Sisukad Ja Rahvarohked Kultuuripäevad Annabergis
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Nr 3 (838) ESTNISCHER WEG Asutatud 1945 Mai 2013 1 Sisukad ja rahva- Sisukad ja rahvarohked rohked kultuuripäevad Annabergis kultuuripäevad Annabergis 2 Toimetaja veerg 5. –7. aprillil toimusid Bonnis, Haus Annabergis järjekordsed Quo vadis, ÜEKN? Eesti Kultuuripäevad, kuhu ko- gunesid kaasmaalased, estofiilid ja Eesti sõbrad, et koos vaimu teritada ja meeldiv nädalavahe- 3 tus veeta. Annabergi maja oli Ansip kohtus seekord puupüsti täis: osalejaid Berliinis Saksamaa 84, neist 19 last. liidukantsleriga Meeleolukas nädalavahetus sai alguse reedel, mil koguneti õhtusöö- President Ilves: giks laudade ümber. Muusikalise et- IT-lahendused tegid teaste tegi Anneli Aken, “tulles kopu- Eesti suureks riigiks tamata” ja lauldes kohe reede õhtul end kuulajate südameisse. Eestist sai Laupäevane päev algas sügavuti 41. kosmoseriik minekuga. Tuntud animafilmide re- žissööri Priit Tenderi film “Ussinuu- Lühidalt maja” ja mõtted filmireisilt maailma äärele Tšukotkale meelestasid mõ- Luksemburgi naiste spontaanne esinemine Anneli Akna juhatusel. Jürgen Rooste luuletusi lugemas. tisklema teemadel, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu läheme. Uuring “Järelümber- 4 Ka Olav Ehala näitas Eesti anima- filme, neid, mis saanud temalt muusi- asumine Saksamaale ka. Vaadates läbilõiget Eesti Joonisfil- 1941. aastal” mi filmidest läks mõte sellele, et just niisugusele baasile, kus kunstnikud Soomes elavad aastate jooksul on saanud ajada oma eestlased loovad autorifilmide asja, saabki ainult kas- omamoodi keelt vada üks kunstiküps Lotte, kes lööb läbi ka turumajanduses. Ka “Mirjami lugudel” hakkab häs- 5 ti minema, avaldas lootust Priit Ten- Müncheni Eesti der, kes ühtlasi korraldas nooremale filmipäevad 2013 rahvale töötoa “Liikuv pilt”. Luuletaja ja ajakirjanik Jürgen Rooste esines ettekandega “Uusim EstDocs avas viienda eesti luule on tõesti luule”, kus väitis, lühifilmide konkursi et just praegu on Eestis aeg, mil ilmub läbi aegade kõige rohkem luulet, aga Väsimatu öölaulupiduline Olav Ehala. Head lapsed saavad end ise hoitud! Joonitamishoos... fotod: Frank Rockstroh USAs elava muusiku loetakse läbi aegade kõige vähem – ja Jonas Tarmi uusimat see ongi normaalsus. Jürgen luges et- luule vastu. “Siiani mul ühtegi luu- handusest pealkirja all “Tants auru- kogemustest Pihkvas. Lõunasöögile teos esitati Tallinnas te nii oma kui ka teiste autorite luulet leraamatut raamaturiiulis pole. Järg- katla ümber – Eesti ja eurosüsteem”. kutsuv kell katkestas me tähelepanu ja see oli aus performance: sokkides mise Eesti reisi ajal investeerin aga Ka kuivast ja karmist asjast võib rää- ja lasi me päevad kiirmeetodi korras luuletaja ümber täitus põrand lange- kindlalt paari eesti nüüdisaja luule- kida piltlikult. Et referent enne juriidi- lõpetada juba söögilauas. nud (loe: loetud) lehtedega ja Ehala kogusse,” kinnitas kultuuripäevaline ka ja majanduse tudeerimist end Eesti Lisaks huvitavatele ettekannetele Berliinis sai näha 6 mängis saateks “Kurba valssi”... Kerdi Wirki. Kunstiakadeemias end maalikunstni- näitasid Annabergi tulnutele oma ins- Mare Vindi loomingut Kindral Riho Terrase ettekanne kuks koolitada