DOCSLIB.ORG

(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
(Asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Riigihalduse ministri 11. oktoobri 2017. a määruse nr 72 „Asustusüksuste nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine” lisa 1 (riigihalduse ministri 19.02.2021 määruse nr 7 sõnastuses) Asustusüksuste nimistu HARJU MAAKOND ANIJA vald [jõust. 21.10.2017 Anija Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Anija valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kehra Aegviidu Aavere Alavere Anija Arava Härmakosu Kaunissaare Kehra Kihmla Kuusemäe Lehtmetsa Lilli Linnakse Looküla Lükati Mustjõe Paasiku Parila Partsaare Pikva Pillapalu Rasivere Raudoja Rooküla Salumetsa Salumäe Soodla Uuearu Vetla Vikipalu Voose Ülejõe HARKU vald [jõust. 21.10.2017 Harku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Harku valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Harku Adra Tabasalu Harkujärve Humala Ilmandu Kumna Kütke Laabi Liikva Meriküla Muraste Naage Rannamõisa Suurupi Sõrve Tiskre Tutermaa Türisalu Vahi Vaila Viti Vääna Vääna-Jõesuu JÕELÄHTME vald [jõust. 21.10.2017 Jõelähtme Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõelähtme valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kostivere Aruaru Loo Haapse Haljava Ihasalu Iru Jõelähtme Jõesuu Jägala Jägala-Joa Kaberneeme Kallavere Koila Koipsi Koogi Kostiranna Kullamäe Liivamäe Loo Maardu Manniva Neeme Nehatu Parasmäe Rammu Rebala Rohusi Ruu Saha Sambu Saviranna Uusküla Vandjala Võerdla Ülgase KEILA linn [jõust. 21.10.2017 Keila Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Keila linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Keila KIILI vald [jõust. 21.10.2017 Kiili Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kiili valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 10] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiili Kangru Arusta Luige Kurevere Lähtse Metsanurga Mõisaküla Nabala Paekna Piissoo Sausti Sookaera Sõgula Sõmeru Vaela KOSE vald [jõust. 21.10.2017 Kose Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kose valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 11] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Ardu Aela Habaja Ahisilla Kose Alansi Kose-Uuemõisa Harmi Ravila Kadja Kanavere Kantküla Karla Kata Katsina Kirivalla Kiruvere Kolu Krei Kuivajõe Kukepala Kõrvenurga Kõue Laane Leistu Liiva Lutsu Lööra Marguse Nutu Nõmbra Nõmmeri Nõrava Ojasoo Oru Pala Palvere Paunaste Paunküla Puusepa Rava Raveliku Riidamäe Rõõsa Saarnakõrve Sae Saula Silmsi Sõmeru Sääsküla Tade Tammiku Triigi Tuhala Uueveski Vahetüki Vanamõisa Vardja Vilama Virla Viskla Võlle Äksi KUUSALU vald [jõust. 24.10.2017 Kuusalu Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kuusalu valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 12] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiiu Allika Kolga Andineeme Kuusalu Aru Haavakannu Hara Hirvli Ilmastalu Joaveski Juminda Kaberla Kahala Kalme Kasispea Kemba Kiiu-Aabla Kodasoo Koitjärve Kolga-Aabla Kolgaküla Kolgu Kosu Kotka Kupu Kursi Kuusalu Kõnnu Külmaallika Leesi Liiapeksi Loksa Murksi Mustametsa Muuksi Mäepea Nõmmeveski Pala Parksi Pedaspea Pudisoo Põhja Pärispea Rehatse Rummu Salmistu Saunja Sigula Soorinna Suru Suurpea Sõitme Tammispea Tammistu Tapurla Tsitre Turbuneeme Tõreska Uuri Vahastu Valgejõe Valkla Vanaküla Vihasoo Viinistu Virve LOKSA linn [jõust. 21.10.2017 Loksa Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Loksa linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 6] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Loksa LÄÄNE-HARJU vald [jõust. 24.10.2017 Lääne-Harju Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Lääne-Harju valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Paldiski Karjaküla Alliklepa Keila-Joa Altküla Klooga Audevälja Rummu Harju-Risti Vasalemma Hatu Ämari Illurma Karilepa Kasepere Keelva Keibu Kersalu Kloogaranna Kobru Kulna Kurkse Kõmmaste Käesalu Laane Langa Laoküla Laulasmaa Lehola Lemmaru Lohusalu Madise Maeru Meremõisa Merenuka Metslõugu Määra Nahkjala Niitvälja Ohtu Padise Pae Pedase Põllküla Suurküla Tuulna Tõmmiku Valkse Veskiküla Vihterpalu Vilivalla Vintse Änglema MAARDU linn [jõust. 