Tarrosõ Triinu-Liis: Valgu Toomas: Marienhageni Merily: „Taha viil tetä’ „Nädälivaihtuisil „Kuuhtüüh MTÜga uma seto latsilaulõ k´au Nedsäjä Külä Bändiga’ Seto Küük alostasõ’ raamatulõ ka plaadi üle Eesti pita pääl pilli muusiumi’ mälestüisi mano, õt saas mängmäh ja inemisilõ kogomist seto parembahe laula oppi’.“ hüvvämiilt tegemäh.“ traditsioonilisõst söögist.“ lk 3 lk 9 lk 10

Hind 1 euro November 2019, nr 11 (360) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uma rahva kitminõ Jaapanih Osaka liinah turismi-EXPO messil

SARVÕ ÕIÕ oll mitmõl kõrral api ka’ vaia. Obinitsa muusiumi giid Metroopiletidõ ostminõ läts mõnigi’ kõrd vussi, a sis oll jo su kõrval inõminõ, kiä naarah- Setomaa om Eestimaal üts tõh praavt kõik ar’. Nii ku üldäs kotus, kohe tuldas üle ilma – elo oppas, kuki’ oppaja om kaema, õt kiä’ siih eläse’ ja tõõnõ inõminõ. kuvvamuudu eläse’. A kuis- muudu inõmisõ’ śoo kotu- Trehvsi ka’ tutvit sõ üles löüdvä’? Vaivalt kiäki’ võtt maakerä lavva pääle ja Messil mi Heleniga’ trehvsi ka’ nakas uurma, õt kohes võisi’ tutvit jaapanlaisi, kiä’ olli’ jo minnä’, õks tetäs vallalõ mää- Setomaal k´aunu’. Kats näpo- negi’ ekraan ja uurtas säält. tüühuvilist naist, kedä siih Tähtsä ommõgi’, õt Setomaa, Setomaal jo tundas ja tiidäs, Setomaa vald olõs õgal puul tulli’ ka’ sinnä’ ja näile sai tet- löütävv, a tuu jaost piat kiä- tüs erälde langanoorigu tege- ki’ tä sinnä’ pandma. Hindä ja misõ oppaminõ. Jaapanlasõ’ uma rahva kitminõ om śool aol omma’ käpe’ opja’ ja tahtva’ tähtsä, ku tahat külälisi hindä kõkkõ eis’ pruumi’ tsäpendä’ poolõ. Ku kiäki’ om k´aunu’, ku ja mõistva’ küüsüdä’. Nuu’ tälle om miildünü’, sis kiro- kats naist omma’ jo mitmõl tuisi, kõnõlõmisi ja pilte piteh kõrral müüdä Eestimaad k´au- ka’ tuldas kaema meeleperäst nu’ ja tahtva’ näpotüü raama- kotust. Sõbra soovtus om üts tut eiski’ vällä anda’. Kindlahe kindla reklaam, a viil kindlap suvõl omma’ nä jal’ Setomaal om eis’ minnä’ kavvõlitsi rah- Jaapanlasõ’ seto puppõ valmistamah. Külvigu Heleni pilt ja mõnõgi’ näpotüütegijä man vit kutsma näide kodo. kaemah ja opmah. Ütel näist Üts kavvõlinõ rahvas om da’ Eestimaalõ ja sis jouda’ ka höste kõrraldõt, sääl jokkõlõ- seto kunigriigipäivä, tandso ja appi pallõld tutvustamma kats oll kott ilostõt seto kastkiräga’. jaapanlasõ’. Nä omma’ Eesti- Setomaalõ. mist olõ-õi ja avitaja’ omma’ seto rõivilõpandmist. Innebidi nuurmiist – üts oll jaapanlanõ, K´avvuh ja näteh opit eis’ ja maal ja Kihnu saarõ pääl veit- Mi mõlõba’ Heleniga’ olli kõikaig käeperi. jo oll kokko lepüt kol’ opitarrõ: kiä mõistsõ eesti kiilt, ja tõõ- saat opada’ ja kõnõlda’ umast sekeisi k´aunu’ aastakümnit, a inne k´aunu’ Jaapanih, nii õt mi kats rõivilõpandmist ja langast nõ oll nuurmiis Eestimaalt, elost ja rahvast. Inõminõ inõ- Setomaalõ joudnu’ väiga’ har- tśuut tiidse, kohe mi lää. Śoo Meid panti tähele noorigutegeminõ, eiski’ ütine kiä mõistsõ jaapani kiilt ja oll misõga’ reklaam om kõgõ vakutti. Tuu jaost om EAS tüüd kõrd mi naksi Jaapanihe lin- laul oll – „Laul läts läbi Seto- sääl vahetusüliopilanõ. Näist kõvõp, kõgõ tugõvap, kõgõ tennü’, õt nä tiiäsi’, õt Ees- damma Talinast üle Helsingi Mi olli Leedu, Läti ja Eesti mes- maa hõpõhelme helinäl“, mia nuurmiihist oll pall´o-pall´o api. püsüväp. Tahetas eis’ kaia’, timaa om olõmah ja siih om 22. oktoobri õdagu paar tun- sialal, kotus oll loohkalt nul- oll näide süsteemi tõlgit. A Nimä’ sai’ täpselt seletä’ jaa- eis’ nätä’, eis’ küüsüdä’ ummi midä kaia’ ja nätä’. Ku aasta- ni inne süäüüd ja Osaka lii- gapääl, mi olli katsi pooli nätä’ niisamata laulmist oll viil pää- pani keeleh, selle õt jaapan- küüsümisi ja eis’ kumpi’. Mi gidõ iist tull Setomaalõ turis- nah olli mi ao perrä kell 16.25. ja vallalõ. Üldkujondus oll hüä. lekauba ja näpotüütegeminõ lasõ’ väiga’ inglisõ kiilt mõis- Heleniga’ olõ õka piteh üle mi iist vidämä Priksi Elin, sis Tagasisõit oll 28. oktoobril ja Mi Heleniga’ päävä’ läbi hiibõli muidogi’ kõikaig. Mi näi õks ta-ai, noorõp rahvas mõist, a kaet, käüsekirä’ ja hõpõkraam timä kindla mõtõh oll, õt jaa- ma’ joudsõ umma kodo Seto- tśuut ette nätt kotusõst väläh- nii hulga inõmisi, õt õdagust vanõba’ väiga’ mõista-ai. Nii om kumbit – mi olõ sada kraa- panlasõ’ võisi’ nätä’ Setomaad maalõ teno pujalõ, kiä tull väi- puul, õt meid õks tähele pan- oll tunnõh, õt mi ole terehtä- õt uma ihotõlk om õks hinnah. ti kvaliteetse’ reklaaminaase’ ja setokõisi ello. Hillä-tassa komassinaga’ imäle Tarto lii- dasi’. Meid seto rõividõ peräst nü’ kõiki jaapanlaisi. No’ sis Jaapanlasõ’ omma’ väi- ja kõõ seto rahva iist väläh! Mi ütsigu’ grupi’ omma’ joudnu’ na perrä, sama päävä numbri panti kindlahe tähele, a mi tulõ õnnõ naada’ uutma suv- ga’-väiga’ viisaka’, nii noorõ’ olõ-õi häpü tennü’ hüäle hõi- ja ka’ ütsi k´audas Setomaad seeh. Osaka liina mi kah´os kül’ tahtsõ inäbä nätä’ olla’. Miika’ võ ja nuid kõrrast trehvät inõ- ku vana’, nii mehe’ ku naase’, mulõ, tuud julgõ teele tunsta’. piteh. piaaigu nätä’ saa-as, tuu jaost taheti hindäle mälestüsest pil- misi siiä’ Setomaalõ. Õgas nii rikka’ ku vaesõ’. Sääl pais- Kokkovõtõh: Osaka liinah Õt suurõba jovvuga’ hinnäst olõ-õs aigu, mi sõidi hotellist te tetä’. Tuud õga kõrd küüsüti näil tuu tulõmisõ plaan väiga’ tu-us olõvat uhkit inõmisi. turismi-EXPO 2019 kõrraldaja’ tutvast tetä’, sis saadõti Külvi- messikeskuistõ tunn aigu met- ja mi harisi eiski’ säntse viisa- kipõlt lää-äi, a kindlahe tuldas Õgal puul, kõigil päivil pan- olli’ Jaapani riiklik turismiaa- gu Helen ja Sarvõ Õiõ Jaapani- rooga’ ja tuu ao joosul vaeldi kusõ ja pildstämisõga’ ar’. ja tahetas nätä’ mi ilosat Seto- ti meid tähele ja ku jäit tśuut mõt (JNTO) ja reisikõrraldajidõ he Osaka liina suurõlõ messile kol’ kõrda sõiduriista. Jaapan- Helenil olli’ üteh nelä’ pril- maad ja ilolisi setokõisi tege- kohegi’ pikebält mol´otamma, assotsiatsioon (JATA). Messil seto kultuuri tutvustamma, õt laisil om metroo päämäne lii- li’ (VR-prilli’), läbi minkõ sai misi ja olõmisi. sis jo tulti mano ja küüsüti, õt käve 150 000 inõmist, nuidõ olõs huvilisi, kiä’ võtasi’ linna- kumistii ja tuu om näil väiga’ kaia’ võrokõisi savusanna ja Eestimaad ja Setomaad oll kas om api vaia. No meele õks siäh 30 000 reisiprofessionaali.

elojoudu mano, om vaia, õt kiil tähele hulga kavvõbah ku näi- saba’ kotusõ’, kohe saat üüsest UNESCO esindüsnimekiräh. se’, muusiumih seletedäs seto Visit õkka muudu inäp vällä paistu- de umah kotoh. jäiä’, mäntse’ ja koh omma’ Visit Setomaa turismiin- kultuuri ja ello seto keeleh, om si’ ja olõs tähtsä õga setokõsõ Seto kiil om tähtsä setokõi- söögikotusõ’, midä mäntseh foplatvormist lövvät ja saat hulga raamatit tõlgit ja kirotõt Setomaa jaost. Ku tõõsõ’ hindasõ’ seto si hindämäärätlemisõ jaost, Setomaa nulgah tetäs. lukõ’, õt seto keeleh. kiilt korgõst, sis nakasõ’ tuud śoo kiil om maailmah ainumas Õga kiil taht näütämist, koh omma’ Lugõminõ seto keeleh ■ Kae’ setokeelist Visit Setomaa tegemä ka’ setokõsõ’ eis’. Pää- sääne kiil, tä om põlitsõ seto kõnõlõmist, mõtlõmist, kiro- kõgõ korgõ­ turismiinfoplatvormi: taht harinõ- le kõnõlõmisõ om vaia mõista’ kultuuri põhi, minkõga’ saat tamist ja lugõmist. Seto kiil ba’ kotusõ’ https://www.visitsetomaa.ee/so mist, a om PRIKSI ELIN kiilt ka’ kirja panda’ ja harinõ- üldä’ kõkkõ ja samah ka’ kõik om ainulaadsõ põlitsõ kultuu- ja ilosaba’ inõmisi, kiä’ da’ kiräsõnna lugõma. mõttõ’ kirja panda’. Setomaad ri üts tähtsä jago, läbi keele külä’, mänt- saava’ avita’ Setomaa kõgõ suurõp turis- ja setokõisi tegemisi ja olõmist hoiõtas alalõ kultuuri laebalt, se’ matkaraa’ omma’ olõmah, nii lugõmisõ ku keeleopmisõ ÜRO om 2019. aastaga kuulu- miinfoplatvorm om tõlgit seto tutvõstõdas kodolehel visitse- kiil hoit vana’ tüü’, tegemi- kohe saat tsuklõma minnä’, man. tanu’ rahvusvahelitsõs põlis- kiilde mõttõ ja sooviga’, õt tomaa.ee mitmõh keeleh ja no’ sõ’, majakraami jne nimetü- kost saat süvvä, mäntse’ muu- Setokeeline turismiin- kiili aastagas. UNESCO ohus- śood kiilt tiidäsi’ läbi keele- om sääl ka’ setokeeline jago. se’. Ütes keelehoitjas omma’ siumi’ omma’, koh omma’ fo projekt sai kõrraldõdus tõt kiili nimekiräh om ka’ seto pildi ja inõmisõ’ tunnõsi’, õt Kodolehelt saat tiidä’, õt koh muidogi’ ka’ vana’ seto laulu’, magahuskotusõ’. Söögikotus- teno Rahvakultuuri Keskusõ kiil, a õt anda’ keelele inäp näide kiilt hinnatas ja pandas ja mäntse’ omma’ Setomaa ilo- tuuperäst ommõgi’ seto laulgi’ sih omma’ söögi’ setokeelid- hüäskitmisõlõ. 2 November 2019 Nr 11 (360)

Pikk ni pehmeh süküs om läbi saamah. Setomaa elo om õks hüä huuga edesi lännü. Ummi tegemistõga om silmä jäänü Variksoo Lee- Seto näpotüütegijä’ na, kiä Petserih taratas Tsirgukõisi ni hüä käsitüülisõ- na om käünü seto rõivit ni käsitüüd näütämäh ja esi’ opmah Genfih Intellektuaalsõ Vara Ilmaorganisatsioo- ni (WIPO) põlisrahvidõ naistõ treeningprogrammih. Talinah Märdilaadol Tuud om hüä miil kaia’, ku õks setodõ pääliinah üts nuur ineminõ vidä iist umma kultuuriasja! Teno ni pal- l´o edenemist sullõ, Leena! Eestimaa näpotüü kõgõ Kõõ ilosamba’, targõmba’, kallimba’ omma’ uma esä suurõbal välläpanõkil ni imä. Imält saat keele, esält saat maa, latsõlt saat põl- olli’ śool aastagal esindet võ. Nii om vaest vahtsõ põlvõ jaost tähtsä, õt olõs olõ- ka’ mitmõ’ Seto Käsitüü mah üts esä, kiä and kimmä olõmisõ, kaits sinnu ku Kogo meistri’. vaja ni om kõõ aig olõmah ku üts hüä treener. Rassõ om ütte essä tõisist parempast pitä’, nii vaest saa-i tetäki, KALA INGRIT a tõisilõ iihkujost või õks tuvva’. Timahava sääti Võro Seto Käsitüü Kogo vedosnik maakunna aasta esäst Kudre Raul. Hüä ni õigõ valik, spordimehe hingega hüä iistvidäja ja tugõja uma per- Ku mineväl aastagal mi olli rele ni iihkujost tõisilõ esädele! Talinah Märdilaadol pääkülä- Seto’ inämp häbendele-i uma imäkeele kasutamist, lisõ’ ja kõrraldi sääl kõrralit- a keele mõistmist om jäänü häbemäldä veit´ost. Seto sõ pido, sis śoolgi’ kõrral oll keele avvu sisse säädminõ om olnu pikk ni rassõ tüü. kohustus kõgõ pareba kuuh- Kuvvamuudu läbi haridusõ andmisõ umma hoita’, tiid saisuga’ Saku Suurhalli kohalõ vaest kõõ parempahe Jüriöö Vello, kiä kistumalda hoo- minnä’. lõga om eloh hoitnu ni iist vidänü uma kodoluu ni kee- Seto Käsitüü Kogo oll Märdi- laadol väläh jo 11. kõrda. Tra- le oppust. Seto Rahvaharidusõ Seltsi, jo kümnendä ditsioonilitsõlt olli’ sääl kaup- hariduskonverentsi ni mitmidõ seto kodoluuga köüdet lõmah seto savikaussõga’ Puk- raamatidõ tegemisõ iistvidäminõ om jälg, midä saa-i singu Marko, sepätüüga’ sõit alahinnada’. Sükäv kumardus ni teno sullõ, Vello! kohalõ sepp Jänesmäe Rai- Viil om silmä jäänü üts setodõ kuuhtüükogo – Seto vo, põrmandurõivit ja villatsit Käsitüü Kogo ja timä iistvidäja Kala Ingrit. Setomaa suurrätte paki’ Kirävüü naase’. - käsitüülistõl om, midä näüdädä’ ni tulõvaisilõ põlvi- Pääle nuidõ oll linatsit klei dikeisi Seto Rõivakuast, Seto lõ edesi anda’. Ma tiiä-i, kost taa Ingrit uma energia ni Ateljee Galerii räti’, siidi’, koti’, jovvu võtt, õks om täl kümme projekti vooriga käsil, Otsa Sirje valmstõt autentse’ sada asja tetä’, a kõik saa tettüs, õgal puul koh vaia, seto rahvarõividõ mano kää- oltus, a mis pääminõ, kõik tulõ loovkahe vällä ni seto vä’ aśa’ ja hulgalitsõlt erinevvä käsitüü om õks inämp tuntump ja elojovvulitsõmp. näpotüü- ja Setomaa-teema- Avvu sullõ, Ingrit! list kirändüst. Setokõisilõ kohatsõlt olti Jah, umma piat hoitma. Timahava sai Verska talo- laadol seto rõivih ja kõikaig muuseum 25 aastakka vanast ja tämbätsest om Vers- tetti müümisõ kõrval ka’ näpo- ka muuseum Setomaa valla kõõ suurõmp ni vägevämp tüüd. Vabarna Jane meelüt ost- muuseum. Taad muuseumi vai vähembält sändsel kujol jit seto pitsi vaipa valmstõ­ olnu-s olõmah, ku olnu-s kattõ inemist: Lõvi Lainõt ja dõh, Kala Ingrit tekk pilonõg- Kunsti Tiiut. Nä jäti’ maaha tüü kultuurimajah ni lätsi’ lavüüd ja katõl pääväl toimõt tühä platsi pääle ehitämä muuseumi. Ello viimä umma Seto Kunigriigi näpotüümeist- ri Pärtini Sirid vokiga’ kedra- suurt unistust. Õnnõ naa’ kats inemist tiidvä’, ku rassõ tõh. Huvi seto näpotüü vas- Seto’ Märdilaadol uma müüginulgah. Kala Ingriti kogo pilt ja keerulinõ tuu oll´. Suur teno ni kumardus Lainõlõ ja ta oll suur. Mi müügihitis oll Tiiulõ! Kõivo Anne vahtsõ tehnikaga’ Saku Suurhallih oll üles säet mitmõndat kõrda kauplõmah muisi vaeldamisõs meistridõ- Hüä seto rahvas, edenemist ni saldmist meele! valms­tõt villadsõ’ vaiba’. Kats 275 müügikotust. Pääle kaup- uma välläpanõkiga’. Märdilaa- lõ, näpotüühuvilisilõ ja kõigi- JÄRVELILLI REIN kõrda läbi koet vaiba valmsta- lõjidõ olli’ kohal ka’ mitmõ’ dol oll uma letiga’ kohal Jacob- lõ huvilisilõ“ omma’ õigõ’ õgal ülembsootska minõ taht hulga aigu, minkõl muusiumi’ ja kooli’, kiä’ vee- soni Külli suurõ hulga kindi­ aastagal. Oll väiga’ hüä kokko sis ka’ korgõ hind, a tuu olõ-õs vä’ läbi näpotüü opitarri. Kõi- dõga’ ja Lõivu Merlin Etnoehte saia’ pall´odõ meistridõga’ ja ostjilõ takstusõst. Nuu’ vaiba’ gil oll võimalik tulla’ kaema meistrinä tämbäpäävätsidõ ja nätä’, määnest vahtsõt kraami olõsi’ väärnü’ esitämist kon- ja osta’ raamatit, sh näpotüü- muinasehtidõ perrätettüisiga’. om Märdilaado jaost tett. kursilõ „Märdilaado vahtsõnõ raamatit. Sai pruumi’ ja osta’ Eesti Rahvakunsti ja Käsi- Mi looda, õt vahtsõl aastagal toodõh”. Õga vaip oll ku kuns- eestimaist kaupa. Om hüä miil tüü Liidu juhatusõ avvuesime- saava’ valmis ka’ mõnõ’ Seto- titeos! Jääs luuta’, õt Anne jaga tiidä’ anda’, õt mitmõ’ seto he Soova Liivi sõna’ „... pääle maa meistridõ spetsiaalsõlt Ape näpotüülisilt saad mõist- näpotüümeistri’, kiä’ alostiva’ laadomelu om Märdilaat ka’ Märdilaado jaos tett vahtsõ’ misi ka’ tõisilõ. aastagidõ iist ütitselt, omma’ kokkosaamiskotusõs ja kogõ- aśa’.

