DOCSLIB.ORG

Võrokõisi Köögi- Ja Söögiraamat

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Võrokõisi Köögi- Ja Söögiraamat Triinu Guerrin Kadri Karu VÕROKÕISI KÖÖGI- JA SÖÖGIRAAMAT MTÜ Piiri Köök 2014 Koostanud: MTÜ Piiri Köök projekti „VÕRUMAA MAITSED ehk Võrumaa toidupärandi kogumine ja tutvustamine” raames Leader programmi toel. Fotod: Mugul OÜ (Kadri Karu) lk 45–46, 149, 150 üleval, 174 üleval: Airi Hallik-Konnula lk 48 üleval paremal: Anna Hints lk 69, 77, 96, 185, 199, 239 all, 248: Võrumaa muuseumi kogust lk 75, 111: Elina Allas lk 88–89, 177, 207 all, 243 : Külli Eichenbaumi erakogust lk 114, 119, 122 all : Eda Veeroja erakogust lk 120 : Toomas Kalve lk 121, 122 üleval, 129 : Peeter Laurits lk 141 all, 159 : Kärt Kallaste lk 144, 207 üleval, 208: Mariko Faster lk 227–228: Anti Värtoni erakogust Toimetanud : Mariko Faster, Külli Eichenbaum, Triinu Guerrin Kujundaja ja küljendaja: Priit Lööper Sisukõrd Leeväkene, soolakõnõ, maailma kinnipidäjä 9 Võromaa söögikombõ põlvõst põlvõ 11 Võrokõisi küük 19 I osa VANA VÕRO KÜÜK TERÄ MUU HÄÄ KRAAMIGA EHK SÜÜKE AOST, KU TARÕL ES OLÕ VIIL KORSNAT Suurmapudõr / Tangupuder 23 Kesväterri surbminõ huhmrõn 24 Kesväjahupudõr / Odrajahupuder 27 Teräruug vai ua terriga / Teraroog ehk tangu-oapuder lihaga 28 Kanebitemp / Kanepitemp 30 Kanepist 32 Ua mitund muudu / Oad mitmel moel 34 Herne suurmidõga / Herne-tangupuder 38 Herne-uatamp / Herne-oatamp 40 Herne-uatambitego 41 Tuhkhavvan küdsedü nakri vai kaali /Ahjunaerid või -kaalikad 42 Ollõtego 44 KAKUST LEEVÄNI EHK SÜÜKE AOST, KU RÜÄSAAGI LÄTSI PARÕMBAS Tuhkhavvakaku vai edimädse karaski / Paistekakud ehk esimesed karaskid 50 Kõrrõ karask / Krõbe karask 53 Karaski ja vadsa 54 Karask kolmõ muudu / Karask kolme moodi 56 Taarikarask ja taaritego 58 Nisujahuvatsk vai lapik sepik / Nisujahuvatsk ehk lapik sepik 60 Tatrigujahuvatsk / Tatrajahusepik 61 Leib / Leib 62 Leevätego 64 Leevätainast piirak / Leivatainast pirukas 68 Kolm leevämääri / Kolm leivamääret 70 Hansa 72 5 KAPSTA-, KARDOKA- JA TSIALIHASÖÖGI EHK SÜÜKE AOST, KU KÜÜKI EHITEDI PLIIT Paaperäpinu vai edimädse pannkoogi / Paaperäpinu ehk esimesed pannkoogid 76 Kakuruug / Kakuroog 79 Vanno kapstasüüke 80 Värski sakõ kapsta / Värsked kapsad tangudega 82 Hapnõkapsta-tsialiharuug / Hapukapsa-sealihasupp 85 Paksu kapsta / Paksud kapsad 86 Kapstidõ hapataminõ 88 Hapnõkapstasalat / Hapukapsasalat 90 Vanno kardokasüüke 91 Paksu kardoka / Paksud kartulid 94 Jauhhõga kardoka / Jahu-kartulipuder 95 Kardokidõ kiitmisest 96 Kaali-kardokatamp / Kaalika-kartulipuder 97 Tsiatapminõ 98 Vanno tsialihasüüke 100 Kõrnõ / Kõrned 103 Väkev liha 104 Jaheruug ehk suurmidõga sült / Tangudega sült 107 Vorstõ valaminõ 108 Kolmõ vorsti / Kolmed vorstid 110 Verikoogi / Verekoogid 115 Lihasuidsutamisõst 116 Hämsä kõrdsi talopojasupp / Hämsa kõrtsi talupojasupp 126 Keväjäne hainaruug / Varakevadine heinasupp 128 Tatrigupudõr / Tatrapuder 130 Läädsäruug / Läätsehautis 133 Kaarakiisla / Kaerakile 134 Pudroperäpuding ehk puding kuivatuisist ubinist / Pudrupärapuding ehk puding kuivatatud õuntest 136 Kuivadu ubina ja ubinakoorõtsäi / Kuivatatud õunad ja õunakooretee 139 KU LEHM PIIMÄLE TULL JA KANA HÄSTE MUNNÕ LÕI... Piim, võid, kohopiim ehk vaara 142 Tsäärpiim / Ternespiim 