21.10.2017 Maardu Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Maardu linna valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 17] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Maardu RAASIKU vald [jõust. 25.10.2017 Raasiku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Raasiku valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 8] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Aruküla Härma Raasiku Igavere Järsi Kalesi Kiviloo Kulli Kurgla Mallavere Peningi Perila Pikavere Rätla Tõhelgi RAE vald [jõust. 21.10.2017 Rae Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Rae valla valimiskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Assaku Aaviku Jüri Aruvalla Lagedi Järveküla Peetri Kadaka Vaida Karla Kautjala Kopli Kurna Lehmja Limu Pajupea Patika Pildiküla Rae Salu Seli Soodevahe Suuresta Suursoo Tuulevälja Urvaste Uuesalu Vaidasoo Vaskjala Veneküla Veskitaguse Ülejõe SAKU vald [jõust. 21.102017 Saku Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Saku valla vali miskomisjoni 20.10.2017 otsus nr 13] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kiisa Juuliku Saku Jälgimäe Kajamaa Kasemetsa Kirdalu Kurtna Lokuti Metsanurme Männiku Rahula Roobuka Saue Saustinõmme Sookaera-Metsanurga Tagadi Tammemäe Tõdva Tänassilma Üksnurme SAUE vald [jõust. 24.10.2017 Saue Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Saue valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 7] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Saue Laagri Aila Riisipere Allika Turba Alliku Aude Ellamaa Haiba Hingu Hüüru Jaanika Jõgisoo Kaasiku Kabila Kernu Kibuna Kiia Kivitammi Kirikla Kohatu Koidu Koppelmaa Kustja Laitse Lehetu Lepaste Madila Maidla Metsanurga Munalaskme Mustu Muusika Mõnuste Nurme Odulemma Pohla Pällu Pärinurme Püha Ruila Siimika Tabara Tagametsa Tuula Valingu Vanamõisa Vansi Vatsla Vilumäe Viruküla Ääsmäe Ürjaste TALLINN [jõust. 26.10.2017 Tallinna Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Tallinna linna valimiskomisjoni 24.10.2017 otsus nr 18] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Tallinn VIIMSI vald [jõust. 25.10.2017 Viimsi Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Viimsi valla valimiskomisjoni 24.10.2017 otsus nr 15] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Haabneeme Idaotsa Viimsi Kelnase Kelvingi Laiaküla Leppneeme Lubja Lõunaküla / Storbyn Lääneotsa Metsakasti Miiduranna Muuga Pringi Pärnamäe Püünsi Randvere Rohuneeme Tagaküla / Bakbyn Tammneeme Väikeheinamaa / Lillängin Äigrumäe HIIU MAAKOND HIIUMAA vald [jõust. 25.10.2017 Hiiumaa Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Hiiumaa valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 8] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Kärdla Kõrgessaare Aadma Käina Ala Allika Aruküla Emmaste Emmaste-Kurisu Emmaste-Selja Esiküla Hagaste Haldi Haldreka Harju Hausma Heigi Heiste Heistesoo Hellamaa Heltermaa Hiiessaare Hilleste Hindu Hirmuste Härma Hüti Isabella Jausa Jõeküla Jõeranna Jõesuu Kaasiku Kabuna Kaderna Kaigutsi Kalana Kaleste Kalgi Kanapeeksi Kassari Kauste Kerema Kidaste Kiduspe Kiivera Kitsa Kleemu Kodeste Kogri Koidma Kolga Kopa Kukka Kuri Kuriste Kurisu Kuusiku Kõlunõmme Kõmmusselja Kõpu Kärdla-Nõmme Külaküla Külama Laartsa Laasi Laheküla Lassi Lauka Leerimetsa Lehtma Leigri Leisu Lelu Lepiku Ligema Lilbi Linnumäe Loja Luguse Luidja Lõbembe Lõpe Malvaste Mangu Mardihansu Meelste Metsaküla Metsalauka Metsapere Moka Muda Mudaste Mäeküla Mäeltse Mägipe Männamaa Mänspe Määvli Napi Nasva Niidiküla Nurste Nõmba Nõmme Nõmmerga Ogandi Ojaküla Ole Orjaku Otste Palade Palli Paluküla Paope Partsi Pihla Pilpaküla Poama Prassi Prählamäe Prähnu Puliste Puski Putkaste Pärna Pärnselja Pühalepa Pühalepa-Harju Rannaküla Reheselja Reigi Reigi-Nõmme Reikama Riidaküla Risti Ristivälja Rootsi Sakla Salinõmme Sarve Selja Sepaste Sigala Sinima Soonlepa Suuremõisa Suurepsi Suureranna Suuresadama Sõru Sääre Sülluste Taguküla Tahkuna Tammela Tammistu Tareste Taterma Tempa Tiharu Tilga Tohvri Tubala Tärkma Ulja Undama Utu Vaemla Vahtrepa Valgu Valipe Vanamõisa Viilupi Viiri Viita Viitasoo Vilima Vilivalla Villamaa Villemi Värssu Õngu Ühtri Ülendi IDA-VIRU MAAKOND ALUTAGUSE vald [jõust. 