laskis, on ta lektori- tallatsioone kunstnikud Lydia Nüüd kõik siurud ja saatanad “Riigikaitse lai käsitlus Eestis” tõi võimetele küll kasuks tulnud… Kerdi ja Eha Salla. risti ja rästi fookusesse näiteks ka meie laste kas- Wirki ütles: “Ettekanne pani mõtle- Võib öelda, et EÜSLi Eesti Kul- Kristiina Poska võitis kuidas teid küll kisti ja kästi vatuse ja füüsilise ettevalmistuse: kut- ma Eesti rollist Euroopa Liidus ja kui tuuripäevade eesmärk kutsuda külla Saksa Dirigendipreemia sabad on sõlmes ja õieli sõrad seikka jõudnud eesti poistest ei suuda tubli see väike riik on, kes on suutnud pädevaid referente Eestist ja Ees- poeet laval möllab, ulub, pooled läbida vastavaid katseid. halbadest aegadest hoolimata hoida ti poliitika esindajaid, kes valgus- Berliini Eesti Kool põrkleb ja põrab Pühapäeva hommikul esines oma riigivõla taseme madalal.” taks kaasmaalastele probleemiasetusi lõpetas kooliaasta kuni horisondiks murdub Järvi Kotkas Frankfurdist, kel õnnes- Päevade viimase ettekande tegi Eestis ja uusi kultuurilisi ilminguid, kevadkontserdiga elamise sirge joon tus vaatamata eelnevate ööde pika- Berliini saatkonna asejuht Carl Eric samuti häid muusikuid ja kunstnik- leveninud öölaulu- ja tantsupidudele Laantee Reintamm, kes võitis me sü- ke südametoiduks, mis annaks impul- Müncheni Eesti Kooli Noor autor äratas nii mõneski kuu- naelutada kultuuripäevalisi tundideks damed oma inimliku sarmiga: oli põ- si kokku tulla, ning sidet kodumaaga suveplaanid lajas sügavama huvi kaasaegse eesti kuulama sissejuhatavat loengut ra- nev kuulata ta pajatusi diplomaaditöö hoida läks igati täide. Eha Salla pilte üritusest vaata EÜSLi kodulehelt www.eüsl.ee 7 Muljeid... Saame siis rikkaks või ei saa? ● Karin Ladva-Zoller: See oli fan- gib Katariina Unt (end Lauk-Tamm) lauldud Eesti laule Olav Ehala saa- dis see meie tavapärasele Annabergi tastiline ja kultuuri täis nädalava- või midagi sarnast. Etendust “Aabit- tel ja vestelda huvitavate inimeste- õhkkonnale ainult vunki juurde. Välisränne vähendas hetus. Muusik, filmimees, luuletaja, sa kukk” pole ma ka näinud, ka see ga. Sellised üritused väliseestlastele Eesti rahvaarvu kindral Eestist, mida veel tahta. Minu oleks huvitav. on väga vajalikud, kuna see ühen- ● Anneli Aken: Mulle meeldisid 6629 inimese võrra jaoks oli suur elamus Jürgen Rooste Suur aitäh selle suurepärase nä- dab eestlasi üle kogu maailma. Elu kõik ettekanded. Algul mõtlesin skep- esinemine. Ta tutvustas ka tänapäeva dalavahetuse eest! on meid viinud küll Eestist välja, kuid tiliselt, et miks küll kultuuripäevadel Lühidalt eesti luuletajaid, mis oli väga huvitav. ka kodust kaugelt hoiame Eestit sü- riigikaitsest rääkima peaks, aga ta- Nüüd on mul juba paar luuleraama- ● Kerdi Wirki: Kultuuripäevadelt dames ja aitame, kus saame, olgu see gantjärele oli see just kõige huvita- tut nimekirjas, mida tahaksin kindlas- tulles oli mu esimene mõte, et kuigi siis ainult kogemus ühest teisest rii- vam. Eks sõltub, kui laialt asjale lä- ti Eestis olles osta. Oli ka suurepära- elan 2000 km kaugusel Eestist, olen gist või kontaktide vahendamine Ees- heneme, kas kultuur kui kaunid kuns- 8 ne, et Eesti kergemuusika grand old uhke, et eestlane olen. Uhke, et kuu- ti ettevõtetele. tid või kogu maamunal elamise