Energiätark Kogokund RAHMANI JAN
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Joulukuu 7. päiv 2017 Nummõr 25 (401) Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T Pulga Jaan: ka väiku asi või Kost ots ja löüd aoluu-uurja Äpärdüs mõnikõrd tuju hääs tetä vanno dokustaatõ piibuga Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4 Energiätark kogokund RAHMANI JAN Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämi- ne küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ PILT KANEPI GÜMNAASIUMI MOL´OVIHU LEHE PÄÄLT vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund. Kanepin tetäs rahvarõiva Rõugõ koolin om energiä- päiv. Spordisaali om üles kirjuga piskviite säet hulk nukakõisi, kon saa RAHMANI JAN käüjä,» seleç tä tüükõrraldust. pruuvi ja mõõta, kuimuudu Piskviidi omma tettü liiva- energiä kulus. Üten nukan Kanepi gümnaasiumin omma tainast, retsepti märkse väl- om kolm kasti, mis seest esi nii opilasõ ku oppaja parhilla lä käsitüüoppaja Kõivu Ele. värvi saina paprõga üle liimi- tegemislusti täüs. Küdsetäs Ilostusõs tetäs pääle Kanepi tü. Mõõdõtas, kuimuudu tarõ uma kihlkunna rahvarõiva kihlkunna rahvarõiva ünd- tapõt mõotas valgust. Tulõ kirjuga ilosas tettüid piskvii- rigu triibu. Mõnõ piskviidi vällä, et tummõ tapõt kulutas omma kanepisiimnidega, rohkõmb valgust ku hellemb. te, noidõ müügist saadu raha RAHMANI JANI PILT iist tahetas kuuli ehitä turn- mõnõ ilma. Tõõsõ lavva pääle omma Rõugõ kooli poiskõsõ pruuvva, kas saava jalgratast vändäten vii kiimä. misõsain. Piskviite müvväs Kanepi säedü kodomassina. Mõõdõ- koolimajan ja laatõ pääl. Plaa- tas, palïo nä vuulu võtva. lämmi vällä lätt. minõ üten aúatundjidõga üle ja ne, eesti ja läti keelen. Tõlgi «Olõmi kõik jõu kokku pand- nin om minnä Kanepi jõululaa- Kolmandan nukan om hulk Energiäpääväle om päält uma märgitas, midä saanu tetä, et Prangli Jaan ja Aida Ieva avi- nu, tahami väega saia ronimis- tu, a ka Tartohe ja Taïnahe. esi lampõ, kon seen esimuudu kooli latsi tulnu ka hulk kooli- elektriväke kokko hoita. Rõugõ tasõ esi maiõ koolilatsil üts- saina,» kõnõï ettevõtmisõ iist- Uiboubina Kristeli sõnno pirni. Kaias ja rehkendedäs, latsi Lätimaalt. Tulõva keväjä kandin om sääne mõõtminõ õkva tõõsõ jutust arvu saia. vidäjä, Kanepi gümnaasiumi perrä omma koolilatsõ seo te- ku suur om näide kulu aastan. tetäs säänesama energiäpäiv ka pääle naanu, osa majapidämii- Ku opitarõ omma läbi füüsiga oppaja Uiboubina Kris- gemisega väega häste üten tul- Edesi saa jalgratast vändä- Lätin, sis läävä Rõugõ kooli lat- si tulõ mano viil ligembil kuil. tettü, kaias AHHAA tiidüs- tel. «Meil om küdsämismiis- nu. «Mi ei olõ kedägi sundnu. dä. Tarto eksperimentaalnõ sõ sinnä küllä. Sammamuudu mõõdõtas kümne tiatrit ja andas avvohindu vi- kund, pakmismiiskund, turun- Kes taht, tulõ ja and uma osa,» rattatehas om tulnu näütämä, majapidämise energiätarvitamist deoklippele, midä koolilatsõ dusõ vällämärkjä, laadu pääl üteï tä. et väntämisega saa vii kiimä Energiätarvitamist mõõdõ- Lätimaal Aluksnen ja Valmieran. üle Võromaa teivä. Noidõ aia, ku ratta külge generaator tas ka majapidämiisin Viil opatas paikkunna ine- teema olï muidogi kah ener- panda. Plaanõ perrä tulõ üts Projekti «Energiaarukas kogu- miisi umma energiätarvitamist giä tarvitaminõ. Latsifestivali tüütarõ omma Võrol käü latsi sääne ratas ka Rõugõ kuuli, kond» üts Rõugõ vidäjä Margi mõistlikumbas muutma semi- Koolilatsõ omma nutiga. köüdedü jõuluaoga: tetäs kin- kon latsõ saava telefoni laati Martin seletäs, et päält kooli närel ja opitarrin. Rõugõn olï üts Nä saava arvu, et energiä talvõpido gitüisi, ilostuisi, kaartõ, mütse, vai pirni palama panda. Sis ja koolilatsi saava tegemiisist sääne seminär minevä kuu. hoitminõ ei tähendä õnnõ sussõ ja muud jõuluaos tarvi- Võrol Kandlõ kultuurimajan om nätä, ku palïo vaiva piät ossa ka kümme Rõugõ kandi elektri kokkohoitmist. Väi- list. käü 7.