DOCSLIB.ORG

2012 .A. II Vooru LEADER -Projektitoetuste Saajate Paremusjärjestus

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
2012 .A. II Vooru LEADER -Projektitoetuste Saajate Paremusjärjestus 2012 .a. II vooru LEADER -projektitoetuste saajate paremusjärjestus MTÜ Võrumaa Partnerluskogu 2012.a. teine taotlusvoor Küla- ja kultuuri meetmete projektidele oli avatud 03. septembrist 19. septembrini. Meede 1.1."Külakogukondade arendamine" laekus kokku 39 taotlust taotletava summaga 713 966,04 eurot. Komisjonile hindamiseks esitati 39 taotlust. 39-st taotlusest juhatuse otsuse alusel toetati 15 taotlust kogusummas 237 196,15 eurot. 10 taotlust kogusid nõutavad hindepunktid, kuid rahastamisele ei kuulu II taotlusvooru rahaliste vahendite lõppemise tõttu. Meede 1.2."Kohaliku kultuuripärandi säilitamine" laekus kokku 17 taotlust taotletava summaga 181 514,55 eurot. Komisjonile hindamiseks esitati 16 taotlust, kuna üks taotleja loobus taotlemisest. 16-st taotlusest toetati juhatuse otsuse alusel 10 taotlust kogusummas 79 944,40 eurot. 5 taotlust kogusid nõutavad hindepunktid, kuid rahastamisele ei kuulu II taotlusvooru rahaliste vahendite lõppemise tõttu. Võrumaa Partnerluskogu juhatuse otsusega 29.10.2012 kinnitatud projektid MEEDE 1- alameede 1.1.Külakogukondade arendamine TOETUSE PROJEKTI NIMI VALD HINNE SUMMA Jrk.nr. TAOTLEJA € 1 Võrumaa Talupidajate Liit MTÜ Ühtselt ühe telgi all! Võrumaa 3,54 1 938,64 2 ELamUsKOOL MTÜ Võrumaa ainsa sisetrikirattapargi Vastseliina 3,41 15 873,26 3 Antsla Vallavalitsus Antslarekonstrueerimine linnas rajatav skatepark Antsla 3,40 15 670,00 4 Õpi-Liigu Keskus MTÜ Uue-Antsla turuplats Urvaste 3,38 14 490,00 5 Alaveski loomapark MTÜ Alaveski loomapargi parendamine Mõniste 3,36 35 334,00 6 Tsolgo Arendusühing Tsolgo Külamaja maakütte paigaldus Lasva 3,35 25 831,71 7 Lasva Vallavalitsus Lasva Parkmetsa arendamine ja puhkepiirkonna Lasva 3,34 5 362,53 kaasajastamine 8 Krabi Külaselts Krabi rahvamaja katuse vahetuse teine etapp Varstu 3,24 18 973,30 9 Omatehtud MTÜ Rõuge kunstikuuri rekonstrueerimise ehituslik Rõuge 3,23 6 264,00 projekteerimine 10 Ühing Pikakannu Kooli Areng Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse ruumid Lasva 3,20 11 514,28 energiasäästlikumaks! 11 Osula Külaselts MTÜ Osula kandi kogukonna tervisespordi ja vabaaja Sõmerpalu 3,13 9 000,00 veetmise võimaluste arendamine läbi investeeringute 12 Võrumaa Spordiliit MTÜ Sport, see on kaasatus,tervislikud eluviisid ja Antsla, 3,08 18 648,18 toredam elu II etapp Haanja,Lasva, Mõniste,Rõuge, Sõmerpalu,Urva ste ,Varstu, Vastseliina 13 A.Teppo Lõõtsatalu MTÜ A.Teppo Lõõtsamuuseum-tuleohutus II Võru 3,07 26 953,93 14 Rõuge Vallavalitsus Nursi Külakeskuse renoveerimine Rõuge 3,00 27 450,00 15 MTÜ Tagaküla Laulu Mängu Selts "Kungla" Kungla seltsimaja saali remont ja Võru 2,87 3 892,32 õhksoojuspumpade ostmine TOETATUD SUMMA (juhatuse otsusega 29.oktoobrist 2012) 237 196,15 TAOTLEJA TOETUSE MEEDE 1- alameede 1.2.Kohaliku kultuuripärandi VALD HINNE SUMMA säilitamine PROJEKTI NIMI 1 MTÜ Võro Selts V KKF III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido Võru 