Värska-Saatse Ühendustee Ümberehituse Eelprojekti Keskkonnamõjude Eelhinnang 3

20.03

.2018 .2018

///

Töö Nr 2960/18 Nr Töö

Värska-Saatse ühendustee

ümberehituse eelprojekti

Keskkonnamõjude eelhinnang

Asutusesiseseks kasutamiseks

Töö nr 2960/18 Tartu 2018

Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127

Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3

SISUKORD

SISUKORD ...... 3 1. SISSEJUHATUS ...... 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ...... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ...... 12 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 16 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ...... 16 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 17 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ...... 20 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 21 5.5. Müra ...... 22 5.6. Õhukvaliteet ...... 23 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...... 23 5.8. Valgus ...... 23 5.9. Avariiolukorrad ...... 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ...... 24

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti ja selle eriosade – Saatse jalgteed, Saatse piiripunkti parkla, Värska kultuurikeskuse parkla, Saatse kalmistu parkla ja Seto talumuuseumi kergliiklustee - (edaspidi lihtsalt Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekt) kooseisu.

Projekti eesmärk on Värska-Saatse lõigule tolmuvaba katte ehitus, jalakäijate liiklusohutuse taseme tõstmine, kergliiklejatele ühendustee rajamine Seto talumuuseumi parkla, muuseumi ja Värska Vesi AS tootmishoonete vahele, kergliiklustee rajamine Saatse küla ja Samarina Seto muuseumi vahele, Saatse piiripunkti parkla rajamine, Värska kultuurikeskuse parkla korrastamine ning Saatse kalmistu juurdepääsuteede ning parkimisvõimaluste korrastamine.

Kavandatav tegevus asub Võru maakonnas, Setomaa vallas (vt joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnang on koostatud eelprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud eelprojekti materjalid (sh joonised) seisuga jaanuar 2018.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6

Joonis 1.1 Projekteeritava Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 7

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine v õi ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017

8 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata, seega tuleb otsustajal anda eelhinnang.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse §13 p 8 „tee rajamisega“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 9

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on tellitud Roadplan OÜ poolt Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

10 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine. Kavandatava tegevusega nähakse ette Värska-Saatse lõigule (kõrvalmaanteede 18178 Värska-Ulitina km 3,4-12,918 ja 18106 Saatse-Petseri km 0,0-5,1) tolmuvaba katte ehitus, kergliiklejatele ühendustee rajamine Seto talumuuseumi parkla, muuseumi ja Värska Vesi AS tootmishoonete vahele, kergliiklustee rajamine Saatse k üla ja Samarina Seto muuseumi vahele, Saatse piiripunkti parkla rajamine, Värska kultuurikeskuse parkla korrastamine ning Saatse kalmistu juurdepääsuteede ning parkimisvõimaluste korrastamine.

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele j a kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse, puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud.

Projekteeritud kraavide nõlvus on 1:2 (Kohati on nõlvus muutuv) ning kraavi põhja laius 0,5m. Kraavidel, millel puudub eesvool, on kraavi põhja laius 1,0m.

Projekteeritava kõrvalmaantee nr 18106 äärde jäävad järgnevad maaparandusehitised: Vasakul pool sõiduteed - Saatse, ehitise kood 001, maaparandussüsteemi kood 2021307100010; o Ristuv truup PK 113+45 puhastatakse. Vasakul pool sõiduteed - Saatse, ehitise kood 001, maaparandussüsteemi kood 2021307100030; o Olemasolev truup vahetatakse välja PK 20+64 ning korrastakse kraav kuni olemasoleva truubini PK20+23. Paremal ja vasakul pool sõiduteed Saatse, ehitise kood 001, maaparandussüsteemi kood 2100020010020; o Olemasolev truup vahetatakse välja PK 33+05. Olemasolev kraav tuleb puhastada 80m ulatuses. Vasakul pool sõiduteed Saatse, ehitise kood 001, maaparandussüsteemi kood 2100020910010; o Ristuv truup 47+05. Truup puhastatakse.

Maanteedel puhastatakse kõik truubid ning rajatakse uusi truupe risti maanteega ning mahasõitude alla. Uue truubid on ette nähtud ka Saatse jalgtee alla.

Värska kultuurimaja parklasse rajatakse uus sademeveetorustik, mis juhitakse olemasolevasse kraavi. Saatse piirkonna sademeveed juhitakse projekteeritavasse tiiki. Seto Samarina muuseumi juures juhitakse sademeveed olemasolevasse tiiki.

Valgustus rajatakse Värska muuseumi ja Värska Vesi tootmishoone vahelisel lõigul ning Saatse küla vahelisel lõigul.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning p rojektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav negatiivne mõju puudub.

Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi negatiivseid mõjusid.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 11

Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette.

Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele.

Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.

Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.

12 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

Kavandatav tegevus asub Võru maakonnas, Setomaa vallas. Projektiga haaratav ala hõlmab järgnevat (vt joonis 1.1 peatükis 1): Kõrvalmaanteede 18178 Värska-Ulitina km 3,4-12,918 ja 18106 Saatse-Petseri km 0,0-5,1 lõike (rajatakse tolmuvaba kattega tee ning 18106 Saatse-Petseri lõigu km 1,336 – 1,920 kergliiklustee); Seto talumuuseumi parkla, muuseumi ja Värska Vesi AS tootmishoonete vahelist ala (rajatakse kergliiklustee); Saatse küla ja Samarina Seto muuseumi vahelist ala (rajatakse kergliiklustee); Saatse piiripunkti territoorium (rajatakse parkla); Värska kultuurikeskuse ala (korrastatakse parkla); Saatse kalmistu lähist ala (korrastatakse juurdepääsutee ning parkimisvõimalused).

Verhulitsa, Lutepää, Sesniki, Saatse ja Samarina külade keskustesse on rajatud tolmuvabad katted, muus osas on tegemist kruusateedega. Kõrvalmaanteel 18178 on olemasoleva muldkeha laius valdavalt 7-8m, kõrvalmaanteel 18106 valdavalt 7 meetrit.

Värska-Saatse ühendustee projekteeeritavat lõiku ümbritsevad enamjaolt põllumaad ning metsamaad. Elamuid asub lõigu lähistel enamasti hajusalt. Tihedam asutust ümbritseb teed Lutepää , Sesniki, Saatse ja Samarina küla keskuste piirkonnas.

Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2016. aasta teeregis tri andmetel on toodud allolevas tabelis:

Lõik AKÖL (a/ööp) Raskeliiklust (%) Tee nr

Värska - Ulitina (km 3,4-12,918) 179 1% 18178

Ulitina - Saatse (km 5,1-2,3) 128 2% 18106

Saatse - Saatse piiripunkt (km 2,3-0,0) 20 0% 18106

Kõrvalmaantee 18178 Värska-Ulitina lõigud km 4,89-4,92 (ca 30m) ja 7,79-8,67 (ca 880m) asuvad Vene Föderatsiooni territooriumil, mis pärast piirileppe sõlmimist on ette nähtud Eesti Vabariigi koosseisu liitmiseks.

Kõrvalmaantee 18106 Saatse-Petseri lõik km 0-0,3 asub Saatse piiripunkti territooriumil.

Projekteeritavatel lõikudel asuvad järgmised riigiteede ristmikud: Riigitee 18178 km 10,438 asuv Sesniki ristmik (ristub riigiteega 18233 Matsuri - Sesniki); Riigitee 18179 km 12,918 asuv Ulitina ristmik (ristub riigiteega 18106 Sa atse-Petseri km 5,137); Riigitee 18106 km 2,245 asuv Perdaku ristmik (ristub riigiteega 18235 Saatse - Perdaku); Riigitee 18106 km 2,414 asuv Pattina ristmik (ristub riigiteega 18234 Saatse -Pattina).

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 13

Kõrvalmaantee 18106 km 2,10 kuni 2,22 läbi tee II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harilik mudakonn (Pelobates fuscus) leiukohta (KLO9118661) – vt joonis 4.1.

