DOCSLIB.ORG

President Toomas-Hendrik Ilves Värskas Käes on Jälle Suvi Ja Puhkuste Aeg

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
President Toomas-Hendrik Ilves Värskas Käes on Jälle Suvi Ja Puhkuste Aeg NNumberu m b e r 22(13)( 1 3 ) JJUUNIU U N I 220070 0 7 Suvi toob Värskasse kõrgeid külalisi President Toomas-Hendrik Ilves Värskas Käes on jälle suvi ja puhkuste aeg. Vallavalitsuse ametnikud kollektiivpuhkusele ei lähe ja püüame kõikide inimeste vajalikud toi- mingud erinevate asendajatega korda ajada. Tänavapildis on rohkem näha võõrast rahvast, mis näitab, et tullakse puhkama ja Setomaale aega veetma. Tihti jäävad silma veekeskuse ja kanalisatsioonitrasside ehitajate töömeeste reklaamidega autod. See näitab, et ehitustööd käivad täie hooga. Värska valla tähtsaim sündmus oli president Toomas-Hendrik Ilvese võõrustamine Seto Talumuuseumis. President külastas Schen- geni piiri ja kiitis meie Värska piirkonna piirivalvureid hea töö eest. President andis Põlva, Võru, Valga, Tartu maavanemaile lõunasöögi, samas tutvudes ka ise seto köögiga. Peale uue valitsuse ametisse astumist on jõudnud juba mitmed ministrid Värskat külastada, mis näitab, et valitsuse liikmed sõidavad Eestis ringi ja viivad end kurssi piirkonna oludega. Külastuskäikudel oleme ministrite tähelepanu juhtinud oma probleemidele erinevais valdkondades. Olen kindel, et meie mured on nende poolt teadmiseks võetud ja otsustamise hetkel sellega ka arvestakse. Setomaa asjatundjate komisjon kogunes Tallinnasse regionaalmi- nistri Vallo Reimaa juurde, kus lepiti kokku probleemide lahenda- miseks töörühmade moodustamised ja 08.–09. juulil on minister ise Setomaale tulemas üles tõstatatud kitsaskohti üle vaatama. Meid külastas Värskast pärit minister Urve Palo, kelle tutvumise eesmärgiks oli lasteaedade lisarahastamissüsteemi koostamiseks (ala- tes 2008. aastast 400 milj kr) andmete kogumine, venekeelsete noorte integratsioon ning lisaks kogu see temaatika, mis puudutab setode elu-olu piirialal. Väga tore on viia külalisi remonditud lasteaeda- raamatukokku ja üllatusega kuulis minister, et lasteaia pedagoogide palgad peaksid Värska vallas jõudma kooliõpetajatega samale tase- mele järgmise, 2008 aastaga. Gümnaasiumi külastamisega kaasnes President Toomas-Hendrik Ilves Tsäimaja ees koos Põlva maavanema kt Kristina Krantsmani, Seto Talumuu- seumi direktori Laine Lõvi, Värska vallavanema Raul Kudre ja Valga Maavanema Georg Trašanoviga. äratundmisrõõm ja muusikakooli remonti vajavas aulas pidasime Foto: Rutt Riitsaar ühe sisutiheda arutelu noorte integratsioonist Värska keelelaagrite ja gümnaasiumi näitel. Seto Talumuuseumis kohtus rahvastikumi- 28. mail külastas Eesti Vabariigi nister Setomaa Valdade Liidu esimehega ja andis pikema intervjuu president Toomas-Hendrik Ilves Seto- maakonnalehele „Koit“. maad ja sh Värskat. Külastuse eesmärk Haridusminister Tõnis Lukas külastas küll mitte Värskat, kuid oli tutvumine olukorraga idapiiril ja Setomaa koolide direktorid ja vallavanemad said oma mured Obinit- valmisolek Schengeni muudatusteks. sas ministrile edasi antud. Jutuks oli õpetajatele Setomaa koefi tsendi Värskasse jõudis president helikopte- kadumise oht, piirkonna kultuuripärandi edasikandmine koolides ja riga, maandudes Värska Piirivalvekor- muidugi laste arvu vähenemine piirkonnas. donisse, tutvus kordoni tingimuste ja Valla üheks tähtsaks verstapostiks oli valla 15 aasta juubeli tähista- varustusega. Presidendi saatjaskonda mine. Kontsert-aktusel sai korraks arutletud oleviku üle, meenutatud külastusel kuulusid lisaks presidendi minevikku ja vaadatud tulevikku. Meeldiv oli tõdeda, et noored pidut- sesid koos vanematega ja tunti ühiselt rõõmu tähtpäeva üle. kantselei töötajatele siseminister Jüri Head meelt teeb asjaolu, et aktiviseerunud on erinevad külad. Pihl ja piirivalveameti töötajad. Peale Külaplatsi ehituse on