Soomõ-ugri kirändüs- festivalil Peterburih kõlasi ka seto kiil

3. novembril olliva’ jupikõnõ. Kui ette loi püüne Peterburi Rõbatski pääl, sis rahvas kullõl´ nii, nigu kultuurimajja kokko olõsi’ hengekõnõ kinni. Nii kutsudu’ soomõ- pinev oll´ olukõrd. ugri luuja’, õt ütitsõlt „Sa olõt jo kirja pannu mit- luulõt ja proosat lukõ’, te õnnõ uma luu ni seto rahva luu, a nuuri soomõ-ugri nai- toimusi soomõ-ugri si luu, śooperast śoo pututas- kirändüsfestival. ki väiga,“ ütel´ pääle mu esi- nemist setodõ suur sõbõr ja LAANEOTSA ANNELA kirändüsfestivali kõrraldaja Dmitry Harakka-Zaytsev. „Küll om hüä, õt kiäki om Rõbatski kultuurimaja saal õks Eestimaalt ka kohalõ tul- oll´ tävveste rahvast täüs, nu,“ ütel´ kohal olnu Peterbu- mõnõ’ eiski saisõ’ takah pis- ri pääkonsul Carl Eric Laantee tü. Kullõlda’ sai vadja, soomõ, Reintamm. karjala, isuri ja seto kiilt – õt Suur teno setodõ konsuli- rahvas arvo saasi’, olliva’ teks- lõ isuridõ man Dmitry Harak- ti’ tõlgitu’ ar’ vinne kiilde. ka-Zaytsevile soomõ-ugri „Mu Setomaa“ raamatust kirändüsfestivali kõrraldamisõ Dmitry Harakka-Zaytsev Järvelilli Rein. Sundelli Harri pilt oll´ vinne kiilde ümbre pan- iist üteh Rõbatski kultuurima- ja Laaneotsa Annela Peterburih. tu „Pää teema om pääteema“ ja perrega! Eräkogo pilt November 2019 Nr 11 (360) 3 Särtsakas ni rohelidsõ Restoranipäiv Meremäe koolih

PALOKA PILLERIIN sääl väiga pall´o rahvast. Ploo- mõttõviisiga seto näio Meremäe Kooli 6. klass mihäiermä’ pidi’ niisama ilosa’ olõma. Lõunasüük (valmist´ kokk Nigu jo mõni aig om kaia’ kasvai tuud, õt ku puuti 30. oktoobrikuu pääväl oll´ Mihkel Raim) oll´ väiga hüä: olnu, aja Setomaa mindäs, sis võetagu üteh mää- meil koolih restoranipäiv. riis lihaga, veid´o tõistmuu- ülembsootska kõrval negi rõivast kott, piä-i kilekot- Meremäel tormi peräst elektrit du suust kõrvalõ. Magussöö- asjo ka nuursootska. ti jälki ostma. õs olõ’, tuuperäst oll´ päiv Obi- gis anti ütte piirakut, tuu oll´ nitsa küläkeskusõh. ka hüä. Hädä oll´ õnnõ tuuh, Śoo aastaga augustih Määne om sino suhõ seto Śoo aasta restoranipäiv oll´ õt tuu koogitükükõnõ oll´ nii valiti taaha aamõtihe kultuuri ni kombidõga? pühendet Jaapani kultuurilõ tsill´okõnõ! Pääle süüki teimi Tarrosõ Triinu-Liis, Ma olõ seto kultuurih ja köögilõ. Terve kuul oll´ jaa- jaapani rahvussüüki sušit jaa- särtsakas ni rohelidsõ sündünü ja kasunu. Omma’ tu vannusõ perrä erinevidõ pani köögi koka juhtmisõl, tuu mõttõviisiga seto näio. olõmah nii rõiva’ väikost saati, tüütarri vaihõl. Ma kiroda uma õs miildü’ mullõ maitsõ poo- kiil om ka inämb-vähämb suuh grupi saisukotusõst. lõst. Saalih oll´ mõõgavõitlõja ja kultuuri ma austa kimmähe. Edimäne tüütarõ oll´ meil Igor Petrov – timä asi oll´ läbi GRÜNBERGI MARIA Ku määnegi seto tähtpäiv vai lavvakatminõ (oppaja Kahus- viiä’ samuraidõ mõõgavõit- üritüs om olnu, sis mu imä vai ki Päivi). Seletedi, kuis pandas lusõ opitarõ. Tä näüdäs, kuis esä õks om minno üteh kutsnu. taldrikkõ, kahvlit, väitsi, luit- mõõgavõitlus käu, ja mi teimi Kõnõlõ’ veid´o hindäst. Kiä Mul olõ-i väiga olnu kõrdu, ku sit, kuis volditas ja säädäs salv- timä järgi, a meele anti pehme’ sa olõt, kost tulõt, minkaga ma olõ-i tahtnu üteh minnä’, rätte. Tõõnõ tüütarõ (oppaja (vaest vatist) mõõga’. tegelet? selle õt mino arvatõh om nuil Maiden Paljak) oll´ jaapanipe- Saalikaunistamist vidi iist Ma olõ 17-aastanõ ja opi kokkosaamistõl alati huvtav: räne tsäijuuminõ: sääl jeimi Sigre Andreson. Kujondust Võro Gümnaasiumih 11. L klas- saa süvvä’ seto süüki (näütest tsill´okõisist tassõst tsäid. Tsäi valmist´ ette Maiden Paljak. sih. Ma elä Setomaal Mokor- sõir om mu üts lemmikutõst); oll´ vähä mõro, a õks hüä. Laudu säädse jaapaniperätses nulgah Navikõ küläh, sääl kanda’ seto rõivit (õga aasta- Kolmandah tüütarõh kõnõli Kahuski Päivi. koh toimusi śoo aastaga Seto ga om mullõ naa’ rõiva’ ühä mi külälinõ Kaia Jallai Jaapani Sääne põnnõv koolipäiv oll´ Kuningriigi latsipäiv. Ma olõ inämb miildümä nakanu’ ni elost ja tuust, mia sääl tõist- meil, kaemalda toolõ, õt tor- śoo aastaga valitu nuursoots- kanna kõrdapiteh hüä mee- muudu. Saimi tiidä’, õt Jaa- mituulõ’ tahtsõ’ mi plaanõ segi kas ja tegele seto asjuga. Tege- lega); tandsi’ tandsõ (miä om panihe olõ-i mõtõht minnä’ aia’. le viil ka tandsmisõga­ Katarii- Tarrosõ Triinu-Liis „Kua vüüd koogulist” raamatuga. mu lemmikosa seto kultuu- kirsse häitsemisõ aigu, sis om na tandsotrupih ja võrkpalli Tarrosõ Aira pilt rist); kaia’ kombit nii kullõl- mängmisõga. da’ kiilt ni laula. Seto kultuuri seeh olõminõ tege uhkõ tundõ Määndse’ omma’ su ni kododsõ olõmisõ. plaani’ vai märgo’ śoost aastagast? Kas sul om seto keeleh Nuursootska valimisõl ma lihtsap kõnõlda’ vai kirota’? lubasi paku pääl saistõh Seto keeleh kõnõlõminõ ja mõnin­gaid asjo. Lubasi kõrral- kirotaminõ om mul inämb-vä- dada’ nuurilõ ja latsilõ üritüisi, hämb üte joonõ pääl. Ma olõ-i võistluisi ja konkurssõ. Olõ jo kunagi väiga kindla, kas ma kõrraldanu tütärlatsilõ vanigu parhilla’ kõnõlõ vai kiroda opilaagri, koh noorõ’ sai’ eis’ õigõhe, kuna ma olõ opnu kiilt hindäle vanikut tsäpendädä’ ni päämidselt kuulmisõ perrä ni torõdat aigu kuuh viitä’. õga kõrd, ku kiäki kõnõlõs, om Taha kindla pääle määnestki täl määnegi nüanss man. Tuu keskkonnateemalist konkurssi­ tekitäs ka opmisõl raskuisi, nii kõrraldada’, selle õt keskkonna ma sis kiroda ni kõnõlõ, kuis ni loodusõ hoitminõ om mullõ eis’ arva. väiga süäme lähkoh asi. Taha viil tetä’ uma seto latsilaulõ Kiä om sul Setomaal vai Suši tüütarõ. Kahuski Päivi pilt raamatulõ ka plaadi mano, õt seto asju man kõgõ suurõm- saas parembahe laula oppi’. bast iihkujost? Kindlahe taha ka tuud Vinne- Setomaal om väiga pall´o puulsõt Setomaad paremba- säändsit tegeläisi, kiä’ taht- he tundma oppi’ ja viil muud va’ seto aśaga tegeledä’. Alati, Karbi Valli esinesi torõdat. Ma taha-i määndsit- ku määnegi sündmus om, koh ki lubadusi anda’, selle õt par- seto’ saava’ kokko, ma imetle hilla’ tiiä-i kunagi, midä śoo tii nuid, kiä’ omma’ kokko tulnu’, Talina latsiaiah pääle või sattuda’ ja plaanõga ma imetle nuid, kiä’ omma’ tetä’, õks ti näeti, ku midägi panustanu’ umma aigu, õt mi OJALA ELVI gõ ja kulssi’ Seto hümni. Seto tiidä’ anna ja kõrralda, ni võt- kultuur viil eläs, õt mi siih kõik keelest arvusaamisõ jaos opõ kõ’ tuust osa. kuuh olõmi, õt sääne üritüs mi ar’ kats meele tutvat lau- Ülembsootska Järvelilli Rein ja nuursootska Tarrosõ Triinu-Liis om kõrraldõt. Mul olõ-i Seto- Jo tõist aastakka mi tähis- lu seto keeleh ja mi lauli näid Kõnõlõ’ paari sõnaga, Seto Kuningriigih Küllätüväh. Sundelli Harri pilt maal ütte suurt iihkuio, mul tä Talina latsiaiah Õunakõnõ kõik kuuh. määne om sino Setomaa. om nuid rohkõmb. Kõik, kiä’ hõimupäivä. Śool aastagal mi Iihkõnõlõja’ kõnõli’ tśuut Mino Setomaa om justku ka meil Setomaal – inemisõ’ tõtõstõ tuu jaost valmis. tegelese’, löüdvä’ aigu mi kul- sai tutvast seto kultuuriga’. seto traditsioonõst ja aoluust. üts aastaaig. Om suvi Seto- nakasõ’ jälki inämb kokko saa- tuuri jaost, andva’ uma panu- Mi kutsi külälisesinejäs Kar- Mi erilitsõ’ latsõ’ tandsõ’ Valli maal, elo häitses ni ka suvi ma. Om tähtpäivi rohkõmb ni Ku sa saasi’ Setomaal miä- sõ, õt kultuur säilis – nuu’ om bi Valli. Valli oll seto rõivih pillimängu perrä ja peräkõrra om vabadusõ ja nautmisõ aig. kultuur nakas elämä. A tuu om kit muuta’ (tuu või ka piä- mino iihkujo, õt ka mina vii- ja tä mänge pilli ni laul seto proomõ’ ka’ mi oppaja valmstõt­ Omma’ kirmasõ’, koh rahvas sääne päältkaiõh, tegelikku- aigu ilmvõimalda olla’), sis sisi’ tegeledä’ seto kultuuri laulõ. setokõisi pidosüüki ­sõira. Tuu laul ja tands, elo käu. Omma’ sõh eläs kultuur õgaüteh eis- midä sa muudasi’? hoitmisõ ja pärändamisõga ka Mi ilosti saali seto vüükirju miildü meele kõigilõ väiga’. kohvikidõ päävä’ ni Kuning- hindäh terveh aastak, õgal ütel Ma tahasi’, õt Setomaal järgmisilõ põlvkundõlõ. ja Seto vapiga’ ja meil õnnahtu Mi taha alostõt mõttõga’ riik, tundas inämb huvvi seto umal viisil. mõistasi’ kõik noorõ’, latsõ’ ni saia’ ka’ näütämisõ jaost Seto edesi minnä’ ja naada’ õgal aas- kultuuri vasta ka välästpuult täüskasunu’ kõnõlda’ kõrdapi- Midä suuvi’ Setomaalõ? lipp. Mi latsiaiah käävä’ erilit- tagal hõimupäivi aol tutvus- Setomaad. Nakas süküs, ilma’ Kuismuudu sai sinost teh seto kiilt. Mu mõttõ perrä Oh Setomaa, oh Setomaa, sõ’ latsõ’, nä kai’ ja kumbõ’ sõl- tamma mõnt hõimurahvast. vaosõ’ är’, lehe’ satasõ’ ni vih- nuursootska ni midä sa paku olõsi’ tuu väiga väkev ni või- küll olõt armas minolõ! Ilma madsõ’ ilma sagõnõsõ’, kurbus pääl saistõh tundsõt? mas, ku meil olõsi’ sääne kim- śoo maata ma hindä ello ette tulõ ka pääle. Nii om ka Seto- Minno valiti nuursootskast mäs kultuuriosa. Tuud om küll kujota-i. Vai määne mu elo maaga. Nuu’, kiä’ olli’ tulnu’ śoo aastaga latsipääväl. Hum- rassõ teost tetä’, selle õt riigi- sis olõsi’ olnu? Ait´umma, õt suvõst Setomaalõ aigu viit- mogu ma viil es olõ’ kind- kiil om meil päämitsõst kom- eelmidsõ’ põlvkunna’ omma’ mä, läävä’ liina. Inemisi jääs la, kas ma kandideeri, a nigu munikiirmisõ vahendist. Ni mi kultuuri hoitnu’, õt mu veidembäs, üritüisi ka olõ-i päiv veerü, tull´ mul suurõmb Setomaal eläs ka säändsit ine- vanõmba’ omma’ mullõ śood nii pall´o inämb, kultuur just- suuv nuursootskast saia’. Nii misi, kiä’ olõ-i mi umakultuuri näüdänü’ ni opanu’. Siih kotu- ku lääsi’ puhkama. Om talv, ma täütse paprõ, kogosi tugi- puult. sõ pääl elädeh elä-i sa tava- kargõ, vaiknõ, a mõnikõrd jidõ nimmi, kiä’ minno toe- Viil ma tahasi’ panda’ inemi- list ello, a midägi muud. Soovi pakanõ paugus vai päiv sillõr- tasõ’, ni astsõ valimisõ aigu si märgotama hindä tarbimi- Setomaalõ hüvvä häitsemist, das. Setomaad valdas vaikus, paku pääle. Ma tundsõ hindä sõ pääle, ku pall´o nä är’ kasu- hoiõt olõmist, vastapidävüst, justku kõik makasõ’. A kõrra seeh õrna ärevüst, a samah ka tasõ’ ni ku pall´o är’ pildva’, ku joudu, õt viil eloh püsüsi’ ni nigu trehväse’ paarist pääväst suurt kindlust, selle õt ma tiid- pall´o lätt koolõh süüki raisko mu latsõlatsõ’ ka saasi’ sinno setokõsõ’ kokko, õt üts talsi- se, õt mul omma’ mu sõbra’ ja ni määnest muudu śoo mõo- nätä’ ni kogõda’. pido pitä’. Keväjä nakas luu- vanõmba’, kiä’ toetasõ’ min- tas mi keskkunda. Olõ-i vaia dus heränemä ni jälki aigu- no. Ku ma minevä aastaga viil määnestki utoopilist muutust Avvu vahtsõlõ nuursootskalõ pite, tassahillä elämä. Nii om es saa’, sis śoo aastaga olli ma hindä eloh tetä’, võisi’ näütest ni jakku tälle tegemisih! Karbi Valli Seto Kuningriigih. Sundelli Harri pilt 4 November 2019 Nr 11 (360)