Joonis 4.1 II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harilik mudakonn ( Pelobates fuscus) leiukohta paiknemine rekonstrueeritava lõigu (tähistatud roosaga) ja rajatava kergliiklustee (punasega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

Kõrvalmaantee 18178 projekteeritava lõigu alguse osas (km 3,53 kuni 3,71) tee paremal küljel asub Verhuulitsa käpaliste püsielupaik (KLO3001240), mille sihtkaitsevöönd (KLO3101451) jääb teest pisut kaugemale (ca 13 m tee servast) ning II kaitsekategooria liigi kollane kivirik (Saxifraga hirculus) laialdasem leiukoht (KLO9310979) – vt joonis 4.2.

Ka enne käesoleva projektiga käsitletava lõigu algust (enne km 3,4, ~300m pikkusel lõigul kuni kohaliku tee nr 9340211 ristmikuni) jäävad paremale poole tee äärde kaitsealuste liikide kasvukohad (sh eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp esthonica); kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), karukold (Lycopodium clavatum) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus)), mis asuvad käesoleva projekti alast väljas.

Lisaks asub EELISE andmetel kõrvalmaantee 18178 km 3,4 kuni 6,0 lõigul tee vahetus naabruses mitmeid kaitsealuste taimede punktleiukohti: II kaitsekategooria liigi eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica) leiukoht (KLO9311188); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315093); II kaitsekategooria liigi nõmmnelk (Dianthus arenarius) leiukoht (KLO9314157);

14 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9300159); III kaitsekategooria liigi suur käopõll (Listera ovata) leiukoht (KLO9337650); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9300167); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314191); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315087); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314192); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315089); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314193); III kaitsekategooria liigi aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9315092); III kaitsekategooria liigi aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9315091); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314194); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315090).

Joonis 4.2 Verhuulitsa käpaliste püsielupaiga, selle sihtkaitsevööndi ja II kaitsekategooria liigi kollane kivirik (Saxifraga hirculus) paiknemine rekonstrueeritava lõigu (tähistatud roosaga) ja teeäärse haljastava osa (helerohelisega) suhtes. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 05.01.2018

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 15

Projekteeritavas lõigus kõrvalmaantee 18178 km 10,608 asub Piusa jõel (VEE1000200) Sesniki sild (silla pikkus 57 m). Käesolev projekt ei sisalda silla kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist.

Piusa jões ja selle kallastel on kaitsealusteks liikideks võldas ( Cottus gobio; KLO9102544) ja saarmas (Lutra lutra; KLO9110656). Piusa jõgi on ühtlasi registreeritud ka lõhejõena.

Kõrvalmaantee 18178 km 12,51 ja kõrvalmaantee 18106 km 4,57 juures ületavad teed Mõisakraavi (VEE1000209).

Värska kultuurikeskuse parkla korrastamise tööde piir asub ca 18 m kaugusel ajaloomälestise Terroriohvrite ühishaud (reg nr 4218).

Saatse kalmistu parkla korrastamise tööde piir asub ca 27 m kaugusel ehitismälestisest Saatse õigeusu kirik (reg nr 23874).

Põlva maakonnaplaneering 2030+ 4 5 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik kahes kohas rohelise võrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub projekt eeritav teelõik osaliselt ka Setumaa maakondliku tähtsusega maastikul (II tähtsusklass).

Kavandatavad tegevused asuvad looduslikult keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel.

Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte (täpsemalt välja toodud ptk 3).

4 Kehtestatud 18.08.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/676 5 Antud juhul on lähtud maakonnaplaneeringust, mis on oluliselt uuem, kui 2006. aastal kehtestatud Värska valla üldplaneering

16 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte projekti osaks olevatel maanteedel toimuva liikluse mõju. Kuna tegemist on juba olemasolevate teedega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevusteta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes negatiivse mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Projektiala ulatub küll Vene Föderatsiooni territooriumile, aga kavandatav tegevus ei kuulu Espoo konventsiooniga reguleeritud tegevuste hulka, mis võivad eeldatavalt esile kutsuda olulist kahjulikku piiriülest keskkonnamõju. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole ka põhjust eeldada olulise piiriülese keskkonnamõju ilmnemist.

