DOCSLIB.ORG

Saunabussiga Tulevad Külla Leili Hüva Ning Zoja Puhur

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Saunabussiga Tulevad Külla Leili Hüva Ning Zoja Puhur Harku valla ametlik hääle- kandja. Ilmub kaks korda kuus. Neljapäev, Eks see Muraste 24.04.2014 selline tuulepealne Nr. 8(352) maa on. ANDRES ANVELT Justiitsminister Teine naftarünnak meie randadele Harku valla rannikule on jõudnud uus naftareos- tus, mille korjamisega Päästeamet nädalavahe- tusel algust tegi. Pääste- ametile tulid koristami- sel appi ka kohalikud va- batahtlikud ning kokku oli nädalavahetusel ma- suuti koristamas ligi poolsada inimest. ÜLO RUSSAK [email protected] Veebruari keskel jõudis Nais- saare lähedal lekkinud laeva- kütus meie randa, reostades ligi neljakilomeetrise lõigu Tilgu sadamast Muraste poo- le. Nüüd on rannale jõudnud aga uus reostus – 12. aprilli õhtul lekkis Pakri saarte lä- hedal punkerdamise käigus merre raskekütteõli. Olemas- oleva info järgi valgus laeva- tekile umbes 400 liitrit kütust, millest osa voolas ka vette. Reostuse leviku takistamiseks paigaldati kohe poomid ning veest korjati kokku 1,2 tonni vee ja masuudi segu. Ometi teatati 16. aprilli hommikul PPA piirivalveosa- “Nimed Leili Hüva ja Zoja Puhur on pandud Järva-Jaani eeskujul. Seal on näiteks sõidukid Janu-Juku ja Sauna-Leili,” ütlesid Kalju Kõlu ja Kristo Pals konna mere- ja lennupääste (kapotil). Saunaks ümber ehitatud bussi katusel istub Merje Pals. Allar Viivik koordinatsioonikeskusele, et Naissaarest läänes on reos- tuslaik, milles on näha masuu- ditükke. Piirivalvelennuk tu- vastas vaatluslennul lisaks sellele veel kaks reostusriba Kakumäe ja Suurupi kohal Saunabussiga tulevad külla rannikumeres. Osa reostusest on jõudnud rannikule Kakumäe ja Suurupi vahelisel rannikualal. “Kutsusime kohalikke ela- nikke laupäeval ja pühapäeval Leili Hüva ning Zoja Puhur taas appi reostust likvidee- rima,” ütles Põhja Päästekes- kuse reostustõrje spetsialist Ilmandu küla laiub mõle- to Pals. Koos abikaasa Merje kuuri all,” lisas Merje. “Teeme ning Kristo Pals rääkisid, et jandile kuulunud. Pärit on Aare Kasvandik, kes koordi- mal pool Tabasalu-Kloo- (kohalikele tuntud rohkem nädalavahetusega korda. Toon eesmärk on ehitada auto üm- buss hoopis Võrumaalt Vastse- neeris koristustöid. Tabasalu ga teed. Kaugemalt rah- Mannina – A.V.) ning kuldsete riistad ning korraldame hoog- ber välilavaks. Selle kastiser- liinast ning sõitis ka ise Ilman- ja Suurupi vaheliselt rannalõi- kätega vabatahtliku Kalju Kõ- tööpäeva,” ärgitas Kalju. vad tõmmatakse lahti, sõresti- dusse kohale. “Ostsime aastal gult koguti kahe päevaga vas tunneb paikkonda luga rääkisid nad autodest, kule saab panna kilekatte ning 2004. Paar aastat hiljem hak- kokku rohkem kui kaks kuup- maantee ja mere vahel saunast ning klubi algusest. Lätlaste “kutsikas” selle alla mahub esinema an- kasime ehitama ja keevitama. meetri naftasaastet. Korista- asuvate suureramute Samas kõrval on valge sambel või väike koor. Leiliruum on taga ning ees mas oli poolsada inimest. järgi. Aga külas tegutseb “KATSETAME, KAS mikrobuss RAF ehk rahvakeeli Klubi tuntuimad liikuvad salongis riietusruum istemete “Nüüd jälgivad keskkonna- ka Ilmandu Vanatehni- SAAB VEE KAHE “kutsikas”. See sobivat eriti objektid ehk nn kroonijuveelid ja lauaga,” seletas Merje inspektorid, kas kogu ala on ka- ja Saunaklubi, mille