Projekt „COOP Local“ andsõ väikoettevõtjilõ Petseri Kodotüüstüskuul, 1 kuuhtüükontaktõ, NASSARI ELVI tiidmisi ja hindäkindlust Setomaa aoleheh ilmunu vara- hatsimbist kirotuisist saimi Oktoobrih sai läbi 2,5 Projekti tegevüisi oll kok- tiidä’, õt Petserimaal oll´ õigõ aastakka olnu’ Eesti-Läti ko 42 üritüist: 8 valdkundlik- mitu aamõtikuuli: Laasaru- programmi puult toetõt ku oppõreisi Eestih ja Lätih, va mõisah Petseri Põllutüü- piiriülene kuuhtüüprojekt 14 praktilist seminari, ütitsit kuul, Võmmorski küläh Petseri­ oppõreise Pihkva oblastihe, Ehtüs- ja keraamikakuul (tüüs- „COOP Local“, mia and Valgõvinnehe ja Suumõ, ütid- tüskeskkuul), kloostrih Petseri ettevõtjilõ vahtsit tiidmisi se’ osalõmisõ’ laadol ja kon- Vaimulik Seminar. Ku katõh ja kuuhtüütutvuisi. taktüritüse’ jne. Kokko oll pro- edimätseh võidsõ’ oppi’ tśura’ jektih umbõs 230 ettevõtõht. ni tütriku’, sis vaimulikõ kuu- TULLUSÕ KAJA Projekti tegevüse’ olli’ suunat li võeti vasta õnnõ tśurrõ. Ees- Setomaa Liit piimä- ja lihatuutmisõ, taimõ- ti aol oll´ Petserih vil ka õnnõ kasvatusõ, aiandusõ ja käsitüü tütärlatsilõ suunat kuul. Tuu valdkunna väikoettevõtjidõ oll´ Kodotüüstüskuul. Projektih olnu’ Eesti ettevõtja’ konkurentsivõimõ nõstmisõlõ Tuust koolist olõ-i kiäki tõi’ lõpuseminaril vällä tuu, õt läbi kuuhtüü ja tuutõarõndu- kuulnu vai omma’ mälehtäjä’ nä sai’ vahtsit kuuhtüükontak- sõ. Projektiga’ julgustõdi Ees- jo ar’ koolnu’. Aadressi perrä tõ nii Lätih ku Eestih. Mitmõl ti-Läti piirialadõl tegutsõvit oll´ tuu Vaksali huultsah majah ettevõtjal om jo kuuhtüüsuh- ettevõtjit alostamma piiriülest nummõr 4. Kuigi olõ otsnu, tõ’ tõisi ettevõtjidõga’. kauba vaeldamist ja kuuhtüüd, olõ-i tuud maia löüdnü. Vaest Kooliümbrusõ korstaminõ. Aoluulinõ pilt Tõõsõ tähtsä kasuna tuudi mia avitasi’ näil inäp tullu tulõ śoo kirotusõ pääle mõni vällä, õt praktilisil kooltuisil ja tiini’. tiidjä ineminõ, sis pallõsi’ külh rõividõ umblõminõ, mõsu- Muusigaoppajast oll´ Talina koolist arki’ minnä’ tahtnu’. oppõreisel nä sai’ vahtsit tiid- Projekti juhtpartner oll MTÜ veiga mukka ühendüst võtta’. umblõ­minõ, söögi- ja söögi- Konsõrvatooriumi haridusõga Kooliga ollgi tõõmeli nii, õt misi ja nätä’ ka’ umma ette- Setomaa Liit, partneri’ Võro Vai om kinkõlgi vil alalõ pilte tegemisõ oppus, kodo kõrrah- Paljasmaa Johanna, vüüsikat ja katõ aastaga anti külh käsitüü- võtõht tõõsõ nulga alt. Mõni- vald, SA Räpinä Inkubatsioo- tuust koolist, opjidõst ni oppa- hoitminõ ja aiandus. Tõõsõl loodusoppust opaś Tarto Üli- ja kodondusoppust, a aamõti­ gi’ ettevõtja om tuud, midä nikeskus, Ape regioon ja Smil- jist? Śoo kirotus om mul kokko opmisaastal tull´ mano vil koolih matemaatika-loodus- kutsõ saamisõst olõs tulnu nä oppõreisel ja kooltuisil tene regioon. pant arhiivipaprist saad tiid- latsi­kasvatamisõ oppus, tśuut tiidüskunna lõpõtanu Kreegi edesi oppi’ määndsegi tõõsõ näi’, naanu’ umah ettevõttõh Projekti „Encouraging cross- mistõ perrä. opati ka majanduslikku maa- Aliide. Kõik iihpuul nimetet liina kodomajandusõ kutsõ- pruukma. border cooperation in local tiidüst. Olli’ ka üldopiainõ’ kolm olli’ põhiaamõtih Petseri keskkoolih, kohe olõs saanu Osavõtja’ löüdse’, õt no’ om food and handicraft sector in Näiokõisi kuul nigu eesti kiil, matemaatika Kimnaasiumih. tõistõ vai korgõmbahe klassi.­ näide hindä usk hindähe kor- border areas – COOP Local“ ja vüüsika, loodusoppus, ütis- Määntselgi aol oll´ eesti Latsõvanõmba’ olõ-s tuuga gõp ja tuu and näile usku mano elloviimist toet ­Eesti-Läti pii- Võmmorski koolist kirotõh kunnatiidüs, joonstaminõ, joo- keele oppajast Tedre Maria ja rahu, selle õt niimuudu läts üts uma ettevõtmisihe, joudu otsi’ riülese kuuhtüü programm sai kõrra mańahut ka tuud, õt nõstaminõ, laulminõ ni võim- algusõh opaś vüüsikat Õunapi aasta raisku. ja löüdä’ lahenduisi ja arõnda’ 2014–2020. noorõ’ tśurakõsõ’ teie’ tandsu­ lõminõ. Kuna maja olõ-s arva- Johannes. Pääle tuud, ku vana Ku asi veiga suurõ kellä kül- umma ettevõtõht. Projekti terveh eelarvõh oll kursuisi üteh kodomajandus- da’ kukki suur, peeti laulu- ni koolijuhataja Ploomi Rose ge läts, olõvat koolijuht kuuh­ Setomaa Liidu juhatusõ esi- 338 756 eurot, minkõst ERDF kooli näiokõisiga, üteh peeti võimlõmistunni’ lähkokõsõh aamõtist vallalõ sai ja vahtsõst olõki protokolli salahuisi ümb- miis Timmo Margus arvas: toetus om kooni’ 287 942,60 ka koolipidosit. Petserih ollõv olõvah Petseri II Algkoolih, juhatajast pand´ haridusmi- re tennü – arvada’ ummi sõnno „Ütele väikoettevõtjalõ om eurot. Setomaa Liidu uma­- tütärlatsi kuul oll´ vallalõ tett võimõldi ka väläh moro pääl. nisteerium 1938. aasta 1. sep- muutnu. Õt koolilõ hiideti lii- tähtsä tiidä’, midä muial tetäs, finantseeringut toetas Seto- aasta varahampa ku ehtüskuul, Opitunni’ naksi’ pääle hum- tembrist Rakvere Naiskutsõ­ navaltsusõ ku kooli tugija-üle- selle õt nii saias konkurendest­ maa arengu programm 8855,10 täpsembält 1. ­detsembri 1934. mogu kell katõsa ja lõppi’ poo- kooli oppaja Praakli Hilja, vähpidäjä puult ette ka tuud, partneridõs. Sama tähtsä om euro ulatusõh. Algusõh kand´ tuu üteaastat- lõ viie paiku. Puulpühil saiõ nakaś vahtsõnõ direktri oppa- õt Petseri liinast peri opjit jäi usk eishindähe ja ettevõtlik- sõ opmisaoga kuul Petseri koolist vallalõ kell katstõist. ma kodokäsitüüd, välläumb- kõõ veid´ombast, joud´ kõik tuu kuistõ. Väikoettevõtja piat kõik­ Tävvendüs- ja majanduskoo- Õga iispäävä nakaś koolioppus lõmist ja joonstamist. Timä kaibaminõ ka ministeerium- aig mõtlõmma uma paktava Kae’ viil! li nimme, mia aasta peräst pääle hummogupalvusõga. miis Praakli Karl, kiä oll´ lõpõ- mi. Provva Ploom saat´ külh aśa pääle, ku vaia, sis löüdmä ■ Infot projekti kottalõ muudõti katõaastatsõst nais- Kooli tugijast oll´ Petseri tanu Tarto Oppajidõ Semi- 23. veebruaril 1938 haridusmi- midägi’ vahtsõt mano, tegemä või löüdä’: https://www. tävvendüskoolist. 1937. aasta liina­valtsus. Latsi käve ­kuuli naari, and´ koolih eesti keele nistri abilõ Pätsi Voldemarilõ midägi’ tõistmuudu vai vannu setomaa.ee/kogukond/ 1. augustil, ku kuul viidi hari- Petseri liinast ja Petseri takast, tunnõ, a pääle tuu oll´ aamõ- (Pätsi Konstantini veli) hallõ asju tegemä tõisildõ. Ja tuud projekt-coop-local dusministeeriumi koolivalt- a ka lähkombist valdust nigu tih ka Paatskohvka Algkooli pallõmiskirä ni tahtsõ kogoni śoo projekt meele andki’.“ susõ alt ar’ kutsõoskusõ osa- Meremäe ja Orava. Kuna koo- oppajana. sõita’ Talinahe asja harotam- kunna ala, muudõti ka nim- lil määnestki ütiselämisõ- ma, a joba suvõ lõpuh sai timä me – Petseri Kodotüüstüskuul. maia olõ-s, tull´ olla’ liinah Vana ja väsünü juht? aamõtist vallalõ. Tüüle saadõ- Sääntse nime all tüüt´ tuu kuul kosti pääl, mia tii-s opmist ti timä Saksi Kodotüüstüskuuli kooni Eesti ao lõpuni. ­sukugi odavast. Petseri liina Koolih olli’ ao joosul suhtõ’ täüskuurmaga oppajast. Seto tütärlatsil olõ-s umal ja maakunna opjilõ oll´ aas- lännü’ direktri Ploomi Rose ja Ploomi Rose palvõkiri oll´ aol sukugi hõlbus haridust tanõ opmismass 10 kruuni, katõ erialaoppaja vaihõl vei- huvtav, tuuperäst olgu’ tä siih saia’. Arvati, õt mia tuust hari- muialt tulnu’ tütrikõlõ oll´ taso ga kehväst. Provva Rose olõ-s ka lugõmisõst tuud: Kuna ela- dusõst latsi kasvatõh ja talo- poolõ kallimp, õnnõ tõõsõl pehmest puust naistõrahvas, a me Eesti Vabariik 20-s (sis tüüd teteh vaia om, päälegi läts opmis­aastal tull´ näil massa’ kõva käe ja kimmä ütlemisõga. pühitsedi Eesti riigi 20. sünnü­ jo tütar nii ku nii kotost ar’ väl- tśuut veidembä – 15 kruuni. Kooli erialaoppaja’ olli’ saat- päivä), seega andeksandmise­ lä – mis mõtõht sis rahha rai- Kehvä­kesest perrest peri lat- nu’ maavaltsuistõ kaibtusõ tuu aastakul, nagu seda meie sada’ ja kool´ta’. Obinitsa keri- sõ’ saiõ’ oppi’ massulda, nuid kottalõ, õt koolijuht olnu näid armastatud riigihoidja omas gukoolih olli’ külh jo 19. aasta- oll´ pia kümnes osa opjist. Kõi- hoitnu külmäh, nii õt kooli- raadiokõnes avaldas, siis loo- saa lõpuh ka mõnõ’ tütärlatsõ’ gil opjil tulli’ tüürõiva’, tüükit- tunnõ tull´ anda’ pal´to säläh dan ka mina andestamisele ja opmah, a suurilõ inemiisilõ, li, põll ja päärätt hindil uma ja vildi’ jalah. Umma tarrõ olõ- palun minule võimalust edasi kiä’ lukõ’ vai kirota’ mõista-s, raha iist hanki’, niisama kooli vat direktri lasknu õkva kats jäämiseks minu senisele kooli- naati Eesti aol oppust andma vormimüts. vuuri pääväh küttä’. Kaibati ka juhataja kohale täisnorm tundi- Kuuhtüüprojekti „COOP Local“ lõpuseminaril. Tullusõ Kaja pilt pühäpääväkoolõh. Poigõ õks tuud, õt koolijuht olõvat koo- de juures. Olen koolijuhatajana saadõti kuuli, lasti opma, õt Koolioppajist li vanõmbidõ kogo kuuh­olõkil töötanud üle 28 aasta ja libisen kunagi paremba aamõti pääle 1937. aasta novembrih ülnü vanadusele lähemale, ei suu- saasi’. Kuna 19. aastasaal olli’ Kooli juhatajast oll´ Rose halvu sõnno kooli kotsilõ – daks ka enam alata elu otsast, algkooli’ vinnekeelidse’, sis om (Rosalie) Ploom, kiä opaś eis’ kooli lõpõtat külh ar’, a kutsõt seda uuesti ülesse viia väärika- Lehte tegevä’: tiidä’, õt keele selgest saamisõ vil’ ka käsitüüd, aiandust ja õi saaki’, minkõ peräst olõvat le tasemele omal jõul /…/ Püüan peräst saadõti poisslatsi vind- rõivaumblõmist. Erialaoppusõ opminõ koolih õnnõ aoraisk.­ kõik teha, et teie andestamist Toimõtaja Kauksi Ülle, tel 5656 9079, e-post: [email protected] läiste mano karja. Arhiivih om pääl oll´ kats naist, noorõmb Asi olõvat kogoni lännü nii ära teenida. Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Kittusõ Kelly, tel 522 0661, külält talopaprit, kohe seto Korko Ene ja vanõmb Lut- kavvõndõhe, õt mõnõ’ latsõ’ e-post: [email protected] taloperemehe’ uma allkirä vin- su Marta. Mõlõmba’ opsi’ eri- olõvat pääle 1938. aasta jõulu Jutt lätt edesi. Keeletoimõtaja Palmi Silvi ne keeleh ala omma’ kirotanu’, alatiidmist. Korko tüüt´ koolih Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ õga nä tõisildõ mõistaki-s. kooli algusõst pääle. Haridusõ Külesäädmine Lööpri Priit 1930. aastidõ keskpaigast oll´ timä saanuki’ kodomajan- oll´ kirämõistjit tütrikkõ-naisi dusoppajana. Luts oll´ tulnu Välläandja: Setomaa Liit jo inämbä ja selge oll´ tuu, õt oppajast paar aastat ildampa, Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, näile aamõti opmisõst peeti aamõtilt oll´ timä tävvendüs- Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, sobivast aiandust, kaŕaravtsõ- ja aamõtikuulõ rõivastõumb- Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. mist, käsitüülisõ vai latsihoid- lõmisõ oppaja, kinkõl meist- Trükjä: Printall AS ja aamõtit. Petseri koolih opva’ ritunstus rõivaumblõmisõ ja Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm näiokõsõ’ saiõgi’ tiidmist õga- välläumblõmisõ (tikkimise) ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. sugumatsi kodutüüstüsega alal. Uma tüüalal oll´ täl tüüko- köüdet asju perrä. Pall´o oll´ gõmust joba üle 12 aasta. KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] söögivalmstamist ni käsitüüd, Matemaatikat opaś Pihkvah vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. viimätse man oll´ rõhk seto sündünü ja Moskva ni Peter- SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] käsitüül ni välläumblõmisõl. buura ülikoolih opnu Hesse Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. Erialaoppustõst oll´ kavah Aleksander, kiä mõistsõ eesti Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] kodokäsitüü, rõivastus ja kiilt. Valik kooli lõputöid. ERMi pilt November 2019 Nr 11 (360)

Peagi avatakse taas Meremäe perearstikabinet

Peale pikki läbirääkimi- si ja korraldamist avatakse Meremäe 2. detsembril taas Meremäe perearstikabinet perearstikabinet. Perearst Jana Merisalu ja ■ Avatud E ja N kella 9–16, pereõde Piret Vesi hakkavad perearsti vastuvõtt vastu võtma 2 korda nädalas, E ja N kella 9–13. esmaspäeviti ja neljapäevi- ■ Telefonid: perearst ti, kella 9–13. Perearstikabi- 5359 4546, pereõde net on avatud nendel päevadel 5350 3387. Vastuvõtule registreerimiseks helistada kuni 16-ni. Obinitsas vastu- pereõe telefoninumbrile. võttu toimuma ei hakka. ■ E-mail: meremae@ Taustast: Kuna Terviseamet terviseagentuur.ee ei olnud nõus uuesti nimistut ■ Avatakse ka Facebooki leht avama, siis hetkel leiti selli- Meremäe Perearst. ne lahendus, et tegu saab ole- ■ Perearst Jana Merisalu ja ma Värska nimistu teise tege- pereõde Piret Vesi vuskohaga Meremäel. Ehk siis sisuliselt tulevad inimesed Värska perearsti nimistusse, võib igasuguste tervisemure- kuid päris Värskasse ikkagi dega. Verevõtud hakkavad toi- minema ei pea. Kuna vahepeal muma kohapeal, soovi korral on paljud inimesed endale uue võib patsient minna verd and- perearsti leidnud, siis neile, ma ka Võru linna. kes Meremäele tulla ei taha, Vajadusel saame patsiendi- ei ole mingit kohustust ­arsti le suunata käima koduõe. Äge- uuesti vahetada. Aga neile, da haiguse või traumaga võib kellel on kaugemale käimine pöörduda ka see inimene, kes suureks raskuseks, on perears- tegelikult nimistus ei ole. Saa- Võru maakonna aasta isa Raul Kudre koos perekonna ja Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liikme Tiit Tootsiga. Foto: Margus Muts tikabineti avamine Meremäel me kohapeal palju ära teha, ka heaks lahenduseks. väiksemaid õmblusi (pindmi- Perearstikabineti töö hak- sed lõikehaavad, koeraham- kab toimuma vastavalt pere- mustus jms). Saame toetada Üheksa küsimust arstiabi nõuetele. Pöörduda kiirabi tulekuni. Jõulupakkide jagamisest

