Sisaldab Setomaa Valla Lehte Lehekülgedel
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Tarrosõ Triinu-Liis: Valgu Toomas: Marienhageni Merily: „Taha viil tetä’ „Nädälivaihtuisil „Kuuhtüüh MTÜga uma seto latsilaulõ k´au Nedsäjä Külä Bändiga’ Seto Küük alostasõ’ raamatulõ ka plaadi üle Eesti pita pääl pilli muusiumi’ mälestüisi mano, õt saas mängmäh ja inemisilõ kogomist seto parembahe laula oppi’.“ hüvvämiilt tegemäh.“ traditsioonilisõst söögist.“ lk 3 lk 9 lk 10 Hind 1 euro November 2019, nr 11 (360) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Uma rahva kitminõ Jaapanih Osaka liinah turismi-EXPO messil SARVÕ ÕIÕ oll mitmõl kõrral api ka’ vaia. Obinitsa muusiumi giid Metroopiletidõ ostminõ läts mõnigi’ kõrd vussi, a sis oll jo su kõrval inõminõ, kiä naarah- Setomaa om Eestimaal üts tõh praavt kõik ar’. Nii ku üldäs kotus, kohe tuldas üle ilma – elo oppas, kuki’ oppaja om kaema, õt kiä’ siih eläse’ ja tõõnõ inõminõ. kuvvamuudu eläse’. A kuis- muudu inõmisõ’ śoo kotu- Trehvsi ka’ tutvit sõ üles löüdvä’? Vaivalt kiäki’ võtt maakerä lavva pääle ja Messil mi Heleniga’ trehvsi ka’ nakas uurma, õt kohes võisi’ tutvit jaapanlaisi, kiä’ olli’ jo minnä’, õks tetäs vallalõ mää- Setomaal k´aunu’. Kats näpo- negi’ ekraan ja uurtas säält. tüühuvilist naist, kedä siih Tähtsä ommõgi’, õt Setomaa, Setomaal jo tundas ja tiidäs, Setomaa vald olõs õgal puul tulli’ ka’ sinnä’ ja näile sai tet- löütävv, a tuu jaost piat kiä- tüs erälde langanoorigu tege- ki’ tä sinnä’ pandma. Hindä ja misõ oppaminõ. Jaapanlasõ’ uma rahva kitminõ om śool aol omma’ käpe’ opja’ ja tahtva’ tähtsä, ku tahat külälisi hindä kõkkõ eis’ pruumi’ tsäpendä’ poolõ. Ku kiäki’ om k´aunu’, ku ja mõistva’ küüsüdä’. Nuu’ tälle om miildünü’, sis kiro- kats naist omma’ jo mitmõl tuisi, kõnõlõmisi ja pilte piteh kõrral müüdä Eestimaad k´au- ka’ tuldas kaema meeleperäst nu’ ja tahtva’ näpotüü raama- kotust. Sõbra soovtus om üts tut eiski’ vällä anda’. Kindlahe kindla reklaam, a viil kindlap suvõl omma’ nä jal’ Setomaal om eis’ minnä’ kavvõlitsi rah- Jaapanlasõ’ seto puppõ valmistamah. Külvigu Heleni pilt ja mõnõgi’ näpotüütegijä man vit kutsma näide kodo. kaemah ja opmah. Ütel näist Üts kavvõlinõ rahvas om da’ Eestimaalõ ja sis jouda’ ka höste kõrraldõt, sääl jokkõlõ- seto kunigriigipäivä, tandso ja appi pallõld tutvustamma kats oll kott ilostõt seto kastkiräga’. jaapanlasõ’. Nä omma’ Eesti- Setomaalõ. mist olõ-õi ja avitaja’ omma’ seto rõivilõpandmist. Innebidi nuurmiist – üts oll jaapanlanõ, K´avvuh ja näteh opit eis’ ja maal ja