hästi suvisteks sõitudeks kas on kümblustünn ja saunabuss. Pals. õlireostusest puhastatud. Va- TUNNIGA SOOJAKS.” jalgpalli või korvpalli suur- Neist esimene mahutab küm- Bussil on kaks veepaaki jadusel kordame aktsiooni sõidukid on tuntud üle “Ametlik paberite vormis- võistlustele. me inimest ning sõidab soovi- ning dušš. Samuti akud, et käi- järgmisel nädalavahetusel,” Eesti. tamine oli aastal 2007. Aga Uhkusega näitasid klubila- jate juurde haagisena. Samas vitada pumbad, mootorid ning kinnitas Kasvandik. Kevadel, nõukogude-aegse tehnikaga sed ka samas seisvat sõiduauto kõrval ootab valmis ehitamist anda valgust. Katusel on plat- ALLAR VIIVIK kui on palju kulupõlenguid, on [email protected] tegelesime juba varem,” mee- Volga vana mudelit. Musta küttega vann. “Katsetame, kas vorm, kus on isegi tantsitud ja vabatahtlike abi päästjatele nutas Kristo Pals. Mees lisas, värvi kaunitariga tehakse saab vee kahe tunniga soojaks. päikeseloojangut nauditud. oluline. “Me ei saa öelda kulu- Klubi toredat kollast värvi et tõuke sai ta lapsepõlves pulma- ja muid esindussõite. Kalju on kuldsete kätega hea Kirjad bussil teatavad, et tulele, et oota, koristame naf- saunabussi on näinud vallarah- Norma plekkautodega mängi- Merje ning Kristo lisasid, et haldjas ning temal on siin veel saunaga tulevad rahvale külla tat. Suuname päästjad esma- vas ning kaugema kandi ini- des ning hiljem koos Järva- viimasel kuuel-seitsmel aastal kõvasti tegemist,” rääkisid Leili Hüva ning Zoja Puhur. joones kulutuld tõrjuma,” kin- mesedki. Bussikülge kaunis- Jaani autode varjupaigaga on vist kõik Ilmandu küla Palsid. “Nagu rallipaar. Ainult et üks nitas päästeameti spetsialist. tab Ave Nahkuri maal napis vanatehnikat päästes. Samuti noorpaarid sama autoga pul- sõidab Eesti ja teine Vene lipu Kaks reostust järjest pa- rõivais naistega, kellele saun aitas ja aitab siiani külakogu- ma sõidutatud. “Ja mis veel Ratastel Vastseliinast all,” muigas Kristo Pals ning neb küsima: ehk annab mere- ise külla sõidab. “Mõned ham- konna vaim. Kõike tahetakse huvitav: autol puuduvad tur- Saunabussi tunneb kollase lisas, et võttis eeskuju Tuve transpordis midagi ümber bamehed võivad küll rääkida, teha koos. vavööd. 1960ndatel neid veel värvi ja lõbusate piltide-kir- Kärneri alustatud Järva-Jaani korraldada, et pidevalt reostu- et need on kergemeelsed daa- Esimene soetatud sõiduk lihtsalt polnud,” ütles Kalju jade järgi kaugelt ära. Uksel vanasõidukite muuseumist. si ei tekiks? Keskkonnainspekt- mid. Aga eks igaüks mõtleb oli külgkorviga mootorratas Kõlu. ilutseb küll logo “Ranna sov- Seal on näiteks Janu-Juku siooni sõnul on muudatuste vastavalt oma rikutusele,” M-72. “Maksis 3000 krooni. Pooleli on praegu veoauto hoos”, aga tegelikult pole sõi- ning Sauna-Leili nimelised vajadus juba üles tõstetud. muigas klubi eestvedaja Kris- Praegu ei tööta ning seisab ZIL 157 taastamine. Merje duk kunagi siinsele riigima- sõidukid. 