MERIKE TEIN Võru maakonna aasta Setomaa vallavalitsuse Kontaktisikud sotsiaalosakonna juhataja ■ Meremäe teeninduspunktis: Raina Kurg, tel 508 6461; 785 6640; e-post: Jõulupaki saavad Setomaa­ [email protected] isale Raul Kudrele valla eelkooliealised ­lapsed, Mikitamäe teenindus- ■ õpilased kuni 12. ­klassini, kuni punktis: Kaja Rõžikov, 19-aastased kutsehari­ dust­ tel 5660 0390; e-post: KELLY KITTUS les osas muutunud. Kui varem välismaal võistlustel ­käimine Kas sa tunned, et tänu omandavad õpilased ning kaja.rož[email protected] oli minul ka kodus kõrge kapi on harjumus ja traditsioon, maakonna aasta isa tiitlile vanaduspensionärid ja vana- ■ Setomaa Vallavalitsuses otsas vits, mida ei kasutatud, mis kõigile meeldib. ­Laupäeva oled Setomaa valla isadele duspensioniealised rahva- Värskas: Anneli Jänesmägi, Mida tähendab sulle äsja aga ta oli seal, siis nüüd on hommikul tehakse kodus nüüd rohkem eeskujuks ka? pensionärid. tel 5385 4990; e-post: anneli.janesmagi@setomaa. saadud Võru maakonna aas- see mõeldamatu. Ühiskond pann­kooke. Muidugi on veel Ei tunne, ei tahaks tunda. Kodustele lastele kingitakse ee ta isa tiitel? on muutunud ja ma olen koos oma kirikupühadel käimine­ Meil on siinsamas majaski tei- jõulupakid koduste laste jõu- Isade tunnustamine või ühiskonnaga muutunud. Olen selline, kust puududa ei tohi. si tublisid isasid, igal ühel on lupeol, kuhu kutsutakse lapsed üldiselt kõik tunnustamised õppinud sellest, et kui laps Teeme Saatses oma põllu- omad tugevad küljed. See on kutsetega. Lasteaialapsi ootab maa valda asuvates lasteae- on tähelepanu pööramine. sõna ei kuula, milliste vahen- maad, kõigile on ülesanded selline korraks märkamine. Ju jõuluvana pakkidega lasteaia dades ja koolides õppivatele See, et seekord mina tiitli sain, ditega sõnakuulmist saavuta- jaotatud, seega iseloomustab ta väike eeskuju on, aga pigem jõuluüritusel ning koolilapsi lastele, kodustele lastele ning ei ole isegi võib-olla nii tähtis. da. Aga inimesed on emotsio- meid ka tööde tegemine. ma ei tahaks olla nii, et vaada- kooli jõuluüritusel. Setomaa pensionäridele, kes ei osale- Häid isasid on terve Eesti ja naalsed, lähevad endast välja, ke mind. valla pensionärid saavad pakid nud jõulupeol, kuni veebruari- terve maailm täis. Ma ei täht- tõstavad häält, solvuvad, see Milliseks eeskujuks oli kätte pensionäride jõulupeol. kuu viimase tööpäevani. sustaks seda väga üle, aga kord on tavaline. Me ei saa maa- sulle sinu enda isa? Kas on midagi, mida sa Setomaa vallavalitsuse Liikumisraskustega pen- aastas isade ja isarolli peale ilma selliseks ajada, et me Isa oli mul ka hästi sportlik. tahaksid ise isana paremini ­sotsiaalosakonnast või tee- sionäridel on võimalus ette- mõtlemine on hea ja seekord ainult ninnu-nunnutame, ühel Tegi maadlust ja rattasõitu ja teha? ninduspunktist väljastatakse teatamisega tellida jõulupaki olin mina see. hetkel toimub igal juhul min- üldiselt teisi asju ka. Hommi- Alati saab midagi teistmoo- jõulu­pakke väljaspool Seto- kojutoomist. gi plahvatus, kui kõik tundub kune võimlemine ja karasta- di teha, aga lõpuks ei tea, kas Mis oli esimene reakt- ilus, aga sees ei ole kõik korras. mine meeldib mulle elulõpu- see ka paremini on. Olen vaa- sioon, kui sa kuulsid, et sind Perega suheldes saab või- ni tänu talle. Mäletan, kui ma danud, millised huvid on las- on kandidaadiks esitatud? malikult palju muresid enne- talle esimest korda males või tel. Spordihuvi on läbiv, mis Kui sain teada, et olen esi- tavalt või jooksvalt jutu sees kabes ära tegin, siis ta ei suut- on hästi positiivne, aga tege- Alates 2.12.2019 pakub Obinitsas postiteenuseid tatud, siis ma ei teadnud, kes ära lahendatud. Rääkimine ja nud seda uskuda. Tahtis kohe likult on kõigil väga selged Coop kaupluse asemel Obinitsa raamatukogu, esitas, päris enne lõppugi veel aja leidmine tõmbab igasugu- uuesti proovida. Selline sport- omad huvid. Üks on rohkem ei teadnud. Aga seda, kes vali- seid pingeid maha. Tuleb aega lik hasart on temalt võib-olla teadlasetüüpi, teine on sel- mis asub Obinitsa külakeskuses. takse, hakkasin aimama juba, leida, traditsioone tekitada, mulle kandunud. gelt majandusinimese tüü- Raamatukogus pakutakse järgmisi teenuseid: mingid märgid olid. Hea tun- et rääkida, kas siis õhtusöögi- pi, noortest vaatame veel, mis ne, et minu lapsed on esita- lauas või kuskil mujal. Kõikide Mida õppisid oma emalt? tuleb. See on hea, et ühest • kirisaadetise vastuvõtmine ja väljastamine nud. See on võib-olla kõige murede lahendamise algalli- Ema on kogu aeg olemas perest tulevad erinevate huvi- kaaluga kuni 2 kilogrammi; suurem tänu. kaks on koos rääkimine ja sel- olnud, toetanud ja märganud. dega inimesed, ja siin ei tahagi • postipakkide vastuvõtmine ja väljastamine leks peab aega olema. Pere kooshoidmist ja märka- midagi muuta. kaaluga kuni 20 kilogrammi; Milliseid kasvatuspõhi- mist olen temalt õppinud. • postiteenuse osutamiseks vajalike kaupade müük mõtteid sa üldiselt järgid? Nimeta kolm peretradit- Lõpetuseks viskab Raul (postmark, postkaart, ümbrik, pakend). Ma olen elanud Vene ajast siooni, mis teil on? Kuidas sa jaotad aega pere õhku sellise mõtte: Eesti aega ning kasvasin hoo- Kõik seostavad meid spor- ja töö vahel? „Ma arvan, et kõik isad on Raamatukogu ruumides asuv Obinitsa postipunkt osutab pis teises ühiskonnas, kui on diga ja spordi ümber see kõik Kirjutan üles, mis vaja teha selle üle uhked, kui neile sün- teenuseid järgnevatel lahtiolekuaegadel: praegu. Kasvatuspõhimõtted, keerleb. Me reisime päris pal- on, ja tõmban joone kuskil nipäeval või isadepäeval lap- E, K, R kella 9–15.30; T, N kella 9–17.30; L, P suletud. mida ühiskond ootab ja akt- ju spordiüritustele. ­Korjame vahele. Tuleb planeerida ja sed midagi kingivad, kasvõi septeerib, on ajas muutunud. kodinad kokku ja sõidame olla efektiivne. omatehtud kaardi, siis nad on Kontakt: Tiina Lillmaa, 785 4140 Arvan, et ma olen ise ka sel- paariks päevaks kuhugi. Ka väga õnnelikud.“ 6 November 2019 Nr 11 (360) Setomaa valla Setomaa Vallavolikogu istung tänavavalgustuse taristu renoveerimine 31.10.2019 Meremäel ■ Kuulati Sihtasutuse alates 1.01.2020 tegutseb kuni seaduse muudatuseni; kehtestatud õppekoha LAURI SAAR 62,4 protsenti. Samuti vähe- Võrumaa Arenduskeskus ühendasutus Setomaa väljaspool Setomaa valda tegevuskulu piirmäär,

Setomaa vallavalitsuse neb ka õhku paisatava CO2 tegevuse ülevaadet juhatuse Noorsootöö Keskus, üldhariduskoolis (põhikool, siis vastavalt piirmäärale, majandusspetsialist hulk. Hange hõlmab töid Aud- liikmelt Tiit Tootsilt. noorsootööteenuste gümnaasium) käiva õpilase mis on 2019. aastal 91 jassaare, Lüübnitsa, Beres- ■ Otsustati korraldada ümber pakkumine jätkub eest makstakse teisele eurot kuus, 2020. aastal je, Võõpsu, Mikitamäe, Tres- Setomaa vallas tegutsevad praegustes asukohtades. vallale/linnale Setomaa (planeeritud) 92 eurot kuus. 2018. aastal esitas Setomaa ki, Väike-Rõsna, Obinitsa ja avatud noortekeskused ■ Otsustati jätkata valla eel- valla eelarvest vastavalt ■ Eelnõud „Hoonestusõiguse Vallavalitsus taotluse „Ühte- Meremäe külades ning Värska – Meremäe valla Avatud arvest teiste kohalike kooli õppekoha tegevuskulu lõpetamine Mikitamäe kuuluvuspoliitika fondide alevikus. Tööde­ mahtu kuulub Noortekeskus ja Mikitamäe omavalitsuste üldharidus- maksumusele või kui küla, Kooli tn 5 kinnistul“ rakenduskava 2014–2020“ 262 valgusti väljavahetamist, valla Avatud Noortekeskus koolide tegevuskulude õppekoha tegevuskulu menetletakse edasi, prioriteetse suuna „Energiatõ- 83 uue posti paigaldamist ning liidetakse Värska Avatud katmist vabatahtlikkuse maksumus on suurem võetakse päevakorda husus“ meetmesse „Energia­ kaablite väljavahetamist. Noortekeskusega ja alusel kuni 31.12.2020 või kui Vabariigi Valitsuse järgmisel istungil. säästu ja taastuvenergia osa- „Projekti „Setomaa valla kaalu suurendamine“ projekti tänavavalgustuse taristu reno- tegevus „Setomaa valla täna- veerimine“ projekteerimis- vavalgustuse taristu renovee- ja ehitustööd“ hanke võitis rimine“. 28. jaanuaril 2019 Leonhard Weiss OÜ. Omani- rahuldati meie taotlus. kujärelevalve teenust hakkab Projekt „500 kodu korda“ Projekti kaasrahastatakse­ osutama osaühing Äärejuht. Rakendusüksuse SA Keskkon- Tööd peavad olema teosta- LAURI SAAR galdamine ja parandamine; nainvesteeringute Keskus ja tud hiljemalt 31. märts 2021. Setomaa vallavalitsuse kütteseadme paigaldamine Tuleohutumaks muudetavate Euroopa Liidu Ühtekuuluvus­ majandusspetsialist (õhksoojuspump); kodude asukoht ja teostatud tööd fondi meede „Tänavavalgus­ ­ korstna ehitamine, paigal- tuse taristu renoveerimise­ damine ja parandamine; ■ Miikse külas – uue ahju ja pliidi ehitamine ning korstna pühkimine; toetamine“ (projekti nr 2014- 2018. aastal käivitus Pääste­ elektrisüsteemide uuenda- ■ Samarina külas – uue ahju ehitamine, leso ja pliidi parandamine; 2020.6.03.18-0119) poolt. Toe- ameti, Siseministeeriumi ja ­mine; ■ Kolodavitsa külas – uue korstnapitsi ehitamine ja pliidi tuse summa on 216 826,56 kohalike omavalitsuste vahe- korstnapühkimise teenus; parandamine; eurot ja toetuse saaja omafi- lise koostöö tulemusena toi- suitsu- ja ­vinguanduri ■ Rääsolaane külas – uue ahju ehitamine, korstnapitsi krohvimine; nantseering 116 752,76 eurot. metulekuraskustes olevatele paigaldamine, tulekustuti, ■ Tobrova külas – uue ahju ehitamine, pliidi parandamine ja Projekti otseseks eesmär- inimestele suunatud projekt tuletekk; pööningu osas korstna krohvimine; giks on Setomaa valla olemas­ „500 kodu korda“. Tegemist puuetega inimeste erilahen- ■ Tobrova külas – ahju puhastusluukide tegemine, pliidi kohal oleva tänavavalgustuse taristu oli kaheaastase projektiga. dused kõigis eelpool nimeta- tuleohutuskuja parandamine; renoveerimine, mis muudab Projekti eesmärgiks oli muu- tud tegevustes; ■ Mikitamäe külas – ahju ukse vahetamine, puhastusluukide taristu energiasäästlikumaks. ta tuleohutuks vähemalt 500 töödega otseselt seotud tegemine ja kolde ette põrandaplekkide paigaldamine; Seoses LED valgustite kasu- kodu. Projekti raames olid abi- lisategevused. ■ Litvina külas – uue ahju ehitamine; tuselevõtuga on planeeritav kõlblikeks töödeks: Päästeamet koostas kodu- ■ Saagri külas – uue korstna ehitamine ja küttesüsteemi ehitamine. elektrienergia sääst aastas küttekollete ehitamine, pai- külastuste tulemusel nime- kirja, kes võiksid toetust saa- da. Nimekiri vaadati kohali- te kodude nimekirja 11 kodu, poolt Setomaa vallale määra- ke omavalitsuste poolt üle ja millest kaks koduomanikku tud toetus koos lisaraha toetu- kinnitati. teostasid Päästeameti-pool- sega oli 21 537,09 eurot, Seto- Setomaa vallas kuulus sed ettekirjutused enda raha- maa vald panustas projekti tuleohutumaks muudetava- liste vahenditega. Päästeameti 10 000 eurot.

Lumetõrje nõuded Setomaa valla kohalikel teedel ja erateedel 1. Tööde teostamisel juhinduda majandus- ja tude ja suubuvate teede ummistamisest. taristuministri määrusest nr 92 „Tee seisundi- 8. Erateede omanikud peavad teavitama val- nõuded“, vastu võetud 14.07.2015, peatükk 4 la majandusspetsialisti lumetõrje teostamise „Talihooldus“ ja määruse lisadest 6, 7, 8 ning vajadusest. käesoleva tehnilise kirjelduse nõuetest. 9. Erateede omanikud peavad puhastama 2. Teedel lumekihi kriitiline paksus: teeservad vähemalt 3,5 m kõrguselt ja 2 m laiu- 2.1. kohev lumi 10 cm; selt puude okstest, et oleks tagatud lumetõrje- 2.2. sulalumi või lörts 5 cm. tehnika ohutu juurdepääs majapidamistele. Kui 3. Lumevallide vahe mõõdetuna tee pinnalt seda nõuet ei ole täidetud, on lumelükkajal õigus 5 meetrit või kitsamal teel vähemalt sõiduraja jätta see teelõik lükkamata, tehes hetkeolukor- laius. Lume- või lörtsikihi paksust arvestatakse rast pildi. kinnisõidetud lumekihi pinnast. 10. Ilupõõsad, puuistikud, kivid, kanalisat- 4. Teedel ja tänavatel alustatakse lumetõrje sioonirajatised, truubid jms tuleb tähistada viisil, hooldustsükliga peale lumesaju või tuisu lõppu et need oleksid nähtavad ka pimedal ajal ning ühe tunni jooksul. Lumetõrje peab kvaliteetselt olenemata lumekihi paksusest (nt tähistada hel- olema teostatud 16 tunni jooksul (eriti suure kurribadega, postidega). Märgistamata objektide lumesaju ja tuisu korral 24 tunni jooksul) pärast kahjustumisel kannab kulud kinnistu omanik. lumesaju lõppu. 11. Teenuse pakkuja ei ole kohustatud puhas- 5. Tööpäevadel alustatakse lumetõrjetöödega tama hoovi. eelisjärjekorras õpilasveo liinide teedel, kindlus- 12. Teenuse pakkuja peab ruumi võima- tades tee läbitavuse vastavalt sõidugraafikule. luse korral puhastama majapidamise juures Valla allasutuste teenindusmaal (koolide, laste- platsi, mis on vajalik sõiduauto või prügiauto aedade parklad, sissesõiduteed) peavad lume- ümberkeeramiseks. tõrjetööd olema teostatud hommikul kella 7-ks. 13. Kohalik omavalitsus ei korralda lumelük- 6. Kui teeolud muutuvad eesmärgiks seatud kamist ega muud talihooldust erateedel juhul, seisundinõuetest halvemaks eriolukorra tõttu, kui teele on paigaldatud sõitu keelav liiklusmärk siis pikeneb hooldetsükli aeg 24 tunni võrra. (märk nr 311), sissesõitu keelav liiklusmärk 6.1. Eriolukord on tugev lumesadu (üle 10 cm (märk nr 331) või mõni muu edasisõitu keelav lund 12 tunni jooksul), tuisk kestvusega üle 6 liiklusmärk või takistus. Teavitussilt ERATEE ei tunni, jäite tekkimine kestvusega üle 4 tunni ja ole sissesõitu keelav märk. Palume liiklusmärgid muudest erakordsetest ilmastikunähtustest tin- eemaldada või märkidele peale panna kilekott, gitud teeolude oluline halvenemine. Eriolukor- et teostataks lumelükkamist. ra piirkonna kehtestab tee omanik talihooldust teostava isiku ettepanekul. Vajadusel võrreldak- Täiendav info: se andmeid lähimate meteoroloogiajaamade majandusspetsialist Lauri Saar, andmetega. tel 520 4526, 7. Lume sahkamisel tuleb hoiduda mahasõi- e-post: [email protected] November 2019 Nr 11 (360) 7

30. novembril toimub Setomaa lasteaiad said Värskas VI rahvusvaheline õpilasfirmade laat

