalgadega hääletajate ring nõuab suuremahulisi investeeringuid laste jätkuva pillerkaari ja sakslaste sel osalenud kooli hulgas kogusid Eesti noorem põlvkond on minemas Eesti Ekspress on hakanud avalda- nii inim- kui ka asjastatud kapitali. pragmaatilisuse konflikt pole kau- Aruküla kooli 266 õpilast kokku sama teed. Alla tuhande euro ei tulda ma Eesti eliitkoolide lõpetajate tule- See on suuresti seotud hariduspoliiti- geltki lõppenud. Hollande’i soov 5275 pakendit, mis tähendab, et vanemate kapi tagant välja. Sedasama vikukavatsusi. Midagi rõõmustavat kaga ja ka noore põlvkonna haridus- unelmad inflatsiooni kaudu kaduvat iga õpilase kohta kogunes 20 pa- musta tööd ollakse nõus tegema küll, see informatsioon ei paku. Vähemalt like valikutega. heaolu edasi finantseerida põrkuvad kendit. Taararaha eest saab kool aga seal, kus rohkem makstakse. pooled seostavad oma haridustee jät- Praegune reaalsus on, et ¾ tu- konservatiivset rahapoliitikat endiselt soetada spordivahendeid ja pea- Meie siin kodumaal laiutame kä- kumist välismaaga. See tähendab, et dengeid õpib nn pehmeid erialasid lipukirjaks hoidvate sakslaste veen- auhinnana korraldas Eesti Pandi si ja tunneme muret heaolu saabumi- lisaks kanakitkujatele asuvad jalga- (sotsiaalteadused) ja ¼ reaalteadusi. dumustega. pakend lastele meeleoluka spor- se või mittesaabumise üle. Euroopas dega hääletama ka potentsiaalne eliit. Kõrgtehnoloogiline tulevikumajan- Tõsi, Frankfurt on likviidsusmeet- dipäeva koos sportlaste Gerd levib frustratsioon harjumuspärase Laiemat pilti vaadates võiks si- dus vajab rohkem viimaseid. Ilusate meid rakendanud juba aastaid ja tril- Kanteri ja Mart Poomiga, kõikide heaolu kadumise pärast. On selge, et tuatsioon isegi koomiline tunduda. mõtete mõlgutamisest on tulevikus jonites eurodes. Ent see ei ole läinud laste lemmiku Getter Jaani, tohu- Kreeka 1600eurosed pensionid (mui- Aastakümneid Soome televisiooni vähe kasu, kui sellega ei kaasne kõrg- mitte niivõrd majanduse elavdami- tu tordi ja maitsvate söökidega. de vaid 160 € madalamad kui nafta- vahendusel heaoluühiskonna järele tasemel käteosavus. Vahemärkus: seks kuivõrd hädas pankade ja valit- rikkas Norras) enne kriisi, kuulusidki suud vesistanud eestlased tormavad Tartu Ülikooli teadlaste (Prof Raul suste toetamiseks. Kui rahatrükiga ●●20. mail peeti Vatikani Püha utoopia valdkonda. Šveitsi pensionid nüüd ummisjalu osa saama sellesama Eametsa juhtimisel) uuring tõestas, hakataks tõeliselt majandust elavda- Peetruse basiilikas esmakordselt olid samal ajal vaid 1400 eurot. Na- heaolu viimastest riismetest. Meil on et tänases Eestis teenivadki nn löögid ma ja töökohti looma, läheb ka inflat- missat eesti keeles. Eesti katoliku gu Mihkel Mutt 14. mai Postimehes kahju, et jäime oma heaolu ülesehi- rohkem kui reaalteaduste lõpetajad. siooninumber käest ära. kiriku piiskop Philippe Jourdan õigesti märgib, olid prantslaste sot- tamisel poolele teele pidama. Nendel Töötuid IT-spetsialiste ja raamatupi- Niisiis ei ole n-ö väljastpoolt eest- ütles