2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDISED Neljapäev, 24. aprill 2014 SAAME TUTTAVAKS Andres Anvelt – minister Ülo Russak esitles valla Harku vallast 26. märtsil asus justiits- kroonikaraamatut ministrina tööle Muras- Andres Anvelt tes elav Andres Anvelt. • Sündinud 30. septemb- “See kroonikaraamat on Autor Ülo Russak kõneles, Üle veerandsajandi õi- et võttis vallavalitsuse ettepa- guskaitseorganites te- ril 1969 Tallinnas. On kirjutatud nende inimes- abielus ajakirjanik Kärt neku raamatu loomiseks pike- gutsenud mees armastab te mälestuste ja meenu- Anveltiga. tuste põhjal, kes olid osa- malt mõtlemata vastu, kuna töövälisel ajal joosta või • Õppinud Tallinna Tehni- oli ajakirjanikuna valla ini- aeda hooldada. lised Harku valla taas- meste tuttav ning sündmustega kaülikoolis haldusjuhti- sünnil ja on olnud aktiiv- kursis. Meenutuste kaudu tuli mist ja Tartu Ülikoolis ALLAR VIIVIK sed elu edendamisel süüvida valla taassünni aega, [email protected] õigusteadust. Samuti meie vallas,” ütles autor, sest selle perioodi kohta palju Tallinna miilitsa eri- ajakirjanik Ülo Russak kirjalikku materjali ei olnud. Kuidas on esimesed nädalad keskkoolis ja Tallinna Oma mälestustega aitasid teo- Tõnismäel justiitsministri 21. Keskkoolis. raamatu esitlusel. se valmimisele kaasa Harku kabinetis möödunud? • On kuulunud riigikogus- 17. aprillil esitleti vallavoli- valla esimene vallavanem, tä- See on loomulik, et esimene se ja Tallinna volikogus- kogu saalis mälestusteraama- naseks meie hulgast lahkunud aeg kulub tutvumiseks ja sis- se. On olnud kaitseväe tut “Põhjatähe valgus. Harku Arvo Must, samuti 12 aastat seelamiseks. Üks asi on see juhataja nõunik, polit- valla kroonika.”. Kohal olid vallavanemaks olnud Sulev maja, mis on jaotatud valdkon- seikolledži direktor ja paljud neist, kes olid seotud Roos. Suur osa kroonikaraa- Vallavanem Kaupo Rätsepp ja autor Ülo Russak raamatu dade kaupa. Peale selle on keskkriminaalpolitsei raamatu valmimisega. Valla- matu kaante vahele saamisel esitlusel. Kristjan Terase veel vanglad, prokuratuur, vanem Kaupo Rätsepp tänas on ka juba külanõukogu ajast direktor. Kuulub Sot- kohtud, notarite kojad, kohtu- kroonikaraamatu autorit ja selle paigaga seotud abivalla- das vald tugevalt Ranna sov- koostamisel aktiivselt abiks täiturid, patendiamet jne. siaaldemokraatlikku paljusid teisi, kes olid seotud vanemal Vello Viiburgil ja hoosilt võimu üle võttis. olnud Sulev Roos. “Suur töö on Teisalt pole midagi täiesti Erakonda. raamatu valmimisega. Rannamõisa kalmistu juha- Vallavanem Kaupo Rät- nüüd tehtud ja mälestused uut, sest olin ka Riigikogu õi- • Kirjutanud romaanid “Meie vallast on kirjutatud tajal Tarmo Vainol. sepp ja autor Ülo Russak tä- kroonikana kaante vahel.” guskomisjonis. Ja pealegi olen “Punane elavhõbe” mitmeid raamatuid, aga mä- Eraldi peatükid on kooli- nasid kõiki, kes oma meenu- 192 lehekülge raamatuteks- õiguskaitses töötanud juba ning “Direktor. Ühe lestuste kogumikku, mis al- dest, kultuurielust, sotsiaal- tuste ja mälestustega raamatu ti on rikkalikult illustreeritud aastakümneid. Aga nagu me turu erastamise lugu” gaks valla taassünniga ja tööst, külaseltside asutamisest valmimisel abiks olid. asjakohaste fotodega. “Põhja- teame: aega on vähe ja seegi ja filmide käsikirju. jõuaks läbi osaliste tänasesse ja põnevamatest paikadest. “Sellise raamatu kirjutami- tähe valgus. Harku valla kroo- tiksub halastamatult järgmiste Kuulunud Kanal 2 saate päeva, veel ei olnud. Nüüd on Meenutatud on ka sovhoosi seks oligi viimane
Load more

Recommended publications
  • Põllu- Ja Metsamajandus
