Põllu- Ja Metsamajandus

Põllu- ja metsamajandus november 2017 | nr 11 (13) | pollumajandus.ee | Põllumajandustootjate TOP Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist KAS SINUL ON KÜLM? SINU VASIKAL KÜLL! ERIPAKKUMINE Tänasest kuni 31.12.2017 Standardvesti hind 20 € tk + km seljapikkus 67 cm, pestav

Milwaukee M871 Digital Refractometer DIGITAALNE REFRAKTOMEETER!

Aitab mõnest tilgast ternespiimast, mida tilgutatakse refraktomeetrile, ternespiim ei pea olema eelnevalt jahutatud toatemperatuurini.

SPETSIAALNE TALVEPAKKUMINE: 195 € + km kehtib kuni 31.01.2018

Pilt Trading OÜ I +372 5689 2496 [email protected] I www.pilttrading.ee November 2017 TOIMETUS 3

SISUJUHT JUHTKIRI 4 6 Aasta põllumees on Margus Muld Iga tunnustus on oluline

Kuigi sügis oli põllumehele keeruline, siis nüüdseks on saagid salves ja aeg võtta hooaeg kokku. Viimane poolteist kuud on toonud ka ohtralt tunnustusi sektorisse. 8 21 Põllumajandustootjate Oktoobri lõpus kuulutati välja täna- TOP: tõuloomaaretajatel edukas vuse aasta põllumehe tiitli saaja, kel- aasta leks oli Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld. Rahvahääletusel

22 24 Grüne Fee juht: hea toode valiti rahva lemmikpõllumeheks mar- MEELIKA SANDER SÕRMUS müüb ennast ise jakasvataja ARAN PM OÜ juht Paavo Ot- Põllu- ja metsamajanduse kuukirja sus, kes sai ka innovatiivsima põllume- toimetaja 26 28 Viljelusvõistluse saagid he tiitli. salves Maaelu Edendamise SA jagas samuti Iga tunnus- sektoris olulisi tiitleid – parima taime- 30 36 Põllumehed Argentinas kasvataja aunimetuse pälvis Rannu See- tus, mis sektorile 38 39 Agritechnical rõhk me OÜ juht Madis Ajaots. Tunnustati ka tuleb, on kiidu- parimat maamajanduse eriala õpetajat keskkonnasäästlikkusel ja õpilast. väärt, parandab 42 47 Puidutöösturid vaagisid Põllumajandus-Kaubanduskoda, põllumajanduse tulevikuväljavaateid Eesti Rukki Selts, Tartu Mill ja Leibur tänasid rukkikasvatajaid, kes osalesid mainet ja sellest aktsioonis “100 rukkipõldu ja miljon peab kirjutama juubelileiba Eestile!”. Suuremad rukkikasvatajad olid Si- ning seda me muna Ivax, Kaarli TÜ, Soone Viljaühis- selles numbris tu, Friendsland OÜ, Reinu-Einari OÜ, MägedeOÜ, Vadi Talu, Tuule Agro, Lüga- olemegi teinud. nuse Agro, Growland OÜ, Mikosaare talu, Crocus OÜ, Viisu PM, Lüüsa Maheta- lu, Kõljala POÜ. 48 52 Pinska areneb etapiliselt Viljelusvõistluse lõpuseminaril sel- 56 60 Puitarhitektuur leiab gusid parimad tera- ja kaunvilja ja rap- järjest enam kasutust sikasvatajad. Äripäev väärtustab ettevõtlikkust Äripäeva jaoks on oluline just ette- võtlikkus, seepärast koostame me juba aastaid oma edetabelit. Nii ka täna- Põllu- ja metsamajandus vu on Äripäeva Põllumajandustootja- Toimetaja: Meelika Sander-Sõrmus, te TOPis 116 tublit tegijat. Edetabelisse tel 667 0108, e-post: [email protected] Reklaami projektijuht: Lilia Roos, pääsemise käibepiiriks oli seekord vei- tel 667 0031, e-post: [email protected] di üle miljoni euro, samas kui käibelii- ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Kujundaja: Margit Toovere, OÜ Kujundusvabrik der teenis mullu 28 miljonit eurot. Edetabeli koostamisel seati põllu- majandusettevõtted kuue näitaja põh- jal pingeritta: võrreldi 2016. aasta müü- Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev gitulu, selle kasvu võrreldes varasema Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn aastaga, 2016. aasta ärikasumit ja sel- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 le aastast kasvu, samuti eelmise aasta rentaablust ning varade tootlikkust. Toetajad: Iga näitaja põhjal saadud edetabelikoht VASETEN andis vastava arvu punkte ning võitis kuue tabeli kokkuvõttes vähim punkte kogunud ettevõte. Huvitavat lugemist! 4 TUNNUSTUS Põllu- ja metsamajandus Aasta põllumees – Margus Muld

MEELIKA SANDER SÕRMUS meelika@põllumajandus.ee vestleme, et mida meie teeme nendest erinevalt. Ega teoo- 24. oktoobril tunnustati Tri- rias ei ole mingit erinevust, gon Dairy Farming Estonia kõik teavad, mida ja kuidas te- ASi juhti Margus Mulda aasta gema peaks ja Kaiu ongi need põllumehe tiitliga. teooriad reaalselt kasutusele “Aasta põllumehe tiitel on võtnud,” selgitas Muld. minu jaoks väga suur tunnus- Ta lisas, et kõrgete tule- tus. See võtab siiani tehtud musteni on Kaiu farmi vii- tööd hästi kokku ja ega enne nud väga hea geneetilise lüp- tiitli saamist osanud arvata, sivõimega kari, suurepärane et avalik huvi selle vastu on meeskonnatöö ning täppisar- nii suur. See tähendab, et laie- vutustele baseeruv loomade male avalikkusele läheb aasta söötmisratsioon. põllumehe tiitel korda ja mee- Valdusettevõte Trigon diakajastus on asja juures ül- Dairy Farming, mida Muld latavalt suur,” on Muld tiitli nii efektiivselt juhib, omab üle rõõmus. lisaks kolmele Eesti farmile Ta on kindel, et seda kon- ka piimatootmisettevõtet Ve- kurssi on vaja, sest see näitab nemaal Peterburi regioonis. põllumajandust positiivse- Kui veel 2015. aasta lõpetati mast küljest. “Konkurss peaks 2,39 miljoni eurose kahjumi- kindlasti jätkuma – põllume- ga, siis mullu suudeti teeni- hed saavad tunnustatud oma da juba 91 050 eurot puhas- Tiitlivõitja pälvis ajaloolise “Külvaja” kuju koopia. tehtud töö eest. Konkurss kasumit. FOTOD: MEELIKA SANDER SÕRMUS tõmbab meedias tähelepa- Et viljasaagi koristus kan- nu ja kajastab põllumajandu- natas vihmade tõttu, siis on se teemasid laiemale ringile,” sektoris praegu laiemalt tee- ÜKS KÜSIMUS TAUST sõnas Muld. maks riskide juhtimine ja Kuidas suhtute Varasemad Tiitlivõitu tähistas ta koos oma kasvatatu/toodetu kind- uude ühistulisesse aasta põllumehed pere ja kolleegidega. lustamine. Muld on seisuko- Veterinaari haridusega hal, et nii nagu muus äris, nii piimakombinaati, 2001 Raivo Musting, Muld on tegutsenud põlluma- ka põllumajanduses ongi ﬁr- mis Väätsa lähedale elutöö preemia janduses juba paarkümmend majuhi roll juhtida oma ette- Paidesse kerkib? Peeter Kibe 2002 Jaak Läänemets aastat. Trigon Dairy Farming võtlusriske. MARGUS MULD Estonias juhib ta looma- ja “Meil on olemas 7 erinevat Dairy Farming Estonia ASi juht 2002 Jaak Hinrikus taimekasvatust, seda nii Kär- kindlustuse liiki – alates liik- 2003 Johannes Valk, las, Väätsal kui ka Kaius asu- luskindlustusega ja lõpeta- Suhtume positiivselt. 2004 Andres Härm vates farmides. des varakindlustuse, ärikat- Mida suurema mahu- 2004 Aavo Mölder Kõige silmapaistvamad kemise, üldise tsiviilvastu- ga on tööstus, seda odava- 2005 Arvo Kuutok tulemused ongi saavutatud tusega. On hea, kui erinevad malt peaks tööstus töötama 2006 Kalle Reiter, Kaius, seal tehtu tõi Mullale riskid on kaetud. Saagi kind- ja seda konkurentsivõime- 2007 Ermo Sepp sel aastal ka parima piima- lustuse kohta on raske midagi lisemad meie piimatooted 2008 Mati Nurm karjakasvataja tiitli, sest Rap- praegu arvata, sest ei tea, kui maailmaturul oleksid. Uus 2009 Mart Timmi lamaal Kaiu LT farmis suude- kalliks kindlustus kujuneb piimatööstus peaks tagama 2010 Madis Ajaots ti tõsta aastane piimatoodang ja millistel tingimustel kind- farmeritele kõrgema hinna 2011 Avo Samarüütel, üle 12 200 kilo lehma kohta. lustada saab. Aga põhimõtte- ja stabiilsema piimahinna. elutöö preemia See tulemus tõstis farmi Ees- liselt oleksime kindlasti nõus Eino Härm ti absoluutsesse eliiti. oma saake kindlustama,” sõ- 2012 Raivo Külasepp, “Kaiu edu valem on, et tee- nas Muld. ti Noortalunikud, aasta põllu- elutöö preemia me kõiki tegevusi mõtesta- Aasta põllumehe žüriis- mees 2016 Lembit Paal, Kalle Maie Mölder tult. Kõik otsused mõtleme se kuulusid esimees Raul Ro- Reiter Eesti Aiandusliidust, 2013 Tõnu Post, enne põhjalikult läbi, kont- senberg Maaelu Edendami- Roomet Sõrmus Eesti Põllu- elutöö preemia rollime ideede teostumist ja se Sihtasutusest, Illar Lemetti majandus-Kaubanduskojast, Leino Vessart tulemust ja teeme seda kõike maaeluministeeriumist, Jaan Andres Eilart Maalehest, Silja 2014 Ilmar Teevet järjekindlalt. Kui Kaiu laudas Sõrra Eesti Põllumeeste Kesk- Lättemäe Maalehest ja Milvi 2015 Romet Rässa käivad teised farmerid külas, liidust, Karin Sepp MTÜst Ees- Aun keskkonnaametist. 2016 Lembit Paal FORESTER 2,0 diisel XS CVT AUTOSPIRITIST SUPERHINNAGA! SÄÄSTAD

nüüd 5390 26 900 € tavahind 32 290 €€

Ökonoomne diiselmootor - keskmine kütusekulu 6,1 liitrit Kliirens 220 mm Rikkalik varustus

3 AASTAT TASUTA HOOLDUST

Kiirusta! Superhinnaga autosid on piiratud arv!

Ehitajate tee 122, Tallinn tel 659 9499 [email protected] www.autospirit.ee

Keskmine kütusekulu ja CO2 heitmed: 6,1 l/100 km, 158 g/km. 6 TUNNUSTUS Põllu- ja metsamajandus

Maasikakasvataja kõige innovaatilisem

Paavo Otsus pälvis aasta põl- lumehe konkursil rahva põl- lumehe ja innovaatilisima põllumehe tiitli. Otsuse juhitav Aran PM OÜ on Eesti suurim katmikalal marjakasvataja. Maasika- põlde oli neil 2017. aastal kokku 15 hektarit, ligi pool sellest katmikala ehk kiletunnelid. Innovaatiline on ka marjade kõrgetel lavadel kasvatamise süsteem. Aran PM toodetel on Aran- Farming kaubamärk ja “Eestis Paavo Otsus sai Kasvatatud” kvaliteedimärk. nii rahvapõllume- Kaubamärgi AranFarmin- he kui innovaati- gu all toodetakse ka külm- lisima põllumehe kuivatatud maasikaid, mida tiitli. müüakse kaubanduskeskus- tes, osa toodangut ekspordi- del soov siin sama asjaga jät- ga ei huvitanud teiste kritisee- värsked marjad lähevad meil takse Soome. kata. “Alates sellest hetkest, rivad arvamused, sest kindel jaekettidesse, mis me ise pa- Otsus sai oma kogemused kui Aran PM OÜ loodi, oli mul siht oli silme ees ja tahe ole- kime enda külmhoones,” sõ- Šotimaal maasikakasvatuses olemas visioon, kuidas Ees- mas. Ehitasime kasvuhooned, nas Otsus. töötades. Ta alustas seal kor- ti marjakasvatus ühel päeval et ilmastikuriske maandada Ta lisas, et viimase kolme jajana ja edasi sai temast suu- võiks välja näha. Tahtsin kohe ja pikendada hooaega ning aasta jooksul on ettevõte in- re marjakasvatusﬁrma juht. algusest peale teha asju teisiti tagada kaubanduse jaoks pa- vesteerinud ligi 1 miljon eu- Koju tagasi naastes oli tal kin- kui Eestis kombeks. Mind vä- rem marja kvaliteet. Enamik rot tootmise arendamiseks. Loodussõbralik ja kiiretoimeline lubiväetis põllumaale ning koduaeda

Enefix mullaparendaja on mõeldud mulla omaduste parandamiseks: põldudele puudele peenardele põõsastele kasvuhoonetesse murule Terve mulla heaks!

enefix.eu

KOOSTÖÖPARTNERID: LAOTAMINE, TRANSPORT, MÜÜK

LAURI LAANEMÄE [email protected] +372 5380 4618 8 edetabel Põllu- ja metsamajandus

Põllumajandustootjate TOP Eesotsas tõuaretajad ja aiandustootjad

Meelika Sander-Sõrmus Novembris traditsiooniliselt ilmuva Äripäeva meelika@põllumajandus.ee põllumajandustootjate TOPi tänavused 116 firmat on kõik teada-tuntud tegijad, esikümnes on seitse aiandustootjat, üks loomakasvataja-aretaja ja kaks piimatootjat. November 2017 9

Esimesele kohale tuli tublide tulemuste- Tanel-Taavi ga Tanel-Taavi Bulitko juhitud Eesti Tõu- Bulitko nimi ei loomakasvatajate Ühistu (ETKÜ). Teise vaja Eesti loo- koha napsas Laheotsa OÜ ja kolmanda makasvatajatele koha Grüne Fee Eesti AS. tutvustamist. Bulitko sõnul on nende eduka aasta FOTO: MEELIKA taga kogu meeskonna tubli töö. “Eesti SANDER SÕRMUS Tõuloomakasvatajate Ühistu kui veise- kasvatajaid ühendava organisatsiooni te- gevuses oli eelmisel aastal oluline roll ai- data piimatootjaid kriisist välja tulekul. Üheks selliseks tegevuseks on ka tõuveis- te müük, mida oleme aastaid koordinee- rinud. Piimaveiste müügi vastu oli huvi meie tootjatel väga suur, mis kajastus selgelt ka meie käibes. Samuti oli soodne aasta lihaveisekasvatajatele, kes said oma nuumveiseid realiseerida Türki. Õnnes- tus ka realiseerida märkimisväärne kogus sügavkülmutatud veisespermat Ees- tist väljapoole. Viimane on meie peamine põllumajanduslik tootmistegevus. Kokku müüdi ühistu vahendusel ligi 10 000 veist,” selgitas tausta Bulitko. Kuna 2016. aasta esimene pool oli pii- matootjatele madala piimahinna tõt- tu jätkuvalt keeruline, tuli ühistul eri- liselt pingutada ka turgude leidmisega eriti neile tootjatele, kel oli plaan piima- tootmine lõpetada või noorkarja müüa. 10 edetabel Põllu- ja metsamajandus

“Tõuveiste müügimahult oli mullu võitja mise ja selle sügavkülmutamisega tege- iseseisvumisperioodi rekordaasta. Tõu- Eesti Tõuloomakasvatajate levaid keskusi praeguseks vaid üks ja see veiseid eksporditi Valgevenesse, Türki, Ühistu TÜH on ETKÜ oma. Venemaale, Usbekistani ja Gruusiasse. “Oleme suutnud investeerida selles- Lisaks Euroopa Liidu sihtkohad, peami- Tegeleb peamiselt veiste tõuaretusega se keskusesse selliselt, et meil on olemas selt Poola. Hea, et meil olid varasemad Asutatud 1993 kaasaegseim tehnoloogia, kus on võima- suhted nn kolmandate maadega, kuhu Käive mullu 12,8 mln eurot, kasvas aas- lik toota tippkvaliteediga aretusmaterja- saime siiski tavapärase hinnaga loomi taga 29%. li. Aastas toodetakse ca 0,5 miljonit kõr- müüa. Eksport kolmandatesse maadesse Ärikasum mullu 731 912 eurot, aasta va- ge kvaliteediga sperma doosi, mida meie andis võimaluse meie tootjatele maksta rem vaid 6070 eurot. kasvatajad saavad kasutada. Samuti eks- tõuveiste eest ca 30% kõrgemat hinda, kui Töötajaid 50 porditakse vähesel määral veiste sper- teised ELi riikide tootjad said tõuloomi mat. Kokku on seemendusjaama farmi- ELi piires müües. Lihaveiste osas oli hea kohtadeks peab Bulitko põhikarja vä- des üle 160 sugupulli, kellelt siis vastavalt aasta nuumapullide müügiks Türki. Kül- henemist ja turu ebastabiilsust. “Peami- sagedusele ja vajadusele kogutakse ma- lalt soodsad hinnad ja stabiilne olukord ne on, et turgudel valitseks stabiilsus ja terjali. See üksus on meie ettevõtte kõi- oli 2016. aastal,” rääkis Bulitko. Eesti põhikarja arvukus ei tohiks lange- ge kõrgema bioturvalisuse tasemega osa, da. Kindlasti on paljudel ettevõtetel endi- kus sugupulle regulaarse sagedusega Maailmatrendid on määravad selt suured investeerimisvajadused lüp- kontrollitakse erinevate haiguste osas,” ETKÜ tegevus on suunatud veiste si- ja noorkarja farmide rajamiseks või re- kirjeldas Bulitko seemendusjaama tööd. tõuomaduste parandamisele. Sel ees- konstrueerimiseks. Meie esimesed uued 2016. aastal valmis ETKÜ-l põlluma- märgil osteti 211 600 euro eest veiste farmid valmisid juba 15 aastat tagasi ja jandusloomade kogumiskeskus, mis või- spermat Saksamaalt, Inglismaalt, Root- ka nendesse tuleb hakata taas investee- maldab loomade kogumist ekspordiks sist, Šveitsist ja Tšehhist. Lihaveiste arvu rima,” rääkis ta. ja karantiini korraldamist. Investeerin- suurendamiseks ja tõuomaduste paran- “Samas on aga meie noorkarja far- gu senine üldmaht on kaks miljonit eu- damiseks osteti 311 000 euro eest tõuloo- mid paljudel ettevõtetel veel renoveeri- rot. “Kogumiskeskuse käivitamine Kau- mi ja 83 500 euro eest Saksamaalt ja Hol- mata. Peame aga arvestama, et noorkari nissaarel oli meie ühistule hädavajalik. landist noorpulle. on tulevik ja nende pidamise arvelt kok- Kasvõi arvestades loomade mahtusid, kes Bulitko sõnul on tõuaretustegevustes kuhoid ei ole mõistlik. Samas hakkab sil- selle lühikese tegutsemisperioodi jook- tähtis maailma suundadega kaasas käia. ma ka üha suurem vajadus noorte hari- sul läbi kogumisüksuse realiseeritud. “Väike riik nagu Eesti vajab ka igal aastal tud spetsialisteide järele. Ka see on tee- Kogumiskeskus täidab sisuliselt ekspor- ca 30% ulatuses aretusmaterjali teistest ma, millega tuleb kindlasti tegeleda roh- dikeskuse funktsiooni, kus välisriikides- riikidest. Seetõttu teeme koostööd val- kem, et meie karjade teenindamiseks jät- se saadetavad elusveised kogutakse eel- dava osa maailma juhtivate karjakasva- kuks ka tulevikus võimekat kaadrit. Et nevalt kokku ning seal toimub komplek- tusmaadega ja sealsete aretusfirmadega. jätkuks selline areng ka edaspidi põllu- teerimine. Kindlasti aitab see meie kar- Noorpullide ostmine Euroopast piima- majandussektoris, siis põllumajandusli- jade bioturvalisuse taset kõrgemana hoi- karja parandamiseks on eeskätt selleks, kesse valdkondadesse noorte juurde too- da, kui iga üksiku partii valjad välisriiki- et saaksime Eestis kasutada genoomhin- mine on hästi oluline,” rõhutas Bulitko. dest ei pea enam käima meie karju külas- natud pulle, mis tähendab, et juba noorel tamas,” tõi investeeringuvajaduse oluli- Piimalehmade karjaspüsimine lühike pullvasikal on ca 70% tõenäosusega mää- suse välja Bulitko. ratud tema tegelik järglaste järgi saadav ETKÜ juht ütles, et Eesti piimakarjadest Müüa tuleks kolmandatesse maadesse hinne. Seda mitte ainult piimajõudlu- vahetatakse ligi kolmandik põhikarjast se, vaid ka teiste tunnuste nagu välimik, igal aastal välja. “Tõuveiste müügi edukaks toimimiseks taastootmine, kasutusiga jm karja iga- “Enamik piimatootjatest tagavad oma peab olema farmeritel soov ja tahe kar- päevast majandamist mõjutavate tun- karjale vajaliku noorkarja järjepidevu- jatäiendusest üle jäävaid loomi tõuloo- nuste põhjal. Ka lihatõugu pullide ost- se enda noorkarja kaudu. Erandina võib madena realiseerida. Samas vajadus po- misel on väga tähtis, et saaksime pide- tuua farme, kes plaanivad laiendada oma tentsiaalsete müügiturgudega tegeleda valt oma karjadesse uut verevärskendust tegevust ja neil tekib vajadus ka noorkar- on pidev protsess,” ütles Bulitko. juurde tuua,” ütles Bulitko. ja juurde soetamiseks. Ideaalsetes tingi- Ekspordi suunal peaks Eesti peami- Ta rõhutas, et kui mujal Euroopas on mustes võiks jääda igal piimakarjal vähe- ne fookus olema tema sõnul müük kol- üha populaarsemaks muutumas ka li- malt 15% sündinud lehmikutest üle, ke- mandatesse maadesse. “Need riigid on haveiste seemendamine, siis meie kar- da hiljem võimalik ka tõuveistena rea- meie tootjatele hinnalt paremad ja sa- jad on alles selles etapis, et peame hoo- liseerida. Probleemiks kogu maailmas mas osatakse neis piirkondades ka meie litsema väga heade paarituspullide eest. on piimalehmade lühike karjaspüsimi- loomadest juba praegu väga lugu pidada. “Loomulikult peaks tõsiselt võetavad are- ne, kuid tootmistaseme tõusmisel too- Heaks indikaatoriks on see, kui sama ost- tuskarjad ka Eestis oma veiseid suuremal davad piimalehmad elu jooksul rohkem ja pöördub meie poole paari aasta pärast arvul seemendama, sest tuleb arvesta- kui varasemalt, mil lehmade karjaspüsi- uuesti ostusooviga tagasi. Samas protse- da, et parimad pullid üle maailma oste- vus oli pikem. Ettevõtetes, kus lehmnoor- duuriliselt on väljapoole ELi müües va- takse just seemenduspullideks sperma- karja vajadus suurem, on ka loodud või- jalike veterinaarseid uuringuid, töötlu- kogumiskeskustesse. Kui me seemenda- malus suguselekteeritud aretusmaterjali si, vaktsineerimisi ja menetlusi rohkem. mist piisavalt ei kasuta lihaveiste kasva- kasutamiseks, millega saab spetsiaalselt Risk kolmandate riikide puhul on see, et tamises, jätame ühe väga olulise kvalitee- sündivate lehmikute arvu suurendada,” kunagi ei saa kindel olla turu stabiilse diosa kasutamata.” lausus Bulitko. toimimise osas.” Bulitko seletas lahti selle, kuidas käib Vaja on stabiilsust aretusmaterjali kogumine ja analüüsi- Järgmisel aastal tähistab ETKÜ 25 te- Eesti veisearetuse peamisteks kitsas- mine. Eestis on pullidelt sperma toot- gevusaastat. Palju edu ka edaspidiseks! kvaliteet mõistliku hinnaga – tark valik!

