Joulukuu 7. päiv 2017 Nummõr 25 (401)

Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T

Pulga Jaan: ka väiku asi või Kost ots ja löüd aoluu-uurja Äpärdüs mõnikõrd tuju hääs tetä vanno dokustaatõ piibuga Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4

Energiätark kogokund RAHMANI JAN

Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämi- ne küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ PILT KANEPI GÜMNAASIUMI MOL´OVIHU LEHE PÄÄLT vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund. Kanepin tetäs rahvarõiva Rõugõ koolin om energiä­ päiv. Spordisaali om üles kirjuga piskviite säet hulk nukakõisi, kon saa RAHMANI JAN käüjä,» seleç tä tüükõrraldust. pruuvi ja mõõta, kuimuudu Piskviidi omma tettü liiva­ energiä kulus. Üten nukan Kanepi gümnaasiumin omma tainast, retsepti märkse väl­ om kolm kasti, mis seest esi nii opilasõ ku oppaja parhilla lä käsitüüoppaja Kõivu Ele. värvi saina­paprõga üle liimi­ tegemislusti täüs. Küdsetäs Ilostusõs tetäs pääle Kanepi tü. Mõõdõtas, kuimuudu tarõ uma kihlkunna rahvarõiva kihlkunna rahvarõiva ünd­ tapõt mõotas valgust. Tulõ kirjuga ilosas tettüid piskvii- rigu triibu. Mõnõ piskviidi vällä, et tummõ tapõt kulutas omma kanepisiimnidega, rohkõmb valgust ku hellemb. te, noidõ müügist saadu raha RAHMANI JANI PILT iist tahetas kuuli ehitä turn- mõnõ ilma. Tõõsõ lavva pääle omma Rõugõ kooli poiskõsõ pruuvva, kas saava jalgratast vändäten vii kiimä. misõsain. Piskviite müvväs Kanepi säedü kodomassina. Mõõdõ­ koolimajan ja laatõ pääl. Plaa­ tas, palïo nä vuulu võtva. lämmi vällä lätt. minõ üten aúatundjidõga üle ja ne, eesti ja läti keelen. Tõlgi «Olõmi kõik jõu kokku pand­ nin om minnä Kanepi jõululaa­ Kolmandan nukan om hulk Energiäpääväle om päält uma märgitas, midä saanu tetä, et Prangli Jaan ja Aida Ieva avi­ nu, tahami väega saia ronimis­ tu, a ka Tartohe ja Taïnahe. esi lampõ, kon seen esimuudu kooli latsi tulnu ka hulk kooli­ elektriväke kokko hoita. Rõugõ tasõ esi maiõ koolilatsil üts­ saina,» kõnõï ettevõtmisõ iist­ Uiboubina Kristeli sõnno pirni. Kaias ja rehkendedäs, latsi Lätimaalt. Tulõva keväjä kandin om sääne mõõtminõ õkva tõõsõ jutust arvu saia. vidäjä, Kanepi gümnaasiumi perrä omma koolilatsõ seo te­ ku suur om näide kulu aastan. tetäs säänesama energiäpäiv ka pääle naanu, osa majapidämii­ Ku opitarõ omma läbi füüsiga­oppaja Uiboubina Kris­ gemisega väega häste üten tul­ Edesi saa jalgratast vändä­ Lätin, sis läävä Rõugõ kooli lat­ si tulõ mano viil ligembil kuil. tettü, kaias AHHAA tiidüs­ tel. «Meil om küdsämismiis­ nu. «Mi ei olõ kedägi sundnu. dä. Tarto eksperimentaalnõ sõ sinnä küllä. Sammamuudu mõõdõtas kümne tiatrit ja andas avvohindu vi­ kund, pakmismiiskund, turun­ Kes taht, tulõ ja and uma osa,» rattatehas om tulnu näütämä, majapidämise energiätarvitamist deoklippele, midä koolilatsõ dusõ vällämärkjä, laadu pääl üteï tä. et väntämisega saa vii kiimä Energiätarvitamist mõõdõ­ Lätimaal Aluksnen ja Valmieran. üle Võromaa teivä. Noidõ aia, ku ratta külge generaator tas ka majapidämiisin Viil opatas paikkunna ine­ teema olï muidogi kah ener­ panda. Plaanõ perrä tulõ üts Projekti «Energiaarukas kogu­ miisi umma energiätarvitamist giä tarvitaminõ. Latsifestivali tüütarõ omma Võrol käü latsi sääne ratas ka Rõugõ kuuli, kond» üts Rõugõ vidäjä Margi mõistlikumbas muutma semi­ Koolilatsõ omma nutiga. köüdedü jõuluaoga: tetäs kin­ kon latsõ saava telefoni laati Martin seletäs, et päält kooli närel ja opitarrin. Rõugõn olï üts Nä saava arvu, et energiä talvõpido gitüisi, ilostuisi, kaartõ, mütse, vai pirni palama panda. Sis ja koolilatsi saava tegemiisist sääne seminär minevä kuu. hoitminõ ei tähendä õnnõ sussõ ja muud jõuluaos tarvi­ Võrol Kandlõ kultuurimajan om nätä, ku palïo vaiva piät ossa ka kümme Rõugõ kandi elektri kokkohoitmist. Väi­ list. käü 7.–9. joulukuuni latsi talvõ­ nägemä, et elektrit olnu. majja. Tuu käü niimuudu, et ku koolilatsõ omma ten­ Teedüst saa latsi talvõfesti­ Mõõtva ja väntäse festival. Kaia saa tiatritükkü, Viil saa tüütarrin mõõta maja elektrikilpi pandas apa­ Rõugõ kooli energiäpäiv lätt nü klipi tuust, et massa ei vali kotsilõ kaia kodolehe üten lüvvä filmiakadeemiän ja CO tasõt, kaia, määndse iso­ raat, miä mõõt kuu aigu, kui­ edesi niimuudu, et kokkotulnu vahe­tunnin nii palïo karõl­ tüütarrin. vorukannel.ee päält. 