ette võtnud Lutepää ja Kostkova küla. Edasi tutvumist Värska kordoniga külastati arenevad Ulitina, Podmetsa, Seto Talumuuseumi Tsäimaja, kus Kolodavitsa külad. Hool- presidenti tervitas seto kombe kohaselt datud ja kaunid on külakes- lauluga koor „Kuldatsäuk“, samuti President tervitab leelokoori “Kuldatsäuk” liikmeid (vasakult) kused Lobotkas, Sesnikis ja viidi läbi lühike seto toidu tutvustus. Maria Rõzikova, Maret Vabarna, Helena Kudre, Laine Lõvi mitmetes teistes külades. Foto: Jaan Rõõmus Vald viis läbi kaunima kodu konkurssi, kus konku- Tsäimajas kohtus president nelja maakonna: rents on tihenenud ja valikut Valga, Võru, Põlva ja Tartu maavanemate-, ning ko- oli komisjonil järjest raskem halike vallavanematega, kelle auks andis president teha. Inimesed leiavad aega ja tunnevad vajadust muu- lõuna. Kohalikele võimuesindajatele teatas presi- ta enda kodu kaunimaks. dent, et kavatseb külastada Setomaad selle aasta Sellega koos muutub kau- Kuningriigipäeval ja veelkord külastada Värskat. nimaks ka meie vald. Muuseumist suundus president Mehikoormasse, Soovin kõigile päikese- külastas hõljukiga Piirissaart, hiljem Narvat ja Nar- rikast suve ja mõnusat puh- va-Jõesuud. Peale piirialade külastust tõdes presi- kuseaega. dent, et Eesti piir ja piirivalve on heal tasemel. Raul KUDRE, Rutt RIITSAAR Värska vallavanem Diskussioon Foto: Jaan Rõõmus Värska valla arendusnõunik 2 Värska — hüä olõmisõ kotus TEATED Uuest avaliku korra eeskirjast Volikogu tööst märts – mai Vallavolikogu oma 19. aprilli ürituse toimumist, kui üritus lõpeb 22.03.2007 de alustamist sõlmitakse erateede omanikega 2007. a. istungil kinnitas Värska pärast kella 23:00 ja/või on mit- avaliku teekasutuse lepingud. valla uue avaliku korra eeskirja mepäevane, traditsiooniline ning Kinnitati Värska valla 2007. a eelarve täienda- Kinnitati Värska valla avaliku korra eeskiri. (edaspidi Eeskiri), mis hakkas võib põhjustada suurt avalikku mine ja muutmine. Värska valla avaliku korra eeskirja eesmärk kehtima alates 01. maist 2007. a. huvi. Taotluse vorm on kättesaa- Kinnitati toimetulekutoetuse vahenditest täien- on avalikkuse informeerimine avaliku korra Eeskiri on avalikustatud nii valla dav nii valla kodulehel (www. davate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise põhimõtetest Värska vallas tagamaks koos riigi kodulehel (www.verska.ee) kui verska.ee) blankettide lingi all kui ja maksmise kord Värska vallas. Antud kord ja Värska valla vastavate õigusaktidega Värska ka Riigi Teatajas. vallavalitsuse kantseleis. sätestab riigieelarvest Värska valla eelarvesse valla haldusterritooriumil kogukonna rahulik Kuna meie valla haldusterri- Avaliku ürituse korraldamisel toimetulekutoetuse maksmiseks eraldatud va- kooseksisteerimine ja turvalisus ning igaühe tooriumil toimub hulgaliselt ava- peab silmas pidama ka asjaolu, et hendite ülejäägist toimetuleku soodustamiseks õigus omada avalikku kindlustunnet ja võimalus likke üritusi ja nende korralda- meie vallas kehtib alkohoolsete täiendavate sotsiaaltoetuste maksmise ja sotsi- realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. jateks on nii vald kui teised jookide jaemüügi piirang. Kui aalteenuste osutamise tingimused. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile valla (juriidilised ja/või füüsilised) avalikul üritusel peaks toimuma haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutse- isikud, tekkis küsimus: kes peab alkoholi jaemüük peale kella 19.04.2007 vatele isikutele. vallavalitsuselt eespoolnimetatud 22:00, siis korraldaja, kellel on Kinnitati Värska Avatud Noortekeskuse põhi- eeskirjast kinnipidamiseks ava- alkoholi jaemüügi õigus või Kinnitati Põlva Maavanema 14.02.2006. a määruse muudatused. liku ürituse loa taotlema? Lühike korraldaja poolt tellitud alkoholi korraldusega nr 3.2-1/69 algatatud Värska Kinnitati Värska valla hallatavate asutuste