BNS-ile, et missal viidi läbi sialistist presidendi Hollande’i vali- seal on kahju, et paljustki tuleb loobu- dajaid on Eestis rohkem kui filoloo- lastel midagi eriti head oodata. Loota kinnitamise sakrament, kus osales mislubadused “kas (rahaliselt) teos- da. Nii võibki juhtuda, et ühel hetkel ge. Paradoks, aga tõsi. saab ikka vaid oma talupojamõistuse- paarkümmend eestlast. Roomas tamatud või pididki loogiliselt viima saame keskpõrandal kokku ja leiame- le ja paindlikule reageerimisele. Kii- Vatikanis asuv Püha Peetruse ba- majandusraskuste süvenemisele.” gi end vaesunud rikaste esireast. Eesti arenguväljavaated? red reformid võiksid anda lootust, et siilika ehk Rooma Peetri kirik on Kui see nii kurb ei oleks, tunduks see Üht tasub alati silmas pidada – ra- Kriisist väljumise kogemus tõestas, ehk kohaneme uute globaalsete kon- tähtsaim katoliku usu pühakoda. naljakas. ha tuleb juurde ikka millegi tootmi- et tegelikult on Eesti suuteline rea- kurentsitingimustega ja säilitame elu Selge on, et taolises pettumuste sest. Veel parem kui selle ekspordist. geerima paindlikult. Meie paindlikud ka väljaspool suuremaid linnu. Ehk ei ●●Mai keskel avati juubeliüritu- õhkkonnas on populistidel ja vasak- Nagu ka teenuste ekspordist. Kusjuu- tööturud ja allapoole paindlik palk ai- ole eestlased veel liigsest (saabuma- se “Kadrioru kuurort 200” raames poolsetel alati šanss. Eestlaste puhul res siseriiklikult üksteisele teenus- tas taastada tööstuse konkurentsi- ja ta) heaolust ära rikutud ja on säilita- Kadrioru pargi ajalooline ringka- saab küll rääkida unistuste luhtumise te osutamine (üksteise üha suurema ekspordivõime ülikiiresti. 2010–2011 nud jätkusuutliku tegutsemistahte. nal, mai algul sai kanali ümbrus heakorratalgute raames ka sobiva haljastuse. Istutati 88 nimelist par- gipuud. 250 euro eest oli võimalik Välisränne vähendas Eesti rahvaarvu 6629 inimese võrra soetada endale 6 meetri kõrgune ja Välisränne vähendas Eesti rah- hed, mistõttu väheneb naiste arv väl- ja Venemaalt. Selline trend on kest- suures osas pidada tagasirändeks (tu- 7 cm tüveläbimõõduga puu. Esi- vaarvu mullu 6629 inimese võrra, jarände tõttu rahvastikus enam. nud viimased viis aastat. levad Eestis sündinud inimesed ja mene merekuurort alustas Eestis välja rändas 10 873 ja sisse 4244 Vanuseliselt on kõige aktiivsemad Eesti välisrändes on selgelt näha nende välismaal sündinud lapsed). tegevust 1813. aastal Kadriorus, inimest, teatas statistikaamet. välisrändes osalejad 20–44aastased. suundumust majanduslikult suuremat Viimaste aastate trendi kohasel mil suvemõisa omaniku Georg Välisrännet iseloomustab trend, et Peamised väljarände sihtkohariigid heaolu pakkuvate riikide suunas. pöördub Eestisse tagasi 30–40% väl- Witte rajatud supelasutus pani al- Eestist lahkujate hulgas on rohkem on Soome ja Suurbritannia, Eestisse Sisserändajatest enamiku moodus- jarännanud Eesti kodanikest. guse ka teadaolevalt esimesele naisi, aga saabujatest enamus on me- rännatakse sisse peamiselt Soomest tab Eesti kodanike ränne, mida võib ER Vene impeeriumi merekuurordile. 