2 UL latsioonimatõrjali kõgõ inämb muudu täpsele majapidämisen jaetas vähembis grupõs. Egä da. Ka tuu kulutas energiät, lämmind pidävä ja ka tuud, elektrit tarvitõdas. rühm käü 20 minotit egän tüüta­ midä koolitunni kullõmisõs määndsest paigast ruumin Perän kaias energiä tarvita­ rõn. Juttu kõnõldas inglüse, vin­ vaia lätt. «Kirriv pini» tekk´ Orava kooli katrilaaduh hääd SÄINASTI ENE vanõmb Metsiku Kadri tetä valmis sefiirikorvikõsõ, mille Katrilaatu om Orava koolih latsõ ütehkuuh ilosas teivä. peetü jo aastit. Latsõ ja va- Klassiga kuuh rehkendedi ka nõmba tegevä kotoh piirakit tükü hind, midä laadu pääl ja kuukõ, midä sõs latsõ koo- küssü. Pääle tuu teivä latsõ lih tõisilõ möövä. Seokõrd müügis joulukaartõ. Laadult märgotõdi, et saadu rahaga saadust rahast anti häätegemi­ piässi tegemä midägi hääd. ses puul, tõõnõ puul jäteti järg­ Vahtsõ valla veretsõõr. Säändse nimega arotus käve pühäpäävä, 26. mädse klassiõdagu jaos, et esi märdikuul­ Võrol Kandlõ kultuurimajan. Peeti kodanigupäivä ja tuul puhul oll´ Orava kooli latsõ omma köü­ süvvä tetä. lava pääle säet arotustsõõr Vaino Urmasõ telesaatõ «Suud puhtaks» moodu dedü ka Erasmus+ projektiga, Kokko saadi kooli pääle nii perrä. Telemiis Vaino Urmas esi muidogi juhtsõ kah tuud arotust. mink tegemiisih tuudigi väl­ Lava pääle olli hinnäst istma säädnü mi kandi herksä tegeläse ja oll´ kut­ müügist ku annõtuisist 125 eu­ sut ka küläliisi. Päämidselt kõnõldi tuust, kuimuudu no päält haldusreformi lä, et hulkvit eläjit om palïo rot. Võro vaëopaiga juht Tor­ saanu tetä niimuudu, et ka väikumba ja veerepäälitsembä piirkunna olõs ja näid piässi avitama. Nii mi Merike üteï, et tuu rahaga elojõulidsõ ja es jäänü suurõn vallan veeremaas. otsustõdi anda laadust saad ILVESE MARJE PILT saa massa ravikulutuisi iist. ´ Kõgõ inämb võtt sõnna Tsiistre Nopri talo peremiis Niilo Tiit. Timä vällä­ raha Võro maahajäetüisi elä­ Edimäne klass om uma «Kirivä piniga» laadus valmis. «Osalõ eläjile, kiä vaëopaika üteldüst jäi kõlama kats päämist mõtõt: 1) Suurõ valla pidänü nakkama tegemä inämb arõndustüüd, miä kaes jide vaëopaiga hääs. Direktri tuvvas, om kõrraga vaia toht­ piirkunna elo pääle laembalt. Raha Ele pidä tähtsäs, et latsõ Ilvese Marje võtç iist «Kirivä hää «Kirriv pini».» Laadu pääl rit ja ruuhi. Niisama om kõi­ 2) Vahtsõ vallavalitsusõ ja -volikogo võinu naada ummi kuunolõkit pidä­ putussi kokko häätegemise ja pini» koogi tegemist. Latsõ müümisest saiva nä 15 eurot. gilõ vaia kiipe ja vaktsiine,» mä valla esi paigun, käümä küläkõrda esi seltse ja ettevõttidõ man, et andmisõga. seletivä tuud nii: «Lõigimi «No om meil väega hää tunnõ, kõnõlõs Merike. «Ku inemise parõmbalõ­ tutvas saia ja ütenkuun plaanõ vällä märki. Väikumba latsõ teivä laadu marmelaaditükke ja präänikit. et pini ja kassi saava hääd süü­ tahtva meile midägi osta, sõs RAHMANI JANI jutt ja pilt jaos müügikraami koolih ütit­ Segäsimi mano võidu ja kon­ ki,» olli latsõ rõõmsa. parhilla om vaia ka kassipoi­ selt. Edimädse klassi oppaja denspiimä ja olïgi valmis ime­ Tõõsõ klassi latsil aviç latsõ­ gõlõ hääd kuiva süüki.» 2 Uma Leht, joulukuu 7. päiv 2017 M Ä R G O T U S Lihtsä ja keerulinõ jutt Mõnikõrd või ka väiku asi – hää lõpuga seebikas, viisakas autujuht Mõnõ inemise kotsilõ üteldäs, et tä om tsipa «lihtsä». Tuu all mõ­ tõldas, et nigu ullikõnõ vai midägi säänest, et timä juttu massa-i vai inemise muudu ammõdimiis – tujju üllen hoita. nii väega kullõlda. Mõni kõnõlõs jälleki maru keerulist juttu. Nii keerulist, et esiki timä sõnnust saa-i arvu. A säänest inemist arva­ tas inämbüisi targas – kuis tä muidu mõist nii keerulist juttu aia. Periselt jääs jutt õks jutus. Ka väega lihtside sõnnuga saa ütel­ Timahavadsõ hõela ilma (suvõ) lohutusõs dä midägi suurt ja sügävät ja sammamuudu või targa näo ja kee­ Joba keväjäst saani olï nätä, et Tennäsi säänest kodanikku, ruliidsi sõnnuga aia uskmalda ulli juttu. õigõt ilma ei olõ ja või-olla ei kes sõitsõ 22. märdikuul Tar­ Mõni jutt paistus edimält õigõ, a ku nakkat perrä märkmä, löv­ tulõki. Ma naksi hoolõga kas­ tust Võru poole ja pidäsi täp­ vät, et kõnõlõja om tennü köüdüssit otsõn via. Üts miis kõnõï mul­ vuhoonõt tegemä, et mine tiiä, selt liiklusmärkest kinni. Ma lõ ildaaigu mehest, kinkal olï korgõmb haridus, a traktori mootori kas inämb kunagi tulõ. Sai sõidi täl nika Kanepini takan, man es mõista tuu haritu miis midägi tetä. Kõnõlõjat panè tuu hindäle abimehe, aga mis sa väega hää olï sõita, es pea imestämä: kuis saa olla nii, et