MASINAD EESTI KARMIDESSE TINGIMUSTESSE!

• FARMET mullaharimismasinad, külvikud, õlipressid ja söödagranulaatorid

• PEECON söödamikserid ja lägaseadmed

• AGRIO taimekaitsepritsid

• TULIP mineraalväetise laoturid

• SILOFARMER rullipurustid

• TEBBE sõnnikulaoturid

• WESTERMANN puhastusmasinad farmi, laoplatsidele, viljahoidlasse

Küsi pakkumist: [email protected] tel. 527 9827

www.agrofort.ee • www.farmet.ee • www.peecon.ee 12 edetabel Põllu- ja metsamajandus Edukad põllumajandustoo tjad aastal 2016

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

1. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TÜH 53 12 843 776 731 912 56 Peeter Padrik, Tanel-Taavi Bulitko, Tõnu Põlluäär ühistu liikmed 2. Laheotsa OÜ 81 4 542 919 1 333 178 2 Veiko Villers, Olari Villers, Risto Villers Frivil Invest OÜ 100% 3. Grüne Fee Eesti AS 97 9 885 353 1 901 828 1 Raivo Külasepp Anne Aiand 25%, Grüne Fee Marketing Oy 75% 4. Hansaplant OÜ 110 3 721 271 281 498 Birgit Nool, Indrek Naudi, Mihkel Saar Indrek Naudi 50%, Mihkel Saar 50% 5. Kapastu OÜ 113 1 281 738 460 565 Lauri Andressel Lauri Andressel 100% 6. Sagro AS 114 5 234 387 387 912 27 Kalle Reiter, Helve Kruus, Madis Kahu Helve Kruus 14%, Kalle Reiter 29% 7. Kadarbiku Köögivili OÜ 119 4 216 870 292 836 19 Siiri Pak, Veiko Pak, Ville Pak, Ants Pak Veiko Pak 25%, Ants Pak 25%, Ville Pak 25%, Siiri Pak 25% 8. Nurmiko AS 133 4 917 290 356 021 Jaak Ungerson Jaak Ungerson 100% 9. Metsaküla Piim AS 138 1 935 203 600 513 32 Jaan Metsamaa Jaan Metsamaa 90% 9. Raikküla Farmer OÜ 138 2 590 528 298 651 66 Tõnu Rahula Metetra OÜ 19,94%, Tõnu Rahula 64,7% 11. Plantex AS 149 3 882 307 243 788 12 Tiit Juhani Tiit Juhani 100% 12. Rakvere Farmid AS 152 28 569 000 1 268 000 86 Anne Mere, Andres Veide HKScan Estonia AS 100% 13. Vändra OÜ 159 4 427 094 388 997 44 Ilmar Teevet, Jaan Gerz, Jaan Toobal, Peeter Kitsnik 11,75%, Ilmar Teevet 30,19%, Jaan Toobal 22,77%, Kaido Madisson, Peeter Kitsnik Vändra Vara OÜ 11,38%, Jaan Gerz 13,19% 14. Sanlind OÜ 160 2 985 995 636 979 3 Andres Puksov Andres Puksov 100% 15. Markilo OÜ 173 2 079 957 160 469 70 Urmas Laht Kirke Laht 30,13%, Loore Laht 30,13%, Marvi Laht 30,13% 16. Kadaka Aiandi AS 178 1 297 270 458 770 Andrus Egel G-Neliteist OÜ 84,79% 17. ML Eeriksaare OÜ 192 1 085 165 209 377 Märt Laansalu Märt Laansalu 100% 17. Eco Brand OÜ 192 2 871 147 75 640 Viktoria Uudeküll Viktoria Uudeküll 100% 19. Peetri Põld ja Piim AS 198 2 518 085 236 671 58 Priit Süüden Vaklak OÜ 100% 20. Massiaru Põllumajanduslik OÜ 203 1 205 789 171 187 69 Piret Alfthan, Atte Alfthan, Kari Uolevi Laakso Atte Jari Alfthan 47,08%, Kari Uolevi Laakso 24,84%, Esa Seppo Koskela 11,9%, Sakari Kalervo Määttänen 14,17% 21. Estonia OÜ 208 11 393 695 297 039 5 Ain Aasa, Andrus Lund Estonia Farmid OÜ 65,15%

Tehnikaalane koostööpartner kõikidele ĞƐƟƉƁůůƵŵĂũĂŶĚƵƐƚŽŽƚũĂƚĞůĞ

/ƐĞůŝŝŬƵǀĂĚƚĂŝŵĞŬĂŝƚƐĞƉƌŝƚƐŝĚ Kelly ketasäkked sŝůũĂƺŵďĞƌůĂĂĚŝŵŝƐĞŚĂĂŐŝƐĞĚ

sćĞƟƐĞũĂůƵďũĂůĂŽƚƵƌŝĚ WĞĞŶƐĞĞŵŶĞŬƺůǀŝŬƵĚ Sorteerid

RISTO MASSUR tel 505 3046, [email protected] AGRI PARTNER OÜ ARGO KUKK tel 505 3076, [email protected] Välja 3, Soinaste, 61709 Ülenurme vald, Tartumaa November 2017 13 Edukad põllumajandustoo tjad aastal 2016

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu Valdkonna TOPi pääsemine 1. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TÜH 53 12 843 776 731 912 56 Peeter Padrik, Tanel-Taavi Bulitko, Tõnu Põlluäär ühistu liikmed Vastava valdkonna tegevuse osakaal ettevõtte käibest pidi ole 2. Laheotsa OÜ 81 4 542 919 1 333 178 2 Veiko Villers, Olari Villers, Risto Villers Frivil Invest OÜ 100% ma vähemalt 51%. Äripäev võttis äriregistrist eelmise aasta ma 3. Grüne Fee Eesti AS 97 9 885 353 1 901 828 1 Raivo Külasepp Anne Aiand 25%, Grüne Fee Marketing Oy 75% jandustulemuste põhjal valdkonna müügitulult suuremate ette 4. Hansaplant OÜ 110 3 721 271 281 498 Birgit Nool, Indrek Naudi, Mihkel Saar Indrek Naudi 50%, Mihkel Saar 50% võtete andmed. Osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused 5. Kapastu OÜ 113 1 281 738 460 565 Lauri Andressel Lauri Andressel 100% olid äriregistris andmete kogumise ajaks sisestatud ja ettevõte 6. Sagro AS 114 5 234 387 387 912 27 Kalle Reiter, Helve Kruus, Madis Kahu Helve Kruus 14%, Kalle Reiter 29% tegutsenud kahel viimasel majandusaastal. 7. Kadarbiku Köögivili OÜ 119 4 216 870 292 836 19 Siiri Pak, Veiko Pak, Ville Pak, Ants Pak Veiko Pak 25%, Ants Pak 25%, Ville Pak 25%, Siiri Pak 25% Pingerea koostamine 8. Nurmiko AS 133 4 917 290 356 021 Jaak Ungerson Jaak Ungerson 100% Ettevõtted seati valdkonna pingeritta kuue näitaja põhjal: 2016. 9. Metsaküla Piim AS 138 1 935 203 600 513 32 Jaan Metsamaa Jaan Metsamaa 90% aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2015. aastaga, 2016. 9. Raikküla Farmer OÜ 138 2 590 528 298 651 66 Tõnu Rahula Metetra OÜ 19,94%, Tõnu Rahula 64,7% aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2015. aastaga, rentaablus 11. Plantex AS 149 3 882 307 243 788 12 Tiit Juhani Tiit Juhani 100% ja varade tootlikkus aastal 2016. Iga näitaja põhjal reastati ette 12. Rakvere Farmid AS 152 28 569 000 1 268 000 86 Anne Mere, Andres Veide HKScan Estonia AS 100% võtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava 13. Vändra OÜ 159 4 427 094 388 997 44 Ilmar Teevet, Jaan Gerz, Jaan Toobal, Peeter Kitsnik 11,75%, Ilmar Teevet 30,19%, Jaan Toobal 22,77%, arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis vähim punkte ko Kaido Madisson, Peeter Kitsnik Vändra Vara OÜ 11,38%, Jaan Gerz 13,19% gunud ettevõte. 14. Sanlind OÜ 160 2 985 995 636 979 3 Andres Puksov Andres Puksov 100% Kui ettevõte puudub 15. Markilo OÜ 173 2 079 957 160 469 70 Urmas Laht Kirke Laht 30,13%, Loore Laht 30,13%, Marvi Laht 30,13% Kui ettevõtet TOPis pole, siis kas ei olnud ettevõttel aktiivset ma 16. Kadaka Aiandi AS 178 1 297 270 458 770 Andrus Egel G-Neliteist OÜ 84,79% jandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2015–2016), ette 17. ML Eeriksaare OÜ 192 1 085 165 209 377 Märt Laansalu Märt Laansalu 100% võtte viimase või kahe viimase aasta keskmine omakapital oli 17. Eco Brand OÜ 192 2 871 147 75 640 Viktoria Uudeküll Viktoria Uudeküll 100% negatiivne või edetabeli koostamise ajal puudus äriregistris ma 19. Peetri Põld ja Piim AS 198 2 518 085 236 671 58 Priit Süüden Vaklak OÜ 100% jandusaasta aruanne, ettevõte oli kustutatud, likvideerimisel või 20. Massiaru Põllumajanduslik OÜ 203 1 205 789 171 187 69 Piret Alfthan, Atte Alfthan, Kari Uolevi Laakso Atte Jari Alfthan 47,08%, Kari Uolevi Laakso 24,84%, pankrotis või siis on ettevõttel EMTA andmetel suured maksuvõ Esa Seppo Koskela 11,9%, Sakari Kalervo Määttänen 14,17% lad. Emaettevõtte andmete konsolideerides tütarfirmad samas 21. Estonia OÜ 208 11 393 695 297 039 5 Ain Aasa, Andrus Lund Estonia Farmid OÜ 65,15% edetabelis osaleda ei saa.

MÜÜK Vee- ja vedelväetise mahutid PAIGALDUS • Mahutavus 1000–31 000 l • Vedelikule tihedusega kuni 1,4 kg/dm3 HOOLDUS • Elektri, bensiini ja jõuvõtuvõlliga käitatavad pumbad • UV kindel Metallist väiketanklad • Mahutavus 490–50 000 l Vee- ja vedelväetise transportmahutid • Saadaval diislile ja bensiinile • Mahutavus 1000–17 000 l • Lekkevanniga või topeltkestaga • Vedelikule tihedusega kuni 1,4 kg/dm3 • Erineva tootlikkusega pumbad • Lisavarustusena loksumisvastased pallid • Kiipidentifitseerimine (vähendavad loksumist 40%) • Saadaval treiler-versioon Plastist väiketanklad • UV kindel • Mahutavus 1350–10 000 l AdBlue tarvikud • Saadaval diislile ja AdBlue'le • Tankimiskomplektid 12 ja 230V • Ühekordse kestaga või topeltkestaga • Käsipumbad • Erineva tootlikkusega pumbad • Tankimispüstolid • Kiipidentifitseerimine • Lugerid Kütuse transportmahutid Väiketanklate tarvikud • Mahutavus 55–980 l • Erinevad kütuse väljastajad • Saadaval bensiinile, diislile või AdBlue-le • Käsipumbad • Metallist või plastist • Filtrid • Erineva kujuga • Lugerid • Erineva tootlikkusega pumbad • Tasemeandurid

Tankler OÜ | Välja 3, Soinaste, 61709 Tartumaa | tel 505 6214 | [email protected] | www.tankler.ee 14 edetabel Põllu- ja metsamajandus

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

21. Trovador OÜ 208 2 540 831 514 791 10 Priit Toomingas Prii Invest OÜ 30%, DMA Investments OÜ 70% 21. Kaisma OÜ 208 1 042 022 172 795 Ly Kivikas TL Agency OÜ 49,92%, Tarmo Lehiste 19,88% 24. Sargvere Põllumajandusühistu TÜH 211 1 438 598 190 784 31 Toomas Uusmaa ühistu liikmed 25. Hummuli Agro OÜ 213 3 165 389 279 229 8 Eero Timmermann, Are Selge Agron Halduse OÜ 100% 26. Flores Aed OÜ 220 1 520 120 59 978 57 Jüri Promm, Peep Promm J.P. Kinnisvaraarendus AS 75%, Peep Promm 25% 27. Kõljala Põllumajanduslik OÜ 221 1 782 267 222 523 42 Maire Paiste, Tõnu Post Tõnu Post 53,47% 28. Kärneri-Jõe OÜ 227 1 050 286 193 828 79 Ago Kirsipuu Ago Kirsipuu 100% 29. Mangeni PM OÜ 232 4 653 923 -70 911 84 Meelis Venno Silikaat AS 100% 30. Weiss OÜ 235 3 496 659 97 754 17 Kalmer Metsaoru, Raimo Piirikuus, Tarmo Mätas Kalmer Metsaoru 45,94%, Mati Tähe 26,23%, Raimo Piirikuus 18,13% 31. SF Pandivere OÜ 240 2 747 711 -21 202 Aare Karlson, Aare Kalson Aare Karlson 100% 32. Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ 255 1 219 054 344 666 Erki Oidermaa Erki Oidermaa 100% 32. Piibe Pig OÜ 255 1 117 544 34 433 Helve Lahi Margit Aalberg 100% 34. Kuivajõe Farmer OÜ 256 1 454 294 108 498 87 Urmas Põlluaas Urmas Põlluaas 75,3%, Valdereks OÜ 10,04% 35. Kesa-Agro OÜ 258 1 610 593 152 898 51 Venda Vihmann Ivard OÜ 22%, Tristafan OÜ 26,6%, Venda Vihmann 27,8% 36. Krootuse Agro AS 262 1 691 332 65 959 34 Valev Krebes, Ülo Tammeorg, Imbi Pokbinder, Agrokommerts 48,74%, Ülo Tammeorg 13,52% Rain Maidla, Veiko Pirts 37. Roodevälja Uustalu OÜ 265 1 001 572 113 138 Ain Altermann, Uno Altermann, Ljubov Kukkur Uno Altermann 93,23% 38. Halinga OÜ 271 4 133 096 -32 338 104 Raul Peetson Raul Peetson 100% 39. Alvar MÜ TÜH 278 1 155 597 42 595 Rein Lass, Andres Grents, Jaanus Kalev, Ervin Sander ühistu liikmed 40. Vetiku S.T. 289 1 026 660 96 343 67 Aleksandr Virolainen Aleksandr Virolainen 76,07%, Marina Virolainen 23,93% 41. Paistevälja OÜ 290 1 581 485 94 814 33 Eda Niilo, Liivi Nuut, Meelis Mändla Meelis Mändla 51,17%, Mihkel Mändla 10,23% 42. Kehtna Mõisa OÜ 292 2 309 250 81 879 28 Tiit Sullakatko, Märt Riisenberg, Siim Riisenberg Märt Riisenberg 25,52% 43. Saimre Seakasvatuse OÜ 294 2 952 236 118 523 9 Liivi Issak, Toivo Teng, Jüri Karpovski Saimre Agro Grupp OÜ 100% 44. Lüüste Põllumajandusühistu TÜH 298 1 081 969 85 858 Jaak Soosaar, Tiit Soosaar ühistu liikmed 45. Lustivere Põld OÜ 301 1 088 035 41 830 Meelis Marmor, Jaanus Vallimäe Jaanus Vallimäe 100% 46. Valjala Söödatehas AS 302 7 794 000 -96 000 Raul Maripuu Raul Maripuu 100% 46. Metstaguse Agro OÜ 302 2 106 866 50 785 62 Jaan Reisenbuk, Pille Palumaa, Teet Kallakmaa Arvi Kallakmaa 33,76%, Teet Kallakmaa 11,36%, 48. Põlva Agro OÜ 305 4 101 138 -13 629 80 Peeter Alep, Eero Timmermann Agron Halduse OÜ 96,56% 49. Friendsland OÜ 325 2 378 328 65 884 13 Erika Ilisson, Tiit Nilson Woodwell AS 51,92%, Lars Christensen 24,04%, Niels Christensen 24,04%,

Mõisaküla Masinatehas

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 [email protected] www.mtm.ee Kotitõstuk ühe konksuga 365.00*

Kivikopp L-1500 Kotitõstuk kahe konksuga 540.00* 490.00*

Kivikopp L-1900 *Hindadele lisandub käibemaks 20% 690.00* November 2017 15

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

21. Trovador OÜ 208 2 540 831 514 791 10 Priit Toomingas Prii Invest OÜ 30%, DMA Investments OÜ 70% 21. Kaisma OÜ 208 1 042 022 172 795 Ly Kivikas TL Agency OÜ 49,92%, Tarmo Lehiste 19,88% Värsked uudised 24. Sargvere Põllumajandusühistu TÜH 211 1 438 598 190 784 31 Toomas Uusmaa ühistu liikmed 25. Hummuli Agro OÜ 213 3 165 389 279 229 8 Eero Timmermann, Are Selge Agron Halduse OÜ 100% 26. Flores Aed OÜ 220 1 520 120 59 978 57 Jüri Promm, Peep Promm J.P. Kinnisvaraarendus AS 75%, Peep Promm 25% põllumajandusest 27. Kõljala Põllumajanduslik OÜ 221 1 782 267 222 523 42 Maire Paiste, Tõnu Post Tõnu Post 53,47% 28. Kärneri-Jõe OÜ 227 1 050 286 193 828 79 Ago Kirsipuu Ago Kirsipuu 100% 29. Mangeni PM OÜ 232 4 653 923 -70 911 84 Meelis Venno Silikaat AS 100% 30. Weiss OÜ 235 3 496 659 97 754 17 Kalmer Metsaoru, Raimo Piirikuus, Tarmo Mätas Kalmer Metsaoru 45,94%, Mati Tähe 26,23%, Raimo Piirikuus 18,13% 31. SF Pandivere OÜ 240 2 747 711 -21 202 Aare Karlson, Aare Kalson Aare Karlson 100% 32. Oidermaa Talu Seemnekeskus OÜ 255 1 219 054 344 666 Erki Oidermaa Erki Oidermaa 100% 32. Piibe Pig OÜ 255 1 117 544 34 433 Helve Lahi Margit Aalberg 100% 34. Kuivajõe Farmer OÜ 256 1 454 294 108 498 87 Urmas Põlluaas Urmas Põlluaas 75,3%, Valdereks OÜ 10,04% 35. Kesa-Agro OÜ 258 1 610 593 152 898 51 Venda Vihmann Ivard OÜ 22%, Tristafan OÜ 26,6%, Venda Vihmann 27,8% 36. Krootuse Agro AS 262 1 691 332 65 959 34 Valev Krebes, Ülo Tammeorg, Imbi Pokbinder, Agrokommerts 48,74%, Ülo Tammeorg 13,52% Rain Maidla, Veiko Pirts 37. Roodevälja Uustalu OÜ 265 1 001 572 113 138 Ain Altermann, Uno Altermann, Ljubov Kukkur Uno Altermann 93,23% 38. Halinga OÜ 271 4 133 096 -32 338 104 Raul Peetson Raul Peetson 100% 39. Alvar MÜ TÜH 278 1 155 597 42 595 Rein Lass, Andres Grents, Jaanus Kalev, Ervin Sander ühistu liikmed pollumajandus.ee 40. Vetiku S.T. 289 1 026 660 96 343 67 Aleksandr Virolainen Aleksandr Virolainen 76,07%, Marina Virolainen 23,93% 41. Paistevälja OÜ 290 1 581 485 94 814 33 Eda Niilo, Liivi Nuut, Meelis Mändla Meelis Mändla 51,17%, Mihkel Mändla 10,23% 42. Kehtna Mõisa OÜ 292 2 309 250 81 879 28 Tiit Sullakatko, Märt Riisenberg, Siim Riisenberg Märt Riisenberg 25,52% Liitu 43. Saimre Seakasvatuse OÜ 294 2 952 236 118 523 9 Liivi Issak, Toivo Teng, Jüri Karpovski Saimre Agro Grupp OÜ 100% 44. Lüüste Põllumajandusühistu TÜH 298 1 081 969 85 858 Jaak Soosaar, Tiit Soosaar ühistu liikmed 45. Lustivere Põld OÜ 301 1 088 035 41 830 Meelis Marmor, Jaanus Vallimäe Jaanus Vallimäe 100% tasuta 46. Valjala Söödatehas AS 302 7 794 000 -96 000 Raul Maripuu Raul Maripuu 100% 46. Metstaguse Agro OÜ 302 2 106 866 50 785 62 Jaan Reisenbuk, Pille Palumaa, Teet Kallakmaa Arvi Kallakmaa 33,76%, Teet Kallakmaa 11,36%, 48. Põlva Agro OÜ 305 4 101 138 -13 629 80 Peeter Alep, Eero Timmermann Agron Halduse OÜ 96,56% uudiskirjaga! 49. Friendsland OÜ 325 2 378 328 65 884 13 Erika Ilisson, Tiit Nilson Woodwell AS 51,92%, Lars Christensen 24,04%, Niels Christensen 24,04%,