5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Põlva maakonnaplaneering 2030+ 6; 7 kohaselt läbib rekonstrueeritav teelõik kahes kohas rohelise võrgustiku alasid. Maakonnaplaneeringu kohaselt asub projekteeritav teelõik osaliselt ka Setumaa maakondliku tähtsusega maastikul (II tähtsusklass) ning kõrvalmaantee 18178 Värska-Ulitina km ca 3,4-4,2 on määratletud kauni teelõiguna.

Kavandatavate rekonstrueerimistöödega maanteede asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta ning tee tarastamist ette ei nähta. Samuti ei paikne kavandatavad parklad ega kergliiklusteed rohelise võrgustiku aladel, mistõttu oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele puudub.

Eeltoodud põhjustel (tee asukoht ja laius ei muutu oluliselt, parklad ja kergliiklusteed väärtuslikul maastikul ei paikne) ei põhjusta kavandatavad tegevused olulist negatiivset mõju ka Setumaa maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule. Kõrvalmaantee

6 Kehtestatud 18.08.2017 maavanema korraldusega nr 1-1/17/676 7 Antud juhul on lähtud maakonnaplaneeringust, mis on oluliselt uuem, kui 2006. aastal kehtestatud Värska valla üldplaneering

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 17

18178 Värska-Ulitina km ca 3,4-4,2 asuva kauni lõigu puhul tuleks projekti käigus tähelepanu pöörata, et teelõigu ilmet mõjutataks võimalikult vähe.

Otsest mõju maakasutusele avaldab eelkõige uute kergliiklusteede rajamine – Saatse küla ja Samarina Seto muuseumi vahelisele alale ning Seto talumuuseumi parkla, muuseumi ja Värska Vesi AS tootmishoonete vahelist alale. Maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel, lisaks kergliiklusteedele veel osaliselt kraavide jaoks ja Saatse piiripunkti juures parkla jaoks. Projekteeritavad objektid paiknevad olemasolevate teede vahetus läheduses ning ei muuda oluliselt piirkonna maakasutusvõimalusi. Asulates (Samarina külas ja Värska alevikus) on kergliiklustee rajamine positiivse mõjuga kohalike elanike liiklemistingimustele, vastab asulate arenguvajadustele ning soodustab seeläbi efektiivsemat maakasutust. Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub.

5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Kõrvalmaantee 18106 km 2,10 kuni 2,22 läbi tee II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harilik mudakonn (Pelobates fuscus) leiukohta (KLO9118661) – vt joonis 4.1 peatükis 4.

Harilik mudakonn on väike (kuni 8 cm) ümara kehaga kahepaikne. Tema nahk on sile ja silmad suured. Värv on väga varieeruv – on täiesti halle isendeid, aga ka pruunilaigulise mustriga, mida kaunistavad punased täpikesed. Kui esmapilgul võib mudakonna eristamine teistest konnadest tunduda keeruline, siis piisab konnale silma vaatamisest ja asi on selge – ainukesena meie konnadest on tema pupill vertikaalne. Sageli lõhnab mudakonn ka üsna tugevasti küüslaugu järele. Mudakonn on maismaa-eluviisiga kahepaikne, kes läheb vette vaid sigimiseks. Ta on v äga varjatud eluviisiga, veetes päevase aja pinnasesse kaevunult, ja alles õhtuhämaruses ronib ta välja toidujahile. Kaevumise jaoks on mudakonna tagajalgadel kühvlitaolised pöiaköbrukesed. Nende abil kaevab ta ennast paari minuti ga, tagumine ots ees, maa sisse. Kaevumiseks peab pinnas olema kerge ja sõmer. Seetõttu võib mudakonna sageli kohata aiamaadel, lille- ja köögivilja peenardes ning väikestel põllulappidel. Toitu püüavad mudakonnad öösiti. Eriti head toitumisalad on kartulipõllud ja väikesed aiamaad, kus saakloomi, enamasti mitmesuguseid selgrootuid, leidub arvukalt ning kus need on hästi märgatavad. Peamisteks toiduobjektideks on sipelgad, jooksiklased ja ämblikud, aga ka teised mittelendavad selgrootud. Mudakonna sigimisperiood algab kevadel, kui väikeveekogudes on jää sulanud ja päike on neid mõnda aega soojendanud. Tavaliselt jääb sigimine mai algusesse, aga eri aastatel võib sigimise algus mõningal määral varieeruda. 8