–9. joulukuuni latsi talvõ- nägemä, et elektrit olnu. majja. Tuu käü niimuudu, et ku koolilatsõ omma ten- Teedüst saa latsi talvõfesti- Mõõtva ja väntäse festival. Kaia saa tiatritükkü, Viil saa tüütarrin mõõta maja elektrikilpi pandas apa- Rõugõ kooli energiäpäiv lätt nü klipi tuust, et massa ei vali kotsilõ kaia kodolehe üten lüvvä filmiakadeemiän ja CO tasõt, kaia, määndse iso- raat, miä mõõt kuu aigu, kui- edesi niimuudu, et kokkotulnu vahe tunnin nii palïo karõl- tüütarrin. vorukannel.ee päält. 2 UL latsioonimatõrjali kõgõ inämb muudu täpsele majapidämisen jaetas vähembis grupõs. Egä da. Ka tuu kulutas energiät, lämmind pidävä ja ka tuud, elektrit tarvitõdas. rühm käü 20 minotit egän tüüta- midä koolitunni kullõmisõs määndsest paigast ruumin Perän kaias energiä tarvita- rõn. Juttu kõnõldas inglüse, vin- vaia lätt. «Kirriv pini» tekk´ Orava kooli katrilaaduh hääd SÄINASTI ENE vanõmb Metsiku Kadri tetä valmis sefiirikorvikõsõ, mille Katrilaatu om Orava koolih latsõ ütehkuuh ilosas teivä. peetü jo aastit. Latsõ ja va- Klassiga kuuh rehkendedi ka nõmba tegevä kotoh piirakit tükü hind, midä laadu pääl ja kuukõ, midä sõs latsõ koo- küssü. Pääle tuu teivä latsõ lih tõisilõ möövä. Seokõrd müügis joulukaartõ. Laadult märgotõdi, et saadu rahaga saadust rahast anti häätegemi- piässi tegemä midägi hääd. ses puul, tõõnõ puul jäteti järg- Vahtsõ valla veretsõõr. Säändse nimega arotus käve pühäpäävä, 26. mädse klassiõdagu jaos, et esi märdikuul Võrol Kandlõ kultuurimajan. Peeti kodanigupäivä ja tuul puhul oll´ Orava kooli latsõ omma köü- süvvä tetä. lava pääle säet arotustsõõr Vaino Urmasõ telesaatõ «Suud puhtaks» moodu dedü ka Erasmus+ projektiga, Kokko saadi kooli pääle nii perrä. Telemiis Vaino Urmas esi muidogi juhtsõ kah tuud arotust. mink tegemiisih tuudigi väl- Lava pääle olli hinnäst istma säädnü mi kandi herksä tegeläse ja oll´ kut müügist ku annõtuisist 125 eu- sut ka küläliisi. Päämidselt kõnõldi tuust, kuimuudu no päält haldusreformi lä, et hulkvit eläjit om palïo rot. Võro vaëopaiga juht Tor- saanu tetä niimuudu, et ka väikumba ja veerepäälitsembä piirkunna olõs ja näid piässi avitama. Nii mi Merike üteï, et tuu rahaga elojõulidsõ ja es jäänü suurõn vallan veeremaas. otsustõdi anda laadust saad ILVESE MARJE PILT saa massa ravikulutuisi iist. ´ Kõgõ inämb võtt sõnna Tsiistre Nopri talo peremiis Niilo Tiit. Timä vällä raha Võro maahajäetüisi elä- Edimäne klass om uma «Kirivä piniga» laadus valmis. «Osalõ eläjile, kiä vaëopaika üteldüst jäi kõlama kats päämist mõtõt: 1) Suurõ valla pidänü nakkama tegemä inämb arõndustüüd, miä kaes jide vaëopaiga hääs. Direktri tuvvas, om kõrraga vaia toht- piirkunna elo pääle laembalt. Raha Ele pidä tähtsäs, et latsõ Ilvese Marje võtç iist «Kirivä hää «Kirriv pini».» Laadu pääl rit ja ruuhi. Niisama om kõi- 2) Vahtsõ vallavalitsusõ ja volikogo võinu naada ummi kuunolõkit pidä putussi kokko häätegemise ja