tõõnõ om korgõst haritu, a ei tiiä valu vihma käen õks nii väega esi spidomeetrit vahtma. Tuu mootorist niipalïondki ku timä, lihtsä inemine. Kõnõlõja es panõ tiit, ku joba lõunast rõiva üleni kodaniku autu numbre olli umma juttu kõnõldõn tähele tuud, et tõõsõ inemise korgõmb hari­ likõ. umbõs 618 vai 816. dus ei olõ saadu mootori remontmisõ eriala pääl. Säändsen olukõrran om ine­ Peris õigõlõ nõsç mu tuju üles Et hindä jaos pilti ilmast selge hoita, om vaia kriitilist miilt. misel vaia määnestki lohutust. aga Eesti politsei, ku ma tüü­ Massa-i laskõ hinnäst mõota loetu vai kõnõldu jutu vormist, Ma otsusti naada seebikat miist kodu vei. Nimä pahandiva tähtsä om perrä märki, midä üteldi, määne mõtõ om kõnõlduisi kaema. Nii loodi ma parõmba­ uma autu küllen kõik tulõ hel­ sõnnu takan. lõ eesti rahva sekkä sulandu­ kämä ja sõidiva mul takan. RAHMANI JAN, da. Siski es taha ma egäsugust Ma mõtli edimält: ei või Uma Lehe päätoimõndaja seebikat – kihutava autu ja lai­ olla, et mu peräst kõrraldõdas bauniku ei olõ mu siidmisele sääne jõulupuu. Pei sis autu kasus. Suurt valikut mul es kinni ja ai näidega juttu. Väe­ olõ, tulï võtta horvaate «Sü­ ga viisaka olliva ja häätahtli­ PULGA JAAN, talupoig Antsla kandist dasuve leegid» («Vatre ivanjs- gu. Ütlä viil, et Eesti riigin ei ke»), midä näüdäú Talina TV. kasviva tävveste ümbre. Nuu sõ üles. Puudu jäi vast ainult saa ammõtnik inemine olla. Ja UMA LEHT Kolmabä, 4. rehekuul saigi halva, kiä ümbre es kasu, saie ooperi lõpukuur, kon egäütel uskõ vai ei, hõela ja vihmadsõ Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä. tuu seriaal otsa. Kõik olï ar­ surma. Är tapõti ainult puul­ võimalus umma hellü nõsta. ilmaga mõjju tuu tulliga polit­ Toimõndusõ aadrõs: Tartu 48, 65609, Võro liin mõdu illus, lõpp maru posi­ tõist inemist (meesterahvaga Mu süä olï nigu lämmede seiautu umbõs niisama nigu tiivne, nigu vaia. Film olï aku­ olli asja nii ja naa). vette kastõtu – nii üteï üts «Valgõ roosi» iinpuul nimmat E-post: [email protected], tel 78 222 21 raat ka tuu poolõst, et katõst Tõiskuline latskõnõ es nak­ provva, ku ma tälle «Valgiid provvalõ. Kodoleht: umaleht.ee mahvi­oosost üts, kiä ülemb, ka kah narkotsi pandma ja sai ruuse» lauli. Tuust saani ei olõ Lätsi aiksalõ magama ja näi ’ Molovihk: facebook.com/umaleht olï naistõrahvas, nigu soovoli­ lõpun umast Elektra-komp­ timä (süä) üttegi lüüki vahelõ unõn, et lehm ja õhv olli mõ­ nik soovitas vai käsk. leksist üle tenu ilulugõmisele. jätnü. lõmba käümä pääl ja hopõn ka Päätoimõndaja: Jan Rahman, tel 56 922 841 Lõpp olï eriti positiivne, hal­ Armastusõga lätú eriti häste, Rõõmsit asju tulõ ette ka sai täku man käünüs. [email protected] va naistõrahva naksiva hääs ja egä napakõnõ löüse uma kaa­ elun, mitte õnnõ seebikin. Mis sa, hing, viil tahat? Abitoimõndaja: Kaile Kabun, [email protected] Keeletoimõndaja: Laivi Org, [email protected] Latsinuka toimõndaja: Mariko Faster, [email protected] Lauri Arne: armunul om egä samm tands ja egä sõna laul Minevä nätäl asç hummogusaa­ tuu hengelisus niipalïo kakkõnu Uma Lehe toimõndusõ kolleegium: tõn «Terevisioon» üles ansamb­ ku mi põlitsõn mõtsakultuurin Tiia Allas, Külli Eichenbaum, li Hää Om, kiä tege võrokeelist parhilla. A nigu päiv, miä taivan Aapo Ilves, Kaido Kama, «vaibaklopmismuusikat». Uuri paistus, om Eestin ja Indian tuu­ Ülle Kauksi, Rainer Kuuba, ansambli vidäjä Lauri Arne sama päiv, nii om ka hindätiid­ Evar Saar. käest, kiä tä om ja midä mär­ vüse otsmisõl lõpus kõik samal gotas. aol esimuudu, a igävest aigu reh­ Välläandja: SA Kultuurileht, kl.ee kenden tuusama. Tellmine: Express Post AS, tellimine.ee Tere, Arne! Kes Sa olõt? Olõ egävene hing, a seon elon Miä tege inemise õnnõlikus? sadanu seolõ maalõ mehe kihän. Armastus, miä ei hooli hindä kasu saamisõst ja miä ei nõvva Rumeeniä raport Kas Sa olõt maa- vai liinaine- midägi. Hindä ja Jumala tiid­ Üten perrega mõnõs aos Rumeeniä mine? vüstämine tulõ esihindäst, ku pääliina Bukaresti tüüd tegemä koli­ Perämädse 16 aastakka olõ püüdä hindä seen hoita häid nu Võromaa miis EPLERI RAIN kiro­ elänü Varbola liinamäe kandin umahuisi, nigu häädüs, kannat­ tas elost, tüüst ja mõttist puultõist ja harinu joba maamehes olõma. likkus, tenolikkus, tõisi tundidõ tuhat kilomiitret lõuna puul. tundminõ jne. Su tegemiisi kaiõn paistus, et olõt kõik aig nigu midägi Kuigi või paistu, et toimõndat otsnu. Midä taast maailmast rohkõmb