3,81 5 520,88 1.juunil 2013 2 Vastseliina Piiskopilinnuse SA Vastseliina piiskopilinnuse ja piiri kõrtsi ala Vastseliina 3,71 33 565,33 sidumine ühtseks külastuskeskuseks ning kogukonnaliikmete kaasamine piirkonna arendamisse 3 Rõuge Vallavalitsus Rõuge inimesed ja sündmused läbi aegade - Rõuge 3,65 6 417,00 kodulooline näidend ja raamat 4 Piiri Köök MTÜ VÕRUMAA MAITSED ehk Võrumaa Vastseliina 3,63 5 172,30 toidupärandi kogumine ja tutvustamine 5 Võru Folkloorifestival MTÜ Võru folkloorifestivali ettevalmistustööd Võrumaa 3,56 10 206,00 vastuvõtuks UNESCO juures oleva folkloorifestivalide organisatsiooni CIOFF festivalide nimekirja 6 MTÜ ELPHAL LÕUKAKIVI Mõniste 2,91 4 334,00 7 Erivajadusliku Hariduse Pädevuskeskus X-XV saj.Lõuna-Võromaa etnograafiliste Vastseliina 2,86 7 351,38 tekstiilide ja ehete valmistamine 8 Lasva Vallavalitsus Lasva valla suvelaat Lasva 2,83 1 997,61 9 Sulbi Maarahva Selts MTÜ Sõmerpalu 2,68 2 670,00 Hoides ja uuendades kohalikku kultuuripärandit 10 Krabi Külaselts Krabi külaseltsile digivahendite soetamine Varstu 2,68 2 709,90 TOETATUD SUMMA (juhatuse otsusega 29.oktoobrist 2012) 79 944,40 Meede 1.1."Külakogukondade arendamine" laekus kokku 39 taotlust taotletava summaga 713 966,04 eurot. Komisjonile hindamiseks esitati 39 taotlust. .
Load more

Recommended publications
  • Alevist Vallamajani from Borough to Community House
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 2 Alevist vallamajani Artikleid maaehitistest ja -kultuurist From borough to community house Articles on rural architecture and culture Tallinn 2010 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: AS Aktaprint ISBN 978-9985-9819-3-1 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Hanno Talving Hanno Talving Ülevaade Eesti vallamajadest 11 Survey of Estonian community houses 45 Heiki Pärdi Heiki Pärdi Maa ja linna vahepeal I 51 Between country and town I 80 Marju Kõivupuu Marju Kõivupuu Omad ja võõrad koduaias 83 Indigenous and alien in home garden 113 Elvi Nassar Elvi Nassar Setu küla kontrolljoone taga – Lõkova Lykova – Setu village behind the 115 control line 149 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Asustuse kujunemine ja Evolution of settlement and persisting ehitustraditsioonide püsimine building traditions in Peipsiääre Peipsiääre vallas. Varnja küla 153 commune. Varnja village 179 Kadi Karine Kadi Karine Miljööväärtuslike Virumaa Milieu-valuable costal villages of rannakülade Eisma ja Andi väärtuste Virumaa – Eisma and Andi: definition määratlemine ja kaitse 183 of values and protection 194 Joosep Metslang Joosep Metslang Palkarhitektuuri taastamisest 2008. Methods for the preservation of log aasta uuringute põhjal 197 architecture based on the studies of 2008 222 7 Eessõna Eesti Vabaõhumuuseumi toimetiste teine köide sisaldab 2008. aasta teaduspäeva ettekannete põhjal kirjutatud üpris eriilmelisi kirjutisi. Omavahel ühendab neid ainult kaks põhiteemat: • maaehitised ja maakultuur. Hanno Talvingu artikkel annab rohkele arhiivimaterjalile ja välitööaine- sele toetuva esmase ülevaate meie valdade ja vallamajade kujunemisest alates 1860.