Mõisaküla Masinatehas

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 [email protected] www.mtm.ee Kotitõstuk ühe konksuga 365.00*

Kivikopp L-1500 Kotitõstuk kahe konksuga 540.00* 490.00*

Kivikopp L-1900 *Hindadele lisandub käibemaks 20% 690.00* 16 edetabel Põllu- ja metsamajandus

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

50. Kõpsta Seafarm OÜ 328 1 151 416 17 409 83 Rita Uukkivi Oleg Gross 100% 51. Lõpe Agro OÜ 331 3 600 871 53 202 21 Tarmo Veepalu, Mare Noot, Margo Kuusk Goldmark Design OÜ 19,04% 52. Tavex OÜ 333 1 264 448 57 060 82 Artur Kokk Artur Kokk 100% 52. Ekso Farm OÜ 333 1 635 756 66 462 60 Erki Aniott, Egrit Viitkin AS Ekso 93% 54. Kaavere Agro OÜ 338 1 437 458 93 612 30 Aren Põder, Meelis Marmor, Ronald Blumenau Ahti Kalde 20%, Ronald Blumenau 10%, Agriland OÜ 15%, Marmorland OÜ 34%, Aren Põder 21% 54. Reinu-Einari OÜ 338 1 250 393 94 276 Einar Pärnpuu, Ruta Pärnpuu, Linda Pärnpuu Einar Pärnpuu 51%, Margot Smitt 49% 56. Rannu Mõis OÜ 350 1 235 970 -35 521 102 Madis Lamp, Üllar Kaaver, Meelis Täkker Üllar Kaaver 52,42% 57. Milligrupp OÜ 359 1 074 804 113 415 38 Arne Lohu Arne Lohu 60%, Kristina Niin 20%, Sven-Erik Lohu 20% 58. Selja OÜ 360 3 011 917 -21 481 46 Ahti Kukk Vooremaa Piim TÜH 99,11% 59. Männiku Piim OÜ 361 1 934 110 -83 444 41 Avo Samarüütel, Ervin Lilo, Ludmilla Liiv Ervin Lilo, Ludmilla Liiv, Asta Kuusmann, Vladimir Ganzen, Avo Samarüütel, Siegne Barkala, Toomas Pungar, Sirje Küün, Andres Kägo-Saunasoo, Urmas Mölder, kõik 10% 60. Vinimex OÜ 362 1 728 933 -41 073 61 Ants Ossip Ants Ossip 100% 61. Pae Farmer OÜ 363 3 882 466 -6 948 11 Ülo Flaur, Elmo Allika, Märt Meinberg Märt Meinberg 33,33%, AMÜ Varad OÜ 33,33%, Elmo Allikas 33,33% 62. Linnu Talu OÜ 365 1 341 363 40 616 14 Jarno Hermet, Astre Jaagant Astre Jaagant 100% 62. Surju Pm OÜ 365 1 436 577 32 775 68 Hannes Isand Hannes Isand 20,54%, Margus Henriksoo 14,82%, Jaanus Männik 12,38% 64. Risti Agro AS 375 1 787 974 -29 099 94 Vello Kaselo, Elve Žukovitš Ristihold OÜ 100% 65. Ranna Farm OÜ 384 1 273 547 17 387 93 Aivo Arrak Aivo Arrak 100% 66. Vao Agro OÜ 385 1 491 091 -156 006 107 Meelis Robam, Siiri Lahe Emacs Agro GMBH 100% 67. Rannu Seeme OÜ 387 1 492 461 64 266 4 Madis Ajaots, Meelis Ajaots, Marge Ajaots Enn Ajaots 42,31%, Meelis Ajaots 41,03%, Madis Ajaots 16,67% 67. Põllumajandusühistu Muhepiim TÜH 387 1 282 332 -22 483 Siim Häelm, Evelin Kaine, Hainer Kaine, ühistu liikmed Hellika Häelm-Tintso, Aivar Häelm 69. Härjanurme Mõis OÜ 393 3 013 210 -71 840 65 Leo Hansen, Jeppe Grabow Olesen DAN-Eesti AS 100% 70. Väätsa Agro AS 395 6 373 198 -424 231 48 Margus Muld, Lenno Link Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 71. Kõo Agro OÜ 412 1 444 981 20 895 16 Meelis Venno Silikaat AS 100% 72. Pajusi ABF AS 413 2 513 475 -259 082 100 Lembit Paal Lembit Paal 100% 73. Peri Põllumajanduslik OÜ 414 4 529 616 -465 045 35 Eero Timmermann, Gabriel Müürsepp Agron Halduse OÜ 97,25% 74. Õnne Piimakarjatalu OÜ 418 1 132 256 58 589 29 Meelis Venno Key Kunman 100%

PETKUS VILJAKÄITLUSSEADMED

• SORTEERID • TRIÖÖRID • VIBROLAUAD • KONVEIERID • MAHUTID • KUIVATID • PUHTIMISSEADMED November 2017 17

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

50. Kõpsta Seafarm OÜ 328 1 151 416 17 409 83 Rita Uukkivi Oleg Gross 100% 51. Lõpe Agro OÜ 331 3 600 871 53 202 21 Tarmo Veepalu, Mare Noot, Margo Kuusk Goldmark Design OÜ 19,04% 52. Tavex OÜ 333 1 264 448 57 060 82 Artur Kokk Artur Kokk 100% 52. Ekso Farm OÜ 333 1 635 756 66 462 60 Erki Aniott, Egrit Viitkin AS Ekso 93% 54. Kaavere Agro OÜ 338 1 437 458 93 612 30 Aren Põder, Meelis Marmor, Ronald Blumenau Ahti Kalde 20%, Ronald Blumenau 10%, Agriland OÜ 15%, Marmorland OÜ 34%, Aren Põder 21% 54. Reinu-Einari OÜ 338 1 250 393 94 276 Einar Pärnpuu, Ruta Pärnpuu, Linda Pärnpuu Einar Pärnpuu 51%, Margot Smitt 49% 56. Rannu Mõis OÜ 350 1 235 970 -35 521 102 Madis Lamp, Üllar Kaaver, Meelis Täkker Üllar Kaaver 52,42% 57. Milligrupp OÜ 359 1 074 804 113 415 38 Arne Lohu Arne Lohu 60%, Kristina Niin 20%, Sven-Erik Lohu 20% Värsked 58. Selja OÜ 360 3 011 917 -21 481 46 Ahti Kukk Vooremaa Piim TÜH 99,11% 59. Männiku Piim OÜ 361 1 934 110 -83 444 41 Avo Samarüütel, Ervin Lilo, Ludmilla Liiv Ervin Lilo, Ludmilla Liiv, Asta Kuusmann, Vladimir Ganzen, Avo Samarüütel, Siegne Barkala, Toomas Pungar, Sirje Küün, Andres Kägo-Saunasoo, uudised Urmas Mölder, kõik 10% 60. Vinimex OÜ 362 1 728 933 -41 073 61 Ants Ossip Ants Ossip 100% 61. Pae Farmer OÜ 363 3 882 466 -6 948 11 Ülo Flaur, Elmo Allika, Märt Meinberg Märt Meinberg 33,33%, AMÜ Varad OÜ 33,33%, Elmo Allikas 33,33% ehitus- ja 62. Linnu Talu OÜ 365 1 341 363 40 616 14 Jarno Hermet, Astre Jaagant Astre Jaagant 100% 62. Surju Pm OÜ 365 1 436 577 32 775 68 Hannes Isand Hannes Isand 20,54%, Margus Henriksoo 14,82%, Jaanus Männik 12,38% 64. Risti Agro AS 375 1 787 974 -29 099 94 Vello Kaselo, Elve Žukovitš Ristihold OÜ 100% kinnisvara- 65. Ranna Farm OÜ 384 1 273 547 17 387 93 Aivo Arrak Aivo Arrak 100% 66. Vao Agro OÜ 385 1 491 091 -156 006 107 Meelis Robam, Siiri Lahe Emacs Agro GMBH 100% sektorist 67. Rannu Seeme OÜ 387 1 492 461 64 266 4 Madis Ajaots, Meelis Ajaots, Marge Ajaots Enn Ajaots 42,31%, Meelis Ajaots 41,03%, Madis Ajaots 16,67% 67. Põllumajandusühistu Muhepiim TÜH 387 1 282 332 -22 483 Siim Häelm, Evelin Kaine, Hainer Kaine, ühistu liikmed Hellika Häelm-Tintso, Aivar Häelm 69. Härjanurme Mõis OÜ 393 3 013 210 -71 840 65 Leo Hansen, Jeppe Grabow Olesen DAN-Eesti AS 100% 70. Väätsa Agro AS 395 6 373 198 -424 231 48 Margus Muld, Lenno Link Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 71. Kõo Agro OÜ 412 1 444 981 20 895 16 Meelis Venno Silikaat AS 100% 72. Pajusi ABF AS 413 2 513 475 -259 082 100 Lembit Paal Lembit Paal 100% 73. Peri Põllumajanduslik OÜ 414 4 529 616 -465 045 35 Eero Timmermann, Gabriel Müürsepp Agron Halduse OÜ 97,25% 74. Õnne Piimakarjatalu OÜ 418 1 132 256 58 589 29 Meelis Venno Key Kunman 100%

LELY HEINA- JA SILOTEHNIKA VARUOSADE MÜÜK tel 687 1277 Linery OÜ, Mäo, Paide vald, 72751 Järvamaa 18 edetabel Põllu- ja metsamajandus

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

75. Saimre OÜ 423 2 017 653 -537 358 116 Toivo Teng, Ande Lehtmets, Ivi Randmaa Saimre Agro GruppOÜ 100% 76. Voore Farm OÜ 427 3 254 683 -424 835 23 Indrek Klammer, Henrik Klammer, Tiina Klammer Indrek Klammer 100% 77. Sürgavere Põllumajandusühistu TÜH 430 1 204 609 -135 297 113 Andres Kägu, Aarne Ots, Edvin Luum, ühistu liikmed Alar Kolomets, Arne Sillamäe 78. Atria Farmid OÜ 432 11 642 337 -359 271 53 Olle Horm, Priit Mälksoo Atria Eesti AS 100% 79. TAC-Ettevõtted AS 438 1 174 541 -68 365 76 Olev Aavik TAC Agro OÜ 75%, Olev Aavik 25% 80. Aravete Agro AS 444 4 127 922 -1 324 010 91 Anu Allas Friestein OÜ 95,8% 81. Mereranna Põllumajandusühistu TÜH 446 1 474 115 -112 457 78 Heimo Näälik, Lorette Kald, Ivar Reinart, Maidu Ots, ühistu liikmed Gunnar Kundrats, Urmas Lehtsalu, Külli Müür 82. Muuga PM OÜ 449 2 014 423 -234 060 73 Raul Vahter, Rein Pärs, Margo Klaasmägi Punane Tulp AS 100% 83. Adavere Agro AS 451 2 623 427 -417 480 88 Jüri Smitt, Hannes Alusalu Adahold OÜ 100% 84. Orgita Põld OÜ 453 2 029 709 -132 791 26 Aivo Lund, Kalev Puk, Heinu Lindsalu, Ilvi Nõojärv, Sulev Mölder 15,69% Sulev Mölder 85. Aru Põllumajanduse OÜ 459 3 311 447 -645 256 6 Juhan Viise, Karl Lindam, Andres Lindam Andres Lindam 50%, Juhan Viise 50% 86. Ühinenud Farmid AS 462 3 644 268 -773 289 101 Christoph Florian Kohler, Siim Kaljuma Luiste MõiS OÜ 78,58%, ECE European City Estates AG 21,42% 87. Sakala Põldur OÜ 472 1 453 354 -26 815 40 Kaimo Maiste, Mart Rebane A&P Mets AS 100% 87. Dava Foods Estonia AS 472 8 055 904 -1 936 840 Vladimir Sapožnin Dava Foods Holding AS 85%, Munakunta Oy 15% 87. Hinnu Seafarm OÜ 472 1 804 615 -239 510 99 Kalmer Märtson Kalmer Märtson 33,13 %, Ulve Märtson 24,17%, Liili Vilbaste 14,16% 90. Tammsaare OÜ 489 1 151 517 -390 385 114 Michel Rannala Vaklak OÜ 70,27% 91. Valgu Vili TÜH 492 1 067 383 -7 697 55 Ivar Burmeister, Meelis Burmeister, Sille Jüriado ühistu liikmed 92. Kõpu PM OÜ 498 2 034 269 -315 979 49 Tõnu Vreimann Erja Lepassar 13,45%, Ado Sisask 10,53%, Karel Tölp 18,13% 93. Kure Mõis OÜ 501 1 532 651 -212 748 71 Antti Kaarlo Alfred Mennala, Sirje Männiste Antti Kaarlo Mennala 56,8%, Sirkku Signe Mennala 15,4% 94. Laekvere PM OÜ 502 1 914 057 -244 453 24 Margo Klaasmägi, Tõnis Hiielaid Lili Morgen Klaasmägi 23,08%, Margo Klaasmägi 23,08%, Tõnu Krooben 15,38%, Tõnis Hiielaid 15,38% 95. Karpo OÜ 504 1 501 879 -155 608 64 Kalev Nurk, Arvet Sisask Kalev Nurk 71,64 % 96. Kärla Põllumajandusühistu TÜH 505 1 583 799 -258 745 106 Margus Muld, Ülar Tänak ühistu liikmed 97. Tartu Agro AS 508 5 366 890 -636 107 52 Aavo Mölder Almantika 50%, Aavo Mölder 10,19%, Eino Härm 10,19% 98. Kaiu LT OÜ 519 2 019 078 -360 660 50 Margus Muld, Silver Kask Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 99. Voore Mõis OÜ 520 1 905 017 -480 487 105 Margus Lepp, Tiina Klammer, Indrek Klammer Indrek Klammer 100% November 2017 19

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

75. Saimre OÜ 423 2 017 653 -537 358 116 Toivo Teng, Ande Lehtmets, Ivi Randmaa Saimre Agro GruppOÜ 100% 76. Voore Farm OÜ 427 3 254 683 -424 835 23 Indrek Klammer, Henrik Klammer, Tiina Klammer Indrek Klammer 100% 77. Sürgavere Põllumajandusühistu TÜH 430 1 204 609 -135 297 113 Andres Kägu, Aarne Ots, Edvin Luum, ühistu liikmed Alar Kolomets, Arne Sillamäe 78. Atria Farmid OÜ 432 11 642 337 -359 271 53 Olle Horm, Priit Mälksoo Atria Eesti AS 100% 79. TAC-Ettevõtted AS 438 1 174 541 -68 365 76 Olev Aavik TAC Agro OÜ 75%, Olev Aavik 25% Kommenteeri 80. Aravete Agro AS 444 4 127 922 -1 324 010 91 Anu Allas Friestein OÜ 95,8% 81. Mereranna Põllumajandusühistu TÜH 446 1 474 115 -112 457 78 Heimo Näälik, Lorette Kald, Ivar Reinart, Maidu Ots, ühistu liikmed Gunnar Kundrats, Urmas Lehtsalu, Külli Müür 82. Muuga PM OÜ 449 2 014 423 -234 060 73 Raul Vahter, Rein Pärs, Margo Klaasmägi Punane Tulp AS 100% Logistika 83. Adavere Agro AS 451 2 623 427 -417 480 88 Jüri Smitt, Hannes Alusalu Adahold OÜ 100% 84. Orgita Põld OÜ 453 2 029 709 -132 791 26 Aivo Lund, Kalev Puk, Heinu Lindsalu, Ilvi Nõojärv, Sulev Mölder 15,69% Sulev Mölder kuukirja 85. Aru Põllumajanduse OÜ 459 3 311 447 -645 256 6 Juhan Viise, Karl Lindam, Andres Lindam Andres Lindam 50%, Juhan Viise 50% 86. Ühinenud Farmid AS 462 3 644 268 -773 289 101 Christoph Florian Kohler, Siim Kaljuma Luiste MõiS OÜ 78,58%, ECE European City Estates AG 21,42% 87. Sakala Põldur OÜ 472 1 453 354 -26 815 40 Kaimo Maiste, Mart Rebane A&P Mets AS 100% 87. Dava Foods Estonia AS 472 8 055 904 -1 936 840 Vladimir Sapožnin Dava Foods Holding AS 85%, Munakunta Oy 15% huvitavamaid 87. Hinnu Seafarm OÜ 472 1 804 615 -239 510 99 Kalmer Märtson Kalmer Märtson 33,13 %, Ulve Märtson 24,17%, Liili Vilbaste 14,16% 90. Tammsaare OÜ 489 1 151 517 -390 385 114 Michel Rannala Vaklak OÜ 70,27% 91. Valgu Vili TÜH 492 1 067 383 -7 697 55 Ivar Burmeister, Meelis Burmeister, Sille Jüriado ühistu liikmed 92. Kõpu PM OÜ 498 2 034 269 -315 979 49 Tõnu Vreimann Erja Lepassar 13,45%, Ado Sisask 10,53%, Karel Tölp 18,13% teemasid 93. Kure Mõis OÜ 501 1 532 651 -212 748 71 Antti Kaarlo Alfred Mennala, Sirje Männiste Antti Kaarlo Mennala 56,8%, Sirkku Signe Mennala 15,4% 94. Laekvere PM OÜ 502 1 914 057 -244 453 24 Margo Klaasmägi, Tõnis Hiielaid Lili Morgen Klaasmägi 23,08%, Margo Klaasmägi 23,08%, Tõnu Krooben 15,38%, Tõnis Hiielaid 15,38% 95. Karpo OÜ 504 1 501 879 -155 608 64 Kalev Nurk, Arvet Sisask Kalev Nurk 71,64 % juba täna 96. Kärla Põllumajandusühistu TÜH 505 1 583 799 -258 745 106 Margus Muld, Ülar Tänak ühistu liikmed 97. Tartu Agro AS 508 5 366 890 -636 107 52 Aavo Mölder Almantika 50%, Aavo Mölder 10,19%, Eino Härm 10,19% www.logistikauudised.ee 98. Kaiu LT OÜ 519 2 019 078 -360 660 50 Margus Muld, Silver Kask Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 99. Voore Mõis OÜ 520 1 905 017 -480 487 105 Margus Lepp, Tiina Klammer, Indrek Klammer Indrek Klammer 100% 20 edetabel Põllu- ja metsamajandus

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

99. Kaarli Farm OÜ 520 1 486 316 -257 961 98 Tõnu Kuusmik, Kristjan Mitt, Kunnar Soon, Rakvere Põllumajandustehnika OÜ 100% Toom Kuusmik 101. Rebruk Farm OÜ 521 1 402 590 -205 583 95 Alo Salm, Wolfgang Leitner Vaklak OÜ 100% 102. Järva PM OÜ 532 2 013 388 -485 550 97 Tauno Heil Agri Land Investment OÜ 81,52% 102. Küüni-SF TÜH 532 1 594 834 -95 697 36 ühistu liikmed 104. Nigula Piim OÜ 537 1 339 613 -471 891 115 Toomas Juhani, Aivar Saarma Maag Grupp AS 100% 105. Mäo Põllumajandusühistu TÜH 540 1 414 261 -290 748 92 ühistu liikmed 106. Laiuse Põllumajanduse OÜ 545 1 682 684 -416 939 74 Ares Moor, Tiit Maripuu Tea Mey 14,71%, Kronos Invest OÜ 51,32% 107. Laatre Piim AS 547 2 583 649 -597 102 59 Kalmer Kongo Maasu AS 100% 108. Torma Põllumajandusosaühing OÜ 548 2 237 005 -401 260 72 Saima Lehtveer, Ahto Vili Ahto Vili 39,5%, Koidula Liis 12,94%, Saima Lehtveer 12,97%, Folie MP AS 13,08%, Aksel Simson 17,14% 108. Puurmani Põllumajandusühistu TÜH 548 1 577 457 -291 057 43 Riina Kava, Arvi Kink, Raivo Viilvere, Ago Liivat, ühistu liikmed Laine Lemberg, Ene Esnar 110. JK Otsa Talu OÜ 553 2 209 887 -608 360 39 Jaan Kiisk, Kadi Lood, Jaanus Kiisk, Madis Kiisk Madis Kiisk 15%, Kadi Lood 15%, Jaanus Kiisk 67% 111. Savala Masinaühistu TÜH 555 2 276 500 -628 960 Liis Olt ühistu liikmed 112. Saimre Viljakasvatuse OÜ 582 1 769 156 -499 172 7 Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 100% 113. Koigi OÜ 587 1 059 190 -248 972 Arvo Imsi, Valdis Rikkinen Ristihold OÜ 94,69% 114. Perevara AS 588 1 236 719 -567 453 77 Alo Teder Alo Teder 33,33%, Arvi Tupits 33,33%, Anne Ingver 29,17% 115. Karinu PM OÜ 591 1 507 919 -463 422 47 Erkki Freibach Karlengs OÜ 59,63% 116. Viraito OÜ 601 1 019 138 -381 342 110 Toivo Kens, Virve Kens, Rainer Kens Toivo Kens 99,12% 116. Võhandu Põllumajanduse OÜ 601 1 563 809 -473 651 25 Toomas Pihu Võru Trans 93,36%

pane tähele TOPi andmeid on võimalik osta Äripäeva TOPid koostatakse Äripäeva Infopangas. Kui soovite osta endale TOPi andmefaili koos ette- võtete kontaktandmetega, siis kirjutage oma soov e- posti aadressile: [email protected]

Kuuma Universaalsed tuha imurid märja- ja Eurovac 303S kuivaimurid

Blueline 1000 tsentraalne imursüsteem

Starfeld OÜ, Aretuse 7, Märja, Tartumaa [email protected], www.starfeld.ee www.imurikeskus.ee November 2017 21

Koht Nimi Punkte Käive 2016, € Kasum 2016, € Koht Juhatus Põhiomanikud koos osalusprotsendiga mullu

Baltic Vianco OÜ 66710 Sänna küla Rõuge vald, Võrumaa tel. +372 786 0228 Universaalsed [email protected] Kuuma www.balticvianco.ee tuha imurid märja- ja Eurovac 303S kuivaimurid

PÕLLUMAJANDUS- Blueline 1000 tsentraalne LOOMADEGA KAUPLEMINE imursüsteem Euroopa sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Starfeld OÜ, Aretuse 7, Märja, Tartumaa [email protected], www.starfeld.ee PÕLLUMAJANDUSLOOMADE TRANSPORDITEENUS www.imurikeskus.ee PROJEKTID: BALTIC GRASSLAND-BEEF / SWISS GRASSLAND GENETICS 22 edukas tootja Põllu- ja metsamajandus Raivo Külasepp: hea toode müüb ennast ise Tänavuses Äripäeva põllumajandustootjate edetabelis kindlalt 3. koha hõivanud Grüne Fee Eesti AS on meie suurim katmikalal tegutsev aiandustootja.