vaimsidõ asjuga, sis 4. kiri. Valitsusõ vasta kokko hulga ja kõigil om tujo otsit? mi väikust kirävahetusest om hää. Tuldas üten latsiga ja om Kõik mi otsimi tuud, miä (mu meelest) nätä ratsionaal- meele­avaldamisõ nätä, et kõigil om võimalus üle meil edimält seen – õndsust. A sust. Sa ei aja tühjä juttu ja Perämädsel aol olõ egä päiv ru­ tükü ao kokko saia vanno sõp­ tuu otsminõ või vahepääl peris olõt keskendünü tähtsäle. meenläisiga kokko saanu. Siiä­ ruga, kedä muido harva treh­ hulga aigu võtta, sekäse aotlisõ Kas tunnõt esi kah, et olõt maalõ ei olõ ma viil trehvänü vätäs. Üles om säet lava, kon võlss kombõ vai madala harinõ­ ratsionaalnõ inemine? üttegi inemist, kiä es kõnõlnu, parõmba suuvärgiga kodanigu misõ. Olõ kuigi sadanu õkva Kuu ku vilets valitsus näil om. Sa­ saava kõnnit pitä ja hõikus­ Hariligult om neli põhjust, ehk Vähi tähtkujjo ja nigu loo­ mal aol kõnõlõsõ palïo mullõ lausit vällä rüüki. Latsi köütvä mille inemine vaimsust ots: mingulinõ inemine olõ inämb tuust, kuis «teil sääl Eestin om hobõsõ, kink man saa laskõ uudis­himu, kannatusõ, tõtõ ots­ tundõlidsõ Kuu mõo all, a päävä e-riik ja muido ekämuudu hää hindäst pilti tetä. Ratsapolitsei minõ ja minkagi tundmalda, ratsionaalnõ energiä ei olõ kah põâamainõ elo». om suuri jõudõga platsin. müstilidse vasta huvi tundminõ. PILT LAURI ARNE ERÄKOGOST võõras. Seod olõ innembi pidä­ Umas kurvastusõs saa ma Jälleki üts kotus, kon eestläse Ma olli kah segu noist kõigõst, Lauri Arne sais pallidõ jalguga mõtsan lumõ seen puuvirna pääl. nü opma ja edendämä ao ja ko­ näid lohuta. Kõnõlõ, kuis kura­ saanu rumeenläisi käest midägi ku liikma naksi. gõmuisiga. poolidsõ omma riiki juhtman ja oppi. Meil om kombõs kehvä va­ muusikat kutsu, kost sääne stuudion muusiga ja sis tuu pää­ valitsus kehvä. Pääle tuu kõnõlõ litsust hauku koton köögilavva Mitmõ Su tegemise omma mõtõ tulï ja määndse plaani le tulõ sõnno naada mõtlõma. Miä Sinno täämbädse Eesti näile oppuslidsõ luu inneskid­ takan vai mõnikõrd ka sõpruga köüdedü laulu ja tandsuga. tuu projektiga omma? ello kaiõn rõõmsas, miä kur- sest, hääpoolitsõst valitsusõst ja sannalava pääl. Niimuudu neo Mis om laul? Mis om tands? Hää Om projekt tulï paar aas­ Kon om Hää Om üles astnu vas tege? e-riigist, kon autidõ tarvitamisõ valitsusõ hinnäst vahetasõ ja mi Laul ja tands omma loomuli­ takka tagasi mu süämehe õkva ja kon säänest projekti viil Rõõmustas tuu, et inemise registri tetäs avaligus, et latsõ kannatami vagusi ollõn är. Õga gu henge vällänäütämise armas­ teno seolõ imelidsele keelele ja nätä-kuulda või? saava kõrrast tiidligumbas imä­ saasi massuammõtilõ kõlista, tan kah lihtsäl inemisel muud tusõ tundõga. Ku mi olõmi ar­ tenolikkusõst mu vanamemme Taa projekt om küländ vaht­ kese luudusõ ja esäkese luuja ku esä näile hummogu tüümas­ tetä olõ-i ku kannata ja edesi munu, sis esihindäst egä samm ja taadi iin. Seo stiil om elekt­ sõnõ, mi viil alostami turu pääle osan. sinaga piimä tuuma lätt. ellä, a vähembält tuldas kehvä tüküs tandsu ja egä sõna laulu ja rooniga, popp, ja tsipa säändse minekit, korvi käen. A ku om Kurvas tege, et tahami hindä Ummõtõ mõistva rumeenläse valitsusõ sõimamisõs kokko, ae­ luulõ poolõ. tandsulidsõ mooduga folgi-kõ­ himoga tegijit ja võro patrioo­ ümbre ja seen hinnäst ütes pitä kehvä valitsust är pruuki tuus­ tas juttu ja visatas nalïa kah. laliidsi elemente man. tõ, kiä kullõlda tahtva, ja kiä­ vähä tähtside asjuga nigu kihä, jaos, et hinnäst häste tunda. Pü­ Lõppu üts ülesannõ matõ­ Kuimuudu Sa Võromaaga ki kontsõrtõ kõrraldas, sis hää rahalinõ rikkus, kuulsus, võim häpäävä olli nii Bukarestin ku maatigahuviliidsilõ. Ku aktsiisi köüdet olõt? Kuimuudu võrokeelidse lau- meelega astumi üles. ja muu sääne. tõisin Rumeeniä liinun suurõ nõsõmisõ peräst tulõ riigi ra­ Mu imä puult sugulasõ omma lu sünnüse? Kost võtat sõna, rahvaga meeleavaldusõ valitsu­ haplaani ligi 200 miljoni euro Võromaalt ja kõik latsõpõlvõ kas kiäki avitas? Kas jõudminõ võro keelen Lõpõtusõs ütle üts suuv sõ vasta. Mi otsustimi perrega suurunõ mulk, sis mille piät suvõ sai Viitka imeliidsi mäki Laulõ sõnno omma avitanu laulmisõ mano om köüdet Võromaa rahvalõ. Bukaresti protestist ossa võtta rahandusministri löüdmä kattõ pääl mängi, vanavanõmbidõ ar­ võro kiilde panda kats vahvat Su muiõ otsmiisiga? Kas olõt Tsusimi ütstõist tassakõistõ, ja ei kahjatsõ sukugi. rahaplaanist puudu jääväle 35 must. sõpra: Oleski Villu ja Kuuba jõudnu läbi idamaiõ Võro- a kimmä tsihiga püürdmä uma Meeleavaldaminõ om tan miljonilõ eurolõ juhul, ku tä Rainer. Laulu sünnüse nii, et maalõ? palgõ egäveisi väärtüisi poolõ. kinä rahvapido. Inemiisi korjus aktsiisi­nõsõmisõ är jätt? Mis om Hää Om? Kuis tuud inne tii Kaljuste Peetri abiga Nii taa om, et idamaal olõ-i Küsse RAHMANI JAN Uma Leht, joulukuu 7. päiv 2017 3 E L O Aoluuklubi uurmisõ lättit uurman RAHMANI JAN kooli­poissõ vastapandmisliik­ mise kotsilõ. Kaia saa ülekul­ Joba inämb ku aasta käü lõmisruumi, vangikongi ummi kokko inneskidse Kärgula koikudõ ja paraskiga, kartsõrit. valla aoluuklubi. Kümme- Jutu omma valusa, a seo om kund vannust aigõst huvi- osa aoluust. Tsipa herevüst tõdut inemist saava kokko tege pilt, kon pääl loosung: nii kõrra kuun, kaias, kel- «Tervitame Tõusvat Koitu!» lel määndsit vanno pilte Sama nimega kolhoos olï Vin­ vai muid matõrjalõ om, ja ne aigu Sulbi mail kah. kõnõldas, kuimuudu om Rahvusarhiivi vahtsõnõ mõistlik uma kodokandi maja asju uuri. Et tuud mõist- Edesi liigumi keskliinast mist inämb saia, tuujaos kavvõm­balõ liina viidre, kon tetti mõni päiv inne katrõ- Nuurusõ uulitsan om ilda­aigu päivä üts opmisõ reis Tar- valla tett vahtsõnõ rahvus­ tolõ, muusõummi ja arhiivi. arhiivi päämaja. Seo om õkva arhiivis ehitet hoonõ, kon Neläpäiv, 23. märdikuu. Kell hoitas tähtsit paprit ja omma 9 hummogu sais Sulbi bussi­ ka uurjidõ jaos uurmissaali, piätüsen üts bussikõnõ, piä­ konvõrentsi­saal ja opiruumi. tüse ümbre korjus tassakõis­ Õkva sisse minnen saa kaia tõ rahvast. Nimekiri sõitjist kattõ näütüst: üts pildinäütüs ei olõ pikk, ütessä inemist. kõnõlõs Narvast, tõõnõ, labü­ A om ka tüüpäiv, miä tähen­ rindi muudu välläpanõk, näü­ däs, et tüülkäüjä ei saa üten täs ello aastil 1917–1920. Är tulla. Plaan om minnä ja saia omma tuudu jupikõsõ üte tütär­ tutvas Tarton rahvus­arhiivi latsõ, Plankeni Amalie päävä­ vahtsõ ja muudsa majaga raamatust, kon nuur inemine Nuurusõ uulitsan, minkal kõnõlõs kõrvuisi egäpäävädse illos nimi – Noora. Inne elo juhtumiisiga ka tuust, miä lajan ilman sünnüs. arhiivi­majja käüdäs ka KGB RAHMANI JANI PILDI kongõ muusõumin. Mi aoluuklubilõ näüdätäs Inneskidse Kärgula valla aoluuklubi rahvas rahvusarhiivi opiklassin Kärgula kotsilõ käüvit paprit uurman. dokustaatõ hoitmisõ ruumi, Hirmsan keldrin kon saami kaia väega vanno 2001. aastagal valla tett paprit ja nätä, kuimuudu do­ KGB kongõ muusõum Tar­ kustaatõ riiolidõ pääl jaetas. ton Riia mäel «hallin ma­ Tan hoitas kõiki ammõtliidsi jan» om esieräline paik. paprit, miä omma alalõhoit­ Aoluku näüdätäs sääl keld­ mist väärt. Kokko om Noora rin, kon periselt kah om majan 43 000 miitret riioli­ inemiisi kongin hoitu. Tuun ruumi. Rahvusarhiivin hoitas majan olï 1940.–50. aastil täämbä 8,8 miljonit arhivaali, NKVD/KGB. Maja esi om noist kõgõ vanõmb om peri projekteeritü 1930. aastil aastast 1240. elo- ja ärihuunõs, projekti A kuimuudu kätte saia noid tekù inneskidsest Kärgula asju, miä huvvi pakva? Et hul­ vallast peri arhitekt Matte­ ga matõrjalõ om tettü digitaal­ use Arnold (kae ka luku tan­ sõs, saa inernetist uuri, määnd­ saman allpuul). se matõrjali arhiivin olõman Postkaart Kärgula petsätiga. Ülekullõmistarõ KGB kongõ muusõumin. Muusõumin om hulk vit­ omma, ja küländ suurt jako riine, kon vällä pant pilte ja saa ka õkva säältsamast kaia. tutvas saia võimaluisiga, midä osakunna juhataja Türna kustaadi omma saksa, vinne silmä üts postkaart, kon pet­ dokustaatõ, miä pututasõ Nii et egä kõrd olõki ei vajja uurmisasotus pakk. Tuud, Tõnis. Tä om arhiivist meile vai eesti keelen ja lukõ saa, sädi pääl «Kärgula». Jah, Stalini aigu. Saa lukõ kiu­ arhiivi minnä. kuimuudu, kuis ja midä saa kaemisõs vällä telnü ka paki määndse talo omma olnu ja ku 90 aasta iist olï mi külä nii dutamisõst ja Tsiberi-elost, Inneskidse Kärgula valla internetist otsi, seletäs meile paprit, kon kõnõldas innes­ palïo massõ masnu. tähtsä, et timä nimme kõlvaú a nätä saa ka paprit Tarto aoluuklubi tsihis omgi seokõrd rahvusarhiivi Tarto kasutus­ kidsest Kärgula vallast. Do­ Noidõ papõrdõ hulgast jääs postkaardi pääle pessä külh. Vana pilt kõnõlõs 120 aastakka kuulsa arhitekti Matteusõ sündümisest SAARÕ HELJO

Kuulsa arhitekti Matteusõ Arnoldi sündümisest saa 13. joulukuul 120 aastakka. Tuul puhul om paslik timä ello ja tegemiisi miilde tulõta, et ka noorõmba inemise timäst li- gembält teedä saanu.