INGRIT KALA ilutooteid, tervislikke ampse ja uued rahvarõivad muud. Samuti pakutakse mit- meid teenuseid. Värska lasteaed esitas Ootame suurel hulgal Setomaa Võimalikult suur külastajate Rahvakultuuri Keskuse ajalehe lugejaid laupäeval, 30. arv tagab noortele ettevõtjate- novembril kella 11–15 Värska le hindamatu väärtusega müü- Setomaa pärimuskultuuri kultuurikeskusse rahvusvahe- gikogemuse. Kuigi eesmärgiks toetamise programmi lisele õpilasfirmade laadale ei ole võistlemine, jagatak- taotluse Setomaa laste- uudistama ja ostma. Tuleb taas se noortele ettevõtjatele laa- aedadele uute rahva- põnev laat – tule kohale ja saa da lõppedes ka mitmeid pree- rõivaste soetamiseks. sellest osa! miaid – laadal hindab õpi- Projekti tulemusena Konkurss-laat „Üle piiri­ lasfirmasid žürii. Laadapäev valmis kuus rahvarõiva- turundus“ on saanud juba toob kindlasti palju üllatusi Värskale nii omaseks, et koha- nii noorte müügioskuse kui ka komplekti tüdrukutele likud teavad seda ilma tutvus- huvitavate toodete-teenuste ja kuus poistele. tamata. Ootame uudistajaid näol. ka mujalt Setomaalt ja kauge- Kõigi Setomaa kolme kooli­ KELLY KITTUS malt. Õpilasfirmade laat toob firmad on laadal esindatud, sel aastal Setomaale kokku nende seast valitakse välja ärksamad noored ettevõtjad Setomaa parim firma. ­Noori Värska lasteaed sai olemas- kogu Lõuna-Eestist. on kauplema tulemas veel Põl- olevate rahvariiete täiendami- Laadal müüakse kaupa, vast, Tartust, Tarvastust, Põlt- seks ammu igatsetud neli tüd- mida tavaliselt poest ei leia. samaalt, Rõugest, Võrust ja rukute koekirjaga pluusi ning Õpilasfirmad on alati üllata- mujalt. Suure tõenäosusega mõned lisadetailid poistele. nud uute, praktiliste ja nuti- on kohal ka Venemaa ja Läti Rahvarõivaid valmistasid kate toodetega. Seekord leia- noored. Kirävüü meistrid Kõivo Anne, te kaubavalikust muu hulgas Konkurss-laada korraldami- Viinaku Viire, Kuremäe Anni, seda, mida oleks jõulude eel ne toimub Setomaa arengu- Liivago Galina, Kala Ingrit ja mõistlik soetada – lauamänge, programmi toel ja oma panuse Vabarna Maret, lisaks meister puidust tooteid, kooke, ehteid, annab Setomaa vallavalitsus. Otsa Sirje. Värska lasteaia direktor Eve Kapten: „Lasteaial on väärtus omada kodukandi rahvarii- dekomplekte, et neid lastega Puuetega inimeste tegevuses või teema- ja täht- päevadel kasutada, meie kul- eluaseme füüsiline tuurilist eripära tutvustada ja esile tõsta, silmailu pakkuda. kohandamine Oleme kindlad, et seto rahva- riiete selgapanemine tekitab Setomaa vald osaleb projek- Projekti kogumaksumus on lastes huvi ning paneb kandja tis „Setomaa vallas puuetega 40 575 eurot, millest Euroopa silmad särama ja südame hõis- inimeste eluasemete füüsili- Regionaalarengu Fond rahas- kama.Oleme väga-väga tänuli- ne kohandamine“, mille raa- tab meetmest „Puuetega ini- kud ja uhked, et meil on imeli- mes kohandatakse üheteist- meste eluaseme füüsiline sed käsitöömeistrid, kes võtsid kümne erivajadustega inimese kohandamine“ 85% summas vaevaks oma aega ja energiat eluruume nende vajadustele 34 488,75 eurot ja Setomaa panustada. Süämest annami vastavaks, sh kaks kohandust Vallavalitsus 15% summas teno poiste pluuside ja pükste tehakse liikuvusega seotud 6 086,25 eurot. õmblejale, põlvikute kudujale, toimingute parandamiseks ja Esimeste kohandustööde- vööde heegeldajale, kangas- üheksa kohandust hügieeni- ga alustatakse juba käesoleva telgedel tüdrukute pluusikäis- toimingute parandamiseks. aasta novembrikuus. te kudujale, kirivööde korjaja- le, kangatükkidest kitasnike, hamede, alusseelikute, põlle- de ja pearättide õmblejale-ilu- detailide lisajale. Loodame, et saate positiivse tagasilaengu Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike hiljemalt siis, kui näete kogu- jäätmete vedu Meremäel ja Obinitsas kondlikel sündmustel põnne neid rõivaid uhkusega kand- Endises Meremäe vallas korraldab AS Eesti Keskkonna- mas. Aitäh ka projektitoetuste teenused kodumajapidamises tekkinud ohtlike otsustajatele! Lastesse panus- tades toetame tulevikku. Ja jäätmete kogumiseks aasta jooksul 3 jäätmeringi, loomuli­kult rõõmu rahvariiete kooskõlastades aja ja marsruudi omavalitsusega. kasutajatele-kandjatele!“ Värska lasteaia direktor rahvarõivaid vastu võtmas. Foto: Kelly Kittus Jäätmeringil võetakse elanikelt vastu punktides 1–7 loetletud (tasuta vastu võetavaid) jäätmeid: 1. Ohtlikud jäätmed. 2. Sõiduautode vanarehvid. Värska Avatud Noortekeskus jätkab täiskiirusel 3. Vanapaber ja papp. 4. Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende jäätmed Varsti on käes aasta töötajatele kui ka lastevane- ametit inimesed, kes tavapä- dav vaheldus nii osalejatele, (komplektsed), mittekomplektse eest tuleb tasuda. kõige muinasjutulisem matele. Noorsootöö I ­nädalal raselt tegutsevad hoopis teises noortele kui ka noorsootööta- 5. Vanametall. aeg ja enne vaheaega proovisid noorsootöötaja valdkonnas. See oli värsken- jatele. Eesmärk oli tutvustada 6. Puhas lehtklaas. saavad noored veel kogukonnas noorsootöötaja ametit. Lisaks toimusid Värs- 7. Kasutuskõlblik mööbel (ruumi olemasolul). aktiivselt tegutseda ka Gümaasiumi õpilasesindu- ja osaleda noorte- se eestvedamisel koolis ins- Veoringil vaba ruumi olemasolul võidakse võtta tasuta vastu: keskuse huvitegevuses. piratsioonikohvikud, Värska noortekeskuse juhataja inspi- 8. Pakendijäätmed. TRIINU ARUND ratsioonitund Mikitamäe koo- 9. Töötlemata puit. Värska ANK juhataja li õpilastega, vanemateõhtu 10. Tellised (terved). Värska noortekeskuses, noor- teosaluse arendamise kohtu- Teenindaja registreerib ohtlike jäätmete üleandmisel üleandjad Hetkel kõige köitvam tege- mine ning noorsootöö nädala isikuliselt ja jäätmete kogused liigiti. vus on käsitöötund „Südame- lõpetas Setomaa noorteõhtu. Üle 4 rehvi üleandmiseks on vaja etteregistreeruda. ga kingitus“, kus noored koos Jätkuvalt ootame osalema juhendaja Janika Teervaltiga noori huviringidesse! Infot Eespool loetletud ohtlikke jäätmeid saavad endise meisterdavad erinevaid kingi- Setomaa noortekeskuste huvi- Meremäe valla elanikud ära anda 8.12.2019 alljärgnevalt: tusi, mida jõuludeks oma lähe- ringide kohta leiab Faceboo- dastele ja sõpradele kinkida. ki lehelt Setomaa Noorsootöö Obinitsas kaupluse plats kella 9–9.30 18.–30. novembrini toimus ning infot igapäevaste tege- Meremäel korrusmajade juures kella 10–10.30 noorsootöö nädala raames vuste kohta noortekeskuste üritusi nii noortele, noorsoo- Käsitöötund „Südamega kingitus“. Foto: Triinu Kotov Facebooki kontodelt. 8 November 2019 Nr 11 (360)

Samm unistuste töökohani

Mida teha siis, kui oled tasuta nõustamist (psüh- jäänud töötuks, kui holoogilist, karjääri-, sõl- õpitud amet ei ole see, tuvus- ja võlanõustamist). mida tegelikult tahaks Vajadusel on kogu tööotsin- gu aja abiks tugiisik. JMK-l teha, või kuidas liikuda on palju häid koostööpart- elus edasi ja leida nereid, näiteks kohalikud igatsetud töökoht? omavalitsused ja töötukas- sa, kellega saab üksteise LIANA ALLAS teenuseid täiendada.“ Praktikakohad leiab JMK meeskond inimese huvisid Üks võimalus on võtta end arvestades, nii saab kooli- töötuna arvele kohalikus­ tusel osaleja mõnes meele- töötukassas ja vaadata,­ pärases ettevõttes võimalu- mida nemad pakuvad – se pingevabalt tutvuda töö koolitusi, nõustamist, prak- ja töökorraldusega. Prak- tikavõimalust. Töötukassas­ tika on paindlik ja võimal- arvelolek tähendab ka seda, dab tööhuvilisel enda jaoks et inimesel säilivad sot- selgeks mõelda, kas see on siaalsed garantiid, tema see töö, mida ta tahab teha. Noortevahetuslaagris mängiti ka korvpalli. Foto: Kurmet Karsna eest on tasutud sotsiaal- Praktikat võib teha ka mit- maks. Kuid on teisigi või- mes ettevõttes. Liia Tinno malusi elus edasiliikumi- ütleb, et neid juhuseid, kui seks ja töö leidmiseks, seda inimest praktikale ei võeta, ka siis, kui oled töötukassas peaaegu ei ole. Palka töö- HEALTHY noortevahetuslaager arvel. andja praktika eest maks- 1993. aastal asutatud ma ei pea, vastupidi, keskus Johannes Mihkelsoni Kes- maksab sarnaselt töötukas- ühendab Eesti ja Venemaa noori kusest (JMK) on tänaseks sale ettevõttele juhenda- kujunenud Tartus asuv koo- mistasu ning praktikal osa- litus- ja arenduskeskus, mil- leja saab stipendiumi ning 21.–24. oktoobrini Laagrist võtsid osa Setomaa Piusa koobaste ja Meenikunno Pärastlõunal külastati Värska le peamine eesmärk on toe- sõidukompensatsiooni. toimus Setomaa ja koolide ja Pihkva linna noored. raba külastusega ning jätkus Sanatooriumi veekeskust. Vii- tada, motiveerida ja nõus- Liia Tinno sõnul on taga- Räpina vallas ER78 Esimesel päeval harjutati korvpallimänguga. Pärastlõu- masel päeval käidi Räpina Loo- tada koolituste, tugiisiku- siside varasemalt projektis Healthy projekti üheskoos orienteerumist ning nal vaadati Värskas korvpalli­ memajas, kus õpetati noortele teenuse ja teiste toetavate ja koolitustel osalenutelt noortevahetuslaager. õhtul toimus meeleolukas turniiri ning õhtul pidutseti keraamikatööd ja kinkekarpide teenuste abil mingil põh- olnud hea: „Inimene ütleb, tutvumisõhtu, kus tehti üks- Värska Noortekeskuses. valmistamist. jusel tööturult eemale jää- et talle meeldib just see, et teisega tutvumiseks vahvaid Kolmandal päeval prooviti HEALTHY projekti raames nud inimesi, samuti neid, antakse võimalus mõelda KELLY KITTUS mänge. Värska Gümnaasiumi võimlas toimub sarnane noortevahe- kellel napib kas sotsiaalseid piirideta. Tartu kogemus- Teise päeva hommik algas parkuuri ja mängiti võrkpalli. tuslaager ka Pihkvas. või ametialaseid oskusi. te põhjal võin öelda, et on JMK koolitajad, tugiisikud väga lahedaid lugusid, kui- ja nõustajad toetavad ini- das inimesed ongi jõudnud mesi tööotsingul, ametiva- ametikohtadele, mis neile likul, elujärje parandamisel väga sobivad.“ Värska meeskond võitis ning ühiskonnaellu lõimu- Tänane tööturg on pide- misel. Keskusel on hetkel vas muutumises. Möödas käimas mitmeid koolitu- on need ajad, kus peale üli- si (nende kõigi kohta saab kooli mindi ühele töökoha- jalgpalli rahvaliiga B-tasandi infot jmk.ee kodulehelt), le ja jäädi sinna eluks ajaks. Kagu-Eesti inimestel tasuks Tänapäeva uus normaal- Äsja lõppenud jalgpallihoo- Pääs finaalturniirile oli silm peal hoida koolitusel sus on elu jooksul 7–8 töö- ajal otsustasid käputäis Värska kindlustatud ning ees seisid „Samm unistuste töökoha- kohta, 2–3 ametit korraga, noori, et panevad Eesti jalgpal- senistest raskemad mängud. ni“. Kõlab julgelt ja palju- uute oskuste pidev juur- li rahvaliigasse oma pundi kir- Suutsime hoida head vormi ka lubavalt? Koolitus annabki deõppimine ehk elukestev ja. Mõte hea, tuli hakata otsi- finaalturniiril, lüües vastaste julgust teha häid valikuid ja õpe. Terve elu ei pea tege- ma toetajaid ning mängude „puuri“ igas mängus täis. Hoo- teadmisi, kuidas jõuda sobi- ma ühte tööd, eriti kui see pidamiseks vajalikke vahen- aeg kulmineerus 19. oktoobril va töökohani. mingil ajal ennast ammen- deid. Sponsorite abiga soetasi- Põlva Lootospargis, kui alista- Sihtgrupp on inime- dab. Kannapöörded ja ava- me uued uhked vormid, joone- sime esmalt tasavägises, kuid sed, kes on tööturult eemal tus uutele võimalustele on masina ning muid väiksemaid lõppskoorilt meie jaoks kind- olnud 6 kuud või enam ning muutnud paljude inimeste jalgpalli mängimiseks vajalik- las mängus Tallinna meeskon- hetkel ei õpi ega tööta; mit- elu. Teinekord ei ole muu- ke vahendeid. na FC Maksatranspordi 8:4. tetöötavad ja mitteõppivad tuste algataja töötaja, vaid Esimene mäng toimus 5. Hooaeg läbi ja karikas vanemad, kes ei ole vähe- tööandja, kes koondamis- mail võõral väljakul. Sõitsime käes! malt viimased 18 kuud töö- teateid jagab. Siis tasub- Elvasse teadmatuses, et mil- Järgmiseks hooajaks ­mõtted tanud ning kellel on vähe- ki kõik võimalused ära line on tase liigas. Kes enim juba liiguvad ning plaanime malt üks alla 7-aastane kasutada ja kindlasti osa- väravaid lööb? Kas pääseme JK Värska jalgpallimeeskond. Foto: JK Värska ka tuleval aastal tuua Värs- laps; noored vanuses 16–26 leda ka JMK teenustel ja finaalturniirile? Küsimusi oli kasse meeldejäävaid jalgpalli-­ aastat, kes hetkel ei õpi ega koolitustes. palju, aga kui mäng algas, siis simegi suureskooriliselt, 11:1 tele mängudele läksime kind- elamusi. tööta. Koolitus on osalejale Projekti „Töökoht igaühe- meeskond keskendus üksnes ja 12:1. Kolmas mäng tõi meid lamatena kui varem. Jätkusid Täname toetajaid ja kaasa­ tasuta. JMK koolitustel aita- le“ (1.08.2019 – 31.03.2021) väravate löömisele ja võitmi- korraks maa peale tagasi, kao- suureskoorilised ja kindlad elajaid meeldejääva jalgpalli- vad koolitajad ja nõustajad toetavad Euroopa Sotsiaal- sele. Meeskond toimis kui kel- tasime 4:3. Tegime järeldused võidud vastaste üle. Saime ka hooaja eest! mõelda välja ja selgusele fond (ESF) ja partnerval- lavärk. Esimesed mängud võit- mängujärgselt ning järgmis- mitu loobumisvõitu. JK VÄRSKA jõuda, milline oleks sobiv lad: Valga vald, Kanepi vald, amet või töötamiseks mee- Otepää vald, Rõuge vald, lepärane ettevõte. Koolitu- Setomaa vald ja Võru linn. sel osalejatele on tagatud Projekt aitab Põlva, Võru päevastipendium, sõidu- ja Valga maakonna tööot- Värskas peeti rahvusvaheline korvpalliturniir kompensatsioon, hommi- sijatel leida püsiv ja vää- ku- ja lõunasöök ning vaja- rikas töö. Sihtrühma kuu- KENERT TUIK Turniir kulges põnevalt. Esi- ning Korvpalliklubi Valgamaa/ lid ja jagati ka auhindu. Kolm dusel isegi lastehoid. luvad: noored (16–26 a), TÕNN MIHKEL RAJU meses tasavägises mängus Värska alistas Kuldre Koo- esikohta said vääriliselt uhked JMK töökeskuste suuna lapsevanemad, tööotsijad Korvpalliklubi Valgamaa/Värska kohtusid palliplatsil KK Val- li 22:14. Võistluspäev oli pikk karikad. Mängu parimaks juht Lõuna-Eestis Liia Tin- vanuses 50+ ja enam kui 6 gamaa/Värska – Kuldre Kool ja väsitav, aga pakkus palju auhinnati Uku Pärtel Raju. no: „Koolitus koosneb ette- kuud tööturult eemal olnud (14:15). Meeleolu lõid mitu põnevust. Kaela pandi meda- Korvpall on äge! valmistustest tööotsinguks, inimesed. Värska korvpalliturniir 2019 tantsutruppi, kes mängude järgneb tööpraktika sobivas toimus 22. oktoobril EST-RUS vaheajal pakkusid mõnusat ettevõttes, võimalus minna ■ Lisainfo: [email protected] projekti raames Värska Güm- meelelahutust nii pealtvaata- Värska korvpalliturniir 2019 erialasele kursusele, saada või www.jmk.ee naasiumis. U15 vanuseklassi jatele kui ka osalejatele. ■ Põhiturniiri mängud: KK Valgamaa/Värska – Kuldre Kool 14:15, rahvusvahelisel korvpallitur- Kolmanda koha sai Tartu­ Tartu Ülikooli KK – BK Krom 29:10, BK Krom – KK Valgamaa/Värska niiril osales kolm võistkonda ­Ülikooli Korvpallikool 20- 6:35, KK Valgamaa/Värska – Tartu Ülikooli KK 37:16, BK Krom – Eestist ja üks Venemaalt: KK punktise 35:15 võiduga BK Kuldre Kool 8:24, Kuldre Kool – Tartu Ülikooli KK 21:8. Valgamaa/Värska, Tartu Üli- Kromi üle. ■ 3.–4. koha mäng: Tartu Ülikooli KK – BK Krom 35:15. kooli Korvpallikool, Kuldre Põnevat finaali jälgis saali- ■ Finaal: KK Valgamaa/Värska – Kuldre Kool 22:14. Kool ja BK Krom. täis kaasaelajaid ja toetajaid November 2019 Nr 11 (360) 9

2015. aastagal tull vällä Valgu Tuuma edimäne CD-plaat „Lõõdsalood Setomaalt“, śoo no’ om tõõnõ. Mõlõbal plaadil om arhiivisalvõstuisilt opit Setomaal mängit lõõdsaluu’.