ja po- Kuulutused ja teated man Olav Ehala oli isiklikult kohal, lun selle tagasihoidliku rahva hulka, liitiline kultuur. Järvi Kotkas rääkis Pilk ette see on ka unustamatu elamus. kes oskab hinnata teisi väärtusi kui ● Margit Markus-Moossen: Ainult rahast nii ülevaatlikult ja arusaada- Järgmisel korral võiks siis teat- ainult majanduslik heaolu. suured tänusõnad sisukate kultuuri- valt, et vist isegi saalis istuvad lapsed ritüki (monoetenduse) Eestist Anna- Kõik ettekanded olid väga huvita- päevade eest! Teemad ja esinejad olid said aru, et raha ei ole mitte ainult Viimane veerg bergi tuua, nagu “Nisa”, kus män- vad ja mitmekesised. Poole ööni sai väga toredad ning loomulikult an- paber ja münt. 2 arvamUSED Nr 3 (838) Mai 2013 Toimetaja veerg ai on looduskaitsekuu ja seda tä- histatakse juba 33. korda. Loodus M puhkeb igal kevadel, kuigi mõnel aastal veidi varem ja mõnel hiljem. Seetõt- tu ei saa kevadel kuidagi looduse teemast mööda minna. On ju ka elul algus, areng ja hääbumine, sünd, kasvamine ja surm. See kõik on toimunud miljoneid aastaid ning sellise ringita ei oleks elu. Looduskaitse- kuu tänavune teema on “Pärand täis elu”. Kahjuks on ka Eestis toimuv linnastumi- ne toonud kaasa loodusest kaugenemise. Inimesed on elu loo- mulikust ringkäigust looduses võõrdunud ja võivad oma käitu- Pildil on vasakult: Veljo Areng, Jaak Juhansoo, Laas Leivat, Marju Rink-Abel, Meeli Bagger. Foto: Vaado Sarapuu mise ning suhtumisega teha keskkonnale liiga isegi siis, kui nad soovivad head. Tuleb tõdeda, et nii see tõesti on, kuid seda enam tuleb loodu- sele tähelepanu pöörata ja rohkem püüda loodusega ühes rüt- Quo vadis, ÜEKN? mis elada. Tegid ju seda nii meie vanemad ja vanavanemad, kes kartuli panid maha toomingate õitsemise aegu ja lasid karja ÜEKNi täiskogu koosolek Torontos välja ikka alles siis, kui loodus seda lubas. Silme ette tuleb film “Ideaalmaastik”, kus nõukogude kolhoosis saab kevadkülvi vo- Ülemaailmse Eesti Kesknõuko- nide käigus esitatud soovitused, ar- linik Mait Kukemeri (Arvo Kukumägi) n-ö vanakooli põllume- gu (ÜEKN) täiskogu koosole- vamused, ettepanekud, kaasa arvatud ÜEKNi täiskogul helt nõu, et külvata saab alles siis, kui palja tagumendiga paras kust 5.–6. aprillil Toronto Tartu võimalikud muudatused põhikirjas osalejaid 10 riigist maa peal istuda... College’is võtsid osa kümne liik- ja kodukorras, ja koostab ettekande mesmaa delegaadid. Külalisena ÜEKNi sihtide, tegevuse ja tulevi- Esindatud olid: Inglismaa Eest- Looduse tundmine peab olema sama loomulik kui lugemis- viibis koosolekul ja edastas ter- oskus, tõdes keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kin- ku kohta. Komisjoni kuuluvad Marju laste Ühing, Austraalia Eesti vitused Eesti Vabariigi suursaa- Rink-Abel Ameerikast, Markus Hess Seltside Liit, Eesti Ühiskond nitades keskkonnahariduse arendamise tänavuse tegevuskava, dik USAs, Kanadas ja Mehhikos Kanadast ja Aho Rebas Rootsist. Saksa Liitvabariigis, Eestlaste Marina Kaljurand. mille eelarve on 1,2 miljonit eurot. Lapsi peab nagu muude õpe- Otsustati ka, et ÜEKN palkab täis- Kesknõukogust Kandas, Ees- tustegi puhul ninapidi asja sisse vedama, siis arenevad osku- Koosoleku juhatajateks valiti Mar- kohaga tegevjuhi, kes tegeleb admi- ti Rahvuskomitee