Matteusõ Arnold sündü Võro­ maal inneskidsen Kärgula val­ lan Leiso talon. Timä vanõmba August ja Minna Auguste olli PILT OM PERI VANA-VÕROMAA KULTUURIKUA MUUSÕUMIST väikutalu pidäjä. Arnold olï perre keskmäne lats, täl olï va­ Kalajärv Vagula lauda rikkambas tetä, om siiä nõmb veli Richard ja noorõmb PILDI SAARÕ HELJO ERÄKOGOST iks vahtsit kalamaimõ sisse sõsar Erna. Kuulsa arhitekt Matteusõ lastu ja välläpüüdmisele normõ Võro liina seo kotusõ pääle tege­ Illatsõmb kuulsa ehitüs­ Arnold, truu seldsiline piip Perrepilt 1905. aastagast. Matteusõ Arnold (hüvvä kätt edi- mise tähtsä põhjus olï tuu, et tan säetü. A kõgõ olõ-i tuu niimuu­ kunstnik alosç koolitiid Kär­ käen. mäne), timä veli Richard, sõsar Erna ja imä-esä. om kats rikast kalajärve – Tamula du olnu, esieränis pääle sõta, gula algkoolin, edesi opsõ Ur­ ja Vagula. Kalla om tan iks püv­ ku Vagula kalamiihi ütisüsele vastõ kihlkunnakoolin, Võro liinu käve tä Prantsusmaal ja vällänpuul: Väimelä põlluma­ Kõnõldas, et ku Tarton ehi­ vetü, aastaao pääle kaemalda. anni tsihi esi ettevõttõ, kinkal korgõmban liinakoolin, Tarto Itaalian. jandustehnikumi maja, Antsla tedi vällä Anneliin, üteï tä, et Täämbädse vana pildi pääl olõ es kalandusõst aimu. Sis reaalkoolin ja Tarto ülikoolin. 1926. aastagal sai timäst Tar­ kultuurimaja ja tõõsõ. seo, miä Anne luha päält pais­ omma Vagula kalamehe uma olï tähtsä välläpüvvetüisi kallo Tudõngin võtç tä ossa Vaba­ to liinaarhitekt. Tä naaú pro­ Ku 1950ndidõ aastidõ lõ­ tus, ei olõ inämb timä Tarto. saagiga talvidsõ kalapüügi hulk, mitte tuu, et kalla iks jär­ hussõast, olï staabikirotaja. jektiirmä mooduliidsi elämii­ pun võeti riiklik tsiht odavidõ Matteuse Arnold kuuli 2. pääl 1950. aastil. Ka pildi tago­ ven jakkunu. Asi muutu 1950. Arnold koëaú rahha, sai va­ si, kon vannitarõ ja vesi seen. elomajju, nn hruštšovkadõ märdikuul 1986. Timä kalmu manõ külg om põnnõv, siiä om aastidõ tõõsõn poolõn, ku naati litsusõ käest stipendiümi ja 1935–1940 olï tä vabakutsõli­ ehitämise pääle, lugi tä umas pääle Raadi kalmuaian om pleiädsiga numbriid kirotõt, inämb rehkendämä kalamiihi lätú opma Saksamaalõ Karls­ nõ arhitekt. Timä projekti per­ kohussõs noid keskliinast kav­ pantu mälestüsmärk, kon tedä arvada välläpüvvetüisi kallo soovituisi ja plaanõga. ruhe ülikuuli. Seo olï timä elo rä om ehitet hulga tähtsit majju võmbal hoita. Siski naati ehitä­ om kujotõt piibuga. Piip olï hulk. RUUSMAA ARTHUR, kõgõ õnnõligumb aig, tä sai Tarto liinan. Päält sõta tekù tä mä säändsit majju õkva Tarto timä truu seldsiline läbi aasta­ Et Vagula om avitanu söögi­ Vana-Võromaa muusõummõ päävarahoitja hulga reisi. Päält Saksamaa huunidõ projekte ka Tartost keskliina. kümnide. 4 Uma Leht, joulukuu 7. päiv 2017 P E R Ä M Ä N E K Ü L G Roosa kõrvaklapi Kõgõ muudsamb asi kaaraterrä näüdädä, Ärä tapa kjulh! parlatsõn ilman om sõs om õigõ, et teid NAHKURI LIIDI kiusaminõ. Kõik naa­ ei või kaarateräle kah sõ, kellel om mehega näüdädä. Mu kodotalo piirinaabri üts kokkuputmist olnu, Ega tuu, ku sullõ su vanõmbit poigõ Volli tegi andva hinnäst üles ja kiusamisõ iist mastas, vahepääl ka rätsepätüüd. kõnõlasõ, kuis asi olï. kiusamist viil hääs ei Tulïgi nii, et näide ülemäe Inämbüsel om hädä, et tii. Tuu Iraani ärimiis talo piiriperemehel Iljal – tälle näüdäti kaaraterrä. Zand massõ naistõrah­ kutsuti Iljo – olï vaia pökse. Hollywoodi miisnäütle­ RUITLASÕ vilõ õnnõ õdagusöögi Mis sis muud ku rõõvas üteh jä omma kõik perverdes OLAVI, iist timäga kooni 500 € ja Volli mano. kuulutõdu, joba tulõva miisõiguslanõ peo pääle. Ilma kaara­ Volli olï nõuh pökse te­ kuuldusõ pervertest po­ terä näütämiseldä. No gemä ja mõnõ ao peräst lätú liitikan ja spordin. mõni sai veidemb, mõnõlõ anti Iljo sis kaema, kui pöksega Meilegi olõs vaia säänest punk­ õnnõ roosa kõrvaklapi. A roosa om. Iljo olï kõva piibumiis. ti, kon hinnäst üles anda. Ku sul kõrvaklapi + massulda kuninglik Tuud piibujurakat olï tälle joba kaaraterä om, sõs om sinno õdagusüük om kah suur asi. A ku väega vaia ja tuu olï timäga rassõ õigõs mõista. Parõmb esi ja kaaraterä lavva pääle lüüdi, saiva iks üteh. Olï sis Volli man ausalõ kõik üles tunnista, nigu­ naasõ joba kooni 2000 rahha peo tükk aigu, ai juttu, ni lätú nii varramba-ildamba tulõ vällä. pääle. Ja õks kuradi vingva, et ka­ üle mäe jäl kodo. Piibukõsõ Kiäki om nigunii su kaaraterrä sutõdi är, ahistõdi ja ei tiiä midä. unõhç Volli mano maaha. nännü, määnegi su vannust nais­ Palïo pensionär piät vaiva näge­ Volli noorõmba vele kai­ tutvist kaibas, et sa näütit tälle, mä, et 2000 kokku aia? 400 saa va, et tühi piip – taa vaia mõni kaaraterävolinik saa teedä kätte, 100 masva roho, 150 kortõri täüs laati. Peräkõrd saa ja omgi krõška. Sõs saadõtas ra­ üür ja kommunaali, juuskva kulu veidü nalïa kah. Panni sis vilõ. Ma ei tiiä, kuis kaaraterrä nigu meelelahutus ja havvaplatsi piibu sisse tikuväävlit ja tiid KOHA PRIIDU TSEHKENDÜS ravitas, a ma arva, et päält tuud kõrranhoitminõ 50, süük 90. Rah­ midä viil, pääle panti tuvak. Esä kai, et ahah, tan mul jo paugahç vallalõ, Paulikõnõ pa­ Poisõl olï väega lõpus ja ei taha inemine joht inämb uma ha jääs kuun kätte 10 €. Et 2000 Piip jäi sinnäsamma. tuvak kah seeh, ni pandsõ piibu gõsi iih ja vana Iljo, rusigu pis­ peivä naaru peräst kõttu kin­ kaaraterä külen olla. kokko saia, lätt vaesõl pensionäril Kotoh Iljo löüdse, et piip palama. Sis käve piibuh paras tü, takah, esi rüükse: «Hoi-hot ni. Ku Iljo Pauliga hindä är Kõgõ hullõmb om, ku sa jõu­ 16 aastat. jäi Volli mano. Üteï sis poig kärts ja piip linnaú nukka. Vana­ Pa-Pauli pokan, ku su kätte saa, olliva juusknu, jäivä saisma. positsioonilt ahistit. Näütsit. Jõu­ Nii et kaegõ, pirdsagu noorõ Paulilõ: «Poig, mul jäi piip miis hiitü väega är. Naabripoisi, ärä tapa kjulh!» Paul sis hähkäç, et tä es tii, tä positsioonil tähendäs vist tüükõr­ naasõ, ku vanas saati, sõs jätt her­ Volli mano, sa mine tuu tä nuu piibulaatja, arvssi, et no iks Poisi mäe otsah kaiva, kuis ei olõ süüdü, tä ei tiiä midägi. ran riista, ku lõdva iist saat muud rä Zand teid rahulõ. Uskõ minno, säält är.» Mõnõ ao peräst joba piäs Iljoga midägi juhtuma, Paul juussõ elo iist, papi ummi Iljo mõtõï veidü, kai ümb­ muudu karista. Tuu mant kõnd sõs nakkas teid riiklik hoolõkand­ tulïgi Paul piibu perrä, vei ja lätsi mäe pääle kaema. poolõtoobitsidõ paklaidsi val­ re ja sis rapuç naabri poolõ naistõrahvas hariligult niisama minõ nüsmä. Ku teile kiäki inämb piibu kodo ja andsõ esäle. Olïgi nii, et naabritarõ uss gidõ pöksega takah. rusikut. minemä. noksi ei näütä, om asi millengi Sa võit jo vaiõlda, et sa es näü­ muun. Millengi säändsen, mis tä. A ku nätti, sõs ka näütsit. Vot teid kah väega rõõmsas ei tii. Ja Rassõlõ saadu kül näkù? Prussakit vai täie es tsurksõ, kas naasõvõtt lättki priinimele mano. Piät iks jälki nii. Naistõrahvidõ piimänäärmit uskõ, edesi lätt õnnõ hullõmbas. tiiä ma nuurmehel ollõv. Pelksi, rappa. üle kaema ja suumulgu õigõl viguriga priinimi ja persit om terve ilm ja internet Saati riigi käest 400 € kuun, ku­ et viimäte olï sääl määnegi kiro­ Ammõtnik haardsõ toro, kõ­ aol vallalõ tegemä, muido võit täüs, tuu ei olõ kiusaminõ, tuu om ningligu õdagusöögi asõmõl om Ku ma tütrik olli, olï mul Eesti tus vai templi, millest ma midä­ lisç kohegi ja andsõ teedä, et vigadsõ paprõga mõnõst hääst okei. Katkõ uma kuradi jala kinni viil leibä ja kats praaditut räime priinimi. Elo lätú nii, et ütel lõp­ gi viil es tiiä, midä naasõtahtja tulõ tetä perräküsümine sündü­ ilma jäiä vai hoobis mõnõ võlss uulidsa pääl! Tõmmakõ hindäle pääl. Roosasit kõrvaklappõ ei mada ilosal suvõpääväl tulï tuu paossin om hoitnu. miskotusõst, mis olï tõsõn Eesti värgi tahtmalda kaala saia. kardokakott päähä! Ku teile ei või kongi. hindä mant är anda. Kõndsõmi Kasvai nui nelläs, toda ma otsan. Üteï viil, et vastussõga tulõvadsõga Võro keskliinan. tiidse täpsele, et abielon miis in­ lätt aigu. MIHAILOVI TIIVI Lähkün saisõ maja, kon armu­ nembä olõ õi olnu. Naanõ lavva Kiri tulï paar nädalit. Meil tuu Tossu Tilda pajatusõ paarõ ütte panti. Mõtlimi, et takan nõsç suurõ silmä mi pääle, aoga paariminegi valu õnnõs käümi läbi ja kaemi perrä, kui­ kai tõsidsõ näoga mu tulõvast ja müüdä es lää ja hindälgi põnnõv Maolda nali Hää naabri Sääne nägo muudu värk täpsele