LEIMA EVELIN

Mille mängi’ Aleksandra valssi tśuut tõõsõh võtmõh ku muido? Viimätsel aol mängtäs Aleksandra valssi õgal puul üle Eesti, ka’ Setomaal, ütte- muudu. A arhiivih om mitund muudu mängit ja mu arvatõh võisi’ seto pidodõl olla’ kuul- da’ ka’ tõistmuudu mängo. Arhiivih om mitund muudu mängit Krakovjakki, Tuustep- pi, Karoobuskat jne. Vanastõ mängegi’ õga pillimiis nii, kuis tälle miildü ja kuis tälle paistu sobivat. A no’ optas ­pillimängo päämätselt oppaja käest ja ommõgi’ säänestmuudu, õt üte oppaja opilasõ’ mängvä’ Aleksandra valssi kõik ütte- muudu, täpselt nii, ku näi- le om opat. Ma looda, õt ńoo’ plaadi’ andva’ tiidmisi, õt kuis Setomaal om innebidi män- git. Arvatas, õt kõik minoorsõ helüga’ luu’ omma’ „seto luu’“. Nii mängtäs seto luuna’ näü- tüses Kikkapuud, Kohaanus- Valgu Toomas. kat, Nõianeitsit, kuki’ ütelgi’ Eräkogo pilt näist vannol arhiivisalvõstui- sil nuid seto pillimehe’ olõ-õi mängnü’.

Tuu muusika om ku aas- tagast 1930. Mäntsest aost Määne om Valgu Tuuma olõt pillimängo’ ja pillime- he’ arhiivist üles koŕanu’? Nimetä’ kõik pillimehe’, kin- kõ perrä olõt opnu’ ja mänt- sist küllist nä peri omma’. vahtsõnõ pillimängoplaat? Kõgõ vanõba’ pillimän- go’ Setomaalt omma’ lindis- tet aastagal 1913. Nuu’ omma’ õks säntse’, midä saava’ kõik Edimätselt plaadilt omma’ maligult traditsioonilitsõlt ja ril Miktämäel Inara ­Vanavalgõ kontserdil või tekküdä’ ruumi- vaharullõ pääle võõdõt ja väi- karmoskasõbra’ selges oppi’. mitmõ’ luu’ joudnu’ rahva sek- ilma säädmäldä’, sis mängigi’ Kohvitarõh. Kontserdil saat puudus, tuuperäst mi soovida ga’ lühkokõsõ’ jupikõsõ’. Vaht- kä ja muusigakuulõ lugudõ śookõrd ütsindä’. Katõkeiste kuulda’ plaadi lugusit, mäles- uma tulõkist ette tiidä’ anda’ sõ plaadi pääl omma’ pillimän- Kas su kirg om õdagut- valikuhe. Võit kirmassil kuul- mängminõ olõs jo vahtsõ ao tüisi seto pillimiihist ja ku (tel 5346 3610, meel.valk@ go’, minkõ olõ opnu’ ja mäng- sõl aol arhiivisalvõstuisi da’ ja tõisilgi’ kuuholõmisil, õt muud ja edesiarõndus. Ma opi ruumi om, sis tandsigi’, selle gmail.com). Kõik kontserdi’ nü’ salvõstuisi perrä aastagast kullõlda’? mängtäs näütüses Vanaaolist kül’ vannu pillimiihi perrä ja õt ńoo’ kõik omma’ tandsoluu’. omma’ ilma rahalda’. 1936. Kõgõ viimädse’ olõ opnu’ No’ om tuu väiga’ lihtsa. valssi vai Setokõist. Ma loo- proomi näide mängostiili kin- Luigasõ Inara pakk Miktämäe Peräst esitlüskontserte Matsurih elänü’ pillimehelt ­Pia-ai inäp eis’ arhiivih kohal da väiga’, õt ka’ śoo plaadiga’ ni püüdä’, a õks tśuut tulõ Val- kontserdil ka’ pelmeene, sõi- joudva’ plaadi’ Setomaa muu- Kõivo Kollilt umbõs kümne k´auma ja lintmaki päält kul- löüdvä’ mitmõ’ luu’ arhiivist gu Tuuma stiil ka’ mano. Peris ra, kohvi ja midägi’ viil hüvvä. siumidõhe, Verska turismiin- aastaga iist. No’ omma’ kõik lõmma. Hulga arhiivimater- tii tagasi õgapääväello ja seto ilma toolda’ saa-ai. Mõistlik om uma seltskunnalõ fopunkti ja muusiga- ja raama- nuu’ pillimehe’, kinkõ linds- jali om digitaliseerit ja inter- küläpidodõlõ. laud kinni panda’. Ka’ Nedsäjä dupuutõ üle Eesti. tüisi perrä olõ opnu’, kah´os jo neti tiil saat kullõlda’. Tuu- Kuis sul om õnnahunu’ tõõsõh ilmah. Plaadi pääle olõ peräst om väiga’ lihtsa vanna Midä sa tiit, ku sa pilli uma katõlõ pujalõ karmos- mängnü’ pilliluu’ Nikolai Kõi- pillimängo kullõlda’ sis, ku eis’ mängi-i? Unõaigu õks om? kamängu alostus selges vu (Matsuri), Aleksei Oroperve tahat ja aigu om. A tõtõstõ om Mu eloh om parhilla’ rahuli- opada’? (Tsergondõ), Konstantin Pää- seto vanõp lõõdsamäng mullõ gup aig. Nädäli seeh olõ väiko Nä omma’ k´aunu’ Rikka siku (Võporsova), Jegor Tuu- väiga’ süämeperrä ja ma kullõ tütrekesega’ kotoh, tii remon- Ivvani pillilaagrih ja täks ku liku (Nedsäjä), Paul Rahasepä tuud sagõhõhe. Nuih salvõs- ti ja toimõta talo man. Nädä- näivä’, õt kuvvamuudu esä ja (Kosśolka), Mihkel Verevmäe tuisih saat kogõda’ umaaig- livaihtuisil k´au Nedsäjä Külä imä kotoh pilli mängvä’, sis tuu (Truba), Sergei Kannu (Oloh- sõt muusigailma. Väiga hüä ja Bändiga’ üle Eesti pita pääl nakas näilegi’ külge. Mõlõba’ kuva) ja Aleks Remmelga sal- huvtav om kullõlda’, ku mõni pilli mängmäh ja inemisilõ poisi’ omma’ kipõ’ opja’ ja ots- võstuisi perrä. pillimiis ka’ midägi’ kõnõlõs. hüvvämiilt tegemäh. Sis tulõ va’ ka’ eis’ tutvit viise karmos- Plaadi viimätseh luuh laul Õga luu opminõ võtt perüs kül’ unõaost puudu. ka pääl üles. Hüä om kullõl- mu pillimängoga’ salmõ üteh hulga aigu. Pillimehe’ mäng- da’, õt ku ma olõ opnu’ arhii- tõõmõli elävä perimüse kand- vä’ väiga’ variatsioonõrikkalt Kas śoo om hüä vaheldus visalvõstuisilt, kuvvamuudu ja, Nedsäjä küläst peri Ojapalu ja õga läbimäng om jäl’ tśuut ka’ Nedsäjä Külä Bändi tege- näütüses Nedsäjä küläh om Valgu Toomas Maie. Mul om suur hüämiil, õt vahtsõt muudu. Õnnõs no’ saat misilõ, hoops tõõnõ žanr, 1970ndäil aastagil mängit Maie salmi’ sai’ lindi pääle lau- arvutih muuta’ luu helistiku kuki’ sama pill? Padespaani, sis mu puja’, nä PLAADITUTVUSTUSKONTSERDI’ lõt. Salmi’ omma’ ka’ ainuma’ uma pillile sobiligus ja luu aig- Mul naane om väiga’ rahu, omma’ naanu’ tuud luku ka’ laulu’, midä Setomaal om üteh lasõbas tetä’, õt kõik ilostusõ’ õt ma olõ no’ küläbändi lugudõ vanna muudu mängmä. 5. DETSEMBRIL KELL 18 pillimängoga’ laulõt. viisih vällä kuulda’ ja ar’ oppi’. asõmõl kotoh inäp seto pil- NEDSÄJÄ MÕTSAMAJAH limängo mängnü’, seto luu’ Määne om Tuuma kom- 8. DETSEMBRIL KELL 17 Kas katõrialitsõ karmos- Ku hulga Setomaa muu- omma’ mi ütine kirg ja rõõm. mentaar, midä karmoska- OBINITSA MUUSIUMIH ka pääl saat ka’ nuid lugusit sigamaterjali olõt kokko sõbra’ võisi’ meeleh pitä’? 11. DETSEMBRIL KELL 18 mängi’, oppi’? löüdnü’? Edimätse plaadi pääl sa Opkõ’ vannu seto mänga ja MIKTÄMÄEL INARA Väiga’ põnnõv om tuu, õt ku Pillilugusit olõ-õi arhiivih mänge’ uma naase Meelega’, mängostiili vannu salvõstuisi VANAVALGÕ KOHVITARÕH ma tei tuud innist plaati, sis nii hulga, ku om seto leelot, a mille śool plaadil õnnõ sa’ vai śoo plaadi perrä, a mängke’ mõnõ’ arhiivisalvõstuisil olnu’ kindlahe om viil midä kullõl- mängit? kõik tśuut ummamuudu. Sis luu’ jäi’ mullõ kättesaamalda’, da’. Arhiivih om paarsada seto Mi mõtli ja arodi tuud ede- om huvtavap. Mano küüsü’ ja kotusõ’ panõ’ kinni selle õt nuid saa-as tavalitsõ pillimängo kümnilt erinevilt si ja tagasi, a otsusti, õt tradit- tel 5346 3610, [email protected]. karmoskaga’ mängi’. Salvõs- pillimiihilt. sioonilisõlt olõ-õi Setomaal Kost ja kunas vahtsõt Miktämäel lavva’ panõ’ kinni tuisil om mängit liblikpilliga’, kats lõõtsa kuuh ­mängnü’. plaati võit saia’? tel 516 8422 (Luigasõ Inara). minkõl om inäp võimaluisi. Kas pillilaagri’, muusiga- Põhjus oll vanastõ tuuh, õt Ma kutsu kõiki plaadiesit- A śoo keväjä ma sai hindäle kooli’ võisi’ ka’ śoost plaa- pilli’ lää-äs umavaihõl kok- lüskontserdele, mia’ omma’ KONTSERDI’ OMMAVA’ MASSULDA. vahtsõ pilli, minkõga’ saa ka’ dist iihkuijo võtta’? Õt sis ko, a ka’ tuuh, õt õga pillimiis 5. detsembril Nedsäjä Mõtsa- nuid mängi’. helisesi’ Setomaal viil inäp tahtsõ mängi’ umma varianti. majah, 8. detsembril Obinit- Päämäne jago mänga om Setomaal mängit muusika. No’ oll tsiht mängi’ luu’ või- sa muusiumih ja 11. detsemb- 10 November 2019 Nr 11 (360) Kipõlt muutuisi aig lätt edesi

MARIENHAGENI MERILY pühäsenulkõ ja televiisoridõ Setomaa Muusiumidõ direktor suhestuminõ ja ­pandminõ ruumi. Pääle konverentsi tulli’ ka’ mõnõ’ mõttõ’, kuvvamuu- Määne elo oll kiviaol Verska du tetä’ kuuhtüüd­ Kalinina ja lähkoh? Mi tiiä, õt Verska lahe Peterburi muusiumiga’. lähkost om löüt inemisi elo Inne Kalininat kõnõl Raud­ jälgi jo kiviaost. Nikolai Reek, oja Ahto meeleolukalt tuust, bikultuurnõ, edimäne korgõlt kuis kohaligu’ Põh´alaagrih toi- kooltõt Eesti sõamiis, karis- muvaga’ suhestusi’. Põh´alaag- maatilinõ ineminõ ja kindla ri rajaminõ Verskahe tõi siiä’ väejuht. Midä kirodi’ 30ndidõ kindlahe hulga vahtsõt verd ja aolehe’ Verska põh´alaagrist. ello. Näütüses laivatii Tartost Setokõisi usust ja kerikist. Verskahe tõi küllä liinapreilisit, Muusium eelä’, tämbä, hum- nimä’ umakõrda liinamoodu, mõn. Tuust kõgõst kõnõldi 1. mia sis joudsõ kohalikõ näio- novembril Seto Tsäimajah, ku sidõ ja naisi rõivit mõotamma. mi tähisti Verska Talomuusi­ Ja tekkü Põh´alaagri rajamisõ- umi 25. aastaga juubõlit konve- ga’ Verska ja ­Lobotka piirkun- rentsiga’ „Kipõlt muutus aig“. da kohalikõl lisasissetulõku­ Muusiumi ja Tsäimaja ine- tiinmisõ võimalus – aiasaa- misõ’ anni’ pääväle kododsõ duisi müük, mõsumõskmisõ ja olõmisõ, minkõ mi külälisõ’ sanna teenussidõ pakminõ jm. hüä meeleoluga’ täüdi’. Konve- Arheoloogi Kiristaja Arvisõ rentsilõ oll tulnu’ inäp inemi- ettekandõst mi sai ülekaehu- si, ku mi mõistsõ arvada’. Tuu sõ inimasustusõst Verska piir- and üritüsele positiivsõ huu, kunnah. Verska lahe ümbrusõh mia sai õdagust Nedsäjä Külä om arheoloogõl kindlahe põn- Bändi abiga’ huugsas peos. nõv töid läbi viiä’, inimtegevü- Päävä edimäne puul täüde- se jälgi om löüdä’ kiviaost. ti kuvvõ ettekandõga’ ja väiko Arvisõ juhõndamisõl mi joudsõ jalotusk´augiga’ keväjätsel aol 20 minotiga’ kiviaost tämbäis- Raudoja Ahto kõnõlõs Põh´alaagri elost-olost Verskah. Muusiumi kogo pilt vallalõ tettävähe Verska küläs- te päivä. Rändämist aoh oll tüskeskusõhe vai Reegi majja. huvtav kaia’, väide, õt inimte- Viimätsele mi pühendi ka’ kon- gevüs oll päämätselt viikogodõ verentsi „Kipõlt muutus­ aig“. veereh, sai jälki’ tõestusõ, nt Innist aigu meeleh piteh õks edesi vahtsõhe aigu Konverentsil pututõdi päämät­ Verska lahe ümbre oll inemisil selt teemasit, koh kõnõldi soodus kotus elämisõ jaost ja Aig – umah rütmih luudu- Mi lõpõda nädäli perre- aastagal, a edimäne avalik Ma kutsu inemisi üles k´auma Verskast ja muutuisist. tuud jo 6500–1800 eKr. sõga’. Veidebä valgust, inäbä pääväga’, mia om nii Tsäi- kokkosaaminõ om novemb- ja kaema näütüst raamadu- Ettekandidõ jako alosti’ Inne lõõnaruuga, midä sai pümmet aigu, rahuligub elo- majah ku ka’ talomuusiumi­ rih Miktämäel Inara Vanaval- kogodõh ja tulõtama miilde päävarahoitja Kunsti Tiiu ja süvvä’ päävä käeh sügüset- tempo. Tuud saa-ai mi üts moro pääl puulpüha, 13. gõ Kohvitarõh. Kõik huvilisõ’, 1990ndit Setomaal. Näütü- direktor Marienhageni Merily. se Tsäimaja moro pääl, kõnõl ütele üle kanda’ muusiumi- detsembril. Tuu saa olõma nii mälehtäjä’ ku ka’ küüsü- sega’ käävä’ üteh ka’ küsit- Tiiu kõnõl huvtavit jutta Vers- Seene Andres Nikolai Reegist­ ello. Ettevalmstusõ’ vahtsõs­ kindlahe huvtav ja kodonõ jä’ omma’ oodõt neläpäävä, lüslehe’, midä ti võit kodo ka Talomuusiumi alostusõst ku isiksusõst ja põh´alaagri­ kalendriaastagas, mõttõtüü’­ kuuholõminõ. 28. novembril kell 15 Inara üteh võtta’, õt tuud rahuli- ja ehitämisõst. Merily and nii ülesehitüsest. Seene ­Andres järgmätses muusiumiaasta­ Kuuhtüüh MTÜga Seto mano. gult täütä’. Mi olõ planiirnü’ tämbätsest ku tulõvigu muusi­ om Eesti Maanteemuusiumi gas, śoolgi’ aastagal om Küük alostasõ’ muusiumi’ Miildetulõtamisiga’ lää- Saatse muusiumi talvõunnõ umist lühko ülekaehusõ. tiadur ja sõaaoluulanõ. Kuuh- mi man viil ütte ja tõist mälestüisi kogomist seto tra- mi edesi. Ma olõ mälestüisi saata’, tuuperäst saadamõ- Muusium tulõviguh pias olõ- tüüh Andresega’ saa valmis huvtavva. ditsioonilisõst söögist. Mi kogomisõ võtnu’ hindä süä- gi’ piiriteemalisõ välläpa- ma elläv, liikumisõh, minkõh vahtsõlõ Verska külästüskes- Detsembrikuu tõõsõl nädä- panni tähele, õt mi sagõhõhe meaśas. Śool aastagal sai nõku talvitumma Setomaa tunda-ai piire. Pääle muusi­ kusõlõ sisulinõ väljund. Andres lil mi kutsu kõiki muusiumi kõnõlõ seto köögist ja söö- valmis Saatse muusiumi- raamadukogodõhe, õt saia’ umimaja inemisi oll esineiji ka’ kõnõl Reegist ku ambitsioo- talvõprogrammi kaema, koh gist, a tiidmisi tuust viimät- he piiriteemalinõ mälestüi- mano hulga mälestüisi, midä välähpuul muusiumi, väläh- nikast mehest, korgõ enese­- mi mälestüisi varasalv Kül- sel aol väiga’ olõ-õi kogot. Mi si tarõ. Tarõ sisulõ lövvämi sis peräst kodo tagasi tuv- puult Setomaad ja eiski’ Eestit. hinnanguga’ ja autoritaarsõst li tutvustas talvitsit tegemi- tahasi’ tuuga’ pääle naada’, pümmel ja külmäl aol vaht- võh üteh võtta’. Keväjä mi tii Konverentsipäävä lõpõt Kali-­ liidrist. Kindral oll värvikas si seto taloh. Programmih selle õt om viil hulga nuid, sõ kodo. Edimätsenä viiäs vahtsõlt muusiumiussõ’ val- nina Olga Peterburist ­Vinne tegeläne, kinkõl olli’ suurõ’ mi anna külälisilõ võimalusõ kiä’ mälehtäse’. Mi soovi no’ tarõ Saatse raamadukokko. lalõ, sis võtt näütüski’ vaht- etnograafiamuusiumist. Olga kogõmusõ’ ilmasõast. juvva’ kuuma tsäiu, mõtõlda’ mälehtädä’, küüssü’, kõnõl- Ma olõ positiivsõlt meeles- sidõ mälestüisiga’ uma kotu- kõnõl setokõisi usuelost. Pet- Mille Põh´alaagri Verskahe? ja kõnõlda’ talvitsõst aost, da’ ja üles märki’, õt tiidmi- tet, õt ka’ tõõsõ’ raamaduko- sõ sisse muusiumi tõõsõ kõr- sere kloostrist, pühäsenulkõst­ Tuust saat inäbä tiidä’, ku tulõt tetä’ hunnarit vai nii ku Obi- si alal hoita’. Põhiprojekti- go’ Setomaal tegevä’ välläpa- ra pääl. ja seto kerkist. Mu jaos ütes keväjä vallalõ tettävähe Verska nitsa puul om ült – löhi. ga’ mi alosta kül’ järgmätsel nõki jaost uma’ ussõ’ vallalõ. MARIENHAGENI MERILY huvitavas fenomenis oll Külästüskeskusõhe.­ Mälestüs esäst ja esä tüüst Petsere kloostrih