Kihnu saarõ pääl veit- Mi mõlõba’ Heleniga’ olli kõikaig käeperi. jo oll kokko lepüt kol’ opitarrõ: kiä mõistsõ eesti kiilt, ja tõõ- saat opada’ ja kõnõlda’ umast sekeisi k´aunu’ aastakümnit, a inne k´aunu’ Jaapanih, nii õt mi kats rõivilõpandmist ja langast nõ oll nuurmiis Eestimaalt, elost ja rahvast. Inõminõ inõ- Setomaalõ joudnu’ väiga’ har- tśuut tiidse, kohe mi lää. Śoo Meid panti tähele noorigutegeminõ, eiski’ ütine kiä mõistsõ jaapani kiilt ja oll misõga’ reklaam om kõgõ vakutti. Tuu jaost om EAS tüüd kõrd mi naksi Jaapanihe lin- laul oll – „Laul läts läbi Seto- sääl vahetusüliopilanõ. Näist kõvõp, kõgõ tugõvap, kõgõ tennü’, õt nä tiiäsi’, õt Ees- damma Talinast üle Helsingi Mi olli Leedu, Läti ja Eesti mes- maa hõpõhelme helinäl“, mia nuurmiihist oll pall´o-pall´o api. püsüväp. Tahetas eis’ kaia’, timaa om olõmah ja siih om 22. oktoobri õdagu paar tun- sialal, kotus oll loohkalt nul- oll näide süsteemi tõlgit. A Nimä’ sai’ täpselt seletä’ jaa- eis’ nätä’, eis’ küüsüdä’ ummi midä kaia’ ja nätä’. Ku aasta- ni inne süäüüd ja Osaka lii- gapääl, mi olli katsi pooli nätä’ niisamata laulmist oll viil pää- pani keeleh, selle õt jaapan- küüsümisi ja eis’ kumpi’. Mi gidõ iist tull Setomaalõ turis- nah olli mi ao perrä kell 16.25. ja vallalõ. Üldkujondus oll hüä. lekauba ja näpotüütegeminõ lasõ’ väiga’ inglisõ kiilt mõis- Heleniga’ olõ õka piteh üle mi iist vidämä Priksi Elin, sis Tagasisõit oll 28. oktoobril ja Mi Heleniga’ päävä’ läbi hiibõli muidogi’ kõikaig. Mi näi õks ta-ai, noorõp rahvas mõist, a kaet, käüsekirä’ ja hõpõkraam timä kindla mõtõh oll, õt jaa- ma’ joudsõ umma kodo Seto- tśuut ette nätt kotusõst väläh- nii hulga inõmisi, õt õdagust vanõba’ väiga’ mõista-ai. Nii om kumbit – mi olõ sada kraa- panlasõ’ võisi’ nätä’ Setomaad maalõ teno pujalõ, kiä tull väi- puul, õt meid õks tähele pan- oll tunnõh, õt mi ole terehtä- õt uma ihotõlk om õks hinnah. ti kvaliteetse’ reklaaminaase’ ja setokõisi ello. Hillä-tassa komassinaga’ imäle Tarto lii- dasi’. Meid seto rõividõ peräst nü’ kõiki jaapanlaisi. No’ sis Jaapanlasõ’ omma’ väi- ja kõõ seto rahva iist väläh! Mi ütsigu’ grupi’ omma’ joudnu’ na perrä, sama päävä numbri panti kindlahe tähele, a mi tulõ õnnõ naada’ uutma suv- ga’-väiga’ viisaka’, nii noorõ’ olõ-õi häpü tennü’ hüäle hõi- ja ka’ ütsi k´audas Setomaad seeh. Osaka liina mi kah´os kül’ tahtsõ inäbä nätä’ olla’. Miika’ võ ja nuid kõrrast trehvät inõ- ku vana’, nii mehe’ ku naase’, mulõ, tuud julgõ teele tunsta’. piteh. piaaigu nätä’ saa-as, tuu jaost taheti hindäle mälestüsest