    Põllu- ja metsamajandus november 2017 | nr 11 (13) | pollumajandus.ee | Põllumajandustootjate TOP Kvaliteetsed vasikavestid Hollandist KAS SINUL ON KÜLM? SINU VASIKAL KÜLL! ERIPAKKUMINE Tänasest kuni 31.12.2017 Standardvesti hind 20 € tk + km seljapikkus 67 cm, pestav Milwaukee M871 Digital Refractometer DIGITAALNE REFRAKTOMEETER! Aitab mõnest tilgast ternespiimast, mida tilgutatakse refraktomeetrile, ternespiim ei pea olema eelnevalt jahutatud toatemperatuurini. SPETSIAALNE TALVEPAKKUMINE: 195 € + km kehtib kuni 31.01.2018 Pilt Trading OÜ I +372 5689 2496 [email protected] I www.pilttrading.ee November 2017 TOIMETUS 3 SISUJUHT JUHTKIRI 46 Aasta põllumees on Margus Muld Iga tunnustus on oluline Kuigi sügis oli põllumehele keeruline, siis nüüdseks on saagid salves ja aeg võtta hooaeg kokku. Viimane poolteist kuud on toonud ka ohtralt tunnustusi sektorisse. 821 Põllumajandustootjate Oktoobri lõpus kuulutati välja täna- TOP: tõuloomaaretajatel edukas vuse aasta põllumehe tiitli saaja, kel- aasta leks oli Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld. Rahvahääletusel 2224 Grüne Fee juht: hea toode valiti rahva lemmikpõllumeheks mar- MEELIKA SANDERSÕRMUS müüb ennast ise jakasvataja ARAN PM OÜ juht Paavo Ot- Põllu- ja metsamajanduse kuukirja sus, kes sai ka innovatiivsima põllume- toimetaja 2628 Viljelusvõistluse saagid he tiitli. salves Maaelu Edendamise SA jagas samuti Iga tunnus- sektoris olulisi tiitleid – parima taime- 3036 Põllumehed Argentinas kasvataja aunimetuse pälvis Rannu See- tus, mis sektorile 3839 Agritechnical rõhk me OÜ juht Madis Ajaots. Tunnustati ka tuleb, on kiidu- parimat maamajanduse eriala õpetajat keskkonnasäästlikkusel ja õpilast. väärt, parandab 4247 Puidutöösturid vaagisid Põllumajandus-Kaubanduskoda, põllumajanduse tulevikuväljavaateid Eesti Rukki Selts, Tartu Mill ja Leibur tänasid rukkikasvatajaid, kes osalesid mainet ja sellest aktsioonis “100 rukkipõldu ja miljon peab kirjutama juubelileiba Eestile!”.
    [Show full text]
  • Eesti Vabariigi 1919. Aasta Maareform Kohila Vallas
    View metadata, citation and similar papers at core.ac.uk brought to you by CORE provided by DSpace at Tartu University Library Tartu Ülikooli avatud ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo – ja arheoloogia instituut Ene Holsting EESTI VABARIIGI 1919. AASTA MAAREFORM KOHILA VALLAS Magistritöö Juhendaja: professor Tiit Rosenberg Tartu 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 1. MAASEADUSEST EESTIS ........................................................................................................................ 7 1.1 MAASEADUST ETTEVALMISTAV TEGEVUS........................................................................................... 7 1.2 MAASEADUSE VASTUVÕTMINE JA MAADE VÕÕRANDAMINE ............................................................... 9 1.3 VÕÕRANDATUD MAADE EEST TASU MAKSMINE ................................................................................ 10 1.4 RIIGIMAADE KASUTAMINE ................................................................................................................ 12 1.5 MAADE ERASTAMISE KÜSIMUS ......................................................................................................... 14 1.6 ERARENDIMAADE KORRALDAMINE ................................................................................................... 14 2. KOHILA VALD ........................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
    Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable.