RAHULANE AARE joudsõ 1953. aastaga sügüse. GAZ-51. Oll ka’ tõõnõ GAZ-51, keeleti ar’ tuud marki sõidu- nev oll kõik tuuga’ võrrõldõh, takka. Pääle kolmõ kuud Riia Ku oll kodo joudnu’, sis tull a sõiduh sai kõrraga’ olla’ õnnõ massina’. Tagasitiil Petserehe ku tä tull kloostrihe, ja peräst eeluurmisvanglah istõ ülejää- naada’ tüükotust otsma. Auto- üts massin, selle õt oll õnnõ läts ütel massinal bensiini­ 1970ndäil, ku käve puja Aare- nü’ ao Valmiera vangimajah. Mu esä Nikolai (Miko) sündü juhi aamõtit pakti katõh kotu- üts riiklik numbrimärk. Tuu oll pump katski. Nä sis tei’ tulõ ga’ kloostrih. Sis ütel tä puja- Esä jutu perrä oll tuu intellek- Mihhail ja Elena Rahulase per- sõh. Tull valli’ Põlva piimä- võimu sanktsioon kloostri vas- üles ja remondõ’ massinat. lõ: „No’ om nii ku üü ja päiv.“ tuaalõ vangla vai vangõ majand rehe 5. detsembril 1926. aas- kombinaadi ja Petsere kloost- ta. Ja tuud ütte numbrimärki Ütel kõrral juusk Irboskah elläi Nikolaid usaldõdi. Kõkkõ sai – kolhoosiesimehe’,­ tehasõ-­ tagal. Perreh kasvi viil 1924. ri vaihõl. Kloostriga’ oll hüä kasutõdi katõ auto pääl. massina ette ja sis olli’ pääl viil õnnõ sularaha iist. direktori’ jt, kiä’ olli’ nõuko- aastagal sündünü’ sõsar Maria läbisaaminõ jo timä esäl, arva- Pääle veomassina oll kats ka’ kloostri vaimuligu’. Esäl 24. detsembril 1960. aasta- godõ võimu vasta essünü’. (Manni) ja 1922. aastagal da’ tuuperäst tiitigi’ kloost- kergetmassinat M-20 Pobe- õnnahtu kõgõ halvõp ar’ hoi- gal sai kõik illos otsa. Esä võõ- Nikolai oll sääl piimäautojuht. sündünü’ puulveli Paul. Pauli­ rist pakku’ tüükotust. Rahu­ da ja GAZ-12 3UM. Üteh tõõsõ ta’, a tä eis’ sai viga. Tuu mas- dõti Riiah kinni. Täl oll üles- Pääle vallalõsaamist võtt tä imä kuuli süntämisõ aigu. lane Nikolai valõ viimätse. juhiga’ nä tõi’ kats 3UM-5 sin tull maaha kanda’. annõh hanki’ parfümeeriate- naase, sis sündü ma’. Esä naas Edesi tull kooliaig Obinitsa­ Kloostrih anti esäle kõrralik Moskvast, selle õt Moskvah Nikolai tüü-ülesandõs oll hasõst puuvõismõõlli, mia oll Obinitsa sovhoosih ­autojuhis. koolih ja peräst tuud Võm- kloostrilõ tarvilist kraami han- kloostri elo jaos hädävajalik. Nakas Vasla küläh elämä ja morski aamõtikoolih. Sis ­tulli’ ki’, ka’ massina tagavaraossi. Riiah tä arrõteeriti tehasõh, tä elämist kõrda kobendamma. ärevä’ ao’, tull nõukogodõ Pall´o tull hanki’ ehitüsmater- olõtas, õt inne oll tehasõ direk- Kloostriga’ tä käve edesi läbi, võim, nakas sõda. Kõik pelksi’ jalõ, tsinkplekki näütüses. Tuul torit jo võimõ puult mõotõt. kloostriülep Alipiga’ ja kõgõ küüdütämist. Esä tekk sõaaol aol naati kloostrit remontma ja Nikolai oll ütesä kuud Riiah inäbä majandusjuhataja Iri- hinnäst 2 aastakka noorõbast, ehitämmä. Riik taha-as kloost- eeluurmisõl. Kats kõrda käve neiga’. Mi möi näile ahopuid. õt päsedä’ mobilisatsioonist. rist midägi’ kuulta’ ja kloost- imä Elena timmä kaemah, tõisi Ütel kõrral võtt esä ka’ puja Pääle sõta oll esä oppaja Obi- ril olõ-õs võimalik midägi’ sinnä’ lubata-as. Esä tunnist, Aare üteh. Sõidu aol kloostrihe nitsa, Tobrova ja Võõpso koolih aamõtligult osta’. Kauba’ ja õt tä ost puuvõismõõlli Petse- istõ Aare Irinei üsäh. Kloostrih (1946–1950), kooni’ tull käsk materjali’ tull saia’ läbi vahen- re kloostri jaost ja tuu oll tälle pakk Irinei näile süvvä’ ja and minnä’ aoteenstüistõ. Pall´o’ dajidõ. Nii ka’ tetti. Tüü-üles- ant tüü-ülesandõs. Aarele korvitävve aiamaaskit. ütli’, õt mingu-ui, oodõti­ val- andõ’ vei’ Nikolai sagõhõhe Samal aol tetti kotoh ­Vasla Eelviimäne Vinnemaa patriarh gõt laiva. Esä otsust õks min- Pihkvahe, Leningraati, Kure- küläh ka’ läbiotsminõ. ­Viidi ar’ Aleksius II oll ka’ Rahulase nä’, selle õt aasta varahappa mäe kloostrihe ja Riiga. Ütel esä aśa’: mootorratas M-72, perre hüä tutva. küüditõdi sõsarõ Maria pereh. kõrral eiski’ Kiievihe. Kloostrih diivan, esä ülikonna’ ja klot- Nikolai kuuli 19. veebruaril Sääl peeti esäst luku ja taheti oll esäl väigokõnõ aamõtikor- sersõrmus, mia pääle eeluur- 2002 ja matõti 24. veebruaril. eiski’ sõakuuli saata’. Tä käve ter. Tüü sai tettüs ja ülesandõ’ mist anti tagasi. Oll kohus ja Oll lämmi ja päiv paistu. Tuu- mitmõl kõrral puhkusõl. Kodo Sootska’ Petsere kloostrih. Kroonikogo pilt täüdet. Nikolai mäleht, ku eri- karstusõs sai esä 2,5 vangiaas- ga’ om ka’ illos lõpõta’. November 2019 Nr 11 (360) 11 Säetäs kokko kattõ seto sõnaraamatut

2013. aastagal naksi’ sist koon’ tämbätse päävä Tarto Ülikuul (TÜ), Eesti kõnõlõjidõni vällä. Sisse võõ- Keele Instituut (EKI) ja da-ai vahtsõbit ütiskeelidsit Seto Instituut ütehkuuh sõnnu ja jätetäs vällä ka’ üts jago võõrsõnnu. Sõnaraamat kokko säädmä suurt om mõtõld innekõkkõ seto- seto-eesti sõnaraamatut kõisilõ ja seto keele huvilisi- ja tuu jaost luudi seto lõ, a om kindlahe hüä läteh ka’ sõnastigu tüükeskkund keeletiidläisilõ, folkloristele, EKI EELexi andmõbaasih. aoluulaisilõ, etnograafõlõ ja tõisilõ.

SAARE EVA Suur seto sõnaraamat Kiä kasus kõikaig Seto sõnavara süstematisiir- Ku 2013. aastagal naati suurt misõ ja sõnaraamatidõ kok- seto-eesti sõnaraamatut tege- om kosäädmisõ tüürühmä vidä iist mä, sis oll edimält põh´as „Väi- TÜ tiidläne Eva Saar, tüürüh- kese murdesõnastiku“ 9300 mä liikmõ’ omma’ EKI vanõp- seto sõnna. Tuukõrd arvati,­ õt sõnaraamadumeistri’ Maeve sõnaraamaduhe tulõ umbõs Leivo (imäkiilne seto) ja Inge 15 000 märksõnna. A ­tüühü seto? Käsi, imäkeelidse nõvvoandja- naatõh sai selges, õt seto Hõrna Aare kośtmah Tormi Pireti salongih. Eräkogo pilt na ja rahvaluulõkeele hüä tiid- sõnnu om umalaol kogot jänä Paul Hagu, TÜ doktorant alatõh­ a-alostusõga’ sõnnost, Aare tunnist´, õt tutva’ suskaitsõ klubidõ tekkümisõst olõma, määndsit asju perrä saa Hanna Pook ja TÜ professor sagõhõhe nimekirä lõpuotsa Kośtmah oll´ omma’ õnnõ kats inemist. Tõi- Eestih ja Seto Seldsi sünnüst olla’ seto. Om tuu sündümisõ Karl Pajusalu. Suurõ seto-­eesti joudmalda’. Tähestiguh kav- Hõrna Aare sil oll´ võimalus hinnäst tutvast Petsereh 1987. aastagal. ­Eesti perrä – sündünü seto vanõbidõ sõnaraamadu kokkosäädmisõ võbah olõvidõ tähtiga’ alos- tetä’ ja kõnõlda’ köüdüssist Vabariigi tagasitulõk and´ kim- latsõna? Üts vanõp om seto? pääle lätt kindlahe viil mõni tavvi sõnnu loend oll kehvä- Setomaaga. Śoo oll´ hüä mär- müst, õt tagasi piat tulõma Mõist seto kiilt? Pidä seto kul- aastak, a õt näüdädä’ seto kee- kene, a tämbätses om tekste ja go, õt nuu’ perämädse rahva­ ka Setomaa ja Petseremaa. Õt tuurist? Om suur tahtminõ le umanäolisust kõrvusi sää- sõnasedelit uurih tuu joudsalt TORMI PIRET loendusõ perrä katstõist ja minnä’ edesi, om vaia kaia’ ka olla’ seto vereköüdüseldä? deh kõrval kõnõlõvidõ lääne- kasunu’. kultuuriklubi Setoluu’ vedosnik puul tuhat seto keele mõistjat tagasi. Noorõba’ kasusõ’ külh Aare kõnõli, õt Seto Kong- meresoomõ kiiliga’, sis tulõ Parhilla’ om seto sõnaraa- õigõhe ütstõist tiiä-i. Setodõ pääle, a nä tiiä-i tuud aigu, mia ressi Vanõbidõ Kogo om luba- vällä jo tulõval aastagal „Seto madu tüükeskkunnah EELex siäh om vaest sada-katssada oll´ inne näid. Setomaa kuts. nu naada’ kokko saama seto eripäraste sõnade sõnastik“. 19 000 sõnaartiklit, näütüses Kultuuriklubi Setoluu’ iistvidäjät, kiä’ õgal puul silmä Mõnõ inemisõ tä võtt hindähe, nulkõga kõõh ilmah, õt kõnõl- õnnõ k-alostusõga’ sõnaartik­ novembrikuisõlõ trehvämis­ paistusõ’, ja mitmõ’ tuhandõ’ mõnt võta-i. Aare om üts näist da’ tulõvadsõst, 2020. aasta- Keelelisõlt rikka’ seto’ lit om 4077. Märksõnnu arv õdakulõ korjus paras pundi- tiiä-i ütstõõsõst midägi. ullõst, kiä’ käävä’ Setomaaga ga Seto Kongressist ja üleilma­ tüü joosul kõikaig kasus, sõna- kõnõ setokeelidsit ja -mee- Tõõnõ küüsümüs tull´ mol´o- ütte jalga. seto olõmisõst. Trehvämis­ Sõnavarah om terveh kultuuri- raamaduh või peräkõrra olla’ lidsit. Inäbüs kultuuriklubi­ raamatit pite: Mia pand sin- Järgmäne küüsümüs oll´ õdak „Kośtmah om Hõrna ruum. Nii ku seto kultuur, 25 000 märksõnna. Arvada’ õga Setoluu’ inemisõ’, a tśuut ka nu kogo elo seto asjuga toi- Talina setokõisi kottalõ: Ku Aare“ oll´ Talina nulga edimä- paistus seto kiil ja ­sõnavara aastagaga’ joudas 2000 sõna­ tõisi huviliisi. Kośtma oll´ kutst mõtamma, Setomaa hüäst Setomaa vallavaltsus hoolt- ne kokkokorjuminõ. silmä suurõ rikkusõga’. Üts artiklit ar’ tetä’. Kokko­sääd­ kolmõkõrdnõ Setomaa ülemb­ panustamma? sõs valla setokõisi iist, sis Küüsümüisi oll´ muidohki­ jago tuust otsalõpmalda’ ­sõna­- mi­nõ tähendäs märksõna­ sootska, Seto Kongressi pää- Vastus tull´ pikk, kohki 15 kiä hooltsõs naidõ setodõ inäbä ja juttu jakku kavvõbast. varast om avaldõt Julius artik­li vormstamist: nimi- ja vanõp, Setomaa kultuuri-, mintat. Lühkolt kokkovõõdõ­ iist, kiä’ eläse’ muial? Ku Pääle kõnõlõmisõ tahtsõ’ lat- Mägiste „Seto sõnastikuh“ tegusõnnu vormõ manopand- ­kaitsõ-, välis-, ja sise­ministre tuna kitt´ Aare latsõiä kuuh­ olõsi-i Setomaa aolehte õga sõ’ õks ka laulda’ ja ­tandsi’. (toim. Mariko Faster, 2007). mist, seletüisi kirotamist ja ja mia kõkkõ viil, Hõrna Aare, olõmisi vanavanõbiga, kõnõ- mol´oraamatit, sis Talinah, mia Lõpõhtusõst pakk´ Aare vällä,­ Inge Käsi kokko säet seto võimalikõ tähendüsgruppõ õt pakku’ kostist ummi tiid- li umast raamatidõ lugõmisõ om Setomaa perifeeria, olõ-i õt järgmäne „Kośtmah om …“ veebisõnastikuh­ (http://eki. luumist, näütelausidõ tege- miisi, kogõmuisi ja mõttit. tõvõst, tundsõ hüvvämiilt uma määnestki tiidmist, mia Seto- võisi’ olla’ detsembrikuuh ee/dict/setosonastik/) om üle mist ja tõlkmist jpm. Sõnaraa­ Aare suuvsõ kõnõlda’ tuust, aoluu oppajist, kiä’ kõnõli’ maal sünnüs. Võisi’ olla’ seto seto vedosnikõga, kiä’ tulõva’ 6000 sõna. Seto suurdõ sõna- madut tävvendätäs kõigi keele­- mia kullõjit huvtas, ja nii pal- aoluust tśuut tõisildõ, ku kirja inemiisi suurõbat ütehhaard- Talinahe aastagalõpu küläh- raamaduhe tulõ üle paariküm- kogodõ abil: Eesti Keele Insti- lõlgi tä hindäle küüsümüisi oll´ pant. Kistumalda mälestüs mist Setomaa tegemisihe. käugilõ. ne tuhandõ sõnaartikli, 2019. tuudi eesti murdidõ ja soomõ- esitädä’. om Aarel aoluu oppaja seleh- Vastussõst sai kullõlda’ Kultuuriklubi Setoluu’ and aastaga sügüses om valms ugri kiili arhiiv (http://emsu- Kõgõ edimäne küüsümüs tüsest, õt seto’ omma’ suur ja Setomaa Liidu, Seto Kongressi piä tiidä’ järgmädse trehvämis­ umbõs puul tuust. ka.eki.ee/), Tarto Ülikooli ees- Aarele oll´ kotussõ pääl olõ- väkev rahvas olnu’, kiä’ kuna- ja Setomaa valla ütidsist plaa- õdagu päävä ja uut kõiki seto- Õt tutvusta’ huvilisilõ aas- ti keele murdidõ ja sugulas- jidõst: Kas tunnõt vai tiiät gi omma’ lännü’ Pihkva järve nõst naada’ setokõisi kokko keelidsit ja -meelidsit. Tereh tagidõ joosul tett tüüd, otsust kiili arhiiv (http://www.mur- kõiki, kiä’ sinnu kullõma mant ja tennü’ suurõ Vinne lugõma. Kõrraga tahtsõ’ inemi- tulõmast õgale ütele, kinkalõ suurõ seto sõnaraamadu re.ut.ee/), setokeeline (ao)- omma’ tulnu’? riigi. Edesi kõnõli Aare muin- sõ’ tiidä’, kuvvamuudu tuu saa setost olõk pakk huvvi! tüürühm kokko panda’ vahe- kirändüs, imäkeelidse’ kõnõlõ- kokkovõttõ jaos seto eismuudu ja’. Ku om vaia, sis mi olõ ten- sõnnu sõnastigu. Sääl omma’ nü’ sõnavara kontrollmisõ jaos sõna’, mia’ omma’ kirja pant ja näütelausidõ tävvendämi- õnnõ Setomaalt vai omma’ ka’ sõs ka’ välitöid hüvvi seto kee- Piiriveere noorõ’ saava’ hindäle malõva viil kõgõ lähebil naabridõl ja le mõistjidõ mano. Seto sõna- Lõunõ-Eesti keelesaari päält. raamadu tüürühm tegutsõs MTÜ Piiriveere Liider Sõgla pääle jäi inäp ku kol’ põhimõttõl, õt nii suuri mater- kõrraldas järgmätsel Kae’ viil! tuhat säänest sõnna. jalikogosit tüütädäs läbi õnnõ Sõnaraamadu’ süstemati- üts kõrd. suvõl Leader kuuhtüü- Kae’ videot ja loe’ malõva ■ seerit sõnavarakogodõna avi- Seto sõnaraamatidõ kokko­ kottalõ siist: www.piiriveere. projekti raamõh tasõ’ alal hoita’ seto keele säädmist toetas Eesti Keele Piiriveere piirkunna ee/et/opilasmalev ■ Valgamaal olnu’ malõvast sõnavara rikkust ja keele uur- Instituudi ja Postimehe kuuh- uma opilasmalõva. jagava’ ummi mõttit mi ja’ ja pruukja’ saava’ sõnavarra tüülepingu raamõh AS Posti­ noorõ’ Rämsoni Mirel, parebahe kätte. Seto kiilt om mees Grupp üteh Seto Kultuu- Malõvahe oodõtas 30 nuurt iäh Mähari Kaisa, Mähari Maia aigu joosul hulga üles kirotõt. ri Fondiga’ (alatõh 1. juunist 14–19 (13aastagatsõ’ saava’ ja Rätsepä Ivo. Tuu umakõrda tähendäs no’ 2016). Tarto Ülikuuli om aas- tulla’ prii kotusõ pääle). Kok- väiga’ suurt tüüd. takki projekte abiga’ toetõt ka’ ko avatas kol’ malõvarühmä. Kokkosäetäv suur seto-ees- kultuuriministeeriumi rahas- Malõvah tetäs viis edimäist Śoo aastaga juulikuuh oll ti sõnaraamat haard hindä ala tatavast Setomaa perimüskul- päivä tüüd, sis lõbutsõdas kats nimetet projekti raamõh sõnnu vannust ülestähendüi- tuuri toetusmeetmest. päivä rühmi kokko­tulõkul Val- kuuhtüüh Valgamaa Partner- gamaal, peräst tetäs viil viis luskogoga’ Tankla opilasmalõv päivä tüüd. Valgamaal, koh osalõsi ka’ Pii- Sõnasedeli näüdeh Edimätsel nädälil tetäs pääle riveere nuuri. EKI Wiedemanni tüütegemisõ rühmä ühendävvi Malõvast om tett kokkovõt- sedelikogost. tegevüisi kokkotulõkus. Tõõsõl Suvõl malõvah. Eräkogo pilt va video, mia and kinnitüst,­ Joonistõt sedelit nädälil nautva’ noorõ’ tekkü- õt tegemist om hüä ja vajaligu om harvakutti. nüt „mi-tunnõht“ ja k´audas ga riita pandminõ, korstaminõ, alosõl massa’ õnnõ tüütasu’ ettevõtmisõga’ ja mi või uhkõ’ tõisil malõvarühmil küläh. värmminõ jms). Piiriveere Liidrilõ. olla’ ummi tüülisi nuuri pääle. Mi otsi Piriiveere piirkun- Piiriveere Liider sõlm eis’ nast tüüandjit (või olla’ ka’ nuuriga’ lepingu’, rigistriir eräisik), kinkõl olõs vaia nuuri tüütämisõ massuaamõtih ja abikässi lihtsabidõ hüäkõrras- mass noorilõ vällä tüütasu. tustöie tegemisõ man (nt hal- Tüüandjal hindäl tulõ arvõ 12 November 2019 Nr 11 (360)

