2005. AASTA LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED AS TEEDE TEHNOKESKUS 2006 MAANTEEAMET Tallinn 2006 AS TEEDE TEHNOKESKUS ARUANNE 2005. AASTA LIIKLUSLOENDUSE TULEMUSED Leping 28. aprill 2005.a. Vastutav täitja: Kristjan Duubas “30“ jaanuar 2006.a. Tallinn 2006 SISUKORD 1. Saateks 3 2. Lühendite selgitused 7 3. 2004.- 2005. aasta liikluse muutus põhimaanteedel 8 4. 2004.- 2005. aasta liikluse muutus tugimaanteedel 10 5. 2004.- 2005. aasta liikluse muutused 14 6. 2005. aasta liikluse ebaühtlus püsiloenduspunktides 15 LISAD: Lisa 1. 2005. aasta liiklusloenduse tulemused põhi- ja tugimaanteedel Lisa 2. Liiklusloenduse tulemused kõrvalmaanteedel Lisa 3. 2005. aasta põhi- ja tugimaanteede liiklussageduste kaart AS Teede Tehnokeskus 2006 2 Liiklusloendus SAATEKS Liiklusloendusest Liiklusloendus on tegevus, mille käigus selgitatakse välja maantee liiklussagedus. Liiklussagedus on ajaühikus tee ristlõiget läbivate sõidukite arv. Liiklusloendust on võimalik teha käsitsi, visuaalselt loendaja poolt sõidukeid fikseerides või kasutades automaatseid liiklusloendusseadmeid. Tänapäeval kasutatakse sõidukite loendamiseks peamiselt automaatseid liiklusloendureid, mis võimaldavad liiklust loendada pikaajaliselt. Käsitsi loendatakse liiklust lühiajaliselt, peamiselt nendes olukordades, kus tehniliselt ei ole võimalik teostada automaatloendust. Eestis alustati süstemaatiliste automatiseeritud liiklusloendustega 1996. aastal. Tänaseks on 24 või 48 tunni masinloendustega kaetud valdav enamik riigimaanteede lõike. Liiklusloenduste andmed on kättesaadavad AS Teede Tehnokeskuse ja Maanteeameti kodulehelt. Teede ehituse ja remondi õigeaegseks ning ratsionaalseks korraldamiseks on vajalik teada maanteede liiklussagedust. Liiklussageduse teadmine teedevõrgu kõigil osadel on vajalik autode läbisõidumahtude arvutamiseks. Liiklussageduste leidmiseks tehakse teedel korralisi liiklusloendusi. Liiklussageduse andmed on teedevõrgul kogutavatest andmetest kõige olulisemad, moodustades teehoolde seisukohalt baasinfo. Selle informatsiooni alusel määratakse teeprojekti tasuvus, teehooldeklass, vajalikud ohutusmeetmed jne. Liiklussageduse andmed kajastuvad igas teehoolde programmis ja registris (teeregister, PMS, liiklusõnnetuste register jne.). Eestis läbiviidavad liiklusloendused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks. Pikaajalist loendust tehakse püsivalt paigaldatud liiklusloendusseadmetega, mille anduriteks on teekattesse paigaldatud induktiivsilmused. Selliseid, liiklust aastaringselt registreerivaid loendusi tehakse 48 –s punktis põhi- ja tugiteedel. Põhiteedel paiknevad püsiloenduspunktid fikseerivad sõidukite arvu ja pikkuse sõidu- suundade kaupa. Tugiteedel paiknevad loendurid fikseerivad peamiselt sõidukite arvu, samuti sõidusuuna kaupa. Eestis juba 1997. aastast kasutusel olevad püsiloendurid ei oma kontroll- ja andmete siirdamise süsteemi, mistõttu seadmete rikete tõttu kaotatakse palju väärtuslikku informatsiooni. AS Teede Tehnokeskus 2006 3 Liiklusloendus 2005.a liiklusloendus 2005. aastal loendas AS Teede Tehnokeskus liiklust 125-s loenduspunktis tugimaanteedel. Liiklusloenduseks valiti loenduspunktid nende tugiteede hulgast, kus viimati loendati 