    [Show full text]
  • International Geological Congress, XXVII Session, Estonian Soviet Socialist Republic, Excursions: 027, 028 Guidebook
    INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027, 028 Guidebook 021 A +e \ \ �� Dz \ _(,/ \ POCCHHCKAR Ct/JCP\ RUSsiAN SFSR \ y n] Dt (. - � v$&.1/ATBHHCKA f1 CCP LATV/AN SSR 02 • 3 INTERNATIONAL GEOLOGICAL CONGRESS XXVII SESSION USSR MOSCOW 1984 ESTONIAN SOVIET SOCIAL1ST REPUBLIC Excursions: 027 Hydrogeology of the Baltic 028 Geology and minerai deposits of Lower Palaeozoic of the Eastern Baltic area Guidebook Tallinn, 1984 552 G89 Prepared for the press by Institute of Geology, Academy of Sciences of the Estonian SSR and Board of Geology of the Estonian SSR Editorial board: D. Kaljo, E. Mustjõgi and I. Zekcer Authors of the guide: A. Freimanis, ü. Heinsalu, L. Hints, P. Jõgar, D. Kaljo, V. Karise, H. Kink, E. Klaamann, 0. Morozov, E. Mustjõgi, S. Mägi, H. Nestor, Y. Nikolaev, J. Nõlvak, E. Pirrus, L. Põlma, L. Savitsky, L. Vallner, V. Vanchugov Перевод с русского Титул оригинала: Эстонская советехая сочиалистичесхая Республика. Экскурсии: 027, 028. Сводный путеводителъ. Таллии, 1984. © Academy of Sciences of the Estonian SSR, 1984 INTRODUCTION The geology of the Estonian Soviet Socialist Republic (Estonia) has become the object of excursions of the International Geo­ logical Congress for the second time. It happened first in 1897 when the excursion of IGC visited North Estonia (and the ter­ ritory of the present Leningrad District) under the guidance of Academician F. Schmidt. Such recurrent interest is justi­ fied in view of the classical development of the Lower Pa­ laeozoic in our region and the results of investigations ohtained by geological institutions of the republic. The excursions of the 27th IGC are designed, firstly, to provide a review of the stratigraphy, palaeontology and lithology of the Estonian Early Palaeozoic and associated useful minerals in the light of recent investigations (excursion 028), and, secondly, to give a survey of the problerus and some results of hydrogeology in a mare extensive area of the northwestern part of the Soviet Union (excursion 027).
    [Show full text]
  • Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
    Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums.
    [Show full text]
  • Avasta Eestimaad Rongiga
    TALLINN Foto: Wikimedia Commons. Autor Akifee 1 100 23 KITSEKÜLA LILLEKÜLA ÜLEMISTE 15 TONDI TALLINN- ORU VAIVARA JÄRVE 81 VÄIKE VESSE Foto: EAS JÕHVI PALDISKI KLOOGA- RAHUMÄE 14 19 21 NARVA LIIVA LAGEDI SONDA 20 NÕMME 82 KULLI 18 HIIU KABALA 17 94 95 RANNA 8384 MÄNNIKU ARUKÜLA RAASIKU 15 16 96 97 99 KIVIMÄE 85 14 AVASTA LAOKÜLA PÄÄSKÜLA PARILA 100101 PÜSSI KOHTLA- PÕLLKÜLA 102103 LAHINGU- NÕMME SAUE LAAGRI 4 KADRINA KIVIÕLI KLOOGA URDA 5 VÄLJA PADULA AEGVIIDU 13 RAKVERE EESTIMAAD KLOOGA- 98 86 VALINGU KEHRA AEDLINN 87 6 JÄNEDA NIITVÄLJA MUSTJÕE 7 KEILA 67 8 9 LEHTSE 68 SAKU 10 12 TAPA KULNA