24.10.2017 Alutaguse Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Alutaguse valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 9] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Iisaku Agusalu Mäetaguse Alajõe Alliku Apandiku Aruküla Arvila Atsalama Edivere Ereda Illuka Imatu Jaama Jõetaguse Jõuga Kaatermu Kaidma Kalina Karjamaa Kamarna Karoli Kasevälja Katase Kauksi Kellassaare Kiikla Kivinõmme Koldamäe Konsu Kuningaküla Kuremäe Kurtna Kuru Lemmaku Liivakünka Lipniku Lõpe Metsküla Mäetaguse Ohakvere Ongassaare Oonurme Pagari Peressaare Permisküla Pikati Pootsiku Puhatu Rannapungerja Rajaküla Ratva Rausvere Remniku Roostoja Sahargu Smolnitsa Sõrumäe Sälliku Tagajõe Taga-Roostoja Tammetaguse Tarakuse Tudulinna Tärivere Uhe Uusküla Vaikla Varesmetsa Vasavere Vasknarva Võhma Võide Võrnu Väike-Pungerja JÕHVI vald [jõust. 24.10.2017 Jõhvi Vallavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Jõhvi valla valimiskomisjoni 23.10.2017 otsus nr 76] Linn (asustusüksus) Alevid Alevikud Külad Jõhvi Tammiku Edise Jõhvi Kahula Kose Kotinuka Linna Pajualuse Pargitaguse Pauliku Puru Sompa KOHTLA-JÄRVE linn [jõust. 24.10.2017 Kohtla-Järve Linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval - Kohtla-Järve linna valimiskomisjoni 23.10.2017
Load more

Recommended publications
  • Rõuge Valla Üldplaneering on Dokument, Mille Eesmärgiks On
    RÕUGE VALLA ÜLDPLANEERING 2013 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE METOODIKA JA PÕHIMÕTTED ................................. 6 1.1. Üldplaneeringu koostamise metoodika ..................................................................................... 6 1.2. Keskkonnamõjude hindamine ................................................................................................... 6 1.3. Üldplaneeringu lähteseisukohad ............................................................................................... 6 2. RÕUGE VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS .............................................................................. 9 3. TÄHTSAMAD MÕISTED ............................................................................................................ 11 4. RÕUGE VALLA ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID ........................................................... 13 4.1. Rahvastik................................................................................................................................. 13 4.2. Tähtsamad ruumilise arengu dokumendid .............................................................................. 14 5. RÕUGE VALLA RUUMILISE ARENGU SUUNDUMUSED ................................................... 19 5.1. Rõuge valla
    [Show full text]
  • Setomaa Valla Arengukava 2019-2028
    Kinnitatud Setomaa Vallavolikogu 29.09.2019 määrusega nr 12 Setomaa valla arengukava 2019-2028 2019 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................ 3 1. Setomaa valla üldiseloomustus .......................................................................................................................... 4 1.1 Asend ja piirid ............................................................................................................................................... 4 1.2 Rahvastik ...................................................................................................................................................... 5 2. SWOT analüüs ja visioon ..................................................................................................................................... 9 2.1 SWOT analüüs .............................................................................................................................................. 9 2.2 Visioon aastaks 2028 .................................................................................................................................. 10 3. Valla juhtimine .................................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Asustusüksuste Nimistu Kinnitamine Ning Nende Lahkmejoonte Määramine” Lisa (Muudetud Sõnastuses)
    Regionaalministri 22. detsembri 2006.