koos- vastus on: kõik, välja arvatud val- käitlemisõigusega müüja peab valla Podmotsa küla maakorralduspiirkonna seisud ja palgad. lavalitsus (iseendale loa andmine pöörduma vallavalitsuse poole ümberkruntimiskava. Kinnitati Värska valla jäätmevaldajate registri oleks asjade ülereguleerimise kirjaliku taotlusega ajapiirangu Otsustati taotleda Värska valla munitsipaal- pidamise kord. Registrit rakendatakse jäätmeval- tipp). Samas on aga vallavalitsus pikendamiseks. Samas aga pean omandisse Vammuste tee ja Leida tee alune dajate üle arvestuse pidamiseks. Register annab oma avalike ürituste korral- märkima, et sellistel juhtudel maaüksus asukohaga Põlvamaa, Värska vald, ülevaate vallakodanikel, korteriühistutel ja asutustes damisel kohustatud juhindu- lubatakse ainult lahja alkoholi Matsuri küla. tekkinud olmejäätmete kogustest ja olmejäätmete ma Eeskirja sätetest (vajalikud jaemüüki, mis ei ole klaastaaras. Otsustati teha Värska valla teehoiukavas all- käitlemise nõuetest kinnipidamisest. kooskõlastused ja eriload teistelt Avaliku ürituse korraldamise järgnevad muudatused: 1. Tõsta 2009 aastal asutustelt). loa taotlemine ei ole vajalik kui planeeritud teetööde nimekirjast 2007 aasta 24.05.2007 Eeskirja § 2 lõige 4 selgitab üritus toimub vabaks liikumiseks nimekirja Saabolda kurvi tee (teeregistri nr avaliku ürituse mõistet: avalik ja kasutamiseks piiratud terri- 9340036). 2. Lisada 2007 aastal teostatavate Otsustati taotleda Värska valla munitsipaal- üritus on avalikus kohas valla tooriumil, ehitises või selle osas teetööde nimekirja Kase tee (teeregistri nr omandisse järgmiste valla teede teenindamiseks haldusterritooriumil korraldatava (s.h. hoone siseruumides) ning 9340105), Roose tee (teeregistri nr 9340082) vajalikud maad: Arumäe tee Perdaku külas, Ees- avalikkusele suunatud üri- see avalik üritus vastab ehitise Matsuris, Laiva tee (teeregistri nr 9340073) Siimani tee Perdaku külas ja Mežuli tee Sesniki tus, mis ei ole hõlmatud (ehk kasutusloas määratud kasutus- Tonjas, Pattina tee (teeregistri nr 9340099). külas. reguleeritud) avaliku koosoleku otstarbele ja üritusega ei kaasne 3. Lõpetada 2006 aastal alustatud
Load more

Recommended publications
  • Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti Ja Üldkeeleteaduse Instituut Eesti Keele Osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA K
    Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Eesti keele osakond Merike Puura KOHANIMEANDMEBAASI JA KOHANIMEREGISTRI KEELELINE JA RUUMILINE ANALÜÜS VÄRSKA VALLA NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendajad Kiira Mõisja ja Peeter Päll Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 4 1. Kohanimede uurimisest ja kogumisest.......................................................................... 6 1.1. Varasemad uurimused ............................................................................................ 6 1.2. Setomaa kohanimed ............................................................................................... 7 1.3. Nimede struktuur ja liigitamine ............................................................................. 8 2. Kohanimede korraldus .................................................................................................. 9 2.1. Kohanimekorraldus 20. sajandil............................................................................. 9 2.2. Seadused ja määrused .......................................................................................... 13 3. Andmed ja metoodika ................................................................................................. 15 3.1. Ülevaade uurimisalast ja kasutatavatest allikatest ............................................... 15 3.1.1. Värska vald ...................................................................................................