8 kuulutused ja teated Nr 3 (838) Mai 2013 Pilk ette Viimane veerg Juubilarid! ÕNNESOOVID ●●22.06.2013 – Annaberg Jaaniõhtu EÜSLi Laste Kultuuripäe- Nalja, rõõmu, kingitusi Maailmas palju su tarvis on uut ja imelist. vade raames. Palume registreerida: Maailmas väga on tarvis last sinunimelist! [email protected] toogu kaasa sünnipäev. Tervist, õnne, saavutusi Vaikselt vaatad ja harjuda püüad ●●13. ja 14.06.2013 – Frankfurt aga iga järgnev päev! iga maailma imega. Paavo Järvi lahkumiskontsert pea- Elu ise sind endasse hüüab dirigendina hr-sümfooniaorkestrist Veteranide toetussümboliks valiti uue ilusa nimega! ●● Aeg ja koht: kell 20.00 Alte Oper Mai sinilill. Võidutöö autori Heino Pruns- Frankfurt / Großer Saal Fernanda Reichard velti sõnul kasvas sinilille idee väl- kell 19.00 kontserdi sissejuhatus Maret Helena ja kaitseväe mütsimärgist, mille ta info: www.hr-online.de Robert Kivi (sünd 15. mail 2013) 1992. aastal kujundas. Kaitseväela- se ja veterani nooremveebel Rasmus ●●08.06. – 06.10.2013 – Büdelsdorf Juuni Südamlikke õnnesoove vanematele Penno sõnul on sinilill kaitseväelaste- (Schleswig-Hostein) Karin Rumming Merike ja Michael Schümersile, le südamelähedane. “Kaitseväelased NordArt 2013 õdedele Mirjamile, Marionile, Marile tunnevad hästi Vabadussõja-aegset Näituse keskpuntkiks on Balti riigid laulu sõjamehe hauakünkal õitsvast Õnnitleb Eesti Ühiskond Saksamaa Eesti, Läti ja Leedu kultuuriministee- Eesti Ühiskond Saksamaa kolmest sinilillest. Veteranina on mul Liitvabariigis ja Eesti Rada riumite patronaaži all Liitvabariigis ja Eesti Rada väga hea meel, et sinilill toetussüm- Kunstnikud Eestist: Siim Tanel boliks valiti,“ ütles nooremveebel Annus, Inga Aru, Jaan Elken, Villu Penno. Jaanisoo, Ivar Kaasik, Rauno Tho- mas Moss, Mall Nukke, Kaido Ole, UUS RAAMAT ●●Sellel aastal toimunud konnatal- Lauri Sillak, Erika Tammpere, Arvo gute “Konnad teel(t)” käigus päästeti Wichmann Ilmunud on Eesti rokkmuusika sünnilugu käsitleva raamatu 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Ees- Koht: Kunstwerk Carlshütte “Rockrapsoodia’’ teine, täiendatud trükk. Ühtlasi on selles teo- ti paikades 18. aprillist kuni 11. maini Avatud: T–P k:11.00–19.00 ses seni põhjalikem ülevaade Eesti biit- ja rokkmuusikale aluse toimunud kahepaiksete üle maantee- Info: www.kunstwerk-carlshuette.de pannud ansamblitest. de aitamise talgud on jõudnud eduka “Rockrapsoodia” esmatiraaž (1998) oli väike ja kõnesolev raamat lõpuni. Kokku aitas kahepaiksete elu ●●13.–16.06.2013 – Herford polnud ammu enam kättesaadav. Samal ajal on rokkmuusika žanr, mis päästa 186 vabatahtlikku viies talgu- 33. Internationale Hansetag huvitab paljusid, eriti nooremat põlvkonda. Raamat räägib endisaegse- kohas, teatas Eestimaa Looduse Fond. “Teretulemast, Euroopa” test ansamblitest, sisaldades üksikasjalist kronoloogiat ja palju pilte. Kohal Eesti hansalinnad Tallinn, Tar- Raamatu autor Vello Salumets (1950) on rokkmuusika ajaloo tutvus- ●●Lennusadama esimesel sünnipäe- tu, Pärnu, Narva, Viljandi taja ja muusik. Salumets on asutanud ansamblid Optimistid, Kukerpil- val 18. mail lasti vette Eestis esime- www.herford.de lid, Credo, Palderjan ja Kollektsioon. sena ehitatud allveelaeva koopia. Raamatul on 395 lehekülge ja hind on 11,99 eurot + saatmiskulu. “Elevus on kindlasti õhus, sest allvee- ●●21.