    [Show full text]
  • Arengustrateegia 2014 – 2020
    Arengustrateegia 2014 – 2020 Sisukord Mõisted ................................................................................................................................................................................... 4 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................................... 6 1. Kohalik tegevusgrupp ja liikmeskond ............................................................................................................. 7 1.1. MTÜ Võrumaa Partnerluskogu kirjeldus .............................................................................................. 7 2. Eelmiste perioodide kogemus ............................................................................................................................. 9 2.1. Toetuste jagunemine ..................................................................................................................................... 9 2.2. Strateegia eelmise perioodi eesmärkide täitmine ......................................................................... 11 3. Tegevuspiirkonna olukorra analüüs ............................................................................................................. 13 3.1. Geograafiline ühtsus: külgnevus, rahvastik, looduslik aspekt .................................................. 13 3.2. Majanduslik ühtsus: tegevusalad, tööhõive ja selle kvaliteet, infrastruktuur .................... 13 3.3. Kultuuriline ja sotsiaalne
    [Show full text]
  • Esikaane Foto
    Foto: Piusa jõgi saadab matkajat. Nils Rebane Nils matkajat. saadab jõgi Piusa Foto: © Keskkonnaamet 2015 Keskkonnaamet © Trükise väljaandmist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnainvesteeringute SA toetas väljaandmist Trükise Küljendus: AS Regio AS Küljendus: Kujundus: Areal Disain OÜ Disain Areal Kujundus: ääne-Virumaa L vald, Vinni eremäe ja Vastseliina vald, Võrumaa vald, Vastseliina ja eremäe M Kaart: AS Regio AS Kaart: Esikaane foto: Kõlgusniidu müür, Arne Ader Arne müür, Kõlgusniidu foto: Esikaane Toimetajad: Kerttu Elm, Margit Turb, Tiia Ilmet Tiia Turb, Margit Elm, Kerttu Toimetajad: maastikukaitseala maastikukaitseala Trükise koostaja: Helen Kivisild Helen koostaja: Trükise tähistatud valge-rohelise-valge värvimärgistusega. valge-rohelise-valge tähistatud kulgevast RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkateest, mis on on mis matkateest, Peraküla-Aegviidu-Ähijärve RMK kulgevast Vinni-Pajusti Piusa jõe ürgoru jõe Piusa www.loodusegakoos.ee www.keskkonnaamet.ee juures asuvatel lõkkeplatsidel. Matkarada on osaks läbi Eesti Eesti läbi osaks on Matkarada lõkkeplatsidel. asuvatel juures [email protected] [email protected] lase teelt eksida. Lõket saab teha Kõlgusniidu ja Make müüri müüri Make ja Kõlgusniidu teha saab Lõket eksida. teelt lase Tel: 5304 3504 5304 Tel: Tel: 786 8360 786 Tel: pikkuses rõõmustab jõgi matkalist tasase veevulinaga ega ega veevulinaga tasase matkalist jõgi rõõmustab pikkuses Lõuna-Eesti piirkond Lõuna-Eesti Karja 17a, Võru 65608 Võru 17a, Karja RMK Loodushoiu osakond Loodushoiu RMK Lindora
    [Show full text]
  • Plans for the Adminis Trativeterritorial Restructuring of Estonia from 1989
    Plans for the Adminis­ trative­Territorial Restructuring of Estonia from 1989 to 2005 MADIS KALDMÄE The restored Republic of Estonia inherited its administrative division from the Soviet system, consisting of districts (raions), state-governed cities, cities, towns and village councils. These administrative entities and their boundaries had emerged as a result of largely arbitrary waves of centralised restructuring. In 1988, a shift towards the re-establishment of local government was initiated as part of the development of the concept of a self-managing Estonia (isemajandav Eesti). At first, there were two main alternatives, with counties and municipalities as the contenders for the status of primary entities of local government. There was also a third option, of establishing approximately 40 new entities with completely redrawn borders. 359 It was an administrative organisation based on cities and rural municipalities that eventually prevailed. In 1989, the Principles of Local Government Act and implementing acts for the transition period were adopted. In the following year, the then administrative units (raions) were renamed counties; the village councils and cities would be granted self-governing rights within three years depending on their readiness. Until then, county councils would perform local government functions by proxy, as it were. During the transitional period, several existing municipalities were divided into two, forming Saku and Kiili, Juuru and Kaiu, Orissaare and Pöide, as well as Kuressaare and Kaarma. The rural municipality of Torgu was separated from Salme at the initiative of the Independent Royalist Party faction in the Riigikogu (Estonian Parliament). No elec- tions were held in the city of Paldiski, which remained under the city of Keila until the 1996 elections.