144 Vanno ja vahtsit hapnõpiimäsüüke / Vanu ja uusi hapupiimatoite 145 Kamatego 148 6 Juudiklimbisupp / Juudiklimbisupp 152 Munapudõr / Munapuder 154 Munavõid / Munavõi 156 Praadiliha munnõga / Praeliha munadega 158 Kohopiim ehk vaara / Kohupiim 159 Kolm kohopiimäsüüki / Kolm kohupiimasööki 163 Sõiratego 164 Suhka talo sõir / Suhka talu sõir 166 Hapnõpiimäjuust / Hapupiimajuust 169 Makõkahi ehk peesütüs / Makõkahi ehk õllesupp 170 Olu munaga / Õlu munaga 173 KU OLL AIGO MÕTSAN JA KALAL KÄVVÜ... Soolaseene / Soolaseened 176 Seenesalat ja seenesuust / Seenesalat ja seenekaste 178 Supp kuivatuisist puravikõst / Supp kuivatatud puravikest 181 Siini kuivatamisõst 182 Vanno kalasüüke 184 Ahunasöögi / Ahvenatoidud 186 Värski räime / Värsked räimed 190 Mõtsamarjost / Metsamarjad 194 Kesväjahuvatt kurõmarjoga / Odrajahuvaht jõhvikatega 196 Kultuurpihla-ubinamuus / Kultuurpihlaka-õunamoos 198 Mesi ehk vahaliim 202 Kõomahlakali miiga / Kasemahlakali meega 204 Kõomahla korjaminõ ja juuminõ 206 Kõomahlasiidri / Kasemahlasiider 209 LATSÕPÕLVÕ MEKI EHK SÜÜKE AOST, KU PERNAISILÕ NAATI KOKANDUST JA KODOMAJANDUST OPPAMA Täüdedü tsiajala / Täidetud seajalad 212 Jänessepraat / Küülikupraad 214 Kardokavorsti / Kartulivorstid 216 Heeringähämmätüs / Heeringakaste 218 Toovidu kaali / Stoovitud kaalikad 220 Ubina-kesväkuuk / Õuna-odrakook 222 Munakuuk / Munakook 225 Kamatort nõiaköögist / Kamatort nõiaköögist 226 7 Koogõl-moogõl / Koogel-moogel 230 Kõrnõpräänigu / Kõrneküpsised 232 Krõpõ kaarapiskviidi / Krõbedad kaeraküpsised 234 Majoneesipiskviidi / Majoneesiküpsised 237 Pühäpäävähummogunõ tsigurikohv / Pühapäevahommikune sigurikohv 238 PÜHHI- JA TALOSSÕSÜÜKE 241 II osa VAHTSÕNÕ VÕRO KÜÜK VANA VÕROMAA SÖÖGIKAART VAHTSÕT MUUDU EHK VANNOST VÕROMAA SÖÖGEST HUUGU SAANU RETSEPTI Piiri köögi suurmapliinikese aiavilämäärega / Piiri köögi tangukoogid aedviljamääretega 252 Kolotsi talo kitsõpiimätuurjuusto salat pestoga / Kolotsi talu kitsepiimatoorjuustu salat pestoga 254 Tsiistre linamuusõumi lambalihapallisupp / Tsiistre linamuuseumi lambafrikadellisupp 256 Võromaa juustoliud Väike-Avi talo saiaga: hapnõpiimäjuust, sõir ja Jõeniidü talo kitsõpiimäjuust / Võrumaa juustutaldrik Väike-Avi talu saiaga: hapupiimajuust, sõir ja Jõeniidu talu kitsepiimajuust 258 Ööbiku talo häitsmetsäi / Ööbiku talu õietee 263 KU KÖÖGIN SAIVA KOKKO LÕUNA- JA PÕHJA-EESTI EHK PÕHJAKAL VALMIS TETT SÖÖGIKAART, MIÄ OM HUUGU SAANU VANNOST VÕROMAA SÖÖGEST Kitsõjuustokõrsigu / Kitsejuustukõrsikud 266 Kanalihaliim kürvidsäklimpega / Kanalihapuljong kõrvitsaklimpidega 268 Ahon küdset lambakints aiavilju ja hapnõkapstaruaga / Ahjus küpsetatud lambakints aedviljade ja hapukapsaorsotoga 271 Kohopiimä-kanebisiimnekuuk / Kohupiima-kanepiseemnekook 274 8 LEEVÄKENE, SOOLAKÕNÕ, MAAILMA KINNIPIDÄJÄ õrokõisi kokaraamat nakkas pääle suurmapudroga ja lõpõs kohopiimä-kanebikoogiga. VNaidõ katõ ummamuudu söögi vaihõlõ jääs umbõs 200 aastakka aigo, ku võrokõisi küük, süük ja süümisekombõ tõistõ lätsi. Raamadu edimäne jago seletäs inneskidsel aol tettüid süüke – kuimuudu om süvvä tet- tü, kuis noid süüke om kutsutu ja määne om olnu kraam, minkast süvvä tetti. Naidõ süüke tegemise juhatusõ (retsepti) omma kokko pantu vanno üleskirotuisi ja pernaisi mälehtüisi