käü. küsse, kas mi esi ka olõmi kae­ tiidä saia, kiä timä sõs om: eest­ Mõni nali om nii maolda, et aja peris Istsõmi ammõtnigu nõna ette nu, poissmehe passin om kirotõt läne, vinläne vai kiäki kolmas. naardma. Toimõndaja om üte säänd- Lehen kirotõdi, et Läti mehe Seo lugu juhtu Vinne aol üten pingi pääle ja otsõmi uma vere­ iin eestikiilse jao pääl «eestlä­ Vastus tulï ja hiidimi paari. se siiä vällä valinu. kaibva mikandin haudu. Võro­ Läänemaa kolhoosin. Peris sa­ vä passi vällä. Paaripandja kai ne» ja peräpuul vinnekiilse jao Edimält olï vinne priinimi maa taloperren võtç perrerah­ kõstõ tulï tuukõrd autoga Taï­ mu umma, kiroç midägi üles ja pääl «vinläne». Kuna sääne jant võõras, a harisi ruttu. Tuul aol 37 asja vas teema jutus. nan kävvü. Kolhoosil olï kats tundu, et mu man istus kõik tuu säädüsega ei klapi, sis jääs vor­ es panda mullõ vinne prii­nime Miis lätt politseijaoskunda «Ei olõ midägi üteldä: naabri veomassinat, noidõ juhtõ pääl jaos, et hindäle küleluu saia. mistus är. lõppu a-tähte. Mu käest om avaldust tegemä: «Mul varas­ omma meil iks hää,» arvaú pe­ olliki pääliina-sõidu. Sõs võtsõ naanõ tõsõ verevä Hiitümi mõlõmba, es mõista palïo küstü, mille mul a-d olõ tõdi 37 asja är.» remiis. A sis üteï üts miihist, et timä raamatukõsõ, käänè lehti iist lõ­ kolmõ lukõ. Kas tuuperäst ei õi. Ega ma kah täpsele ei tiiä, «Kost sa nii täpsele tiiät, «Jah. Kõgõpäält juutva kool­ inämb ei lää. «Miilits ei anna puni, jälki algustõ tagasi ja nii­ saaki ma timmä hindäle tõsõs mändse säädüse perrä tuud sõs mitu asja är varastõdi,» küsüs nus, a perän matva ilostõ maa­ rahhu. Egä kõrd peetäs massin muudu mitmit kõrdo. Mul tõm­ poolõs? Tulõvanõ perrepää ko­ es panda. politsei. ha kah,» haarè pernaanõ sõnal kinni ja kaias minno üle, kas maú süäme alt tühäs, et midä gusi hinnäst ja porisi, et kiä Kaoma lännüt a-d poogitas «No kuis ma sis ei tiiä: pakk hannast. Tälle miildü viil, et ma joonu ei olõ. Inämb ei jõvva timä sääl lehti pääl vai vaihõl sõs niimuudu tunnispaprõ är mulle tämbädseni mõnikõrd kaartõ ja punnivinn!» matjil omma kõrraligu rõiva võmmõga vaiõlda,» seleç miis sälän ja eski lakk-kängä jalan. umma ärütlemist. Es avida Vällänägemine sündsält pido­ tuu kah, et miis es olõ sukugi Täüdä’ är’ ristsõna! Ku tiit kõik õigõhe, saat vastussõs teedä’, linõ ja kurb. «Ei üttegi muast viinamiis. A noh, nägo olï sää­ Latsilõ miä om kätte jõudnu! seerikut vai kulunut kuhti,» ne, nigu olõs kõva pohmell vai Vastus saada’ üte kitç pernaanõ. puul liitrit keren. nädäli joosul meiliaadrõssi­ pääle Klaasist katussõ A vast Taïnah noil poliitikil [email protected] olïgi klaasist katus ja nä saiva vai postiaga: Kuuli raadiost, et pääliinah pääväpliksi. Kuis muido targa Uma Leht püürdse poliitigu tüllü. Ja mille ja viisaga mehe niiviisi rüükmä Tartu 48 muu ku iks raha peräst. Jutt olï nakkasõ. 65609 Võro. läbi paisutvast katussidõ rahast. Pümmeh talotarõh olï talo­ Tuust es saa ma arvu, kas pojatarkust palïo rohkõmb. Las Vastussõ mano panõ’ raha esi olï klaasist ja paistu katussõ olla iks vannamuudu, kirja uma nimi, vannus läbi vai olï katus klaasist. Ma ja kimmähe ka sõs püsüse ka poliitikidõ pää postiaadrõs. külh läbipaistujat katust ei taha, selge. sõs helkäs jo päiv kõik aig lagi­ MUDA MARI Vastajidõ vaihõl päähä. loositas vällä võrokeelitsit Telli Eesti lipu, vimpli, varda ja latsiraamatit vai Kuuluda vardahoitja e-poodist: plaatõ. www.lipuvabrik.ee. Kauba saat Teemi elektritöid. Tel 520 5016. kätte 24 tunni /1 tüüpääväga. Latsinukka tugõva’ Võro Instituut ja Võro Telli Uma Leht selts VKKF. Võromaalt peri sõbralõ, tutvalõ vai sugulasõlõ!

Minevä kõrra vastus. Sõnno järekõrd luulõtusõn om: pini, nimi, Tom, om, mulk, puupulk, 6 kuud – 6 €, 12 kuud – 12 €, e-arvõ püsimassuleping 0.85 €. võts!, mõts, maad, saa, virk, tsirk, hää, täämbä. Telli saa ExpressPostist: tellimine.ee/umaleht SAARÕ EVARI TSEHKENDÜSE’ Avvohinna saa HEINMETSA HANNA (14) Häätaro küläst. vai postkontorist. Ku tellit leht olõ-i postkasti tulnu, andkõ teedä SAlõ Kultuurileht: Kae’ võrokeelitsit JÄNO-JUSSI MULTIKIT: http://wi.werro.ee/lastekas/ [email protected], tel 683 3133