    [Show full text]
  • Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study
    This is a repository copy of Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. White Rose Research Online URL for this paper: http://eprints.whiterose.ac.uk/5031/ Monograph: Katus, K., Kuoiszewski, M., Rees, P. et al. (3 more authors) (1998) Internal Migration and Regional Population Dynamics in Europe: Estonia Case Study. Working Paper. School of Geography , University of Leeds. School of Geography Working Paper 98/14 Reuse See Attached Takedown If you consider content in White Rose Research Online to be in breach of UK law, please notify us by emailing [email protected] including the URL of the record and the reason for the withdrawal request. [email protected] https://eprints.whiterose.ac.uk/ WORKING PAPER 98/14 INTERNAL MIGRATION AND REGIONAL POPULATION DYNAMICS IN EUROPE: ESTONIA CASE STUDY Kalev Katus1 Marek Kupiszewski2,3 Philip Rees2 Luule Sakkeus1 Anne Herm4 David Powell2 December 1998 1Estonian Interuniversity Population Research Centre P.O. Box 3012, Tallinn EE0090, Estonia 2School of Geography, University of Leeds Leeds LS2 9JT, United Kingdom 3Institute of Geography and Spatial Organisation Polish Academy of Sciences Twarda 51/55, Warsaw, Poland 4Estonian Statistical Office Endla 15, Tallinn EE0100, Estonia Report prepared for the Council of Europe (Directorate of Social and Economic Affairs, Population and Migration Division) and for the European Commission (Directorate General V, Employment, Industrial Relations and Social Affairs, Unit E1, Analysis and Research on the Social Situation). ii CONTENTS Page Contents ii List of Tables iii List of Figures iii Foreword iv Acknowledgements v Summary vi 1. CONTEXT 1 2.
    [Show full text]
  • Invest in Võru County
    Invest in www.investinvoru.com Võru County Contents Foreword 3 Estonia is a country of modern solutions 4 Liberal enterprise policy promoting investments 5 Võru County – connecting 3 countries 6 Qualified workforce 8 Support services for investors 10 Wood and furniture industry 12 Food industry 14 Metal and machinery industry 16 Logistic possibilities 18 Plastics industry 20 Light industry 22 Invest in Võru County 23 Võrusoo industrial area 24 Misso industrial area 26 Väimela industrial area 28 Kobela industrial area 30 Vastseliina industrial area 32 Rõuge industrial area 34 Võru County – a place for living and resting 36 This document has been produced with the financial assistance of the Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007 – 2013. The contents of this document are the sole responsibility of Võru Maavalitsus and can under no circumstances be regarded as reflecting the position of the Programme, countries participating in the Programme, or the European Union. part-nanced by the European Union The Estonia – Latvia – Russia Cross Border Cooperation Programme within the European Neighbourhood and Partnership Instrument of 2007- 2013 financially supports joint cross-border development activities for the improvement of the region’s competitiveness by utilising its potential and beneficial location on the crossroads between the EU and Russian Federation. The Programme’s web-site is www.estlatrus.eu. The project is titled “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas” The project partner and beneficiary is Võru Maavalitsus Contact person: Mihkel Värton Phone: +372 502 5936 E-mail: [email protected] Compiler/designer: (Why OÜ) Foreword www.koda.ee/en stonia is a small and flexible country.