perrä. Retsepte vaihõl om seletüisi peris vanno süüke ni juukõ tegemise kotsilõ. Suurõm- bat jako noist söögest mi prõlla söögilavva pääl hariligult ei näe, ummõtõ mälehtedäs viil noidõ nimmi ni tegemist. Viil om alalõ hulga süükega köüdetüid jutussit, ütelüisi ja mõis- tatuisi, midä lövvät kah raamatust siist-säält retsepte vaihõlt. Raamadu tõõsõ jao söögi ja tegemisoppusõ omma juuri piten vanan köögin, a tetä saa noid prõllatsõst talokaubast, midä Võromaalt täämbädsel pääväl iks saia om. Vahtsõ moo- du perrä tettü söögi pidävä silmän võrokõisi köögi ja söögi tiijuhti. Tiijuhiga saat tutvas seo raamadu 19. lehekülle pääl. Vanast eleti söögi otsmisõ-tegemise ja pidosüüke uutmisõ rütmin. Söögi tähtsäs pidämi- sest andva tunnistust vanal aol tarvitõdu sama tähendüsega sõna, nigu elopiätüs vai maa- ilma kinnipidäjä. A seo ilma aol tunnusõ süük ja süümine nii hariligu; söögiki omma küländ üttemuudu üle Eesti. Sõski om ütsjago süüki olnu Võromaal vai ka laembalt Lõunõ-Eestin esieräline ja muist paigost tõistmuudu. Näütüses om kohopiim ehk vaara varramba olnu õnnõ lõunaeesti süük, miä tast om üle terve Eesti lakja lännü. Sõira tetti vanastõ õnnõ Seto- ja Võromaal ja Lätin. Lihasuidsutaminõ sannan om niisamatõ Lõunõ-Eesti pruuk. Tatrikku, kanepit ja läädsä om kasvatõdu õnnõ Eesti lõunõjaon, selle omma olnu seo kandi hariligu söögi tatrigupudõr, läädsäruug ja kanebisöögi. Õnnõ Lõunõ-Eestin om havvutõt hapnit kapstit suurmidõga paksus pudros (paksu kapsta) ja tett om ua- ja hernetampi. Võrokõisi söögiraamatun omma nii mälehtüse ku söögitegemise juhatusõ korjadu põlitsidõ võrokõisi käest, kiä omma söögikombõ ja söögitegemise mõistmisõ saanu ummi vanõm- bidõ, vanaimä, sugulaisi vai külänaisi käest. Võrokõisil omma ka kimmä kombõ, miä käävä nii söögitegemise, söögi pakmisõ ku süümise mano. Näütüses ei mindä kunagi küllä tühä käega vai ei lasta külälist ilmangi ilma söömäldä är minnä. Seo raamat taht olla abimiis vana Võromaa söögitegijile – olkõ sõs kodopernaanõ, pido- lavva tegijä vai restoraani kokk. Raamadu kokkosäädjä luutva, et söögitegijä saa tast kimmä tiidmise võro süüke ja naidõ aoluu kotsilõ, saa julgust ja tahtmist naid süüke ka tetä ja pakku nii umalõ perrele ku küläliisile. Raamadu kokkosäädjä 9 õrokeste kokaraamat algab tangupudruga ja lõpeb kohupiima-kanepiseemnekoogiga. VNende kahe sümboolse toidu vahele jääb umbes 200 aastat, mil võrokeste köök, söök ja söögikombed on oluliselt muutunud. Raamatu esimene osa kirjeldab vanaaegseid toite ja nende valmistamist, tõstab esile toorainet ja vanade roogade nimetusi. Toidud on võimalust mööda reastatud ajalooliselt nende lauale ilmumise järgi, et rõhutada tooraine ja toiduvaliku mitmekesistumist, samuti taluelus toimunud väga olulisi muutusi, nagu pliidi tulek ning teravilja- ja kartulikasvatu- se laienemine. Retseptid on koostatud vanade üleskirjutuste ning perenaiste mälestuste põhjal; neid täiendavad lisalugemised väga vanade söökide-jookide valmistamise kohta. Kuigi enamasti ei tehta neid toite enam kodus või on nad kaasaja toidulaualt hoopis ka- dunud, on siiski veel alles vanade toitude nimed ja nende tegemise kirjeldused. Säilinud on ka palju võrokeste kuraasi ja huumorit iseloomustavaid söögilugusid ja -laule, samuti ütlusi ning mõistatusi,