Setomaa valla sündmüse’ SÜNNÜPÄÄVÄ’ DETSEMBRIH Auna Mare – 80 Poolaku Valve – 64 ■ N, 28. novembril kell 15 jutuõtak „Aastatsõõr seto köögih“ ■ T, 17. detsembril kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikoh. Esines 2. detsember 21. detsember Inara Vanavalgõ Kohvitarõh. leelokoor Helmine ja tandsos mäng Ingmar Päid. arheoloog Kuldatsäuga leelonaane ■ T, 3. detsembril kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikoh. ■ K, 18. detsembril kell 18 Verska Muusigakooli joulupido Esines leelokoor Kuldatsäuk ja tandsos mäng Ingmar Päid. Verska Kultuurimajah. Linnu Helvi – 84 Rahusoovi Katrin – 54 ■ N, 5. detsembril kell 12 Setomaa kuulõ Paul Haavaossa ■ N, 19. detsembril kell 14 Verska latsiaia joulupido. 4. detsember 23. detsember luulõ lugõmisõ päiv Verska Gümnaasiumih. ■ N, 19. detsembril kell 15.30 Meremäe ja Obinitsa Helmise leelonaane Meremäe-Obinitsa ■ R, 6. detsembril kell 9 joululaat Verska Kultuurimajah. latsiaiarühmi joulupido. naiskoori laulunaane ■ R, 6. detsembril kell 12 jouluprogramm ■ R, 20. detsembril kell 16 Miktämäe kooli joulupido. Suure Erika – 63 Setomaa muusiumidõh. ■ R, 20. detsembril kell 17 Meremäe Kooli joulupido. 5. detsember Metsiku Kadri – 41 ■ R, 6. detsembril kell 21 tandsoõtak ansambliga’ Detail Lahe ■ R, 20. detsembril kell 18 Verska Gümnaasiumi joulupido. Siidisõsarõ leelonaane 23. detsember kohvikoh. ■ R, 20. detsembril kell 21 tandsoõtak Ojari ja Einariga Mokornulga koori ■ P, 8. detsembril kell 17 Toomas Valgu „Lõõtsalood Setomaalt Lahe kohvikoh. Sarve Jaan – 39 leelonaane – 2“ esitlüskontsert Obinitsa Muusiumih. ■ L, 21. detsembril kell 20 Setomaa valla joulupido 5. detsember ■ 10.–13. detsembrini talvõprogramm (grupõlõ) Verska Kultuurimajah. pilli- ja tandsumiis Lillepuu Vassili – 91 Verska Talomuusiumih. ■ T, 24. detsembril kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikoh. Esines 25. detsember ■ T, 10. detsembril kell 20 kultuuriõtak Lahe kohvikoh. Esines Kiira Mihnovitš ja tandsos mängvä’ Ojar ja Einar. Teppo Sirje – 67 laulumiis, Seto Miihi karmoškabänd Karmona ja tandsos mängvä’ ■ R, 27. detsembril kell 13 vanõmbaiälisi joulupido 7. detsember Summa vedosnik Ojar ja Einar. Verska Kultuurimajah. Helmekaala’ leelonaane ■ R, 13. detsembril kell 13 vanõmbaiälisi joulupido ■ R, 27. detsembril kell 20 aastalõpupido Miktämäe Mäeotsa Ain – 48 Miktämäel. teenindüspunkti saalih. Pelisaare Georg – 61 25. detsember ■ R, 13. detsembril kell 21 tandsoõtak ansambliga’ Tulivesi ■ R, 27. detsembril kell 21 tandsomuusikat tege 7. detsember lavastaja, Vabarna preemia Lahe kohvikoh. Raen Väikene Lahe kohvikoh. poliitik laureaat ■ L, 14. detsembril kell 12 talvinõ perrepäiv ■ L, 28. detsembril kell 20 aastalõpupido Meremäe Verska Talomuusiumih. teenindüspunkti saalih. Illingu Väino – 68 Riitsaare Rutt – 46 ■ P, 15. detsembril kell 11 Setomaa valla ■ T, 31. detsembril kell 20 suurõjoonõlinõ aastavaelduse 8. detsember 25. detsember kodotsidõ latsi joulupido. show. Ilolanga laulumiis kultuuritüütäjä ■ E, 16. detsembril kell 16 Anne Vabarna nimeline ■ K, 1. jaanuaril kell 1 aastavaelduspido Verska Kultuurimajah. umakultuuriõtak. ■ L, 4. jaanuaril kell 17 talsipido Luhamaa Külätarõh. Loigu Silvi – 63 Esä Jevgeni – 89 ■ T, 17. detsembril kell 13 talvinõ migulapäiv ■ P, 5. jaanuaril kell 13 talsipido Saabolda küläh 9. detsember 26. detsember Meremäe teenindüspunkti saalih. Toomõmäe kodorestoranih. Sorrõseto leelonaane Petsere Varvara kogudusõ ■ T, 17. detsembril kell 16 Miktämäe latsiaia joulupido. ■ T, 7. jaanuaril kell 17 talsipido Obinitsa küläkeskusõh. preestri Kahuski Päivi – 32 9. detsember Osti Helgi – 67 Tsibihärbläse’ leelotütrik 26. detsember Siidisõsarõ leelonaane Seto jutuvõistlus Ristimäe Veera – 87 Kooltusprogramm söögimälehtüs- 10. detsember Krooni Hele – 57 Ilolisõ leelonaane 26. detsember kuulutadas vällä as´akõisi vällämärkmisõs Meremäe-Obinitsa „Eismuudu söögisuvõniir Setomaalt“ Kudre Raul – 49 naiskoori laulunaane Põliskiili aasta tähendäs ka 11. detsember seto keele aastat. Teema’: Setomaa vallavanõmb, Toomesaare Triin – 32 Rõõm om kuulda’ inemi- Setokõsõ’ om läbi ao umakasvatõtust põlluviläst, aia- ■ Kuis ma seto kiilt opsõ Seto Kongressi 26. detsember si seto jutussit ajamah. Pall´o’ ■ Mino suguvõsa talo lugu kraamist, mõtsamar´ost, siinist ja kalast tett süüke söönü’. Vanõmbidõ Kogo liigõh Siidisõsarõ leelotütrik nuist omma’ väärt ka tõisiga ■ Kuis vanast arstiti Pernaase’ omma’ avvu seeh hoitnu’ tiidmisi jagamist. Tuuperäst märkse- ■ Ravimtaimi korjamisõst ja mõistmist, õt kuis mäntsest kraamist midä saat perrele vä’ Setomaa aoleht ja Setomaa Suun Riina – 59 Punamäe Anita – 59 ■ Olla’ nuur täämbä Setomaal süümisõs tetä’, ja tuud andas põlvõst põlvõ edesi. 12. detsember 29. detsember ülembsootska Järvelilli Rein Eläjäkese’ ja loomakõsõ’ vällä märgo – kõrraldada’ seto ■ Järest inäp om külälisi, kiä’ tahtva’ üteh osta’ söögi- Helmise leelonaane Helmekaala’ leelonaane ■ Seto rõividõ ja ehtidõ lugu jutuvõistlus. Mõttõ kitsevä’ mi perreh mälehtüst. Parhilla’ om Setomaal nuid väiga’ veid´o. Männiku Nikolai – 69 Sibula Priit – 42 üleseto organisatsioonõ kuuh­ ■ Mino lugõmiselämüs tuuperäst mi proomi naada’ mõtlõmma ja sis tegemä olõkil hüäs ka Setomaa valla- Kuis ma seto filmih mängse Setomaalõ umatsit söögisuvõniire. Läbi tuu mi saa 15. detsember 31. detsember ■ Ilolanga laulumiis poliitik vanõmb Kudre Raul, Setomaa ■ Seto süüki tegemäh väärtüstä’ umma söögiperändit, anda’ tiidä’ Liit ja Seto Instituut. Midä vanavanõmba’ mullõ mäntse mauga’ omma’ Setomaal söögi’ ja annami Niisis seto jutuvõistlus om ■ opsi’ ka’ huugu ettevõtjilõ panusta’ vahtsõ as´a tegemistõ. Lennuki Helen – 30 Setomaa Vallavalitsus vällä kuulutõt. Śoost võiva’ ■ Seto sport om kõva sõna 16. detsember suuv õnnõ: osa võtta’ kõik seto’ üle ilma Sorrõseto leelotütrik Endel Sulbi 97 ■ Seto muusika elämüs Mi ooda sinnu kooltusõlõ kirja pandma, ku ja muidogi ka setodõ seto ■ Elo om tiatri Vassili Lillepuu 91 keele ar’ opnu’ sõbra’. Auhin- ■ Kuis ma käve kerigupühäl, sul om huvtav toorainõh, a sa tiiä-äi, kuvvamuudu tuud Verevmäe Kaja – 57 Helene Raudvee 90 dus omma’ setokeelidse’ väl- ■ kirmasõl, kostmah, Petsereh, söögimälehtüses tetä’; 17. detsember Meta Kurg 89 läandõ’ (Seto Ateljee Gale- puhtil, saajah, kaejatsil... Siidisõsarõ leelonaane Veera Päkk 87 rii kirästüs, kirästüs Seto Kiri, ■ Ma taha teile kirota’ süäme ■ sul om küdsämäh mõtõh, minkõst tahasi’ tetä’ Setomaa Aino Hainsoo 86 Seto Instituut ja tõõsõ’). Kut- päält ar’ söögimälehtüse; Kala Ingrit – 51 Helvi Lind 84 sumi üles auhindu annõtama Kirotada’ võit ka vabal teemal. 17. detsember Meeta Vahermets 84 kõiki Setomaa organisatsioo- ■ sa tahasi’ ummi parhillatsit asju värskendä’ jutu vai nõ vai muido seto keele sõpru. huvtava pakendiga’; Seto Käsitüü Kogo Endel Kikkas 83 vedosnik, Seto Kongressi Õie Poolak 82 Vannusõklassi’ võistlusõl kusõga, vähembält üts arvudi- ■ sul om tahtminõ uma as´alõ luvva’ kõrralinõ märgistüs. omma’: koolieeliku’ ja koo- lehekülg (3500 tähemärki koo- Vanõmbidõ Kogo liigõh Leida Pilt 82 lilatsõ’ kolmanda klassini, IV ni 7500 tähemärki). A koolilats Mi ooda tämbätsi söögi- ja käsitüüettevõtjit ku ka’ vahtsit Leo Niido 80 – VI klass, VII – IX klass, X – või ka lühembä jutu kirota’ ja tegijit, kinkõl om mõttit söögimälehtüsi arõndamisõs Kama Kaido – 62 Eha Laanemaa 80 18. detsember Liide Lusti 80 XII klass, noorõ’ (kuni 30-aas- jutt või ka pikemb olla’. ja huvtavabas tegemisõs. Tsihis om jouda’ pakendõt söögi- tadsõ’), pisu vanõmba’ noorõ’ Paremba’ jutu’ ilmusõ’ aole- poliitik Heino Karro 80 (31-50-aastadsõ’) ja iginoorõ’ heh Setomaa ja nuidõ iist saa mälehtüseni’, midä mi saasi’ järgmätsel suvõl müvvä’. Viire Viinak 80 (päält 51 aasta vannusõ’). honorari kah! Helmi Valdur – 81 Johannes Parts 78 Õga ineminõ või saata’ Tähtaig: 31. detsembri 2019. Mi võta vasta 15 inemist. Pangõ’ hinnäst kõrraga’ kirja. 20. detsember Mihhail Baškirov 78 võistlusõlõ kooni viis juttu. Jutu’ tulõ saata’ aadres- Kirjapandmisõ viimäne päiv om 15. detsembri 2019. Meremäe-Obinitsa Illar Laanetu 75 Jutt tohi-i olla’ inne mõnõh sil [email protected] vai http://bit.ly/ToidusuveniirSetomaalt naiskoori dirigent, Heli Juhkam 74 tõõsõh leheh vai raamatuh ar’ aadressil: Kauksi Ülle, Müüri- Hõpõhelme’ ja Meremäe Heinar Hansar 73 trükit õga internetti üles pant. mäe talu, Muuseumi tänav 6, Kooltusprogramm Seto Köögi liikmilõ om 40 € (10 € päiv), mehe’ laulumiis Viiu-Felicia Aun 73 Lugu võisi’ olla’ mõistligu pik- Obinitsa, Võru maakond. tõisilõ mass 60 € (15 € päiv). Ilmar Vananurm 73 Täpsebält om kiräh: www.setomaa.ee Külviku Mart – 59 Maria Tamm 72 20. detsember Toivo Sikk 72 Mano saat küüsüdä’: Mailis Siilbek, MTÜ Seto Küük, loodustiidläne Silvi Niido 72 +372 5560 4884, [email protected] Leon Kaljuvee 71 Vananurme Ilmar – 73 Olev Palm 70 21. detsember Aavo Purdeots 70 Kooltust toetas rahaga’ MTÜ Piiriveere Liider kiränik ja aokiränik Feliks Lilleaed 70 Eesti maaelo arõngukava 2014–2020 Leader-meetmest.

Leinämi

✝ Aleksander Vanavarblane ✝ Helvi Kojus ✝ Enn Pähklamäe ✝ Jaan Koort Nahtsipäiv Uusvadah. Urmi Evelini pilt