    [Show full text]
  • Võru Valla Haridusasutuste Võrgu Analüüs
    Võru valla haridusasutuste võrgu analüüs Riigihange nr 223415„Võru valla haridusasutuste võrgu analüüs“ Võru valla haridusasutuste võrgu analüüs Jaanuar 2021 Riigihange nr 223415„Võru valla haridusasutuste võrgu analüüs“ Tellija Võru Vallavalitsus Analüüsi teostasid ühispakkumuse alusel OÜ Gravitas Consult, Pyramid Consult OÜ ja Triip OÜ Sisukord 5 Sisukord 7 Sissejuhatus 8 1. Võru valla haridusruum: hetkeseis 8 1.1. Võru valla üldülevaade 11 1.2. Võru valla haridusasutused 14 1.2.1 Üldharidus haridusasutuste lõikes 19 1.2.2 Alusharidus haridusasutuste lõikes 19 1.2.3. Hariduse tugiteenused Võru vallas 20 1.3. Haridusasutuste peamised finants- ja taristunäitajad 23 1.4. Peamised järeldused 25 2. Alternatiivid haridusasutuste võrgu kujundamisel 25 Demograafilised protsessid 28 Hariduse kvaliteet 33 Kulutõhusus 34 Kättesaadavus 35 Kogukond 36 Koolivõrgu programm 37 2.1. Stsenaarium 1: Baasmudeli rakendamine 42 2.2. Stsenaarium 2: Konkurentsimudeli rakendamine 43 2.2.1. Koolivõrgu prognoosiga 2020 arvestamine 44 2.2.2. Stsenaariumivariandid 48 2.3. Koostöömudel 56 3. Haridusasutuste tugispetsialistide teenuse osutamise lahendused 57 4. Kokkuvõte ja soovitused 64 Viidatud allikad 65 Lisa 1 Fookusgrupiseminaride koondkokkuvõte 67 1. Põhimääratluste kaardistus 68 2. Fookusgrupiseminaride SWOT-tegurite kaardistus 79 Lisa 2 Koolivõrgu korrastamise näited Eestist ja teistest riikidest 81 1. Eesti kogemus 81 1.1. Koolivõrgu korrastamise näited 81 1.1.1. Võru linn 82 1.1.2. Põltsamaa vald 84 1.1.3. Harku vald 6 Sisukord 86 1.2. NÕK mudeli rakendamine 87 2. Rahvusvaheline kogemus 87 2.1. Õppetulemuste/efektiivsuse kõige kiirema tõusu parim praktika - Ainslie Wood’i kool, London 87 2.2. Nüüdisaegsele õpikäsitusele ülemineku parim praktika - Uus-Meremaa 95 Lisa 3 Ülevaade Võru valla koolivõrgu analüüsi lähteülesande alusmõistetest ja nende käsitlustest 97 1.
    [Show full text]
  • Estonia Consolidated Annual Report of the State for 2019
    ESTONIA CONSOLIDATED ANNUAL REPORT OF THE STATE FOR 2019 1. Management report The management report comprises the general economic indicators of the state (section 1.1) and the financial indicators of public sector and general government (section 1.2). Information on the general government staff indicators, the achieve- ment of the goals set in the government sector action plans and the state’s internal control systems is available in the Esto- nian version of the report. 1.1 General economic indicators of the state Over the past few years, the Estonian economy has % Annual domestic demand growth been in a good state in terms of employment, revenue 60 and export capacity. Economic growth has been a pos- 40 itive surprise, averaging 5% over the past three years. Regardless of the rapid growth, the Estonian economy 20 should not experience any material internal imbal- ances. 0 In 2019, actual economic growth slowed to 4.3%, and -20 7.7% at current prices. Business confidence indicators -40 weakened mid last year in both Estonia and partnering 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017 2019 countries. Behind this trend was the slowing interna- Annual private consumption growth tional trade and the deepening uncertainty in eco- nomic policy, which inevitably trickled through to our Source: Statistics Estonia Annual investment growth economy. As a result of a decrease in foreign demand, export growth experienced a downturn in the final % Annual GDP growth quarter. The main domestic demand components expe- 15 rienced slower growth in the second half of the year. In the fourth quarter, economic growth due to net taxes 10 on products was a strong 3.9%, whereas the value- added at whole economy level only increased by 2.6%.