NELIJÄRVE 11 RONGIGA 74 KASEMETSA 88 VASALEMMA KIISA KIBUNA ROOBUKA 89 90 LAITSE 75 VILIVERE TAMSALU JAANIKA KOHILA 22 69 23 24 92 91 Foto: Narva Muuseum MISKI POLE 93 RIISIPERE 21 MÕNUSAM TURBA 76 LOHU 25 KILTSI kui matk sõpradega HAGUDI looduskaunisse kohta või Foto: loodusegakoos.ee Foto: Jõhvi kontserdimaja 6 18 perega ajaloo põnevaid 70 71 72 RAPLA RAKKE aardelaekaid avastama. Rong on mõnus, rutiinivaba mõte. KEAVA 26 VÄGEVA Foto: Riisipere mõis 92 LELLE 73 KÄRU TÜRI PEDJA 77 78 Foto: Eesti Ringhäälingumuuseum TAIKSE 77 27 28 JÕGEVA PÖÖRA KÜLGE JA VALI SIHTKOHT >> KÄREVERE 29 30 KAAREPERE OLLEPA 79 VÕHMA 31 32 TABIVERE OLUSTVERE 33 34 KÄRKNA SÜRGAVERE VAATA TÄPSEMALT: elron.ee/kaart TARTU 35 80 36 37 VILJANDI Foto: Eesti Rahva Muuseum Foto: Eha Moosel. Foto: tervisesport.ee 61 38 KIRSI Viljandi linnavalitsuse arhiiv AARDLA 35 80 39 ÜLENURME 55 ROPKA UHTI 40 REOLA 56 NÕO 57 VANA-KUUSTE 58 TÕRAVERE 59 PEEDU REBASE 60 61 ELVA VASTSE-KUUSTE VALGEMETSA
    [Show full text]
  • Stadias in Rolft Culture " "International Festschrift I
    Department of Estonian and Comparative Folklore,, ,, Department of Ethnology, ;:> U niversi ty of Tartu Stadias in Rolft Culture Volume III Everyday Life and Cultural Pattern Г1Г5Г" "International Festschrift i Studies in Folk Culture Department of Estonian and Comparative Folklore, Department of Ethnology, University of Tartu Studies in Folk Culture Volume 3 Everyday Life and Cultural Patterns International Festschrift for Elle Vunder Ed. by Ene Kõresaar & Art Leete TARTU UNIVERSITY PRESS Editorial board: Marjorie Mandelstam Balzer (Washington), Anne- Victoire Charrin (Paris), Mihâly Hoppâl (Budapest), Kristin Kuutma (Tartu) Margaret Mackay (Edinburgh), Stefano Montes (Tartu), Kjeil Olsen (Aita), Alexander Panchenko (St. Petersburg), Éva Poes (Budapest), Viktor Semyonov (Syktyvkar), Anna-Leena Siikala (Helsinki), Timothy Tangherlini (Los Angeles), Peeter Torop (Tartu), Ants Viires (Tallinn), Elle Vunder (Tartu) Editors of the series: Art Leete, Ülo Valk Editors of the volume: Ene Kõresaar, Art Leete Language editors: Epp Leete, Gordon Leman. Mall Leman, Olaf Mertelsmann Supported by the Estonian Cultural Endowment, the Development Foundation of the vice-rector of the University of Tartu, Ministry of Education and Research of Estonia (state targeted project "The Discourse of Everyday Life and the Dialogue of Cultures", and the project "Everyday Culture: Aspects of Terminology and Critics of the Sources" of the state program "Estonian Language and National Memory"). Editorial address: University of Tartu Phone: +372 7 375 654 Fax:+ 372 7 375 310 E-mail: [email protected] Copyright Authors, 2004 ISSN 1736-1192 ISBN 9985-56-978-4 Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order nr 503 Table of Contents Introduction 9 Part I. Everyday Life of Traditions Bo Lönnqvist The Renaissance of the Baltic German Estates 29 Nils-Arvid Bringéus Schwedische Baudenkmäler und Baupflege.