Meelika Sander-Sõrmus meelika@põllumajandus.ee

1993. aastal loodud Eesti-Soome ühiset- tevõte kasvatab peamiselt kurki, lehtsa- latit ja maitsetaimi. Grüne Fee Eesti juhi Raivo Külasepa sõnul oli 2016. majandus- aasta stabiilne väikese kasvu aasta. Fir- ma müügitulu oli pea 10 miljonit eurot. “10 miljonit on märgusõnaks – müü- sime 10 miljonit kurki, 10 miljonit salati- ja maitseainepotti ning saime 10 miljonit käivet,” ütles ta rahulolevalt numb- ritest rääkides. “Kasumit saime veidi üle 1,8 miljoni euro. Kasumit mõjutas enam energiahindade langus, näiteks läks soodsamaks maagaas. Kaks kolmandikku meie kuludest läheb ebasoodsate il- maoludega talvel energiale. Aasta lõikes ongi see kõige suurem kuluartikkel. Tei- ne osa kuludel on muidugi tööjõul, keda praegu on 115 inimest.” Miljonid eurod kütte kaasajastamiseks Viimasel viiel aastal on energiaprojekti investeeritud paar miljonit. Külasepp tõi näite, et selleks, et ühe- hektariline kasvuhoone ära kütta, kulub soojushulk, millega on võimalik ära küt- ta kakskümmend 60 korteriga kortermaja. Grüne Feel laiub klaaskasvuhooneid lausa kuuel hektaril. Seega oli igati loo - giline, et 2016. aasta investeeringutest olid olulisemad elektri- ja soojusener- gia jaotusvõrgu rekonstrueerimiseks ja

10 miljonit on mär- gusõnaks – müüsime 10 miljonit kurki, 10 miljonit salati- ja maitseainepotti ning saime 10 miljonit käivet.

Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp. fotod: Meelika Sander-Sõrmus Ostame metsa Ostame kasvavat metsa ja metsamaad üle Eesti. Arvestame Teie soovidega ning pakume metsa eest õiglast hinda. Samuti ostame raieõigust.

Ostame põllumaad Ostame nii võssa kasvanud, kui ka korralikult hooldatud põllumaid üle Eesti. Pakume põllumaade eest õiglast hinda.

Metsamajandamiskava Aitame majandada Teie metsa. Majandatud metsa eeliseks on selle väärtuse tõus iga aastaga. Teid aitavad meie parimad spetsialistid.

Niidu 5-8, Pärnu, Pärnumaa VÕTA MEIEGA JULGELT ÜHENDUST. tel +372 505 1717 Vastame Sulle 1 tööpäeva jooksul. [email protected] | www.raho.ee 24 edukas tootja Põllu- ja metsamajandus

töökindluse suurendamiseks tehtud ku- lutused. Möödunud aastal kulus selleks 625 000 eurot. “Grüne Fee viimane suurem investeering, kokku pea kaks miljonit eurot, läks koostootmisjaama ehitusse. Nüüd on te- gu sellise süsteemse lahendusega, mis on väga keskkonnasäästlik ja võimaldab ära kasutada kõik toodetud energia. Ainult jaamas olev müra ei ole veel kasutusel,” selgitas Külasepp. “Meil on küttena kasutusel maagaas. Põletamise käigus saame nii soojuse- kui elektrienergia, viimase siis läbi mootorile paigaldatud ge- neraatori. Mootori ja suitsugaaside jahu- tusest võtame ära soojuse kasvuhoonete kütmiseks, suitsugaasid puhastame ära Kasvuhoonete kütmisele suuri summasid kulutav Grüne Fee Eesti investeeris kaks katalüsaatorseadmega. Maagaasi täieli- miljonit eurot uude koostootmisjaama. “Ainult jaamas olev müra ei ole veel kasu- kul põlemisel tekib veeaur ja süsihappe- tusel,” kiitis juht Raivo Külasepp keskkonnasäästlikku jaama, mis võimaldab kogu gaas, mille juhime kasvuhoonesse, kus toodetud energia ära kasutada. siis fotosünteesi käigus vabaneb hapnik.” Ta lisas, et protsessi käigus toodetud Mis on mis ehk siis taimekahjurid. Kasvuhoonetes elektri, mida nad ise ära ei tarbi, müü- Grüne Fee Eesti AS on põhiliselt neli kahjurit – lest, lehetäi, vad nad võrku. karilane ja ripslane, igaühe jaoks on ole- Kasvatab katmikalal kurki ja maitsetaimi mas eraldi kasurputukas,” selgitas ta as- Rohelise söömine kasvab Asutatud 1993 ja olemust. Külasepp võrdles viimast kümmet aas- Omanikud Grüne Fee Marketing OY Et kogu see protsess toimiks, on va- tat ja nentis, et sortiment on muutunud 75%, Anne Aiand OÜ (Aare Leidik, Rai- ja tagada õiged ja stabiilsed kasvutingi- küll. “Vähenenud on harjumuspärase vo Külasepp, Jüri Tensing, Valdur Madis- mused. “Peab olema õige temperatuur ja lehtsalati osakaal, kasvanud on krõmp- son) 25%. õhuniiskus. Saab öelda, et taimekahjuri- sude jääsalatite osakaal. Meil on praegu Käive mullu 9,9 mln eurot, kasvas aas- tele on kuiv ja soe heaks keskkonnaks ja tooteid 20 ringis. See tundub väike arv, taga 1%. kasulikele röövputukale on hoopis suu- aga sortimendi valiku ja rohkuse paneb Ärikasum mullu 1,9 mln eurot, kasvas rem õhuniiskus ja soe hea. See tähendab, paika see, millised on erinevate kultuu- aastaga 29%. et me peame kasvuhoones hoidma tem- ride kasvunõuded. Kui kasvatame näi- Töötajaid 115. peratuurid õiged nii taimele kui hea- teks salatit poolel hektaril, siis kasvu- dele putukatele ja õhuniiskuse kõrge- hoone teisel poolel hektaril peab olema mana, seeläbi me surume automaatselt sarnast kasvukeskkonda nõudev kultuur. kahjurite fooni alla. Ka tekib pikapeale Ehk me ei saa panna kokku kasvama eri- riteediks koduturg. Valmistoodangut selline efekt, et kasulikud putukad hak- nevaid kasvutingimusi vajavaid kultuu- eksporditi möödunud aastal 1,2 miljoni kavad sobivas keskkonnas ise kiiremini re,” rääkis Külasepp. euro eest, peamiselt Lätti, Leetu ja Soo- paljunema.” Nii leiab sortimendist tavapärase leht- me. Välisturud andsid kogu müügikäi- Bioloogiline tõrje pole sugugi odav la- salati kõrval ka rukola ja punase tamme- best 12%. hendus, nii kulub bioloogilisele tõrjele lehe salati. Maitseainetest toodetakse ba- firmal pea 180 000–200 000 eurot aastas, Toode ise peab ennast müüma siilikut, mis on tarbija lemmik, tüümia- see oleneb muidugi konkreetsest aastast. ni, oreganot ehk punet, koriandrit, til- Küsimusele miks võiks eelistada Grüne Külasepp rõhutas veel, et kui nad ka- li ja murulauku. Kahel ja poolel hekta- Fee tooteid, vastas ettevõtte juht, et too- sutaks keemilist tõrjet, siis saaks küll ril kasvab aga igale eestlasele tuttav n-ö ted on värsked ja lühikese tarneahelaga. kahjurist lahti, aga pandaks seisma mõ- Luunja kurk. “Eelkõige me müüme tarbijale usaldust. neks ajaks taime kasv ja tema saagitoot- Kaks aastat tagas laiendati laopinda- Seega peab olema toodetu nii kvaliteet- misvõimekus. sid, et saaks paremini planeerida toot- ne, et kui tarbija võtab meie toote, siis ta Rõhk automatiseerimisele mist ja logistikat. “Me ei tegele üldse jae- ei tohi selle kvaliteedis pettuda. Ma ar- kaubandusega. Müüme oma toodetu van, et meie toodete maitseomadused on Lähiaja plaanidest mainis Külasepp, et hulgifirmadele nagu näiteks Bambona paremad kui importkaubal ja klient on tootmist tahetakse muuta veel enam ja Karlskroona jt ning HoReCa sektorile. kodumaiste toodete maitse ja konsistent- efektiivsemaks ja vähendada käsitsi töö Ühe erandina on RIMI kett, kelle logisti- siga harjunud,” põhjendas ta. osa. “Kurgi poolel on praegu raske lei- kakeskusele kaup otse läheb,” sõnas Kü- Üheks edu aluseks on kindlasti ka too- da häid lahendusi, näiteks kasutada ro- lasepp ja põhjendas sellist lahendust sel- dete puhtus. “Kui vaadata tollistatistikat, boteid, sest selle eelduseks on see, et ko- lega, et nii saavad nad tegeleda oma põ- siis oleme suurimad biotõrje importi- gu kaup peab olema sarnase suuruse ja hitegevusega – tootmisega. “Ka on tege- jad. Meie tooted on kemikaalidest puh- kujuga. Küll aga saab parandada sala- likult kaupluseketil kergem, valides hul- tad just tänu biotõrje kasutamisele. Sel- tite osa. Me üritame jõuda sinnamaale, gifirma nimekirjast meie 20 toodet ja le puhul on tähtis teada, et tegemist on et masin külvab ja inimene tegeleb vaid võttes korraga ka kogu muu vajamine- just selliste kasulikke röövputukate ka- pakendamisega. Kõik vahepealne peaks va sortimendi.” sutamisega, kelle toiduahelasse kuulu- saama tehtud tehnika abil,” sõnas plaa- Tootmisel ja turustamisel on prio- vad taimemahladest toituvad putukad nidest Külasepp.

26 taimekasvatus Põllu- ja metsamajandus

Parimaks talirapsikasvatajaks tuli küll Tanel Tõrvand, aga Enno Feldveber, Aimar Allingu ja Avo Samarüütel olid saagiga 5,2 t/ha järgmised kolm parimat. fotod: Meelika Sander-Sõrmus Seekordne viljelusvõistlus andis kuus saagirekordit Selle aasta viljelusvõistlusele registreeriti 52 põldu, saagi arvestuseni jõudsid 35. Katkestajate arv oli läbi võistluse 13 aastase ajaloo suurim ja põhjustatud peamiselt hilisest viljade valmimisest ja rasketest koristustingimustest.

Margus Ameerikas ASi Baltic Agro arendusdirektor aastal saama teri üle 10 tonni hektarilt. dega, mis näitab vaid viljelejate oskuste Ahti Aruksaar kombainis juba varakult ja kogemuste kõrget taset. Taimede kasvuks ja saagi moodustami- tulemuse 10,8 tonni hektarilt. Uus ruk- Arvestades saagikust, kvaliteeti ja seks oli aga jahe ja vihmane suvi suhte- ki saagirekord oli sündinud, kuid kaht- tulukust kokku, tuli parimaks selle aas- liselt soodus. Selle tõestuseks on kasvõi lesime, et kas sellest ka võiduks piisab, ta rukkikasvatajaks Ahti Aruksaar. see, et püstitati kuus uut võistluse saa- sest võrdselt ilusaid rukkipõlde oli mit- Tritik girekordit: rukis 10,8, suviraps 3,7, kaer meid. 8, suvioder 8,2, tritik 10,8 ja maherukis Seekord piisas, sest teine tulemus Ta- On olnud viljelusvõistlusel varasema- 4,9 tonni hektarilt. nel Tõrvandi põllult oli napilt madalam tel aastatel paaril korral. Senine rekord- Väga suure tõenäosusega kasvas – 10,7 t/ha. Ka see tulemus ületas varase- saak 7,8 tonni hektarilt oli Erki Oider- Eesti põldudel läbi ajaloo suurim ko- mat saagirekordit eelmisest aastast 10,4 ma nimel aastast 2009. Eelmisel aastal gusaak, kuid ka koristamata vilja kogus t/ha. Tuuli Vaarak, eelmise aasta rekor- jäi Eugen Koidu tritiku põld Saaremaal oli aegade suurim. Oluline on aga see, diomanik sai seekord kolmanda koha Baltic Agro põllupäevadel paljudele sil- et mis jõuab salve. tulemusega 10,2 tonni hektarilt. Seal- ma oma hea tasemega ning hiljem ka- juures oli nii Tanelil kui ka Tuulil ju- hetsesime, et seal ei saanud ametlikult Rukis ba teist aastat üle 10tonnine rukkisaak. saagikust fikseeritud, kuna põld an- Viljelusvõistluse rukki saagikuse kol- Üllatavalt kõrge stabiilsus, st väga hea dis üle kümnetonnise saagi. Sellel aas- me parima hulka tulekuks pidi sellel saak nii ühe- kui teistsuguste ilmaolu- tal oli aga tema tritikupõld võistlus-

28 taimekasvatus Põllu- ja metsamajandus

te reeglite kohaselt hinnatud ja nüüd- sest võime tritiku rekordsaagiks lugeda 10,8 tonni hektarilt. Üllatavalt tubli stabiilsus! Oder Suviodra rekordsaak oli senini 8,1 tonni hektarilt aastast 2014 Erki Oidermaa põllult. Seekord siis napilt parem tulemus – 8,2 tonni hektarilt, kasvatatud Tuuli Vaaraku poolt Viljandimaal. Talioder on nõrga talvekindluse- ga meil palju vähem levinud. Huvitav on aga näha, et kui see talvitub, siis on ka saaginumbrid suviodrast tundu- valt suuremad. Senine saagirekord 12 tonni hektarilt pärineb Aivar Treiber- gi põllult 2015. aastast. Sellel aastal saadi vaid veidi vähem –11,3 t/ha Erik Paal- mani poolt. Tema oli parim odrakasva- taja ka saagikuse, tulukuse ja kvalitee- Ahti Aruksaar tegi rukkikasvatuses parima tulemuse – ta sai suurima saagi, pari- di koondina. ma kvaliteedi ja tulukuses oli samuti esikoht just tal. Kaer eelmise aasta saagivõistluse tulemuste- Kasvab Balti mere piirkonnas väga häs- le ärapanemise. Seal saadi nimelt ka üle ti, suuremad kaera eksportijad on Root- neljatonnised suvirapsi saagid. See küll si, Soome jt siitkandi maad ning suu- ei õnnestunud, kuid üks viljelusvõistlu- remad importijad USA, Jaapan jt. Meie se eesmärkidest ongi katsetada, proovi- uus viljelusvõistluse kaera rekordsaak da, õppida ja juba teadlikult planeerida 8 tonni hektarilt Argo Musta põllult on oma tegevusi enne külvi. väga kõva tulemus. Senist oma rekord- Talirapsi rekordsaak on meil aastast saaki 7,2 t/ha aastast 2014 ületas ka Er- 2015 ja nii kõrge tulemus, et seda on ki Oidermaa, saades 7,4 t/ha, kuid saa- raske ületada. Sellegi poolest andis pa- gikuse võiduks sellest seekord ei piisa- rim põld Tanel Tõrvandil täpselt 6 tonni nud. hektarilt ja järgmised kolm meest – Avo Arenguruumi veel on, sest Soome Samarüütel, Aimar Allingu, Enno Feld- viljelusvõistluse SatoKisa võitis eelmisel veber said võrdselt 5,2 tonni hektarilt, aastal kaera saagiga 8,8 tonni hektarilt mis selle aasta oludes on väga hea tu- taimekasvataja Riku Olli. lemus. Saagikuse, tulukuse ja kvalitee- Eesti 2017. aasta parimaks kaerakas- di koosarvestusel tuli tänavu parimaks vatajaks saagikuse, tulukuse ja kvalitee- rapsikasvatajaks Tanel Tõrvand. di alusel tuli Argo Must. Nisu Maheteravili Eesti parimaks nisukasvatajaks on On üks maailmas enamlevinuid teravil- Mahekultuure on senini viljelusvõistlu- Saaremaa mees Kaido Kirst. ju. Selle sordiaretusega on palju vaeva sel olnud vähe. Kuid seekord oli nii ru- nähtud ja ka saagirekord tootmispõl- kis, kaer kui nisu esindatud ühe põllu- dudelt on teistest teraviljadest kõrgem. ga. Ametlik saagirekord on nimelt 16,8 Maherukis on olnud viljelusvõistlu- Mahekaer Ilvese põllul jäi küll tonni hektarilt Uus-Meremaalt aastast sel ka varem ja senine parim tulemus 2,9tonnise hektarisaagiga alla rukkile, 2017. Meil Eestis on nisu saagirekord oli Sangaste 3,4 tonni hektarilt Margus kuid tulukuselt on üks tasuvamaid. 10,7 tonni hektarilt, mis moodustab Lepa põllult Lääne-Virumaal aastast Mahenisu tulemuseks sai Priit Hint maailmarekordist vaid 64%. Sellest on 2013. Nüüd kombainis Jüri Ilves Järva- Tartumaal 2,7 tonni hektarilt. Oskusli- näha, et kui teiste kultuuridega oleme maal mahedat Sangaste rukist 4,9 ton- kult oli ta kasutanud taimede toitumi- parimatele kaunis lähedal, siis talinisu ni hektarilt. Seda poleks sellest vanast sel puutuhka ja teisi lubatud tooteid. kasvatamises on veel palju õppida. sordist uskunud. Tegelikult on aga kõik Eesti parimaks nisukasvatajaks tuli Raps loodusseadustega kooskõlas – ei ole nii, teist aastat järjest Kaido Kirst. et mittemillestki midagi tekiks. Ilvesel Suvirapsi saagirekord oli meil üks võist- Põlduba on mahedana 200 hektarit põllumaad luste vanemaid: 3,7 tonni hektarilt aas- ja sellel alal 200 lihaveist aastaringselt tast 2009, kasvatatud Kaido Kirsti poolt Ei ole varasematel aastatel viljelusvõist- väljas. Igal aastal jätab ta roteeruvalt 50 Saaremaal. Nüüd sai Kalle Kits Valga- lusel olnud. Ka seekord jõudis vaid üks hektarit rukki ja kaera põlluks. Teravil- maalt oma suvirapsi hektarisaagiks 3,8 põld saagi määramiseni. Tulemus 4,1 jale on siis eelviljaks kolme aasta kestel tonni. Väga hea oli näha, et juba eelne- tonni hektarilt Argo Musta põllult oli kasvanud valge ristik ja sinna karjata- valt seadis ta omale eesmärgiks eelne- selle aasta olusid arvestades täiesti kor- misel jäänud lihaveiste sõnnik. va saagirekordi ületamise ja ka Soome ralik.

30 taimekasvatus Põllu- ja metsamajandus Drooniseirel reaalsed tule mused Alates 2016. aastast on Airinovi drooniseire süsteemi Balti riikides esindava Gert Pageli tiimil kohapeal olemas tipptehnoloogiaga droon ehk võimekus teha drooniseireid ja analüüse Eesti põllumeestele.