–23.06.2013 – Schiphorst Kauplustes maksab raamat 19–20 eurot. laeva ei ole me enne tõesti ehitanud Ambient-jazz-bänd UMA esineb Kellel on huvi raamatu vastu, palun teatada 20. juunini Maie-Kisis ja Eestis ehitati allveelaevu viimati avangardfestivalil Schiphorstis. Vainumäele ([email protected]), kes esitab ühistellimuse. pea 100 aastat tagasi,” tunnistas me- UMA on kahe muusiku, Robert remuuseumi direktor Urmas Dresen. Jürjendali (kitarr) ja Aleksei Saksa Lennusadama vesilennukite angaari- (trompet, corno da caccia), koos- de rekonstrueerimine pälvis hiljaaegu tööna 2007. aastal sündinud projekt. ABIPALVE EÜSLi Laste Kultuuripäevad toimuvad Annamäel 21.–23. juunil väärika tunnustuse – Euroopa Liidu Muusikute kava koosneb enda kirju- Koostamisel on soomepoiste 2013 (Haus-Annanerg`i, Annaberg Str. 400, Bonn/Bad Godesberg) ja Europa Nostra auhinna. Lennusa- tatud paladest, mida võib iseloomus- elulugude raamat, mis peaks Selleaastane nädalavahetus on tõeliselt muinasjutuline! dama projekteerinud arhitektuuribü- tada kui segu erinevatest stiilidest: valmis saama 8. veebruariks Mis teid ees ootab? Väike pilguheit näitleja ja lavastaja töösse, roo KOKO Arhitektid loovjuhi And- ambient, postrock, elektroonika ja 2014, mil möödub 70 aastat muinasjutu lugemine/ jutustamine ja muinasjutu erinevate tegelaste rus Kõresaare sõnul on Nostra auhind põhjamaine dzäss. jalaväerügement 200 asuta- analüüs. Lavastame loo muinasjutu tegelastega. Lastel on võimalus kõrgeim hinnang, mida hoone ja kul- Info: www.avantgardefestival.de misest. kaasa lüüa etenduse tegemise protsessis. Toimuvad erinevad impro- tuuriväärtuste taastamisel ning ümber- Kui kellelgi on andmeid mängud ning valmib ühisetendus, milles osalevad kõik lapsed, kes mõtestamisel Euroopas võib saavuta- ●●12.07.2013 – Rüsselheim Endel Rehe, matruusi, (sün- soovivad. Pakume tegevust väikestele ja suurtele, toas ja õues. da, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Phono Pop Festival: EWERT AND dinud 24.04.1922 Tallinnas Laupäeva õhtul teeme jaanituld! Pühapäeval toimub eestikeel- THE TWO DRAGONS Ewert and ja surnud 5. märtsil Castrop- ne jumalateenistus lastele ning Kölni Eesti Kooli kooliaasta lõpuak- ●●Tallinna päeval, 15. mail avati re- The Two Dragons on akustilist indie Rauxelis) elukäigu kohta, tus. Eestist on kohal “Teatribussi” tegijad. noveeritud Neitsitorn. Neitsitorni ehi- rock’i viljelev Eesti ansambel Tal- palun andke teada Eesti Ra- Kohale saabumine reedel alates kella 17:00st, kell 19:00 ühi- tustööd jõudsid lõpule märtsis, nüüd- linnast. Grupeeringusse kuuluvad ja toimetajale kas e-posti teel ne õhtusöök. Meie üritus lõpeb pühapäeval pärast lõunasööki. seks on