    [Show full text]
  • Kaart on Valmistatud Maa-Ametis
    Kavastu Paju- kurmu VARA PIIRISSAARE Tooni Praaga Piirissaar Kaart on valmistatud Maa-ametis. Kaardil kujutatud informat- MÄKSA siooni eest vastutab Maa-amet. Andmeallikad: Eesti Topograa- filine Andmekogu; haldusüksuste piirid, asulate lahkme- Kalli jv Piiri jooned ja nimed (seisuga 01.08.2016.a) - Maaregister. Kastre Meerapalu Leegu Saare Aruaia (Leego) jv Võõpste Ahunapalu V Parapalu R VÕNNU Ä J I A j p Lääniste M i l n l Terikeste Liispõllu Agali a a M K j Ä Kõnnu Haavametsa Jõepera L V E N E M A A MEEKSI Rõka Järvselja Kastmekoja Mehikoorma Aravu Kadaja AHJA Sikakurmu Ibaste Rasina Vanamõisa Meeksi Savimäe Viisli Terepi Kõnnu Naha MOOSTE A Mägiotsa Linte h Laho j a Mooste Säkna j Jaanimõisa Leppemärgid Akste Säässaare RÄPINA Ühineva kohaliku omavalitsus- Meelva Tooste üksuse piir jv Raadama Riigipiir Meelva P I H K V A Noorits- Maakonnapiir metsa J Ä R V Valgesoo Omavalitsusüksuse piir Kaaru Suurmetsa Saareküla Köstrimäe Toola- Asustusüksuse (asula) maa lahkmejoon Eoste PÕLVA Raigla RÄPINA L Linna- või vallavalitsus Adiste Miiaste Beresje Leevaku Nulga Võõpsu MEEKSI Kauksi Sillapää Risti- Vald Kanassaare Jaanikeste palo Himmaste Sülgoja j Võõpsu RÄPINA Linn Vanaküla ä Lüübnitsa Holvandi ä p Veriora t Rahumäe PÕLVA Kassi- Varesmäe Alev, alevik Võuküla laane h Ruusa a Audjassaare Määsovitsa j P Suure- u Lutsu s Uibujärve j Võika Veerksu Toomasmäe Küla t u Kirmsi u Võiardi d L n a Laossina Rosma h Pahtpää õ Pindi Tsirksi MIKITAMÄE Partsi V Kahkva Männisalu Väike- Peri Veerksu Rääsolaane Pääsna Mõtsa- Mikitamäe Meemaste Jõe- vaara Rõsna
    [Show full text]
  • 90 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    90 buss sõiduplaan & liini kaart 90 Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva Vaata Veebilehe Režiimis 90 buss liinil (Värska - Koidula - Saatse - Räpina - Kauksi - Põlva) on üks marsruut. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Põlva Bussijaam: 7:10 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 90 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 90 buss saabub. Suund: Põlva Bussijaam 90 buss sõiduplaan 66 peatust Põlva Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:10 teisipäev 7:10 Värska 1 Järvesuu Tänav, Estonia kolmapäev 7:10 Lobotka neljapäev 7:10 Reha reede 7:10 laupäev Ei sõida Treski pühapäev Ei sõida Soe Nedsaja Kesk-Nedsaja 90 buss info Suund: Põlva Bussijaam Pilleri Peatust: 66 Reisi kestus: 150 min Matsuri Liini kokkuvõte: Värska, Lobotka, Reha, Treski, Soe, Nedsaja, Kesk-Nedsaja, Pilleri, Matsuri, Koidula, Matsuri, Vaartsi, Kolossova, Korela, Kundruse, Koidula Ulitina, Saabolda, Saatse, Perdaku, Saatse, Saabolda, Ulitina, Kundruse, Korela Tee, Sesniki, Matsuri Lutepää, Verhulitsa, Seto Talumuuseum, Värska Kool, Värska, Lobotka, Tonja, Karisilla, Tibu, Vaartsi Mikitamäe, Laossina, Varesmäe, Töökoja, Võõpsu, Ristipalo, Liivamäe, Halduskeskus, Räpina Kolossova Bussijaam, Tartu Maantee, Jaamamõisa, Toolamaa, Leevaku, Leevaku Keskus, Vana-Leevaku, Korela Härghanna, Võuküla, Ruusa, Võuküla, Kanassaare, Järve, Kauksi, Kivi, Miiaste, Adiste, Himmaste, Kundruse Jaama, Selvehall, Lina, Põlva Keskus, Kooli, Põlva Bussijaam Ulitina Saabolda Saatse Perdaku Saatse Saabolda Ulitina Kundruse Korela Tee Sesniki Lutepää