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskirja Lisa 2
    Koonga valla üldplaneeringu seletuskirja Lisa 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS 1. Asend Koonga vald paikneb Lääne-Eesti madalikul. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb Lihula, Vigala, Halinga, Hanila, Audru, Tõstamaa ja Varbla vallaga. Valla territooriumi suurus on 438 km 2, sellest põllumajandusmaad ca 19 % ja metsamaad ca 35 %. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad Koonga valda riiklikud teed Pärnu – Lihula, Pärnu-Jaagupi – Kalli, Kalli – Karuse, Kalli – Tõstamaa – Värati ja Vanamõisa – Koonga - Ahaste maanteed. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km. Valla keskus asub Koonga külas. 2. Looduskeskkond 2.1 Pinnaehitus ja –vormid Koonga vald paikneb Pärnu maakonna loodeosas ning kuulub Lääne–Eesti madaliku maastikurajooni. Reljeef on valdavalt tasane, kohati nõrgalt lainjas – lamedad paest kõrgendikud ja moreentasandikud vahelduvad soostunud sette– ja sootasandikega. Vaheldust reljeefi toovad rannavallid ja –astangud. Maapinna absoluutne kõrgus on vahelduvalt 13–30 m vahemikus. Maapinna kõrgus on tõusev ida suunas, aga valdav osa alast jääb 0–10 m vahemikku. See on seotud suurte soomassiivide paiknemisega valla territooriumil (Avaste soo absoluutne kõrgus jääb 0–10 m vahemikku). Paekõrgendike servad ja sellel olevate künniste nõlvad langevad kohati astangutena Avaste soo ja Kõima raba suunas. Kohati kerkib soosaari. Silmapaistvaim neist on Avaste soos maalinna künnis, mis kerkib 10 m ümbritseva soo pinnast kõrgemale. Astangutega kaasnevad madalad rannavallid (10–15 m laiuse ahelikuna Avaste soo ja Kõima raba serv). Paekõrgendike nõgudes levivad ulatuslikud sood ja rabad. Pinnavormide loojateks olid mannerjää ja muistne meri. Aluspõhja reljeefi kujunemine on toimunud juba enne jääaega. Mannerjää kulutas paese aluspõhja lainjaks, kuid liikuv jää voolis aluspõhja jää liikumise suunaga rööbiti – nii tekkisid voored (salumäed).
    [Show full text]
  • Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE
    [Show full text]
  • Koonga Valla Üldplaneeringu Seletuskiri
    Koonga valla üldplaneering Koonga valla üldplaneeringu seletuskiri Koostaja: Koonga Vallavalitsus Konsultant: AS Kobras Ekspert: Teele Nigola (volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 089284) Vastu võetud: Koonga Vallavolikogu 28.04.2016 määrusega nr 13 Kehtestatud: Koonga Vallavolikogu 29.06.2016 määrusega nr 21 Koonga 2016 1 Koonga valla üldplaneering Sisukord Sisukord .....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Ruumilise arengu põhimõtted..............................................................................................4 2. Maakasutus- ja ehitustingimused ning detailplaneeringute koostamise alused..............5 2.1. Elamumaa........................................................................................................................7 2.2. Ärimaa.............................................................................................................................8 2.3. Üldkasutatav maa............................................................................................................8 2.4. Tootmismaa.....................................................................................................................9 2.5. Puhke- ja virgestusmaa ...................................................................................................9 2.6. Aiandusmaa...................................................................................................................10
    [Show full text]
  • Jutustava Regilaulu Aspektid
    DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU 2003 DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS DISSERTÄITONES FOLKLORISTICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 3 JUTUSTAVA REGILAULU ASPEKTID. 19. SAJANDI LÕPU SETU LÜROEEPILISTE REGILAULUDE ŽANR JA STRUKTUUR MADIS ARUKASK TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakond, Tartu Ülikool, Eesti Väitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks (folk­ loristikas) Tartu Ülikooli Eesti kirjanduse ja rahvaluule osakonna nõukogu otsusega 27. mai 2003. a. Juhendaja: Prof. Ülo Valk, Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool Oponent: Dr. Aado Lintrop, Eesti Rahvaluule Arhiiv Kaitsmise koht: Tartu Ülikooli Nõukogu saal Kaitsmise aeg: 27. juuni 2003 © Madis Arukask, 2003 Tartu Ülikooli Kiijastus www.tyk.ut.ee Tellimus nr. 323 EESSÕNA See raamat on oluliseks vahekokkuvõtteks mu õpingute jooksul omandatud teadmistest ja folkloristitöös küpsenud ideedest setu lüroeepilisest laulutra­ ditsioonist ning regilaulust laiemalt. Mõtteliselt koondub sellesse mu kraadi- õpingute periood Tartu Ülikoolis 1990. aastate lõpust alates. Seega on tegemist ühe arengu realisatsiooniga. Ehkki olen sel teel liikunud paljuski omasoodu, poleks käesolevat kiijutist sündinud mitmete inimeste nõu või olemasoluta. Nii tahaksingi siin tänada kauaaegset Tartu Ülikooli rahvaluulelektorit, nüüdseks juba lahkunud Udo Kolki, kellelt pärines esmane suunav hool ja julgustus just setu lauludega tege­ lema hakkamisel. Otsesemate või kaudsemate nõuandjatena ning meie vanema laulukultuuri alase diskussiooni ülalhoidjatena on meelespidamist väärt mitmed Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule Õppetooli, Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna töötajad, antud juhul ise­ äranis mu juhendaja prof. Ülo Valk ning rahvalaulude asjatundjad dots. Paul Hagu ja dots. Tiiu Jaago, niisamuti ka dr. Mall Hiiemäe, mag. Kristi Salve, mag.
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Haanjamaa Leidub Kahepaiksetest
    VEEKOGUD TAIMESTIK 2012 ©Keskkonnaamet Haanjamaad on õigustatult nimetatud järvede maaks – ainuüksi Haanjamaa salumetsadele on iseloomulik omapärane rohttaim – AS Aktaprint Trükk: Küljendus: Akriibia OÜ Akriibia Küljendus: kõrgustiku keskosas koos Rõuge ürgoru ja Kütioruga asub enam tähkjas rapuntsel. Mujal Eestis on see liik haruldane. Haruldustest Michelson L. maastik, Haanja kui kuuskümmend järve. Kunagi oli nende hulk suuremgi, kuid esinevad veel võsu-liivsibul, ahtalehine jõgitakjas ja Brauni astel- foto: Esikaane paljud on nüüdseks kinni kasvanud ja nende kohti tähistavad sood. sõnajalg, mis on selle liigi ainus teadaolev kasvukoht Eestis. Niis- Kivistik M. Pungar, D. koostaja: Trükise Haanjamaa järvede seas leiame nii Eesti sügavaima, Rõuge Suur- ketes küngastevahelistes nõgudes kasvab kümmekond liiki käpalisi Keskus www.rmk.ee SA Keskkonnainvesteeringute Keskkonnainvesteeringute SA järve (sügavus 38 m) kui ka Eesti järvedest kõige kõrgemal asuva – ehk orhideesid. Ka järvedes on oma haruldused: vaid Kagu-Eestis [email protected] Trükise väljaandmist toetas: väljaandmist Trükise Tuuljärve (257 m ü.m.p). leiduvat, harvaesinevat vahelduvaõielist vesikuuske on siinkandis 9090 782 tel Haanjamaa järved on omapärase tekkelooga. Jääaja lõpus jäid leitud seitsmest järvest. teabepunkt Haanja RMK Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti üksikud hiiglaslikud mandrijääst eraldunud pangad kauaks sula- loodushoiuosakond RMK mata, sest olid kaetud paksu moreenikihiga. Kliima soojenemisel ILMASTIK KORRALDAJA KÜLASTUSE KAITSEALA jääpangad sulasid ja järgi jäid sügavad veesilmad. Moreenkiht vajus Haanjamaa suur kõrgus, liigestatud reljeef ja asend loovad tingi- www.keskkonnaamet.ee Foto: Vorstimägi, M. Muts järve põhja, seetõttu on Haanjamaa veekogude põhi enamasti kõva mused sademeterohke ja samas suurte temperatuurierinevustega [email protected] ja kruusane. Kunagiste mattunud orgude kohale tekkinud järvi ise- Foto: Haki männid, R. Reiman ilmastiku tekkeks.