vanalinna uus tõmbenumber Ewert Sundja, Erki Pärnoja, Kristjan ([email protected]) Osavõtutasu: EÜSLi liikmetele: täiskasvanud € 45, lapsed € 10 ka sisustatud ja valmis peagi külali- Kallas ja Ivo Etti. või telefonil (+372) 53 929 mitteliikmetele täiskasvanud € 80, lapsed € 40 si vastu võtma. Torni kolmel korrusel Koht: Phono Pop Festival, Rostock 684. Siis saan esitada täpse- osalemine ainult laupäeval € 25 hakkavad paiknema vanalinnavaate- Info: www.phonopop.de mad küsimused selle kohta, info: [email protected] ga kohvikuruumid, kelder, esimene mis raamatu koostajatel puu- korrus ja Kiek in de Köki suurtüki- ●●26.07.2013 – Diepholz du on. Peatse kohtumiseni Annamäel! torni viiv kaitsekäik annavad külas- Appletree Garden Festival: EWERT tajale võimaluse tutvuda Linnamuu- AND THE TWO DRAGONS seumi koostatud püsiekspositsiooni Koht: Appletree Garden Festival, ja ajutiste näitustega. Renoveerimis- Rostock töödele kulus ligi 1,2 miljonit eurot. Info: www.appletreegarden.de Meie hulgast on lahkunud ●●6.–10. märtsini toimus Berliinis ●●27.07.2013 – Dortmund EÜSLi kauaaegsed liikmed maailma olulisemaid turismimesse Juicy Beats Festival: EWERT AND ITB 2013, kus Eesti panustas loodus- THE TWO DRAGONS ja heaoluturismi tutvustamisele. Eesti Koht: Juicy Beats Festival, Dort- ühisväljapanekul osalesid peale EASi mund turismiarenduskeskuse Tallinna Ette- Info: www.juicybeats.net Maria Kasak võtlusameti turismiosakond, Estra- Selma Ots vel, SA Tartumaa Turism ja SA Saa- ●●17.08.2013 – Wiesbaden Meie hulgast lahkus remaa Turism. Nii lõpptarbijale kui Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Endel Must armas isa ja õemees ka spetsialistidele suunatud mess läks (ERSO) esineb Wiesbadenis, korda: messipinnal tekitasid elevust solist Alena Baeva, dirigent Anu Tali Agnes Pokman näiteks uudsed eestipärased koktei- Koht: Kurhaus Wiesbaden Valdek Vilumets lid (sh musta leivaga) ja Eesti elekt- Info: www.wiesbaden.de riautodele võrgustiku arendamine; Avaldame sügavat kaastunnet *23.04.1925 väga hästi õnnestus Balti riikide ühi- ●●06.07.–25.08.2013 – Schleswig- †12.04.2013 ne pressikonverents, kust võttis osa Holstein peredele rohkem kui poolsada ajakirjanikku. Schleswig-Holsteini muusikafestivali Sügavas leinas partnermaadeks on Balti riigid. ●●9. mail valiti konkursi “Eesti avas- Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis Karl, Kristjan, Ingrid ja Hilde peredega Info: www.shmf.de Maria Jaamann tamata aarded 2013. Ligipääsetav tu- Vaadake täpsemat kava lk 4! Eesti Rada rism” võitjaks Haapsalu. Haapsalus on ka pikk ajalugu erivajadustega ini- Eesti Rada tänab mestele võimaluste pakkumises – ju- ba 1958. aastal asutati taastusravile Maia Stellmach-Inarit Täpsustusi, kommentaare, ettepanekuid, kaastöid, kuulutusi ja teateid spetsialiseerunud Haapsalu Neuro- ootame aadressile [email protected] loogiline Rehabilitatsioonikeskus ja lahke annetuse eest! juba 1960ndal Haapsalu Sanatoorne Tähtaeg: iga paaritu kuu 10. kuupäevaks. Kaastööde pikkus kuni 2 lehekülge. Internaatkool.