    [Show full text]
  • Ksh Aruande Eelnõu Menetlemise Tulemused
    Töö number 2019-0057 Tellija Setomaa Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2020 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Versioon 1 (eelnõu avalikustamisele) Kuupäev 2.10.2020 Koostanud Eike Riis, Raimo Pajula, Aide Kaar, Moonika Lipping, Jüri Hion, Ingo Valgma, Kadri Vaher Esikaane foto: Tobrova tsässon (26.09.2019). Autor: Eike Riis, Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2017-0064 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 151 Setomaa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Aruande eelnõu Sisukord KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 15 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA EESMÄRGID.............................................. 16 2.1. ÜP sisu ja peamised eesmärgid ............................................................................ 16 2.2. KSH eesmärk ja ulatus ning läbiviimise põhimõtted ................................................ 17 2.3. Planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise osapooled ............................................. 18 3. SEOS KESKKONNAKAITSE EESMÄRKIDE
    [Show full text]
  • LISA 1. Setomaa Ettevõtluskeskkonna Teemaplaneeringu Ja Selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS
    LISA 1. Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMETE ANALÜÜS Mikitamäe Vald Värska Vald Meremäe Vald Misso Vald Juuni 2014 Setomaa ettevõtluskeskkonna teemaplaneeringu ja selle KSH LÄHTEANDMED SISUKORD Eessõna ...................................................................................................................................................................5 1. TEEMAPLANEERINGU SEOSED MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA .......6 1.1 RIIGI TASAND ............................................................................................................ 6 1.1.1 ÜLERIIGILINE PLANEERING EESTI 2030+ ............................................................................ 6 1.1.2 RIIKLIKUD ARENGUKAVAD ................................................................................................ 9 1.1.3 KAVANDATAVAD TÕMBEKESKUSED .................................................................................. 12 1.1.4 EESTI-VENE KONTROLLJOONE VÕIMALIKUD MUUTUSED .................................................. 14 1.2 MAAKONNA TASAND ................................................................................................ 15 1.2.1 MAAKONNAPLANEERINGUD ............................................................................................ 15 1.2.2 MAAKONNA TEEMAPLANEERINGUD ................................................................................ 17 1.2.3 MAAKONDLIKUD ARENGUKAVAD ....................................................................................