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud Järved
    EESTI JÄRVEDE NIMESTIK looduslikud järved tehisjärved KESKKONNAMINISTEERIUMI INFO- JA TEHNOKESKUS EESTI JÄRVEDE NIMESTIK Looduslikud ja tehisjärved Koostaja: Ruta Tamre Tallinn 2006 SISUKORD EESSÕNA 6 SISSEJUHATUS 8 EESTI JÄRVEDE NIMESTIK 13 Läänesaarte alamvesikond 14 Matsalu alamvesikond 22 Harju alamvesikond 26 Pärnu alamvesikond 37 Viru alamvesikond 50 Peipsi alamvesikond 58 Võrtsjärve alamvesikond 90 Koiva alamvesikond 101 LISAD 109 Eesti Põhikaardi välikaardistuse aastad 110 Eesti suurimad järved 111 Saarterohkeimad väikejärved 112 JÄRVEDE TÄHESTIKULINE LOEND 113 KASUTATUD KIRJANDUS 144 KAARDID ALAMVESIKONDADE KAUPA 145 Läänesaarte alamvesikond 147 Matsalu alamvesikond 149 Harju alamvesikond 151 Pärnu alamvesikond 153 Viru alamvesikond 155 Peipsi alamvesikond Tartu, Viljandi, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna osas 157 Peipsi alamvesikond Põlva ja Valga maakonna osas 159 Peipsi alamvesikond Võru maakonna osas 161 Võrtsjärve alamvesikond 163 Koiva alamvesikond 165 © Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 2006 Tamre, Ruta (koostaja) 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus, 168 lk. ISBN 978-9985-881-40-8 EESSÕNA Käesoleva nimestiku koostamisel on aluseks võetud Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) Lisaks järvede olulisusele maastiku- ja loodusobjektidena ning elupaigatüüpidena, on järvede nimistu, mis tugineb mitmetele allikatele. Eelkõige on olnud aluseks 1964. aas- nad tähelepanuväärsed ka kohanimeobjektidena. Suur osa järvenimesid on korrigeeritud tal ilmunud “Eesti NSV järvede
    [Show full text]
  • Energiätark Kogokund RAHMANI JAN
    Joulukuu 7. päiv 2017 Nummõr 25 (401) Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T Pulga Jaan: ka väiku asi või Kost ots ja löüd aoluu-uurja Äpärdüs mõnikõrd tuju hääs tetä vanno dokustaatõ piibuga Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4 Energiätark kogokund RAHMANI JAN Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämi- ne küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ PILT KANEPI GÜMNAASIUMI MOL´OVIHU LEHE PÄÄLT vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund. Kanepin tetäs rahvarõiva Rõugõ koolin om energiä- päiv. Spordisaali om üles kirjuga piskviite säet hulk nukakõisi, kon saa RAHMANI JAN käüjä,» seleç tä tüükõrraldust. pruuvi ja mõõta, kuimuudu Piskviidi omma tettü liiva- energiä kulus. Üten nukan Kanepi gümnaasiumin omma tainast, retsepti märkse väl- om kolm kasti, mis seest esi nii opilasõ ku oppaja parhilla lä käsitüüoppaja Kõivu Ele. värvi saina paprõga üle liimi- tegemislusti täüs. Küdsetäs Ilostusõs tetäs pääle Kanepi tü. Mõõdõtas, kuimuudu tarõ uma kihlkunna rahvarõiva kihlkunna rahvarõiva ünd- tapõt mõotas valgust. Tulõ kirjuga ilosas tettüid piskvii- rigu triibu. Mõnõ piskviidi vällä, et tummõ tapõt kulutas omma kanepisiimnidega, rohkõmb valgust ku hellemb. te, noidõ müügist saadu raha RAHMANI JANI PILT iist tahetas kuuli ehitä turn- mõnõ ilma. Tõõsõ lavva pääle omma Rõugõ kooli poiskõsõ pruuvva, kas saava jalgratast vändäten vii kiimä. misõsain. Piskviite müvväs Kanepi säedü kodomassina. Mõõdõ- koolimajan ja laatõ pääl. Plaa- tas, palïo nä vuulu võtva.