pini» koogi tegemist. Latsõ müümisest saiva nä 15 eurot. gilõ vaia kiipe ja vaktsiine,» mä valla esi paigun, käümä küläkõrda esi seltse ja ettevõttidõ man, et andmisõga. seletivä tuud nii: «Lõigimi «No om meil väega hää tunnõ, kõnõlõs Merike. «Ku inemise parõmbalõ tutvas saia ja ütenkuun plaanõ vällä märki. Väikumba latsõ teivä laadu marmelaaditükke ja präänikit. et pini ja kassi saava hääd süü- tahtva meile midägi osta, sõs RAHMANI JANI jutt ja pilt jaos müügikraami koolih ütit- Segäsimi mano võidu ja kon- ki,» olli latsõ rõõmsa. parhilla om vaia ka kassipoi- selt. Edimädse klassi oppaja denspiimä ja olïgi valmis ime- Tõõsõ klassi latsil aviç latsõ- gõlõ hääd kuiva süüki.» 2 Uma Leht, joulukuu 7. päiv 2017 M Ä R G O T U S Lihtsä ja keerulinõ jutt Mõnikõrd või ka väiku asi – hää lõpuga seebikas, viisakas autujuht Mõnõ inemise kotsilõ üteldäs, et tä om tsipa «lihtsä». Tuu all mõ- tõldas, et nigu ullikõnõ vai midägi säänest, et timä juttu massa-i vai inemise muudu ammõdimiis – tujju üllen hoita. nii väega kullõlda. Mõni kõnõlõs jälleki maru keerulist juttu. Nii keerulist, et esiki timä sõnnust saa-i arvu. A säänest inemist arva- tas inämbüisi targas – kuis tä muidu mõist nii keerulist juttu aia. Periselt jääs jutt õks jutus. Ka väega lihtside sõnnuga saa ütel- Timahavadsõ hõela ilma (suvõ) lohutusõs dä midägi suurt ja sügävät ja sammamuudu või targa näo ja kee- Joba keväjäst saani olï nätä, et Tennäsi säänest kodanikku, ruliidsi sõnnuga aia uskmalda ulli juttu. õigõt ilma ei olõ ja või-olla ei kes sõitsõ 22. märdikuul Tar- Mõni jutt paistus edimält õigõ, a ku nakkat perrä märkmä, löv- tulõki. Ma naksi hoolõga kas- tust Võru poole ja pidäsi täp- vät, et kõnõlõja om tennü köüdüssit otsõn via. Üts miis kõnõï mul- vuhoonõt tegemä, et mine tiiä, selt liiklusmärkest kinni. Ma lõ ildaaigu mehest, kinkal olï korgõmb haridus, a traktori mootori kas inämb kunagi tulõ. Sai sõidi täl nika Kanepini takan, man es mõista tuu haritu miis midägi tetä. Kõnõlõjat panè tuu hindäle abimehe, aga mis sa väega hää olï sõita, es pea imestämä: kuis saa olla nii, et tõõnõ om korgõst haritu, a ei tiiä valu vihma käen õks nii väega esi spidomeetrit vahtma. Tuu mootorist niipalïondki ku timä, lihtsä inemine. Kõnõlõja es panõ tiit, ku joba lõunast rõiva üleni kodaniku autu numbre olli umma juttu kõnõldõn tähele tuud, et tõõsõ inemise korgõmb hari- likõ. umbõs 618 vai 816. dus ei olõ saadu mootori remontmisõ eriala pääl. Säändsen olukõrran om ine- Peris õigõlõ nõsç mu tuju üles Et hindä jaos pilti ilmast selge hoita, om vaia kriitilist miilt. misel vaia määnestki lohutust. aga Eesti politsei, ku ma tüü- Massa-i laskõ hinnäst mõota loetu vai kõnõldu jutu vormist, Ma otsusti naada seebikat miist kodu vei. Nimä pahandiva tähtsä om perrä märki, midä üteldi, määne mõtõ om kõnõlduisi kaema. Nii loodi ma parõmba- uma autu küllen kõik tulõ hel- sõnnu takan. lõ eesti rahva sekkä sulandu- kämä ja sõidiva mul takan. RAHMANI JAN, da. Siski es taha ma egäsugust Ma mõtli edimält: ei või Uma Lehe päätoimõndaja seebikat – kihutava autu ja lai- olla, et mu peräst kõrraldõdas bauniku ei olõ mu siidmisele sääne jõulupuu. Pei sis autu kasus. Suurt valikut mul es kinni ja ai näidega juttu. Väe- olõ, tulï võtta horvaate «Sü- ga viisaka olliva ja häätahtli- PULGA JAAN, talupoig Antsla kandist dasuve leegid» («Vatre ivanjs- gu. Ütlä viil, et Eesti riigin ei ke»), midä näüdäú Talina TV.