    [Show full text]
  • Setu Traditsiooniline Maa-Arhitektuur 20. Sajandi I Poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe Ja Misso Valla Põhjal
    TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND AJALOO- JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL KRISTIINA TIIDEBERG Setu traditsiooniline maa-arhitektuur 20. sajandi I poolel Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso valla põhjal MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: KAUR ALTTOA, MA Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------------------------------- 2 KASUTATUD ALLIKAD----------------------------------------------------------------------------------------------- 5 HISTORIOGRAAFIA --------------------------------------------------------------------------------------------------- 6 1. KÜLADE ÜLDISELOOMUSTUS---------------------------------------------------------------------------------- 8 2. TALUDE ÜLDISELOOMUSTUS -------------------------------------------------------------------------------- 10 3. SETU ELAMU-------------------------------------------------------------------------------------------------------- 14 3.1. REHEMAJAST SETUMAAL---------------------------------------------------------------------------------------- 17 4. KÕRVALHOONED ------------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.1. AIDAD JA AIDATÜÜBID------------------------------------------------------------------------------------------- 20 4.2. LAUT --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 26 4.3. TALL ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
    [Show full text]
  • Maaarhitektuur Ja Maastik Rural Architecture and Landscape
    Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised 3 Maaarhitektuur ja maastik Rural architecture and landscape Tallinn 2012 Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Toimetanud/ Edited by: Heiki Pärdi, Elo Lutsepp, Maris Jõks Tõlge inglise keelde/ English translation: Tiina Mällo Kujundus ja makett/ Graphic design: Irina Tammis Trükitud/ Printed by: Tallinna Raamatutrükikoja OÜ ISBN 978-9985-9819-5-5 ISSN-L 1736-8979 ISSN 1736-8979 Sisukord / Contents Eessõna 7 Foreword 9 Kadi Karine Kadi Karine Sissevaade Vormsi ehituspärandi Insight into the evolution of ja külade kujunemislukku 11 villages and architectural heritage in Vormsi Island 31 Kristiina Tiideberg Kristiina Tiideberg Setu traditsiooniline Setu vernacular farm architecture taluarhitektuur ja selle säilivus and its preservation in today’s tänapäeval 35 Setu village landscape 65 Elo Lutsepp Elo Lutsepp Linnaametnikud sooasunikeks. From city officials to marsh Tallinna külje alla 1930. aastatel settlers. Õismäe settlement rajatud Õismäe asundus 69 established outside Tallinn in the 1930s 97 Rasmus Kask Rasmus Kask Taluarhitektuuri inventeerimise Problems concerning the usage teoreetilistest probleemidest 101 of inventory data of architectural heritage for scientific purposes 118 Ain Lavi Ain Lavi Arheoloogia ja Eesti varasemate Archaeology and research into the taluehitiste ajaloo uurimine 121 history of the earlier Estonian farm buildings 136 Anneli Banner Anneli Banner Kooliaiad taasiseseisvunud Eestis School gardens in newly 139 independent Estonia 164 Joosep Metslang Joosep Metslang Ižmakomi puitarhitektuurist Eesti About Izhma-Komi wooden Kunstiakadeemia 2009. aasta architecture on the basis of the soome-ugri õpperetke põhjal 167 Finno-Ugric expedition of the Estonian Academy of Arts in 2009 187 Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine. Kultuuriministeeriumi valdkonna arengukava 2011–2015 189 7 Eessõna Kolmanda numbrini jõudnud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised hakkavad nüüd- sest ilmuma algse (ala)pealkirja all „Maaarhitektuur ja maastik“.
    [Show full text]
  • Värska Valla Jäätmekava 2012-2021
    VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA 2012 – 2021 VÄRSKA 2012 1 Värska valla jäätmekava 2012-2021 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................. 4 1. ÜLDINE JÄÄTMEKÄITLUSPOLIITIKA ................................................................................................ 6 1.1 EESTI KESKKONNASTRATEEGIA JA KESKKONNATEGEVUSKAVA .................................................................... 6 1.2 RIIGI JÄÄTMEKAVA ........................................................................................................................................ 7 1.3 ÜLERIIGILINE JÄÄTMEKÄITLUSALANE SEADUSANDLUS ................................................................................. 7 1.4 EL DIREKTIIVID ............................................................................................................................................. 8 1.5 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID ....................................................................................................... 9 1.6 KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED JÄÄTMEMAJANDUSE PLANEERIMISEL ...................... 10 1.7 VÄRSKA VALLA JÄÄTMEKAVA SEOS ÜLERIIGILISE JÄÄTMEKAVAGA ........................................................... 13 2. VÄRSKA VALLA ÜLDINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 14 2.1 VÄRSKA VALLA ASEND JA ASUSTUSSTRUKTUUR ........................................................................................