Kavandatava tegevusega muudetakse harilikule mudakonna leiukoha alade iseloomu minimaalselt ning seda olemasoleva tee vahetus naabruses, kuhu rajatakse kergliiklustee. Kergliiklustee alla jääv ala on majapidamiste lähistel, mistõttu seda niidetakse tõenäoliselt regulaarselt (vt joonis 5.1) ning seetõttu ei ole see tõenäoliselt mudakonnale eriti sobiv elupaik. Mudakonna sigimiseks sobivaid tiike mõlemal pool teed (lähim tiik ca 42 m tee servast) tee rekonstrueerimine ja kergliiklustee rajamine ei mõjuta. Mõju avaldab projektiga kavandatav sadeveetiik, mis on kavas kraaviga ühendada olemasoleva väiksema tiigiga, mis on harilikule mudakonnale soodne sigimispaik (vt joonis 5.2). Projekti mõjude leevendamiseks harilikule mudakonnale on vajalik järgmiste põhimõtete järgimine:

8 http://cdn.barn.ee/keskkonnaamet.ee/public/galleries/dragonlife/mudak onnavoldik.pdf

18 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Teetööd antud piirkonnas tuleks ajastada väljapoole hariliku mudakonna sigimisperioodi (mai), mil on suurem tõenäosus, et konnad liiguvad aktiivselt tiikide vahel, mis asuvad mõlemal pool teed; Tööde käigus ei tohiks pinnasega täita madalamaid nõgusid ja lompe (sh ajutise iseloomuga), olemasolevaid tiike või teisi veekogusid, mis on potentsiaalsed sigimiskohad harilikule mudakonnale; Teelt ära voolavat vett ei tohiks juhtida (nt kraavi kaudu) mudakonna ala olemasolevatesse veekogudesse; Olemasolevaid veekogusid ei tohi ühendada rajatava tiigiga, kuna rajatav tiik mõjutab olemasolevate tiikide temperatuuri ja veekvaliteeti ning võib seeläbi halvendada tingimusi hariliku mudakonna sigimiseks; Võimalusel tuleks rajatava tiigi kaldad rajada võimalikult laugetena, et pakkuda kahepaiksetele täiendavat sigimiskohta.

Joonis 5.1 Projekteeritava teelõigu ja kavandatava kergliiklustee (asukoht tähistatud punasega) paiknemine rabakonna leiukoha piirkonnas.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 19

Joonis 5.2 Projekteeritava teelõigu, kavandatava kergliiklustee (asukoht tähistatud punasega) ja kavandatava tiigi ning kraabi (kollasega) paiknemine rabakonna leiukoha piirkonnas.

Kõrvalmaantee 18178 km 3,4 kuni 6,0 asub EELISE andmetel tee vahetus naabruses mitmeid kaitsealuste taimede leiukohti:

II kaitsekategooria liigi kollane kivirik (Saxifraga hirculus) leiukoht (KLO9310979); II kaitsekategooria liigi eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. es thonica) leiukoht (KLO9311188); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315093); II kaitsekategooria liigi nõmmnelk (Dianthus arenarius) leiukoht (KLO9314157) ; II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9300159); III kaitsekategooria liigi suur käopõll (Listera ovata) leiukoht (KLO9337650) ; II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9300167); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenar ium) leiukoht (KLO9314191); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315087); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314192); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315089); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314193); III kaitsekategooria liigi aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9315092);

20 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

III kaitsekategooria liigi aas-karukell (Pulsatilla pratensis) leiukoht (KLO9315091); II kaitsekategooria liigi harilik käokuld (Helichrysum arenarium) leiukoht (KLO9314194); II kaitsekategooria liigi palu-põisrohi (Silene chloratha) leiukoht (KLO9315090).

Lisaks paikneb kõrvalmaantee 18178 projeteeritava lõigu alguse osas (km 3,53 kuni 3,71) tee paremal küljel Verhuulitsa käpaliste püsielupaik (KLO3001240), mille sihtkaitsevöönd (KLO3101451) jääb teest pisut kaugemale (ca 13 m tee servast) – vt joonis 4.2 peatükis 4.