Airinovi roll on suurenda- tel on olemas ka N-sensorid. meetri täpsusega. “Tänu õi- da peamiselt teravilja ja rapsi Droon annab suurema tervik- gele väetiste doseerimisele saaki ja parandada selle kva- pildi ja kindlasti kasutatakse on võimalik parandada saa- liteeti. teenust tulevikus suuremas gikust. Sel aastal kasvas saagi- Voore Farm OÜ kasutas mahus,” lausus Lepp. “Soovi- kus tänu seirele algselt prog- 2017. aastal drooniseiret tan seda siiralt proovida kõi- noosituga võrreldes 1,5 ton- mõõtmaks rapsi biomassi ja gil, kel vähegi võimalust.” ni võrra,” rääkis Ain Malbe ja lämmastiku sisaldust. Voo- Sadala Agro OÜ kasu- möönis ka, et kindlasti telli- re Farmi saak kasvas algselt tas 2017. aastal drooniseiret takse teenust ka järgnevatel prognoosituga võrreldes 0,6 mõõtmaks odra kuivaine ja aastatel. tonni võrra. Voore Farmi tai- lämmastiku sisaldust kasvus- Voore Farmi taimekasva- Õigel ajal, kohas ja koguses mekasvatusjuht Margus Lepp taadiumis Z32. Tänu mõõt- tusjuhi Margus Lepa sõnul on teema suhtes väga opti- misele hinnati taime reaalset Airinovi juht Romain Faroux saadi tänu drooniseirele mistlik. “Ma näen antud teh- lämmastikuvajadust vegetat- selgitas, kuidas kogu protsess parem saak. fotod: Meelika noloogia puhul kasu, vaata- siooniperioodil ja koostati va- välja näeb. “Analüüsime pil- Sander-Sõrmus, Airinov mata sellele, et meie firmas rieeruva annustega lämmas- dimaterjali agronoomilisest kasutusel olevatel külviku- tiku doseerimise kaart ruut- vaatenurgast, mida ei saa võr- Lõikuspeol tunnustati tublimaid

Eesti Rahva Muuseumis toimus 17. novembril Eesti Põl- lumajandus-Kaubanduskoja lõikuspidu. Nagu traditsioo- niks on kujunenud, nii tunnustati tublisid tegijaid. Parima taimekasvataja aunimetuse pälvis Maaelu Eden- damise Sihtasutuselt Madis Ajaots, kes on rohkem kui 20 aastat olnud edumeelne põl- Parimaks taimekasvatajaks 100 juubelileiva aktsiooni aktiivsemad osalejad, kokku külva- lumees ja saanud ka 2010. aas- tunnistati Madis Ajaots. ti aktsiooniga 2526 hektarit rukist. fotod: Meelika Sander-Sõrmus tal aasta põllumehe tiitli. Li- saks juhib Ajaots Maaülikoo- li kuratooriumit. “Ajaotsal on ja ja -tootja eriala õpetaja Ka- miljon juubelileiba Eestile!”. olid Simuna Ivax, Kaarli TÜ, hea koostöö teadusasutuste- ja Piirfeld ning parima maa- Põllumehed tulid Eesti Ruk- Soone Viljaühistu, Friends ga ja ta kasutab palju inno- majanduseriala õpilase tiit- ki Seltsi poolt algatatud Ees- land OÜ, Reinu-Einari OÜ, Mä- vaatilisi lahendusi,” põhjen- li pälvis Keit Uusen Olustvere ti Vabariigi 100. aastapäevale gedeOÜ, Vadi Talu, Tuule Ag- das MESi juhatuse esimees teenindus- ja maamajandus- pühendatud aktsiooniga häs- ro, Lüganuse Agro, Growland Raul Rosenberg valikut. “Te- kooli põllumajanduse eriala ti kaasa. Kõige aktiivsem osa- OÜ, Mikosaare talu, Crocus ma üheks väljakutseks on so- neljandalt kursuselt. võtt oli Tartu-, Pärnu- ja Vil- OÜ, Viisu PM, Lüüsa Maheta- jaoa kasvatamine, mille pu- jandimaalt. Aktsiooniga lii- lu ja Kõljala POÜ. Juubelileibade aktsioon hul ta katsetab uudset kile- tusid nii tava- kui mahetoot- Lõikuspeole oli Leibur AS multši tehnoloogiat. ” Põllumajandus-Kaubandus- jad. Üle Eesti külvati juubeli- küpsetanud meetripikkuse Parimaks maamajandus- koda, Eesti Rukki Selts, Tar- põldudele rukist kokku 2526 uudseleiva, mis koos lahti eriala õpetajaks sai tänavu tu Mill ja Leibur tunnustasid hektarile. Kokku osales akt- lõigati ja peolistele maitsmi- Järvamaa Kutsehariduskes- rukkikasvatajaid, kes osalesid sioonis 134 põldu. seks anti. kuse põllumajandustööta- aktsioonis “100 rukkipõldu ja Suuremad rukkikasvatajad põllumajandus. ee November 2017 31 Drooniseirel reaalsed tule mused

ne) ei ole usaldusväärsete väe- tamisplaanide soovitamiseks piisavalt täpne. Airinovi en- ajal õiges kohas õigetest ko- ma taimekasvatuse eesmär- da algoritmid on välja kuju- gustest. Hiljemalt kaks päeva gil kasutanud Airinovi põl- nenud kogunenud praktika pärast lendu saab farmer Airi- lumajanduslikku ekspertii- põhjal kogu Euroopas. novilt kaks varieeruvat kaar- si. Ocealia valdkonnajuht Ro- Rapsi puhul toimuvad len- ti lämmastiku annustamise main Coussy sõnul on Airino- nud talve lõpus, mille alusel soovitustega. Üks kaart on de- vi drooniseire teenust kasu- arvutatakse välja biomassi tailne ja mõeldud automaat- tanud farmerite saak kasva- kadu. Need andmed annavad sete täppispõllumajandus- nud keskmiselt 10%, võrreldes väärt infot taime suuruse ja süsteemide kasutajale. Selli- traditsiooniliste meetoditega tugevuse kohta, samuti selle sel juhul saadetakse farmeri- analüüsitud põldude saagi- kohta, kui palju lämmastik- le e-posti teel fail, mis sobitub ga. Need tulemused on reaal- ku jäi viimasel annustamisel nende seadmetega. Teine kaa- ne näide, kuidas drooniseire imendumata. Eesmärk on te- rt on esimese lihtsustatud ver- andmed ja algoritmilised eks- ha kindlaks täpne vajalik väe- sioon farmeritele, kes doseeri- pertanalüüsid saavad oluliselt tise kogus, mis laotatakse ke- vad lämmastikku käsitsi või mõjutada taimekasvatusette- vadel põllule enamasti kahe kasutavad vanemat tehnoloo- võtete tulemusi. või kolme korraga. giat,” selgitas Faroux. Teravilja puhul mõõdab Igas riigis antakse väeta- relda tavapäraste NDVI kaar- Airinov kuivainet ja läm- mise soovitused vastavalt ko- Näha on märgatav saagitõus tidega. Analüüsi tulemused mastiku imendumist, hinda- halikule standardile. Drooni- võimaldavad anda usaldus- Prantsusmaa põllumajandus- maks taime tegelikku kasvu- seire analüüsiandmete kalib- väärseid soovitusi lämmasti- ühing Ocealia Group, mis potentsiaali, kuna ainult üks reerimisel on abiks olnud Ees- ku doseerimise optimeerimi- ühendab 7200 tootjat, on ala- vaatenurk (nt ainult biomassi ti Taimekasvatuse Instituut. seks. Kõik saabki alguse õigel tes 2015. aastast optimaalsei- mõõtmine või NDVI hindami- põllumajandus. ee

1243 PÕLDUDE RUUMI LUPJAMINE ERINEVATEKS SÜNDMUSTEKS

MELIOR-M OÜ [email protected] Kontakt Rait Hallimäe, tel 5348 8723 SEMINARIRUUM.EU www.meliorm.eu 32 reis Põllu- ja metsamajandus

Vasikatel on tõeliselt mõnus elu – oma onn ja söök-jook kohe kõrval. fotod: scandagra Põllumeestega Argentinas Põllumeestele on meeldinud ikka pärast rasket hooaega natuke puhata ja puhkuse parimaks vormiks on reisimine, kus ka midagi tööga seotut, uut ja huvitavat näha saab. Nii külastas grupp Eesti põllumehi eksootilist Argentinat.

Marge Pähkel, Tiiu Annuk on maetud riigi kuulsamad inimesed, likku eluolu. Kuna tegemist on nii tõu- Scandagra Eesti AS sealhulgas legendaarne Eva Peron. Meie su- kui ka mõõnaaegadega, oli näha, et Novembri esimese päeva pärastlõunal ringkäigust ei puudunud ka La Boca kõik majad olid ehitatud jalgadele, väl- saabus grupp põllumehi Tallinna len- värvikas linnaosa, mis on tango sün- timaks vee tulva majja, lisaks oli iga ela- nujaama, et üheskoos ette võtta pikk ja nikoht. mu juures oma paadisild, mille kaudu põnev reis Argentinasse. Grupil 24 liik- Buenos Aires üllatas väga euroopa- sai liigelda nii mööda jõge kui ka kana- mest olid kaks enne Argentinas käi- liku olekuga, nii kaasaegsete kui aja- lite kaudu ilmselt naabrite juurde. Li- nud, ülejäänutele oli see avastamata looliste ehitistega, eelkõige leidsime saks oli näha, et liikusid kaubapaadid, maa. Lend kestis peaagu 15 tundi. Vä- eest palju Prantsuse arhitektuuri. Ül- kuna joogivesi tuli siiski osta. Jõe vesi hesed meist olid käinud ekvaatorist all- latas, et elatustase on väliselt samal või oli väga sogane, kuid väidetavalt mitte pool, viietunnise ajavahega pidi küll pi- paremal järjel kui meil. Negatiivse kül- väga saastatud. sut harjuma, kuid õige pea saime kõik je pealt olime imestunud äärmiselt ma- Kiirpõige naaberriiki Argentina rütmi. Esimene päev läkski dala inglise keele oskuse üle ja seda igal peamiselt kohanemiseks. pool, sh ka noorte hulgas, mistõttu tuli Pühapäeval otsustasime koos, et kui ju- Teise päeva hommikul tegime lin- tihtipeale käed ja jalad appi võtta. ba nii lähedal Uruguayle oleme, võiks naekskursiooni Buenos Aireses. Ilm oli ka seal ära käia. Mõeldud-tehtud. Ar- Veega kohanenud elu mõnusalt soe ja meie kui põhjamaa ini- gentinat ja Uruguayd ühendab Rio de mesed saime juba esimese D-vitamii- Laupäeval, 4. novembril külastasime Ti- la Plata jõgi. Mitmekordsest tollist läbi- ni päikese näol. Kõige muu hulgas kü- gre linna, mis oli omaette põnev, ku- minek ja laevale, 1,5 tundi sõitu praa- lastasime Recoleta surnuaeda, mis on na linn asub Parana jõe deltas. Sõitsi- mil ning kohal olimegi. Ilm oli suure- omaette vaatamisväärsus ning kuhu me mootorpaadiga ning nägime koha- pärane, meiega kaasasolev giid näitas Eesti turul uued kvaliteetsed Horticomi linnutoidud!

Talvine lisatoitmine on aia- ja metsalindudele väga vajalik, kuna mitmed meil talvituvad linnud sõltuvad sellest. Rasvapallid on suure energiasisaldusega ja neid saab nokkida ka käreda külmaga. Horticomi rasvapallid on saadaval nii ämbriga kui ka väiksemates pakendites. Päevalilleseemned on aia- ja metsalindude lemmikud. Horticom pakub kooritud päevalilleseemneid 2 kg pakendis ja triibulisi päevalilleseemneid 2 kg, 5 kg ja 10 kg pakendites. Lindude toidulaua mitmekesistamiseks saab pakkuda ka maapähkleid, mis peavad kindlasti olema ilma soolata ja röstimata. www.horticom.ee Kui olete hakanud linde toitma, siis jätkake seda kindlasti kogu HorticomEesti külmaperioodi jooksul! 34 reis Põllu- ja metsamajandus

vaatasmisväärsusi ja tutvusime kohaliku kultuuriga. Kuna Buenos Aireses pole võimalik sadama tõttu randa saada, olime vaimustuses, et saime liivaranda päikest võtma minna. Paar tundi päi- kest ja enamik meist oli valge naha saanud punaseks. Päike on päeval praktili- selt seniidis ning käib vastupäeva, mis meie jaoks tundus kogu selle reisi vältel harjumatu. Riiklik haridus tasuta Elamusterohked olid ka järgnevad päe- vad, kus sõit läks umbes 400 kilomeetri kaugusele lõuna poole maale. Sõi- du ajal rääkis giid meile Argentina elu- olust. Kokku elab Argentinas 42 miljonit inimest, neist 19 miljonit Buenos Ai- rese ümbruses. Inimesed on kogunenud Buenos Airese lähikonda n-ö maa keskpunktina. Kui kuhugi on vaja minna, lähevad lennud ainult sealt. Maa- piirkondades on probleem tööhõivega ning ka arstiabi kättesaadavusega. Pal- judel inimestel on privaatkindlustus, et tagada endale kiirem arstiabi. Me- ditsiin on Argentinas küll tasuta, kuid ümberkaudsetes piirkondades nagu Bo- liivia, Uruguay jne on see tasuline. Kooliharidus on Argentinas üldju- hul tasuta. Kõige tähtsamad ülikoolid

Mõisaküla Masinatehas

TEOSTAME RAIETÖID Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 • Raietööd [email protected] www.mtm.ee • Võsalõikus Kotitõstuk ühe konksuga • Metsamaterjali väljaveo teenus 365.00* • Kändude juurimine

Kivikopp L-1500 Kotitõstuk kahe konksuga 540.00* 490.00*

Kivikopp L-1900 *Hindadele lisandub käibemaks 20%

Info: 503 3567 | e-post: [email protected] | www.puiduhake.com 690.00* November 2017 35

Kudumise ja asuvad Buenos Aireses ning tasuda tu- näha restoranides, pesumajades, admi- leb vaid eksamite eest. Tavakoolides nistratiivtööl just teiste rahvuste esin- rahvatantsuga koolivorme pole ja lastel on valged kit- dajaid. lid riiete peal. nad ei tegele, Harjumatud söögiajad Lisaks tavakoolidele on kahte liiki vaid põhiline erakoole. Valitsus toetab katoliiklaste Meile tavatud oli ka nende söömishar- hobi on mees- erakoole, mis maksavad õpilasele 5000 jumused, kus aktiivne tegevus ja suu- kuni 8000 peesot kuus, kallimad era- rem söömine toimub põhiliselt õhtu- tel ratsutamine koolid kasseerivad kuus 15–25 000 pee- sel ajal. Kuna veisekasvatus on väga po- ning naistel šop- sot. Seetõttu õpib suurem osa lapsi siis- pulaarne, siis enamasti pakutakse vei- ki tavakoolis. seliha, ja seda igas versioonis ning port- pamine. Metsa sud on korralikult suured. Lisaks loo- Kõrged tööjõumaksud neil pole ning mulikult vein ning kohalikud pirukad Suur töötuse probleem on seotud eel- empanada’d, mida saime meiegi proovi- väidetavalt on mise valitsuse poliitikaga, kus toetati da. Päeval peetakse siestat ja nii mõnigi kõik puud neil inimesi, kes ei tööta, seega on nüüd olu- magab 2–3 tundi, ilmselt seetõttu nad kord, kus 20% inimestest pole kunagi nii hilisel ajal ka jõuavad toimetada. istutatud. töötanud. Uue valitsuse suuremaid väl- Teepaus on neil kella viie paiku, jakutseid ongi see, et nad püüavad seda juuakse mate teed, spetsiaalsest sel- olukorda muuta, kuna toetusrahad tuleks valmistatud anumast ning selleks levad maksudest. Muutmine on aga vä- mõeldud kõrrega, mille otsas on sõel. ga keeruline, kuna harjumuse jõud on Traditsiooniliselt võetakse tee kõrva- suur. Seetõttu kurnavad linna nii strei- le magusat kooki, suurem söömine toi- gid kui ka protestiaktsioonid. mub ikkagi hilisõhtusel ajal. Maksud on aga tööl käijatel suured, Külas kahes farmis kokku 73%, lisaks maksud oma maja eest jne. Tööandja maksab sellest 50% ning Teel La Caballeriza hotelli külastasime endal tuleb tasuda 23%. Argentina on kohalikku piimakarjakasvatust. Kahes avatud ühiskond ning võtab meelsasti farmis kokku oli 1100 lehma. Piima- Argentinat külastanud vastu teistest rahvustest inimesi. Kuna liitri eest makstakse 6 peesot (30 senti). reisigrupp. nad peavad ennast pisut paremaks, on Päevane piimatoodang on 27 000 liitrit,

Mõisaküla Masinatehas

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 [email protected] www.mtm.ee Kotitõstuk ühe konksuga 365.00*

Kivikopp L-1500 Kotitõstuk kahe konksuga 540.00* 490.00*

Kivikopp L-1900 *Hindadele lisandub käibemaks 20% 690.00* 36 reis Põllu- ja metsamajandus

Järgmisel päeval külastasime Argen- tina kuulsaimat, 7000 hektaril laiu- vat 3000 pulliga pullifarmi, kus juba üle 100 aaasta tegeletakse tõuaretuse- ga. Keskmine pulli hind 5000 USA dol- larit. Hommikul jaotati meid väikeste gruppidena koos kohalikega džiipides- se ning sõit läks mööda põlde lahti. Sel- list elamust, mida kogesime, on raske kirjeldadagi, vihma sadas, kuid ilm oli meeldivalt soe. Mudased teed Reisil selgus tõsiasi, et enamik reisiseltskonnast polnud kunagi sigalas käinud. Kuna asfaltteid neil pole, oli teekate vihma tõttu märg ning põldude vahel sõites saime tunda tõelist off-road sõi- 8% piima müügist saadud rahast läheb neil pole ning väidetavalt on kõik puud tu, soppa lendas ning džiibid vajusid palgaks. Farmis on 26 töölist, kes ka ela- neil istutatud. teelt järjest pehmeneva teekatte tõttu vad kohapeal. Palk on 14 000 peesot, li- Enne hotelli jõudmist külastasime välja. Jäime lausa mutta kinni, kus üks saks on töötajatel prii söök ja elami- piirkonna suurimat nuumafarmi, ku- džiip tõmbas teist välja. Hiljem tehti ko- ne. Huvitav oli see, et kohapeal tapetak- hu karjakasvatajad toovad oma loomad gu külarahva poolt meile korralik grill, se toiduks kaks lehma kuus. Peremees enne tapmist nuumata. kus pakuti nii veist, lammast kui siga maksab kõik töötajate maksud. Huvitav leid oli masinapargis: autod, koos kohaliku veini ning õllega. Saime teada, et tavaliselt töötavad mis mööda farmi territooriumi sõida- Külastasime veel kohalikku seafar- nad farmis keskmiselt 15–17 aastat, mõ- vad, on varustatud üle karjuse sõitmi- mi kokku 1400 seaga ning saime toreda ned isegi kuni 30 aastat. Lapsed käi- se mehhanismiga. Iseenesest pole mi- elamuse – enamik meist polnud kuna- vad 24 kilomeetri kaugusel koolis. Uu- dagi keerulist – stange külge kinnita- gi seafarmis käinud või oli sinna juhtu- risime ka hobide kohta, tuli välja, et ku- tud toru surub karjusetraadi auto alla nud ligi 20 aastat tagasi. dumise ja rahvatantsuga nad ei tege- ja maastur saab üle traatide sõita ilma Ära ei jäänud ka õhtune ühispidu le, vaid põhiline hobi on meestel ratsu- autost välja tulemata. Meie grupp pidas Argentina muusika ja tantsuga. Kohalik tamine ning naistel šoppamine. Metsa seda lihtsat ideed väga huvitavaks. pillimees laulis ning oli diskoriks.

OSTAME METSAKINNISTUID ja KASVAVAT METSA ning PÕLLUMAAD.

Info tel 434 2330, 505 7355 | e-post [email protected]

38 mess Põllu- ja metsamajandus Agritechnica märksõnaks roheline mõtlemine Novembri keskel toimus Saksamaal Hannoveris maailma suurim põllumajandus- tehnika näitus Agritechnica 2017, kus osalesid ka tootjad ja müüjad Eestist. Messi märksõnadeks olid keskkonnahoid, efektiivsuse suurendamine innovatsiooni abil ning erinevad seminarid ja arutelud.