    [Show full text]
  • Värska 2013. Aasta Fotokonkursist Ja Fotoõhtust
    Loov ja mänguline õpe lasteaias lk 4 DETSEMBER 2013 Värska vallal valmis uutele maalekolijatele NUMBER 5(43) mõeldud koduleht „Tule maale“ Gümnasistide kultuurikorralduse kursus lk 3 lk 5 Värska valla sõnumidTASUTA Värska 2013. aasta fotokonkursist ja fotoõhtust Medal maailma karikavõistluste ne on tagurpidi palju õnnelikum“ ning taas kuks osutus juba mitu auhinda võitnud foto Maris Andreller, Kultuurikeskuse juhataja Kristiina Sokku „Õnnelikud leelopäeva rong- „Mõni inimene on tagurpidi palju õnnelikum“ etapilt Värskasse käigulised“. Vana Jüri Seebikoda andis oma Reigo Teervaltilt, kelle foto „Haruldane vaade“ Põhja-Soomes Yllasel toimuvatel Värska valla fotokonkurss „Värska – hüa preemia Jane Vakole foto „Kalur Värska la- pälvis ka Sanaka Baari eripreemia. suusaorienteerumise MK etappidel olõmisõ kotus“ on selleks aastaks läbi. hel“ eest ning Värska Sanatooriumi lemmi- Preemiad anti kätte 3. detsembril toimunud saavutas ühisstardiga tavaraja Võistlustöid hinnati seekord kahes ka- fotoõhtul, kus näidati ka kõiki kon- võistlusel 3. koha Daisy Kudre, tegoorias: „Nii olen ma õnnelik“ ning kursile laekunud võistlustöid. Selleks kes naiste 18,7 km raja läbis ajaga „Seda vaadet ma naudin“, eraldi peeti noor- puhuks oli Värska Kultuurikeskusesse 1.09:28. te ja täiskasvanute arvestust. külla tulnud ka tuntud ja tunnustatud fotograaf Lauri Kulpsoo Tartust, kes Vaid 32 sekundit jäi teda lahutama Preemiatena anti välja Photopointi kinkekaar- on töötanud nii ajakirjas Pere ja Kodu esikoha võitnud venelannast Tatyana did ning suuremõõdulised väljatrükid
    [Show full text]
  • Kohanimenõukogu PROTOKOLL Nr 32 Tallinn, 19. Aprill 2010. a PP
    Kohanimenõukogu PROTOKOLL nr 32 Tallinn, 19. aprill 2010. a PP 19.04.2010 nr 12-4/119 (Seisukoha kujundamine e-posti teel) Juhatas: Väino Tõemets Protokollis Aule Kikas Osalesid: Kohanimenõukogu liikmed (seisukoha kujundamine e -posti tee, kohanimenõ[email protected]) Päevakord: 1. Seisukoha kujundamine ajalooliste Setomaa kohanimede kinnitamiseks Setomaa Valdade Liit pöördus 5. aprillil 2010. a kohanimenõukogu poole palvega kinnitada ajaloolised Setomaa kohanimed. Ajaloolise Setomaa territooriumil asuvad kohalikud omavalitused, kes on moodustanud 1994. aastal Setomaa Valdade Liidu, on pööranud palju tähelepanu seto kultuuri ning ajaloolise mälu hoidmisele ning edasiarendamisele. Üheks põhimõtteks on olnud kasutada avalikus suhtluses autentset enesenimetust „seto“ ning setode ajaloolise asuala nimetusena „Setomaa“. Mõlemad nimetused on juurdunud juba laiemas kasutuses, kaasa arvatud ametlik kirjavahetus, meedia. Setomaa Valdade Liidu soovib tugevdada Setomaal ka piirkondlikke idnetiteete selleks, et luua elujõuline alus külade rühmade koostööks ning piirkondade arenguks. Setomaal ei ole olnud kihelkondi, Setomaa on ajalooliselt olnud jagatud nulkadeks. Nulki on olnud 12, ühes nulgas keskmiselt 20 küla. Esimesed kirjalikud viited nulkade olemasolust on pärit 17. sajandist. Setomaa põliselanike hulgas on nulgad jätkuvalt teadvustatud ning piirkondlik identiteet jälgitav. Setomaa Valdade Liidu juhatus taotleb alljärgnevate kohanimede kandmist kohanimede registrisse eesmärgiga kasutada vastavaid kohanimesid viidastamisel, trükistes ning muul avalikul viisil: 1. Setomaa (ajalooline setode asuala); 1.1. Poloda nulk; 1.2. Tsätski nulk; 1.3. Saatse nulk; 1.4. Raakva nulk; 1.5. Üle-Pelska nulk; 1.6. Mokornulk; 1.7. Koolina nulk; 1.8. Vaaksaarõ nulk; 1.9. Luhamaa nulk; 2(3) Lähtudes eeltoodust ning juhindudes kohanimenõukogu põhimääruse § 6 lg 5, kujundatakse kohanimenõukogu seisukoht antud küsimuses e-posti vahendusel. 07. aprilllil saatis kohanimenõukogu sekretär Aule Kikas kohanimenõukogu liikmetele Setomaa Valdade Liidu kirja.