    [Show full text]
  • Kiviaegsed Tuleasemed Eestis
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT ARHEOLOOGIA OSAKOND LABORATOORSE ARHEOLOOGIA ÕPPETOOL Kaarel Sikk Kiviaegsed tuleasemed Eestis magistritöö Juhendaja: professor Aivar Kriiska Tartu 2015 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Teoreetiliselt tuleasemetest.............................................................................................8 2.1 Mis on tulease?.......................................................................................................8 2.2 Tuleasemed tänapäeval...........................................................................................9 2.3 Tuleasemed etnograafias ja arheoloogias..............................................................11 2.4 Objekti struktuur ja kujunemine arheoloogilises materjalis.................................19 3 Andmed.........................................................................................................................23 3.1 Andmestik.............................................................................................................23 3.2 Andmestruktuur ja väljade tähendus.....................................................................24 3.3 Dateeringutest.......................................................................................................25 3.4 Statistilisest ülevaatest..........................................................................................26 4 Tuleasemete
    [Show full text]
  • Rail Balticu Trassi Arheoloogiliste Eeluuringute II Etapi Lõpparuanne
    Andres Tvauri, Kärt Metsoja, Tõnno Jonuks Rail Balticu trassi arheoloogiliste eeluuringute II etapi lõpparuanne Osa II. Rapla maakond Tartu 2015 Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1. Loa number: 13958 Mälestise nimetus Registrinumber: / uuringu objekt: Arheoloogiline leire Rail Baltic raudteetrassi alal Rapla maakonnas Aadress (uuringu objekti asukoht): Rapla maakond Koordinaadid: Uuringute eesmärk ja kokkuvõte: Uuringute eesmärgiks oli leida Rail Baltic raudtee trassikoridori alalt Rapla maakonda läbivas lõigus üles seal olla võivad arheoloogiliselt väärtuslikud kinnismuistised. Leire käigus leiti Rapla maakonnast Rail Baltic raudtee kavandatava trassi lõikude 16 D, 9 A, 8 A, 7 C, 7 B ja 6 B 66 m laiuse koridori alalt arheoloogiamälestisteks peetavaid põllukivihunnikuid seitsmes kohas, kokku vähemalt 48 põllukivihunnikut. Lisaks jääb neis lõikudes trassikoridori alale üks 17. sajandi taluase, üks oletatav lohukivi ja üks ajalooline piirikivi. Lisaks leiti arvukalt põllukivihunnikuid ja mõned piirikivid väljaspoolt trassikoridori ala. Harjumaa idapoolse trassi lõigust 13 B-I Rapla maakonna alalt leiti põllukivihunnikuid neljast kohast, kokku jääks selles trassilõigus raudtee-ehitusele ette vähemalt 28 põllukivihunnikut. Lisaks jääb trassi alale üks ajalooline piirikivi. Tehtud/tellitud analüüsid ja dateeringud: - Välitööde juhataja ja asutus: 14C Valter Lang (projekti üldjuht) Andres Tvauri (leire Rapla mk alal) - Tartu Ülikool Toimumisaeg: dendro juuni–september 2015.a - Tööde tellija: Tehnilise Järelevalve Amet luu Kaevandi või
    [Show full text]
  • Rabivere Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava
    Rabivere maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2020 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Rabivere maastikukaitseala üldiseloomustus................................................................................... 3 1.1. Paiknemine............................................................................................................................... 4 1.2. Geograafiline iseloomustus...................................................................................................... 4 1.3. Bioloogiline iseloomustus........................................................................................................ 7 1.4. Kaitsekord ................................................................................................................................ 7 1.5. Looduskaitse ajalugu................................................................................................................ 7 1.6. Kaitse-eesmärk....................................................................................................................... 10 1.7. Rahvusvaheline staatus .......................................................................................................... 10 1.8. Maakasutus ja -omand............................................................................................................ 10 1.9. Huvigrupid ............................................................................................................................