pil- misi siiä’ Setomaalõ. Õgas nii rikka’ ku vaesõ’. Sääl pais- Kokkovõtõh: Osaka liinah Õt suurõba jovvuga’ hinnäst olõ-õs aigu, mi sõidi hotellist te tetä’. Tuud õga kõrd küüsüti näil tuu tulõmisõ plaan väiga’ tu-us olõvat uhkit inõmisi. turismi-EXPO 2019 kõrraldaja’ tutvast tetä’, sis saadõti Külvi- messikeskuistõ tunn aigu met- ja mi harisi eiski’ säntse viisa- kipõlt lää-äi, a kindlahe tuldas Õgal puul, kõigil päivil pan- olli’ Jaapani riiklik turismiaa- gu Helen ja Sarvõ Õiõ Jaapani- rooga’ ja tuu ao joosul vaeldi kusõ ja pildstämisõga’ ar’. ja tahetas nätä’ mi ilosat Seto- ti meid tähele ja ku jäit tśuut mõt (JNTO) ja reisikõrraldajidõ he Osaka liina suurõlõ messile kol’ kõrda sõiduriista. Jaapan- Helenil olli’ üteh nelä’ pril- maad ja ilolisi setokõisi tege- kohegi’ pikebält mol´otamma, assotsiatsioon (JATA). Messil seto kultuuri tutvustamma, õt laisil om metroo päämäne lii- li’ (VR-prilli’), läbi minkõ sai misi ja olõmisi. sis jo tulti mano ja küüsüti, õt käve 150 000 inõmist, nuidõ olõs huvilisi, kiä’ võtasi’ linna- kumistii ja tuu om näil väiga’ kaia’ võrokõisi savusanna ja Eestimaad ja Setomaad oll kas om api vaia. No meele õks siäh 30 000 reisiprofessionaali. elojoudu mano, om vaia, õt kiil tähele hulga kavvõbah ku näi- saba’ kotusõ’, kohe saat üüsest UNESCO esindüsnimekiräh. se’, muusiumih seletedäs seto Visit õkka muudu inäp vällä paistu- de umah kotoh. jäiä’, mäntse’ ja koh omma’ Visit Setomaa turismiin- kultuuri ja ello seto keeleh, om si’ ja olõs tähtsä õga setokõsõ Seto kiil om tähtsä setokõi- söögikotusõ’, midä mäntseh foplatvormist lövvät ja saat hulga raamatit tõlgit ja kirotõt Setomaa jaost. Ku tõõsõ’ hindasõ’ seto si hindämäärätlemisõ jaost, Setomaa nulgah tetäs. lukõ’, õt seto keeleh. kiilt korgõst, sis nakasõ’ tuud śoo kiil om maailmah ainumas Õga kiil taht näütämist, koh omma’ Lugõminõ seto keeleh ■ Kae’ setokeelist Visit Setomaa tegemä ka’ setokõsõ’ eis’. Pää- sääne kiil, tä om põlitsõ seto kõnõlõmist, mõtlõmist, kiro- kõgõ korgõ- turismiinfoplatvormi: taht harinõ- le kõnõlõmisõ om vaia mõista’ kultuuri põhi, minkõga’ saat tamist ja lugõmist. Seto kiil ba’ kotusõ’ https://www.visitsetomaa.ee/so mist, a om PRIKSI ELIN kiilt ka’ kirja panda’ ja harinõ- üldä’ kõkkõ ja samah ka’ kõik om ainulaadsõ põlitsõ kultuu- ja ilosaba’ inõmisi, kiä’ da’ kiräsõnna lugõma. mõttõ’ kirja panda’. Setomaad ri üts tähtsä jago, läbi keele külä’, mänt- saava’ avita’ Setomaa kõgõ suurõp turis- ja setokõisi tegemisi ja olõmist hoiõtas alalõ kultuuri laebalt, se’ matkaraa’ omma’ olõmah, nii