    [Show full text]
  • Värska-Saatse Ühendustee Ümberehituse Eelprojekti Keskkonnamõjude Eelhinnang 3
    20.03 .2018 /// Töö Nr 2960/18 Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Asutusesiseseks kasutamiseks Töö nr 2960/18 Tartu 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht Värska-Saatse ühendustee ümberehituse eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 12 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 16 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 16 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 17 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 20 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 21 5.5. Müra ........................................................................................................... 22 5.6. Õhukvaliteet
    [Show full text]
  • Setomaa, Veebruar 2020, Nr 2
    Lillmaa Terje: Vokksepä Virve: Järvelaiu Piitre: „Heino saat´ kostis tuud „Ma olli 11-aastaganõ, „„Sa piat austamma umma pepsikoola ja kompveki’ ku mi pereh immä ja essä, /.../ õt su tagasi ni kitse, õt meil Siberähe kiudtõdi. päivi pikendädäsi’ om piisavalt puhast Tuu oll 27. mail 1950.“ ja õt su käsi höste lättevett ja mõtsamarju.“ k´ausi’...“ (5Ms 5:16) “ lk 3 lk 9 lk 11 Hind 1 euro Veebruar 2020, nr 2 (363) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Lobotka küläplats ku küläpäivi süä Ku kavvõlidsõmb võõras takast juunikuu tõõsõl puul- Miktämäe puult Verskahe pühäl kimmäs suvinõ kokko- tulõ, sõs kimmähe sõit tulõk. Joba 1998. aastagal pee- tä Lobotka bussipiätüsest ti kõkõ edimäst küläpäivä. Õga kõrd, ku kokkotulnu rah- müüdä ja küläst läbi. vas saa väliekraanilt varramba Eiski ku küllä sisse õi videohe võetu’ küläpäivi kaia’, käänä’, paistus peris tulõva’ umaaigsõ’ küläpäivi edimädsel kaemisõl, tegemisõ’ jälki miilde. Õga õt Lobotka om talo rahvas kõnõlõs küläpää- elojovvulinõ külä. väl kipõn hindäst, tetäs ütine pidolaud, omma’ mängo’ ja õdagunõ tandsupido. A pää- REIMANNI NELE tähtsä om umavaihõl kokko saia’ ja pikembäs jutuajamisõs aigu võtta’. Taa edimäne kaeminõ kaejat õi Küläpäivist osavõtjit om petä’ – küllä sisse sõitõh pais- olnu nii ala ku päält 100 ine- tus viil hulga ilosit ja kõrda tet- misõ ja viimäne kõrd oll´ tulõjit tü elämisi pedäjämõtsa rüpüh vaest 60–70. Umalaol alostõdi vai peris Verska lahe kaldõ ütitsit tegemisi uma külä kivi veereh. Seltsielo om aastit pandmisõga ja „ar’ kulunu“ om käünü küläplatsi pääl, kohe joba kats küläkiiku. Tetä’ tull´ tulõva’ kokko nii vana’ ku vahtsõnõ, joba kolmas.
    [Show full text]