Gerli Ramler kaasautor juures välismaiste eksponentide osakaal oli suurem kui kunagi varem ning näi- Messil osalenud Baltic Agro Machinery tusel oli esmakordselt esindatud näi- tootejuhi Marek Peensalu sõnul võis eest- teks selline India-Aasia tootja nagu Ma- lasi kohata peaaegu igas saalis. “Eesti põl- hindra & Mahindra. Eestist oli oma bok- lumees on väga uudishimulik uute asjade siga esindatud ka näiteks meie enda BMF ja innovatsiooni suhtes. Tänavune mess (Baltic Machine Factory) kaubamärgi all jäi positiivselt meelde just sellega, et vaa- metsatreilerite ja -tõstukite valmistami- tamata pikale ja väsitavale koristushoo- sele spetsialiseerunud OÜ Lisako. ajale ei läinud põllumehed otse puhku- Messi külastajate arv oli kokku umbes sele ja otsustasid siiski teha enne väikese 450 000, neist 100 000 olid muide väljast- ülevaate, mida 2018 endaga kaasa toob.” poolt Saksamaad, mis näitab ülemaailm- Selles vallas oli John Deere’il ette näi- set põllumajandustootjate suurt huvi data palju uut ja huvitavat, sest maail- uuemate tehnoloogiate ja trendide vas- ma juhtiva põllumajandustehnikatoot- tu. Saksamaa järel oli enim külastajaid jana panustatakse igapäevaselt masina- Madalmaadest, millele järgnesid Taani, te arendamisse, et põllumehe töö saaks Šveits, Austria ja Itaalia. Kokku oli külas- tehtud võimalikult väikse vaeva ja kulu- tajaid 138 riigist. tuste hulgaga, kuid samas efektiivselt. Põllumehed on valmis investeerima “Sain tänavusel Hannoveri messil olla giidiks ligikaudu sajale kliendile, mida Agritechnica külastajate vahel läbivii- on umbes poole võrra rohkem kui 2015. dud uuring tõestas põllumeeste, farmi- aasta messil. Ja väga positiivne on, et põl- pidajate ja tööstuste valmisolekut in- lumees ikka huvi tunneb tehnika vastu!” vesteeringuteks. Messi meediakontak- Peensalu esitles messil uute toodetena ti Malene Conlongi sõnul näitas uuring, Agritechnica kaubamärke. Tänavu oli John Deere’i 5R ja 6R seeria traktoreid. 5R et enam kui kaks kolmandikku küsitle- üks populaarsemaid Saksamaa Insene- seeria on pälvinud tänu oma mugavuse- tutest kavatsevad investeerida järgmise ride Assotsiatsiooni 75. rahvusvaheline le, suurele võimsusele ja esmaklassilisele kahe aasta jooksul ning selle investee- konverents, kus enam kui 1000 insene- kasutajasõbralikkusele 2018. aasta trak- ringu keskmes on eelkõige asendamine ri ja teadlast üle maailma arutasid põl- tori tiitli. Samuti oli väljas ka uueks aas- ja laienemine. lumajanduslikel teemadel.” taks Eestisse jõudev S700 seeria kombain, Ligi 700 Agritechnica eksponenti esit- Menukad olid ka “Ag Machines Inter- mis on oma mudeliuuenduse saanud tä- lesid oma uusimaid elektroonika ja võr- national – juurdepääs arenevatele tur- nu mitmetele nutikatele lahendustele. gulahendusi, mis panid omavahel suht- gudele” raames toimunud konverentsid Nimelt suudab kombain ennast koris- lema mehaanika ja hüdraulika. Suurt hu- ning pressikonverents teemal “Maailm tustingimuste muutudes iseseisvalt sea- vi tunti ka drooni- ja robottehnoloogia ilma näljata”. Lisaks tehnilistele lahen- distada ja lisaks on kombaini punkrisse ning erinevate mehaaniliste ning keemi- dustele peetakse koolitusi ja teadmis- asetatud kaalud, mis tähendab, et tulevi- liste taimekaitselahenduste vastu. te edasiandmist aina olulisemaks edu- kus ei pea enam kombaini saagikust ka- kuse eeltingimuseks. Põllumajanduse Koolitused üha populaarsemad libreerima – see toimub automaatselt. Nii potentsiaalidest ja alustajate rollist sel- ongi uus S700 seeria saanud endale ühi- Malene Conlongi sõnul on professionaal- les vallas toimusid teabeüritused alles se nimetaja: automatiseeritud kombain. sete põllumajandustootjate ja -eksperti- alustavatele põllumajandusettevõtetele de seas aina enam oodatud ja atraktiiv- ja üliõpilastele. Osalejaid ja külastajaid üle maailma semad rahvusvahelised foorumid, ümar- Järgmine Agritechnica toimub Han- Kokku esitles Agritechnical oma tooteid lauad ja seminarid, millega on kindlasti noveri messikeskuses 10.–16. novemb- ja teenuseid 2803 ettevõtet 53 riigist, kus- plaanis ka jätkata. “Neist on saanud üks ril 2019. November 2017 39 Agritechnica märksõnaks roheline mõtlemine Jagati innovaatika auhindu Iga kahe aasta tagant auhinnatakse Ag- ritechnical silmapaistvamaid uuendusi ning ka sel aastal said innovatsiooniau- hinna 31 toodet, neist kaks pälvisid kuld- ja 29 hõbemedali. Kokku esitati konkur- sile 320 uuendust. John Deere sai kuldmedali uue Stalk- Busteri eest, mis on integreeritud Kem- peri maisiheedri raami. Spetsiaalne pu- rusti purustab iga kõrretüüka juba enne, kui hekseldi või traktor jõuavad need alla vajutada. Tulemusena pekstakse taime- varred lisaks mahalõikamisele väikes- teks tükkideks, hävitades kahjurite tal- vitumiskohad ja vähendades taimehai- gusest tingitud seente tekke riski mullas. Teise kuldmedali sai CLAASi tava- ja hübriidkombainidele loodud automaat- ne viljapeksu juhtmoodul Cemos Au- to Threshing, mis tagab täisautomaatse nõgusa peksupinna lõtku ja peksutrum- li kiiruse reguleerimise tangentsiaalse- tes viljapeksuseadmetes, kohanedes dü- naamiliselt valitsevate töötingimustega. Sellisel viisil optimeeritakse viljapeksu- protsess seadmes pidevalt ja automaatselt maksimaalse tehnilise võimekuseni.

John Deere traktorit 6250R said meie põllumehed messil näha. Nüüd on masin jõudnud ka Eestisse müüki. foto: baltic agro as. 40 investeering Põllu- ja metsamajandus

Uuest keskusest saab põllumees kõik, mida ta vajab – masinatest väetiseni.

Keskuse haljastus on samuti valmis. Veidi ebatavaline on see, et haljastuses on kasutatud õunapuid. Ants Puusta sõnul näevad Taani omanikud, et meie põllumajandusse tasub investeerida. fotod: baltic agro Baltic Agrol uus keskus Rukki tehnopargis 24. novembril avas Eesti üks suurimaid hulgikaubandusettevõtteid Baltic Agro koos Baltic Agro Machineryga uue 5000 ruutmeetri suuruse keskuse Tallinna lähedal Rukki tehnopargis.

Meelika Sander-Sõrmus meelika@põllumajandus.ee tes seemnest kuni kaasaeg- duskaupade ja taimekaitse la- darik, sisearhitekt Erik Karjus se traktori ja kombainini,” du, 1000ruutmeetrine John ja ehitas Maru Ehitus. Uus põllumajanduskeskus on sõnas Baltic Agro tegevjuht Deere’i hoolduskeskus ja va- Baltic Agro käive ulatus 22 aastat tegutsenud ettevõtte Ants Puusta. ruosade ladu, 850ruutmeetri- möödunud aastal ligikaudu esimene oma ehitatud hoone. Keskuse avamiseks saabus ne müügihall ning 1000 ruut- 200 miljoni euroni. Ettevõte “Eesti põllumajandus on aas- kohale ka nutikaid lahendu- meetrit hõlmav Baltic Agro tegutseb aktiivselt viljaäris, tate jooksul väga jõudsalt are- si täis John Deere ratastrak- kontor. Kogu hoonet köetak- taimekaitse ja seemnevilja nenud ja samuti on ka meie tor 6250R. se maaküttega, mille jaoks turul ning alates 2015. aasta Baltic Agro meeskond pide- Eesti üks suuremaid vilja rajati kaheksa kilomeetrit to- maist on Baltic Agro Machi- valt kasvanud. Kuid peamise kokkuostjaid ja eksportijaid rustikku, maja on nutikas ja ney John Deere’i kaubamärgi tõuke uue maja ehitamiseks valis asukoha Jüris Rukki teel kaugjuhitav. ainuesindaja Eestis. andis meile John Deere’i esin- Rukki tehnopargis mugava Baltic Agro keskus on Ruk- Gruppi kuulub ka 2012. dusõiguse saamine. Soovime, asukoha ja ka sümboolse ni- ki tehnopargi teine hoone. aastast Olivia rapsiõli tootev et põllumees saaks ühest ma- me pärast. Seal hakkab asu- Neli miljonit eurot maksnud rapsiseemnete töötlemiste- jast kätte kõik vajaliku ala- ma 1500ruutmeetrine aian- hoone arhitekt on Andres Ka- has Scanola Baltic.

42 sündmus Põllu- ja metsamajandus Puidutööstus vaagis tuleviku- väljavaateid 30. oktoobril toimus esmakordselt puidu- tööstussektorit koondav konverents “Puidu- tööstuse Äriplaan 2018”.

Meelika Sander-Sõrmus meelika@põllumajandus.ee Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja. Kohal oli sektori tuumik, kellele oma Selles kuukirjas toome teieni valitsu- teadmisi ja kogemusi jagasid keskkon- se poolsed soovitused, Est-For Invest OÜ naminister Siim Kiisler, metsanduseks- plaanid ja kirjutame lahti Advokaadibü- pert Heiki Hepner, erametsaliidu juht roo Sorainen nõuniku nõuanded puidu- Mikk Link, pangaametnik Mait Kaup, ad- töösturile. vokaat Karl Kask ja ettevõtjad Aadu Pol- Teistest ettekannetest saad lugeda det- li ning Toomas Kalev. Päeva vedas Eesti sembri kuukirjast.

Kiisler: 2018. aastal on riigimetsa üle ühe miljoni hektari

Keskkonnaminister Siim Kiis- keskkonnamõjudega ja kaa- kemalt peatuti erinevatel stra- ler rõhutas konverentsil pui- sama eri osapooli erinevate teegiatel, räägiti maakasutust dutöösturitele, et ministee- otsuste vastuvõtmisel. Kesk- ja metsandust puudutavast riumi eesmärgiks on stabiil- konnateemadel on tavaline, et LULUCFist, kus üheks eesmär- se majandus- ja looduskesk- laiem üldsus võtab sageli tee- giks on pandud liikmesriiki- konna säilitamine ja minis- masid ülepaisutatult, liigselt dele see, et süsiniku sidumine teeriumil ei ole plaanis lähi- emotsionaalselt, ega arves- ja heide sektoris peab olema ajal metsaseaduse regulat- ta reaalsete faktidega, prak- vähemalt tasakaalus. sioone muuta. tikute kogemuse ja teadlaste Arutleti ka Euroopa Liidu “Valitsuse maksupoliitika teadmistega. Minister tõi siin metsastrateegia, bioloogili- toetab ettevõtlust, me saame hea ja lihtsa näite: “Puitma- se mitmekesisuse strateegia, aru, kui oluline on ettevõt- ja on hea? On. Puitmööbel on taastuvenergia direktiivi ja ja riigile ja soovime säilitada hea? On. Puidust mänguasi ühisel põllumajanduspoliiti- stabiilset ärikeskkonda. Meil on hea? On. Aga puude lange- ka üle, mis on tihedalt seotud ei ole plaanis lähiajal teha tamine on jube halb.” näiteks Natura aladega. suuri seadusmuudatusi,” üt- Seda loogikat aluseks võt- Puitmaja on Oluline kõiki kaasata les minister Siim Kiisler. tes ei toimuks mingit majan- Metsaseadusest rääkides hea? On. Puit- dust. “Igasugused keskkonna- Keskkonnavaldkonnas on arvas minister, et oluline on mööbel on hea? kaitse piirangud peavad ole- kaasamise teema eriti oluli- lasta uuel metsaseadusel tama proportsionaalsed, ehk ne. Kaasamise hea tava näeb sapisi paika loksuda. Ta ütles, On. Puidust män- siis keskkonnakaitse eesmär- ette avalikkuse informeeri- et valitsus ei toeta ka riigiko- guasi on hea? On. giga saadav kasu peab üles mise ja konsulteerimise nii gus menetluses olevat kevadi- kaaluma majandusliku kah- õigusakti eelnõu väljatööta- se linnurahu eelnõu. Aga puude lan- ju,” rõhutas minister. miskavatsuse kui ka õigusak- Ministri sõnul osaleb Eesti ti eelnõu ettevalmistamisel. Aluseks keskkonnahoid getamine on jube aktiivselt ELi õigusloomes. Ta “Siin me tõesti teeme sisulist Oma töös peab keskkonnami- halb. rääkis lahti olulisemad kesk- tööd. Me teame, mis on siht- nisteerium rohkem kui teised keskkonnaminister Siim konnaõiguse teemad, milles rühmade mureks, kuulame ministeeriumid arvestama Kiisler rõhk on kliimapoliitikal. Pi- ära erinevad osapooled. Ava- November 2017 43

PANE TÄHELE Äripäeva konverents “Puidu- tööstuse Äriplaan 2019” toimub 30. oktoobril 2018. Olete oodatud kaasa rääkima nii sisu kui ka esinejate osas.

Esimest äriplaa- ni konverentsi oli kuulama tulnud üle 120 ettevõtja. fotod: aare Hind- remäe

Forest steel XXl uued metsaveoPostid aasta lõPuni soodushinnaga 870 €/tk! Forest Steel XXL on saanud kasutajaskonna heakskiidu. Metsaveopostide vastupidavust on peetud nende tähtsaimaks omaduseks. Viimasel ajal on postide kaal tõusnud tähtsuselt üheks otsustavamaks teguriks. Kergus Metsaveopostide valmistusviisist, materjalist ning kujust sõltub posti raskus. Kui postide valmistamisel võetakse eesmärgiks ainult kergus, unustatakse küttekulu puhul oluliseks olevad õhutakistus ja koormaruumi suurus. Lisaks tuleb laadimise ja sõidu ajal arvestada posti käitumisega. Koormaruum Koormaruumi suurendamine on samuti tähtis, seda eriti kuivema ja kergema materjali vedamisel. Küttekulu Metsaveoautode küttekulu mõjutab koorma kaal ja kõrgus ning postide tuuletakistus. Harva mõeldakse metsaveopostide tuuletakistusele. Kõige tavalisem kommentaar on, et mis need postid seal ikka teevad. 2 Tegelikult tuleb sõidusuunas kokku arvestatult postide pindalaks ca 6,5 m2. Seda pindala on võimalik vähendada ja see tähendab automaatselt ka koormaruumi suurenemist. Materjalid ja omadused Forest Steel XXL on valmistatud Ruukki Optim 960 QCW transporttehnika jaoks arendatud ultrakestvast terasest.

Pakume ka kasutatud kaitsevarjud metsaveoPoste, hinnaga 860 eurot! hind alates 250 €/tk! - Kaitsevad tuule ja vihma eest hind alates 250 €/tk! - Vastupidavad Lisaks oleme KESLA tõstukite ja RST-Steeli ametlik maaletooja. - Vastupidavad Lisaks oleme KESLA tõstukite ja RST-Steeli ametlik maaletooja. - Kerged – vaid 19 kg! Küsi pakkumist! - Kerged vaid 19 kg! Küsi pakkumist! - Lihtne paigaldada - Sobivad kõikidele mudelitele

Müük ja lisainformatsioon: Forest Steel OÜ, kontakttelefon (+372) 502 2118, [email protected] 44 sündmus Põllu- ja metsamajandus

likkuse arvamusega arvesta- töid vähemalt poolel uuen- m3, sh majandatavates met- ti. Ta on meil oluline puidutu- me nii palju kui võimalik,” dusraiealadest.” sades 14,1 mln m3. Selle tule- ru stabiliseerija ja suudab ta- rääkis Kiisler kaasamise olu- musel on metsade kogutaga- gada oma tööga ettevõtjatele Numbrit näitavad head seisu lisusest. Ta lisas, et avalikku- vara suurenenud 476 miljoni parema ettevõtluskeskkonna se, sh ettevõtjate ettepaneku- Kiisler võrdles tehtut ja reaal- kuupmeetrini. – kõik töösturitega sõlmitud tele tuleb vastata, aga kohus- seid numbreid. “Avalik debatt Ohustatud ja Eestile omas- lepingud täidetakse ja kogu- tust ettepanekutega arvesta- metsaraie teemal on paigast te liikide populatsioonide hea sed tagatakse.” da ei ole, kuid mittearvesta- ära, ministeerium peab ko- seisundi säilitamiseks näeb Uus arengukava tulekul mist peab suutma ministee- gu aeg ennast nagu õigusta- arengukava ette, et range kait- rium jällegi põhjendada. ma, ometigi oleme järginud se alla võetakse 10% metsa- Uue metsanduse arengukava- Metsanduse arengukava- arengukava. Eri huvigruppide maa pindalast. Eestis on ran- ga aastateks 2020–2030 alus- ga on paika pannud tegevus- väiteid tuleb kiiremini peale, ge kaitse all 277 740 hektarit tatakse järgmisel aastal. “Olu- suunad. “Metsanduse aren- kui jõuame ära väidelda. Me metsade pindalast, ehk 12%. lisel kohal saab olema kliima- gukava 2020 on meie tegevu- ei pea häbenema kellegi ees, muutuste teema, süsiniku ar- Riik suurim metsamajandaja se juures see raamistik, mil- ei keskkonnakaitsjate, ei et- vestus, loomulikult raiema- lele tugineme,” lausus Kiisler. tevõtjate ees.” Riigi suurim metsamajandaja hud ja erametsanduse poo- Selle kava eesmärk on metsa- Minister tõi välja reaalsed on Riigimetsa Majandamise le arendamine, seal on rõhk de tootlikkuse ja elujõulisu- numbrid: kui praeguse aren- Keskus. 2018. aastal ulatub rii- just sertifitseerimisel. Tähtis se ning mitmekesise ja tõhusa gukava alusel oli planeeri- gimetsa pindala veidi üle ühe on teaduslik baas asja juures, kasutamise tagamine. “See tä- tud raiemahuks 12–15 miljo- miljoni hektari. “Metsamaa sama tähtis on kõik huvigru- hendab, et me kasutame puitu nit m3, siis aastatel 2011–2016 pindala kokku on 1 002 872 pid kaasata. Majanduse poole kui taastuvat loodusressurssi on raiemaht olnud keskmi- hektarit, sellest rangelt kaits- pealt ei tohi me ära unustada puidutööstuses ning energee- selt 9,9 mln m3 ehk 73% ees - tav 24%, majanduspiirangu- aspekti, et metsandusega seo- tikas juurdekasvu ulatuses. märgist ja ca 62% juurdekas- tega 13% ja majandatav 63%,” tud sektorid on 10% meie ma- Metsa tootlikkuse säilitami- vust. Metsade tagavara aasta- rääkis Kiisler. “RMK oma tege- jandusest,” lausus Kiisler ette- seks tehakse metsauuendus- ne juurdekasv on 15,96 mln vustes toimib minu arust häs- kannet lõpetades. Polli: kas me leiame võimaluse, kuidas tehas ehitada?

Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Meil kui tööstusel looduskeskkonda ega tõsta raiemahtu- Polli sõnas konverentsil, et tal on väga sid. “Tootmine tuleb võimalikult efek- keeruline rääkida äriplaanist kui selli- on huvi iga osa puidust tiivseks teha ja meie tehas olekski samm sest, sest neil sellist klassikalist äriplaa- maksimaalselt väärin- selles suunas. Meie eesmärk on kindlus- ni veel pole, küll aga on olemas näge- tada läbi oma tegevuste tulevastele põl- mus, kuidas planeeritav puidurafineeri- dada, tuues nii kasu vedele samad võimalused. Metsavarud mistehas peaks toimima. kogu sektorile. ja metsade liigirikkuse säilimine ja loo- “Me ei ole veel teinud otsust investee- duskeskkonna säilitamine ning Eesti ini- rida, me oleme ainult koondanud gru- Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu meste heaolu ei ole omavahel vastassuu- pi investoreid, kes on tegevmeeskonnale Polli kavandatavast puidurafineerimis- nalised hüved. Kui tahame naabermaade andnud ülesandeks leida moodus, kui- tehasest. arengule lähemale jõuda, peab Eesti ma- das seda kõike, mida planeerime, võiks jandusareng olema kiirem,” loetles Polli teha,” selgitas Polli. hedal, maatükk pindalaga 100 hektarit, tehasega kaasnevaid eesmärke. Enamik sektoris olijaid on lugenud toimiv logistiline võrgustik maantee ja Polli arutles konverentsil tehnoloogi- planeeritava puidurafineerimistehase raudtee näol, ligipääs säästlikku majan- lise arengu teemadel. projektist ning neil on olemas ettekuju- damist võimaldavale mageveeressursi- “Puidurafineerimistehase tooraine tus, millest ja kui suurest asjast käib jutt. le ja oskustööjõu olemasolu piirkonnas. on looduslik ning taastuv, me ei kasu- Nüüd sai Polli rääkida lahti projekti aja- ta fossiilseid kütuseid, toodaksime ko- Tooted ja tehnoloogia tipptasemel kava, asukohavaliku kriteeriumid ja too- gu kasutatava energia ise, suudame oma tevaliku alused. Polli sõnul on viimasel kümnel aastal toi- tehnoloogiatega toota taastuvast toorai- “Kui võrdleme näiteks Skandinaavia ja munud suured muudatused puidurafi- nest järgmise generatsiooni biokütuseid, Eesti puidutööstust, on meil selgelt puu- neerimistööstuses. tootmisjäägid kasutatakse kõik ära, toot- du üks tükk, mis tugevdaks sektori sta- “Nüüd on tööstusharu jõudnud nii misel on minimaalne ja kontrollitud mõ- biilsust. Praegu näeme ette, et 2–3 aastat kaugele, et toota saab palju enamat kui ju vee- ja õhukeskkonnale. Meil kui töös- on erinevatele uurimistele kuluv etapp. varemalt. Meie eesmärk on ehitada tehas tusel on huvi iga osa puidust maksimaal- Tehase võimalik kõige varasem käivita- nii, et kõik võimalused jääksid avatuks, et selt väärindada, tuues nii kasu kogu sek- mise aeg on aasta 2022,” rääkis Polli aja- me saaks jooksvalt lisada uusi tootmis- torile,” rõhutas Polli. lisest plaanist. “Palusime valitsusel alus- üksusi, näiteks biotooteid hakata toot- Ta oli kindel, et pole mõtet arutada, tada riigi eriplaneeringuga, mille käigus ma. Samas saab tehas ise olema terviklik kas tehast ehitada või mitte. Oluline on leitaks tehasele võimalik asukoht. Vasta- oma lahendustes käivitamise hetkest, see mõelda, kuidas see tehas ehitada. “Siin ei valt sellele uuritakse tehase võimalikkust peab olema kohe kaasaegne ja tipptehni- ole küsimus, kas Eesti on väike või tehas just Suure Emajõe piirkonnas.” kaga, et võiks töötada järgmised 30 aas- on suur? Kindel on, et kui otsustatakse Polli tõi välja asukoha valiku kritee- tat,” rääkis Polli. see tehas käivitada, teeb Eesti SKP ühe- riumid: paiknemine toormeressursi lä- Tehase rajamine ei tohi kahjustada kordse hüppe,” ütles Polli. www.infopank.ee Äripäeva Infopank

Sisesta ettevõtte nimi, registrikood või isik jne.