lugõmisõ ku keeleopmisõ ÜRO om 2019. aastaga kuulu- miinfoplatvorm om tõlgit seto tutvõstõdas kodolehel visitse- kiil hoit vana’ tüü’, tegemi- kohe saat tsuklõma minnä’, man. tanu’ rahvusvahelitsõs põlis- kiilde mõttõ ja sooviga’, õt tomaa.ee mitmõh keeleh ja no’ sõ’, majakraami jne nimetü- kost saat süvvä, mäntse’ muu- Setokeeline turismiin- kiili aastagas. UNESCO ohus- śood kiilt tiidäsi’ läbi keele- om sääl ka’ setokeeline jago. se’. Ütes keelehoitjas omma’ siumi’ omma’, koh omma’ fo projekt sai kõrraldõdus tõt kiili nimekiräh om ka’ seto pildi ja inõmisõ’ tunnõsi’, õt Kodolehelt saat tiidä’, õt koh muidogi’ ka’ vana’ seto laulu’, magahuskotusõ’. Söögikotus- teno Rahvakultuuri Keskusõ kiil, a õt anda’ keelele inäp näide kiilt hinnatas ja pandas ja mäntse’ omma’ Setomaa ilo- tuuperäst ommõgi’ seto laulgi’ sih omma’ söögi’ setokeelid- hüäskitmisõlõ. 2 November 2019 Nr 11 (360) Pikk ni pehmeh süküs om läbi saamah. Setomaa elo om õks hüä huuga edesi lännü. Ummi tegemistõga om silmä jäänü Variksoo Lee- Seto näpotüütegijä’ na, kiä Petserih taratas Tsirgukõisi ni hüä käsitüülisõ- na om käünü seto rõivit ni käsitüüd näütämäh ja esi’ opmah Genfih Intellektuaalsõ Vara Ilmaorganisatsioo- ni (WIPO) põlisrahvidõ naistõ treeningprogrammih. Talinah Märdilaadol Tuud om hüä miil kaia’, ku õks setodõ pääliinah üts nuur ineminõ vidä iist umma kultuuriasja! Teno ni pal- l´o edenemist sullõ, Leena! Eestimaa näpotüü kõgõ Kõõ ilosamba’, targõmba’, kallimba’ omma’ uma esä suurõbal välläpanõkil ni imä. Imält saat keele, esält saat maa, latsõlt saat põl- olli’ śool aastagal esindet võ. Nii om vaest vahtsõ põlvõ jaost tähtsä, õt olõs olõ- ka’ mitmõ’ Seto Käsitüü mah üts esä, kiä and kimmä olõmisõ, kaits sinnu ku Kogo meistri’. vaja ni om kõõ aig olõmah ku üts hüä treener. Rassõ om ütte essä tõisist parempast pitä’, nii vaest saa-i tetäki, KALA INGRIT a tõisilõ iihkujost või õks tuvva’. Timahava sääti Võro Seto Käsitüü Kogo vedosnik maakunna aasta esäst Kudre Raul. Hüä ni õigõ valik, spordimehe hingega hüä iistvidäja ja tugõja uma per- Ku mineväl aastagal mi olli rele ni iihkujost tõisilõ esädele! Talinah Märdilaadol pääkülä- Seto’ inämp häbendele-i uma imäkeele kasutamist, lisõ’ ja kõrraldi sääl kõrralit- a keele mõistmist om jäänü häbemäldä veit´ost. Seto sõ pido, sis śoolgi’ kõrral oll keele avvu sisse säädminõ om olnu pikk ni rassõ tüü. kohustus kõgõ pareba kuuh- Kuvvamuudu läbi haridusõ andmisõ umma hoita’, tiid saisuga’ Saku Suurhalli kohalõ vaest kõõ parempahe Jüriöö Vello, kiä kistumalda hoo- minnä’.