    [Show full text]
  • Raplamaa Ühistranspordi Sõiduplaanid
    У / RAPLAMAA ÜHISTRANSPORDI SÕIDUPLAANID KESKERAKOND Hea liikleja! Ühistransporti soovivad kasutada nii linnas kui kä maal elavad inimesed. Liiklemisvahendite olemasolu õn samavõrd oluline Raplas, Märjamaal ja Kehtnas, aga kä Prillimäel, Kärul ning Kivi-Vigalas. Mitmed mulle lähedal seisvad inimesed õn kurtnud, et maakondlike bussili­ inide kohta ei ole hästi kättesaadavat infot. Seetõttu otsustasingi siin kaasa aidata. Olgu need busside sõiduplaanid Sulle abiks Raplamaa ühistranspordi kasutamisel. Palju õn räägitud õpilaste kooliteel olevatest liiklusohtudest. Meil kõigil tuleb liikluses käituda ettevaatlikult - nii ise roolis olles kui kä jalakäijana liigeldes. Meie ülesanne õn läbi isikliku eeskuju õpetada turvalist liiklemist kä oma lastele. Juba täna astume samme koolibusside soetamiseks. Nende eesmärgiks õn lisaks laste turvalisele kooli ja koju sõidutamisele tagada neile võimalus muusika-, kunsti-, spordi-, tehnika- ja teistes huviringides osalemiseks. Koolibuss viib lapsed koju pikapäevarühmast ning õn kooliperele mugavaks liiklusvahendiks naaberkoolide külastamisel. Minu eesmärgiks haridusministrina õn kvaliteetse koolihariduse tagamisel kindlustada laste silmaringi avardumine. Selleks peab iga laps saama võimaluse käia teatris, kinos, näitustel, KUMUs, tulevases Eesti Rahvamuu­ seumis ja mujal. Kultuuriasutuste külastamise peavad tagama kvaliteetne ühistransport ning oma koolibuss. Raplamaalase jaoks õn väga oluliseks mugav ühendus keskustega. Olgu see siis tööle ja kooli sõitmiseks, kaubanduskeskuste külastamiseks või lihtsalt
    [Show full text]
  • 25 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    25 buss sõiduplaan & liini kaart 25 Estonia Vaata Veebilehe Režiimis 25 buss liinil (Estonia) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Estonia: 6:20 - 10:00 (2) Mahlamäe: 8:30 - 16:30 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 25 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 25 buss saabub. Suund: Estonia 25 buss sõiduplaan 34 peatust Estonia marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:20 - 10:00 teisipäev 6:20 - 10:00 Mahlamäe 7 Välja Tänav, Rapla kolmapäev 6:20 - 10:00 Rapla Bussijaam neljapäev 6:20 - 10:00 2 Tallinna mnt, Rapla reede 6:20 - 10:00 Aranküla laupäev Ei sõida Hagudi Küla pühapäev Ei sõida Hagudi 5 Viljandi Maantee, Estonia Töngi 25 buss info Suund: Estonia Kärneri Peatust: 34 Reisi kestus: 73 min Mälivere Liini kokkuvõte: Mahlamäe, Rapla Bussijaam, Aranküla, Hagudi Küla, Hagudi, Töngi, Kärneri, Lohu Mälivere, Lohu, Tohisoo, Kohila, Urge, Traksi, Tagadi, Kiisa Tee, Traani, Lokuti, Vetka, Saku Tee, Sausti, Tohisoo Luige, Tammejärve, Mareti, Kangru, Raudalu, Kaarla, Raku, Liivametsa, Viljandi Maantee, Järve, Hallivanamehe, Kalev, Kosmos, Estonia Kohila 3a Viljandi Maantee, Kohila Urge Tallinn — Rapla — Türi, Estonia Traksi Tagadi Kiisa Tee Traani Lokuti Vetka Saku Tee Sausti Luige 1 Rõõmu Tänav, Luige Tammejärve 2 Vambola Tänav, Luige Mareti Kangru Raudalu 45 Viljandi Maantee, Estonia Kaarla 2 Kaarla, Estonia Raku Liivametsa Viljandi Maantee 7 Viljandi Maantee, Tallinn Järve Hallivanamehe 139c Pärnu Maantee, Tallinn Kalev 137a Pärnu Maantee, Tallinn Kosmos 37 Pärnu mnt, Tallinn Estonia 9a Estonia Puiestee,
    [Show full text]