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]
  • Epp Tamm Bakalaureusetöö 2011
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Etnoloogia osakond Epp Tamm Suitsusauna teadvustamine vaimse kultuuripärandina Võru valla elanike seas Bakalaureusetöö Juhendaja Ester Võsu (MA) Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Saunakultuuri varasem uuritus............................................................................................... 4 Suitsusaun kui osa vaimsest kultuuripärandist: kohaliku kogukonna initsiatiiv ja UNESCO................................................................................................................................ 6 Töö ülesehitus ........................................................................................................................ 8 1. Allikad, metodoloogia............................................................................................................ 9 1.1. Välitööde piirkonna, uuritud saunade ja informantide üldine tutvustus ......................... 9 1.2. Metodoloogia ................................................................................................................ 13 2. Vaimne kultuuripärand......................................................................................................... 17 Suitsusaun vaimse kultuuripärandina Võrumaal.................................................................. 19 3. Suitsusauna teadvustamine pärandina Võru valla elanike jaoks.........................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu HARJU MAAKOND ANIJA Vald Linn
    Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust.
    [Show full text]
  • Eesti Joed.Indd
    SISUKORD SISSEJUHATUS 11 Mis on jõgi? 14 Jõgede nimedest 17 Vanad jõenimed 19 Eesti asupaik ja looduslikud tingimused 21 Jõgede tekkimine Eesti alal 21 Jõgede suurusest 26 Muid olulisi jõgede omadusi 33 Jõe-elustik 45 Jõed ja inimesed 54 JÕGEDE KIRJELDUSED 77 1. Narva jõgi − Velikaja jõgi (Нарова − Великая) 80 2. Piusa (Пимжа) jõgi 86 3. Võhandu jõgi 90 4. Emajõgi − Väike Emajõgi 95 5. Õhne (Omulupe) jõgi 102 6. Tänassilma jõgi – Ärmä jõgi 106 7. Põltsamaa jõgi 110 8. Pedja jõgi 115 9. Elva jõgi 119 10. Laeva jõgi 122 11. Amme jõgi 125 12. Ahja jõgi 128 Eesti jõed | 7 13. Kullavere jõgi 132 14. Kääpa jõgi 135 15. Avijõgi 138 16. Rannapungerja jõgi 141 17. Mustajõgi − Raudi kanal 145 18. Pühajõgi 148 19. Purtse jõgi 152 20. Kunda jõgi 156 21. Selja jõgi 159 22. Mustoja 163 23. Loobu jõgi 166 24. Valgejõgi 169 25. Pudisoo jõgi 173 26. Jägala jõgi 176 27. Soodla jõgi 182 28. Jõelähtme jõgi 185 29. Pirita jõgi 188 30. Vääna jõgi 192 31. Keila jõgi 196 32. Vasalemma jõgi 199 33. Vihterpalu jõgi 202 34. Kasari jõgi 205 35. Vigala jõgi 209 36. Velise jõgi 212 37. Liivi jõgi 215 38. Paadrema jõgi 218 39. Pärnu jõgi 221 40. Esna jõgi 226 41. Prandi jõgi 229 42. Lintsi jõgi 232 8 | Eesti jõed 43. Käru jõgi 234 44. Vändra jõgi 237 45. Navesti jõgi 240 46. Saarjõgi 244 47. Halliste jõgi 247 48. Raudna jõgi − Uueveski oja 250 49. Kõpu jõgi 253 50. Lemmjõgi 256 51. Reiu jõgi 258 52. Sauga jõgi 261 53.