2002. aastal, lähtudes väljakujunenud kolmeaastasest loendustsüklist (2002-2003 tugiteed, 2004 põhiteed). Kolmeaastane loendusperiood katab kogu põhi- ja tugiteede loenduspunktid. Nendes punktides, kus kahel vaheaastal liiklusloendust ei teostata, korrigeeritakse liiklussagedust püsipunktide andmete alusel. Põhimaanteedel loendati viimati 2004. aastal, 2005. aasta põhimaanteede loendusandmed on saadud, kasutades nendel teedel paiknevate püsipunktide muutustegureid (Lk 8). Liiklusloenduse kestvuseks oli 2005. aastal esmakordselt suvisel perioodil 5 järjestikust päeva (N, R, L, P ja E) ja kevad-sügis perioodil tavapäraselt 48 tundi (T ja K või K ja N). Tugiteedel, kus paiknevad liiklusloenduse püsipunktid (tabel 2 lk 10), loendati ühel korral aastas viie päeva jooksul. Saadud nädala tulemus on üle viidud aasta keskmisele ööpäevasele liiklussagedusele (AKÖL), kasutades loendatava maantee püsipunkti nädalategurit. Teistes loenduskavas olnud tugiteede punktides loendati kahel korral aastas (5 päeva suveperioodil ning 48 tundi kevad- või sügisperioodil). Nende tugimaanteede loendustulemused on teisendatud AKÖL– le, kasutades mõjupiirkonnas paiknevast statsionaarsest loenduspunktist saadud üleminekutegurit. Saaremaa ja Hiiumaa kõigil tugiteedel loendati liiklust ühel korral aastas, suvel viie päeva jooksul (N, R, L, P ja E) ja AKÖL leidmiseks on kasutatud T- 10 Valjala ja T-80 Partsi püsipunktide nädalategurit. Tugimaanteedel, kus ei paikne statsionaarset loenduspunkti ja mida 2005. a loenduskava ei hõlmanud, on saadud 2005. aasta liiklusintensiivsus, kasutades tugimaanteede keskmist kasvutegurit. Põhi- ja tugimaanteede püsiloenduspunktides (44 tk) loendati liiklust aastaringselt, sealt saadud andmete põhjal on leitud 2004/2005. aasta liikluse muutuse tegurid. Statsionaarsete loenduspunktide tehniliste rikete tõttu tekkinud puuduvad andmed on tuletatud, võttes aluseks 2000. - 2004. a statistilist andmerida. Loendurite vananemise ja sellest tingitud töökindluse vähenemise tõttu on tehniliste rikete arv oluliselt kasvanud ning sellest põhjustatud puuduvate andmete hulk ületab juba 35% võimalikust kogutavast andmemahust. AS Teede Tehnokeskus 2006 4 Liiklusloendus Lühiajaliste liiklusloenduse teostamisel (5 päeva või 48 tundi) kasutati firmade Diamond Traffic, Metrocount ja Roadway Data klassifitseerivaid kahe voolikanduriga liiklusloendureid (valmistusaastad 1998-2005), mis liigitavad sõidukid telgede arvu ja vahe alusel 14-sse liiki. Kokkuvõttes (Lisa 1) antakse kolmeliigiline jaotus. Püsipunktides kasutatakse firma Diamond Traffic induktiivanduritel põhinevaid loendureid (valmistusaasta 1997), mis liigitavad sõidukid pikkuse alusel kolme liiki. Kõrvalteede liiklusloendus 2005. aastal loendas AS Teede Tehnokeskus liiklust Põhja Regionaalse Maanteeameti tellimusel Harju, Järva ja Rapla maakonna kõrvalteedel kokku üle kahesajas loenduspunktis. Loendust teostati kaks korda aastas 48 tunni jooksul (kevadel või sügisel ning suvel) ning suure suvise liikluse osakaaluga teedel kolm korda aastas 48 tunni jooksul (kevadel, suvel ja sügisel). Tulemuseks on eri loenduskordade keskmine väärtus. AS Teede Tehnokeskus loendas esmakordselt liiklust 2005. aastal ka Põlva ja Valga maakonna