    [Show full text]
  • Estonia Estonia
    Estonia A cool country with a warm heart www.visitestonia.com ESTONIA Official name: Republic of Estonia (in Estonian: Eesti Vabariik) Area: 45,227 km2 (ca 0% of Estonia’s territory is made up of 520 islands, 5% are inland waterbodies, 48% is forest, 7% is marshland and moor, and 37% is agricultural land) 1.36 million inhabitants (68% Estonians, 26% Russians, 2% Ukrainians, % Byelorussians and % Finns), of whom 68% live in cities Capital Tallinn (397 thousand inhabitants) Official language: Estonian, system of government: parliamen- tary democracy. The proclamation of the country’s independ- ence is a national holiday celebrated on the 24th of February (Independence Day). The Republic of Estonia is a member of the European Union and NATO USEFUL INFORMATION Estonia is on Eastern European time (GMT +02:00) The currency is the Estonian kroon (EEK) ( EUR =5.6466 EEK) Telephone: the country code for Estonia is +372 Estonian Internet catalogue www.ee, information: www.1182.ee and www.1188.ee Map of public Internet access points: regio.delfi.ee/ipunktid, and wireless Internet areas: www.wifi.ee Emergency numbers in Estonia: police 110, ambulance and fire department 112 Distance from Tallinn: Helsinki 85 km, Riga 307 km, St. Petersburg 395 km, Stockholm 405 km Estonia. A cool country with a warm heart hat is the best expression of Estonia’s character? Is an extraordinary building of its own – in the 6th century Wit the grey limestone, used in the walls of medieval Oleviste Church, whose tower is 59 metres high, was houses and churches, that pushes its way through the the highest in the world.
    [Show full text]
  • The Pilgrimage Landscape in Contemporary Estonia: New Routes, Narratives, and Re-Christianization
    Numen 67 (2020) 586–612 brill.com/nu The Pilgrimage Landscape in Contemporary Estonia: New Routes, Narratives, and Re-Christianization Tiina Sepp Institute of Cultural Research, University of Tartu, Tartu, Estonia [email protected] Atko Remmel School of Theology and Religious Studies, University of Tartu, Tartu, Estonia [email protected] Abstract This article is the first attempt at mapping the pilgrimage landscape in contemporary Estonia, reputedly one of the most secularized countries in Europe. Based on field- work on three case studies — the Estonian Society of the Friends of the Camino de Santiago, the Pirita-Vastseliina pilgrim trail, and the “Mobile Congregation” — we have identified three distinctive features that shape the Estonian pilgrimage scene. The processes of Caminoization and heritagization characterize pilgrimage on a European scale, while the phenomenon that we call “bridging” has a more local flavor. Bridging refers to using pilgrimage to create connections between the Church (of any Christian denomination) and “secular” people. Historically a Christian practice, pilgrimage has transformed into something much more ambiguous. Thus, people often perceive pil- grimage as religion-related but still inherently secular. As the relationships between institutionalized religion and the vernacular world of beliefs and practices are multi- valent, there is evidence of an ongoing “re-Christianization” of pilgrimage. Keywords contemporary pilgrimage – Caminoization – heritagization – bridging – Estonia – re-Christianization © Tiina Sepp and Atko Remmel, 2020 | doi:10.1163/15685276-12341603 This is an open access article distributed under the terms of the CC BY 4.0Downloaded license. from Brill.com09/26/2021 12:25:50PM via free access The Pilgrimage Landscape in Contemporary Estonia 587 Most of the analyses of the religious landscape in contemporary Estonia refer in one way or another to extreme secularization (Pickel, Pollack, and Müller 2012).