Kuidas sina leiad endale kliente?

Äripäeva Infopangas NÜÜD mugav töövahend kõigile müügi- ja turundus- inimestele, kes soovivad kasvatada müüki ja suurendada kliendibaasi.

Vali ise sobivad tingimused: #Tegevusala #Asukoht #Müügitulu #Töötajate arv #Asutamise aeg #Ettevõtte õiguslik vorm #Kuuluvus Äripäeva TOPidesse

Kogu info ettevõtetest ja nende juhtidest

RAPORT

www.infopank.ee 46 sündmus Põllu- ja metsamajandus

tasub teada Karl Kask: kohus Mida arvestada, et vältida lähtub üldjuhul kohtuvaidlust Nõuanded lähtudes kohtuprak- tikast keskkonnakaitse Tea piiranguid. Enne kinnistu ost- 1. mist ja tegevuse ka- eesmärkidest vandamist tutvu kehtivate planeeringute ja looduskait- sealaste piirangutega. Võib Advokaadibüroo Sorainen hemal määral üle 20 seaduse,” juhtuda, et need ei võimal- nõunik, toiduainetööstuse, rääkis Kask. da kavandatud tegevusi ellu põllumajanduse ja metsan- viia. Mõistlik on konsulteeri- Kolm olulist põhimõtet duse sektorgrupi juht Karl da kohe algul kohaliku oma- Kask jagas konverentsil pui- Kask tõi välja olulised kesk- valitsusega. dutöösturitele nõu keskkon- konnaõiguse põhimõtted: et- Arvesta võimali- naõiguse teemadel. tevaatuspõhimõte, vältimis- ku rahakaotuse- Soraineni bürood tutvus- põhimõte ja põhimõte “saas- 2. ga. Detailplanee- tades pidas Karl Kask firma tu- taja maksab”. ringu ja ehitusprojektiga seo- gevuseks turul sisulist integ- Esimesest põhimõttest tu- tud kulusid ei hüvitata, kui de- reeritust. “Võib öelda, et meil lenebki tema sõnal näiteks Puhta elu- ja tailplaneering jääb kehtesta- on neljas riigis – Eestis, Lätis, keskkonnamõju hindamise mata. Leedus ja Valgevenes – üks ja kohustus, mis annab ehitus- looduskeskkon- Kohus ei kehtes- sama büroo, mitte ei ole te- loa üle otsustajale – üldjuhul na argument ta detailplanee- gemist koostööpartneritega kohalikule omavalitsusele – 3. ringut. Detailpla- ehk meil on 10 integreeritud vajalikku teavet kavandata- kohtus näiteks neeringu kehtestamist koh- regionaalset õigustöörühma va objekti, nt tehase eeldata- väga hästi ei töö- tult nõuda ei saa, kohus saab ja kuus ärivaldkonda igas rii- va mõju kohta. üksnes kontrollida, kas otsus- gis, millega süvendatult tege- “Ettevaatuspõhimõtet ei ta, sest kui puhas tusprotsess on olnud seadus- leme,” tutvustas Kask. pea kohaldama muidugi kõi- elukeskkond lik ja kas vastav otsus on pii- Keskkonnaõigus on ELis kides olukordades. Seadus savalt põhjendatud. kesksel kohal. annab ette juhtumid, millal tegelikult ikkagi Väldi kaitseala- “Esiplaanil on tegelikult keskkonnamõju hindamine olla saab? sid. Keskkonna- kaks põhilist valdkonda – on kohustuslik ja millal on ot- 4. mõjuga tegevu- konkurentsiõigus ja keskkon- sustajal endal võimalus vali- Advokaadibüroo Sorainen se kavandamisel väldi Natu- naõigus. Need valdkonnad on da, kas mõju hinnata või mit- nõunik, toiduainetööstuse, ra 2000 alade ja muude loo- kesksel kohal ka Eestis. Näi- te. Natura-ala või selle lähe- põllumajanduse ja metsan- duskaitsealade lähedust või teks keskkonnakaitset regu- duse puhul on nõuded karmi- duse sektorgrupi juht Karl nendega piirnemist. leerib Eestis rohkemal või vä- mad, mõju tuleb hinnata ise- Kask Allikas: Karl Kask November 2017 47

gi sellisel juhul, kui projekti- puhtusele. Seega taanduvad pane tähele on näiteks, et kavandatava tega kaasneb keskkonnamõju vaidlused siinkohal just sel- Tea seadusi gevuse toimel väheneb piir- võimalus,” rääkis Kask. lele, kui paju oleks mõistlik ja Puidutöösturile olulised keskkonna- nevate kinnistute turuväär- Teisena mainitud vältimis- vajalik tehnikasse raha kulu- kaitsega seotud seadused tus. Mida sellisel juhul teha, põhimõte tähendab, et kesk- tada, et sellest keskkonnal ka kes peaks turuväärtuse kin- konnaohtu või -häiringut tu- tegelikult kasu oleks. Keskkonnaseadustiku üld ni maksma, kas tehaseoma- leb taluda vaid siis, kui sel- osa seadus: üldpõhimõtted. nik? Arvan, et universaalset Tüüpilised kohtuvaidlejad le tegevus on vajalik ülekaa- Planeerimisseadus: planee- lahendust siin polegi. Koh- luka avaliku huvi tõttu. “Siin Küsimusele, millised vaidlu- ringute kehtestamine, ena- tule tuleb sellisel juhul tõen- võiks näiteks olla Rail Balticu sed on jõudnud kohtutesse, mik vaidlustest. duslikult ära näidata, et turu- projekt. Kui tegevus põhjus- vastas Kask, et need on vaid- Looduskaitseseadus: loo- väärtus väheneb ja kui palju tab keskkonnaohtu, tuleb lused, mille teemaks on olnud duskaitsealased piirangud. väheneb. Vastuargumendiks vältimispõhimõtte alusel loa kaevandamisload, tuulepar- Keskkonnamõju hindami on, et elukeskkond on pide- kooskõlastamisest eeldusli- gid ja nende tekitatud müra, se ja keskkonnajuhtimis vas muutumises ja seaduslik kult keelduda,” selgitas Kask looduskaitselised piirangud süsteemi seadus: keskkon- elukeskkonna muutmine ei Riigikohtu poolt kujundatud kinnistutel, sh Natura2000, namõju hindamise kohustus saagi kahju tekitada,” lisas ta. praktikat. keskkonnamõju hindamine ja nõuded. Kask tõi välja veel hulga Kase sõnul on põhimõte ja selle piisavus ning detail- Keskkonnavastutuse sea enamlevinud kohtule esita- “saastaja maksab” ettevõtjate planeeringu kehtestamine või dus: keskkonnakahju vältimi- tud väiteid. “Näiteks et kaalu- jaoks ilmselt kõige tuntum. kehtestamata jätmine. ne ja heastamine. tud ei ole alternatiivseid asu- “Sellest lähtub nii keskkonna- Nii on ka Eesti n-ö keskmi- Keskkonnatasude seadus: kohti ja võimalusi või kaalu- tasu maksmise kohustus kui seks vaidlejaks isik, kelle soo- saastetasu, loodusvarade ka- tud on ainult null-alternatii- keskkonnale tekitatud kah- vitud detailplaneeringut ko- sutamine. vi. Kavandatav tegevus ei loo ju hüvitamise kohustus. Ette- halik omavalitsus ei kehtes- Tööstusheite seadus: saas- lisandväärtust, näiteks piisa- võtjate seas tekitab alati kõige ta. “Teiseks tüüpiliseks vaid- tamise ja jäätmetekke vähen- valt töökohti. Detailplanee- suuremaid probleeme kesk- lejaks on kinnistuomanik, ke- damine. ringu kehtestamise otsus on konnatasu suurus, mis oma da ettevõtja poolt kavandatav Veeseadus: vee erikasutus motiveerimata. Kohalik oma- on olemuselt maks keskkon- tegevus mõjutab,” ütles Kask. Metsaseadus: metsanduse valitsus ei ole vastanud koh- naressursi kasutamise eest. Küsimusele, milliseid sei- korraldamine, raie. tusse läinud isiku ettepane- Iga maks peaks olema lõpuks sukohti kohtus esitatakse, vas- kutele. Kõige tõsisem juriidili- siiski proportsionaalne,” on tas Kask, et see on nagu klas- ne argument on ehk see, et ot- Kask veendunud. sikaline manuaal kõikidele lepargid tekitavad müra, elu- sus on motiveerimata.” On veel üks põhimõte, kaebajatele. keskkond ei ole enam endine Kask rõhutas, et detailpla- mis praktikas rohkesti prob- “Kinnistuomanikud ütle- ja müral on kahtlemata kesk- neeringut ei saa osta, ükskõik, leeme tekitab, see on parima vad näiteks, et kavandatav te- konnamõju. Need on kohtus kui palju oled planeerimis- võimaliku tehnika kasutami- has ei sobi kokku olemasole- üsna tõsised argumendid. menetluses raha kulutanud, se nõue. On juhtumeid, kus va miljööga, mis on ka loogi- Puhta elu- ja looduskeskkon- ei tähenda see, et planeering ehitusloa andmise menetlu- line, sest varem sellist tehast na argument kohtus näiteks tuleb tingimata kehtestada. ses nõuab otsustaja väga ku- seal ju polnud. Üsnagi kaa- väga hästi ei tööta, sest kui pu- “Kohalik omavalitsus otsus- luka tehnika kasutuselevõt- lukas argument on omandi- has elukeskkond tegelikult ik- tab lõpuks kaalutlusotsuse tu, mis siiski ei aita kuigivõrd õiguse rikkumine ning era- kagi olla saab,” tõi ta näiteid. alusel, kas objekt rajatakse või efektiivselt kaasa keskkonna ja pereelu puutumatus. Tuu- “Väga huvitav argument mitte,” rõhutas ta. 48 puidutööstus Põllu- ja metsamajandus

Pinska panustab liimpuitu

Eesti kapitalil põhinev Viljandimaa puidufirma Pinska OÜ tõusis mulluste majandustulemuste põhjal Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis 55. positsioonilt neljandale kohale. Ettevõte lõpetas 2016. aasta 4,5 miljoni eurose käibe juures 480 559eurose kasumiga, aasta varem olid need näitajad vastavalt 2,9 miljonit ja 101 259 eurot. November 2017 49

Baltic

TUHA 3, EE11415, TALLINN, ESTONIA +3726979398 I VERMEERBALTIC.EU

on talveks valmis! - Liivapuisturid - Lumekopad - Sahad jpm

Tea Taruste kaasautor Pinska OÜ 1999. aastal asutatud puidufirma on aas- juhatuse esimees tatega arenenud väikesest saeveskist et- Marko Pukk. tevõtte kompleksiks, kus on neli toot- fotod: OÜ Pinska missektorit: höövel-saematerjal ja värvi- tud vooderlaua tootmine, katusefermi- Maaletooja ja edasimüüja: SAMI MASINAKESKUS OÜ / de tootmine, majatootmine ja liimpui- SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621, 528 2732, 521 8462 / du tootmine. VALGA 68204, Petseri 40. Tel 524 1759 www.sami.ee “Kehvad ajad olemegi üle elanud ja 50 puidutööstus Põllu- ja metsamajandus

edukad olnud tänu sellele, et tegeleme Pinska OÜ mitme asjaga. Kui näiteks majatootmi- tootmiskompleks ses on kasin aeg, müüme muid tooteid on laienenud – üks sektor katab teist. 2016. aastal olid etapiliselt. aga kõik sektorid heas seisus ja eks siis tuleb ka tulemus,” põhjendas Pinska OÜ juhatuse esimees Marko Pukk möödu- nud aasta majandusedu. Väikese saeveskina alustati 18 aastat tagasi rendipinnal, voodrilaudade tootmisega. Uued tegevusalad ja laienemine on tulnud etapiviisiliselt, aegamöö- da. “Laiendasime tootesortimenti vär- Kõik tootmises vitud voodrilaudadega, 2007. aastal ost- tehtud investee- sime saekaatri ja alustasime palgisaagi- ringud lähevad misega. Kolm aastat hiljem aga lõpetasi- liimpuitu. me palgisaagimise ära ja investeerisime saadud raha fermitootmisesse. 2011. aastal hakkasime tasapisi maju tootma, ja et sellest tekkinud tootmisjääke väärinda- Mis on mis toodetakse höövel- ja saematerjali ning da, alustasime liimpuidutootmisega,” te- Pinska OÜ Mäeltkülas liimpuitu. Majatehasesse on gi Pukk ülevaate ettevõtte kasvamisest. kõik vajalikud investeeringud tehtud “Mõistagi on ka meil olnud raskemaid Toodab puitogaplaatferme, kokkupan- ning ettevõtte peamine tähelepanu on aegu, pealegi on puidutööstus sesoonne davaid puitehitisi ja nende elemente. praegu suunatud liimpuidu tootmise äri, kus talvekuudel vaikelu. Kuni 2013. Asutatud 1999. edendamisele. “Kõik investeeringud lä- aastani saime hakkama tänu sellele, et Omanikud ja juhid Marko Pukk ja And- hevad liimpuidu tootmisse, ka järgmisel olime väike ettevõte, kel kohustusi ei ol- rus Vender. aastal. Viimased kolm aastat oleme oma nud. See aitas suhteliselt lihtsalt tulla lä- Käive 2016. aastal 4,46 mln eurot, kas- ressursid sellesse paigutanud – ostsime bi ka masuaegadest. Oli ka periood, mil vas aastaga 51%. vana lauda ja ehitasime sinna tootmis- kaalusime tõsiselt, kas jätkata. Siis lõpe- Puhaskasum mullu 455 341 eurot, aas- hoone, paigaldasime seadmed. Plaan on tasimegi palgisaagimise ja müüsime sae- taga kasum enam kui viiekordistus. ehitustöid jätkata ja tootmispinda veel kaatri seadmed maha – see oli õigustatud Investeerinud kahe viimase aastaga põ- laiendada,” selgitas Pukk. otsus,” märkis Pukk. hivarasse 352 350 eurot, tänavu on sõl- Kui mullu tootis Pinska liimpuitu mitud ostuleping sõrmjätkliini ja liimpuit- 1000 tihumeetrit, siis tänavune toot- Kõik investeeringud lähevad liimpuitu pressi ostuks summas 600 000 eurot. mismaht on 2000 tm. Järgmiseks aas- Praegu on Pinskal käigus kolm tehast. Töötajaid 44. taks on planeeritud hüppeline tootmis- Viljandis asub 2000ruutmeetrine ma- mahu kasv – 5000 tm. “Saame tublisti jatehas, Viljandi lähedal Pinska külas võimekust juurde: novembri lõpuks saa- Kogemused. Oskused. Tahtmine Meie teame kuidas elu lihtsamaks teha...

www.agroekspert.ee 52 puidutööstus Põllu- ja metsamajandus

Kommentaar Koostöö sujub väga hästi

Rasmus Eesmaa Komforthus Eesti OÜ tegevjuht ta sama perioodiga on kinnisvara müük langenud 15%. Meie koostöös Pinskaga al- Eesti on küll Euroopa suu- gas juba aastal 2012, võiks rim puitmajatootja, aga tu- öelda, et tegemist on meie rul on ka Läti, Leedu, Poola, kodutehasega: nemad too- Norra ja Vene tootjad. Kon- davad, meie müüme. kurents on kasvanud, para- Pinska on meie suur koos- ku on juurde tulnud ka põl- tööpartner, nad toodavad ve otsas tegijaid, kes kohalik- Moodulmaja 95% meie toodangust. Kom- ku turgu ei tunne ning Eesti saab püstitada forthus tegutseb Skandinaa- tootjate mainet rikuvad. kiirelt. via turul peatööettevõtjana, Meie eelis on see, et tööd meie kolme haru aastakäive pole vaja otsida, sest aasta- Rootsis-Norras on 12–14 mil- te jooksul on tekkinud oma jonit eurot. Mullu panime arendajad. Praegugi on lä- Rootsis püsti 116 korteriga birääkimiste faasis 28 maja arenduse, mille tarbeks Pins- ehitus ja üks suurprojekt 220 ka tootis üle poole mahust, majaga. Kui need töösse saa- lisaks 30 kuni 200ruutmeet- me, võib öelda, et Pinska too- rist eramut. dab lähiajal ainult meile. Sel Marginaalid Rootsi ja aastalgi on neilt toodangut Skandinaavias- Norra turgudel on tõepoo- tulnud pea miljoni eest. Mar- se läheb enamik lest langenud ja iga päev ko Pukiga on koostöö väga Pinska majatoo- kuuled uudiseid, et turg jah- hästi sujunud, kokkulepped dangust. tub. Võrreldes eelmise aas- peavad vett. me ühed seadmed üles, detsembris kat- nentis Pukk ja lisas, et nende prioriteet Tema sõnul pole ettevõttel tööjõu leid- setame tööd liinidel ja uuest aastast lä- on eelkõike Eestis tootmist arendada. misega probleeme olnud ja tööjõu voola- heb liimpuidu tootmine hooga lahti ja Pukk märgib, et Pinska kõrval ei ole vus on olnud üliväike. “Viljandi ümbru- liinid tööle,” märkis Pukk. Eesti turul praegu kedagi, kes toodaks ses on palju kergetööstusettevõtteid, kel- Liimpuidutootmisel investeeriti just samaaegselt majaelemente, kõiki maja- le palgatase meie omast pisut madalam tehnoloogiasse, mis vähendaks inimtöö- tehase tööks vajalikke materjale ja pa- ja seega leiame vajaliku tööjõu. Lisaks jõu osakaalu, ent tagaks korraliku kva- kuks toodangut ka teistele majatootjate- töötatakse paljudes suurtes tootmisette- liteedi. Pukk lisas, et uusi tegevusala- le: “Kõik tahavad komplekte saada ühest võtetes mitmes vahetuses, meie aga proo- sid juurutades on nad algjärgus soeta- kohast ja see on teinud ka müügi oluliselt vime saada hakkama töö korraldamise- nud mõne vana tööpingi ja alles tootmi- lihtsamaks. Praegu suudame liimpuidu ga ühes vahetuses,” rääkis ta. se edenedes investeerinud uutesse, kalli- Eestis maha müüa, aga edaspidi läheb Järgmiseks aastaks ootab taas kasvu matesse seadmetesse. “Proovime ikka ise pool ekspordiks, ikka Põhjamaadesse.” oma arengut finantseerida ja oma jõudu- Toodangu mahamüümisega ettevõt- Kui seni andis ettevõtte käibemahust dega tööle panna asjad.” tel probleeme ei ole, küll aga nõuab kogu poole majatootmine ning ülejäänu ja- protsess paindlikkust ja võimekust ope- gunes höövel- ja voodrilaudade, katu- Konkurents ja koostöö ratiivselt tegutseda. Majatehase müügi- sefermide ning liimpuidu tootmise va- Pinska majatoodangust läheb enamik portfell on täidetud paari kuu lõikes, tel- hel, siis nüüd on see muutumas ja liim- Norrasse ja Rootsi, nagu suurel osal Ees- limusi liimpuidu ja teiste nn kohe tar- puidu osakaal kasvab oluliselt. Tänavu ti majatootjatest. “Me kõik tegutseme bitavate kaupade müügiks jagub ette püütakse hoida mullust käibetaset, 4,5 samadel turgudel ja konkurents on kõ- kuuks-pooleteiseks. Pikemalt ette mõel- miljonit eurot, aastaks 2018 aga plaani- va, eks püütakse üksteist hinnaga üle ka da ei saa, sest kliendi jaoks kujuneks tar- takse kasvu. lüüa. Samas on ühel turul tegutsemine neaeg siis liiga pikaks ja ta eelistaks os- “Järgmise aasta kasvuprognoos on ka koostöövõimalus ja kui ise ei jõua va- ta konkurendilt. 15% ja ehk suudame nii paar-kolm aas- jalikku mahtu toota, saab tööd jagada. tat järjest kasvada. Käivet suudame veel Eeliseks vähe kontoripersonali Oleme tegutsetud koos Q-hausi, Timbeco kasvatada, aga kasumi osas on keeruli- Woodhouse’i ja teistega,” rääkis Pukk. Pukk peab Pinska üheks eeliseks seda, ne. Turg otsib ikka tootjalt odavat hinda, Paigaldustöid teeb Pinska vaid Ees- et kontoritöötajate arv ja müügimees- kui 2013. aastal majatootmisega alustati piirides, mullu toodeti Eestisse kuus kond on väikesed: “Suur müügiosakond sime, olid marginaalid hoopis teised. Tu- maja, tänavu 15. “Me ei käi Norras-Root- võib olla riskantne, kui toodangu ma- leb kogu aeg tootmist ümber organisee- sis maju paigaldamas ja meil pole palgal hamüümine ei õnnestu. Eks ettevõtte rida, et hoida marginaale vabalanguses- suurt hulka ehitajaid-paigaldajaid. See arenedes tuleb ka sellesse valdkonda in- se minemast,” tõdes Pukk. Ta lisas, et ehk- on suur riskikoht, suurimad rahalised vesteerida. Praegu töötab Pinskas ligi ki ettevõtte prioriteet on kasvatada liim- hävingud on ettevõtjail tulnud ju Skan- 50 inimest, seoses liimpuidu tootmise puidu tootmise mahtusid, on võimalik, dinaavias paigaldustöid tehes, sest eks laiendamisega meie töötajaskond oluli- et edaspidi võetakse suunaks ka Eestisse igal pool otsitakse odavat tööd ja kaupa,” selt ei suurene.” rohkem maju toota. OSTAME kasvava metsa raieõigust metsakinnistuid virnastatud võsa ja raiejäätmeid (Mandri-Eestis) kasvavat võsa PAKUME puidu hakkimise teenust põldude ja kraavide puhastamise teenust metsamajanduskavade koostamise teenust

Renlog Eesti OÜ tel 517 4303 Argo Teral, ostujuht [email protected] www.renlog.ee 54 teated Põllu- ja metsamajandus Metsa hooldamiseks 2,36 miljonit eur ot toetust

Erametsakeskus on läbi vaadanud suvel esitatud toetuse taotlused metsahool- duse rahastamiseks. Heaks kiideti taotlusi 2,36 miljoni euro väärtuses. Enim küsisid metsaomanikud toetust noore metsa hooldamiseks ning tormikahjustuste kõrvaldamiseks. Metsaomanike huvi oma metsa ku- jundamise ja selle kvaliteedi tõstmise vastu on juba aastaid olnud tõusuteel. Aina enam on noore metsa hooldamiseks küsitud ka toetust. Tänavu kiideti kuni 30aastases metsas 9300 hektaril hooldusraiete tegemiseks heaks taotlusi summas 1,37 miljonit eurot. Tormikahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks oli esi- algu eelarves ette nähtud 700 000 eurot, toetust taotleti aga veidi üle miljoni euro. 2016. aasta juulis Lõuna-Eestit rä- sinud tormi põhjustatud suureulatusli- ke kahjustuste tõttu suurendas maaelu- minister toetuse eelarvet 900 000 euroni. Nii saab suur osa mulluse juulitormi kahjude kõrvaldamiseks tehtud investeeringutest siiski toetatud. Oodatult investeeriti tormikahjustus-

OSTAME METSAKINNISTUID ja KASVAVAT METSA ning PÕLLUMAAD.