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • Energiätark Kogokund RAHMANI JAN
    Joulukuu 7. päiv 2017 Nummõr 25 (401) Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T Pulga Jaan: ka väiku asi või Kost ots ja löüd aoluu-uurja Äpärdüs mõnikõrd tuju hääs tetä vanno dokustaatõ piibuga Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4 Energiätark kogokund RAHMANI JAN Kuimuudu tarvita mõistligult energiät? Sääne om päämi- ne küsümüs Tarto regiooni energiäagõntuuri veetäväl Eesti-Läti projektil, minkast võtva ossa mi maalt Rõugõ PILT KANEPI GÜMNAASIUMI MOL´OVIHU LEHE PÄÄLT vald ja Lätimaalt Aluksne liin ja Vidzeme piirkund. Kanepin tetäs rahvarõiva Rõugõ koolin om energiä- päiv. Spordisaali om üles kirjuga piskviite säet hulk nukakõisi, kon saa RAHMANI JAN käüjä,» seleç tä tüükõrraldust. pruuvi ja mõõta, kuimuudu Piskviidi omma tettü liiva- energiä kulus. Üten nukan Kanepi gümnaasiumin omma tainast, retsepti märkse väl- om kolm kasti, mis seest esi nii opilasõ ku oppaja parhilla lä käsitüüoppaja Kõivu Ele. värvi saina paprõga üle liimi- tegemislusti täüs. Küdsetäs Ilostusõs tetäs pääle Kanepi tü. Mõõdõtas, kuimuudu tarõ uma kihlkunna rahvarõiva kihlkunna rahvarõiva ünd- tapõt mõotas valgust. Tulõ kirjuga ilosas tettüid piskvii- rigu triibu. Mõnõ piskviidi vällä, et tummõ tapõt kulutas omma kanepisiimnidega, rohkõmb valgust ku hellemb. te, noidõ müügist saadu raha RAHMANI JANI PILT iist tahetas kuuli ehitä turn- mõnõ ilma. Tõõsõ lavva pääle omma Rõugõ kooli poiskõsõ pruuvva, kas saava jalgratast vändäten vii kiimä. misõsain. Piskviite müvväs Kanepi säedü kodomassina. Mõõdõ- koolimajan ja laatõ pääl. Plaa- tas, palïo nä vuulu võtva.
    [Show full text]
  • Där Östersjön Är Västersjön Seal, Kus Läänemeri on Idameri
    Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Där Östersjön är Västersjön Seal, kus Läänemeri on Idameri Festskrift till Virve och Raimo Raag Pühendusteos Virve ja Raimo Raagile ROGIER BLOKLAND OCH RIITTA-LIISA VALIJÄRVI (RED.) 2020 © The Authors 2020 Cover image: © Wikimedia Commons Production: Graphic Services, Uppsala University Distributed by Uppsala University, Department of Modern Languages, Box 636, 751 26 Uppsala, Sweden www.moderna.uu.se [email protected] ISBN 978-91-506-2835-7 http://urn.kb.se/resolve?urn=urn:nbn:se:uu:diva-416455 Printed by Kph Trycksaksbolaget AB, Uppsala Tabula Gratulatoria Rogier Blokland, Uppsala Renate ja Karl Pajusalu, Tartu Tünde Blomqvist, Uppsala Helen Plado, Helsinki & Tartu Eesti Instituut, Tallinn & Võru Eesti Keele Instituut, Tallinn Aivar Põldvee, Tallinn Eesti Vabariigi Suursaatkond Eva Pärt Enander, Uppsala Stockholmis Nicolaus Janos Raag, Uppsala Märit Frändén, Uppsala Heiki Reila, Tallinn Johan Gille, Uppsala Thomas Rosén, Göteborg Thomas Grub, Uppsala Kristiina Ross, Tallinn Satu Gröndahl, Uppsala Meeli Sedrik, Tartu Riho Grünthal, Helsinki Dessislava Stoeva-Holm, Uppsala Anders Gustafsson, Uppsala Lars-Göran Sundell, Uppsala Cornelius Hasselblatt, Zuidwolde Torbjörn Söder, Uppsala Mervi de Heer, Uppsala Tiina Söderman, Tallinn Institutionen för moderna språk, Kai Tafenau, Tallinn Uppsala Laura Talvineva, Uppsala Olena Jansson, Uppsala Tartu Ülikooli eesti ja Leelo Keevallik, Linköping üldkeeleteaduse instituut, Tartu Olle Kejonen, Uppsala Tõnu Tender, Tallinn Katrin Kern, Tartu
    [Show full text]