    [Show full text]
  • Estonia, Latvia & Lithuania 8
    ©Lonely Planet Publications Pty Ltd Estonia, Latvia & Lithuania #_ Helsinki (FINLAND) p181 Estonia p50 Latvia p193 Lithuania p288 Kaliningrad #^ (RUSSIA) p406 Anna Kaminski, Hugh McNaughtan, Ryan Ver Berkmoes PLAN YOUR TRIP ON THE ROAD Welcome to Estonia, ESTONIA . 50 The Southwest . 128 Latvia & Lithuania . 4 Tallinn . 51 Western Estonia Estonia, Latvia & the Islands . 141 Around Tallinn . 87 & Lithuania Map . 6 Haapsalu . 141 Keila-Joa . 87 Estonia, Latvia & Muhu . 146 Padise . 87 Lithuania’s Top 17 . 8 Saaremaa . 148 Kaberneeme . 88 Need to Know . 18 Hiiumaa . 158 Northern Estonia . 88 What’s New . 20 Vormsi . 165 Lahemaa If You Like… . 22 National Park . 88 Understand Estonia . 166 Month by Month . 25 Rakvere . 96 Survival Guide . 178 Itineraries . 30 Ontika Nature Reserve . 99 HELSINKI Road Trips . 34 Narva . 99 EXCURSION . .181 Outdoor Activities . 37 Narva-Jõesuu . 101 Sights . 183 Family Travel . 44 Southern Estonia . 101 Activities . 187 Regions at a Glance . .. 47 The Southeast . 102 SARAH COGHILL/LONELY PLANET © PLANET COGHILL/LONELY SARAH © PLANET MUNRO/LONELY MATT BARTENDER AT LABIETIS (P223), RĪGA, LATVIA SCULPTOR: VYTAUTAS KAŠUBA DKORWOOD/BUDGET TRAVEL © © TRAVEL DKORWOOD/BUDGET KAŠUBA VYTAUTAS SCULPTOR: STATUE OF GEDIMINAS OLD TOWN (P55), (P293), VILNIUS, LITHUANIA TALLINN, ESTONIA Contents Tours . 187 Around Daugavpils . 273 KALININGRAD Festivals & Events . 188 Rēzekne . 275 EXCURSION . 406 Sleeping . 188 Around Rēzekne . 276 Sights & Activities . 408 Eating . 188 Understand Latvia . 278 Sleeping . .. 409 Drinking & Nightlife . 190 Survival Guide . 285 Eating . 411 Entertainment . 190 Drinking & Shopping . 190 LITHUANIA . 288 Nightlife . 412 Understand Vilnius . 289 Entertainment . 413 Helsinki . 191 Around Vilnius . 320 Understand Survival Guide . .191 Trakai . 320 Kaliningrad . 413 Kernavė . 323 Survival Guide .
    [Show full text]
  • Antsla Rõuge Võru Karula Kanepi Veriora Orava Lasva
    OTEPÄÄ v r ä j a h ü L Piigandi Veriora P L jv i g õ j a VERIORA d KANEPI Kä aart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- Msiooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- Kanepi L filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- j jooned ja nimed (seisuga 01.02.2017.a) - Maaregister. Värska e l k L o K L LAHEDA Sill aotsa Päka j Rebas- mäe Kahkva Peraküla Pääväkese Pikasilla Pille Riihora Soe Kamnitsa Lauga Tsolgo Rõssa VÄRSKA Raiste Oleski Paidra Kärgula URVASTE gi jõ Orava Haamaste ra Kannu O Parksepa Lapi j Sulbi Pindi Kõivsaare sula Kärna- Kõrges- Kõvera Vi Mustja mäe saare L Rummi Leiso Lilli- Tagaküla Vivva Anne Listaku ORAVA Loosu Mõrgi Madala Jantra Korgõ- Pulli LASVA Lakovitsa Heeska Kahro Mäekülä Navi Väimela mõisa Uhtjärv Pika- Kakusuu Kliima L Rauskapalu Osula kannu Rusima Hanikase Ant Hutita Kühmamäe Madi sla Horma Väiso Lasva Suuremetsa Kõliküla j Hargi Kääpa Mäes- Marga Luuska Linnamäe Alakülä L saare Ala- Pässä Majala põdra Varese Puu- Oro Liinamäe sepa Otsa Vagula Lõõdla jv Järvere Voki- Tuderna L Tamme Lepassaare Soena Piusa Sõmerpalu Tammsaare Vana-Antsla Haava Husari Praakmani jv L Võru- L gula Tamme Liiva Va Roosi- mõisa Helle- Haidaku Pritsi Sõmerpalu saare Tamula jv kunnu Lehe- Nõnova Kaku Tiri Tabina VÕRU metsa j Keema a Kobela Mustas- n Lindora Noodask - saare Umbsaare s Sooküla L Võlsi küla I SÕMERPALU Hänike Sutte Mäe- Kurenurme VÕRU Kose Palo- Tüütsmäe Meego- metsa Kõoküla Antsla Udsali mäe Veri- Saaremaa RÕUGE R Juba Loosi MEREMÄE õ järve Andsu- Puutli VASTSELIINA u Käätso
    [Show full text]