kõrvalteedel kokku üle kolmesajas punktis. Loendati maist kuni oktoobrini, ühel korral aastas 48 tunni jooksul. Kõik AS Teede Tehnokeskuse poolt loendatud kõrvalteede loendusandmed on salvestatud tunniajaliste intervallidena, mis näitab ööpäeva dünaamikat ja kõrvalekaldeid tavapärasest liiklusrütmist. Kõrvalteede loendustulemused on toodud kokkuvõtvalt käesoleva aruande lisas nr. 2. Jõgeva, Tartu, Saare, Hiiu, Lääne-Viru, Ida-Viru, Pärnu, Lääne, Viljandi ja Võru maakondade kõrvalteedel loendasid liiklust kohalikud maanteeasutused. Loenduse tulemused on antud käesoleva aruande lisas 2. Kõrvalmaanteede loendust teostati sõidukite teljepaaride arvu (ühe voolikanduriga liiklusloendur) registreerivate loenduritega ETC 1000 (valmistaja Rootsi firma HALDA, valmistusaastad 1980-85), Traffic Tally – 6 (valmistaja USA firma Diamond Traffic, valmistusaasta 2003-2005) ja Roadrunner (valmistaja USA firma Roadway Data, valmistusaasta 2004-2005). Ainsana kasutas kõrvateedel sõidukite liigitust määravaid loendureid Roadrunner Viru Teedevalitsus. Kõrvalmaanteede loendusandmete tabelis on ära toodud ka varasemate aastate loendustulemused. Kõrvalmaanteede loendustulemuste tabel (lisa 2) põhineb kohalike maanteeasutuste poolt teeregistrisse sisestatud andmetel (antud tabel on ära toodud muudatusteta). AS Teede Tehnokeskus 2006 5 Liiklusloendus 2005. aastat iseloomustavad näitajad 2005. aastat iseloomustasid suhteliselt head suveilmad, mootorikütuse hindade tõus väga kõrgele tasemele ja sisemajanduse koguprodukti kasv 2004/2005.a +9,2% (2005.a I, II, III kvartali keskmine Statistikaameti andmetel). Nagu nähtub liikluse kasvu peegeldavast tabelist (tabel 3 ja 4, lk 7), toimus peamine liikluse kasv esimesel poolaastal ja suvel. Võrdluseks on informatiivne ära tuua ka eelmise, 2004. aasta iseloomustavad näitajad: suhteliselt jahedad ja vihmased suveilmad, mootorikütuste hindade püsimine kõrgel tasemel ja sisemajanduse koguprodukti kasv 2003/2004.a +7,8%. AS Teede Tehnokeskus 2006 6 Liiklusloendus LÜHENDITE SELGITUSED TEE maantee number vastavalt maanteeregistrile TEENIMI maantee nimetus vastavalt maanteeregistrile LÕIGU ALGUSE lõigu alguspunkti iseloomustav koha- või teenimi ASUKOHT KM maanteelõigu algkilomeeter KAL keskmine aasta ööpäevane liiklussagedus AASTA liiklusloenduse läbiviimise või andmete teisenduse aasta PIKKUS vaadeldava lõigu pikkus kilomeetrites SA/PA% sõidu- ja pakiautode % kogu liiklusest VA/AB% kerge- ja raskeveoautode ning autobusside % kogu liiklusest AR% autorongide % kogu liiklusest -1 maanteelõik ei asu Maanteeameti haldusalal, andmed puuduvad 1911 hinnanguline liiklusintensiivsus LOENDA liiklusloenduse teostamise aasta TV_KOOD teeregistri tähis teedevalitsusele MAAK_NIM teeregistri tähis maakonnale TV_NIMETUS teedevalitsuse nimi MAAK_NIM maakonna nimi AS Teede Tehnokeskus 2006 7 Liiklusloendus 2004/2005. a. PÕHIMAANTEEDE LIIKLUSE MUUTUS Põhimaanteede liikluse muutuse leidmise aluseks on põhimaanteedel paiknevatest statsionaarsetest liiklusloenduspunktidest saadud andmed 2004. ja 2005. aastast. Olemasolevatest loendusandmetest on muutuse arvutamiseks kasutatud mõlemast aastast kalendaarselt kattuvaid nädalaid kõigist aastaaegadest. 2004. ja 2005. aasta põhimaanteede