Ehitustegevus on kavandatud olemasoleval teel või vahetult selle kõrval (kergliiklustee rajamine). Kuigi ehitustegevuse käigus võivad mõningad kaitsealuste liikide üksikud isendid saada kahjustada, ei ole põhjust eeldada, et see mõjutaks oluliselt kaitstavate taimeliikide kasvukohti tervikuna. Taimede kasvutingimuste säilitamiseks tuleb projektiga (ja tööde käigus) tagada, et ei mõjutataks oluliselt ala veerežiimi.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamise kirjas (08.03.2018 nr 6-3/18/9818-1) juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et võimalusel tuleks ehituse käigus hävimisohus olevad II kaitsekategooria kaitsealuste liikide – nõmmnelk (Dianthus arenarius, KLO93141157), palu-põisrohi (Silene chlorata, KLO9315093, KLO9315087, KLO9315088) ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium, KLO9300159, KLO9314191, KLO9314193, KLO9314194 ja KLO9339893) – kasvukohad säilitada. Kui see pole võimalik, siis lähtuvalt LKS § 58 lg 5 Keskkonnaameti loa alusel taimed ümber asustada.

Projekteeritavas lõigus, kõrvalmaantee nr 18178 km 10,608 asub Piusa jõel (VEE1000200) Sesniki sild (silla pikkus 57 m). Piusa jões ja selle kallastel on kaitsealusteks liikideks võldas (Cottus gobio; KLO9102544) ja saarmas (Lutra lutra; KLO9110656). Piusa jõgi on ühtlasi registreeritud ka lõhejõena.

Käesolev projekt ei sisalda silla kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist, jõesängis ehitustöid ei tehta, mistõttu olulist mõju jõele ja selle elustikule eeldada pole põhjust. Meetmed põhja- ja pinnavee kaitseks (vt ptk 5.4), aitavad ühtlasi kaitsta ka jõe kaitsealuseid liike.

5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Värska kultuurikeskuse parkla korrastamise tööde piir asub ca 18 m kaugusel ajaloomälestise Terroriohvrite ühishaud (reg nr 4218).

Saatse kalmistu parkla korrastamise tööde piir asub ca 27 m kaugusel ehitismälestisest Saatse õigeusu kirik (reg nr 23874).

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd.

Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 21

5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Sademeveed on projektiga juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Korrastatakse, puhastatakse või rajatakse kraavide eesvoolud. Maanteedel puhastatakse kõik truubid ning rajatakse uusi truupe risti maanteega ning mahasõitude alla. Uue truubid on ette nähtud ka Saatse jalgtee alla. Värska kultuurimaja parklasse rajatakse uus sademeveetorustik, mis juhitakse olemasolevasse kraavi. Saatse piirkonna sademeveed juhitakse projekteeritavasse tiiki. Seto Samarina muuseumi juures juhitakse sademeveed juhitakse olemasolevasse tiiki.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Rask metallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väik e. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.

Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Liiklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linnasisestel teedel tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega (tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis- ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).

Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 9

Kuna antud juhul on liiklussagedused suurusjärgus 100 korda väikse mad mainitu kriitilistest väärtustest, võib eeldada, et teedelt pärinevad sadeveed, mis juhitakse suublasse, vastavavad kehtivatele normidele ning olulist negatiivset mõju veekeskkonnale ei kaasne.

9 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

22 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Projekteeritavas lõigus, kõrvalmaantee nr 18178 km 10,608 asub Piusa jõel (VEE1000200) Sesniki sild (silla pikkus 57 m). Käesolev projekt ei sisalda silla kandekonstruktsioonide rekonstrueerimist, jõesängis ehitustöid ei tehta,

Kõrvalmaantee 18178 km 12,51 ja kõrvalmaantee 18106 km 4,57 juures ületavad teed oja Mõisakraav (VEE1000209).

Kavandatavad tegevused asuvad looduslikult keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel.

Pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimiseks ehitustegevuse ajal on vajalik järgida alljärgnevaid põhimõtteid: Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogusest (Piusa jõgi ja Mõisakraav) ning kaevudest.

5.5. MÜRA

Tulenevalt väikesest liikluskoormusest teel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivsete müratasemete avaldumist tee lähistel aladel.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 23

5.6. ÕHUKVALITEET

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides esineb oluliselt suuremate liiklussageduste korral, piirdub reeglina tee-alaga ja selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele a ladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisu tada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimal usel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

5.8. VALGUS

Valgustus rajatakse Värska muuseumi ja Värska Vesi tootmishoone vahelisel lõigul ning Saatse küla vahelisel lõigul.

Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.

5.9. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

24 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti ja selle eriosade (Saatse jalgteed, Saatse piiripunkti parkla, Värska kultuurikeskuse parkla, Saatse kalmistu parkla ja Seto talumuuseumi kergliiklustee) puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.

Negatiivse mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid:

Kõrvalmaantee 18178 Värska-Ulitina km ca 3,4-4,2 asuva Põlva maakonnaplaneeringu kohase kauni tee lõigu puhul tuleks projekti käigus tähelepanu pöörata, et teelõigu ilmet mõjutataks võimalikult vähe. Kõrvalmaantee 18106 km 2,10 kuni 2,22 läbi tee II kaitsekategooria kaitsealuse liigi harilik mudakonn (Pelobates fuscus) leiukohta (KLO9118661) – vt joonis 5.2 peatükis 2. Selleks, et projekti mõju harilikule mudakonnale oleks minimaalne, tuleb järgida alljärgnevaid põhimõtteid: o Teetööd antud piirkonnas tuleks ajastada väljapoole hariliku mudakonna sigimisperioodi (mai), mil on suurem tõenäosus, et konnad liiguvad aktiivselt tiikide vahel, mis asuvad mõlemal pool teed; o Tööde käigus ei tohiks pinnasega täita madalamaid nõgusid ja lompe (sh ajutise iseloomuga), olemasolevaid tiike või teisi veekogusid, mis on potentsiaalsed sigimiskohad harilikule mudakonnale; o Teelt ära voolavat vett ei tohiks juhtida (nt kraavi kaudu) mudakonna ala olemasolevatesse veekogudesse; o Olemasolevaid veekogusid ei tohi ühendada rajatava tiigiga, kuna rajatav tiik mõjutab olemasolevate tiikide temperatuuri ja veekvaliteeti ning võib seeläbi halvendada tingimusi hariliku mudakonna sigimiseks; o Võimalusel tuleks rajatava tiigi kaldad rajada võimalikult laugetena, et pakkuda kahepaiksetele täiendavat sigimiskohta. Projekti mõjupiirkonnas asub arvukalt II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohti ning Verhuulitsa käpaliste püsielupaik. Taimede kasvutingimuste säilitamiseks tuleb projektiga (ja tööde käigus) tagada, et ei mõjutataks oluliselt ala veerežiimi. Värska-Saatse ühendustee ümberehituse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamise kirjas (08.03.2018 nr 6-3/18/9818-1) juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et võimalusel tuleks ehituse käigus hävimisohus olevad II kaitsekategooria kaitsealuste liikide – nõmmnelk (Dianthus arenarius, KLO93141157), palu-põisrohi (Silene chlorata, KLO9315093, KLO9315087, KLO9315088) ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium, KLO9300159, KLO9314191, KLO9314193, KLO9314194 ja KLO9339893) – kasvukohad säilitada. Kui see pole võimalik, siis lähtuvalt LKS § 58 lg 5 Keskkonnaameti loa alusel taimed ümber asustada. Projektiala lähedal asuvad kultuurimälestised Terroriohvrite ühishaud (reg nr 4218) ja Saatse õigeusu kirik (reg nr 23874). Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 25

Värska-Saatse ühendustee ümberehituse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamise kirjas (08.03.2018 nr 6-3/18/9818-1) palus Keskkonnaamet projekteerimistingimustesse lisada, et parklate juurde tuleb projekteerida kokku kogutud sademevee esinduslikud proovivõtukohad (kaevud). Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tu leb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.