Info tel 434 2330, 505 7355 | e-post [email protected] November 2017 55 Metsa hooldamiseks 2,36 miljonit eur ot toetust RMK nimetas ametisse uued juhatuse liikmed te kõrvaldamiseks enim Valgamaal, aga ka Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Võru- Novembrist on Riigimetsa se liige ka varasemalt ja alus- maal ja Tartumaal. Noore metsa hoolda- Majandamise Keskuse juha- tab nüüd kolmandat ametiae- mist toetatakse enim Pärnu-, Põlva-, Lää- tuse liikmed Tavo Uuetalu ja ga. Tõnisson on juhtinud vii- ne-Viru-, Jõgeva- ja Ida-Viru maakonnas. Kristjan Tõnisson. RMK ju- mased seitse aastat RMK loo- Ühtekokku määrati toetust 1309 metsa- hatuse esimeheks on Aigar duskaitseosakonda ja on vara- omanikule erinevate tööde tegemiseks Kallas. semalt tegelenud säästva met- kokku 13 136 hektaril. Uuetalu asub juhtima metsanduse sertifitseerimise kor- Ligi 2/3 noore metsa hooldamise toe- samajanduse tegevusvald- raldamisega. tusest ja enam kui pool tormikahjustuste konda, mille sisuks on met- RMK juhatus on kolme- kõrvaldamise ja metsa taastamise toetu- sa uuendamise, kasvatamise, liikmeline. Juunis toimunud sest küsiti metsaühistute kaudu. Metsa- raiete ja puidu veo juhtimine RMK nõukogu koosolekul ot- ühistud aitavad hoolitseda ka selle eest, ning korraldamine. Tõnisson sustati, et juhatuse esimehe- et toetuse saanud tööd õigeks ajaks teh- asub juhtima looduskasutu- na jätkab Aigar Kallas. tud saaks. se valdkonda, mille sisuks on RMK on Eesti riigile kuu- Toetusraha kättesaamiseks peab met- riigimetsa avalike funktsioo- luva metsa ja teiste mitmeke- saomanik Erametsakeskusele ise või lä- nide täitmise tagamine ja loo- siste looduskoosluste hoid- bi metsaühistu esitama maksetaotlu- dusväärtuste kaitse juhtimine ja, kaitsja ja majandaja, kelle se. Tööde tegemiseks on metsaomani- ning korraldamine. hoole all on ligikaudu 30% ko- kel olenevalt taotlemise viisist aega aas- RMK nõukogu esimehe gu Eestimaast, sellel alal asub ta kuni 18 kuud. Andres Talijärve sõnul pee- 45% Eesti metsadest. RMK kas- Järgmine võimalus metsahoolduseks geldab otsus nõukogu ootust vatab metsa, hoiab loodus- toetust küsida on 2018. aasta juunikuus. senisest veelgi enam tasakaa- väärtusi, teenib riigile metsa pollumajandus.ee lustada RMK-poolset metsa- majandades tulu, loob loodu- majanduse ja looduskaitse- ses liikumise võimalusi ja ja- 2016. aasta tormikahju Valgamaa ga seotud hüvede pakkumist. gab loodusharidust. erametsas. Foto: Erametsakeskus Uuetalu on olnud juhatu- pollumajandus.ee 56 puitarhitektuur Põllu- ja metsamajandus

Tänavu aasta puitehitiseks valitud OÜ Raitwood olme- ja büroohoone paistis silma oma puidukasutusega nii eksterjööris kui ka interjööris. foto: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Puit pakub lahendust väljakutsetele eluaseme disainis

Meelika Sander-Sõrmus 15.–16. novembril toimus Tallinnas meelika@põllumajandus.ee nul on Soomes puitmajade osakaal ehituses kasvuten- järjekorras üheteistkümnes Mitmed uuringud on näida- dentsis ning üha enam plaa- nud, et puitmajade elanikud nitakse ehitada puidust ka puitarhitektuuri konverents “Puit on oma elutingimistega roh- avalikke hooneid – valitsus- kem rahul kui betoonmaja hooneid, lasteaedu, koole jne. – homse elukeskkonna võti”, mis elanikud. Puidu kui ehitus- Puidu eelistamisel on mit- materjali peamisteks eelis- meid põhjuseid. “Puidu kasu- tõi Eestisse kokku arhitektid ning teks on selle jätkusuutlikkus tamine on äärmiselt ökoloo- ja keskkonnasõbralikkus, mis giline. Näiteks Seinäjokil ehi- ehitusinsenerid üle maailma. on ka peamisteks põhjusteks, tati paar aastat tagasi kuue- miks sellest üha rohkem ma- korruseline maja, mis oli üle- Konverentsi põhiteemana käsitleti ju ehitatakse. ni puidust ning selleks, et saa- Tampere tehnikaülikooli da sellise maja tarbeks vaja- jätkusuutlikku arhitektuuri. arhitektuuri osakonna pro- likku kogust puitu, peaksid fessori Markku Hedmani sõ- Soome metsad kasvama vä- Metsamajanduse hooandja

Saade metsast, metsakinnistusest, metsa majandamisest, metsa investeerimisest, aga ka puidutööstusest ja metsatööstusest laiemalt. Keskendume küsimustele alates metsade raiest kuni seadusandluseni nii riiklikul kui Euroopa tasandil. Saade on eetris üks kord kuus, kolmapäeviti kell 12.

Saadet toetab Timber.ee – minimaalse ajakuluga maksimaalne tulu metsa müügist! raadio.aripaev.ee 58 puitarhitektuur Põllu- ja metsamajandus hem kui minuti. See annab Aasta line kiire lahendus tuleb eriti “Murekohaks on muidugi hea aimduse, kui jätkusuutlik kasuks tihedalt asustatud ala- positiivse konkurentsi puu- ja keskkonnasõbralik puit kui puitehitis: de puhul, kus majad saab kii- dumine – pole piisavalt ette- ehitusmaterjal on,” tõi Hed- resti üles seada. võtteid, kes tahaksid puidust man näite. ehitada. Siiani on Soomes ehi- Raitwoodi Vana süsteemi muutmine tatud 59 kahe- ja rohkema Kuuekorruseline kortermaja võtab aega olme-büroo- korruselisi puidust korterma- püsti kuue nädalaga! Hedmani sõnul on olnud Soo- ja, mis teeb kokku 1437 korte- Hedman imetleb väga, kui hoone mes keeruline muuta senist rit. Puidu osakaal korrusma- palju puitmaju Eestis ehita- Peaminister Jüri Ratas süsteemi, kuna aastaküm- jade ehituses on küll väga väi- takse ning kui palju neid Põh- kuulutas puitarhitektuu- neid on kortereid ehitatud ke, kuid puidu kasutus on siis- jamaadesse eksporditakse. ri konverentsil pidulikul betoonist. ki pidevas kasvutrendis. Iga “Soomlased ei ekspordi kind- auhinnagalal välja aas- “Ehitusettevõtted on har- aastaga olukord muutub, pui- lasti nii palju puitmaju näi- ta puitehitise. Auhinnaga junud ehitama betoonist, dust räägitakse üha rohkem teks Norrasse või Rootsi, kui pärjati ASi Raitwood ol- neil on oma väljatöötatud ning 2016. aastal alustati ligi seda teevad eestlased. Soo- me-büroohoone. mudelid, süsteemid ja koos- 600 puitkorteri ehitamisega,” me ettevõtetel on oskus ole- Rasmus Reinolti ja Ivo- tööpartnerid. Lisaks on kar- hindas Hedman. mas, kuidas ehitada mudel- Martin Veelma loodud tus uute materjalide ees ning Vaja oleks rohkem maju, kuid vajaka jääb osku- Tartumaal asuv hoone ka erinevad seadused, mis on professionaale sest, kuidas neid edukalt eks- paistis silma oma pui- vastu võetud betooni kasuta- portida,” selgitas ta. dukasutuse poolest nii vaid ehitusettevõtteid silmas Puudus on Hedmani sõnul ka Ometigi osatakse puitu eksterjööris kui ka inter- pidades, ei toeta puidust ma- piisavalt kogenenud ja vaja- järjest enam hinnata – ini- jööris. jade ehitamist. Soome valit- like oskustega professionaa- mestele meeldib oma kodu- Raitwoodi hoone koos- sus on aga võtnud eesmärgiks lidest, kuid ülikoolides juba des näha puitu, katsuda se- neb kolmest osast. Re- muuta olemasolevaid seadu- toimub puitehituse integree- da, tunda selle lõhna. Kui va- konstrueeritud keskmi- si, et soodustada puitmaja- rimine õppekavadesse, mis rem oli Soomes puidu kasuta- ne osa on puitkarkassil, de ehitamist. Sellega ehk li- on populaarne eriala palju- mine tuleohutusnõuete tõttu puitfermidega. Ühe juur- sandub puitmajade ehituses- de arhitektide ja ehitusdisai- rangemalt reglementeeritud, deehitatud tiiva kande- se ka rohkem konkurentsi, nerite seas. siis enam pole seadused nii konstruktsioon on liim- mis tooks puitmajade hinna “Kui varem tegid arhitek- karmid, mistõttu kasutatak- puitpostidest, -taladest ja alla,” tõi Hedman esile, miks tid disaini ning alles siis ha- se puitu aina rohkem. Mudel- -sarikatest raudbetoon- puitehitus ei ole veel massi- kati mõtlema, kuidas seda majade puhul ehitatakse kõik vahelaega; teine tsement- desse läinud. saaks puidust teha, siis nüüd kodud n-ö kohe sisse kolimi- plokkidest ja raudbetoon- Tema sõnul näitavad hilju- on soov seda vastupidi teha. seks, kus kogu maja ja elami- vahelaega, liimpuitsari- ti läbi viidud erinevad uurin- Kohe algselt mõeldakse pui- ne on täiesti valmis ning mi- katega. gud, et puitmajade elanikud dust ehitusele, mis oleks või- dagi ei pea ise juurde tegema, on oma elutingimistega väga malikult tõhus, optimaal- mis on väga mugav lahendus rahul. Kohaliku puidu kasu- ne ja tehniliselt korrektne. inimeste tänapäeva kiiret elu- Puidust peab tamine on lisaks keskkonna- Ma ei väida, et puit on ehitu- tempot arvestades. le hea ka majandusele, sest pi- ses ainus lahendus, kindlas- Samuti toimub korteri üles saama ehituses devalt arendatakse uusi toot- ti saab kaasata ka betooni, et seadmine väga kiiresti. “Ühe n-ö uus betoon. misvõimalusi ning ka ehitus- luua jätkusuutlikke keskkon- korruse jaoks kulub umbes tingimused on palju turvali- di. Puit on aga kindlasti üks nädal aega ehk kuuekorru- Eesti Metsa- ja Puidutööstuse semad ja inimlikumad, kuna hea variant, mis pakub lahen- seline kortermaja pannakse Liidu tegevjuht Henrik Välja kogu protsess toimub kont- dust tänapäeva väljakutsetele püsti kuue nädalaga,” tõi pro- rollitud vabrikutes, kus ei pea eluaseme disainis,” kirjeldas fessor puitehitusest näite. Sel- võitlema tuule ja külmaga. professor. Henrik Välja: puidust peab saama ehituses uus betoon

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tema ehituses n-ö uus betoon, mida kasu- tid ning kuidas puit aitab kaasa kohali- gevjuht Henrik Välja nentis, et täna- tatakse nii eramajade kui korrushoonete ku ja ülemaailmse majanduse jätkusuut- ne ehitussektor on vastutav ligikaudu ehituses ning põnevate disainilahendus- likule arengule.

40% maailma energia, CO2 ning maava- te loomises, kuna tegemist on ainukese “Tegemist pole ainult ülla eesmärgi rade kasutamise eest, mistõttu on oluli- nii suures mahus taastuva ehitusmater- täitmisega, vaid annab võimaluse ka uu- ne keskenduda nii välis- kui sisearhitek- jaliga,” selgitas Välja. Lisaks ehituse öko- te ettevõtlussuundade tekkele. Näiteks tuuris jätkusuutlike lahenduste välja- loogilise jalajälje vähendamisele muu- taastuval ressursil põhinevate materja- töötamisele vähendamaks hoonete ne- dab puidu kasutamine elu- või töökesk- li- ja inseneritehnoloogiate arenguks,” gatiivset mõju keskkonnale. konda ka tervislikumaks. kirjeldas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse “Maailmas, kus rahvastik ning kesk- Välja arvates peaksime metsarikka ja Liidu tegevjuht, lootes, et tulevikus pole konnasaastatus pidevalt kasvab, on üha tugeva ehitussektoriga riigina keskendu- Eesti tuntud mitte ainult suurima puit- olulisem pöörata tähelepanu sellele, mil- ma lähiaastatel sellele, kuidas integreeri- majade eksportöörina, vaid ka innovaa- line on meie panus keskkonnaproblee- da puidu kasutamisel kvaliteedi, tervise, tilise materjalikasutuse ning ehitusmee- midega võitlemisse. Puidust peab saa- ohutuse ning säästliku kasutuse aspek- todite poolest.

60 puitarhitektuur Põllu- ja metsamajandus

Valik tänavu Aasta puitehitise tiitlile kandideerinuid

Eramu Nõmmel. Korterelamu Tartus. fotod: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Maakodu laiendus Otepää lähedal.

Nordic Compact eramaja Kuusalu vallas. AS Barrus kontor. Korterelamu Nõmmel.

Järgmine erileht PÕLLUMAJANDUS ilmub 15. detsembril Reklaamide broneerimise ja kujundusmaterjalide esitamise tähtaeg on 12. detsembril. Valmiskujundused esitada 14. detsembriks.

Reklaami projektijuht: Lilia Roos E-post: [email protected] Telefon: 5822 9451

62 bioenergia Põllu- ja metsamajandus Metsamajandamise olulisusest elektriajastul Ennustatakse, et aastal 2040 on maailmas 900 miljonit elektri- sõidukit ja elekter moodustab 40% energia lõpptarbimisest. Koos- tootmisjaamade rajamisega on Eestis järjest kasvanud puidust saadud elektrienergiatoodangu osakaal.

Irje Möldre SA Erametsakeskus arendusnõunik märgiga suurendada pikema aja jooksul ümarpuidu mahtu. Eesti Euroopa Liidu eesistumise aeg on Stsenaariumite modelleerimise tu- ümber saamas ning ametnikkond naa- 1,5 lemusi võrreldes selgus, et 100 aasta pä- seb rutiini. Puidusektorile tähendab miljardi tihumeetri võrra suu- rast oleks suurim puidutagavara kasv see sihtide seadmist metsanduse aren- reneks Soome metsade maht (20 miljardilt tihumeetrilt 35-le), sü- gukava uuendamisel. On tagumine aeg 100 aasta jooksul, kui raiutaks siniku sidumine ja puidu juurdekasv koguda selles protsessis edukaks osale- 80 miljonit tihumeetrit aastas ja (120 miljonit tihumeetrit aastas) pika- miseks teadmisi. Miks mitte metsarik- metsakasvatuslike tööde maht ajalise ümarpuidu mahu suurendamise ka Soome arenguid jälgides? kasvaks eesmärgiga suurendada stsenaariumi korral. Ülejäänud kolmes Osalesime oktoobris Soomes Tuusu- pikema aja jooksul ümarpuidu stsenaariumis on juurdekasv 100 aasta las toimunud bioenergiapäeval, kus sai- pärast 95–99 miljonit tihumeetrit. mahtu. me ülevaate Soome bioenergiasekto- Kui raiemahtu tõstetaks ilma metsa- ri seisust. kasvatuslikesse võtetesse – nt seemne- Vaata veebist selektsioon, maaparandus, väetamine, Kasvav elektritarbimine ja biokütused Soome metsade seire metsa hooldamine – täiendavalt panus- Soome bioenergiasektor valmistub www.luonnontila.fi/fi/elinymparistot/ tamata, väheneks 30 aastaga puidu ta- elektritarbimise ja biokütuste kasutu- metsat/ gavara ja süsinikuvaru praegusega võr- se kasvuks. Biomassil töötavaid koos- reldes 20%. Intensiivsem metsa väeta- tootmisjaamu on seal võimalik rajada mine ja maaparandus tõstaksid Soomes lisaks veel 2 TW võimsust. Samas ollak- katlas kokku 30 000 tonni sõnnikut. ELi 20–30 aastaga juurdekasvu raiemahust se kriitilised bioenergiasektori toetus- potentsiaal on hobusesõnnikust saada suuremaks. Metsauuendusel kvaliteet- te ja maksude suhtes, mis on kaasa too- 60–80 TWh energiat aastas. semate seemnete kasutamine kasvataks nud madala elektri hinna ja vähenda- aga puidutagavara pikaajaliselt. Met- Juurdekasv intensiivse majandamisega nud koostootmisjaamade tasuvust. Vii- samajandamine mõjutab lisaks puidu mased saavad toetust vaid hakkpuidust Soomes on viimase 40 aastaga metsa mahule ka mulla süsinikuvaru ja -sidu- energia tootmisel, saetööstuste jäätme- juurdekasv suurenenud 81%, sh 63% li- mist ning toodetud puidu kvaliteeti. te kasutamisele toetus ei laiene, samas sandunud kasvust on seotud metsama- Järgmise etapina hindab Soome soojadel talvedel piisaks olemasoleva- jandamisega ja 37% kasvukeskkonnaga. Loodusvarakeskus erineva intensiivsu- te jaamade kütteks Soomes saetööstu- Aastane raiemaht on olnud 70 miljo- sega metsamajandamise mõju metsade se jäätmetest. Koostootmisjaamade tu- nit tihumeetrit, jätkusuutlik oleks raiu- liigirikkusele 100 aasta perspektiivis. rule tulekut võiks motiveerida nt CO2 da ka 80 miljonit aastas. Soome Loo- Praegu on Soomes 95% majandus- põhised maksud ja võimsuspõhise tu- dusvarakeskus on analüüsinud võima- metsast sertifitseeritud PEFC standar- ru loomine. lusi mõjutada metsakasvatuslike töö- di alusel. Kasvanud on uuendusraie- Soome on seadnud suured eesmär- de ja otsuste abil puidu tagavara ja sel- tel kasvama jäetud puidu ja lamapui- gid kasvuhoonegaaside heite vähen- le kasvu. Hinnati metsakasvatuslike võ- du osakaal, moodustades kuni kuuen- damiseks ning biokütuste kasutami- tete mõju lühi- (alla 10 aasta), keskpi- diku raiutud hektarist. Elurikkuse kaitse suurendamiseks transpordisekto- kas (30 aastat) ja pikaajalises (100 aas- seks on Soomes nt 99 aasta sertifikaa- ris. Üks oluline samm on toetuse abil ta) perspektiivis vastavalt neljale stse- did, mille raames jäetakse raiel metsa aastaks 2021 Haapavesile olemasole- naariumile: tänased majandamisvii- lama- ja surnud puit. Lisaks taastatakse va elektrijaama asemele loodav bioeta- sid ja raiemaht, tänased majandamis- metsade looduslikku seisundit. nooli tehas, kus toodetaks lisaks bioe- viisid ja raiemaht 80 miljonit tihumeet- Saabuvaks elektriajastuks valmistu- tanoolile ligniini, biogaasi ja energiat. rit aastas, raiemaht 80 miljonit aastas misel tasub järgida soomlaste eeskuju. Markantsem energiaallika näide ja metsakasvatuslike tööde mahu kasv Panustades metsamajandamisse teadli- puidu kõrval on Soomes hobusõnnik, eesmärgiga suurendada lühikese aja- kumalt, suurendame juurdekasvu, loo- mis on kütteväärtuselt võrdne puidu- ga ümarpuidu mahtu ning raiemaht 80 me pikaajalise ümarpuidu varu ning ga. Aastas põletatakse Soomes seitsmes miljonit aastas ja tööde mahu kasv ees- energeetilise ressursi. OÜ Massiner osutab erinevaid metsaga seonduvaid teenuseid:

 Võsa ja hakkematerjali ost.  Puiduhakke tootmine raiejäätmetest ja võsast mobiilse hakkuriga JENZ Chippertruck HEM 583R.  Hakkevedu.  Raiesmike mätastamine spetsiaalse alusvankriga roomikekskavaatoriga – maapinna ettevalmistus metsataimede istutamiseks märgadel ja pehmetel pindadel.

 Metsakuivendustööd ekskavaatoriga.

 Teeäärte ja kraavipervede niitmine poomniidukiga ja ketthooldusniidukiga.

Kontakt: tel 514 4990 www.massiner.ee [email protected]