    [Show full text]
  • Eesti Loodusturism Kui Majandusharu
    EESTI LOODUSTURISM KUI MAJANDUSHARU. Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi rahalisest mahust 2012. aastal. Üllas Ehrlich Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1. LOODUSTURISMI MÄÄRATLUS JA SEOS TEISTE TURISMILIIKIDEGA.......... 4 1.1. LOODUSTURISMI SUHE MAATURISMIGA ............................................................................ 5 1.2. LOODUSTURISMI SUHE ÖKOTURISMIGA ............................................................................. 6 1.3. LOODUSTURISMI NÕUDLUSE JA PAKKUMISE STRUKTUUR .................................................. 7 2. EUROOPA LIIDU TURISMISTATISTIKA .................................................................... 8 2.1 RASKUSED LOODUSTURISMI KÄSITLEVATE ANDMETE KOGUMISEL .................................. 10 2.2 ANDMED EESTI LOODUSTURISMI KOHTA ......................................................................... 11 3. LOODUSTURISMI MAJANDUSLIKU MAHU ARVESTAMISE VÕIMALUSED . 12 3.1 AINULT (VÕI PEAMISELT) LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS .................................................................................. 12 3.2 OSALISELT LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ........................................................................................................ 12 3.3 PAKKUJATE TEENUSEID
    [Show full text]
  • Rõuge Vallavolikogu 25. Augusti 2010. a Istungi Teade RÕUGE
    19. augustil toimus pidulik Püssa 28. august 2010 – nr 13 (227) küla ujumiskoha avamine Rõuge Vallavolikogu 25. augusti 2010. a istungi teade Volikogu: 6. Tunnistas peremehetuks Rõuge alevikus asuva 1. Võttis vastu uue Rõuge Lasteaia põhimääruse poolelioleva garaažihoone 2. Kinnitas Rõuge valla terviseprofiili 7. Määras Kurvitsa katastriüksuse jagamisel tekkinud uutele 3. Andis nõusoleku osalemiseks projektis “Rõuge aleviku katastriüksustele sihtotstarbed vee- ja kanalisatsioonivõrgustiku projekteerimine ja ehitus”, 8. Määras Metsaveere katastriüksuse jagamisel tekkinud nõustus omafinantseerimisega ja andis volitused vallavanem uutele katastriüksustele sihtotstarbed Tiit Tootsile 9. Määras Vabaduse katastriüksuse jagamisel tekkinud 4. Tunnistas nurjunuks Sänna kooli maa müügiks uutele katastriüksustele sihtotstarbed korraldatud enampakkumise ja nõustus uue enampakkumise 10. Algatas Tindi külas rajatava Tindioru teemapargi hoone väljakuulutamisega lähiala detailplaneeringu ning nõustus keskkonnamõju 5. Tunnistas nurjunuks kasvava metsa raieõiguse müügiks strateegilise hindamise mittealgatamisega korraldatud enampakkumise ja nõustus uue enampakkumise 11. Nõustus arvelduskrediidi limiidi avamisega mahus 1,0 väljakuulutamisega miljon krooni. Lasteaed teatab rõõmuga… RÕUGE VALLAVALITSUS MÜÜB: • Rõ uge Lasteaia Rõuge kui ka Viitina maja kõik rühmad 1. avalikul kirjalikul enampakkumisel hoonestamata ootavad tüdrukuid ja poisse alates 1. septembrist 2010 a. kikinnistu Heedu külas. • Rõuge Lasteaed ootab kõiki oma juubeli tähistamisele ja Kinnistu
    [Show full text]
  • Karula Rahvuspargi, Karula Loodusala Ja Karula Linnuala Kaitsekorralduskava (Edaspidi Ka KKK) Eesmärk On
    KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 04.08.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/13 Karula rahvuspargi, Karula loodusala ja Karula linnuala kaitsekorralduskava 2020-2029 Keskkonnaamet 2020 SISUKORD SISUKORD .......................................................................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 9 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................................................ 9 1.1.1. Karula rahvuspark ..................................................................................................................................... 10 1.1.2. Karula linnuala ja Karula loodusala ......................................................................................................... 11 1.1.3. Püsielupaigad ............................................................................................................................................ 12 1.1.4. Alal esinevad liigid ja loodusdirektiivi elupaigatüübid ............................................................................. 12 1.1.5. Kaitsekorraldusperioodi visioon ................................................................................................................ 14 1.2. MAAKASUTUS ..................................................................................................................................................
    [Show full text]